Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 01.11.2022 nr 170

Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased

väljaanded“ hindamismetoodika kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2

punkti 5 ning kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5 „Heliloomingu ja muusikaalaste

väljaannete toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel:

Kinnitan taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170

Lisa

Taotlusvooru „Helilooming ja muusikaalased väljaanded“ hindamismetoodika

1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE

1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud

hindamiskomisjon (edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite ja

osakaalude alusel ning lähtudes käesolevast komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata

kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse

taotluse menetlemise korda“.

1.2. 1. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja

Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st.

1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks.

1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna

ettepanekul.

1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub

kokku ja seda juhib komisjoni esimees.

1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja).

1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest

taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse

ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist,

kui arutatakse temaga seotud taotlust.

1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus

täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele

teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud.

1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne,

mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“

tuleb põhjendada.

1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta

pärast koma.

1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud

hinnete kaalutud keskmisest.

1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on

seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada

kokku 100 punkti.

1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt

hindamiskriteeriumile maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt

vähem.

1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide

arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne

taotluses“.

1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse

rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti

100st. 1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1

ja 3 hinnatud hindega 1.

1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui

mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1

ja 3 eest kokku kõrgema hinde.

1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni

tehtud ettepanekutest.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170

1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt:

a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95 ja enam, rahastatakse taotlus 100%-lt;

b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 90 kuni 94, rahastatakse taotlus kuni 80%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80 kuni 89, rahastatakse taotlus kuni 70%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

d) kui taotlus on saanud 65 kuni 79 punkti, rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni

piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest.

1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega

lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste

menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva

jooksul selle allkirjastamisest.

1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed:

1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;

1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed;

1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad;

1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused;

1.22.5. eriarvamused nende olemasolul.

1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide

konkreetsele taotlejale ja taotlusele;

1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad.

1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond.

1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes.

1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga.

2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD,

OSAKAALUD

2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes):

1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea.

2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 12.11.2018 määruse nr 5

„Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2

järgmised:

1. Projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40%

Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele,

hinnates sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Hinnatakse projekti põhjendatust ja mõjukust eesti rahvuskultuuri seisukohalt, selle

ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet. Hinnang lähtub uue heliloomingu

puhul helilooja senise tegevuse mõjukusest ja haardest ning taotleja kogemusest ja

kvaliteedist projekti elluviimisel, et uue heliteose väärtused tuleksid esile. Käsikirja puhul

hinnatakse püstitatud teema või käsitletava persooni olulisust Eesti kultuuriloos, selle teose

haaret ja mõju tänapäeval ning tuleviku kultuuriloo perspektiivis. Noodimaterjali puhul

hinnatakse heliteose esituspotentsiaali ja kirjastaja aktiivsust eesti heliloojate teoste

levitamisel.

Hinnatakse helilooja, esitaja ja korraldaja professionaalset taset nii valdkonnaüleselt kui ka

oma žanri esindajana, mida kinnitavad komisjoni liikmetena valdkonna eksperdid endi

kogemuste, teadmiste ja pädevuse alusel, lähtudes loovisikute ja loominguliste kollektiivide

senisest professionaalsest tegevusest. Samuti hinnatakse uue repertuaari vajadust

konkreetsetele instrumentidele, tüüpkooslustele või -sündmustele. Olulise aspektina

hinnatakse uue heliteose perspektiivi jõuda kollektiivide kavadesse ja muusikasündmuste

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170

korraldajate huvivälja siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. Muusikaalase väljaande puhul

hinnatakse teose sisu olulisust eesti muusikaloo ja muusikahariduse seisukohast, teostuse

sisulist lahendust, sihtgrupi selgust ja hulka, projekti teostajate professionaalsust ja

usaldusväärsust

Heliteose puhul hinnatakse projekti kunstilist kõrgetasemelisust, millega on seotud olulised

siseriiklikud või rahvusvahelised partnerid. Lisaks hinnatakse nii uue heliteose kui ka

muusikaalase väljaande puhul projekti aktuaalsust lähtuvalt kultuurielus tervikuna ja

muusikavaldkonnas toimuvatest rahvuskultuuriliselt olulistest arengutest ja sündmustest

(juubel, festival, temaatiline eriprogramm jm). Ajakriitilisuse mõõde hõlmab ka konkreetse

projekti objekti seisukorda, nt halvas füüsilises olukorras kultuurilooliselt oluline käsikiri,

mis vajab kohest restaureerimist ja digitaliseerimist.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas ja kuivõrd taotleja panustab taotlusvooru eesmärki ehk sisuline vastavus

taotlusvooru eesmärgile?

 kas taotleja poolt kavandatud uue heliteose või käsikirja mõju on eesti rahvuskultuuri ja

muusikaelu jaoks kõrge, keskmine või madal?

 kas projekti valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?

Hinnete kirjeldus:

5 Taotluses olev info ja faktid on selged, sisu vastab täielikult eesmärgile. Vastab

täielikult määruses toodud tingimustele, tulemused on saavutatavad.

Heliloomingu puhul:

Eesti heliloojaid ja heliloomingut on heal tasemel väärtustatud ning eesti

muusikaelu on rikastunud hea uue heliloominguga ja/või on talletatud olulisi

heliteoseid ja muusikaalaseid tekste.

Muusikaalaste väljaannete puhul:

Käsikirjas püstitatud teema või käsitletav persoon on oluline Eesti kultuuriloos,

teosel on haaret ja mõju nii tänapäeval kui ka tuleviku kultuuriloo perspektiivis;

noodimaterjal - heliteosel on esituspotentsiaal.

Valdkondlik mõju on kõrge; professionaalne tase on kõrge.

Saavutatud on head kokkulepped ning nende mõju on kõrge; heliteos salvestatakse

ning olemas on tele- ja raadioülekande võimalus hea levikuga kanalites.

3 Taotluses olev info ja faktid on rahuldaval viisil lahti kirjutatud, sisu vastab osaliselt

eesmärgile; esineb vajakajäämisi määruse tingimuste täitmisega, tulemused on

osaliselt saavutatavad.

Heliloomingu puhul:

Eesti heliloojaid ja heliloomingut on keskmiselt väärtustatud ning eesti muusikaelu

on rikastunud keskmisel tasemel uue heliloominguga ja/või on talletatud keskmiselt

olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste eesti rahvuskultuuri seisukohalt.

Muusikaalaste väljaannete puhul:

Käsikirjas püstitatud teema või käsitletav persoon on keskmiselt oluline Eesti

kultuuriloos, teosel on tõenäosusega haaret ja mõju nii tänapäeval kuid tõenäoliselt

vähene mõju tuleviku kultuuriloo perspektiivis; noodimaterjal - heliteosel on

keskmine esituspotentsiaali.

Valdkondlik mõju on keskmine; professionaalne tase on keskmine.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170

Kokkulepped on, kuid nende mõju on keskmine; heliteos salvestatakse, aga puudub

tele- ja raadioülekande võimalus ja/või toimub see vähese tähtsusega kanalites.

1 Taotluses olev info ja faktid ei ole selged, sisu ei vasta eesmärgile; ei ole piisavalt

põhjalikult, läbimõeldult lahti kirjutatud ega vasta kõigile esitatud küsimustele sh

määruses välja toodud tingimustele, tulemuste saavutamine ei ole realistlik.

Heliloomingu puhul:

Eesti heliloojaid ja heliloomingut ei ole piisavalt väärtustatud ning eesti muusikaelu

ei ole rikastunud uue heliloomingu kaudu ja/või ei ole talletatud olulisi heliteoseid

ja muusikaalaseid tekste eesti rahvuskultuuri seisukohalt.

Muusikaalaste väljaannete puhul:

Käsikirjas püstitatud teema või käsitletav persoon ei ole oluline Eesti kultuuriloos,

teosel ei ole haaret ja mõju nii tänapäeval kui ka tuleviku kultuuriloo perspektiivis;

noodimaterjal - heliteosel ei ole suurt esituspotentsiaali.

Valdkondlik mõju on alla keskmise; professionaalne tase on alla keskmise.

Kokkuleppeid ei ole või on nende mõju alla keskmise; heliteost ei salvestata ning

puudub tele- ja raadioülekande võimalus.

2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15%

Hinnatakse projekti läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas

kogemuses sarnaste projektide korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja

pikaajalises korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise

võimekust. Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna

võimekust ning eritüübiliste ressursside olemasolu projekti oskuslikul läbiviimisel.

Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs

kliendibaasidele, ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, pakkuvate koostööpartnerite

olemasolu ning projekti läbiviijaga kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust,

usaldusväärsust ja mõjukust oma valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu

tugevdab projekti ja tagab erinevates aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib

olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks

riiklike või kohalike omavalitsuste asutusi, kellelt taotletakse toetust.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?

 kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?

 kas taotlejal on koostööpartnerid ja milline, kui suur on nende panus?

Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse projekti või

taotleja seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja

rahvusvahelised tunnustused

Hinnete kirjeldus:

5 Olemas pikaajaline projektide elluviimise kogemus; varasemad projektid olid

edukad, pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne; meeskond vastab

täielikult toetuse andja ootustele. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid

koostööpartnereid on piisavalt sh on olemas olulised siseriiklikud ja rahvusvahelised

partnerid, kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokkulepitud panus on paigas ja

vastab täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on professionaalsed,

usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

3 Teostajal on vähene eelnev kogemus; eelnevad projektid olid elluviidud, kuid

pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170

keskmise. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on

keskmiselt; kollektiivi ja kontserdikorraldajaga kokkulepitud panus on olemas, kuid

ei vasta täielikult toetuse andja ootustele; partnerid on keskmiselt professionaalsed,

usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

1 Teostajatel puudub eelnev piisav kogemuses sarnaste projektide korraldajana ja/või

oli eelnevate projektide elluviimises puudusi nii finantskäitumises kui üldise

haldusvõimekuse tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Eritüübilisi ja

erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid ei ole ja/või on vähesed; kollektiivi

ja kontserdikorraldajaga kokkulepitud panust ei ole võimalik hinnata ja/või on

madal; partnerid ei ole piisavalt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma

valdkonnas.

3. Projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30%

Hinnatakse kokkuleppeid, mida taotleja on saavutanud uue heliteose edasiseks esitamiseks

erinevatel sündmustel või teosena mõne regulaarselt tegutseva kollektiivi või mitme

kollektiivi püsirepertuaaris siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Projektile lisab kaalu

uue heliteose salvestuse või tele- ja raadioülekande võimalus.

Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite,

teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevused hõlmavad lisaks

turundus- ja kommunikatsioonitegevustele projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on

suunatud erinevate tegevustega seotud kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide

täitmiseks. Teavitustegevusi ja vastavat plaani arvestatakse taotluste hindamisel oluliseks

informatsiooniks, sest nende kaudu teavitatakse valdkonda ja ühiskonda avalikest

tegevustest, valdkonna olulistest arengutest, uuendustest, tähelepanu väärivatest

loovisikutest ja kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud

formaadis, kuid peab sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning

koostööpartnereid omavahelistes seostes.

Hinnatakse taotluse kvaliteeti, mille puhul on olulisteks aspektideks taotluses esitatud

informatsiooni ja faktide selgus ning keskendumine infole, mis on seotud konkreetse

projekti elluviimisega ja oodatavate tulemustega. Oluline on, et taotleja on vastanud kõigile

taotluses esitatud küsimustele ja määruses välja toodud tingimustele. Info selguse huvides

võib info edastamiseks kasutada lisafaili, mille saab taotlusele lisada.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas heliteose võimalikud plaanitavad esitused lisaks esiettekandele ning võimekus jõuda

kollektiivi püsirepertuaari on kõrge, keskmine või madal?

 kas teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ning tegevuste

omavaheline koosmõju on kõrge, keskmine või madal?

 kas projekti ajakriitilisus on kõrge, keskmine või madal?

 kas projekti ettevalmistamise kvaliteet (sealhulgas vajaliku sisuline ja

finantsinformatsioon olemasolu) on kõrge, keskmine või madal?

 kas kirjastajal on õigus kirjastada autori antud teost vastavalt autoriõiguse seadusele?

Hinnete kirjeldus:

5 Info selguse huvides on info edastamiseks kasutatud lisafaili, mis on ammendav -

vastab täielikult toetuse andja ootustele. Heliteos või muusikaalane väljaanne on

aktuaalne ja tegemist on ajakriitilise objektiga. Meediaplaan on põhjalik, hõlmatud

on lisaks projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate

tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga seotud eesmärkide

täitmiseks ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks.

3 Info selguse huvides on info edastamiseks kasutatud lisafaili, kuid vajakajäämistega

- vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Heliteos või muusikaalane väljaanne on

keskmiselt aktuaalne ning ajakriitiline. Meediaplaanis esineb puudusi.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 170

1 Info selguse huvides ei ole info edastamiseks kasutatud lisafaili - vastab alla

keskmise toetuse andja ootustele. Heliteos või muusikaalane väljaanne ei ole

aktuaalne ega ajakriitiline. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud esitatud

nõuetega.

4. Projekti eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15%

Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt

projektis kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu

eelarves kooskõlas riigiabi reeglitega

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas projekti eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma

finantseeringut?

 kas kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?

 kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada

planeeritud tulemusi?

 kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?

 kas finantsprognoosid on realistlikud?

Hinnete kirjeldus:

5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja

omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve

vastab turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks

vajalikud ja mõistlikud.

3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve

vastab üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide

saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav

ka soodsama lahendusega või on eelarves esitatud summad alahinnatud.

1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt

põhjendatud. Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes

oluliselt üle- või alahinnatud. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide

saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.