Taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 01.11.2022 nr 172

Taotlusvooru „Muusikakonkursid“

hindamismetoodika kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2

punkti 5 ning kultuuriministri 23.11.2018 määruse nr 7 „Muusikakonkursside toetamise

tingimused ja kord“ § 12 lõike 21 alusel:

Kinnitan taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172

Lisa

Taotlusvooru „Muusikakonkursid“ hindamismetoodika

1. KOMISJONI TÖÖKORD JA TAOTLUSTE HINDAMINE

1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon

(edaspidi komisjon) punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes käesolevast

komisjoni töökorrast. Taotlusvoorus ei kohaldata kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248

kinnitatud „Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse menetlemise korda“.

1.2. Komisjon on kuni 7-liikmeline ning moodustatakse laiapinnaliselt valdkonna ekspertidest ja

Kultuuriministeeriumi esindaja(te)st.

1.3. Komisjoni liikmed nimetatakse maksimaalselt kolmeks järjestikuseks aastaks.

1.4. Komisjoni liikme määramise ettepaneku esitab ministrile kantsler kunstide osakonna

ettepanekul.

1.5. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek võib toimuda ka e-koosolekuna. Koosoleku kutsub

kokku ja seda juhib komisjoni esimees.

1.6. Komisjon on otsustusvõimeline ja võib alustada tööd, kui koosolekust võtab osa üle poole

liikmetest (sh komisjoni esimees või tema asendaja).

1.7. Komisjoni liikmed kinnitavad enne hindamist oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest

taotlustest ja taotlejatest, allkirjastades vastava deklaratsiooni. Seotuse olemasolu fikseeritakse

ning komisjoni liige taandab end otsustusprotsessist sh ei hinda taotlust ning lahkub ruumist, kui

arutatakse temaga seotud taotlust.

1.8. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv kui taotlejalt hindamise käigus

täiendavalt küsitud lisateave, samuti muud komisjoni liikmetele ning kaasatud ekspertidele

teadaolevad hindamist mõjutavad asjaolud.

1.9. Komisjoni hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille

kirjeldus vastab kõige enam taotluses nimetatud asjaoludele. Hindeid „1“, „3“ ja „5“ tuleb

põhjendada.

1.10. Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma.

1.11. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud

hinnete kaalutud keskmisest.

1.12. Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on

seatud suhteline osakaal (punktid 15-40), maksimaalselt on võimalik ühel taotlusel saada kokku

100 punkti.

1.13. Maksimaalse väärtuspunktide arvu saanud taotlusele omistatakse vastavalt hindamiskriteeriumile

maksimumpunktid. Teised taotlused saavad punkte proportsionaalselt vähem.

1.14. Suhteline osakaal arvutatakse järgmise valemiga: „hindamiskriteeriumi maksimaalne punktide

arv x hindajate hinne ja/või hindajate aritmeetiline keskmine / kõige kõrgem võimalik hinne

taotluses“.

1.15. Aritmeetiliselt liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadavad punktid. Taotluse

rahastamise kaalutlemiseks peab taotluse lõplik punktisumma olema vähemalt 65 punkti 100st.

1.16. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ning taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul kui sellele

hindamisel antud kaalutud keskmine koondhinne jääb alla 2,5 või on hindamiskriteeriumeid 1 ja

3 hinnatud hindega 1.

1.17. Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse väärtuspunktide alusel pingeritta. Juhul, kui

mitme taotluse koondhinne on võrdne, eelistatakse taotlusi, mis said hindamiskriteeriumite 1 ja 3

eest kokku kõrgema hinde.

1.18. Kultuuriminister teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise

või rahuldamata jätmise otsuse taotlusvooru määruse alusel ja lähtudes komisjoni tehtud

ettepanekutest.

1.19. Pingereas olevate taotluse osas kaalutakse rahastamist järgmiselt:

a) kui taotlus on saanud väärtuspunkte 95 ja enam, rahastatakse taotlus 100%-lt;

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172

b) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 90 kuni 94, rahastatakse taotlus kuni 80%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

c) kui taotlus on saanud väärtuspunkte vahemikus 80 kuni 89, rahastatakse taotlus kuni 70%

ulatuses ja/või kuni piisab taotlusvoorule eraldatud vahenditest;

d) kui taotlus on saanud 65 kuni 79 punkti, rahastatakse taotlus kuni 50% ulatuses ja/või kuni piisab

taotlusvoorule eraldatud vahenditest.

1.20. Alla 65 punkti saanud taotlus ja/või juhul kui taotlusvooru vahendid on eelmiste taotlustega

lõppenud, teeb kultuuriminister taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

1.21. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokoll koostatakse ja allkirjastatakse toetuste

menetlemise keskkonnas. Protokolli allkirjastavad komisjoni esimees ja protokollija. Protokoll

edastatakse toetuste menetlemise keskkonna kaudu kõigile komisjoni liikmetele viie tööpäeva

jooksul selle allkirjastamisest.

1.22. Koosoleku protokolli märgitakse järgmised andmed:

1.22.1. koosoleku toimumise aeg ja koht;

1.22.2. koosolekul osalenud isikute nimed;

1.22.3. koosoleku juhataja ja protokollija nimed ja allkirjad;

1.22.4. komisjoni ettepanekud, koondhinded ja põhjendused;

1.22.5. eriarvamused nende olemasolul.

1.23. teave komisjoni liikmete erapooletuse ja sõltumatuse kohta ning seotuse olemasolul viide

konkreetsele taotlejale ja taotlusele;

1.23.1. e-koosoleku puhul lisatakse protokollile komisjoni liikmete e-kirjad.

1.24. Komisjoni teenindab ministeeriumi kunstide osakond.

1.25. Komisjoni koosolekul osaleb ministeeriumi töötaja, kes nõustab komisjoni finantsküsimustes.

1.26. Komisjoni liikmete tasustamine sätestatakse kantsleri käskkirjaga.

2. HINDAMISKKRITEERIUMID JA NENDE KIRJELDUSED, SKAALAD,

OSAKAALUD

2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes):

1 – nõrk; 3 - rahuldav; 5 - väga hea.

2.2. Hindamiskriteeriumid ja osakaalud on lähtudes kultuuriministri 23.11.2018 määruse nr 7

„Muusikakonkursside toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõikest 2 järgmised:

1. Projekti mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 40%

Hinnang antakse vastavalt taotluses kirjeldatud tegevustele ja projekti eesmärkidele, hinnates

sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

Hinnatakse taotluses kirjeldatud projekti põhjendatust ja mõjukust eesti rahvuskultuuri

seisukohalt, selle ühiskondlikku tähendust ja tulevikku suunatud mõõdet, samuti sündmusel

osalejate võimalust tõsta oma professionaalset taset ning saada professionaalset tagasisidet.

Hinnatakse sündmuse olulisust ja kõrget taset võrreldes sarnaste Eestis toimuvate sündmustega

muusikahariduse kontekstis. Lisaks hinnatakse ka konkursi žürii mõjukust ja noori juhendavate

õpetajate ning juhendajate kogemusi.

Hinnatakse Eesti muusikute kaasatust sündmusel ja tegevustes, mis jaguneb kaheks: konkursil

või sündmusel osalejad ning osalejaid saatvad ja erinevates tegevustes toetavad muusikud.

Konkursi puhul eeldatakse, et eesti noortele muusikutele ja professionaalidele on konkursist

osavõtt lähtuvalt reglemendist tagatud. Kui tegemist on kõrgetasemelise rahvusvahelise

konkursiga, mille puhul Eesti esindaja ei pruugi jõuda lõplikku valikusse, on oluline, et

konkursi kõrvalprogrammides, sealhulgas publikuprogrammis on eesti muusikutele loodud

osalemise võimalus. Konkursil osalejaid saatvad ja toetavad muusikud peaksid võimalusel

olema Eestis resideerivad kollektiivid ja interpreedid, mis tagab konkursil osalejatele emakeelse

põhjaliku tagasiside.

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172

Hinnatakse Eesti heliloojate ja heliloomingu esindatust projekti erinevates tegevustes, eesti

heliloojate loomingu olemasolu, valikut ja kunstilist põhjendatust sündmusel või konkursi

erinevates voorudes, samuti selle tellimisvalmidust konkreetsetele instrumentidele või

tüüpkooslustele. Olulise aspektina hinnatakse eesti heliloojate teoste perspektiivi jõuda

kollektiivide, üksikinterpreetide või solistide kavadesse ning muusikasündmuste korraldajate

huvivälja siseriiklikult ja rahvusvaheliselt.

Hinnatakse sündmusel, sh konkursil osalejate hulga ning publiku hulga prognoosi pädevust,

arvestades sündmuse kunstilist kvaliteeti, teavitustegevuste plaani ning sündmuse toimumise

paiku, taotluses kirjeldatud eesmärkide mõju ja haaret.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas ja kuivõrd taotleja panustab taotlusvooru eesmärki ehk sisuline vastavus taotlusvooru

eesmärgile?

 kas taotleja poolt kavandatud tegevuste kunstiline tase, rahvuskultuuriline ja regionaalne

tähtsus ning valdkondlik mõju on kõrge, keskmine või madal?

 kas noorte muusikute potentsiaal valdkonnas on kõrge, keskmine või madal?

 kas eesti muusikute kaasatus ja eesti muusika osatähtsus projektis on kõrge, keskmine või

madal?

Hinnete kirjeldus:

5 Taotluse sisu vastab täielikult eesmärgile ja tulemused on saavutatavad.

Eestis toimub rahvuskultuuriliselt väga oluline eesti heliloomingu ning interpretatsiooni

seisukohast väärtuslik konkurss noortele muusikutele kui ka professionaalidele, noorte

muusikute erialast taset tõstvad erinevas formaadis sündmused nagu konkursid,

õpitubade tsüklid ja laagrid - vastab täielikult toetuse andja ootustele.

Valdkondlik mõju on kõrge; professionaalne tase on kõrge.

Muusikahariduse kontekstis on potentsiaal kõrge.

Eesti muusikute kaasatus on kõrge (ca 71 % ja enam).

Eesti muusika osatähtsus sündmustega seotud tegevustes on kõrge.

3 Taotluse sisu vastab osaliselt eesmärgile, tulemused on osaliselt saavutatavad.

Eestis toimub keskmise olulisusega rahvuskultuuriliselt eesti heliloomingu ning

interpretatsiooni seisukohast konkurss noortele muusikutele kui ka professionaalidele;

noorte muusikute erialast taset tõstvad erinevas formaadis sündmused nagu konkursid,

õpitubade tsüklid ja laagrid - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele.

Valdkondlik mõju on keskmine; professionaalne tase on keskmine.

Muusikahariduse kontekstis on potentsiaal keskmine.

Eesti muusikud on kaasatud keskmiselt (ca 40- 70% ulatuses).

Eesti muusika osatähtsus sündmustega seotud tegevustes on keskmine

1 Taotluse sisu ei vasta eesmärgile, tulemuste saavutamine ei ole realistlik.

Tulemusena ei toimu Eestis rahvuskultuuriliselt olulist eesti heliloomingu ning

interpretatsiooni seisukohast väärtuslikku konkursi noortele muusikutele kui ka

professionaalidele (alla keskmise olulisusega); noorte muusikute erialast taset tõstvad

erinevas formaadis sündmused nagu konkursid, õpitubade tsüklid ja laagrid - vastab alla

keskmise toetuse andja ootustele.

Valdkondlik mõju on alla keskmise; professionaalne tase on alla keskmise.

Muusikahariduse kontekstis on potentsiaal madal.

Eesti muusikute kaasatus on madal (hinnanguliselt alla 40 %).

Eesti muusika osatähtsus sündmustega seotud tegevustes on madal.

2. Taotleja meeskonna suutlikkus – osakaal 15%

Hinnatakse projekti läbiviijate professionaalsust, mis väljendub taotleja eelnevas kogemuses

sarnaste projektide korraldajana; haldusvõimekust, mis väljendub korraldaja pikaajalises

korrektses finantskäitumises, samuti meeskonna komplekteerimise ja juhtimise võimekust.

Tugistruktuuri olemasolu puhul hinnatakse taotluses kirjeldatud meeskonna võimekust ning

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172

eritüübiliste ressursside olemasolu projekti oskuslikul läbiviimisel.

Hinnatakse erinevaid ressursse, nt rahaline toetus, teenusetoetus, juurdepääs kliendibaasidele,

ühistegevus, vabatahtliku töö panus jne, koostööpartnerite olemasolu ning projekti läbiviijaga

kokku lepitud panust, partnerite professionaalsust, usaldusväärsust ja mõjukust oma

valdkonnas. Professionaalsete partnerite olemasolu tugevdab projekti ja tagab erinevates

aspektides oskusliku tulemuse. Partnerite panus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Antud

määruse kontekstis ei loeta koostööpartneriks riiklike või munitsipaalasutusi, kellelt toetust

taotletakse.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 milline on taotleja meeskonna erialane kogemus ja kompetents?

 kas ja milline on taotleja meeskonna juhtimisalane kogemus ja kompetents?

 kas taotlejal on koostööpartnerid ja milline, kui suur on nende panus?

Hinnatakse valdkonnaüleselt kui ka oma žanri esindajana; võetakse arvesse projekti või taotleja

seniste sarnase suunitlusega tegevustega seotud varasemad siseriiklikud ja rahvusvahelised

tunnustused.

Hinnete kirjeldus:

5 Olemas pikaajaline projektide elluviimise kogemus; varasemad projektid olid edukad,

pikaajaline finantskäitumine jm juhtimine on korrektne; meeskond vastab täielikult

toetuse andja ootustele. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid

on piisavalt, korraldajaga kokkulepitud panus on paigas ja vastab täielikult toetuse andja

ootustele; partnerid on professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

3 Teostajal on vähene eelnev kogemus; eelnevad projektid olid elluviidud, kuid

pikaajalises finantskäitumises jm esineb vajakajäämisi; meeskonna võimekus on üle

keskmise. Eritüübilisi ja erinevaid ressursse pakkuvaid koostööpartnereid on keskmiselt;

korraldajaga kokkulepitud panus on olemas, kuid ei vasta täielikult toetuse andja

ootustele; partnerid on keskmiselt professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma

valdkonnas.

1 Teostajatel puudub eelnev piisav kogemuses sarnaste projektide korraldajana ja/või oli

eelnevate projektide elluviimises puudusi nii finantskäitumises kui üldise

haldusvõimekuse tagamises; meeskonna võimekus on rahuldav. Eritüübilisi ja erinevaid

ressursse pakkuvaid koostööpartnereid ei ole ja/või on vähesed; korraldajaga

kokkulepitud panust ei ole võimalik hinnata ja/või on madal; partnerid ei ole piisavalt

professionaalsed, usaldusväärsed ja mõjukad oma valdkonnas.

3. Projekti ettevalmistus ja läbimõeldus – osakaal 30%

Sündmuse, sealhulgas konkursi kestlikkuse puhul, hinnatakse senist kvaliteeti ja stabiilsust nii

kunstilises tasemes kui ka korralduses, võrreldes varasemate aastate sündmusega uusi ja

ajakohaseid ideid, mille sihtrühmaks võib olla nii konkursil osaleja kui ka sidusrühmad nagu

õpetajad, muusikaorganisatsioonid, haridusorganisatsioonid jt.

Hinnatakse teavitustegevuste professionaalsust ja läbimõeldust teavituskanalite,

teavitusmeetodite, sihtrühmade ja ajastuse aspektis. Teavitustegevused hõlmavad lisaks

turundusele ja kommunikatsioonile projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud

kunstiliste või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks. Teavitust ja vastavat plaani arvestatakse

taotluste hindamisel oluliseks informatsiooniks, sest nende kaudu teavitatakse valdkonda ja

ühiskonda avalikest tegevustest, konkursil osalemise tingimustest, konkursi tulemustest,

valdkonna olulistest arengutest, uuendustest, tähelepanu väärivatest loovisikutest ja

kollektiividest. Teavitustegevuste plaan võib olla esitatud enda valitud formaadis, kuid peab

sisaldama eesmärke, ajamõõdet, tegevuste ja kanalite loetelu ning koostööpartnereid

omavahelistes seostes.

Hinnatakse erinevatele publikusihtrühmadele, sealhulgas regionaalsetele sihtrühmadele,

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172

noortele, õpetajatele ja huvijuhtidele suunatud tegevusi, samuti nii olemasolevatele kui ka

uutele eratoetajatele ja koostööpartneritele suunatud tegevusi. Publikuarenduse programm on

sisulises seoses teavitustegevuste plaaniga.

Hinnatakse taotluse kvaliteeti, mille puhul on olulisteks aspektideks taotluses esitatud teabe ja

faktide selgus ning keskendumine infole, mis on seotud konkreetse projekti elluviimisega ja

oodatavate tulemustega. Oluline on, et taotleja on vastanud kõigile taotluses esitatud

küsimustele ja määruses välja toodud tingimustele. Info selguse huvides võib info edastamiseks

kasutada eraldi faili, mille saab taotlusele lisada.

Hinnatakse muusikasündmuse aktuaalsust lähtuvalt kultuurielus tervikuna ja

muusikavaldkonnas toimuvatest rahvuskultuuriliselt olulistest arengutest ja sündmustest

(näiteks olulised teemapüstitused valdkonnas, seotud sündmused, ajalooline traditsioon jm).

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemused?

 kas tegevuste ajakava on realistlik?

 kas projekti ajakriitilisus on kõrge, keskmine või madal (samal ajal toimuvad valdkonna

üritused)?

 kas teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ning tegevuste

omavaheline koosmõju on kõrge, keskmine või madal?

 kas projekti ettevalmistamise kvaliteet (sealhulgas vajaliku sisuline ja finantsinformatsioon

olemasolu) on kõrge, keskmine või madal?

 kas taotlejal on kasvupotentsiaali? Kas on kestlikud tegevused, esineb uuenduslikkus ja

ajakohasus?

 publiku ja osalejate hulga prognoos?

 suunatud tegevused erinevatele sihtrühmadele, publiku arendusprogrammi olemasolu ja

teostatavus?

Hinnete kirjeldus:

5 Taotluses olev info ja faktid on selged, põhjalikult ja läbimõeldult lahti kirjutatud.

Sündmus on kestlik, taotletavate tegevuste senine kvaliteet ja stabiilsus kunstilises

tasemes kui korralduses on olnud kõrge – vastab täielikult toetuse andja ootustele.

Projekt on aktuaalne ja tegemist on ajakriitilise sündmusega. Meediaplaan on põhjalik,

hõlmatud on lisaks projekti spetsiifikast lähtuvaid tegevusi, mis on suunatud erinevate

tegevustega seotud kunstiliste eesmärkide või koostööga seotud eesmärkide täitmiseks

ja tugistruktuuridega seotud partnerite või sihtrühmade kaasamiseks. Publikuarenduse

programmis arvestatakse erinevate sihtrühmadega.

3 Taotluses olev info ja faktid on rahuldaval viisil lahti kirjutatud. Sündmuse kestlikkus,

varasemate tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud

keskmine - vastab keskmiselt toetuse andja ootustele. Projekt on keskmiselt aktuaalne

ning ajakriitiline. Meediaplaanis esineb puudusi, publikuarenduse programm on

puudustega.

1 Taotluses olev info ja faktid ei ole selged, ei ole piisavalt põhjalikult, läbimõeldult lahti

kirjutatud ega vasta kõigile esitatud küsimustele. Sündmuse kestlikkus, varasemate

tegevuste kvaliteet ja stabiilsus kunstilises tasemes kui korralduses on olnud madal -

vastab alla keskmise toetuse andja ootustele.

Projekti ei ole aktuaalne ega ajakriitiline. Meediaplaani koostamisel ei ole arvestatud

esitatud nõuetega, publikuarenduse programm puudub.

4. Projekti eelarve realistlikkus, sh kuluefektiivsus – osakaal 15%

Hinnatakse taotluses esitatud eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust lähtuvalt

projektis kirjeldatuga; kaasfinantseeringu struktuuri ja omafinantseeringu määra kogu eelarves

kooskõlas riigiabi reeglitega

Hinnatakse publiku hulga ning piletimüügi prognoosi pädevust; taotluses kirjeldatud

Kinnitatud

kultuuriministri 01.11.2022 käskkirjaga nr 172

eesmärkide mõju ja haaret, kui publikule tagatakse sündmusele tasuta juurdepääs.

Hindamisel arvestatakse järgmist:

 kas projekti eelarve on realistlik ja selge ning sisaldab vajalikus mahus oma finantseeringut?

 kõik planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud?

 kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed, et saavutada

planeeritud tulemusi?

 kas publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik?

 kas finantsprognoosid on realistlikud?

Hinnete kirjeldus:

5 Eelarve on põhjalikult lahti kirjutatud ja kõik kulud on põhjendatud (selgub kaas- ja

omafinantseeringu määr ning koostööpartnerite rahaline panus). Projekti eelarve vastab

turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja

mõistlikud. Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on pädev.

3 Eelarve on selge, kuid planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Eelarve vastab

üldiselt turuhindadele. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt

vajalikud ja mõistlikud, soovitud tulemus oleks saavutatav ka soodsama lahendusega või

on eelarves esitatud summad alahinnatud. publiku hulk ja piletimüügi prognoos on

keskmiselt pädev.

1 Eelarve ei ole läbipaistev ja tegevusteks planeeritud kulud ei ole piisavalt põhjendatud.

Enamus eelarves planeeritud kuludest on turuhindadega võrreldes oluliselt üle- või

alahinnatud.

Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.

Publiku hulk ja piletimüügi prognoos on üle ja/või alahinnatud.