Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.1-16/2671-1 |
Registreeritud | 22.10.2024 |
Sünkroonitud | 24.10.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
Sari | 1.1-16 Statistika ja uuringutega seotud kirjavahetus, sh analüüsikomitee memod |
Toimik | 1.1-16/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Marilin Lutsoja (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu
Protokolli number: 393/T-15 koosolek: 16.09.2024 Komitee koosseis:
Esimees Aime Keis Aseesimees Kristi Lõuk
Tartu Ülikool, eetikakomitee esimees Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant
Liikmed
Diva Eensoo Katrin Kaarna Kalle Kisand Malle Kuum Maire Peters Raivo Puhke Atko-Sulhan Remmel Anna-Liisa Tamm Anni Tamm Maarja Torga
Tervise Arengu Instituut, teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik
Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine Vastutav uurija (asutus): Hans Orru (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu, Ravila 19, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid:
1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute eetika komiteelt, 04.10.2024
2. Lisa 1A. Küsimustik täiskasvanutele eesti keeles. 3. Lisa 1B. Küsimustik täiskasvanutele vene keeles. 4. Lisa 2A. Küsimustik lastele eesti keeles. 5. Lisa 2B. Küsimustik lastele vene keeles. 6. Lisa 3A. Kontroll-leht täiskasvanutele eesti keeles 7. Lisa 3B. Kontroll-leht täiskasvanutele vene keeles 8. Lisa 4A. Kontroll-leht lastele eesti keeles
2
9. Lisa 4B. Kontroll-leht lastele vene keeles 10. Lisa 5A. Infoleht täiskasvanule eesti keeles 11. Lisa 5B. Infoleht täiskasvanule vene keeles 12. Lisa 5C. Infoleht täiskasvanule eesti keeles ilma vereproovi võtmiseta 13. Lisa 5D. Infoleht täiskasvanule vene keeles ilma vereproovi võtmiseta 14. Lisa 6A. Infoleht lapsevanemale eesti keeles 15. Lisa 6B. Infoleht lapsevanemale vene keeles 16. Lisa 6C. Infoleht lapsevanemale eesti keeles ilma vereproovi võtmiseta 17. Lisa 6D. Infoleht lapsevanemale vene keeles ilma vereproovi võtmiseta 18. Lisa 7A. Infoleht lapsele eesti keeles 19. Lisa 7B. Infoleht lapsele vene keeles 20. Lisa 7C. Infoleht lapsele eesti keeles ilma vereproovi võtmiseta 21. Lisa 7D. Infoleht lapsele vene keeles ilma vereproovi võtmiseta 22. Lisa 8. E-kiri perearstikeskusest 23. Lisa 9. E-kiri põllumeestele ja kaluritele 24. Lisa 10. Uriiniproovi kogumise juhised 25. Lisa 11. Juukseproovide võtmine ja ettevalmistamine 26. Uurimistöö läbiviijate CVd (H. Orru, T. Veber, K. Herodes, E. Uibu, A. Viitak, E.
Indermitte, T. Kurruk) Uurimistöö lõpp: 31.12.2049 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/
Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/
Selgitus: • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele. • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond) vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud.
Lisa 2. TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA AVALIKU KONKURSIGA TELLITAVA PROJEKTI TEHNILISE KIRJELDUSE VORM1 TA-projekti tellija andmed
Organisatsiooni nimi
Sotsiaalministeerium koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga
Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)
Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], 58506184 Marko Gorban, kantsler, [email protected], 625 6105
Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid)
Marilin Lutsoja, nõunik, [email protected], 58667485 Mari Teesalu, teadusnõunik, [email protected], 5916 2047 Maia Radin, [email protected], 5621 7373
Projekti andmed
Projekti pealkiri
„Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane)
Uuringul on kaks eeluuringut:
Orru, H. (2020) „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud) Eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine (alategevus 2.3.2.4)“ Biomonitooringu_läbiviimine_põlevkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf (terviseamet.ee)
Orru, H. (2021) „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ Pestitsiidid_biomonitooring_ministeeriumile.pdf (pikk.ee)
Lisaks seonduvad uuringuga ka kemikaalide riskihindamise partnerluse PARC tegevused.
Projekti seotus A. Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega
A. Uuring on seotud Sotsiaalministeeriumi tööplaanis vähi ennetamise projekti EL Euroopa Horisont partnerlustes osalemine alategevusega „Biomonitooring“. B. Uuring on seotud kliimasõbralikkusega, sest uuringust saadud andmeid kasutatakse hindamaks saastustaset ja saasteainete leidumist inimorganismis ja keskkonnas. Saadud tulemusi võidakse kasutada seniste keskkonnakaitse meetmete hindamiseks.
Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist
Ida-Virumaal mängib olulist rolli majandustegevuses mäetööstus, elektrienergia ja töötlev tööstus. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, elektri- ja õlitootmine Eestis on koondunud Eesti suurimasse tööstuspiirkonda Ida-Virumaale, kus tööstusliku kaevandamise ja kasutamisega (kütus, põlevkivikeemia tooted) alustati juba 1916. aastal. Põllumajandusmaad oli Ida-Virumaal 2018 aastal 26 192 ha ning peamiselt toodeti teravilja ja söödakultuure. Statistikaameti andmete alusel kasutati 2015. aastal teraviljal ja söödakultuuridel kokku 21 269 kg taimekitsevahendeid, mis moodustab 3% kogu kasutusest Eestis. 2018. aastal ei tuvastatud pestitsiidide jääkide kontrollprogrammi raames ühtegi piirnormi ületamist. Need tegevused on Ida-Virumaal kaasa toonud erinevad keskkonnaprobleemid, millest olulisim on välisõhu saastatus. Lisaks tavapärastele saasteainetele välisõhus esineb ka piirkonnale iseloomulikke ohtlikke saasteaineid nagu polüaromaatsed süsivesinikud (nt benso(a)püreen), benseen, fenool jt. Välisõhu kvaliteet on väga oluline mõjur kogu inimese tervise seisukohast kuna hingamisteedesse sattunud toksilised ained ja nende metaboliidid võivad vereringe kaudu jõuda ka teistesse organitesse ja põhjustada erinevaid terviseprobleeme/haigusi. Näiteks võivad toksiliste saasteainete toimel kopsukoes vabaneda ka erinevad keemilised vahendajad, mis võivad tugevalt ohustada südame-veresoonkonda (Orru, 2007). Kuigi Ida-Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtmise ja keskkonnaseadusandluse rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990ndatest pidevalt vähenenud, on probleem siiski püsiv. 2018. aastal diagnoositi Ida-Virumaal 1129 pahaloomuliste kasvajate esmajuhtu (1% elanikkonnast). Ka pestitsiidide korral tuuakse ühe olulise tervisemõjuna välja nende kantserogeensus, kuid siiski ei ole põhjust eeldada, et Ida-Virumaa pahaloomuliste kasvajate arv on vahetus seoses pestitsiidide kasutamisega põllumajanduses või seotud pestitsiide jääkide sisaldusega tarbitavas toidus. Kuigi antud sektoritega seotud tervisemõjusid on Eestis mitmete programmide raames uuritud ja on leitud, et põlevkivi töötlevate ettevõtete piirkonnas erinevad mitmed elanike tervisenäitajad statistiliselt oluliselt kontrollpiirkondade omadest, pole sellest hoolimata suudetud täpselt määrata põlevkivisektorit iseloomustav saasteaine või -ainerühm. Eelnevale tuginedes tuleks laiendada põlevkivisektori piirkonnas tervisemõjude uuringuid spetsiifilise biomonitooringuga. Käesolev projekt soovib alustada antud tegevusega vastavalt Terviseameti ja Tartu Ülikooli poolt 2020. a eeluuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ välja töötatud metoodilisele juhendile, mille välja töötamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ käigus välja töötatud juhendile.
Uurimis- ja arendusülesanded
Uuring peab vastama minimaalselt küsimustele:
1. Millised on uuritavatest kemikaalidest enim levinud katsegrupilt saadud proovides? 2. Millised on uuritavatest kemikaalidest enim levinud võrdlusgrupilt saadud proovides? 3. Milline on uuritavate kemikaalide sisaldus bioloogilises maatriksis katsegrupis võrreldes
kontrollgrupiga? 4. Kas esineb seos uuritud kemikaalide kehas leidumise ja nende tasemete ning inimeste enda
raporteeritud tervisenäitajate vahel? 5. Kui on seos uuritud kemikaalide leidumise ning inimeste enda raporteeritud tervisenäitajate
vahel, siis milline? 6. Kas see seos, juhul kui olemas on, vastab teaduskirjanduses kirjeldatule?
Analüüsitavad ühendid
Maatriks Uuritavate arv
Uuritavate jaotus Kohustuslik/ valikuline
Täiskasvanud Lapsed
Mehed Naised Poisid Tüdrukud
BTEX analüüs Uriin 1000 250 250 250 250 Kohustuslik
PAHi metaboliitide analüüs Uriin 1000 250 250 250 250 Kohustuslik
Raskmetallid juustes Juuksed 1000 250 250 250 250 Kohustuslik
Raskmetallid seerumis Seerum 500 250 250 0 0 Valikuline
Pestitsiidid Uriin ja juuksed 200 50 50 50 50 Kohustuslik
Bisfenoolid Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline
Ftalaadid Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline
DINCH Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline
PFAS Seerum 300 75 75 75 75 Valikuline
Ühendid, mille taha on märgitud „kohustuslik“ tuleb analüüsida igal juhul ning uuringusse peab kaasatama vähemalt sama palju uuritavaid kui on märgitud „uuritavate arv“ lahtrisse.
Ühendid, mille taha on märgitud „valikuline“ peaks samuti analüüsima, kuid vajadusel on võimalik tellijatega kokkuleppel vähendada kas uuritavate aru või loobuda ühendi analüüsist.
Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine
Uuringu tulemused panustavad otse Euroopa säästliku kemikaalistrateegia ja Euroopa roheleppe eesmärkidesse. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi põlevkivitööstuse ja põllumajandustootmises kasutatavate taimekaitsevahendite negatiivset mõju elukeskkonnale; põlevkivisektori piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb; taimekaitsevahendite kasutamise teadlikkus kasvab.
Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)
Tellitava uuringu vastavuse hinnang TA viiele kriteeriumile on 2023. aasta oktoobris Terviseameti
poolt küsitud Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Hinnanguks saadi: „Haridus-ja
Teadusministeeriumi hinnangul on teenuse „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga
kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp –biomonitooringu
läbiviimine“ puhul õigustatud riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus-ja
arendusteenuse erandi kohaldamine. Tellitav teenus vastab CPV koodidele: 73100000-3
(uurimis-ja eksperimentaalarendustöö teenused) ja 73430000-5 (testimine ja hindamine).“
Pakkujal tuleb pakkumuses esitada
1. Uuringutegevuste kirjeldus
2. Metodoloogia põhimõtete tutvustus (k.a AKI ja eetikakomiteega koostöö).
3. Uurimisrühma sisese tööjaotuse kirjeldus koos CVdega, millest nähtuvad uurimisrühma liikmete
kogemused ja pädevus.
4. Projekti aja- ja tegevuskava.
5. Eelarve tabel km-ta.
Kui tegu on konsortsiumiga, siis koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projektis osalemise kohta.
Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa
Projekt algab juunis 2024 ning kestab kolm aastat. Tulemuste esmaesitlus avalikkusele toimub
kahe kuu jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Taotleja peab arvestama, et I kokkuvõte tuleb
esitada 2024. aasta jooksul. Juhul kui etappide lõpud ning kalendriaasta lõpud ei lange kokku, siis
võib esitada kokkuvõtted ja vahearuanded enne etappide lõppe, eelistades aruandluseks
kalendriaasta lõppe.
Projekt on jaotatud nelja etappi. Enne esimese etapi algust peetakse tellijate ja tööteostaja ning
vajadusel teiste uuringuga seotud osapoolte vahel avakoosolek, kus lepitakse kokku ootused,
esimesed sammud, omavahelise suhtluse reeglid ja muu töö alustamiseks vajalik. Avakoosolekul
kokku lepitud tegevused on siduvad ja kuuluvad teostamisele. Tegevused protokollitakse ja
lisatakse lepingule. Iga etapi lõppedes esitatakse kokkuvõte või aruanne vahepeal tehtud
töödest ja peamistest tulemustest vastavalt lepingus sätestatule. Aruanne sisaldab ka
metodoloogilist infot. Iga etapi lõppedes tehakse osapoolte vahel koosolek, kus arutatakse
vaheetapis toimunut, tekkinud probleeme ja võimalikke lahendusi.
Tulemusi raporteeritakse jooksvalt Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile. Raporteerimise sagedus täpsustatakse avakoosolekul (nt. kord
nädalas, kord kuus või 2 korda kuus).
Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 1 039 500 eurot, millele lisandub
käibemaks (edaspidi lepingu hind). Tasumise täpsemad tingimused on sätestatud lepingus.
Lisaks tasub Sotsiaalministeerium Terviseametile kuni 83 415 eurot, vastavalt teostatud
analüüside mahule peale analüüside tulemuste edastamist töövõtjale.
Sotsiaalministeerium tasub biopanga säilitajale biopanga säilitamiseks tarviliku summa.
Biopanga säilitamiseks mõistlik aeg otsustatakse uuringu teostamise käigus tellijate ning töö
teostaja kokkuleppel.
Esialgne ajakava kuu täpsusega on alljärgnev. Aruandluse kohad antud tehnilises kirjelduses
ning pakkumuses on indikatiivsed ning töö käigus võivad ülesanded vastavalt poolte
kokkulepetele etappide vahel jaguneda teisiti.
Küsimustike koostamine
Koostatakse kaks küsimustikku, lastele (vanuses 6-11), mille täidab lapse seaduslik esindaja, ja
täiskasvanutele (vanuses 18-39). Küsimustikud koostatakse PARC sisendite põhjal. Küsimustikust
eemaldatakse küsimused, mis ei ole Eesti biomonitooringu programmi jaoks olulised ja lisatakse
küsimused, mis haakuvad Eesti huvidega. Eestile kohandatud küsimustik peab võimaldama
hinnata töö- ja elukeskkonda, antropomeetrilisi, elustiili ja füüsilise aktiivsuse näitajaid,
sotsiodemograafilist olukorda, kokkupuudet põlevkivisektori ja pestitsiidide jääkidega, toitumist
jne. Küsimustike ja uuritavate proovide säilitamine peab olema kooskõlastatud informeerimise
ja teadliku nõusoleku vormiga, mis peab olema kooskõlas andmekaitse regulatsioonidega. Vorm,
mis lisatakse küsimustiku algusesse, peab sisaldama nõusoleku küsimist proovide võtmiseks ja
säilitamiseks pseudonüümitult peale uuringu lõppu viiekümneks aastaks ning uute analüüside
tegemiseks tulevikus. Lisaks küsimustikule ja nõusoleku vormile on vaja koostada
maatriksipõhised küsimustikud, mis hindavad tegureid, mis mõjutavad kogutavat
proovimaatriksit (kuus küsimustikku - juuste, vereproovide ja uriiniproovide kogumine nii lastelt
kui ka täiskasvanutelt). 1. kuu.
Küsimustike tõlkimine ja piloteerimine
Küsimustike jm materjalide tõlkimine eesti- ja vene keelde, nõusoleku vormide ja maatriksi
küsimustike piloteerimine, et küsimused oleks üheselt mõistetavad. 2. kuu.
Eetikakomitee loa saamine
Eeluuringutes välja töötatud või samaväärse metoodika ja koostatud küsimustike alusel
esitatakse uuringute teostamiseks taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele või
Tervise Arengu Instituudi eetikakomiteele. Uuringuteks loa saamine on järgnevate tegevustega
jätkamise eelduseks. 5. kuu.
Valimi koostamine
Koostatakse valim 1000 uuritavaga lähtudes eeluuringutes välja pakutud uuritavate rühmadest.
Uuritavaid kaasatakse piirkondades, mida on mõjutanud põlevkivitööstus (Kohtla-Järve, Narva ja
Sillamäe) ja põllumajandustootmine (Kesk-Eesti) ning kontroll piirkondadest (Tartu, Tallinn,
Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti). Kõik uuritavad on elanud piirkonnas vähemalt viis aastat. Igast
rühmast kaasatakse võrdselt täiskasvanuid (vanuses 18-39) ja nende lapsi (vanuses 6-11), s.h
võrdselt mehi ja naisi, ning võrdselt nende poegi ja tütreid. Eelistada tuleks lapsevanema-lapse
paare selleks, et samast perekonnast oleks uuringusse kaasatud üks lapsevanem ja üks tema
lastest. Valimi koostamisel võetakse arvesse, et vähemalt 500 valimisse kuuluvat inimest on Ida-
Virumaalt põlevkivisektoriga kokkupuutuvate (kas tööalaselt või elukoha tõttu) isikute seast.
6. kuu.
Proovivõtu kava koostamine
Koostatakse plaan proovivõtu korraldamiseks. Selleks võetakse arvesse, et uriiniproovid koguvad
uuritavad endilt ise, vastavalt koostatud juhendile. Juukseproovid kogub intervjueerija vastavalt
juhendile. Vereproovid kogub tervishoiuteenuse osutamise loaga isik. Kogutavate proovide
kogust planeerides lähtutakse juhenditest, kuid minimaalselt kogutakse proovi sellises koguses,
et kõik planeeritavad analüüsid saaksid teostatud ning pikaajaliseks säilitamiseks jääks alles veel
minimaalselt 5 ml verd, 5 ml uriini ning 1 g juukseid. Kava koostades võetakse arvesse eeluuringus
välja pakutud ajaraamistiku soovitusi proovide kogumisel (nagu näiteks
põllumajandustootmisega kokku puutuvatelt inimestelt kogutakse proove peale
taimekaitsevahendite pritsimise aega ja mahetoitu tarbivatelt inimestelt talvisel ajal). Kava
koostamisel võetakse arvesse, et küsimustikud ja nõusoleku vormid täidavad uuritavad ise, kuid
maatriksipõhise küsimustiku täidab ära intervjueerija. 6. kuu.
I KOKKUVÕTE
Küsimustikud ja tarvikud ning nende laiali jagamine
Küsimustike trükk ja tarvikute hankimine. Tarvikute laiali jagamine lähtudes koostatud
proovivõtu kavast. Tarvikud on juba enne laiali jagamist markeeritud kleebistega, mille
tingimused vastavad juhendis välja toodud nõuetele. 7-21. kuu.
Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku kogumine
Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku kogumine lähtudes koostatud
proovivõtu kavast. Kokku kogutakse proovid 1000 inimeselt. Proovideks võib olla vastavalt
vajadusele juuksed, uriin ja/või veri. 8-22. kuu
Proovide transport erinevatesse laboritesse
Proovide transport Tartu Ülikooli, Terviseameti ja välislaborisse. Selleks võetakse arvesse
proovide säilimise tingimusi, mis on välja toodud juhendis. Proovide transportimisel lähtutakse
bioloogilise materjali transportimise nõuetest (nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil). 10-
22. kuu.
Küsimustike kogumine ja töötlemine
Küsimustikud kogutakse kokku ja vastused viiakse masintöödeldavale kujule. 24. kuu.
I VAHEARUANNE
BTEX analüüs
Benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen (BTEX) analüüs 1000 uriiniproovist (võrdselt naissoost
ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või
samaväärsele meetodile. 30. kuu.
PAHi metaboliitide analüüs
1-hüdroksüpüreeni, 1-hüdroksüpüreen-glükuroniidi ja 1- ja 2-naftoolide määramine 1000
uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt
eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu.
Pestitsiidid
Juhendis ja eeluuringus välja toodud pestitsiidide analüüsimine 200 uriiniproovist ja
juukseproovist (sama isiku kaks proovimaatriksit, võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt
täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu.
Bisfenoolid
Juhendis välja toodud bisfenoolide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja
meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.
Ftalaadid
Juhendis välja toodud ftalaatide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja
meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.
DINCH
Juhendis välja toodud DINCH-ide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja
meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.
PFAS
Juhendis välja toodud PFAS-ide analüüsimine 300 seerumirpoovist (võrdselt naissoost ja
meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.
Raskmetallid uriinis
PARCi juhendis toodud raskmetallide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja
meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.
Raskmetallid veres ja/või juustes
Raskmetallide analüüs 1000 inimeselt (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt
täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. Analüüsid
teostab Terviseamet. 30. kuu.
II VAHEARUANNE
Tulemuste analüüs ning lõppraporti koostamine
Koostatakse lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet
põlevkivi sektoriga seostatavate kemikaalide ja põllumajandustootmisega seostatavate
pestitsiidide jääkidega, leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi
varasemate olemasolevate andmetega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitused
tervisemõjude leevendamiseks. Samuti antakse ülevaade tervisenäitajatest inimestel, kes
puutuvad kokku nii põlevkivisektori kui pestitsiidide jääkidega, et hinnata kahe mõjuteguri
koosmõju. Uuringute jätkamine annaks olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute
muutusest. 36. kuu.
Lõppraporti tõlkimine, tulemuste avalikustamine
Lõpparuanne tõlgitakse täies mahus inglise ja vene keelde. Tulemuste avalikustamine
seminaridel. 36. kuu.
Uriiniproovide üleandmine
1000 uriiniproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale
proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise
nõuetele. 36. kuu.
Vereproovide üleandmine
1000 vereproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale
proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise
nõuetele. 36. kuu.
Juukseproovide üleandmine
1000 juukseproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on säilitatud peale
proovivõttu toatemperatuuril grip-kottides. Need antakse üle vastavalt transportimise nõuetele.
36. kuu.
Nõusoleku vormide ja andmebaasi üleandmine
Nõusoleku vormid antakse üle koos proovide ja andmebaasiga. 36. kuu.
Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)?
Projekti tulemuste lühikokkuvõte avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Ministeeriumid saavad tulemuste valguses kujundada
oma kemikaalipoliitikat. Peamine kasusaaja on Eesti elanikkond, kelle tervise hoidmiseks
tehakse targemaid otsuseid ja sekkumisi. Tulemusi jagatakse ka kemikaalide riskihindamise
partnerluse PARC võrgustikule, kus tulemusi saab kasutada üle-Euroopalise kemikaalipoliitika
kujundamiseks. Avalikkuse huvi korral avaldatakse tulemused ka meediakanalites.
Nõuded uurimisrühmale
Töö teostaja peab pakkumisele lisatud dokumentidega tõestama järgmiste tingimuste täitmist.
1. Uuringu põhitäitjal peab olema viimase viie aasta jooksul eelnev kogemus sarnases
teemavaldkonnas uuringu juhtimisega. Uuringu põhitäitjal peab olema hariduslik ettevalmistus
rahvatervise valdkonnas (doktorikraad terviseteadustes või sellega samaväärses valdkonnas)
2. Uurimisrühma kuulub ka vähemalt üks doktorikraadiga rahvatervise või samaväärse valdkonna
teadur, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud teadustöid selles valdkonnas.
3. Uurimisrühmas peab olema piisav arv piisava kompetentsiga liikmeid töö ajakavakohaseks ja
kvaliteetseks teostamiseks.
Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta
Turu-uuringu alusel on projekti eelduslik maksumus (olenevalt uurimisküsimustest, millele vastatakse) on 1 122 916 eur (lisandub km). Maksumus sisaldab kõiki kulusid peale biopanga säilitamise, sealhulgas üldkululõivu.
5A
1
Kutse elanikkonna biomonitooringu uuringusse
Lugupeetud ………/Uuritava Nimi/…………….
Kutsume Teid osalema teadusuuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku
puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mille
eesmärk on hinnata tööstuskemikaalide, taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide ja plastmassidest
eralduvate ühendite jõudmist inimorganismi ning nende mõju inimeste tervisele ja heaolule. Kuna
mitmed sellised kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud, on oluline neid seirata ning vajadusel
reguleerida nende kasutust ja sisaldusi keskkonnas, tarbekaupades, toidus, joogivees ning
töökeskkondades
Kokku kaasame uuringusse üle Eesti 1000 uuritavat, kellest pooled on täiskasvanud (vanuses 18–60
eluaastat) ja pooled on lapsed (vanuses 6–11 eluaastat), s.h võrdselt mehi ja naisi. Uuringusse
kaasatakse muuhulgas lapsevanemate-laste paare ehk samast perekonnast on uuringusse kaasatud
üks lapsevanem ja üks tema lastest. Lisaks kaasatakse uuringusse kalureid, põllumehi, põldude
läheduses elavaid isikuid ning nitraaditundlikul alal elavaid inimesi. Kõik osalejad peavad olema
elanud antud piirkonnas vähemalt viis aastat. Sarnane uuring viiakse Euroopa Liidu kemikaalide
riskihindamise partnerluse raames läbi ka mitmetes teistes Euroopa riikides.
Uuringu käigus võetakse uuritavatelt uriini-, juukse- ja vereproovid ning määratakse nendes
erinevate keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis, mis peegeldab inimeste kokkupuudet erinevate
saasteainetega. Uuringu tulemused aitavad paremini mõista keskkonna saastumise seoseid elanike
terviseprobleemidega ning toetavad ohutuma elukeskkonna kujundamist.
Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liit.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Mida uuringus osalemine uuritavatele hõlmab
Esiteks palume uuritavatel täita küsimustiku, mis käsitleb toitumist, elustiili, kokkupuudet erinevate
kemikaalidega ja tervislikku seisundit. Küsimustiku täitmine võtab aega 20–30 minutit.
Sellele järgnevalt palume uuritavatel võtta uriiniproovi. Juhised ja proovivõtu tarvikud selleks
annab uuringu läbiviija või meditsiinitöötaja.
Peale uriiniproovi kogumist palume uuritavatel külastada uuringusse kaasatud perearsti või
töötervishoiuarsti keskust, kus uuritavatelt võetakse meditsiinitöötaja poolt vereproov. Kokku
kogutakse kuni viite katsutisse igasse 5 ml verd.
Lisaks sellele võetakse uuritavatelt juusteproov. Selleks kogutakse uuringu läbiviija või
meditsiinitöötaja poolt kääridega peanaha lähedalt erinevatest pea piirkondadest 4 väikest salku
(umbes 0,5 g) juukseid, mida ei jää hiljem soengus näha.
5A
2
Arst või õde täidab proovi kohta kontroll-lehe, märkides seal konkreetse proovi võtmise aja ja muu
vajaliku teabe proovi kohta uuritava abiga.
Mis saab Teie proovidest, andmetest ja tulemustest
Kõigil uuritavatel määratakse vastavalt kas veres, uriinis ja/või juustes raskmetallide,
polüaromaatsete süsivesinike (PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja
ksüleeni (BTEX) sisaldused. Lisaks sellele määratakse juhuvaliku alusel 300 uuritaval plastmassidest
eralduvate ühendite nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-dikarboksülaat (DINCH) ning
per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS) ja bisfenoolide sisaldus. Kokku 200 uuritaval, s.h põllumeestel,
suurte põldude ääres elavatel peredel ning valdavalt mahetoidul olevatel isikutel, määratakse lisaks
taimekaitsevahendite (pestitsiidide) jääkide sisaldus organismis. Vastavalt uuritavate elukohale nad
hiljem geokodeeritakse (leitakse aadressi koordinaadid kaardil) ning arvutatakse nende elukoha
kaugus põlevkivikeemia jm tööstusest, tiheda liiklusega tänavatest ning suurtest põldudest.
Kui keemilised ja statistilised analüüsid on teostatud, teavitatakse uuritavaid proovide tulemustest
(välja arvatud juhul, kui nad on oma informeeritud nõusoleku vormil märkinud, et nad ei soovi
tulemusi saada). Kui avastatakse statistiliselt olulised keskmisest kõrgemad keemiliste ainete
sisaldused, antakse uuritavatele soovitusi oma elustiili, toitumise ja töökeskkonna muutmiseks.
Personaalne tagasiside antakse uuritavatele 2027. aasta sügisel.
Uuringu tulemusena töötatakse välja soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning
sekkumismeetmete väljatöötamiseks. Lõpparuanne uuringu tulemustega on kättesaadav internetis
nii eesti kui ka vene keeles ning koos personaalse tagasisidega saadetakse kõigile uuritavatele link
uuringuraporti leidmiseks. Tulemusi esitletakse ka avalikel seminaridel Ida-Virumaal, Tallinnas ja
Tartus.
Andmete kaitse ja uuritavate privaatsuse tagamine
Kõik kogutud andmed on rangelt konfidentsiaalsed ja neid kasutatakse ainult teaduslikel
eesmärkidel. Uuritavate proove ja andmeid kasutatakse ainult uuritavate informeeritud nõusoleku
alusel ning vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR, määrus (EL) 2016/679)
ja Euroopa andmekaitsemäärusele (EUDPR, määrus (EL) 2018/1725) ning riiklikele nõuetele.
Uuritavate terviseandmed ja proovide analüüside tulemused salvestatakse pseudonüümitult. See
tähendab, et uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed) asendatakse unikaalse
koodiga (näiteks IVNT001), et nende privaatsust kaitsta. Kõik isikuandmed säilitatakse ja
töödeldakse turvaliselt Tartu Ülikoolis vajalikke turvameetmeid järgides.
Laboritesse saadetakse uuritavate kodeeritud vere, uriini ja juuste proovid. Nii ei ole ühelgi laboril
(näiteks Tartu Ülikooli labor, Terviseameti labor) võimalik seostada kogutud biomaterjale
konkreetse isikuga.
Selleks, et teada saada kuidas mõjutab keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis inimeste tervist, on
meil vaja teada, milline on tulevikus (mitu aastat pärast proovide andmist) uuritavate tervislik
seisund. Selleks soovime võrrelda omavahel väiksema ja suurema kemikaalide sisaldusega
5A
3
uuritavate haigestumist ja suremust. Selleks on meil vaja teha päringuid erinevatesse registritesse:
Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaas, Rahvastikuregister, Vähiregister, Surma põhjuste
register. Registritest küsime andmeid uuritavale arsti juures pandud diagnooside ja uuritava surma
korral surma põhjuste kohta. Rahvastikuregistrit pärime andmeid uuritava elukoha muutuste kohta,
selleks et teada saada kui pikka aega kui saastunud kohtades ta on elanud. Päringuid tehakse vaid
nende uuritavate kohta, kes on andnud oma nõusoleku selleks nõusolekuvormil (vt allpool). Päringu
tegemiseks saadab uuringu vastutav täitja registrile uuritavate isikukoodid krüpteeritud kujul ning
vastus registrit saadetakse samuti krüpteeritult. Registritest saadud andmed pseudonüümib
koheselt uuringu vastutav täitja ja andmeanalüüsi läbiviijatel pole võimalik neid andmeid enam
konkreetse isikuga seostada. Andmeid avaldatakse teadustöödes vaid üldistatud kujul.
Uuritavate nõusolekul on kavas säilitada osa kogutud verest, uriinist ja juustest biopangas Tartu
Ülikooli geenivaramus kuni aastani 2050. See võimaldab teha tulevikus täiendavaid analüüse teiste
keemiliste ühendite määramiseks, mida antud uuringu käigus polnud võimalik määrata ning mis
võivad olla nii kokkupuute kui mõju biomarkeriteks (näiteks vere, ainevahetuse, hormonaalse
tasakaalu markerid). Kõigi uut analüüside kohta pakume uuritavate nõusolekul jällegi personaalset
tagasisidet.
Töö käigus võrreldakse Eesti tulemusi ka teiste riikide sarnaste uuringute tulemustega. Selle käigus
jagatakse pseudonüümitud andmeid sarnast uuringut tegevate teiste Euroopa Liidu kemikaalide
riskihindamise partnerlusega (PARC) liitunud ülikoolide ja uurimisasutustega. Mitte ühelgi juhul ei
jagata uuritavate isikuandmeid (s.h aadressi vms), mis võimaldaks seostada tulemusi konkreetse
isikuga. Kõigi pseudonüümitud ja anonüümitud andmete jagamine toimub ainult selleks ette
nähtud turvameetmetega infosüsteemide kaudu. Täpsemat infot PARCi kohta saate alljärgnevalt
infolehelt: https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Osalemise eelised
Uuringus osalejad saavad tagasisidet oma kokkupuute kohta mitmete kemikaalidega ning nendega
seotud terviseriskide kohta. Juhul kui leitakse kemikaalide keskmisest suurem sisaldus organismis,
saavad nad soovitusi, kuidas seda vähendada. Tehtavad analüüsid ei kuulu tavapärase meditsiinilise
kontrolli hulka ja vaid vähestel inimestel on nende näitajate kohta teavet. Uuritavate panus aitab
kaasa ka tõenduspõhise teadmise arendamisele keskkonnasaastuse mõjust tervisele, mis võib
aidata kaitsta inimeste tervist Eestis ja mujal.
Osalemise ebamugavused
Uuringus osalemiseks peate kuni kahel korral külastama tervisekeskust, vastama
uuringuküsimustikule (milleks kulub 20-30 minutit) ning koguma uriiniproovi.
Tervisekeskuse külastuse käigus võtame uuritavatelt ka vereproovi. Mõned osalejad võivad
vereproovide kogumise ajal kogeda kerget ebamugavustunnet ning esineda võib kerge valu või
hematoom punktsioonikohas. Vereproovi võtab kogenud meditsiinitöötaja ning püüame uuritavate
ebamugavuse viia miinimumini. Juuste proov võetakse erinevatest piirkondadest kukla poolelt ning
seda ei jää uuritava soengust näha.
5A
4
Uuringus osalemine ja selle vabatahtlikkus
Teie osalemine uuringus on vabatahtlik ja Teil on õigus uuringus osalemisest igal ajal ilma põhjuseid
avaldamata keelduda, teavitades uuringu läbiviijat sellekohasest soovist (vt kontaktid lehe lõpus).
Uuringust keeldumine või hilisem loobumine ei mõjuta kuidagi Teie võimalusi saada arstiabi.
Kui olete nõus uuringus osalema, palun täitke järgneval lehel olev nõusoleku vorm.
Lugupidamisega
Hans Orru
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor ________________________________________________________________________________________________________________________
Kui Teil tekib küsimusi uuringu läbiviimise ja eesmärkide kohta, siis pöörduge palun professor Hans
Orru poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 4203
Kui Teil tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta, siis pöörduge palun Tartu Ülikooli
inimuuringute eetikakomitee poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 6215
Kaebustega isikuandmete töötlemise osas pöörduge palun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti
poole e-posti aadressil [email protected].
5A
5
Informeeritud nõusolek
Teadusuuring „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas
(töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Mind, ...................................................................... isikukood ………..........................................., on
informeeritud ülalmainitud uuringust ja ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist ,
uuringu metoodikast, riskidest , võimalikust tervisekahjust ja isikuandmete kaitse meetmetest
antud uuringus.
Jah Ei
Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks.
Kinnitan oma nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks
(pseudonüümimine, geokodeerimine). Pseudonüümimine tähendab,
et uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed)
asendatakse unikaalse koodiga (näiteks IVNT001), et nende
privaatsust kaitsta. Geokodeerimine tähendab, et isiku elukoha
andmed viiakse geograafiliste koordinaatide kujule.
Kinnitan oma nõusolekut proovide säilitamiseks Tartu Ülikooli
geenivaramus maksimaalselt kuni aastani 2050 täiendavate
biomarkerite hilisemaks analüüsiks.
Soovin, et mind teavitatakse minu proovide tulemustest. Juhul kui
vastasite “Jah“, palun märkige oma kontaktandmed, mille kaudu
võtame Teiega ühendust (e-post ja/või telefon).
………………………………………………………………………………………………………….
Annan Tartu Ülikoolile loa teha päringuid Tervisekassa raviarvete ja
retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse (Rahvastikuregister,
Vähiregister, Surma põhjuste register), kõigi minu kohta käivate
registris olevate -andmete teadasaamiseks.
Lisainfo registrite kohta. Tervisekassa andmebaasis on info Teie
diagnooside, Teile välja kirjutatud ravimite ja raviarvete kohta.
Rahvastikuregister sisaldab infot Teie registreeritud elukohtade
kohta. Elukohta on uuringus vaja teada keskkonnasaatuse
hindamiseks Teie elukohas. Vähiregistrisse on kantud vähidiagnoosid
ning surma põhjuste registrisse suma põhjused.
5A
6
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni
keskkonnatervishoiu professor Hans Orru. Kui mul tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta,
siis võin pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee poole. Kui mul tekib küsimusi
uuringus osaleja andmekaitse kohta, siis võin pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti
poole. Kõik kontaktandmed on toodud infolehel.
Uuritava allkiri: ..........................................................
Kuupäev, kuu, aasta ......................................................
Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi ………………………………………………….....
Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri ………………………………………..………….
Kuupäev, kuu, aasta ………………………………………………
5B
1
Приглашение к участию в исследовании
биомониторинга населения
Уважаемый (-мая) ………/Имя исследуемого/…………….
Мы приглашаем Вас принять участие в научном исследовании «Проведение биомониторинга
среди населения, связанного с добычей сланцевого масла (работники и жители): второй этап
– проведение биомониторинга». Цель исследования — оценить попадание промышленных
химикатов, пестицидов и фталатов из пластиков в человеческий организм и их влияние на
здоровье и благополучие людей. Поскольку некоторые из этих химических веществ могут
быть вредны для здоровья, важно отслеживать их присутствие и при необходимости
регулировать их использование и содержание в окружающей среде, потребительских
товарах, пище, питьевой воде и на рабочих местах.
В исследовании примут участие 1000 человек по всей Эстонии, из которых половина будут
взрослые (в возрасте 18–60 лет), а половина — дети (в возрасте 6–11 лет), при этом будет
соблюден равный баланс между мужчинами и женщинами. В исследование также будут
включены пары родитель-ребёнок, то есть один родитель и один из его детей из одной семьи.
Кроме того, в исследование будут вовлечены рыболовы, фермеры, жители, проживающие
рядом с полями, и люди, живущие в районах, чувствительных к нитратам. Все участники
должны проживать в данной местности не менее пяти лет. Подобные исследования
проводятся также в ряде других европейских стран в рамках партнерства по оценке рисков
химических веществ Европейского Союза.
В ходе исследования у испытуемых берутся образцы мочи, волос и крови и определяется
содержание различных химических веществ в биоматериале, что отражает воздействие на
людей различных загрязняющих веществ. Результаты исследования помогают лучше понять
связь между загрязнением окружающей среды и проблемами здоровья жителей и
поддерживают проектирование более безопасной среды обитания.
Исследование финансируется Министерством социальных дел, Министерством
региональных дел и сельского хозяйства и Европейским Союзом. Исследование
координируется Комитетом по этике человеческих исследований Тартуского университета и
Инспекцией по защите данных.
Что предполагает участие в исследовании для испытуемых?
Сначала мы попросим участников заполнить анкету, касающуюся питания, образа жизни,
контактов с различными химическими веществами и состояния здоровья. Заполнение анкеты
займет 20–30 минут.
5B
2
После этого мы просим участников сдать образец мочи. Инструкции и необходимые
материалы для забора пробы предоставляются координатором исследования или
медицинским работником.
После сбора образца мочи мы просим испытуемых посетить центр семейного врача или врача
по гигиене труда, участвующего в исследовании, где медицинский работник возьмет у
испытуемых образец крови. Всего в каждую из пяти пробирок собирается по 5 мл крови.
Кроме того, у испытуемых берут образцы волос. Для этого врач или медицинский работник
обрезает ножницами около 0,8–1,2 г волос с разных частей кожи головы.
По пробам врач/медсестра с помощью участника исследования заполняет контрольный лист
с вопросами о конкретном времени взятия пробы и других деталях.
Что происходит образцами, данными и результатами
Всем участникам будут определены уровни тяжёлых металлов, метаболитов
полиароматических углеводородов (PAH), а также бензола, толуола, этилбензола и ксилолов
(BTEX) в крови, моче и/или волосах. Кроме того, у 300 случайным образом выбранных
участников будут определены уровни пластификаторов, таких как фталаты, ди-
изононилциклохексан-1,2-дикарбоксилат (DINCH), пер- и полифлюороалкилсоединений
(PFAS) и бисфенолов. Дополнительно у 200 участников, включая фермеров, семьи, живущие
рядом с большими полями, и в основном потребляющих органическую продукцию, будет
определено содержание остатков пестицидов в организме. В зависимости от места
жительства участников будет произведена геокодировка (определение координат адреса на
карте) и вычислено расстояние от места их жительства до источников сланцевой химии и
другой промышленности, оживлённых улиц и больших полей.
Когда химические и статистические анализы будут завершены, участники будут уведомлены
о результатах их проб (если только они не указали, что не желают получать результаты). Если
будет обнаружено, что статистически значимые уровни химических веществ находятся на
уровне выше среднего, участникам будут даны рекомендации по изменению образа жизни,
питания и рабочего окружения. Персональная обратная связь с участниками будет
установлена осенью 2027 года.
По результатам исследования будут разработаны рекомендации по политике в области
экологии и здравоохранения, а также предложены меры для вмешательства и улучшения
ситуации. Итоговый отчет с результатами исследования будет доступен в Интернете на
эстонском и русском языках, и вместе с персональной обратной связью всем участникам
будет отправлена ссылка на исследовательский отчет. Результаты также будут представлены
на публичных семинарах в Ида-Вирумаа, Таллине и Тарту.
Защита данных и обеспечение конфиденциальности участников
Все собранные данные строго конфиденциальны и будут использоваться исключительно в
научных целях. Образцы и данные участников будут использоваться только на основании
5B
3
данного ими согласия и в соответствии с Общим регламентом по защите данных
Европейского Союза (GDPR, Регламент (ЕС) 2016/679), Регламентом по защите данных
Европейского Союза (EUDPR, Регламент (ЕС) 2018/1725) и национальными требованиями.
Информаци о здоровье участников и результаты анализов будут храниться в
псевдонимизированном виде. Это означает, что идентифицирующая информация об
участниках (имя и контактные данные) будет заменена уникальным кодом (например,
IVNT001) для защиты их конфиденциальности. Все персональные данные будут храниться и
обрабатываться безопасно в соответствии с необходимыми мерами безопасности в
Тартуском университете.
В лаборатории будут отправлены закодированные образцы крови, мочи и волос участников.
Таким образом, ни одна из лабораторий (например, лаборатория Тартуского университета
или лаборатория Трудовой инспекции) не сможет связать собранные биоматериалы с
конкретным человеком.
Чтобы узнать, как содержание химических веществ в биоматериале влияет на здоровье
людей, нам необходимо знать, каким будет состояние здоровья участников исследования в
будущем (через несколько лет после сдачи проб на анализ). Для этого мы хотим сравнить
заболеваемость и смертность участников с меньшим и большим содержанием химических
веществ. Для этого нам необходимо сделать запросы в различные регистры: базу данных
счетов на лечение и рецептов кассы Здоровья (ранее Больничная касса), Регистр населения,
Раковый регистр, Регистр причин смерти. Из регистров мы запрашиваем данные о диагнозах,
поставленных участникам исследования врачами, и о причинах смерти в случае их кончины.
В Регистре населения мы запрашиваем данные об изменении места жительства участников,
чтобы узнать, как долго и в каких загрязненных местах они проживали. Запросы делаются
только в отношении тех участников, которые дали свое согласие на это в форме согласия (см.
ниже). Для запроса ответственный за исследование отправляет регистру зашифрованные
идентификационные коды участников, и ответ от регистра также поступает в зашифрованном
виде. Полученные от регистров данные немедленно псевдонимизируются ответственным за
исследование исполнителем, и аналитики данных не могут более связать эти данные с
конкретным лицом. Данные публикуются в научных работах только в обобщенном виде. С
согласия участников, мы планируем хранить часть собранных образцов крови, мочи и волос
в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского университетадо 2050 года. Это позволит
проводить дополнительные анализы по вопросам воздействия и биомаркеров в будущем.
Мы также предложим персональную обратную связь по всем новым анализам с согласия
участников.
В процессе работы результаты из Эстонии будут сравниваться с результатами аналогичных
исследований в других странах. В этом контексте анонимные данные будут передаваться
университетам и исследовательским учреждениям, являющимся партнерами по оценке
рисков химических веществ Европейского Союза. В любом случае, личные данные участников
(включая адреса и другую информацию, позволяющую идентифицировать конкретного
человека) не будут переданы. Любой обмен данными, как псевдонимизированными, так и
анонимизированными, будет осуществляться только через информационные системы с
5B
4
предусмотренными мерами безопасности. Более подробную информацию можно найти в
следующем информационном листе: https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-
04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Преимущества участия в исследовании
Участники исследования получат информацию о своем воздействии на различные
химические вещества и связанных с ними рисках для здоровья. Если будет обнаружено, что
уровни химических веществ в организме выше среднего, участники получат рекомендации
по их снижению. Анализы, проводимые в рамках исследования, не являются частью обычного
медицинского обследования, и лишь немногие люди имеют информацию о таких
параметрах. Вклад участников способствует развитию доказательной базы о влиянии
загрязнения окружающей среды на здоровье, что может помочь в защите здоровья людей в
Эстонии и других странах.
Недостатки участия в исследовании
Для участия в исследовании Вам потребуется посетить медицинский центр до двух раз,
заполнить анкету и собрать образец мочи. Во время визита в медицинский центр также будет
взят образец крови. Некоторые участники могут испытывать небольшое неудобство во время
забора крови, включая лёгкую боль или появление гематомы в месте прокола. Забор крови
будет осуществлять опытный медицинский работник, и мы постараемся минимизировать
дискомфорт участников. Образец волос будет взят с разных участков на затылке головы, и это
не повлияет на внешний вид Вашей прически.
Участие в исследовании и его добровольность
Ваше участие в исследовании является добровольным, и Вы имеете право отказаться от
участия в любое время без объяснения причин, просто уведомив об этом организатора
исследования (см. контактные данные внизу страницы). Отказ от участия или последующее
прекращение участия не повлияет на возможность получения Вами медицинской помощи.
Если вы согласны участвовать в исследовании, пожалуйста, заполните форму согласия,
представленную на следующей странице.
С уважением,
Ханс Орру
Профессор гигиены окружающей среды Тартуского университета ________________________________________________________________________________________________________________________
Если у Вас возникнут вопросы о проведении исследования и его целях, пожалуйста,
свяжитесь с профессором Хансом Орру по электронной почте [email protected] или по
телефону 737 4203
5B
5
Если у Вас возникнут вопросы о правах участников исследования, пожалуйста, свяжитесь
с Комитетом по этике человеческих исследований Тартуского университета по
электронной почте [email protected] или по телефону 737 6215
По вопросам обработки персональных данных с жалобами обращайтесь, пожалуйста, к
специалисту по защите данных Тартуского университета по электронной почте
5B
6
Информированное согласие
Научное исследование "Проведение биомониторинга среди населения, связанного с добычей
сланцевого масла (работники и жители): второй этап – проведение биомониторинга"
Я, ...................................................................... личный код ………...........................................,
ознакомлен (-а) с вышеупомянутым исследованием и осведомлен (-а) о целях проводимой
работы, методах исследования, рисках и возможном вреде для здоровья и мерах защиты
персональных данных в данном исследовании.
Да Нет
Я подтверждаю своё согласие на участие в исследовании. ☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на обработку моих персональных
данных (псевдонимизация, геокодирование). Псевдонимизация
означает, что идентифицирующие данные участников
исследования (имя и другие контактные данные) заменяются
уникальным кодом (например, IVNT001) для защиты их
конфиденциальности. Геокодирование означает, что данные о
месте жительства лица переводятся в форму географических
координат.
☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на хранение дополнительных
образцов в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского
университетадо 2050 года для последующего анализа маркеров
воздействия и их влияния.
☐ ☐
Я хотел (-а) бы получать уведомления о результатах моих проб.
Если Вы ответили "Да", пожалуйста, укажите Ваши контактные
данные, через которые мы можем к вам обращаться
(электронную почту, телефон):
………………………………………………………………………………………………………….
☐ ☐
Я разрешаю Тартускому университету запросить данные о моем
здоровье в Здравкассе (ранее Больничной кассе), Регистре
населения, Раковом регистре и Регистре причин смерти для
получения всех моих данных, содержащихся в этих регистрах.
Дополнительная информация о регистрах. В базе данных кассы
Здоровья содержится информация о Ваших диагнозах,
назначенных Вам лекарствах и медицинских счетах. Регистр
народонаселения содержит информацию о зарегистрированных
Вами местах жительства. Местожительство необходимо для
☐ ☐
5B
7
исследования воздействия окружающей среды в Вашем регионе
проживания. В информационной системе беременности
хранятся данные о состоянии здоровья матери и
новорождённого, например, вес при рождении. В Раковом
регистре указаны диагнозы рака, а в регистре причин смерти –
причины смерти
Я знаю, что Ханс Орру, профессор гигиены окружающей среды, предоставит мне
дополнительную информацию по вопросам, возникающим в ходе исследования. Если у
меня возникнут вопросы о правах участника исследования, я могу обратиться в Комитет по
этике человеческих исследований Тартуского университета. Если у меня возникнут вопросы
о защите данных участника исследования, я могу обратиться k специалисту по защите
данных Тартуского университета. Все контактные данные указаны в информационном листе.
Подпись исследуемого: ..........................................................
День, месяц год ......................................................
Имя лица, передавшего информацию исследуемому ………………………………………………….....
Подпись лица, предоставившего информацию исследуемому ………………………………..………….
День, месяц, год ………………………………………………
5C
1
Kutse elanikkonna biomonitooringu uuringusse
Lugupeetud ………/Uuritava Nimi/…………….
Kutsume Teid osalema teadusuuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku
puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mille
eesmärk on hinnata tööstuskemikaalide, taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide ja plastmassidest
eralduvate ühendite jõudmist inimorganismi ning nende mõju inimeste tervisele ja heaolule. Kuna
mitmed sellised kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud, on oluline neid seirata ning vajadusel
reguleerida nende kasutust ja sisaldusi keskkonnas, tarbekaupades, toidus, joogivees ning
töökeskkondades
Kokku kaasame uuringusse üle Eesti 1000 uuritavat, kellest pooled on täiskasvanud (vanuses 18–60
eluaastat) ja pooled on lapsed (vanuses 6–11 eluaastat), s.h võrdselt mehi ja naisi. Uuringusse
kaasatakse muuhulgas lapsevanemate-laste paare ehk samast perekonnast on uuringusse kaasatud
üks lapsevanem ja üks tema lastest. Lisaks kaasatakse uuringusse kalureid, põllumehi, põldude
läheduses elavaid isikuid ning nitraaditundlikul alal elavaid inimesi. Kõik osalejad peavad olema
elanud antud piirkonnas vähemalt viis aastat. Sarnane uuring viiakse Euroopa Liidu kemikaalide
riskihindamise partnerluse raames läbi ka mitmetes teistes Euroopa riikides.
Uuringu käigus võetakse uuritavatelt uriini- ja juukseproovid ning määratakse nendes erinevate
keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis, mis peegeldab inimeste kokkupuudet erinevate
saasteainetega. Uuringu tulemused aitavad paremini mõista keskkonna saastumise seoseid elanike
terviseprobleemidega ning toetavad ohutuma elukeskkonna kujundamist.
Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liit.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Mida uuringus osalemine uuritavatele hõlmab
Esiteks palume uuritavatel täita küsimustiku, mis käsitleb toitumist, elustiili, kokkupuudet erinevate
kemikaalidega ja tervislikku seisundit. Küsimustiku täitmine võtab aega 20–30 minutit.
Sellele järgnevalt palume uuritavatel võtta uriiniproovi. Juhised ja proovivõtu tarvikud selleks
annab uuringu läbiviija.
Lisaks sellele võetakse uuritavatelt juusteproov. Selleks kogutakse uuringu läbiviija poolt kääridega
peanaha lähedalt erinevatest pea piirkondadest 4 salku (umbes 0,8–0,12) g juukseid, mida ei jää
hiljem soengus näha.
Uuringu läbiviija täidab proovi kohta kontroll-lehe, märkides seal konkreetse proovi võtmise aja ja
muu vajaliku teabe proovi kohta uuritava abiga.
5C
2
Mis saab Teie proovidest, andmetest ja tulemustest
Kõigil uuritavatel määratakse vastavalt kas juustes raskmetallide ja uriinis polüaromaatsete
süsivesinike (PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX)
sisaldused. Lisaks sellele määratakse juhuvaliku alusel 300 uuritaval uriinis plastmassidest
eralduvate ühendite nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-dikarboksülaat (DINCH) ning
bisfenoolide sisaldus. Kokku 200 uuritaval, s.h põllumeestel, suurte põldude ääres elavatel peredel
ning valdavalt mahetoidul olevatel isikutel, määratakse lisaks uriinis ja juustes taimekaitsevahendite
(pestitsiidide) jääkide sisaldus organismis. Vastavalt uuritavate elukohale nad hiljem
geokodeeritakse (leitakse aadressi koordinaadid kaardil) ning arvutatakse nende elukoha kaugus
põlevkivikeemia jm tööstusest, tiheda liiklusega tänavatest ning suurtest põldudest.
Kui keemilised ja statistilised analüüsid on teostatud, teavitatakse uuritavaid proovide tulemustest
(välja arvatud juhul, kui nad on oma informeeritud nõusoleku vormil märkinud, et nad ei soovi
tulemusi saada). Kui avastatakse statistiliselt olulised keskmisest kõrgemad keemiliste ainete
sisaldused, antakse uuritavatele soovitusi oma elustiili, toitumise ja töökeskkonna muutmiseks.
Personaalne tagasiside antakse uuritavatele 2027. aasta sügisel.
Uuringu tulemusena töötatakse välja soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning
sekkumismeetmete väljatöötamiseks. Lõpparuanne uuringu tulemustega on kättesaadav internetis
nii eesti kui ka vene keeles ning koos personaalse tagasisidega saadetakse kõigile uuritavatele link
uuringuraporti leidmiseks. Tulemusi esitletakse ka avalikel seminaridel Ida-Virumaal, Tallinnas ja
Tartus.
Andmete kaitse ja uuritavate privaatsuse tagamine
Kõik kogutud andmed on rangelt konfidentsiaalsed ja neid kasutatakse ainult teaduslikel
eesmärkidel. Uuritavate proove ja andmeid kasutatakse ainult uuritavate informeeritud nõusoleku
alusel ning vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR, määrus (EL) 2016/679)
ja Euroopa andmekaitsemäärusele (EUDPR, määrus (EL) 2018/1725) ning riiklikele nõuetele.
Uuritavate terviseandmed ja proovide analüüside tulemused salvestatakse pseudonüümitult. See
tähendab, et uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed) asendatakse unikaalse
koodiga (näiteks IVNT001), et nende privaatsust kaitsta. Kõik isikuandmed säilitatakse ja
töödeldakse turvaliselt Tartu Ülikoolis vajalikke turvameetmeid järgides.
Laboritesse saadetakse uuritavate kodeeritud uriini ja juuste proovid. Nii ei ole ühelgi laboril
(näiteks Tartu Ülikooli labor, Terviseameti labor) võimalik seostada kogutud biomaterjale
konkreetse isikuga.
Selleks, et teada saada kuidas mõjutab keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis inimeste tervist, on meil vaja
teada, milline on tulevikus (mitu aastat pärast proovide andmist) uuritavate tervislik seisund. Selleks soovime
võrrelda omavahel väiksema ja suurema kemikaalide sisaldusega uuritavate haigestumist ja suremust.
Selleks on meil vaja teha päringuid erinevatesse registritesse: Tervisekassa raviarvete ja retseptide
andmebaas, Rahvastikuregister, Vähiregister, Surma põhjuste register. Registritest küsime andmeid
uuritavale arsti juures pandud diagnooside ja uuritava surma korral surma põhjuste kohta.
Rahvastikuregistrit pärime andmeid uuritava elukoha muutuste kohta, selleks et teada saada kui pikka aega
5C
3
kui saastunud kohtades ta on elanud. Päringuid tehakse vaid nende uuritavate kohta, kes on andnud oma
nõusoleku selleks nõusolekuvormil (vt allpool). Päringu tegemiseks saadab uuringu vastutav täitja registrile
uuritavate isikukoodid krüpteeritud kujul ning vastus registrit saadetakse samuti krüpteeritult. Registritest
saadud andmed pseudonüümib koheselt uuringu vastutav täitja ja andmeanalüüsi läbiviijatel pole võimalik
neid andmeid enam konkreetse isikuga seostada. Andmeid avaldatakse teadustöödes vaid üldistatud kujul.
Uuritavate nõusolekul on kavas säilitada osa kogutud uriinist ja juustest biopangas Tartu Ülikoolis
kuni aastani 2050. See võimaldab teha tulevikus täiendavaid analüüse teiste keemiliste ühendite
määramiseks, mida antud uuringu käigus polnud võimalik määrata ning mis võivad olla nii
kokkupuute kui mõju biomarkeriteks (näiteks ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu markerid).
Kõigi uut analüüside kohta pakume uuritavate nõusolekul jällegi personaalset tagasisidet.
Töö käigus võrreldakse Eesti tulemusi ka teiste riikide sarnaste uuringute tulemustega. Selle käigus
jagatakse pseudonüümitud andmeid sarnast uuringut tegevate teiste Euroopa Liidu kemikaalide
riskihindamise partnerlusega (PARC) liitunud ülikoolide ja uurimisasutustega. Mitte ühelgi juhul ei
jagata uuritavate isikuandmeid (s.h aadressi vms), mis võimaldaks seostada tulemusi konkreetse
isikuga. Kõigi pseudonüümitud ja anonüümitud andmete jagamine toimub ainult selleks ette
nähtud turvameetmetega infosüsteemide kaudu. Täpsemat infot PARCi kohta saate alljärgnevalt
infolehelt: https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Osalemise eelised
Uuringus osalejad saavad tagasisidet oma kokkupuute kohta mitmete kemikaalidega ning nendega
seotud terviseriskide kohta. Juhul kui leitakse kemikaalide keskmisest suurem sisaldus organismis,
saavad nad soovitusi, kuidas seda vähendada. Tehtavad analüüsid ei kuulu tavapärase meditsiinilise
kontrolli hulka ja vaid vähestel inimestel on nende näitajate kohta teavet. Uuritavate panus aitab
kaasa ka tõenduspõhise teadmise arendamisele keskkonnasaastuse mõjust tervisele, mis võib
aidata kaitsta inimeste tervist Eestis ja mujal.
Osalemise ebamugavused
Uuringus osalemiseks peate vastama uuringuküsimustikule (milleks kulub 20-30 minutit) ning
koguma uriiniproovi. Juuste proov võetakse erinevatest piirkondadest kukla poolelt ning seda ei
jää uuritava soengust näha.
Uuringus osalemine ja selle vabatahtlikkus
Teie osalemine uuringus on vabatahtlik ja Teil on õigus uuringus osalemisest igal ajal ilma põhjuseid
avaldamata keelduda, teavitades uuringu läbiviijat sellekohasest soovist (vt kontaktid lehe lõpus).
Uuringust keeldumine või hilisem loobumine ei mõjuta kuidagi Teie võimalusi saada arstiabi.
Kui olete nõus uuringus osalema, palun täitke järgneval lehel olev nõusoleku vorm.
Lugupidamisega
Hans Orru
5C
4
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor ________________________________________________________________________________________________________________________
Kui Teil tekib küsimusi uuringu läbiviimise ja eesmärkide kohta, siis pöörduge palun professor Hans
Orru poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 4203
Kui Teil tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta, siis pöörduge palun Tartu Ülikooli
inimuuringute eetikakomitee poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 6215
Kaebustega isikuandmete töötlemise osas pöörduge palun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti
poole e-posti aadressil [email protected].
5C
5
Informeeritud nõusolek
Teadusuuring „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas
(töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Mind, ...................................................................... isikukood ………..........................................., on
informeeritud ülalmainitud uuringust ja ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist,
uuringu metoodikast, riskidest,võimalikust tervisekahjust ja isikuandmete kaitse meetmetest
antud uuringus.
Jah Ei
Kinnitan oma nõusolekut uuringus osalemiseks.
Kinnitan oma nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks
(pseudonüümimine, geokodeerimine). Pseudonüümimine tähendab,
et uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed)
asendatakse unikaalse koodiga (näiteks IVNT001), et nende
privaatsust kaitsta. Geokodeerimine tähendab, et isiku elukoha
andmed viiakse geograafiliste koordinaatide kujule.
Kinnitan oma nõusolekut proovide säilitamiseks Tartu Ülikooli
geenivaramus maksimaalselt kuni aastani 2050 täiendavate
biomarkerite hilisemaks analüüsiks.
Soovin, et mind teavitatakse minu proovide tulemustest. Juhul kui
vastasite “Jah“, palun märkige oma kontaktandmed mille kaudu
võtame Teiega ühendust (e-post ja/või telefon)
………………………………………………………………………………………………………….
Annan Tartu Ülikoolile loa teha päringuid Tervisekassa raviarvete ja
retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse (Rahvastikuregister,
Vähiregister, Surma põhjuste register), kõigi minu kohta käivate registris
olevate tervise-andmete teadasaamiseks.
Lisainfo registrite kohta. Tervisekassa andmebaasis on info Teie
diagnooside, Teile välja kirjutatud ravimite ja raviarvete kohta.
Rahvastikuregister sisaldab infot Teie registreeritud elukohtade kohta.
Elukohta on uuringus vaja teada keskkonnasaatuse hindamiseks Teie
elukohas. Vähiregistrisse on kantud vähidiagnoosid ning surma põhjuste
registrisse suma põhjused.
5C
6
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni
keskkonnatervishoiu professor Hans Orru. Kui mul tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta,
siis võin pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee poole. Kui mul tekib küsimusi
uuringus osaleja andmekaitse kohta, siis võin pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti
poole. Kõik kontaktandmed on toodud infolehel.
Uuritava allkiri: ..........................................................
Kuupäev, kuu, aasta ......................................................
Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi ………………………………………………….....
Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri ………………………………………..………….
Kuupäev, kuu, aasta ………………………………………………
5D
1
Приглашение к участию в исследовании
биомониторинга населения
Уважаемый (-ая) ………/Имя исследуемого/…………….
Мы приглашаем Вас принять участие в научном исследовании «Проведение биомониторинга
среди населения, связанного с добычей сланцевого масла (работники и жители): второй этап
– проведение биомониторинга». Цель исследования — оценить попадание промышленных
химикатов, пестицидов и фталатов из пластиков в человеческий организм и их влияние на
здоровье и благополучие людей. Поскольку некоторые из этих химических веществ могут
быть вредны для здоровья, важно отслеживать их присутствие и при необходимости
регулировать их использование и содержание в окружающей среде, потребительских
товарах, пище, питьевой воде и на рабочих местах.
В исследовании примут участие 1000 человек по всей Эстонии, из которых половина будут
взрослые (в возрасте 18–60 лет), а половина — дети (в возрасте 6–11 лет), при этом будет
соблюден равный баланс между мужчинами и женщинами. В исследование также будут
включены пары родитель-ребёнок, то есть один родитель и один из его детей из одной семьи.
Кроме того, в исследование будут вовлечены рыболовы, фермеры, жители, проживающие
рядом с полями, и люди, живущие в районах, чувствительных к нитратам. Все участники
должны проживать в данной местности не менее пяти лет. Подобные исследования
проводятся также в ряде других европейских стран в рамках партнерства по оценке рисков
химических веществ Европейского Союза.
В ходе исследования у испытуемых берутся образцы мочи, волос и крови и определяется
содержание различных химических веществ в биоматериале, что отражает воздействие на
людей различных загрязняющих веществ. Результаты исследования помогают лучше понять
связь между загрязнением окружающей среды и проблемами здоровья жителей и
поддерживают проектирование более безопасной среды обитания.
Исследование финансируется Министерством социальных дел, Министерством
региональных дел и сельского хозяйства и Европейским Союзом. Исследование
координируется Комитетом по этике человеческих исследований Тартуского университета и
Инспекцией по защите данных.
Что предполагает участие в исследовании для испытуемых?
Сначала мы попросим участников заполнить анкету, касающуюся питания, образа жизни,
контактов с различными химическими веществами и состояния здоровья. Заполнение анкеты
займет 20–30 минут.
5D
2
После этого мы просим участников сдать образец мочи. Инструкции и необходимые
материалы для забора пробы предоставляются координатором исследования или
медицинским работником.
Кроме того, у испытуемых берут образцы волос. Для этого врач или медицинский работник
обрезает ножницами около 0,8–1,2 г волос с разных частей кожи головы.
По пробам проводящий исследование с помощью участника исследования заполняет
контрольный лист с вопросами о конкретном времени взятия пробы и других деталях.
Что происходит образцами, данными и результатами
Всем участникам будут определены уровни тяжёлых металлов, метаболитов
полиароматических углеводородов (PAH), а также бензола, толуола, этилбензола и ксилолов
(BTEX) в крови, моче и/или волосах. Кроме того, у 300 случайным образом выбранных
участников будут определены уровни пластификаторов, таких как фталаты, ди-
изононилциклохексан-1,2-дикарбоксилат (DINCH), пер- и полифлюороалкилсоединений
(PFAS) и бисфенолов. Дополнительно у 200 участников, включая фермеров, семьи, живущие
рядом с большими полями, и в основном потребляющих органическую продукцию, будет
определено содержание остатков пестицидов в организме. В зависимости от места
жительства участников будет произведена геокодировка (определение координат адреса на
карте) и вычислено расстояние от места их жительства до источников сланцевой химии и
другой промышленности, оживлённых улиц и больших полей.
Когда химические и статистические анализы будут завершены, участники будут уведомлены
о результатах их проб (если только они не указали, что не желают получать результаты). Если
будет обнаружено, что статистически значимые уровни химических веществ находятся на
уровне выше среднего, участникам будут даны рекомендации по изменению образа жизни,
питания и рабочего окружения. Персональная обратная связь с участниками будет
установлена осенью 2027 года.
По результатам исследования будут разработаны рекомендации по политике в области
экологии и здравоохранения, а также предложены меры для вмешательства и улучшения
ситуации. Итоговый отчет с результатами исследования будет доступен в Интернете на
эстонском и русском языках, и вместе с персональной обратной связью всем участникам
будет отправлена ссылка на исследовательский отчет. Результаты также будут представлены
на публичных семинарах в Ида-Вирумаа, Таллине и Тарту.
Защита данных и обеспечение конфиденциальности участников
Все собранные данные строго конфиденциальны и будут использоваться исключительно в
научных целях. Образцы и данные участников будут использоваться только на основании
данного ими согласия и в соответствии с Общим регламентом по защите данных
Европейского Союза (GDPR, Регламент (ЕС) 2016/679), Регламентом по защите данных
Европейского Союза (EUDPR, Регламент (ЕС) 2018/1725) и национальными требованиями.
5D
3
Информаци о здоровье участников и результаты анализов будут храниться в
псевдонимизированном виде. Это означает, что идентифицирующая информация об
участниках (имя и контактные данные) будет заменена уникальным кодом (например,
IVNT001) для защиты их конфиденциальности. Все персональные данные будут храниться и
обрабатываться безопасно в соответствии с необходимыми мерами безопасности в
Тартуском университете.
В лаборатории будут отправлены закодированные образцы мочи и волос участников. Таким
образом, ни одна из лабораторий (например, лаборатория Тартуского университета или
лаборатория Трудовой инспекции) не сможет связать собранные биоматериалы с
конкретным человеком.
Чтобы узнать, как содержание химических веществ в биоматериале влияет на здоровье
людей, нам необходимо знать, каким будет состояние здоровья участников исследования в
будущем (через несколько лет после сдачи проб на анализ). Для этого мы хотим сравнить
заболеваемость и смертность участников с меньшим и большим содержанием химических
веществ. Для этого нам необходимо сделать запросы в различные регистры: базу данных
счетов на лечение и рецептов кассы Здоровья (ранее Больничная касса), Регистр населения,
Раковый регистр, Регистр причин смерти. Из регистров мы запрашиваем данные о диагнозах,
поставленных участникам исследования врачами, и о причинах смерти в случае их кончины.
В Регистре населения мы запрашиваем данные об изменении места жительства участников,
чтобы узнать, как долго и в каких загрязненных местах они проживали. Запросы делаются
только в отношении тех участников, которые дали свое согласие на это в форме согласия (см.
ниже). Для запроса ответственный за исследование отправляет регистру зашифрованные
идентификационные коды участников, и ответ от регистра также поступает в зашифрованном
виде. Полученные от регистров данные немедленно псевдонимизируются ответственным за
исследование исполнителем, и аналитики данных не могут более связать эти данные с
конкретным лицом. Данные публикуются в научных работах только в обобщенном виде.
С согласия участников, мы планируем хранить часть собранных образцов крови, мочи и волос
в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского университета до 2050 года. Это позволит
проводить дополнительные анализы по вопросам воздействия и биомаркеров в будущем.
Мы также предложим персональную обратную связь по всем новым анализам с согласия
участников.
В процессе работы результаты из Эстонии будут сравниваться с результатами аналогичных
исследований в других странах. В этом контексте анонимные данные будут передаваться
университетам и исследовательским учреждениям, являющимся партнерами по оценке
рисков химических веществ Европейского Союза. В любом случае, личные данные участников
(включая адреса и другую информацию, позволяющую идентифицировать конкретного
человека) не будут переданы. Любой обмен данными, как псевдонимизированными, так и
анонимизированными, будет осуществляться только через информационные системы с
предусмотренными мерами безопасности. Более подробную информацию можно найти в
следующем информационном листе: https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-
04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
5D
4
Преимущества участия в исследовании
Участники исследования получат информацию о своем воздействии на различные
химические вещества и связанных с ними рисках для здоровья. Если будет обнаружено, что
уровни химических веществ в организме выше среднего, участники получат рекомендации
по их снижению. Анализы, проводимые в рамках исследования, не являются частью обычного
медицинского обследования, и лишь немногие люди имеют информацию о таких
параметрах. Вклад участников способствует развитию доказательной базы о влиянии
загрязнения окружающей среды на здоровье, что может помочь в защите здоровья людей в
Эстонии и других странах.
Недостатки участия в исследовании
Для участия в исследовании необходимо заполнить анкету (на что нужно потратить 20-30
минут) и собрать образец мочи. Образец волос берется с разных участков затылка головы и
никак не отражается на прическе исследуемого.
Участие в исследовании и его добровольность
Ваше участие в исследовании является добровольным, и Вы имеете право отказаться от
участия в любое время без объяснения причин, просто уведомив об этом организатора
исследования (см. контактные данные внизу страницы). Отказ от участия или последующее
прекращение участия не повлияет на возможность получения Вами медицинской помощи.
Если Вы согласны участвовать в исследовании, пожалуйста, заполните форму согласия,
представленную на следующей странице.
С уважением,
Ханс Орру
Профессор гигиены окружающей среды Тартуского университета ________________________________________________________________________________________________________________________
Если у Вас возникнут вопросы о проведении исследования и его целях, пожалуйста,
свяжитесь с профессором Хансом Орру по электронной почте [email protected] или по
телефону 737 4203
Если у Вас возникнут вопросы о правах участников исследования, пожалуйста, свяжитесь
с Комитетом по этике человеческих исследований Тартуского университета по
электронной почте [email protected] или по телефону 737 6215
По вопросам обработки персональных данных с жалобами обращайтесь, пожалуйста, к
специалисту по защите данных Тартуского университета по электронной почте
5D
5
Информированное согласие
Научное исследование "Проведение биомониторинга среди населения, связанного с добычей
сланцевого масла (работники и жители): второй этап – проведение биомониторинга"
Я, ...................................................................... личный код ………...........................................,
ознакомлен (-а) с вышеупомянутым исследованием и осведомлен (-а) о целях проводимой
работы, методах исследования, рисках и возможном вреде для здоровья и мерах защиты
персональных данных в данном исследовании.
Да Нет
Я подтверждаю своё согласие на участие в исследовании. ☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на обработку моих персональных
данных (псевдонимизация, геокодирование). Псевдонимизация
означает, что идентифицирующие данные участников
исследования (имя и другие контактные данные) заменяются
уникальным кодом (например, IVNT001) для защиты их
конфиденциальности. Геокодирование означает, что данные о
месте жительства лица переводятся в форму географических
координат.
☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на хранение дополнительных
образцов в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского
университета до 2050 года для последующего анализа маркеров
воздействия и их влияния.
☐ ☐
Я хотел (-а) бы получать уведомления о результатах моих проб.
Если Вы ответили "Да", пожалуйста, укажите Ваши контактные
данны через которые мы можем к вам обращаться
(электронную почту, телефон):
………………………………………………………………………………………………………….
☐ ☐
Я разрешаю Тартускому университету запросить данные о моем
здоровье в Здравкассе (ранее Больничной кассе), Регистре
населения, Раковом регистре и Регистре причин смерти для
получения всех моих данных, содержащихся в этих регистрах.
Дополнительная информация о регистрах. В базе данных кассы
Здоровья содержится информация о Ваших диагнозах, назначенных
Вам лекарствах и медицинских счетах. Регистр народонаселения
содержит информацию о зарегистрированных Вами местах
жительства. Местожительство необходимо для исследования
воздействия окружающей среды в Вашем регионе проживания. В
☐ ☐
5D
6
информационной системе беременности хранятся данные о
состоянии здоровья матери и новорождённого, например, вес при
рождении. В Раковом регистре указаны диагнозы рака, а в регистре
причин смерти – причины смерти.
Я знаю, что Ханс Орру, профессор гигиены окружающей среды, предоставит мне
дополнительную информацию по вопросам, возникающим в ходе исследования. Если у
меня возникнут вопросы о правах участника исследования, я могу обратиться в Комитет по
этике человеческих исследований Тартуского университета. Если у меня возникнут вопросы
о защите данных участника исследования, я могу обратиться k специалисту по защите
данных Тартуского университета. Все контактные данные указаны в информационном листе.
Подпись исследуемого: ..........................................................
День, месяц год ......................................................
Имя лица, передавшего информацию исследуемому ………………………………………………….....
Подпись лица, предоставившего информацию исследуемому ………………………………..………….
День, месяц, год ………………………………………………
6A
1
Kutse lapse osalemiseks elanikkonna biomonitooringu uuringus
Lugupeetud ………/ Vanema/Hooldaja Nimi/…………….
Kutsume Teie last osalema teadusuuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku
puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mille
eesmärk on hinnata tööstuskemikaalide, taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide ja plastmassidest
eralduvate plastifikaatorite jõudmist inimorganismi ning nende mõju inimeste tervisele ja heaolule.
Kuna mitmed sellised kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud, on oluline neid seirata ning vajadusel
reguleerida nende kasutust ja sisaldust keskkonnas, tarbekaupades, toidus, joogivees ning
töökeskkondades
Kokku kaasame uuringusse üle Eesti 1000 uuritava, kellest pooled on täiskasvanud (vanuses 18–60
eluaastat) ja pooled on lapsed (vanuses 6–11 eluaastat), s.h võrdselt mehi ja naisi. Uuringusse
kaasatakse muuhulgas lapsevanemate-laste paare ehk samast perekonnast on uuringusse kaasatud
üks lapsevanem ja üks tema lastest. Lisaks kaasatakse uuringusse kalureid, põllumehi, põldude
läheduses elavaid isikuid ning nitraaditundlikul alal elavaid inimesi. Kõik osalejad peavad olema elanud
antud piirkonnas vähemalt viis aastat. Sarnane uuring viiakse Euroopa Liidu kemikaalide riskihindamise
partnerluse raames läbi ka mitmetes teistes Euroopa riikides.
Uuringu käigus võetakse uuritavatelt uriini-, juukse- ja vereproovid ning määratakse nendes erinevate
keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis, mis peegeldab inimeste kokkupuudet erinevate
saasteainetega. Uuringu tulemused aitavad paremini mõista keskkonna saastumise seoseid elanike
terviseprobleemidega ning toetavad ohutuma elukeskkonna kujundamist.
Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liit.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Mida uuringus osalemine uuritavatele hõlmab
Esiteks palume uuritavate vanematel täita küsimustiku, mis käsitleb lapse toitumist, elustiili, kokku-
puudet erinevate kemikaalidega ja lapse tervislikku seisundit. Küsimustiku täitmine võtab aega 20–30
minutit.
Sellele järgnevalt palume uuritavatel aidata lapsel võtta uriiniproov. Juhised ja proovivõtu tarvikud
selleks annab uuringu läbiviija või meditsiinitöötaja.
Peale uriiniproovi kogumist palume uuritaval ja tema vanemal/hooldajal külastada uuringusse
kaasatud perearsti või töötervishoiuarsti keskust, kus uuritavatelt võetakse meditsiinitöötaja poolt
lapselt vereproov. Kokku kogutakse kuni viite katsutisse igasse 5 ml verd.
6A
2
Lisaks sellele võetakse uuritavatelt juusteproov. Selleks kogutakse lapselt uuringu läbiviija või
meditsiinitöötaja poolt kääridega peanaha lähedalt erinevatest pea piirkondadest 4 väikest salku
(umbes 0,8–1,2 g) juukseid, mida ei jää hiljem soengus näha.
Arst või õde täidab proovi kohta kontroll-lehe, märkides seal konkreetse proovi võtmise aja ja muu
vajaliku teabe proovi kohta uuritava abiga.
6A
3
Mis saab Teie proovidest, andmetest ja tulemustest
Kõigil uuritavatel määratakse vastavalt kas veres, uriinis ja/või juustes raskmetallide, polüaromaatsete
süsivesinike (PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) sisaldused.
Lisaks sellele määratakse juhuvaliku alusel 300 uuritaval plastmassidest eralduvate ühendite nagu
nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-dikarboksülaat (DINCH) ning per- ja
polüfluoroalküülainete (PFAS) ja bisfenoolide sisaldus. Kokku 200 uuritaval, s.h põllumeestel, suurte
põldude ääres elavatel peredel ning valdavalt mahetoidul olevatel isikutel määratakse lisaks
taimekaitsevahendite (pestitsiidide) jääkide sisaldus organismis. Vastavalt uuritavate elukohale nad
hiljem geokodeeritakse (leitakse aadressi koordinaadid kaardil) ning arvutatakse nende elukoha
kaugus põlevkivikeemia jm tööstusest, tiheda liiklusega tänavatest ning suurtest põldudest.
Kui keemilised ja statistilised analüüsid on teostatud, teavitatakse uuritavaid proovide tulemustest
(välja arvatud juhul, kui nad on oma informeeritud nõusoleku vormil märkinud, et nad ei soovi tulemusi
saada). Kui avastatakse statistiliselt olulised keskmisest kõrgemad keemiliste ainete sisaldused,
antakse uuritavatele soovitusi oma elustiili, toitumise ja töökeskkonna muutmiseks. Personaalne
tagasiside antakse uuritavatele 2027. aasta sügisel.
Uuringu tulemusena töötatakse välja soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning
sekkumismeetmete väljatöötamiseks. Lõpparuanne uuringu tulemustega on kättesaadav internetis nii
eesti kui ka vene keeles ning koos personaalse tagasisidega saadetakse kõigile uuritavatele link uuringu-
raporti leidmiseks. Tulemusi esitletakse ka avalikel seminaridel Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus.
Andmete kaitse ja uuritavate privaatsuse tagamine
Kõik kogutud andmed on rangelt konfidentsiaalsed ja neid kasutatakse ainult teaduslikel eesmärkidel.
Uuritavate proove ja andmeid kasutatakse ainult uuritavate informeeritud nõusoleku alusel ning
vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR, määrus (EL) 2016/679) ja Euroopa
andmekaitsemäärusele (EUDPR, määrus (EL) 2018/1725) ning riiklikele nõuetele.
Uuritavate terviseandmed ja proovide analüüside tulemused salvestatakse pseudonüümitult. See
tähendab, et uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed) asendatakse unikaalse
koodiga (näiteks IVNT001), et nende privaatsust kaitsta. Kõik isikuandmed säilitatakse ja töödeldakse
turvaliselt Tartu Ülikoolis vajalikke turvameetmeid järgides.
Laboritesse saadetakse uuritavate kodeeritud vere, uriini ja juuste proovid. Nii ei ole ühelgi laboril
(näiteks Tartu Ülikooli labor, Terviseameti labor) võimalik seostada kogutud biomaterjale konkreetse
isikuga.
Selleks, et teada saada kuidas mõjutab keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis inimeste tervist, on meil
vaja teada, milline on tulevikus (mitu aastat pärast proovide andmist) uuritavate tervislik seisund.
Selleks soovime võrrelda omavahel väiksema ja suurema kemikaalide sisaldusega uuritavate
haigestumist ja suremust. Selleks on meil vaja teha päringuid erinevatesse registritesse: Tervisekassa
raviarvete ja retseptide andmebaas, Rahvastikuregister, Vähiregister, Surma põhjuste register.
Registritest küsime andmeid uuritavale arsti juures pandud diagnooside ja uuritava surma korral surma
6A
4
põhjuste kohta. Rahvastikuregistrit pärime andmeid uuritava elukoha muutuste kohta, selleks et teada
saada kui pikka aega kui saastunud kohtades ta on elanud. Laste puhul teeme päringu ka Raseduse
infosüsteemi, et teada saada lapse sünnikaal, raseduse ja sünnitusega seotud erisused, mis võivad
lapse tervislikku seisundit lisaks keskkonnasaastusele samuti mõjutada. Nende andmete põhjal
soovime tuvastada ka kas sünninäitajad (näiteks alakaalulisus, enneaegsus) on seotud keskkonna
saastumisega. Päringuid tehakse vaid nende uuritavate kohta, kelle vanem või hooldaja on andnud
oma nõusoleku selleks nõusolekuvormil (vt allpool). Päringu tegemiseks saadab uuringu vastutav täitja
registrile uuritavate isikukoodid krüpteeritud kujul ning vastus registrit saadetakse samuti
krüpteeritult. Registritest saadud andmed pseudonüümib koheselt uuringu vastutav täitja ja
andmeanalüüsi läbiviijatel pole võimalik neid andmeid enam konkreetse isikuga seostada. Andmeid
avaldatakse teadustöödes vaid üldistatud kujul.
Uuritavate ja nende vanemate/hooldajate nõusolekul on meil kavas säilitada osa kogutud verest, uriinist
ja juustest biopangas Tartu Ülikoolis kuni aastani 2050. See võimaldab teha tulevikus täiendavaid ana-
lüüse teiste keemiliste ühendite määramiseks, mida antud uuringu käigus polnud võimalik määrata ning
mis võivad olla nii kokkupuute kui mõju biomarkeriteks (näiteks vere, ainevahetuse, hormonaalse tasa-
kaalu markerid). Kõigi uute analüüside kohta pakume uuritavate nõusolekul personaalset tagasisidet.
Töö käigus võrreldakse Eesti tulemusi ka teiste riikide sarnaste uuringute tulemustega. Selle käigus
jagatakse pseudonüümitud andmeid sarnast uuringut tegevate teiste Euroopa Liidu kemikaalide
riskihindamise partnerlusega (PARC) liitunud ülikoolide ja uurimisasutustega. Mitte ühelgi juhul ei
jagata uuritavate isikuandmeid (s.h aadressi vms), mis võimaldaks seostada tulemusi konkreetse
isikuga. Kõigi pseudonüümitud ja anonüümitud andmete jagamine toimub ainult selleks ette nähtud
turvameetmetega infosüsteemide kaudu. Täpsemat infot PARCi kohta saate alljärgnevalt infolehelt:
https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Osalemise eelised
Uuringus osalejad ja nende vanemad/hooldajad saavad tagasisidet lapse kokkupuute kohta mitmete
kemikaalidega ning nendega seotud terviseriskide kohta. Juhul kui leitakse kemikaalide keskmisest
suurem sisaldus organismis, saavad lapsed soovitusi, kuidas seda vähendada. Tehtavad analüüsid ei
kuulu tavapärase meditsiinilise kontrolli hulka ja vaid vähestel inimestel on nende parameetrite kohta
teavet. Uuritavate panus aitab kaasa ka tõenduspõhise teadmise arendamisele keskkonnasaastuse
mõjust tervisele, mis võib aidata kaitsta inimeste tervist Eestis ja mujal.
Osalemise ebamugavused
Uuringus osalemiseks peate koos lapsega külastama kuni kahel korral tervisekeskust, vastama
uuringuküsimustikule (milleks kulub 20-30 minutit) ning koguma uriiniproovi.
Tervisekeskuse külastusel võtame uuritavatelt ka vereproovi. Mõned osalejad võivad vereproovide
kogumise ajal kogeda kerget ebamugavustunnet ning esineda võib kerge valu või hematoom
punktsioonikohas. Vereproovi võtab kogenud meditsiinitöötaja, kellel on eelnev kogemus lastel vere
6A
5
võtmisel. Püüame uuritavate ebamugavuse viia miinimumini. Juuste proov võetakse erinevatest
piirkondadest kukla poolelt ning seda ei jää uuritava soengus näha.
Uuringus osalemine ja selle vabatahtlikkus
Lapse osalemine uuringus on vabatahtlik ja nii lapsel kui vanemal/hooldajal on õigus uuringus
osalemisest igal ajal ilma põhjuseid avaldamata keelduda, teavitades uuringu läbiviijat sellekohasest
soovist (vt kontaktid lehe lõpus). Uuringust keeldumine või hilisem loobumine ei mõjuta kuidagi lapse
võimalusi saada arstiabi.
Kui olete nõus uuringus osalema, palun täitke järgneval lehel olev nõusoleku vorm.
Lugupidamisega
Hans Orru
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor
________________________________________________________________________________________________________________________
Kui Teil tekib küsimusi uuringu läbiviimise ja eesmärkide kohta, siis pöörduge palun professor Hans Orru
poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 4203
Kui Teil tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta, siis pöörduge palun Tartu Ülikooli inimuuringute
eetikakomitee poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 6215
Kaebustega isikuandmete töötlemise osas pöörduge palun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole
e-posti aadressil [email protected].
6A
6
Informeeritud nõusolek lapsevanemale
Teadusuuring „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas
(töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Mind, ...................................................................... isikukood ………..........................................., on
informeeritud lapse (nimi)...................................................................... osalemisest ülalmainitud
uuringus ja ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist, uuringu metoodikast, riskidest ,
võimalikust tervisekahjust ja isikuandmete kaitse meetmetest antud uuringus.
Jah Ei
Kinnitan oma nõusolekut lapse uuringus osalemiseks.
Kinnitan oma nõusolekut lapse isikuandmete töötlemiseks
(pseudonüümimine, geokodeerimine). Pseudonüümimine tähendab, et
uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed)
asendatakse unikaalse koodiga (näiteks IVNT001), et nende privaatsust
kaitsta. Geokodeerimine tähendab, et isiku elukoha andmed viiakse
geograafiliste koordinaatide kujule.
Kinnitan oma nõusolekut lapse proovide säilitamiseks Tartu Ülikooli
geenivaramus maksimaalselt kuni aastani 2050 täiendavate biomarkerite
hilisemaks analüüsiks.
Soovin, et mind teavitatakse lapse proovide tulemustest. Juhul kui
vastasite “Jah“, palun märkige oma kontaktandmed, mille kaudu võtame
Teiega ühendust (e-post ja/või telefon).
………………………………………………………………………………………………………….
Annan Tartu Ülikoolile loa teha päringuid Tervisekassa raviarvete ja
retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse (Rahvastikuregister, Raseduse
infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste register), kõigi lapse kohta
käivate registris olevate andmete teadasaamiseks.
Lisainfo registrite kohta. Tervisekassa andmebaasis on info Teie lapse
diagnooside, välja kirjutatud ravimite ja raviarvete kohta.
Rahvastikuregister sisaldab infot teie registreeritud elukohtade kohta.
Elukohta on uuringus vaja teada keskkonnasaatuse hindamiseks teie
elukohas. Raseduse infosüsteemis on andmed ema tervisliku seisundi ja
vastsündinu kohta, näiteks sünnikaal. Vähiregistrisse on kantud
vähidiagnoosid ning surma põhjuste registrisse suma põhjused.
6A
7
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni
keskkonnatervishoiu professor Hans Orru. Kui mul tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta, siis
võin pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee poole. Kui mul tekib küsimusi uuringus
osaleja andmekaitse kohta, siis võin pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole. Kõik
kontaktandmed on toodud infolehel.
Lapsevanema allkiri: ..........................................................
Kuupäev, kuu, aasta ......................................................
Lapsevanemale informatsiooni andnud isiku nimi ………………………………………………….....
Lapsevanemale informatsiooni andnud isiku allkiri ………………………………………..………….
Kuupäev, kuu, aasta ………………………………………………
6B
1
Приглашение для детей к участию в исследовании популяционного
биомониторинга
Уважаемый (-ая) ………/ Имя родителя/опекуна/…………….
Мы приглашаем Вашего ребенка участвовать в научном исследовании "Проведение
биомониторинга среди населения, связанного с добычей сланцевого масла (работники и
жители): второй этап – проведение биомониторинга". Цель исследования — оценить уровень
воздействия промышленных химических веществ, пестицидов и пластфикаторов на здоровье
и благополучие человека. Поскольку некоторые из этих химических веществ могут быть
вредны для здоровья, важно отслеживать их уровень и при необходимости регулировать их
использование и содержание в окружающей среде, потребительских товарах, пище,
питьевой воде и на рабочих местах.
Мы планируем привлечь к исследованию 1000 участников по всей Эстонии, из которых
половина будут взрослые (в возрасте 18–60 лет), а половина — дети (в возрасте 6–11 лет), с
равным распределением мужчин и женщин. В исследование будут включены пары
родителей и детей, то есть один родитель и один из его детей из одной семьи. Кроме того, в
исследование будут включены рыбаки, фермеры, люди, проживающие рядом с полями, а
также жители районов, чувствительных к нитратам. Все участники должны проживать в
данном районе не менее пяти лет. Похожие исследования проводятся также в других странах
Европейского Союза в рамках партнерства по оценке рисков химических веществ.
В ходе исследования у испытуемых берутся образцы мочи, волос и крови и определяется
содержание различных химических веществ в биоматериале, что отражает воздействие на
людей различных загрязняющих веществ. Результаты исследования помогают лучше понять
связь между загрязнением окружающей среды и проблемами здоровья жителей и
поддерживают создание более безопасной среды обитания.
Исследование финансируется Министерством социальных дел, Министерством
региональных дел и сельского хозяйства и Европейским Союзом. Исследование
координируется Комитетом по этике человеческих исследований Тартуского университета и
Инспекцией по защите данных.
Что предполагает участие в исследовании для испытуемых
Сначала мы просим родителей испытуемых заполнить анкету, в которой речь идет о питании
ребенка, образе жизни, воздействии различных химических веществ и состоянии здоровья
ребенка. Заполнение анкеты занимает 20–30 минут.
6B
2
После этого мы просим обследуемых помочь ребенку взять анализ мочи. Инструкции и
принадлежности для сбора проб для этой цели предоставляются экспертом или
медицинским работником.
После сбора образца мочи мы просим испытуемого и его/ее родителя/опекуна посетить
центр семейного врача или врача по гигиене труда, участвующего в исследовании, где
медицинский работник возьмет у ребенка анализ крови. В каждую пробирку собирают в
общей сложности по 5 мл крови.
Кроме того, у испытуемых берут образцы волос. Для этого врач или медицинский работник
срезает ножницами с разных участков головы около 0,8–1,2 г волос.
По пробам врач/медсестра с помощью участника исследования заполняет контрольный лист
с вопросами о конкретном времени взятия пробы и других деталях.
Что происходит с Вашими образцами, данными и результатами
Для всех участников исследования будут определены уровни тяжёлых металлов,
метаболитов полиароматических углеводородов (PAH), а также бензола, толуола,
этилбензола и ксилолов (BTEX) в крови, моче и/или волосах. Дополнительно, для 300
участников будет проведен анализ на наличие пластфикаторов, таких как фталаты, ди-
изононил-циклогексан-1,2-дикарбоксилат (DINCH), а также пер- и полифторалкилированных
веществ (PFAS) и бисфенолов. Для 200 участников, включая фермеров, семьи, проживающие
рядом с крупными полями, и людей, потребляющих преимущественно органические
продукты, будет дополнительно определено содержание остатков пестицидов в организме.
В зависимости от места жительства участников будут проведены геокодирование
(определение координат адреса на карте) и вычисление расстояния до источников
загрязнения, таких как предприятия по добыче сланцевого масла, дороги с интенсивным
движением и крупные сельскохозяйственные угодья.
После выполнения химических и статистических анализов участники будут уведомлены о
результатах своих проб (за исключением случаев, когда они указали, что не хотят получать
результаты). Если будут обнаружены статистически значимые уровни химических веществ,
превышающие средние значения, участникам будут предоставлены рекомендации по
изменению образа жизни, питания и рабочего окружения. Персонализированная обратная
связь будет предоставлена участникам осенью 2027 года.
В результате исследования будут разработаны рекомендации по формированию
экологической и здравоохранительной политики, а также меры вмешательства. Итоговый
отчет по результатам исследования будет доступен в интернете на эстонском и русском
языках. Кроме того, вместе с персонализированной обратной связью участникам будет
отправлена ссылка на отчет. Результаты также будут представлены на публичных семинарах
в Ида-Вирумаа, Таллине и Тарту.
6B
3
Обеспечение защиты данных и конфиденциальности исследуемых
Все собранные данные являются строго конфиденциальными и будут использоваться
исключительно в научных целях. Образцы и данные участников будут использованы только
на основании их информированного согласия и в соответствии с Общим регламентом по
защите данных Европейского Союза (GDPR, Регламент (ЕС) 2016/679), а также с Европейским
регламентом по защите данных (EUDPR, Регламент (ЕС) 2018/1725) и национальными
требованиями.
Информаци о здоровье участников и результаты анализов будут храниться в
псевдонимизированном виде. Это означает, что идентифицирующие данные участников
(имя, контактные данные и т.д.) будут заменены уникальным кодом (например, IVNT001) для
защиты их конфиденциальности. Все личные данные будут храниться и обрабатываться в
Тартусском университете с соблюдением необходимых мер безопасности.
В лаборатории будут отправлены кодированные образцы крови, мочи и волос участников.
Таким образом, ни одна лаборатория (например, лаборатория Тартусского университета или
лаборатория Кассы здоровья) не сможет связать собранные биоматериалы с конкретным
человеком.
Чтобы узнать, как содержание химических веществ в биоматериале влияет на здоровье
людей, нам необходимо знать, каким будет состояние здоровья участников исследования в
будущем (через несколько лет после сдачи проб на анализ). Для этого мы хотим сравнить
заболеваемость и смертность участников с меньшим и большим содержанием химических
веществ. Для этого нам необходимо сделать запросы в различные регистры: базу данных
счетов на лечение и рецептов кассы Здоровья (ранее Больничная касса), Регистр населения,
Раковый регистр, Регистр причин смерти. Из регистров мы запрашиваем данные о диагнозах,
поставленных участникам исследования врачами, и о причинах смерти в случае их кончины.
Из Регистра населения мы запрашиваем данные об изменении места жительства участников,
чтобы узнать, как долго и в каких загрязненных местах они проживали. В случае детей мы
также делаем запрос в Информационную систему беременности, чтобы узнать вес при
рождении, особенности беременности и родов, которые могут дополнительно повлиять на
состояние здоровья ребенка наряду с загрязнением окружающей среды. На основе этих
данных мы хотим выяснить, связаны ли показатели при рождении (например, низкий вес,
недоношенность) с загрязнением окружающей среды. Запросы делаются только в отношении
тех участников, чьи родители или опекуны дали свое согласие на это в форме согласия (см.
ниже). Для запроса ответственный за исследование отправляет регистру зашифрованные
идентификационные коды участников, а ответ от регистра также поступает в зашифрованном
виде. Полученные от регистров данные немедленно псевдонимизируются ответственным за
исследование исполнителем, и аналитики данных не могут более связать эти данные с
конкретным лицом. Данные публикуются в научных работах только в обобщенном виде.
С согласия участников и их родителей/опекунов, планируется сохранить часть собранных
образцов крови, мочи и волос в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского университета
до 2050 года. Это позволит в будущем проводить дополнительные анализы воздействия и
6B
4
маркеров. По всем новым анализам, с согласия участников, будет предоставлена
персонализированная обратная связь.
В ходе работы результаты из Эстонии будут также сравниваться с результатами аналогичных
исследований в других странах. Для этого будет происходить обмен
псевдонимизированными данными с университетами и исследовательскими учреждениями,
участвующими в партнерстве по оценке рисков химических веществ Европейского Союза. Ни
в коем случае не будут передаваться личные данные участников (включая адрес и т.п.),
которые позволили бы связать результаты с конкретным человеком. Любой обмен данными,
псевдонимизированными и анонимизированными, будет осуществляться только через
информационные системы, оборудованные соответствующими мерами безопасности. Более
подробную информацию можно найти на следующем информационном листе:
https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Преимущества участия в исследовании
Участники исследования и их родители/опекуны получают обратную связь о воздействии на
ребенка различных химических веществ и связанных с этим рисках для здоровья. Если в
организме обнаруживается повышенный уровень химических веществ, дети получают
рекомендации по его снижению. Проведенные анализы не являются частью планового
медицинского осмотра и информацией об этих параметрах обладают лишь немногие люди.
Вклад исследователей также способствует развитию научно обоснованных знаний о влиянии
загрязнения окружающей среды на здоровье, которые могут помочь защитить здоровье
людей в Эстонии и других странах.
Недостатки участия в исследовании
Для участия в исследовании, необходимо до двух раз посетить медицинский центр вместе с
ребенком, заполнить анкету исследования и собрать образец мочи. Во время посещения
медицинского центра мы также берем у пациентов анализы крови. Некоторые участники
могут испытывать легкий дискомфорт во время забора крови, а также может возникнуть
легкая боль или гематома в месте прокола. Образец крови берет профессиональный
медицинский работник, имеющий опыт забора крови у детей. Мы стараемся
минимизировать дискомфорт испытуемых. Образцы волос берутся с разных участков на
затылке головы, что никак не влияет на прическу исследуемого.
Участие в исследовании и его добровольность
Участие ребенка в исследовании является добровольным, и как ребенок, так и его
родитель/опекун имеют право отказаться от участия в исследовании в любое время без
объяснения причин, просто уведомив об этом исследователя (см. контактные данные в
конце). Отказ от участия или поздний выход из исследования не повлияют на возможности
ребенка получать медицинскую помощь.
6B
5
Если Вы согласны на участие в исследовании, пожалуйста, заполните форму согласия на
следующей странице.
С уважением,
Ханс Орру
Профессор гигиены окружающей среды Тартуского университета ________________________________________________________________________________________________________________________
Если у Вас есть вопросы по поводу проведения исследования и его целей, пожалуйста,
свяжитесь с профессором Хансом Орру по электронной почте [email protected] или по
телефону 737 4203
Если у Вас есть вопросы о правах участника исследования, обращайтесь в Комитет по
этике человеческих исследований Тартуского университета по адресу электронной почты
[email protected] или по телефону 737 6215
По вопросам обработки персональных данных с жалобами обращайтесь, пожалуйста, к
специалисту по защите данных Тартуского университета по электронной почте
6B
6
Информированное согласие родителя
Научное исследование "Проведение биомониторинга среди населения, связанного с добычей
сланцевого масла (работники и жители): второй этап – проведение биомониторинга"
Я, ...................................................................... личный код………...........................................,
проинформирован(а) об участии моего ребенка (имя)..................................................................,
в вышеупомянутом исследовани и осведомлен (-а) о целях проводимой работы, методах
исследования, рисках и возможном вреде для здоровья и мерах защиты персональных
данных в данном исследовании.
Да Нет
Я подтверждаю участие моего ребенка в исследовании. ☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на обработку персональных
данных моего ребенка (псевдонимизация, геокодирование).
Псевдонимизация означает, что идентифицирующие данные
участников исследования (имя и другие контактные данные)
заменяются уникальным кодом (например, IVNT001) для защиты
их конфиденциальности. Геокодирование означает, что данные
о месте жительства лица переводятся в форму географических
координат.
☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на хранение образцов моего
ребенка в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского
университетадо 2050 года для последующего анализа маркеров
воздействия и их влияния.
☐ ☐
Я хотел (-а) бы получать уведомления о результатах пробах
моего ребенка. Если Вы ответили "Да", пожалуйста, укажите
Ваши контактные данные, через которые мы можем к вам
обращаться (электронную почту, телефон):
………………………………………………………………………………………………………….
☐ ☐
Я даю Тартускому университету разрешение делать запросы в
базы данных кассы Здоровья (Tervisekassa) о медицинских счетах
и рецептах, а также в другие медицинские регистры (Регистр
народонаселения, Информационная система беременности,
Раковый регистр, Регистр причин смерти) для получения всех
данных моего ребенка, содержащихся в этих регистрах.
☐ ☐
6B
7
Я даю Тартускому университету разрешение делать запросы в
базы данных кассы Здоровья (Tervisekassa) о медицинских счетах
и рецептах, а также в другие медицинские регистры (Регистр
народонаселения, Информационная система беременности,
Раковый регистр, Регистр причин смерти) для получения всех
данных моего ребенка, содержащихся в этих регистрах.
Дополнительная информация о регистрах. В базе данных кассы
Здоровья содержится информация о диагнозах вашего ребенка,
рецептах, выписанных вашему ребенку и медицинских счетах.
Регистр народонаселения содержит информацию о
зарегистрированных вами местах жительства. Местожительство
необходимо для исследования воздействия окружающей среды
в вашем регионе проживания. В информационной системе
беременности хранятся данные о состоянии здоровья матери и
новорождённого, например, вес при рождении. В Раковом
регистре указаны диагнозы рака, а в регистре причин смерти –
причины смерти.
Я знаю, что Ханс Орру, профессор гигиены окружающей среды, предоставит мне
дополнительную информацию по вопросам, возникающим в ходе исследования. Если у
меня возникнут вопросы о правах участника исследования, я могу обратиться в Комитет по
этике человеческих исследований Тартуского университета. Если у меня возникнут вопросы
о защите данных участника исследования, я могу обратиться k специалисту по защите
данных Тартуского университета. Все контактные данные указаны в информационном листе.
Подпись родителя: ..........................................................
День, месяц год ......................................................
Имя лица, передавшего информацию исследуемому ………………………………………………….....
Подпись лица, предоставившего информацию исследуемому ………………………………..………….
День, месяц, год ………………………………………………
6C
1
Kutse lapse osalemiseks elanikkonna biomonitooringu uuringus
Lugupeetud ………/ Vanema/Hooldaja Nimi/…………….
Kutsume Teie last osalema teadusuuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku
puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mille
eesmärk on hinnata tööstuskemikaalide, taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide ja plastmassidest
eralduvate plastifikaatorite jõudmist inimorganismi ning nende mõju inimeste tervisele ja heaolule.
Kuna mitmed sellised kemikaalid võivad olla tervisele kahjulikud, on oluline neid seirata ning vajadusel
reguleerida nende kasutust ja sisaldust keskkonnas, tarbekaupades, toidus, joogivees ning
töökeskkondades
Kokku kaasame uuringusse üle Eesti 1000 uuritava, kellest pooled on täiskasvanud (vanuses 18–60
eluaastat) ja pooled on lapsed (vanuses 6–11 eluaastat), s.h võrdselt mehi ja naisi. Uuringusse
kaasatakse muuhulgas lapsevanemate-laste paare ehk samast perekonnast on uuringusse kaasatud
üks lapsevanem ja üks tema lastest. Lisaks kaasatakse uuringusse kalureid, põllumehi, põldude
läheduses elavaid isikuid ning nitraaditundlikul alal elavaid inimesi. Kõik osalejad peavad olema elanud
antud piirkonnas vähemalt viis aastat. Sarnane uuring viiakse Euroopa Liidu kemikaalide riskihindamise
partnerluse raames läbi ka mitmetes teistes Euroopa riikides.
Uuringu käigus võetakse uuritavatelt uriini- ja juukseproovid ning määratakse nendes erinevate
keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis, mis peegeldab inimeste kokkupuudet erinevate
saasteainetega. Uuringu tulemused aitavad paremini mõista keskkonna saastumise seoseid elanike
terviseprobleemidega ning toetavad ohutuma elukeskkonna kujundamist.
Uuringut rahastab Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liit.
Uuringu on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee.
Mida uuringus osalemine uuritavatele hõlmab
Esiteks palume uuritavate vanematel täita küsimustiku, mis käsitleb lapse toitumist, elustiili, kokku-
puudet erinevate kemikaalidega ja lapse tervislikku seisundit. Küsimustiku täitmine võtab aega 20–30
minutit.
Sellele järgnevalt palume uuritavatel aidata lapsel võtta uriiniproov. Juhised ja proovivõtu tarvikud
selleks annab uuringu läbiviija.
Lisaks sellele võetakse uuritavatelt juusteproov. Selleks kogutakse lapselt uuringu läbiviija poolt
kääridega peanaha lähedalt erinevatest pea piirkondadest 4 salku (umbes 0,8–1,2) g juukseid, mida ei
jää hiljem soengus näha.
Uuringu läbiviija täidab proovi kohta kontroll-lehe, märkides seal konkreetse proovi võtmise aja ja muu
vajaliku teabe proovi kohta uuritava abiga.
6C
2
Mis saab Teie proovidest, andmetest ja tulemustest
Kõigil uuritavatel määratakse vastavalt kas juustes raskmetallide ja uriinis polüaromaatsete
süsivesinike (PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) sisaldused.
Lisaks sellele määratakse juhuvaliku alusel 300 uuritaval uriinis plastmassidest eralduvate ühendite
nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-dikarboksülaat (DINCH) ning bisfenoolide sisaldus.
Kokku 200 uuritaval, s.h põllumeestel, suurte põldude ääres elavatel peredel ning valdavalt mahetoidul
olevatel isikutel määratakse lisaks uriinis ja juustes taimekaitsevahendite (pestitsiidide) jääkide
sisaldus organismis. Vastavalt uuritavate elukohale nad hiljem geokodeeritakse (leitakse aadressi
koordinaadid kaardil) ning arvutatakse nende elukoha kaugus põlevkivikeemia jm tööstusest, tiheda
liiklusega tänavatest ning suurtest põldudest.
Kui keemilised ja statistilised analüüsid on teostatud, teavitatakse uuritavaid proovide tulemustest
(välja arvatud juhul, kui nad on oma informeeritud nõusoleku vormil märkinud, et nad ei soovi tulemusi
saada). Kui avastatakse statistiliselt olulised keskmisest kõrgemad keemiliste ainete sisaldused,
antakse uuritavatele soovitusi oma elustiili, toitumise ja töökeskkonna muutmiseks. Personaalne
tagasiside antakse uuritavatele 2027. aasta sügisel.
Uuringu tulemusena töötatakse välja soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning
sekkumismeetmete väljatöötamiseks. Lõpparuanne uuringu tulemustega on kättesaadav internetis nii
eesti kui ka vene keeles ning koos personaalse tagasisidega saadetakse kõigile uuritavatele link uuringu-
raporti leidmiseks. Tulemusi esitletakse ka avalikel seminaridel Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus.
Andmete kaitse ja uuritavate privaatsuse tagamine
Kõik kogutud andmed on rangelt konfidentsiaalsed ja neid kasutatakse ainult teaduslikel eesmärkidel.
Uuritavate proove ja andmeid kasutatakse ainult uuritavate informeeritud nõusoleku alusel ning
vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR, määrus (EL) 2016/679) ja Euroopa
andmekaitsemäärusele (EUDPR, määrus (EL) 2018/1725) ning riiklikele nõuetele.
Uuritavate terviseandmed ja proovide analüüside tulemused salvestatakse pseudonüümitult. See
tähendab, et uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed) asendatakse unikaalse
koodiga (näiteks IVNT001), et nende privaatsust kaitsta. Kõik isikuandmed säilitatakse ja töödeldakse
turvaliselt Tartu Ülikoolis vajalikke turvameetmeid järgides.
Laboritesse saadetakse uuritavate kodeeritud uriini ja juuste proovid. Nii ei ole ühelgi laboril (näiteks
Tartu Ülikooli labor, Terviseameti labor) võimalik seostada kogutud biomaterjale konkreetse isikuga.
Selleks, et teada saada kuidas mõjutab keemiliste ainete sisaldus biomaterjalis inimeste tervist, on meil
vaja teada, milline on tulevikus (mitu aastat pärast proovide andmist) uuritavate tervislik seisund.
Selleks soovime võrrelda omavahel väiksema ja suurema kemikaalide sisaldusega uuritavate
haigestumist ja suremust. Selleks on meil vaja teha päringuid erinevatesse registritesse: Tervisekassa
raviarvete ja retseptide andmebaas, Rahvastikuregister, Vähiregister, Surma põhjuste register.
Registritest küsime andmeid uuritavale arsti juures pandud diagnooside ja uuritava surma korral surma
põhjuste kohta. Rahvastikuregistrit pärime andmeid uuritava elukoha muutuste kohta, selleks et teada
6C
3
saada kui pikka aega kui saastunud kohtades ta on elanud. Laste puhul teeme päringu ka Raseduse
infosüsteemi, et teada saada lapse sünnikaal, raseduse ja sünnitusega seotud erisused, mis võivad
lapse tervislikku seisundit lisaks keskkonnasaastusele samuti mõjutada. Nende andmete põhjal
soovime tuvastada ka kas sünninäitajad (näiteks alakaalulisus, enneaegsus) on seotud keskkonna
saastumisega. Päringuid tehakse vaid nende uuritavate kohta, kelle vanem või hooldaja on andnud
oma nõusoleku selleks nõusolekuvormil (vt allpool). Päringu tegemiseks saadab uuringu vastutav täitja
registrile uuritavate isikukoodid krüpteeritud kujul ning vastus registrit saadetakse samuti
krüpteeritult. Registritest saadud andmed pseudonüümib koheselt uuringu vastutav täitja ja
andmeanalüüsi läbiviijatel pole võimalik neid andmeid enam konkreetse isikuga seostada. Andmeid
avaldatakse teadustöödes vaid üldistatud kujul..
Uuritavate ja nende vanemate/hooldajate nõusolekul on meil kavas säilitada osa kogutud uriinist ja
juustest biopangas Tartu Ülikooli geenivaramus kuni aastani 2050. See võimaldab teha tulevikus
täiendavaid analüüse teiste keemiliste ühendite määramiseks, mida antud uuringu käigus polnud
võimalik määrata ning mis võivad olla nii kokkupuute kui mõju biomarkeriteks (näiteks ainevahetuse ja
hormonaalse tasakaalu markerid). Kõigi uute analüüside kohta pakume uuritavate nõusolekul
personaalset tagasisidet.
Töö käigus võrreldakse Eesti tulemusi ka teiste riikide sarnaste uuringute tulemustega. Selle käigus
jagatakse pseudonüümitud andmeid sarnast uuringut tegevate teiste Euroopa Liidu kemikaalide
riskihindamise partnerlusega (PARC) liitunud ülikoolide ja uurimisasutustega. Mitte ühelgi juhul ei
jagata uuritavate isikuandmeid (s.h aadressi vms), mis võimaldaks seostada tulemusi konkreetse
isikuga. Kõigi pseudonüümitud ja anonüümitud andmete jagamine toimub ainult selleks ette nähtud
turvameetmetega infosüsteemide kaudu. Täpsemat infot PARCi kohta saate alljärgnevalt infolehelt:
https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Osalemise eelised
Uuringus osalejad ja nende vanemad/hooldajad saavad tagasisidet lapse kokkupuute kohta mitmete
kemikaalidega ning nendega seotud terviseriskide kohta. Juhul kui leitakse kemikaalide keskmisest
suurem sisaldus organismis, saavad lapsed soovitusi, kuidas seda vähendada. Tehtavad analüüsid ei
kuulu tavapärase meditsiinilise kontrolli hulka ja vaid vähestel inimestel on nende parameetrite kohta
teavet. Uuritavate panus aitab kaasa ka tõenduspõhise teadmise arendamisele keskkonnasaastuse
mõjust tervisele, mis võib aidata kaitsta inimeste tervist Eestis ja mujal.
Osalemise ebamugavused
Uuringus osalemiseks peate vastama uuringuküsimustikule (milleks kulub 20-30 minutit) ning koguma
uriiniproovi. Juuste proov võetakse erinevatest piirkondadest kukla poolelt ning seda ei jää uuritava
soengus näha.
6C
4
Uuringus osalemine ja selle vabatahtlikkus
Lapse osalemine uuringus on vabatahtlik ja nii lapsel kui vanemal/hooldajal on õigus uuringus
osalemisest igal ajal ilma põhjuseid avaldamata keelduda, teavitades uuringu läbiviijat sellekohasest
soovist (vt kontaktid lehe lõpus). Uuringust keeldumine või hilisem loobumine ei mõjuta kuidagi lapse
võimalusi saada arstiabi.
Kui olete nõus uuringus osalema, palun täitke järgneval lehel olev nõusoleku vorm.
Lugupidamisega
Hans Orru
Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor
________________________________________________________________________________________________________________________
Kui Teil tekib küsimusi uuringu läbiviimise ja eesmärkide kohta, siis pöörduge palun professor Hans Orru
poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 4203
Kui Teil tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta, siis pöörduge palun Tartu Ülikooli inimuuringute
eetikakomitee poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil 737 6215
Kaebustega isikuandmete töötlemise osas pöörduge palun Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole
e-posti aadressil [email protected].
6C
5
Informeeritud nõusolek lapsevanemale
Teadusuuring „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas
(töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Mind, ...................................................................... isikukood ………..........................................., on
informeeritud lapse (nimi)...................................................................... osalemisest ülalmainitud
uuringus ja ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist, uuringu metoodikast, riskidest ,
võimalikust tervisekahjust ja isikuandmete kaitse meetmetest antud uuringus.
Jah Ei
Kinnitan oma nõusolekut lapse uuringus osalemiseks.
Kinnitan oma nõusolekut lapse isikuandmete töötlemiseks
(pseudonüümimine, geokodeerimine). Pseudonüümimine tähendab, et
uuritavate isikut tuvastavad andmed (nimi jm kontaktandmed)
asendatakse unikaalse koodiga (näiteks IVNT001), et nende privaatsust
kaitsta. Geokodeerimine tähendab, et isiku elukoha andmed viiakse
geograafiliste koordinaatide kujule.
Kinnitan oma nõusolekut lapse proovide säilitamiseks Tartu Ülikooli
geenivaramus maksimaalselt kuni aastani 2050 täiendavate biomarkerite
hilisemaks analüüsiks.
Soovin, et mind teavitatakse lapse proovide tulemustest. Juhul kui
vastasite “Jah“, palun märkige oma kontaktandmed, mille kaudu võtame
Teiega ühendust (e-post ja/või telefon).
………………………………………………………………………………………………………….
Annan Tartu Ülikoolile loa teha päringuid Tervisekassa raviarvete ja
retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse (Rahvastikuregister, Raseduse
infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste register), kõigi lapse kohta
käivate registris olevate andmete teadasaamiseks.
Lisainfo registrite kohta. Tervisekassa andmebaasis on info Teie lapse
diagnooside, välja kirjutatud ravimite ja raviarvete kohta.
Rahvastikuregister sisaldab infot registreeritud elukohtade kohta. Elukohta
on uuringus vaja teada keskkonnasaatuse hindamiseks teie elukohas.
Raseduse infosüsteemis on andmed ema tervisliku seisundi ja vastsündinu
kohta, näiteks sünnikaal. Vähiregistrisse on kantud vähidiagnoosid ning
surma põhjuste registrisse suma põhjused.
6C
6
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab mulle täiendavat informatsiooni
keskkonnatervishoiu professor Hans Orru. Kui mul tekib küsimusi uuringus osaleja õiguste kohta, siis
võin pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee poole. Kui mul tekib küsimusi uuringus
osaleja andmekaitse kohta, siis võin pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole. Kõik
kontaktandmed on toodud infolehel.
Lapsevanema allkiri: ..........................................................
Kuupäev, kuu, aasta ......................................................
Lapsevanemale informatsiooni andnud isiku nimi ………………………………………………….....
Lapsevanemale informatsiooni andnud isiku allkiri ………………………………………..………….
Kuupäev, kuu, aasta ………………………………………………
6D
1
Приглашение для детей к участию в исследовании популяционного
биомониторинга
Уважаемый (-ая) ………/ Имя родителя/опекуна/…………….
Мы приглашаем Вашего ребенка участвовать в научном исследовании "Проведение
биомониторинга среди населения, связанного с добычей сланцевого масла (работники и жители):
второй этап – проведение биомониторинга". Цель исследования — оценить уровень воздействия
промышленных химических веществ, пестицидов и пластфикаторов на здоровье и благополучие
человека. Поскольку некоторые из этих химических веществ могут быть вредны для здоровья, важно
отслеживать их уровень и при необходимости регулировать их использование и содержание в
окружающей среде, потребительских товарах, пище, питьевой воде и рабочих местах.
Мы планируем привлечь к исследованию 1000 участников по всей Эстонии, из которых половина
будут взрослые (в возрасте 18–60 лет), а половина — дети (в возрасте 6–11 лет), с равным
распределением мужчин и женщин. В исследование будут включены пары родителей и детей, то
есть один родитель и один из его детей из одной семьи. Кроме того, в исследование будут включены
рыбаки, фермеры, люди, проживающие рядом с полями, а также жители районов, чувствительных к
нитратам. Все участники должны проживать в данном районе не менее пяти лет. Похожие
исследования проводятся также в других странах Европейского Союза в рамках партнерства по
оценке рисков химических веществ.
В ходе исследования у испытуемых берутся образцы мочи и волос и определяется содержание
различных химических веществ в биоматериале, что отражает воздействие на людей различных
загрязняющих веществ. Результаты исследования помогают лучше понять связь между
загрязнением окружающей среды и проблемами здоровья жителей и поддерживают формирование
более безопасной среды обитания.
Исследование финансируется Министерством социальных дел, Министерством региональных дел и
сельского хозяйства и Европейским Союзом. Исследование координируется Комитетом по этике
человеческих исследований Тартуского университета и Инспекцией по защите данных.
Что предполагает участие в исследовании для испытуемых
Сначала мы просим родителей испытуемых заполнить анкету, в которой речь идет о питании
ребенка, образе жизни, воздействии различных химических веществ и состоянии здоровья ребенка.
Заполнение анкеты занимает 20–30 минут.
После этого мы просим испытуемых помочь ребенку взять анализ мочи. Инструкции и
принадлежности для сбора проб для этой цели предоставляются экспертом или медицинским
работником.
Кроме того, у испытуемых берут образцы волос. Для этого врач или медицинский работник срезает
ножницами с разных участков головы около 0,8–1,2 г волос.
6D
2
По пробам проводящий исследование с помощью участника исследования заполняет
контрольный лист с вопросами о конкретном времени взятия пробы и других деталях.
6D
3
Что происходит с образцами, данными и результатами
Для всех участников исследования будут определены уровни тяжёлых металлов, метаболитов
полиароматических углеводородов (PAH), а также бензола, толуола, этилбензола и ксилолов (BTEX)
в крови, моче и/или волосах. Дополнительно, для 300 участников будет проведен анализ на наличие
пластфикаторов, таких как фталаты, ди-изононил-циклогексан-1,2-дикарбоксилат (DINCH), а также
пер- и полифторалкилированных веществ (PFAS) и бисфенолов. Для 200 участников, включая
фермеров, семьи, проживающие рядом с крупными полями, и людей, потребляющих
преимущественно органические продукты, будет дополнительно определено содержание остатков
пестицидов в организме. В зависимости от места жительства участников будут проведены
геокодирование (определение координат адреса на карте) и вычисление расстояния до источников
загрязнения, таких как предприятия по добыче сланцевого масла, дороги с интенсивным движением
и крупные сельскохозяйственные угодья.
После выполнения химических и статистических анализов участники будут уведомлены о
результатах своих проб (за исключением случаев, когда они указали, что не хотят получать
результаты). Если будут обнаружены статистически значимые уровни химических веществ,
превышающие средние значения, участникам будут предоставлены рекомендации по изменению
образа жизни, питания и рабочего окружения. Персонализированная обратная связь будет
предоставлена участникам осенью 2027 года.
В результате исследования будут разработаны рекомендации по формированию экологической и
здравоохранительной политики, а также меры вмешательства. Итоговый отчет по результатам
исследования будет доступен в интернете на эстонском и русском языках. Кроме того, вместе с
персонализированной обратной связью участникам будет отправлена ссылка на отчет. Результаты
также будут представлены на публичных семинарах в Ида-Вирумаа, Таллине и Тарту.
Обеспечение защиты данных и конфиденциальности исследуемых
Все собранные данные являются строго конфиденциальными и будут использоваться
исключительно в научных целях. Образцы и данные участников будут использованы только на
основании их информированного согласия и в соответствии с Общим регламентом по защите данных
Европейского Союза (GDPR, Регламент (ЕС) 2016/679), а также с Европейским регламентом по защите
данных (EUDPR, Регламент (ЕС) 2018/1725) и национальными требованиями.
Информации о здоровье участников и результаты анализов будут храниться в
псевдонимизированном виде. Это означает, что идентифицирующие данные участников (имя,
контактные данные и т.д.) будут заменены уникальным кодом (например, IVNT001) для защиты их
конфиденциальности. Все личные данные будут храниться и обрабатываться безопасно в Тартуском
университете с соблюдением необходимых мер безопасности.
В лаборатории будут отправлены кодированные образцы мочи и волос участников. Таким образом,
ни одна лаборатория (например, лаборатория Тартуского университета или лаборатория Кассы
здоровья) не сможет связать собранные биоматериалы с конкретным человеком.
Чтобы узнать, как содержание химических веществ в биоматериале влияет на здоровье людей,
нам необходимо знать, каким будет состояние здоровья участников исследования в будущем
6D
4
(через несколько лет после сдачи проб на анализ). Для этого мы хотим сравнить заболеваемость
и смертность участников с меньшим и большим содержанием химических веществ. Для этого
нам необходимо сделать запросы в различные регистры: базу данных счетов на лечение и
рецептов кассы Здоровья (ранее Больничная касса), Регистр населения, Раковый регистр,
Регистр причин смерти. Из регистров мы запрашиваем данные о диагнозах, поставленных
участникам исследования врачами, и о причинах смерти в случае их кончины. Из Регистра
населения мы запрашиваем данные об изменении места жительства участников, чтобы узнать,
как долго и в каких загрязненных местах они проживали. В случае детей мы также делаем запрос
в Информационную систему беременности, чтобы узнать вес при рождении, особенности
беременности и родов, которые могут дополнительно повлиять на состояние здоровья ребенка
наряду с загрязнением окружающей среды. На основе этих данных мы хотим выяснить, связаны
ли показатели при рождении (например, низкий вес, недоношенность) с загрязнением
окружающей среды. Запросы делаются только в отношении тех участников, чьи родители или
опекуны дали свое согласие на это в форме согласия (см. ниже). Для запроса ответственный за
исследование отправляет регистру зашифрованные идентификационные коды участников, а
ответ от регистра также поступает в зашифрованном виде. Полученные от регистров данные
немедленно псевдонимизируются ответственным за исследование исполнителем, и аналитики
данных не могут более связать эти данные с конкретным лицом. Данные публикуются в научных
работах только в обобщенном виде.
С согласия участников и их родителей/опекунов, планируется сохранить часть собранных образцов
мочи и волос в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского университетадо 2050 года. Это
позволит в будущем проводить дополнительные анализы воздействия и маркеров. По всем новым
анализам, с согласия участников, будет предоставлена персонализированная обратная связь.
В ходе работы результаты из Эстонии будут также сравниваться с результатами аналогичных
исследований в других странах. Для этого будет происходить обмен псевдонимизированными
данными с университетами и исследовательскими учреждениями, участвующими в партнерстве по
оценке рисков химических веществ Европейского Союза. Ни в коем случае не будут передаваться
личные данные участников (включая адрес и т.п.), которые позволили бы связать результаты с
конкретным человеком. Любой обмен данными, псевдонимизированными и
анонимизированными, будет осуществляться только через информационные системы,
оборудованные соответствующими мерами безопасности. Более подробную информацию можно
найти в следующем информационном листе: https://www.eu-parc.eu/sites/default/files/2024-
04/A4_leaflet_ee_screenversion.pdf
Преимущества участия в исследовании
Участники исследования и их родители/опекуны получают обратную связь о воздействии на ребенка
различных химических веществ и связанных с этим рисках для здоровья. Если в организме
обнаруживается повышенный уровень химических веществ, дети получают рекомендации по его
снижению. Проведенные анализы не являются частью планового медицинского осмотра и
информацией об этих параметрах обладают лишь немногие люди. Вклад исследователей также
6D
5
способствует развитию научно обоснованных знаний о влиянии загрязнения окружающей среды на
здоровье, которые могут помочь защитить здоровье людей в Эстонии и других странах.
Недостатки участия в исследовании
Для участия в исследовании необходимо заполнить анкету (что занимает 20-30 минут) и собрать
образец мочи. Образец волос берется из разных участков на затылке головы, и это никак не
сказывается на прическе исследуемого.
Участие в исследовании и его добровольность
Участие ребенка в исследовании является добровольным, и как ребенок, так и его родитель/опекун
имеют право отказаться от участия в исследовании в любое время без объяснения причин, просто
уведомив об этом исследователя (см. контактные данные в конце). Отказ от участия или поздний
выход из исследования не повлияет на возможности ребенка получать медицинскую помощь.
Если Вы согласны на участие в исследовании, пожалуйста, заполните форму согласия на следующей
странице.
С уважением,
Ханс Орру
Профессор гигиены окружающей среды Тартуского университета
______________________________________________________________________________________
Если у Вас есть вопросы по поводу проведения исследования и его целей, пожалуйста, свяжитесь
с профессором Хансом Орру по электронной почте [email protected] или по телефону 737 4203
Если у Вас есть вопросы о правах участника исследования, обращайтесь в Комитет по этике
человеческих исследований Тартуского университета по адресу электронной почты
[email protected] или по телефону 737 6215
По вопросам обработки персональных данных с жалобами обращайтесь, пожалуйста, к
специалисту по защите данных Тартуского университета по электронной почте
6D
6
Информированное согласие родителя
Научное исследование "Проведение биомониторинга среди населения, связанного с добычей
сланцевого масла (работники и жители): второй этап – проведение биомониторинга"
Я, ...................................................................... личный код………...........................................,
проинформирован(а) об участии моего ребенка (имя).................................................................., в
вышеупомянутом исследовани и осведомлен (-а) о целях проводимой работы, методах
исследования, рисках и возможном вреде для здоровья и мерах защиты персональных данных
в данном исследовании.
Да Нет
Я подтверждаю участие моего ребенка в исследовании. ☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на обработку персональных
данных моего ребенка (псевдонимизация, геокодирование).
Псевдонимизация означает, что идентифицирующие данные
участников исследования (имя и другие контактные данные)
заменяются уникальным кодом (например, IVNT001) для защиты
их конфиденциальности. Геокодирование означает, что данные
о месте жительства лица переводятся в форму географических
координат.
☐ ☐
Я подтверждаю своё согласие на хранение образцов моего
ребенка в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского
университета до 2050 года для последующего анализа маркеров
воздействия и их влияния.
☐ ☐
Я хотел (-а) бы получать уведомления о результатах пробах
моего ребенка. Если Вы ответили "Да", пожалуйста, укажите
Ваши контактные данные, через которые мы можем к вам
обращаться (электронную почту, телефон):
………………………………………………………………………………………………………….
☐ ☐
Я даю Тартускому университету разрешение делать запросы в
базы данных кассы Здоровья (Tervisekassa) о медицинских счетах
и рецептах, а также в другие медицинские регистры (Регистр
народонаселения, Информационная система беременности,
Раковый регистр, Регистр причин смерти) для получения всех
данных моего ребенка, содержащихся в этих регистрах.
☐ ☐
6D
7
Дополнительная информация о регистрах. В базе данных кассы
Здоровья содержится информация о диагнозах вашего ребенка,
рецептах, выписанных вашему ребенку и медицинских счетах.
Регистр народонаселения содержит информацию о
зарегистрированных вами местах жительства. Местожительство
необходимо для исследования воздействия окружающей среды
в вашем регионе проживания. В информационной системе
беременности хранятся данные о состоянии здоровья матери и
новорождённого, например, вес при рождении. В Раковом
регистре указаны диагнозы рака, а в регистре причин смерти –
причины смерти.
Я знаю, что Ханс Орру, профессор гигиены окружающей среды, предоставит мне
дополнительную информацию по вопросам, возникающим в ходе исследования. Если у меня
возникнут вопросы о правах участника исследования, я могу обратиться в Комитет по этике
человеческих исследований Тартуского университета. Если у меня возникнут вопросы о защите
данных участника исследования, я могу обратиться k специалисту по защите данных Тартуского
университета. Все контактные данные указаны в информационном листе.
Подпись родителя: ..........................................................
День, месяц год ......................................................
Имя лица, передавшего информацию исследуемому ………………………………………………….....
Подпись лица, предоставившего информацию исследуемому ………………………………..………….
День, месяц, год ………………………………………………
7A
1
Elanikkonna biomonitooring
Meie ümber looduses ja kõikjal, kus viibime, on palju kemikaale. Kemikaalid
on segud erinevatest ainetest.
Kas teadsid, et meie keha, toit, vesi ja tooted, mida iga päev kasutame,
nagu riided, telefonid, mööbel ja mänguasjad, koosnevad kõik
kemikaalidest? Me vajame neid kemikaale, et kasvada, olla terved ja elu
nautida!
Kõiki asju, toitu, vett, õhku ja loodust, mis meid ümbritseb, nimetatakse
keskkonnaks.
Ent mõnikord võivad toit, õhk, vesi ja tooted olla saastunud teiste
kemikaalidega, mis võivad kahjustada inimesi ja keskkonda. Neid kemikaale
nimetatakse „ohtlikeks kemikaalideks" ja nad saastavad ümbrust.
Kui ohtlikud kemikaalid satuvad meie kehasse, siis võivad nad pika aja
jooksul haiguseid põhjustada.
Et teada saada, kas inimeste kehas on selliseid kemikaale, peame kasutama
biomonitooringut. Selleks võtame inimestelt pissiproovi või vereproovi või
salgukese juukseid ning analüüsime laboris, kas seal on neid ohtlikke
kemikaale ja kui palju. Kui me analüüsime paljusid lapsi, siis saame ütelda,
kellel on ohtlikke kemikaale vähem ja kellel on rohkem ning miks see nii on.
Oma uuringus soovime uurida kemikaale, mis tulenevad tööstusest,
plastmassidest, õhusaastest, taimede pritsimisest taimekaitsevahenditega
jm.
7A
2
Uuringus osalevad mitmed samasugused pered nagu Sinu pere.
Uuringut korraldavad teadlased.
Kutsume Sind oma uuringus osalema
Uuring tehakse selleks, et midagi uut teada saada
Nagu juba eelnevalt mainisime, siis suudavad teadlased öelda, millised
kemikaalid on meie kehas, andes neile natuke verd, juukseid ja uriini. See
on kõik, mida on vaja Sinult uuringus osalemiseks.
Kui Sa ei soovi uuringus osaleda, siis sellest ei juhtu midagi halba, võid
seda julgelt öelda. Isegi kui Sa praegu nõustud uuringus osalema, aga
hiljem mõtled ümber, siis keegi ei pane seda Sulle pahaks!
Kui osaled uuringus saame teada, milliseid kemikaale on laste kehas ja kui
ohtlikud nad on. Samuti saame teada, kust ohtlikud kemikaalid tulevad ning
võime leida viise nende vähendamiseks.
Kui Sul on uuringu kohta küsimusi, küsi julgelt! Enne kui otsustad, tutvu ka
alljärgneva küsimuste ja vastuste lehega.
Meie tahame oma uuringus teada saada millised kemikaalid
on ohtlikud ja kust nad tulevad, et neid keskkonnas
vähendada ja aidata lastel terve püsida.
7A
3
Miks seda uuringut tehakse?
Selleks, et teada saada, millised kemikaalid keskkonnas on ohtlikud ja kust
nad tulevad, et neid seejärel keskkonnas vähendada ja seeläbi aidata lastel
terve püsida.
Kas see uuring on ohutu ja kas keegi kontrollib seda?
Meie uuringu plaane on uurinud sõltumatu teadlaste rühm, kes ei kuulu meie
meeskonda, ja nad on otsustanud, et laste osalemine uuringus on ohutu,
juhul kui laps ise seda soovib. Seda sõltumatut teadlaste rühma
nimetatakse Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteeks.
Miks mind uuringusse kutsuti?
Sind kutsuti uuringusse, sest oled sobivas vanuses ja Sinu elukoht ja eluviis
on meie uuringu jaoks sobiv. Meil on vaja uuringusse lapsi erinevatest
elukohtadest (Ida-Virumaalt, suurematest Eesti linnadest ja
maapiirkondadest), et saaksime nende kehas olevaid kemikaale võrrelda.
Siis saame teada, kas elukoht mõjutab ohtlike kemikaalide sisaldust kehas.
Teadlased soovivad uurida erinevaid töid tegevate vanemate lapsi. Kutsume
uuringusse põlevkivitööstuse, põllumeeste, kalurite ja teistel töökohtadel
töötavate vanemate lapsi. Samuti kaasame lapsi, kes söövad mahetoitu.
Kas ma pean ütlema „Jah”?
Sugugi mitte! See on täiesti Sinu otsustada! Kui Sa ei soovi osaleda, ütle
lihtsalt „Ei“ ja keegi ei pahanda. Kui otsustad osaleda, ent hiljem muudad
meelt, on see samuti täiesti okei! Lihtsalt anna meile ja oma vanematele
teada.
Mis juhtub edasi, kui ma otsustan osaleda?
Kõigepealt kirjutad oma nime dokumendile, mis kinnitab, et Sa saad
uuringust aru ja nõustud seal osalema. Sa saad selle dokumendi endale alles
jätta. Sinu ema, isa või hooldaja ütleb meile, millal on sobiv aeg, et saaksid
meie uurimisrühmaga kohtuda. Palume Sul anda meile väike kogus verd,
uriini ja juukseid. Neid nimetatakse „proovideks” ja meie teadlased uurivad
neid laborites, et teada saada, kui palju teatud kemikaale neis on. Küsime
7A
4
ka Sinu emalt, isalt või hooldajalt mõningaid küsimusi selle kohta, kus Sa
elad, mida tavaliselt sööd ja muid selliseid asju.
Meie teadlased hoiavad väikseid koguseid sinu proove biopangas. See on
selline eriline pank, kus raha kogumise asemel kogutakse kehaproove ja
hoitakse neid turvaliselt, et kasutada neid tulevikus sarnastes uuringutes.
Küsitluse andmed Sinu kohta hoitakse spetsiaalses arvutipangas, mida
nimetatakse „Andmebaasiks“, ja neid kasutatakse tulevastes sarnastes
uuringutes. Sinu andmed on seal kaitstud nii nagu raha pangas.
Kas see uuring võib olla ebameeldiv?
Me teeme kõik, et tunneksid ennast uuringu ajal hästi. Vereproovi andmine
on ebamugav, Sa võid tunda valu, nagu nõelaks Sind sääsk. Kui Sa tunned
end mingil põhjusel halvasti, anna meile sellest kohe teada.
Mis kasu sellest uuringust on?
Loodame, et meie uuring aitab poistel ja tüdrukutel nagu Sina püsida terve.
Me räägime oma uuringu tulemustest valitsusele ja anname soovitusi, kuidas
saame end kaitsta keskkonnas olevate ohtlike kemikaalide eest.
Mis juhtub, kui ma kunagi hiljem otsustan uuringust loobuda?
Kui oled meile teada andnud, et tahad uuringust loobuda, hävitame kõik
biopangas olevad proovid ja kogu sinu kohta käiva teabe meie andmebaasist.
Uuringuks kasutatud proovid ja teave ei sisalda enam mingit isikut
tuvastavat infot.
Mida ma peaksin nüüd tegema?
Nüüd kui Sa tead uuringust rohkem, otsusta, kas soovid uuringus osaleda
või mitte.
Kellelt ma saan nõu küsida?
Sinu ema, isa või hooldaja on palju teavet saanud. Sa saad rääkida ka meie
teadlastega, kes on valmis sinu küsimustele vastama. Helista või saada SMS
numbril 52 77 427 ja palu rääkida Hansuga. Samuti saad meilt küsimusi
küsida, kui tuled proove andma.
7A
5
Lapse informeeritud nõusolek
Teadusuuring „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Täidetakse lapse poolt vanemate/hooldajate juuresolekul
Palun märgi ringiga vastus, millega nõustud: Jah Ei
Kas keegi on Sulle uuringu sisu selgitanud ning kas sa saad aru milleks ja
kuidas seda uuringut tehakse? Kas Sa oled esitanud kõik küsimused, mis Sul on selle uuringu kohta ja
saanud neile vastused?
Kas Sa mõistad, et uuringust võib igal ajahetkel loobuda?
Kas Sa oled rahul sellega, et uuringus osaled?
Kas Sulle sobib, kui me säilitame sinu verd, uriini ja juukseid Tartu
Ülikooli geenivaramus kuni 25 aastat, et me saaksime seda ka tulevikus
uurida.
Kas Sa tahad, et me teavitame Sind ja sinu vanemat/hooldajat Sinu
proovide tulemustest? Juhul kui see Sulle sobib, siis palun märgi siia alla
enda või oma vanema/hooldaja kontaktandmed (e-post, telefoninumber),
mille kaudu võtame teiega ühendust
………………………………………………………………………………………………………….
Kas Sulle sobib, kui Tartu ülikool pärib teistelt arstidelt ja registritest
nagu Tervisekassa, Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem,
Vähiregister, Surma põhjuste register andmeid Sinu varasemate ja peale
uuringut tekkida võivate haiguste kohta? Me lubame, et neid asju ei saa
mitte keegi peale meie teada.
Palun kirjuta oma nimi ja tänane kuupäev, kui Sa soovid uuringus osaleda.
Sinu nimi:
Sinu isikukood:
Tänane kuupäev:
Sinu Allkiri:
7A
6
Sinu ema, isa või hooldaja peavad selle nõusoleku samuti allkirjastama.
Vanema/hooldaja
nimi:
Vanema/hooldaja
allkiri:
Tänane kuupäev:
Uuritavale informatsiooni andnud isik peab selle dokumendi samuti allkirjastama.
Uuritavale
informatsiooni
andnud isiku nimi:
Uuritavale
informatsiooni
andnud isiku allkiri:
Tänane kuupäev:
7B
1
Биомониторинг населения
В природе и везде, где бы мы ни находились, нас окружает множество
химических веществ. Химические вещества представляют собой смеси
различных веществ.
Знаешь ли Ты, что наши тела, еда, вода и продукты, которые мы используем
каждый день, такие как одежда, телефоны, мебель и игрушки, состоят из
химических веществ? Эти химические вещества нужны нам, чтобы расти,
быть здоровыми и наслаждаться жизнью!
Все вещи, еда, вода, воздух и природа, которые нас окружают, называются
средой обитания.
Однако иногда продукты питания, воздух, вода и продукты могут быть
загрязнены другими химическими веществами, которые могут нанести вред
людям и окружающей среде. Эти химикаты называются «опасными
химикатами», и они загрязняют окружающую среду.
Если опасные химические вещества попадут в наш организм, в
долгосрочной перспективе они могут вызвать заболевания.
Чтобы выяснить, есть ли такие химические вещества в организме людей,
необходимо использовать биомониторинг. Для этого мы берем у людей
образец мочи или/и крови, а также образец волос, и анализируем в
лаборатории, присутствуют ли там опасные химические вещества и в каком
количестве. Если мы проанализируем это у многих детей, то сможем
сказать, у кого меньше, а у кого больше опасных химикатов, и почему это
так.
В наших исследованиях мы хотим изучить химические вещества,
образующиеся в результате промышленности, производства пластмасс,
загрязнения воздуха, распылительных установок и т. д.
7B
2
В исследовании участвуют несколько таких же семей, как ваша.
Исследование организовано исследователями.
Приглашаем Тебя принять участие в нашем исследовании
Исследования проводятся с целью узнать что-то новое
Как уже было сказано, ученые могут определить, какие химические
вещества содержатся в нашем организме, просто взяв немного крови, волос
и мочи. Это все, что требуется от Тебя для участия в исследовании.
Если Ты не хочешь нам помогать, ничего страшного не произойдет,
можешь смело об этом сказать. Даже если Ты сейчас согласишься
участвовать в исследовании, но позже передумаешь, никто не
рассердится на Тебя!
Участвуя в исследовании, Ты помогаешь исследователям выяснить какие
химические вещества находятся в детском организме и насколько они
опасны. Мы также узнаем, откуда берутся опасные химические вещества, и
сможем найти способы уменьшить их количество вокруг нас.
Если у Тебя есть вопросы по поводу исследования, смело задавай! Прежде
чем принять решение, также прочитай ответы на вопросы ниже.
Почему проводится это исследование?
Цель этого исследования — определить, какие химические
вещества опасны и откуда они берутся, чтобы снизить их количество
в окружающей среде и помочь детям оставаться здоровыми.
7B
3
Для того, чтобы выяснить, какие химические вещества в окружающей среде
опасны и откуда они берутся, чтобы затем уменьшить их попадание в
окружающую среду и тем самым помочь детям оставаться здоровыми.
Безопасно ли это исследование и кто его контролирует?
Планы нашего исследования изучила группа независимых ученых, не
входящих в нашу команду. Они установили, что детям безопасно участвовать
в исследовании, если ребенок этого сам хочет. Эта независимая группа
исследователей называется Комитетом по этике человеческих
исследований Тартуского университета.
Почему меня пригласили на исследование?
Тебя пригласили принять участие в исследовании, потому что Ты
подходящего возраста, а Твое место жительства и образ жизни подходят для
нашего исследования. Для изучения нам нужны дети из разных мест
проживания (Ида-Вирумаа, крупных эстонских городов и сельских районов),
чтобы мы могли сравнить химические вещества в их организме. Тогда мы
узнаем, влияет ли место проживания на содержание опасных химических
веществ в организме. Исследователи хотят изучить детей родителей,
которые работают на разных работах. Мы приглашаем к участию в
исследовании детей, родители которых занимаются сланцевой
промышленностью, а также фермеров, рыбаков и людей других профессий.
Мы также изучаем детей, которые едят органическую пищу.
Должен ли я сказать «Да»?
Совсем не обязательно! Это полностью Твое решение! Если Ты не хочешь
участвовать, просто скажи «нет», и никто не будет против. Если решишь
участвовать, но потом передумаешь, это тоже вполне нормально! Просто
сообщи нам и своим родителям.
Что будет дальше, если я соглашусь принять участие?
Прежде всего, Ты напишешь свое имя к документу, что подтвердит, что Ты
понимаешь суть исследования и даешь согласие принять в нем участие. Ты
можешь оставить этот документ себе. Твоя мать, отец или опекун сообщат
нам, когда Тебе будет удобно встретиться с нашей исследовательской
группой. Мы попросим Тебя дать нам небольшое количество крови, мочи и
волос. Их называют «образцами», и наши ученые исследуют их в
лабораториях, чтобы выяснить, сколько определенных химических веществ
7B
4
они содержат. Мы также зададим Твоей матери, отцу или опекуну несколько
вопросов о том, где Ты живешь, что Ты обычно ешь и о других подобных
вещах.
Наши ученые сохранят небольшие количества Твоих образцов в биобанке.
Это особый вид банка, где вместо денег хранятся образцы разных частей
тела для будущего использования в аналогичных исследованиях.
Данные опросов о Тебе будут храниться в специальном компьютерном
банке под названием «База данных» и будут использоваться в будущих
подобных опросах. Твои данные там под такой же надежной защитой, как
деньги в банке.
Может ли это исследование быть неприятным?
Мы сделаем все, чтобы Ты чувствовал (-а) себя хорошо во время
обследования. Сдавать кровь неудобно, вы можете чувствовать боль, как
будто вас укусил комар. Если Ты по какой-либо причине почувствуешь себя
плохо, немедленно сообщи нам об этом.
В чем польза этого исследования?
Мы надеемся, что наше исследование поможет таким мальчикам и
девочкам, как Ты, оставаться здоровыми. Мы сообщим правительству о
результатах наших исследований и дадим рекомендации о том, как мы
можем защитить всех нас от опасных химических веществ в окружающей
среде.
Что произойдет, если позже я решу отказаться от исследования?
Если Ты сообщишь нам, что хочешь выйти из исследования, мы уничтожим
все образцы в биобанке и всю информацию о Тебе из нашей базы данных.
Образцы и информация, использованные для исследования, больше не
содержат никакой личной информации.
Что мне делать сейчас?
Теперь, когда Ты знаешь об исследовании больше, реши, хочешь ли Ты в
нем участвовать.
У кого я могу попросить совета?
Твои мать, отец или опекун получили много информации. Ты также
можешь поговорить с нашими учеными, которые готовы ответить на все
вопросы вопросы. Позвони по номеру 52 77 427 и попроси поговорить с
7B
5
Хансом. Ты также можешь задать нам вопросы, когда придешь сдавать
образцы.
Информированное согласие
Научное исследование „Проведение биомониторинга среди населения,
связанного с сектором сланцевого масла (работники и жители), второй этап –
проведение биомониторинга“
Заполняет ся ребенком в присут ст вии родит елей/опекунов
Пожалуйста, обведи ответ, с которым Ты согласен / согласна: Да Нет
Объяснил ли Тебе кто-нибудь содержание исследования, и
понимаешь ли Ты, почему и как проводится это исследование? Задавал (-ла) ли Ты все вопросы, которые у Тебя возникли по поводу
этого исследования, и получил (-а) ли Ты на них ответы? Понимаешь ли Ты, что в любое время можешь отказаться от участия в
исследовании?
Доволен / довольна ли Ты тем, что участвуешь в исследовании?
Ты согласен / согласна с тем, что мы будем хранить Твою кровь,
мочу и волосы в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского
университетадо 25 лет, чтобы иметь возможность изучить их в
будущем.
Хочешь ли Ты, чтобы мы проинформировали Тебя и Твоего
родителя/опекуна о результатах Твоих анализов? Если да,
пожалуйста, введи ниже свои контактные данные или контактные
данные своих родителей/опекунов, через которые мы можем к вам
обращаться (адрес электронной почты, номер телефона)
………………………………………………………………………………………………………….
Подходит ли Тебе, если Тартуский университет запросит у других
врачей и регистров(Здоровья (ранее Больничная касса), Регистр
населения, Раковый регистр, Регистр причин смерти,
Информационная система беременности), данные о Твоих
предыдущих заболеваниях, которые могут быть неоходимы после
обследования? Обещаем, что никто, кроме нас, не будет об этом знать.
7B
6
Пожалуйста, напиши свое имя и сегодняшнюю дату, если хочешь принять участие
в опросе.
Твое имя:
Твой личный
код:
Сегодняшняя дата:
Твоя подпись:
7B
7
Твои мать, отец или опекун также должны подписать это согласие.
Имя
родителя/опекуна:
Подпись
родителя/опекуна:
Сегодняшняя дата:
Этот документ также должен подписать человек, передавший информацию
исследуемому.
Имя человека,
предоставившего
информацию
исследуемому:
Подпись лица,
предоставившего
информацию
исследуемому:
Сегодняшняя
дата:
7C
1
Elanikkonna biomonitooring
Meie ümber looduses ja kõikjal, kus viibime, on palju kemikaale. Kemikaalid
on segud erinevatest ainetest.
Kas teadsid, et meie keha, toit, vesi ja tooted, mida iga päev kasutame,
nagu riided, telefonid, mööbel ja mänguasjad, koosnevad kõik
kemikaalidest? Me vajame neid kemikaale, et kasvada, olla terved ja elu
nautida!
Kõiki asju, toitu, vett, õhku ja loodust, mis meid ümbritseb, nimetatakse
keskkonnaks.
Ent mõnikord võivad toit, õhk, vesi ja tooted olla saastunud teiste
kemikaalidega, mis võivad kahjustada inimesi ja keskkonda. Neid kemikaale
nimetatakse "ohtlikeks kemikaalideks" ja nad saastavad ümbrust.
Kui ohtlikud kemikaalid satuvad meie kehasse, siis võivad nad pika aja
jooksul haiguseid põhjustada.
Et teada saada, kas inimeste kehas on selliseid kemikaale, peame kasutama
biomonitooringut. Selleks võtame inimestelt pissiproovi ja tüki juukseid
ning analüüsime laboris, kas seal on neid ohtlikke kemikaale ja kui palju. Kui
me analüüsime paljusid lapsi, siis saame ütelda, kellel on ohtlikke kemikaale
vähem ja kellel on rohkem ning miks see nii on.
Oma uuringus soovime uurida kemikaale, mis tulenevad tööstusest,
plastmassidest, õhusaastest, taimede pritsimisest jm.
7C
2
Uuringus osalevad mitmed samasugused pered nagu Sinu pere.
Uuringut korraldavad teadlased.
Kutsume Sind oma uuringus osalema
Uuring tehakse selleks, et midagi uut teada saada
Nagu juba eelnevalt mainisime, siis suudavad teadlased öelda, millised
kemikaalid on meie kehas, andes neile lihtsalt natuke verd, juukseid ja
uriini. See on kõik, mida on vaja Sinult uuringus osalemiseks.
Kui Sa ei soovi meid aidata, siis sellest ei juhtu midagi halba, võid seda
julgelt öelda. Isegi kui Sa praegu nõustud uuringus osalema, aga hiljem
mõtled ümber, siis keegi ei pane seda Sulle pahaks!
Kui osaled uuringus saame teada, milliseid kemikaale on laste kehas ja kui
ohtlikud nad on. Samuti saame teada, kust ohtlikud kemikaalid tulevad ning
võime leida viise nende vähendamiseks.
Kui Sul on uuringu kohta küsimusi, küsi julgelt! Enne kui otsustad, tutvu ka
alljärgneva küsimuste ja vastuste lehega.
Meie tahame oma uuringus teada saada millised kemikaalid
on ohtlikud ja kust nad tulevad, et neid keskkonnas
vähendada ja aidata lastel terve püsida.
7C
3
Miks seda uuringut tehakse?
Selleks, et teada saada, millised kemikaalid keskkonnas on ohtlikud ja kust
nad tulevad, et neid seejärel keskkonnas vähendada ja seeläbi aidata lastel
terve püsida.
Kas see uuring on ohutu ja kas keegi kontrollib seda?
Meie uuringu plaane on uurinud sõltumatu teadlaste rühm, kes ei kuulu meie
meeskonda, ja nad on otsustanud, et laste osalemine uuringus on ohutu,
juhul kui laps ise seda soovib. Seda sõltumatut teadlaste rühma
nimetatakse Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteeks.
Miks mind uuringusse kutsuti?
Sind kutsuti uuringusse, sest oled sobivas vanuses ja Sinu elukoht ja eluviis
on meie uuringu jaoks sobiv. Meil on vaja uuringusse lapsi erinevatest
elukohtadest (Ida-Virumaalt, suurematest Eesti linnadest ja
maapiirkondadest), et saaksime nende kehas olevaid kemikaale võrrelda.
Siis saame teada, kas elukoht mõjutab ohtlike kemikaalide sisaldust kehas.
Teadlased soovivad uurida erinevaid töid tegevate vanemate lapsi. Kutsume
uuringusse põlevkivitööstuse, põllumeeste, kalurite ja teiste töökohtadega
vanemate lapsi. Samuti kaasame lapsi, kes söövad mahetoitu.
Kas ma pean ütlema “Jah”?
Sugugi mitte! See on täiesti Sinu otsustada! Kui Sa ei soovi osaleda, ütle
lihtsalt „Ei“ ja keegi ei pahanda. Kui otsustad osaleda, ent hiljem muudad
meelt, on see samuti täiesti okei! Lihtsalt anna meile ja oma vanematele
teada.
Mis juhtub edasi, kui ma otsustan osaleda?
Kõigepealt kirjutad oma nime dokumendile, mis kinnitab, et Sa saad
uuringust aru ja nõustud seal osalema. Sa saad selle dokumendi endale alles
jätta. Sinu ema, isa või hooldaja ütleb meile, millal on sobiv aeg, et saaksid
meie uurimisrühmaga kohtuda. Palume Sul anda meile väike kogus verd,
uriini ja juukseid. Neid nimetatakse „proovideks” ja meie teadlased uurivad
neid laborites, et teada saada, kui palju teatud kemikaale neis on. Küsime
7C
4
ka Sinu emalt, isalt või hooldajalt mõningaid küsimusi selle kohta, kus Sa
elad, mida tavaliselt sööd ja muid selliseid asju.
Meie teadlased hoiavad väikseid koguseid sinu proove biopangas. See on
selline eriline pank, kus raha kogumise asemel kogutakse kehaproove ja
hoitakse neid turvaliselt, et kasutada neid tulevikus sarnastes uuringutes.
Küsitluse andmed Sinu kohta hoitakse spetsiaalses arvutipangas, mida
nimetatakse „Andmebaasiks“, ja neid kasutatakse tulevastes sarnastes
uuringutes. Sinu andmed on seal kaitstud nii nagu raha pangas.
Kas see uuring võib olla ebameeldiv?
Me teeme kõik, et tunneksid ennast uuringu ajal hästi. Juukseproovi
andmise ajal võid tunda veidi ebamugavust, nii nagu vahel juuksuris. Kui Sa
tunned end mingil põhjusel halvasti, anna meile sellest kohe teada.
Mis kasu sellest uuringust on?
Loodame, et meie uuring aitab poistel ja tüdrukutel nagu Sina püsida terve.
Me räägime oma uuringu tulemustest valitsusele ja anname soovitusi, kuidas
saame end kaitsta keskkonnas olevate ohtlike kemikaalide eest.
Mis juhtub, kui ma kunagi hiljem otsustan uuringust loobuda?
Kui oled meile teada andnud, et tahad uuringust loobuda, hävitame kõik
biopangas olevad proovid ja kogu sinu kohta käiva teabe meie andmebaasist.
Uuringuks kasutatud proovid ja teave ei sisalda enam mingit isikut
tuvastavat infot.
Mida ma peaksin nüüd tegema?
Nüüd kui Sa tead uuringust rohkem, otsusta, kas soovid uuringus osaleda
või mitte.
Kellelt ma saan nõu küsida?
Sinu ema, isa või hooldaja on palju teavet saanud. Sa saad rääkida ka meie
teadlastega, kes on valmis sinu küsimustele vastama. Helista või saada SMS
numbril 52 77 427 ja palu rääkida Hansuga. Samuti saad meilt küsimusi
küsida, kui tuled proove andma.
7C
5
Lapse informeeritud nõusolek
Teadusuuring „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“
Täidetakse lapse poolt vanemate/hooldajate juuresolekul
Palun märgi ringiga vastus, millega nõustud: Jah Ei
Kas keegi on Sulle uuringu sisu selgitanud ning kas Sa saad aru milleks ja
kuidas seda uuringut tehakse? Kas Sa oled esitanud kõik küsimused, mis Sul on selle uuringu kohta ja
saanud neile vastused?
Kas Sa mõistad, et uuringust võib igal ajahetkel loobuda?
Kas Sa oled rahul sellega, et uuringus osaled?
Kas Sulle sobib, kui me säilitame sinu uriini ja juukseid Tartu Ülikooli
geenivaramus kuni 25 aastat, et me saaksime seda ka tulevikus uurida.
Kas Sa tahad, et me teavitame Sind ja sinu vanemat/hooldajat Sinu
proovide tulemustest? Juhul kui see Sulle sobib, siis palun märgi siia alla
enda või oma vanema/hooldaja kontaktandmed (e-post, telefoninumber),
mille kaudu võtame teiega ühendust
………………………………………………………………………………………………………….
Kas Sulle sobib, kui Tartu ülikool pärib teistelt arstidelt ja registritest
nagu Tervisekassa, Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem,
Vähiregister, Surma põhjuste register andmeid Sinu varasemate ja peale
uuringut tekkida võivate haiguste kohta? Me lubame, et neid asju ei saa
mitte keegi peale meie teada.
Palun kirjuta oma nimi ja tänane kuupäev, kui Sa soovid uuringus osaleda.
Sinu nimi:
Sinu isikukood:
Tänane kuupäev:
Sinu Allkiri:
7C
6
Sinu ema, isa või hooldaja peavad selle nõusoleku samuti allkirjastama.
Vanema/hooldaja
nimi:
Vanema/hooldaja
allkiri:
Tänane kuupäev:
Uuritavale informatsiooni andnud isik peab selle dokumendi samuti allkirjastama.
Uuritavale
informatsiooni
andnud isiku nimi:
Uuritavale
informatsiooni
andnud isiku allkiri:
Tänane kuupäev:
7D
1
Биомониторинг населения
В природе и везде, где мы находимся, вокруг нас много химических
веществ. Химические вещества представляют собой смеси различных
веществ.
Знаешь ли Ты, что наши тела, еда, вода и продукты, которые мы используем
каждый день, такие как одежда, телефоны, мебель и игрушки, состоят из
химических веществ? Эти химические вещества нужны нам, чтобы расти,
быть здоровыми и наслаждаться жизнью!
Все вещи, еда, вода, воздух и природа, которые нас окружают, называются
средой обитания.
Однако иногда продукты питания, воздух и вода могут быть загрязнены
другими химическими веществами, которые могут нанести вред людям и
окружающей среде. Эти химикаты называются «опасными химикатами», и
они загрязняют окружающую среду.
Если опасные химические вещества попадут в наш организм, в
долгосрочной перспективе они могут вызвать заболевания.
Чтобы выяснить, есть ли такие химические вещества в организме людей,
необходимо использовать биомониторинг. Для этого мы берем у людей
образцы мочи и волосы и анализируем в лаборатории, присутствуют ли там
эти опасные химические вещества и в каком количестве. Если мы
проанализируем множество детей, мы сможем сказать, у кого меньше, а у
кого больше опасных химикатов, и почему это так.
В наших исследованиях мы хотим изучить химические вещества,
образующиеся в результате промышленности, производства пластмасс,
загрязнения воздуха, распылительных установок и т. д.
7D
2
В исследовании участвуют несколько таких же семей, как ваша.
Исследование организовано исследователями.
Приглашаем Тебя принять участие в нашем исследовании
Исследования проводятся с целью узнать что-то новое
Как уже было сказано, ученые могут определить, какие химические
вещества содержатся в нашем организме, просто взяв немного волос и мочи.
Это все, что требуется от Тебя для участия в исследовании.
Если Ты не хочешь нам помогать, ничего страшного не произойдет,
можешь смело об этом сказать. Даже если Ты сейчас согласишься
участвовать в исследовании, но позже передумаешь, никто на Тебя не
рассердится!
Участвуя в исследовании, Ты помогаешь исследователям выяснить какие
химические вещества находятся в детском организме и насколько они
опасны. Мы также узнаем, откуда берутся опасные химические вещества, и
сможем найти способы сократить их количество.
Если у Тебя есть вопросы по поводу исследования, смело задавай! Прежде
чем принять решение, загляни на страницу вопросов и ответов ниже.
В нашем исследовании мы хотим выяснить, какие химические
вещества опасны и откуда они берутся, чтобы уменьшить их
попадание в окружающую среду и помочь детям оставаться
здоровыми.
7D
3
Почему проводится это исследование?
Для того, чтобы выяснить, какие химические вещества в окружающей среде
опасны и откуда они берутся, чтобы затем уменьшить их попадание в
окружающую среду и тем самым помочь детям оставаться здоровыми.
Безопасно ли это исследование и контролирует ли его кто-нибудь?
Наши планы исследований были проверены независимой группой
исследователей, не входящих в нашу команду. Они установили, что детям
безопасно участвовать в исследовании, если ребенок этого сам хочет. Эта
независимая группа исследователей называется Комитетом по этике
человеческих исследований Тартуского университета.
Почему меня пригласили на исследование?
Тебя пригласили на исследование, потому что Ты подходящего возраста, а
Твое место жительства и образ жизни подходят для нашего исследования.
Для исследования нам нужны дети из разных мест проживания (Ида-
Вирумаа, крупных эстонских городов и сельских районов), чтобы мы могли
сравнить химические вещества в их организме. Тогда мы узнаем, влияет ли
место проживания на содержание опасных химических веществ в
организме. Исследователи хотят изучить детей родителей, которые
работают на разных работах. Мы приглашаем к участию в исследовании
детей, родители которых занимаются сланцевой промышленностью,
работают фермерами, рыбаками и т.д. Мы также включаем детей, которые
едят органическую пищу.
Должен ли я сказать «Да»?
Совсем не обязательно! Это полностью твое решение! Если Ты не хочешь
участвовать, просто скажи «Нет» и никто не будет возражать. Если Ты
решишь принять участие, но потом передумаешь, это тоже нормально!
Просто сообщи нам и своим родителям.
Что будет дальше, если я решу принять участие?
Прежде всего, Ты напишешь свое имя к документу, что подтверждает, что
Ты понимаешь суть исследования и даешь согласие принять в нем участие.
Ты можешь оставить этот документ себе. Твои мать, отец или опекун
сообщат, когда Тебе будет удобно встретиться с нашей исследовательской
группой. Мы попросим Тебя дать нам небольшое количество мочи и волос.
7D
4
Их называют «образцами», и наши ученые исследуют их в лабораториях,
чтобы выяснить, сколько определенных химических веществ они содержат.
Мы также зададим Твоей матери, отцу или опекуну несколько вопросов о
том, где Ты живешь, что Ты обычно ешь и о других подобных вещах.
Наши ученые сохранят небольшие количества Твоих образцов в биобанке.
Это особый вид банка, где вместо сбора денег хранятся образцы тел для
будущего использования в аналогичных исследованиях. Данные опросов о
Тебе будут храниться в специальном компьютерном банке под названием
«База данных» и будут использоваться в будущих подобных опросах. Твои
данные там защищены, как деньги в банке.
Может ли это исследование быть неприятным?
Мы сделаем все, чтобы Ты чувствовал (-а) себя хорошо во время
обследования. Во время взятия пробы волос Ты можешь почувствовать
небольшой дискомфорт, как иногда в парикмахерской. Если Ты по какой-
либо причине почувствуешь недомогание, немедленно сообщи нам об этом.
В чем польза этого исследования?
Мы надеемся, что наше исследование поможет таким те мальчикам и
девочкам, как Ты, оставаться здоровыми. Мы сообщим правительству о
результатах наших исследований и дадим рекомендации о том, как мы
можем защитить себя от опасных химических веществ в окружающей среде.
Что произойдет, если позже я решу выйти из исследования?
Если Ты сообщишь нам, что хочешь выйти из исследования, мы уничтожим
все Твои образцы в биобанке и удалим всю информацию о Тебе из нашей
базы данных. Образцы и информация, использованные для исследования,
больше не содержат никакой личной информации.
Что мне делать сейчас?
Теперь, когда Ты знаешь больше об исследовании, реши, хочешь ли ты в
нем участвовать.
У кого я могу попросить совета?
Твои мать, отец или опекун получили много информации. Ты также
можешь поговорить с нашими учеными, которые готовы ответить на любые
вопросы. Позвони по номеру 52 77 427 и попроси поговорить с Хансом. Ты
также можешь задать нам вопросы, когда придешь сдавать образцы.
7D
5
Информированное согласие
Научное исследование „Проведение биомониторинга среди населения,
связанного с сектором сланцевого масла (работники и жители), второй этап –
проведение биомониторинга“
Заполняет ся ребенком в присут ст вии родит елей/опекунов
Пожалуйста, обведи ответ, с которым Ты согласен / согласна: Да Нет
Объяснил ли Тебе кто-нибудь содержание исследования, и
понимаешь ли Ты, почему и как проводится это исследование? Задавал (-ла) ли Ты все вопросы, которые у Тебя возникли по поводу
этого исследования, и получил (-а) ли Ты на них ответы? Понимаешь ли Ты, что в любое время можешь отказаться от участия в
исследовании?
Доволен / довольна ли Ты тем, что участвуешь в исследовании?
Ты согласен / согласна с тем, что мы будем хранить Твою мочу и
волосы в биобанке Эстонский Генный фонд Тартуского университета
до 25 лет, чтобы иметь возможность изучить их в будущем.
Хочешь ли Ты, чтобы мы проинформировали Тебя и Твоего
родителя/опекуна о результатах Твоих анализов? Если да,
пожалуйста, введи ниже свои контактные данные или контактные
данные своих родителей/опекунов, через которые мы можем к вам
обращаться (адрес электронной почты, номер телефона)
………………………………………………………………………………………………………….
Подходит ли Тебе, если Тартуский университет запросит у других
врачей и регистров (Здоровья (ранее Больничная касса), Регистр
населения, Раковый регистр, Регистр причин смерти,
Информационная система беременности), данные о Твоих
предыдущих заболеваниях, которые могут быть необходимы после
обследования? Обещаем, что никто, кроме нас, не будет об этом знать.
Пожалуйста, напиши свое имя и сегодняшнюю дату, если хочешь принять участие
в опросе.
Твое имя:
Твой личный код:
Сегодняшняя дата:
Твоя подпись:
7D
6
Твои мать, отец или опекун также должны подписать это согласие.
Имя
родителя/опекуна:
Подпись
родителя/опекуна:
Сегодняшняя дата:
Этот документ также должен подписать человек, передавший информацию
исследуемому.
Имя человека,
предоставившего
информацию
исследуемому:
Подпись лица,
предоставившего
информацию
исследуемому:
Сегодняшняя дата:
TÄISKASVANUTE KÜSIMUSTIK
Uuritava kood ………………….……… (täidab uurija)
Küsimustiku täitmise kuupäev ………………….……… (päev, kuu, aasta, näiteks 02.11.2024)
Sotsiaaldemograafiline teave
Milline sugu määrati Teile sünnihetkel? ⃝ Naine
⃝ Mees
⃝ Muu
Millal on Teie sünnikuupäev? ………………….……… (päev, kuu, aasta, näiteks 02.11.2024) Kuidas Te end määratlete? ⃝ Naine ⃝ Mittebinaarne
⃝ Mees ⃝ Muu
⃝ Transsooline ⃝ Ma ei soovi vastata määratleda
Millises riigis Te sündisite? ……………………………….……….…. (näiteks Eestis)
Kui kaua Te olete Eestis elanud? …………….… aastat
Kui kaua olete Te oma praegusel aadressil elanud? ………………. aastat ……………….. kuud
Palun märkige oma praegune aadress ……………………………….……….……………………………………..
……………………………………………………..………….…. (linn/tänav/maja number või vald/küla/talu nimi)
Milline on Teie ja Teie abikaasa/elukaaslase (kui Teil on abikaasa/elukaaslane) kõrgeim haridustase?
Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus Magistrikraad Doktorikraad
Teie ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teie abikaasa/elukaaslane (juhul kui Teil on abikaasa/elukaaslane)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kuidas Te hindate oma leibkonna sissetulekut tänasel päeval?
Elame mugavalt Tuleme toime On keeruline toime
tulla On väga keeruline
toime tulla Ei soovi vastata
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Milline on Teie rahvus? ……………………………….……….…. (näiteks eestlane)
Kas Teie bioloogilised vanemad sündisid samas riigis, kus Teie?
Ei Jah Ei oska öelda
Ema ⃝ ⃝ ⃝
Isa ⃝ ⃝ ⃝
Kui Teie ema sündis teises riigis, siis palun täpsustage millises riigis ema sündis …………………….……….….
Kui Teie isa sündis teises riigis, siis palun täpsustage millises riigis isa sündis ……………………….……….…. Kuidas Te hindate käesoleval ajal ….
Väga halb Halb Keskmine Hea Väga hea
… oma elukvaliteeti? ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
… oma tervist ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui sageli tarbisite viimase 12 kuu jooksul järgmisi toiduaineid?
Peaaegu mitte
kunagi
1–3 söögikorda
kuus
1–3 söögikorda
nädalas
4–6 söögikorda
nädalas
1 või rohkem söögikorda
päevas Kala ja mereannid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Liha ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Piimatooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teraviljatooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasvad (nt õli, või, ...)
Köögiviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Snäkid (nt. kartulikrõpsud, batoonid, küpsised)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pähklid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kofeiiniga joogid (nt kohv, energiajoogid)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui sageli tarbisite viimase 12 kuu jooksul järgmisi toiduaineid?
Peaaegu
mitte kunagi
1–3 söögikorda
kuus
1–3 söögikorda
nädalas
4–6 söögikorda
nädalas
1 või rohkem söögikorda
päevas
Ei oska öelda
Valge kala (nt koha, haug, ahven, tursk, lest)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Ahven ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Haug ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Lest ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Väikesed rasvased kalad (nt räim, kilu, heeringas, anšoovis, sardiinid)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suured rasvased kalad (nt lõhe, forell, siig, tuunikala)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kasvandusest pärit lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Looduslik lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud mereannid (nt kaheksajalg, kalmaar, krevetid)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Tuunikala (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Konserveeritud tuunikala ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Makrell (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Konserveeritud makrell ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Angerjas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Silm ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Latikas, karpkala või särg ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud kalad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite muud kalad, siis palun täpsustage, mis liiki kalu tarbisite. ………………………………………..…
………….…………………………………………………………………………………………...…….. (näiteks paalia)
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt Teie poolt tarbitud kala või mereandide portsjon (A, B või C)
A
B
C
A B C
Valge kala (nt koha, haug, ahven, tursk, lest) ⃝ ⃝ ⃝
Ahven ⃝ ⃝ ⃝
Haug ⃝ ⃝ ⃝
Lest ⃝ ⃝ ⃝
Väikesed rasvased kalad (nt räim, kilu, heeringas, anšoovis, sardiinid) ⃝ ⃝ ⃝
Suured rasvased kalad (nt lõhe, forell, siig, tuunikala) ⃝ ⃝ ⃝
Kasvandusest pärit lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝
Looduslik lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝
Muud mereannid (nt kaheksajalg, kalmaar, krevetid) ⃝ ⃝ ⃝
Tuunikala (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝
Makrell (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝
Konserveeritud makrell ⃝ ⃝ ⃝
Angerjas ⃝ ⃝ ⃝
Silm ⃝ ⃝ ⃝
Latikas, karpkala või särg
Muud kalad
Palun hinnake all oleva pildi järgi, kui suur on tavaliselt Teie poolt tarbitud tuunikala konservi portsjon?
Tuunikala ⃝ ⃝ ⃝
Kas sõite viimase 14 päeva jooksul kala või muid mereande? ⃝ Ei
⃝ Jah
Kui sageli tarbisite viimase 12 kuu jooksul järgmiseid toiduaineid?
Peaaegu mitte
kunagi
1–3 söögikorda
kuus
1–3 söögikorda
nädalas
4–6 söögikorda
nädalas
1 või rohkem
söögikorda päevas
Ei oska öelda
Munad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Peakapsas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kõrvitsalised (kurk, kõrvits, suvikõrvits) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Oad, herned ja läätsed ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad (õunad, pirnid, ploomid jne) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Maasikad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teised marjad (viinamarjad, mustikad jne) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kuivatatud puuviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Plastikpakendis valmistoidud ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kiirtoit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Riis ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud teraviljad (oder, kaer, kliid, nisu, rukis, mais) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Seened ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kartulid
Lehtköögiviljad (nt spinat, salat, lehtkapsas, lehtpeet jne) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Metsloomaliha ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Liha kaasproduktid (nt maks, süda) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Töödeldud lihatooted (sink, vorst, viinerid, suitsutatud ja kuivatatud liha) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt Teie tarbitud munade portsjon?
Muna ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt Teie tarbitud järgmiste köögiviljade üks portsjon?
Peakapsas ⃝ ⃝ ⃝
Kõrvitsalised ⃝ ⃝ ⃝
Lehtköögiviljad ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt Teie poolt tarbitud järgmiste köögiviljade üks portsjon?
Oad, herned, läätsed ⃝ ⃝ ⃝
Seened ⃝ ⃝ ⃝
Kartulid ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt Teie poolt tarbitud puuviljade ja marjade üks portsjon?
Aia puuviljad (õunad, pirnid, ploomid jne)
⃝ ⃝ ⃝
Maasikad ⃝ ⃝ ⃝
Teised marjad (viina- marjad, mustikad jne)
⃝ ⃝ ⃝
Kuivatatud puuviljad ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt Teie poolt tarbitud järgmiste köögiviljade üks portsjon?
Riis ⃝ ⃝ ⃝
Muud teraviljad (oder, kaer, kliid, nisu, mais)
⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi kui suur on tavaliselt Teie tarbitud liha või lihatoodete üks portsjon?
Metsloomaliha ⃝ ⃝ ⃝
Liha kõrvalsaadused (maks, süda) ⃝ ⃝ ⃝
Töödeldud lihatooted (vorst, sink) ⃝ ⃝ ⃝
Kui sageli olid viimase 12 kuu jooksul Teie poolt söödud munad pärit Teie enda kanadelt või saadud/ostetud naabritelt, sõpradelt, perelt või kohalikelt kasvatajatelt?
0% (mitte kunagi) Alla 25% juhtudest 25–50% juhtudest 50–75% juhtudest Rohkem kui 75%
juhtudest 100% (alati)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te tarbisite viimase 12 kuu jooksul mahetoitu? ⃝ Ei
⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui Te tarbisite viimase 12 kuu jooksul mahetoitu, siis kui tihti?
Vähem kui 1 kord kuus
1–3 korda kuus 1–3 korda nädalas 4–6 korda nädalas 1 või enam korda
päevas Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te sõite viimase 12 kuu jooksul köögivilju ja/või puuvilju oma aiast või saite/ostsite neid naabritelt, sõpradelt, perelt või kohalikelt kasvatajatelt? Kui jah, siis palun märkige iga aastaaja kohta, kui suur osa Teie söödud viljadest oli kohalikku päritolu (0% = mitte midagi ja 100% = kõik on kohalikest allikatest).
Alla 25% 25–50% 50–75% Enam kui 75% 100% (alati)
Puuviljad talvel
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad kevadel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad suvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad sügisel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad talvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad kevadel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad suvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad sügisel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui palju joote Te keskmiselt iga päev vett? (Palun mõelge ka vee kogusele kuumades jookides ja söökides)
Vähem kui 1 liiter päevas
1–2 liitrit päevas 2–3 liitrit päevas 3–5 liitrit päevas Enam kui 5 liitrit päevas
Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Mis on Teie joogivee peamine allikas?
Ühiskondlik veevõrk
Pudelivesi (plastik)
Pudelivesi (klaas)
Erakaev Muu Ei tea
Vesi joomiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vesi toidu valmistamiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite “Muu“, siis palun täpsustage, kust saate joogivee? ……………………………………..…...
Kas Te kasutate oma joogivee jaoks veepuhastusseadmeid või veefiltersüsteeme?
Filter Veepehmendaja Muu
Ei puhasta Ei tea
Vesi joomiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vesi toidu valmistamiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu“, siis palun täpsustage kuidas vett puhastate? …………………………………………………..…
……………………………………………………………………………………………………………………...………………...
Millistest järgnevatest pakenditüüpidest Te tavaliselt jooke tarbite? Palun arvestage kõiki jooke (puuviljamahlad, jäätee, karastusjoogid jne), kaasa arvatud vesi.
Ei Jah
Plastikpudel ⃝ ⃝
Plekkpurk ⃝ ⃝
Metallanum (nt teekann) ⃝ ⃝
Kas Te kasutate järgmiseid anumaid toidu hoidmiseks külmkapis või mujal säilitamiseks? Kui jah, siis kui tihti neid kasutate?
Peaaegu mitte
kunagi
1 kord kuus
2–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev Ei oska öelda
Kõvast plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pehmest plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Küpsetuspaber ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kilekott ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Alumiiniumist anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Keraamiline anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Klaasist anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muu ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te kasutate muud anumat, siis palun täpsustage: ……………………………...……………...………………..…...
Kas Te kasutate mikrolaineahjus toidu valmistamiseks või soojendamiseksjärgmiseid anumaid ? Kui jah, siis kui tihti neid kasutate?
Peaaegu mitte
kunagi
1 kord kuus
2–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev Ei oska öelda
Kõvast plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pehmest plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Keraamiline anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muu anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu anum“, siis palun täpsustage ……………………………………............……..……….……..…...
Kas Te tarbite järgmisi toidulisandeid?
Ei Jah Ei oska öelda
Raud ⃝ ⃝ ⃝
Tsink ⃝ ⃝ ⃝
Seleen ⃝ ⃝ ⃝
Multimineraalid ⃝ ⃝ ⃝
Multivitamiinid ⃝ ⃝ ⃝
Milline järgmistest valikutest kirjeldab seoses suitsetamisharjumustega Teie olukorda kõige paremini? Palun tehke valikud.
Ei Jah
Olen kunagi suitsetanud (kaasa arvatud e-sigaret ja vesipiip)? ⃝ ⃝
Olin suitsetaja, kuid olen suitsetamise maha jätnud ⃝ ⃝
Olen praegu suitsetaja ⃝ ⃝
Kasutan suitsuvabasid tubakatooteid (huule-, nuusk-või närimistubakas) ⃝ ⃝
Kui olite varem suitsetaja, aga olete tänaseks suitsetamise maha jätnud, siis palun kirjeldage oma varasemat suitsetamisharjumust. Juhul kui Te pole kunagi suitsetanud, palun jätke need küsimused vahele.
Kui vanalt alustasite suitsetamist? …………………………………
Kui vanalt lõpetasite suitsetamise? …………………………………
Kui tarbisite sigarette (tavaline filtriga sigaret), siis mitu sigaretti päevas tarbisite? …………………………………
Kui suitsetasite piipu, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui suitsetasite sigareid või sigarillosid, siis mitu tükki päevas? …………………………………
Kui kasutasite e-sigarette, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui suitsetasite vesipiipu, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui kasutasite suitsetamisest loobumiseks nikotiiniga tooteid, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui olete praegu suitsetaja, siis palun kirjeldage oma suitsetamisharjumust. Juhul kui Te pole kunagi suitsetanud, jätke need küsimused vahele.
Kui vanalt alustasite suitsetamist? …………………………………
Kui tarbisite sigarette (tavaline filtriga sigaret), siis mitu sigaretti päevas? …………………………………
Kui suitsetasite piipu, siis mitu sigaretti päevas? …………………………………
Kui tarbisite sigareid või sigarillosid, siis mitu tükki päevas? …………………………………
Kui kasutasite e-sigarette, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui tarbisite vesipiipu, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui kasutasite suitsetamisest loobumiseks nikotiiniga tooteid, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui Te kasutate suitsuvabasid tubakatooteid (nuusktubakas, huuletubakas, närimistubakas), siis palun kirjeldage nende kasutamise harjumust. Juhul kui Te pole neid kunagi kasutanud, siis jätke need küsimused palun vahele.
Kui kasutate suitsuvabasid tubakatooteid, siis kui vanalt alustasite? …………………………………
Kui kasutate nuusktubakat, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui kasutate huuletubakat, siis mitu korda päevas? …………………………………
Kui kasutate närimistubakat, siis mitu korda päevas? …………………………………
Palun kirjeldage kokkupuudet tubakatoodetega teiste inimeste kaudu. Kas ja kui palju inimesi Teie majapidamises suitsetab või veibib siseruumides regulaarselt? …………………………………….………………………
Kirjeldage kui palju Teiega koos elavad inimesed suitsetavad. Märkige sigarettide arv päevas või e-sigarettide tarvitamise korrad päevas. Juhul kui Teiega koos elavad inimesed ei suitseta, siis jätke see küsimus vahele.
Ruumikaaslane 1 …………………………………….…………………………………………………...…………………
Ruumikaaslane 2 …………………………………….…………………………………………………...…………………
Ruumikaaslane 3 …………………………………….…………………………………………………...…………………
Ruumikaaslane 4 …………………………………….…………………………………………………...…………………
Kui tihti viibite Te tavaliselt päevas siseruumides, kus inimesed suitsetavad?
Mitte kunagi <1 tunni päevas 1–4 tundi päevas >4 tundi päevas Ei oska öelda
Kodus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Mujal ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti Teie külalised siseruumides suitsetavad?
Mitte kunagi
Harva (vähem kui kord kuus)
Mõnikord (vähem kui kord nädalas)
1 kord nädalas
2–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Üle 6 korra nädalas
Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti Te alkohoolseid jooke tarvitate?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus 1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
1 kord päevas 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti Te kasutasite viimase kuu aja jooksul järgmiseid juuksehooldusvahendeid?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
Sprei, lakk, geel/vaht ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Šampoon ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palsam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Niisutav juuksemask ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Juuksevärv ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pleegitustooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Lokivedelik ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Juuksesirgendaja ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teised juuksehooldustooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Teised juuksehooldustooted“, siis palun täpsustage, mida kasutate ………..………………..…
………………………………………………………………………………………………………………..….…………………...
Kui tihti Te kasutasite viimase kuu jooksul järgmisi kosmeetikavahendeid?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
Jumestuskreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Meigieemaldaja ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam korda päevas
Ei oska öelda
Huulepalsam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Huulepulk või -läige ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Põsepuna ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Silmameik ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Küünelakk ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Küünelakieemaldi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti Te kasutasite viimase kuu jooksul järgmisi kehahooldustooteid?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
Lõhnaõli ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Seep / dušigeel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kätekreem või -kreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Näokreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Näomask ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Päikesekaitsekreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Isepruunistav kreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vananemisvastane kreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vananemisvastane kreem päikesekaitsefaktoriga
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Deodorant ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Habemeajamiskreem või habemeajamisjärgne kreem
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kehaõli või -piim ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Nahka pleegitavad tooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suuloputusvesi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Hambaniit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te pöörate tähelepanu juukse- ja kehahooldus- ning kosmeetikatoodete koostisele või valite tooteid, mida reklaamitakse kui parabeenide, ftalaatide, sulfaatide vabasid?
Mitte kunagi Jah, aga harva Jah, mõnikord Jah, enamasti Jah, alati
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te kasutasite viimase 3 kuu jooksul koduste tööde tegemisel või hobide käigus mõnda järgmistest toodetest ja/või puutusite kokku mõne järgneva ainega? Palun ärge arvestage oma tööalast tegevust.
Ei Jah Ei oska öelda
Värv, lakk, peits, värvained, tindid, pigmendid ⃝ ⃝ ⃝
Lahustid, värvieemaldid ⃝ ⃝ ⃝
Liimid, muud kleepained ⃝ ⃝ ⃝
Vaha (nt mööbli-, suusa-, hobusesadulate vaha), epoksiidvaigud ⃝ ⃝ ⃝
Määrdeõlid (nt tööriistadele, masinatele, jalgratastele) ⃝ ⃝ ⃝
Puhastuskeemia ⃝ ⃝ ⃝
Veekindel riietus ⃝ ⃝ ⃝
Elav tuli sise- ja/või välitingimustes ⃝ ⃝ ⃝
Pestitsiidid ja väetised ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te olete oma keha viimase viie aasta jooksul augustanud (nt augud kõrvarõngaste jaoks)?
⃝ Ei
⃝ Jah
Kui jah, siis mitu keha augustamist olete Te viimase 5 aasta jooksul teinud? ………………………………...…….
Kas olete teinud endale viimase viie aasta jooksul tätoveeringu?
⃝ Ei
⃝ Jah
Kui jah, siis mitu tätoveeringut olete Te viimase 5 aasta jooksul teinud: ……………………………………...…….
Kui kaua aega tagasi (viimase 5 aasta jooksul) olete Te endale augustamised ja/või tätoveeringud teinud? Juhul kui Te ei ole teinud viimase 5 aasta jooksul augustamist või tätoveeringut, palun jätke see küsimus vahele.
Vähem kui 4 kuud tagasi 4–12 kuud tagasi Üle aasta tagasi
1. augustamine ⃝ ⃝ ⃝
2. augustamine ⃝ ⃝ ⃝
3. augustamine ⃝ ⃝ ⃝
4. augustamine ⃝ ⃝ ⃝
5. augustamine ⃝ ⃝ ⃝
1. tätoveering ⃝ ⃝ ⃝
2. tätoveering ⃝ ⃝ ⃝
3. tätoveering ⃝ ⃝ ⃝
4. tätoveering ⃝ ⃝ ⃝
5. tätoveering ⃝ ⃝ ⃝
Palun kirjeldage tätoveeringuid, mida olete viimase 5 aasta jooksul teinud (tätoveeringu pikkus, laius, värv). Juhul kui Te ei ole viimase 5 aasta jooksul tätoveeringuid teinud, siis jätke see küsimus vahele.
Tätoveeringu pikkus Tätoveeringu laius Tätoveeringu värvus (must, punane jne)
1. tätoveering ……………... cm ……………... cm ……………......................................
2. tätoveering ……………... cm ……………... cm ……………......................................
3. tätoveering ……………... cm ……………... cm ……………......................................
4. tätoveering ……………... cm ……………... cm ……………......................................
5. tätoveering ……………... cm ……………... cm ……………......................................
Kui olete keha muul viisil muutnud, siis millisel:
Mitu muutmist? …………….………
Kui kaua aega tagasi? ……………………………………………………… Millised muutmised?
…………………………………………………………………………………..…………………………
……………………………………………………………………………………………………………..
Kas Teil on kehas metallist kunstlikke liigeseid, kinnitusi, plaate või muid tüüpe metallobjekte? Ärge arvestage ehteid, hambakroone, hambaklambreid jms. ega hambakinnitusi ega kuule). kõrvarõngaste jaoks)?
⃝ Ei
⃝ Jah
Kui sageli kannate Te metallist ehteid või kellarihmasid? Välja arvatud kuld-, hõbe-, plaatinaehted/kellarihmad?
Mitte kunagi/harva Mõnikord (paar korda kuus) Alati (peaaegu igapäevaselt) Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palun märkige, kui palju aega päevas olete keskmiselt viimase kuu jooksul kasutanud elektroonilisi seadmeid nagu mobiiltelefonid, arvutid, tahvelarvutid, GPS jne?
Tööpäevadel
Kaasas kantavad seadmed (mobiilid, tahvelarvutid, sülearvutid, jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Lauaseadmed (lauaarvutid jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Nädalavahetustel
Kaasas kantavad seadmed (mobiilid, tahvelarvutid, sülearvutid, jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Lauaseadmed (lauaarvutid jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Kui palju aega pühendate Te päevas sportimisele ja/või muule füüsilisele tegevusele?
Üldse mitte
Alla 1 tunni päevas
Ligi 1 tund päevas
Ligi 2 tundi päevas
Ligi 3 tundi päevas
Ligi 4 tundi päevas
Üle 4 tunni päevas
Ei oska öelda
Tööpäevadel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Nädalavahetustel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Milline järgmistest valikutest kirjeldab Teie praegust füüsilist koormust kõige paremini?
(Peaaegu) mitte kunagi
1 kord nädalas Mõni kord nädalas
Iga päev Ei oska öelda
Kerge füüsiline koormus lõõgastumiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Keskmine ja intensiivne füüsiline treening ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Intensiivne (raske) füüsiline treening (higistamine/hingeldamine)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui pikalt kestavad Teie treeningkorrad?
10–30 minutit Üle 30 minuti
Kerge füüsiline trenn lõõgastumiseks ⃝ ⃝
Keskmine ja intensiivne füüsiline treening ⃝ ⃝
Intensiivne füüsiline treening ⃝ ⃝
Millises piirkonnas asub Teie kodu?
Kesklinnas Kesklinna
lähedal Äärelinnas
Tööstus- piirkonnas
Maapiirkonnas/ külas
Muus piirkonnas
Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muus piirkonnas“, siis palun täpsustage ……………………………………………...………………..…
Kas Teie praegune kodu (ja/või eelmine kodu) asub mõne järgneva rajatise läheduses?
Ei
Jah, alla 150 m
Jah, 150–500 m
Jah, 500–1000 m
Jah, üle 1000 m
Ei oska öelda
Põllumaad (sh marja- ja viljapuuaiad) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suured kasvuhooned ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Loodusalad (pargid, rahvuspargid...) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Tuletõrje rajatis, sõjaväebaas, lennuväli ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Prügila, reoveepuhasti ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Jäätmete põletusjaam, elektrijaam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud kohad, kus kasutatakse pestitsiide ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teie praegune kodu (ja/või eelmine kodu) asub mõne järgneva rajatise läheduses?
Ei
Jah, alla 150 m
Jah, 150–500 m
Jah, 500–1000 m
Jah, üle 1000 m
Ei oska öelda
Keemiatööstus (põlevkivi, plastik, pestitsiidid, värvid, väetised, ...)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Paberi- või tekstiilitööstus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Metallitööstus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Elektroonika tööstus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Taaskasutustehased, jäätmejaam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Meditsiiniseadmete tehas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muu tehas või tootmine ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu tehas või tootmine“, siis palun täpsustage …….…………..…………………………………..…
……………………………………………………………………………………………………………………...………………...
Kas Teil on oma aed või köögiviljaaed? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Teie aeda on viimase 12 kuu jooksul pestitsiididega (taimekaitsevahenditega) töödeldud?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kas Teie kööviljaaeda on viimase 12 kuu jooksul pestitsiididega (taimekaitsevahenditega) Töödeldud?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kas Teie kodu on viimase 4 nädala jooksul herbitsiidide (umbrohumürk), fungitsiidide (seenemürk) ja/või insektitsiididega (putukamürk) töödeldud?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kas Teie töökohta on viimase 4 nädala jooksul herbitsiidide (umbrohumürk), fungitsiidide (seenemürk) ja/või insektitsiididega (putukamürk)töödeldud?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kes Teie kodus või aias pestitsiididega tõrjet teostab?
Teie ise Teie majapidamise muu liige Spetsialist Keegi muu
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Keegi muu“, siis palun täpsustage …….……..………………………………………………………..… Millisest allikast saab Teie koduaed peamise kastmisvee?
Ühisveevärk, puurkaev Salvkaev Järv, jõgi, oja, tiik Vihmavesi Muu allikas
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu allikas“, siis palun täpsustage …….…………………………...……………………………………..… Millisest materjalist on peamiselt Teie kodu põrandad valmistatud?
Puitparkett Puitlauad Laminaat PVC Looduslik linoleum
Plaadid (nt keraamilised, kivi)
Muu
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu“, siis palun täpsustage ……………………………………………...………………………………..…
Millised tekstiilist põrandakatted on peamiselt Teie kodus kasutusel?
Sünteetilisest kiust vaibad Looduslikust kiust (vill, puuvill) vaibad
Looduslikust või sünteetilisest kiust vaibad plastikust tagaküljega
Muu tekstiilist põrandakattematerjal
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu tekstiilist põrandakattematerjal“, siis palun täpsustage ……...……………………..……..…
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kas Teie olete kodu üldise koristamise eest vastutav)? Üldine koristamine hõlmab tolmuimejaga puhastamist, mopiga pesemist (kasutades puhastusvahendeid), tolmupühkimist)
⃝ Ei ⃝ Jah, täielikult
⃝ Jah, osaliselt
Kui valisite „Jah, osaliselt“, siis palun hinnake protsentides, kui suure osa eest vastutate Teie …………..…%
Kas Te kasutate oma kodu koristamiseks tolmuimejat? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Teie tolmuimejal on: ⃝ Õhufilter (tolmukott) ⃝ Vesifilter
⃝ Ei tea
Kui sagedasti Te tolmuimejat kasutate?
Vähem kui 1 kord nädalas 1 kord nädalas 2 korda nädalas või rohkem Ei tea
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te puhastate oma kodu veega? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kui Te puhastate oma kodu veega, siis täpsustage kui sagedasti te seda teete?
Vähem kui 1 kord nädalas 1 kord nädalas 2 korda nädalas või rohkem Ei tea
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas mõnda allpool loetletud puhastusvahendit on viimasel kuu jooksul Teie kodus kasutatud?
Ei Jah Ei oska öelda
Puhastusvahendid (nt köögi, vannitoa, põranda, akende jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Põrandavaha ⃝ ⃝ ⃝
Pesuloputusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Puidulakk ⃝ ⃝ ⃝
Keemilised puhastusvahendid pehme mööbli ja vaipade puhastamiseks) ⃝ ⃝ ⃝
Õhuvärskendaja ⃝ ⃝ ⃝
Lahustid (nt atsetoon, tolueen, isopropüülalkohol, propüleenglükool) ⃝ ⃝ ⃝
Plekieemaldusvahendid ⃝ ⃝ ⃝
Immutusvahendid (nt riiete, jalanõude, polstrite jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Muu puhastusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu puhastusvahend“, siis palun täpsustage ……...………………..………………...…………..…
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kui Te olete kasutanud eelevalt loetletud puhastusvahendeid, siis palun täpsustage kas kasutatav puhastusvahend oli „tavaline“ või keskkonnasõbralik (ehk tootel on pakendil ökomärgis).
Tavaline Öko Ei tea
Puhastusvahendid (nt köögi, vannitoa, põranda, akende jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Põrandavaha ⃝ ⃝ ⃝
Pesuloputusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Puidulakk ⃝ ⃝ ⃝
Keemilised puhastusvahendid pehme mööbli ja vaipade puhastamiseks) ⃝ ⃝ ⃝
Õhuvärskendaja ⃝ ⃝ ⃝
Lahustid (nt atsetoon, tolueen, isopropüülalkohol, propüleenglükool) ⃝ ⃝ ⃝
Plekieemaldusvahendid ⃝ ⃝ ⃝
Immutusvahendid (nt riiete, jalanõude, polstrite jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Muu puhastusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Kui palju aega veetsite Te viimase 12 kuu jooksul keskmiselt järgmistes kohtades:
Kodus siseruumides
Mujal siseruumides (töökoht, kaubandus- keskus, kino, restoran)
Sõiduvahendites (buss, auto, rong)
Välis- tingimustes (õues)
Sügisel ja talvel
Tööpäevadel ……….... tundi ……..……..….... tundi ………….... tundi ……….... tundi
Nädalavahetustel ……….... tundi ……..……..….... tundi ………….... tundi ……….... tundi
Kevadel ja suvel
Tööpäevadel ……….... tundi ……..…..…….... tundi ………….... tundi ……….... tundi
Nädalavahetustel ……….... tundi ………….…….... tundi ………….... tundi ……….... tundi
Kas Teie kodu on hiljuti renoveeritud? (Suuremad renoveerimistööd, nt kodu uued seinad, põrand, aknad...)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei oska öelda
Kas Teie kodu on viimase aasta jooksul remonditud? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei oska öelda
Kas Teie kodus kasutatakse mehaanilist (elektrilist) ventilatsioonisüsteemi?
⃝ Ei ⃝ Jah, alati sisselülitatuna
⃝ Jah, mõnikord välja lülitatuna
⃝ Ei tea
Kas Te kasutate kodu ventileerimiseks akende või uste avamist?
⃝ Ei ⃝ Jah
Kui Te kasutate kodu ventileerimiseks aknaid või uksi, siis palun märkige kui tihti Te seda teete?
(Peaaegu) mitte kunagi
Peaaegu iga päev Iga päev – lühikest
aega Iga päev – pikemat
aega (nt pool päeva)
Sügisel ja talvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kevadel ja suvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teie kodul on akendel, ustel või seintes ventilatsiooniavad (ventilatsioonirestid)?
Ei Jah, kuid need on mõnikord suletud Jah, need on alati avatud Ei tea
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teie kodus on viimase 12 kuu jooksul elanud koer? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Teie kodus on viimase 12 kuu jooksul elanud kass? ⃝ Ei ⃝ Jah
Mis on Teie amet/eriala? …………………………………………...…...……………………………………...…………..…
Palun kirjeldage oma praegust tööd: ….………………………...…...……………………………………...…………..…
Kui kaua Te olete seda tööd teinud? ….………………………...….aastat
Kas Te puutute oma praeguses töös kokku järgmiste ainetega? Kokkupuude võib toimuda naha kaudu ja/või sissehingamise teel.
Ei Jah Ei tea
Põlemisel tekkivad ained, sealhulgas bensiini/diislikütuse heitgaasid, tuhk või tahm
⃝ ⃝ ⃝
Metallid (näiteks elavhõbe, plii, kaadmium, kroom jne) ⃝ ⃝ ⃝
Värvid, muud pinna katmise tooted, lakid ⃝ ⃝ ⃝
Trükivärvid ⃝ ⃝ ⃝
Plastifikaatorid ja plastid ⃝ ⃝ ⃝
Pestitsiidid, biotsiidid või desinfektsioonivahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid või bakteritsiidid)
⃝ ⃝ ⃝
Kosmeetika- või juuksehooldustooted (juuksevärvid jne) ⃝ ⃝ ⃝
Kui puutute tööalaselt kokku eelmises küsimuses mainitud ainetega, siis palun täpsustage nende päritolu: Näiteks metallivalu, põlevkivikeemiatehas, põllumajandus, soojuselektrijaam, kaevandus, jäätmekäitlus jne
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Tervislik seisund
Kui pikk Te olete? ….………………cm
Kui palju Te kaalute? ….………………kg
Mis on Teie vöö ümbermõõt? ….………………cm
Kas Teil on kunagi olnud hammastes amalgaamtäidiseid (halli värvi elavhõbedat sisaldav täidis) ja/või hambaplomme (valget värvi valguskõvastuv täidis)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei oska öelda
Juhul kui Teil on hall amalgaamtäidis, siis mitmes hambas? ….………….………
Juhul kui Teil on valgeid hambaplomme, siis mitmes hambas? ….………………
Juhul kui Teil on hall amalgaamtäidis, siis millal see paigaldati? Palun märkige aasta. ………..….……
Juhul kui Teil on valge hambaplomm, siis millal see paigaldati? Palun märkige aasta. ….…..…………
Juhul kui Teil on amalgaamtäidis eemaldatud, siis märkige selle eemaldamise aasta. ………..….……
Juhul kui Teil on hambaplomm eemaldatud, siis märkige selle eemaldamise aasta. …..……..….……
Kas kasutate prille ja/või kontaktläätsi? ⃝ Ei ⃝ Jah, kontaktläätsi ⃝ Jah, prille ⃝ Jah, mõlemaid
Kas arst on Teil diagnoosinud järgmiseid haiguseid? Palun märkige ka, mis vanuses saite selle diagnoosi.
Mitte kunagi
Jah, viimase 12 kuu jooksul
Jah, rohkem kui 12 kuud tagasi
Ei oska öelda
Teie vanus diagnoosimisel
Astma sh allergiline astma ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), emfüseem
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Kõrge vererõhk (kõrgvererõhktõbi) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Kõrge kolesteroolitase veres ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Esimest tüüpi diabeet ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Teist tüüpi diabeet
Kilpnäärmehaigus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Allergiline riniit (ninasügelus, aevastamine, nohu või ninakinnisus)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Allergiline konjunktiviit ehk silma sidekestapõletik
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Allergiline dermatiit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Mõni muu allergia ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Neeruhaigused ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Vähk (pahaloomuline kasvaja, sealhulgas leukeemia ja lümfoom)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Krooniline ärevushäire ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Krooniline depressioon ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Mõni muu vaimse tervise probleem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Autism või autismispektri häire ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Aspergeri sündroom ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Neurodegeneratiivsed haigused (Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi jne)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Neuroloogilised häired ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Günekoloogilised haigused (ainult naistel) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Eesnäärmehaigused (ainult meestel) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Mõni muu haigus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Kui vastasite "Mõni muu haigus", siis palun täpsustage ….……………………………………………..…………….
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kui Te vastasite vähi kohta jaatavalt, siis palun täpsustage, mis tüüpi vähk see on ….…………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kas Te olete viimase kahe nädala jooksul mingeid ravimeid tarvitanud? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui Te olete viimase kahe nädala jooksul mõnda ravimit tarvitanud, siis palun märkige siia kõigi tarvitatud ravimite nimed: ……………………………………………………………………………………………...……………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kas Teid on viimase kolme kuu jooksul häirinud järgmised kaebused?
Mitte kunagi Aeg-ajalt
Mitu korda kuus
1–2 korda nädalas
3–4 korda nädalas
5 või enam korda
nädalas
Uinumisraskused ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Korduvad ärkamised koos uuesti uinumise raskustega
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Enneaegsed ärkamised ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Häiritud/rahutu uni ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui mures olete Te keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende mõju pärast Teie ja Teie pere tervisele?
Pole üldse mures Väga mures
1 2 3 4 5
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palun märkige, mis järgnevatest on Teie arvates hetkel peamiseks ebasoodsast elukeskkonnast tulenevaks haigestumise põhjuseks? Palun märkige ainult üks vastus.
Müra (liiklusest, tööstusest vms)
Töökesk- konna ohud
Kiirgus Toksilised
jäätmed Saastunud
toit
Kemikaalid toodetes
Õhusaaste Ei tea, ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Järgnevad küsimused on mõeldud vaid naistele
Kas Teil esineb (või esines varem) menstruatsioon? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kui vanalt Teil menstruatsioon algas? ……...………….. aastaselt
Kas Teil on praegusel ajal korduv menstruatsioon? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Teie menstruatsioonid on menopausi tõttu lõppenud? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Te olete kunagi rase olnud? (kaasa arvatud praegune rasedus, elussünnitused, raseduse katkemised, surnultsünnid, emakavälised rasedused või abordid)
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei soovi vastata
Kui olete olnud rase, siis mitu korda? ……...………….. korda
Kui olete kunagi olnud rase, siis kuidas lõppesid Teie rasedused?
Raseduse katkemine
Abort Elussünd Mitmikute sünd Lapsel on
sünnidefekt
Rasedus 1 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasedus 2 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasedus 3 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasedus 4 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasedus 5 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasedus 6 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teil on kunagi mõne raseduse korral diagnoositud preeklampsia?
⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Te toidate praegu või olete kunagi toitnud last rinnaga? Palun pange tähele, et rinnaga toitmine hõlmab ka rinnapiima välja pumpamist.
Ei Jah, ma toidan
praegu last rinnaga Jah, ma toitsin
varem last rinnaga Jah, mõlemad (nii
praegu kui ka varem) Ei soovi vastata
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te olete last rinnaga varasemalt toitnud või teete seda praegu, siis märkige palun kui pikalt on see kokku kuudes kestnud. Juhul kui Te ei ole kunagi rinnaga toitnud, jätke palun see küsimus vahele.
Praegu rinnaga toitmine ……………... kuud
Rinnaga toitmine minevikus kõigi laste peale kokku ……………... kuud
Praegu rinnaga toitmine ja eelmised rinnaga toitmised kokku ……………... kuud
Kas Te olete praegu rase? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei oska öelda
Kas Teid on kunagi viljatuse suhtes uuritud või ravitud?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei soovi vastata
Kui Teil on olnud probleeme laste saamisega, siis mis on olnud selle põhjus?
Munajuha kahjustus
Ovulatsioonihäire Endometrioos Põhjus on seotud meespartneriga
Põhjus on ebaselge
Muu põhjus
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Aitäh vastamast!
АНКЕТА ДЛЯ ВЗРОСЛЫХ
Код исследуемого ………………….……… (заполняет исследователь) Дата заполнения анкеты ………………….……… (день, месяц, год, например, 02.11.2024) Социально-демографическая информация
Какой пол был Вам определен при рождении? ⃝ Женский ⃝ Мужской ⃝ Другой
Дата Вашего рождения ………………….……… (день, месяц, год, например, 02.11.2024) Как Вы себя определяете? ⃝ Женщина ⃝ Небинарная личность ⃝ Мужчина ⃝ Другое ⃝ Трансгендер ⃝ Я не хочу отвечать В какой стране Вы родились? ……………………………….……….…. (например, в Эстонии) Как долго Вы живёте в Эстонии? …………….… лет Как долго Вы проживаете по Вашему нынешнему адресу? ………………. лет ……………….. месяцев Пожалуйста, укажите Ваш настоящий адрес проживания ……….……….……………………………………..…
…………………………………………………. (город/улица/номер дома или волость/деревня/название хутора) Какой наивысший уровень образования у Вас и Вашего супруга/партнёра (если у Вас есть супруг/партнёр)? Основное
образование Среднее
образование Высшее
образование Степень магистра
Докторская степень
Вы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Ваш супруг / партнёр (если у Вас есть супруг / партнёр) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как Вы оцениваете доходы своей семьи на сегодняшний день?
Мы живем комфортно Мы справляемся Трудно справляться Очень сложно
справляться Не хочу отвечать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Кто Вы по национальности? ……………………………….……….…. (например, эстонец/эстонка) Ваши биологические родители родились в той же стране, что и Вы? Нет Да Не могу сказать Мама ⃝ ⃝ ⃝ Папа ⃝ ⃝ ⃝
Если Ваша мать родилась в другой стране, укажите, в какой стране она родилась …………………….…. Если ваш отец родился в другой стране, укажите, в какой стране он родился ………………….……….…. Как вы оцениваете настоящее время …. Очень плохо Плохо Средне Хорошо Очень хорошо … качество своей жизни? ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ … свое здоровье? ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто за последние 12 месяцев Вы употребляли в пищу следующие продукты?
Почти никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
1 и более раз в день
Рыба и морепродукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мясо ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Молочные продукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Зерновые продукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Жиры (например, растительное масло, сливочное масло, ...)
Овощи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фрукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Закуски (например, картофельные чипсы, батончики, печенье) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Орехи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Напитки с кофеином (например, кофе, энергетические напитки) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто за последние 12 месяцев вы употребляли в пищу следующие продукты? Почти
никогда 1–3
раза в месяц
1–3 раза в
неделю
4–6 раз в
неделю
1 и более раз в день
Не могу сказать
Белая рыба (например, путассу, щука, окунь, треска, камбала) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Окунь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Щука ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Камбала ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мелкая жирная рыба (например, сельдь, килька, анчоусы, сардины) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крупная жирная рыба (например, лосось, форель, сиг, тунец) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Выращенный лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Дикий лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другие морепродукты (например, осьминоги, кальмары, креветки) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Тунец (не консервированный) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Консервированный тунец ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Скумбрия (не консервированная) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Консервированная скумбрия ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Угорь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Минога ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Лещ, карп или плотва ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другая рыба ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали другую рыбу, укажите, какой вид рыбы Вы ели: …….……………………………………… ……………………………………………………………………………………………………...…….. (например, паалия) Пожалуйста, оцените по фотографиям величину порции рыбы или морепродуктов, которые Вы обычно употребляете в пищу (A, B или C)
A
B
C
A B C Белая рыба (например, путассу, щука, окунь, треска, камбала) ⃝ ⃝ ⃝
Окунь ⃝ ⃝ ⃝ Щука ⃝ ⃝ ⃝
Камбала ⃝ ⃝ ⃝ Мелкая жирная рыба (например, сельдь, килька, сардины) ⃝ ⃝ ⃝ Крупная жирная рыба (например, лосось, форель, сиг, тунец) ⃝ ⃝ ⃝
Выращенный лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝ Дикий лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝
Другие морепродукты (например, осьминоги, кальмары, креветки) ⃝ ⃝ ⃝
Тунец (не консервированный) ⃝ ⃝ ⃝ Скумбрия (не консервированная) ⃝ ⃝ ⃝ Консервированная скумбрия ⃝ ⃝ ⃝ Угорь ⃝ ⃝ ⃝ Минога ⃝ ⃝ ⃝ Лещ, карп или плотва ⃝ ⃝ ⃝ Другая рыба ⃝ ⃝ ⃝
Пожалуйста, оцените по картинке, какую порцию консервированного тунца Вы обычно съелаете
Тунец ⃝ ⃝ ⃝
Вы употребляли в пищу рыбу или другие морепродукты за последние 14 дней? ⃝ Нет ⃝ Да Как часто Вы употребляли в пищу следующие продукты за последние 12 месяцев? Почти
никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
1 и более раз в день
Не могу сказать
Яйца ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Белокочанная капуста ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Тыквенные (огурцы, тыква, кабачки) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фасоль, горох и чечевица ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фрукты (яблоки, груши, сливы и т.д.) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Клубника ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другие ягоды (виноград, черника и т. д.) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Сухофрукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Готовые блюда в пластиковой упаковке ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фаст-фуд ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Рис ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Прочие крупы (ячмень, овес, отруби, пшеница, рожь, кукуруза) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Грибы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Картофель Листовые овощи (например, шпинат, салат, капуста, свекла и др.) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мясо диких животных ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мясные субпродукты (например, печень,
) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Переработанные мясные продукты (ветчина, колбаса, копченое и вяленое мясо) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, пожалуйста, по фотографиям, какую порцию яиц вы обычно съедаете
Яйца ⃝ ⃝ ⃝
Oцените по картинкам, насколько велика одна порция следующих овощей, которые Вы обычно съедаете
Белокочанная капуста ⃝ ⃝ ⃝ Тыквенный ⃝ ⃝ ⃝
Листовые овощи
⃝ ⃝ ⃝
Oцените по картинкам, насколько велика одна порция следующих овощей, которые Вы обычно съедаете
Фасоль, горох, чечевица ⃝ ⃝ ⃝ Грибы ⃝ ⃝ ⃝
Картофель ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, по картинкам, насколько велика одна порция фруктов и ягод, которую Вы обычно съедаете
Садовые фрукты (яблоки, груши, сливы и т. д.) ⃝ ⃝ ⃝
Клубника ⃝ ⃝ ⃝ Другие ягоды (виноград,
черника и т. д.) ⃝ ⃝ ⃝
Сухофрукты ⃝ ⃝ ⃝
Oцените по картинкам, насколько велика одна порция следующих круп, которые Вы обычно съедаете
Рис ⃝ ⃝ ⃝ Другие крупы (ячмень, овес, отруби, пшеница, кукуруза) ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, пожалуйста, по картинкам, какой объем одной порции мяса или мясных продуктов Вы обычно съедаете
Мясо диких животных ⃝ ⃝ ⃝ Мясные субпродукты (печень, сердце) ⃝ ⃝ ⃝ Переработанные мясные продукты ⃝ ⃝ ⃝
За последние 12 месяцев как часто яйца, которые Вы ели, были получены от Ваших собственных кур или от соседей, друзей, семьи или местных фермеров?
0% (никогда) Менее, чем в 25% случаев В 25–50% случаев В 50–75% случаев Более, чем в 75%
случаев 100% (всегда)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Употребляли ли Вы органические продукты за последние 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Если вы употребляли органические продукты питания в течение последних 12 месяцев, то как часто? Реже 1 раза в
месяц 1–3 раза в месяц 1–3 раза в неделю 4–6 раз в неделю 1 и более раз в день Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ За последние 12 месяцев Вы выращивали овощи и/или фрукты в своем саду или приобретали / покупали их у соседей, друзей, семьи или местных производителей? Если да, укажите для каждого сезона, сколько фруктов, которые вы съели, были местного происхождения (0 % = ничего и 100 % = все из местных источников).
Менее 25% 25–50% 50–75% Более, чем 75% 100% (всегда) Фрукты зимой
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фрукты весной
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фрукты летом
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Фрукты осенью
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Овощи зимой
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Овощи весной ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Овощи летом ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Овощи осенью ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Сколько воды Вы в среднем пьете каждый день? (Учитывайте количество воды также в горячих напитках и еде)
Менее 1 литра в день
1–2 литра в день 2–3 литров в день 3–5 литров в день Более, чем 5 литров в день
Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Каков Ваш основной источник питьевой воды? Общественная
водопроводная
Бутилированная вода (пластик)
Бутилированная вода (стекло)
Частный колодец Другое Не знаю
Питьевая вода ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Вода для приготовления
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другое», укажите, откуда Вы берете питьевую воду? ………………………………..…... Для очистки питьевой воды используете ли Вы устройства или системы? Фильтр Смягчитель для воды Другое
Не очищаю Не знаю
Питьевая вода ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Вода для приготовления пищи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другое», уточните, как Вы очищаете воду? ………………………..…………………………
……………………………………………………………………………………………………………………...………………... В какой из следующих упаковок Вы обычно употребляете напитки? Пожалуйста, учитывайте все напитки (фруктовые соки, чай со льдом, безалкогольные напитки и т. д.), включая воду. Нет Да Пластиковая бутылка ⃝ ⃝ Консервная банка ⃝ ⃝ Металлическая емкость (например, чайник) ⃝ ⃝
Используете ли Вы следующие контейнеры для хранения продуктов в холодильнике или в другом месте? Если да, то как часто Вы их используете? Почти
никогда
1 раз в месяц
2–3 раза в месяц
1–3 раз в месяц
4–6 раз в месяц
Каждый день
Не могу сказать
Жесткая пластиковая коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мягкая пластиковая коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бумага для выпечки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Полиэтиленовый пакет ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Алюминиевый контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Керамический контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Стеклянный контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другое ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы используете другой контейнер, уточните: ……………………………...…………...………………..…... Используете ли Вы следующие контейнеры для приготовления или разогрева пищи в микроволновой печи? Если да, то как часто вы их используете? Почти
никогда
1 раз в месяц
2–3 раза в месяц
1–3 раз в месяц
4–6 раз в месяц
Каждый день
Не могу сказать
Жесткая пластиковая коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мягкая пластиковая коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Керамический контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другой контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали «Другой контейнер», уточните ……………………………............……..…………….……..…... Принимаете ли Вы следующие пищевые добавки? Нет Да Не могу сказать Железо ⃝ ⃝ ⃝ Цинк ⃝ ⃝ ⃝ Селен ⃝ ⃝ ⃝ Мультиминералы ⃝ ⃝ ⃝
Мультивитамины ⃝ ⃝ ⃝
Какой из следующих вариантов лучше всего описывает Ваше отношение к курению? Пожалуйста, сделайте свой выбор. Нет Да Курили ли вы когда-нибудь (в том числе электронные сигареты и кальян)? ⃝ ⃝ Я был курильщиком, но бросил курить ⃝ ⃝ В настоящее время я курю ⃝ ⃝ Я использую бездымные табачные изделия (губной, нюхательный или жевательный табак) ⃝ ⃝
Если Вы раньше курили, но к настоящему времени бросили курить, опишите, пожалуйста, Вашу предыдущую привычку курить. Если Вы никогда не курили, пожалуйста, пропустите эти вопросы.
В каком возрасте Вы начали курить? ………………… В каком возрасте Вы бросили курить? …………………
Если Вы курили обычные сигареты, сколько сигарет Вы выкуривали в день? ………………… Если Вы курили трубку, сколько раз в день? …………………
Если Вы курили сигары или сигариллы, сколько в день? ………………… Если Вы курили электронные сигареты, то сколько раз в день? …………………
Если Вы курили кальян, то сколько раз в день? ………………… Если вы использовали никотиновые продукты, чтобы бросить курить, сколько раз в день? …………………
Если Вы в настоящее время курите, пожалуйста, опишите свою привычку к курению. Если Вы никогда не курили, пропустите эти вопросы.
В каком возрасте Вы начали курить? ………………… Если Вы курите сигареты (обычные сигареты с фильтром), то сколько сигарет в день? …………………
Если вы курите трубку, то сколько сигарет в день? ………………… Если Вы курите сигары или сигариллы, то сколько в день? …………………
Если Вы курите электронные сигареты, то сколько раз в день? ………………… Если Вы курите кальян, то сколько раз в день? …………………
Если Вы используете никотиновые продукты, чтобы бросить курить, то сколько раз в день? ………………… Если Вы употребляете бездымные табачные изделия (губной, нюхательный, жевательный табак), опишите, Вашу привычку к их употреблению. Если Вы никогда это не пробовали, пропустите эти вопросы.
Если Вы употребляете бездымные табачные изделия, то в каком возрасте Вы начали? ………………… Если Вы используете губной табак, то сколько раз в день? …………………
Если Вы используете нюхательный табак, то сколько раз в день? ………………… Если Вы используете жевательный табак, то сколько раз в день? …………………
Пожалуйста, опишите воздействие на Вас табачных изделий через других людей. Сколько человек в Вашей семье регулярно курят или курят сигареты в помещении? …………………………………….………………………
Опишите, как много курят люди, живущие с Вами. Введите количество сигарет в день или количество раз в день, когда используются электронные сигареты. Если люди, живущие с Вами, не курят, пропустите этот вопрос.
Сожитель 1 …………………………………….…………………………………………………...………………… Сожитель 2 …………………………………….…………………………………………………...………………… Сожитель 3 …………………………………….…………………………………………………...………………… Сожитель 4 …………………………………….…………………………………………………...…………………
Как часто Вы обычно находитесь в помещении, где курят? Никогда Менее 1 часа в день 1–4 часов в день Более 4 часов в день Не могу сказать Дома ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ В другом месте ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто Ваши гости курят в помещении?
Никогда Редко (реже 1 раза в месяц)
Иногда (реже 1 раза в неделю)
1 раз в неделю
2–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
Более 6 раз в неделю
Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Как часто Вы употребляете алкогольные напитки?
Никогда 1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю 1 раз в день 2 и более раз в
день Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Как часто Вы использовали следующие средства для ухода за волосами за последний месяц? (Почти)
никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
Каждый день
2 и более раз в день
Не могу сказать
Спрей, лак, гель/пенка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Шампунь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Бальзам ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Увлажняющая маска для волос ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Краска для волос ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Отбеливающие средства ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Жидкость для завивки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Выпрямитель для волос ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другие средства по уходу за волосами ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали «Другие средства по уходу за волосами», укажите, чем Вы пользуетесь: …………………………………………………………………………………………………………..….…………………...
Как часто Вы пользовались следующей косметикой за последний месяц? (Почти)
никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
Каждый день
Чаще 2 раз в день
Не могу сказать
Тональный крем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Средство для снятия
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
(Почти) никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
Каждый день
Чаще 2 раз в день
Не могу сказать
Бальзам для губ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Помада или блеск для губ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Румяна ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Макияж для глаз ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Лак для ногтей ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Жидкость для снятия лака ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто Вы использовали следующие средства по уходу за телом за последний месяц? (Почти)
никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
Каждый день
Чаще 2 раз в день
Не могу сказать
Ароматическое масло ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мыло/гель для душа ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Крем или лосьон для рук ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Крем для лица ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Маска для лица ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Солнцезащитный крем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Крем-автозагар ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Антивозрастной крем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Антивозрастной крем с солнцезащитным фактором ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Дезодорант ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Крем для бритья ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Масло или молочко для тела ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Средства для отбеливания кожи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Ополаскиватель для полости рта ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Зубная нить ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Обращаете ли Вы внимание на состав средств по уходу за волосами и телом и косметических средств или выбираете продукцию, рекламируемую как не содержащую парабенов, фталатов, сульфатов?
Никогда Да, редко Да, иногда Да, чаще всего Да, всегда ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Использовали ли Вы в течение последних 3 месяцев какие-либо из следующих продуктов и / или вступали ли в контакт с какими-либо из следующих веществ во время работы по дому или занимаясь хобби? Пожалуйста, не учитывайте свою профессиональную деятельность.
Нет Да Не могу сказат Краска, лак, морилка, красители, чернила, пигменты ⃝ ⃝ ⃝ Растворители, средства для удаления краски ⃝ ⃝ ⃝ Клеи, другие клеи ⃝ ⃝ ⃝ Воск (мебельный воск, лыжный воск), эпоксидные смолы ⃝ ⃝ ⃝ Смазочные масла (например, для инструментов, машин) ⃝ ⃝ ⃝ Чистящая химия ⃝ ⃝ ⃝ Водонепроницаемая одежда ⃝ ⃝ ⃝ Открытый огонь в помещении и/или на открытом воздухе ⃝ ⃝ ⃝ Пестициды и удобрения ⃝ ⃝ ⃝
Делали ли Вы пирсинг на своем теле (например, отверстия для сережек) за последние пять лет?
⃝ Нет ⃝ Да
Если да, то сколько проколов Вы сделали за последние 5 лет?………………………………...……. Делали ли Вы татуировку за последние пять лет? ⃝ Нет
⃝ Да Если да, сколько татуировок было сделано за последние 5 лет? ……………………………………...……. Как давно (за последние 5 лет) Вы делали пирсинг и / или татуировки? Если Вы не делали пирсинг или татуировки в течение последних 5 лет, пропустите этот вопрос.
Мнее 4 месяцев назад 4–12 месяцев назад Более года назад 1-й пирсинг ⃝ ⃝ ⃝ 2-й пирсинг ⃝ ⃝ ⃝ 3-й пирсинг ⃝ ⃝ ⃝ 4-й пирсинг
⃝ ⃝ ⃝ 5-й пирсинг
⃝ ⃝ ⃝ 1-я татуировка ⃝ ⃝ ⃝ 2-я татуировка ⃝ ⃝ ⃝ 3-я татуировка ⃝ ⃝ ⃝ 4-я татуировка ⃝ ⃝ ⃝ 5-я татуировка ⃝ ⃝ ⃝
Опишите, какие татуировки Вы сделали за последние 5 лет (длина, ширина, цвет татуировки). Если у Вас не было татуировки в течение последних 5 лет, пропустите этот вопрос.
Длина татуировки Ширина татуировки Цвет татуировки (черный, красный и т.д.)
1-я татуировка ……………... см ……………... см ……………...................................... 2-я татуировка ……………... см ……………... см ……………...................................... 3-я татуировка ……………... см ……………... см ……………...................................... 4-я татуировка ……………... см ……………... см ……………...................................... 5-я татуировка ……………... см ……………... см ……………......................................
Если Вы изменили свое тело каким-либо другим способом, то как? Сколько изменений? …………….……… Как давно? ………………………………………………………
Есть ли в Вашем теле металлические искусственные суставы, крепления, пластины или другие металлические предметы, а также насадки на зубы или слуховой аппарат, пирсинг? Не учитывайте украшения, зубные коронки, брекеты и т. д.
⃝ Нет
⃝ Да
Как часто Вы носите металлические украшения или ремешки для часов? Исключая золотые, серебряные, платиновые украшения / ремешки для часов.
Почти никогда / редко Иногда (пару раз в месяц) Всегда (почти ежедневно) Не могу сказать ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Пожалуйста, укажите, сколько времени в день в среднем за последний месяц Вы пользовались электронными устройствами, такими как мобильные телефоны, компьютеры, планшеты, GPS и т. д.? По рабочим дням
Портативные устройства (мобильные телефоны, планшеты, ноутбуки и т. д.) ……………….. часов ……………… минут
Настольные устройства (компьютеры и т. д.) ……………….. часов ……………… минут По выходным
Портативные устройства (мобильные телефоны, планшеты, ноутбуки и т. д.) ……………….. часов ……………… минут
Настольные устройства (компьютеры и т. д.) ……………….. часов ……………… минут Сколько времени в день Вы уделяете спорту и / или другим физическим нагрузкам?
Нисколько
Менее 1 часа в день
Около 1 часа в день
Около 2 часов в
день
Около 3 часов в
день Около 4 часов
день Более 4 часов в
день Не могу сказать
По рабочим дням ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
По выходным ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Какой из следующих вариантов лучше всего описывает Вашу физическую активность на сегодняшний день? (Почти)
никогда 1 раз в неделю
Пару раз в неделю
Каждый день Не могу
сказать Легкие упражнения для расслабления ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Умеренные и интенсивные физические нагрузки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Интенсивные (тяжелые) физические упражнения (потливость/одышка) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как долго длятся Ваши тренировки? 10–30 минут Более 30 минут Легкие физические упражнения для расслабления ⃝ ⃝ Умеренные и интенсивные физические нагрузки ⃝ ⃝ Интенсивная физическая нагрузка ⃝ ⃝
В каком районе находится Ваш дом?
В центре города
Рядом с центром города
В пригороде В
промышленной зоне
В сельской местности/деревне
В другом месте
Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «В другом месте», уточните ……………………………………………...………………..… Расположен ли Ваш нынешний дом (и / или предыдущий дом) рядом с каким-либо из следующих объектов?
Нет Да, в 150м Да, в 150- 500м
Да, в 500- 1000м
Да, более, чем в 1000м
Не могу сказать
Сельскохозяйственные угодья (включая ягодные и фруктовые сады) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Большие теплицы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Природные территории (парки,
) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Пожарный комплекс, военная база, аэродром ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Свалка, очистные сооружения ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Мусоросжигательный завод,
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие места, где используются пестициды ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Расположен ли ваш нынешний дом (и / или предыдущий дом) рядом с каким-либо из следующих объектов? Нет Да, в 150м Да, в 150-
500м Да, в 500-
1000м Да, более,
чем в 1000м Не могу сказать
Химические производства (сланец, пластмасса, пестициды, краски,
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бумажная или текстильная промышленность
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Металлургическая промышленность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Электронная промышленность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Заводы по переработке отходов, станция отходов
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Завод медицинского оборудования ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Другой завод или производство ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали «Другой завод или производство», уточните …………..…………………………………..…
……………………………………………………………………………………………………………………...………………... У Вас есть свой сад или огород? ⃝ Нет
⃝ Да Обрабатывался ли Ваш сад пестицидами (средствами защиты растений) за последние 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Обрабатывался ли Ваш огород пестицидами (средствами защиты растений) за последние 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Обрабатывался ли Ваш дом гербицидами (яд от сорняков), фунгицидами (фунгицидами) и/или инсектицидами (инсектицидами) за последние 4 недели?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Обрабатывалось ли ваше рабочее место гербицидами (яд от сорняков), фунгицидами (яд от грибков) и/или инсектицидами (инсектициды) в течение последних 4
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Кто в Вашем доме или саду осуществляет обработку пестицидами?
Вы сами Другой член Вашего домохозяйства Специалист Кто-то другой
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Если Вы выбрали «Кто-то другой», уточните …….……..………………………………………………………..… Из какого источника Ваш приусадебный участок получает основную воду для орошения?
Городское водоснабжение,
скважина Колодец Озеро, река, ручей, пруд Дождевая вода Другой источник
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другой источник», уточните .…………………………...……………………………………..… Из какого материала в основном сделаны полы в Вашем доме?
Деревянный паркет
Деревянные доски Ламинат ПВХ Натуральный
линолеум Плитка (например,
керамическая, каменная)
Другое
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другое», уточните……………………………………………...………………………………..… Какие текстильные напольные покрытия в основном используются в Вашем доме?
Ковры из синтетического волокна
Ковры из натуральных волокон (шерсть, хлопок)
Ковры из натуральных или синтетических волокон с
й й
Другой текстильный материал для
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другой текстильный материал для напольного покрытия», уточните:
……………………………………………………………………………………………………………………………………….. Вы отвечаете за генеральную уборку дома? Генеральная уборка включает в себя уборку пылесосом, мытье полов (с использованием чистящих средств), вытирание пыли).
⃝ Нет ⃝ Да, полностью ⃝ Да, частично
Если Вы выбрали «Да, частично», оцените, пожалуйста, в процентах, насколько Вы несете ответственность за уборку: на ……..…% Используете ли Вы пылесос для уборки дома? ⃝ Нет
⃝ Да Есть ли в вашем пылесосе: ⃝ Воздушный фильтр (пылесборник)
⃝ Водяной фильтр ⃝ Не знаю
Как часто Вы пользуетесь пылесосом?
Менее 1 раза в неделю 1 раз в неделю 2 и более раз в неделю Не знаю
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Делаете ли Вы у себя дома влажную уборку? ⃝ Нет
⃝ Да Если Вы делаете дома влажную уборку, уточните, как часто Вы это делаете?
Менее 1 раза в неделю 1 раз в неделю 2 и более раз в неделю Не знаю
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Использовались ли в вашем доме за последний месяц какие-либо из перечисленных ниже чистящих средств?
Нет Да Не могу сказать
Чистящие средства (например, для кухни, ванной комнаты, пола, окон) ⃝ ⃝ ⃝ Воск для пола ⃝ ⃝ ⃝ Кондиционер для белья ⃝ ⃝ ⃝ Лак для дерева ⃝ ⃝ ⃝ Химические чистящие средства для чистки мягкой мебели и ковров) ⃝ ⃝ ⃝ Освежитель воздуха ⃝ ⃝ ⃝ Растворители (например, ацетон, толуол, изопропиловый спирт, пропиленгликоль) ⃝ ⃝ ⃝
Пятновыводители ⃝ ⃝ ⃝ Пропитки (например, для одежды, обуви, обивки) ⃝ ⃝ ⃝ Другое чистящее средство ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другое чистящее средство», уточните ……………………………………………………………………………………………………………………………………….. Если Вы использовали перечисленные выше чистящие средства, укажите, было ли использованное вами чистящее средство «обычным» или экологически чистым (т. е. на упаковке продукта имеется экомаркировка).
Обычное средство
Экологическти чистое
средство Не знаю
Чистящие средства (например, для кухни, ванной комнаты, пола, )
⃝ ⃝ ⃝ Воск для пола ⃝ ⃝ ⃝ Кондиционер для белья ⃝ ⃝ ⃝ Лак для дерева ⃝ ⃝ ⃝ Химические чистящие средства для чистки мягкой мебели и ковров) ⃝ ⃝ ⃝ Освежитель воздуха ⃝ ⃝ ⃝ Растворители (например, ацетон, толуол, изопропиловый спирт, пропиленгликоль) ⃝ ⃝ ⃝
Пятновыводители ⃝ ⃝ ⃝ Пропитки (например, для одежды, обуви, обивки) ⃝ ⃝ ⃝ Другое чистящее средство ⃝ ⃝ ⃝
Сколько времени в среднем Вы провели в следующих местах за последние 12 месяцев:
Дома в закрытом помещении
В другом закрытом помещении (рабочее место, торговый центр, кинотеатр, ресторан)
В транспортных средствах (автобус, машина, поезд)
На открытом воздухе
Осенью и зимой
По рабочим дням ………...часов ……..……..… часов ………… часов ……….. часов
По выходным ……….. часов ……..……..…. часов ………….часов ……….. часов
Весной и летом
По рабочим дням ……….. часов ……..…..…… часов …………. часов ………. часов
По выходным ………... часов ………….……. часов ………….. часов ……….. часов
Было ли Ваше жилище / квартира недавно отремонтировано? (Капитальный ремонт, например,
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не могу скзать Был ли в Вашем доме ремонт в прошлом году? ⃝ Нет
⃝ Да ⃝ Не могу скзать Использутся ли в Вашем доме механическая (электрическая) система вентиляции?
⃝ Нет ⃝ Да, всегда включена
⃝ Да, иногда отключена ⃝ Не знаю Используете ли вы открывающиеся окна или двери для вентиляции жилища?
⃝ Нет ⃝ Да
Если Вы используете окна или двери для вентиляции дома, укажите, как часто вы это делаете?
(Почти) никогда Почти каждый день Каждый день нна короткое время
Каждый день на долгое время
(например, на полдня)
Осенью и зимой ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Весной и летом ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Есть ли в Вашем доме вентиляционные отверстия (вентиляционные решетки) в окнах, дверях или стенах?
Нет Да, но иногда они закрыты Да, они всегда открыты Не знаю
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Жила ли в вашем доме собака в течение последних 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да
Жила ли в вашем доме кошка в течение последних 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да
Какая у Вас профессия / специальность? ……………...…...……………………………………...…………..…
Пожалуйста, опишите Вашу настоящую работу: …………...…...……………………………………...…………..…
Как давно Вы там работате?….………………………...….лет Контактируете ли Вы со следующими веществами в своей работе? Воздействие может происходить через кожу и/или при вдыхании.
Нет Да Не знаю Продукты сгорания, включая выхлопы бензина/дизеля, золу или сажу. ⃝ ⃝ ⃝
Металлы (такие как ртуть, свинец, кадмий, хром и т. д.) ⃝ ⃝ ⃝ Краски, другие покрытия для поверхностей, лаки ⃝ ⃝ ⃝ Цветная печать ⃝ ⃝ ⃝ Пластификаторы и пластмассы ⃝ ⃝ ⃝ Пестициды, биоциды или дезинфицирующие средства (гербициды, фунгициды, инсектициды или бактерициды) ⃝ ⃝ ⃝
Косметические средства или средства по уходу за волосами (краски для волос и т. д.) ⃝ ⃝ ⃝
Если в Вашей профессиональной деятельности Вы подвергаетесь воздействию веществ, упомянутых в предыдущем вопросе, укажите их происхождение: Например, литейное производство, сланцевый химический завод, сельское хозяйство, теплоэлектростанция, горнодобывающая промышленность, переработка отходов и т.д. ……………………………………………………………….. Состояние здоровья
Каков Ваш рост? ….………………см
Сколько Вы весите? ….………………кг
Какой у Вас обхват талии? ….…………… см Были ли у Вас когда-либо в зубах амальгамные пломбы (серые ртутьсодержащие пломбы) и/или зубные пломбы (белые светоотверждаемые пломбы)?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не могу сказать
Если у Вас пломба из серой амальгамы, то на скольких зубах?….………….………
Если у вас белые зубные пломбы, то на скольких зубах?….………….……… Если у Вас есть пломба из серой амальгамы, когда она была установлена? Пожалуйста, укажите год: ………..….…… Если у вас есть белая зубная пломба, когда она была установлена? Пожалуйста, укажите год: ….…..………… Если вам удалили амальгамную пломбу, укажите год ее удаления: ………..….…… Если вам удалили зубную пломбу, укажите год ее удаления: …..……..….…… Носите ли вы очки и/или контактные линзы? ⃝ Нет ⃝ Да, контактные линзы
⃝ Да, очки ⃝ Да, и очки, и линзы Были ли у Вас диагностированы следующие заболевания? Также укажите, в каком возрасте Вам поставили диагноз
Никогда Да, в течение последних 12
месяцев Да, более 12
месяцев назад Не
могу сказать
Позраст постановки
дикгноза Астма, включая аллергическую астму ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Хронический бронхит, хроническая обструктивная болезнь легких (ХОБЛ), эмфизема
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Высокое кровяное давление (гипертония) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Высокий уровень холестерина в крови ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Диабет 1 типа ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Диабет 2 типа ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Заболевание щитовидной железы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Аллергический ринит (зуд в носу, чихание, насморк или заложенность носа)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Аллергический конъюнктивит или воспаление конъюнктивы глаза ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Аллергический дерматит ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Какая-то другая аллергия ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Заболевания почек ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Рак (злокачественные новообразования, включая лейкемию и лимфому) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Хроническое тревожное расстройство ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Хроническая депрессия ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Другая проблема с психическим здоровьем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Синдром дефицита внимания с гиперактивностью (СДВГ) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Аутизм или расстройство аутистического спектра ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… синдром Аспергера ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Нейродегенеративные заболевания (болезнь Паркинсона, болезнь Альцгеймера и др.)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Неврологические расстройства ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Гинекологические заболевания (только у женщин) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Заболевания простаты (только у мужчин) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Какая-то другая болезнь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Если Вы ответили «Какое-то другое заболевание», пожалуйста уточните ……………………..…………….
……………………………………………………………………………………………………………………………………….. Если Вы ответили утвердительно на вопрос о раке, пожалуйста, укажите, какой это тип рака: ……………………………………………………………………………………………………………………………………….. Принимали ли Вы какие-либо лекарства за последние две недели? ⃝ Нет
⃝ Да ⃝ Не знаю
Если Вы принимали какие-либо лекарства в течение последних двух недель, укажите названия всех лекарств, которые Вы принимали: ……………………………………………………………………………………………...……………………. ……………………………………………………………………………………………………………………………………….. Беспокоили ли Вас следующие жалобы за последние три месяца?
Никогда Время от времени
Несколько раз в месяц
1–2 раза в неделю
3–4 раза в неделю
5 и более раз в
неделю Трудности с засыпанием ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Повторные пробуждения с трудностями при засыпании. Преждевременные пробуждения
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Нарушения сна / беспокойный сон ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ Насколько Вас беспокоят риски для здоровья, связанные с окружающей средой, и их влияние на Ваше здоровье и здоровье Вашей семьи? Совсем не беспокоят Очень беспокоят
1 2 3 4 5 ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Укажите, пожалуйста, что из перечисленного является, по Вашему мнению, в настоящее время основной причиной заболеваний, возникающих в результате неблагоприятной среды обитания? Пожалуйста, отметьте только один ответ.
Шум (от дорожного движения,
промышленнос ти и т. д.)
Опасности рабочей среды
Радиация Токсичные отходы
Загрязненная еда
Химические вещества в продуктах
Загрязнение воздуха
Не знаю, не могу
ответить
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Следующие вопросы предназначены только для женщин Есть ли у Вас (или была) менструация? ⃝ Нет
⃝ Да
В каком возрасте у Вас начались менструации? в возрасте ..………….. лет Есть ли у вас в настоящее время повторяющиеся менструации?
⃝ Нет ⃝ Да
У Вас прекратились менструации из-за менопаузы? ⃝ Нет
⃝ Да
Вы когда-нибудь были беременны? (включая текущую беременность, роды, выкидыш, мертворождение, внематочную беременность или аборты)
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не желаю отвечать
Если Вы были беременны, то сколько раз? ...………….. раз / раза Если Вы когда-либо были беременны, как закончилась Ваша беременность?
Выкидыш Аборт Роды Роды / несколько детей сразу
У ребенка врожденный
дефект 1-я беременность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ 2-я беременность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ 3-я беременность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ 4-я беременность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ 5-я беременность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ 6-я беременность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Ставили ли Вам когда-либо диагноз преэклампсия во время какой-либо из Ваших беременностей?
⃝ Нет ⃝ Да
Кормите ли Вы грудью в настоящее время или кормили когда-либо ранее? Обратите внимание, что грудное вскармливание включает в себя и сцеживание грудного молока
Нет Да, я кормлю
грудью в настоящее время
Да, раньше я кормила грудью
Да, и сейчас, и в прошлом Не желаю отвечать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы кормили грудью раньше или кормите сейчас, укажите, как долго это продолжалось в месяцах. Если Вы никогда не кормили грудью, пропустите этот вопрос.
В настоящее время кормлю грудью ……………... месяцев Грудное вскармливание в прошлом для всех детей вместе взятых ……………... месяцев
Текущее грудное вскармливание и предыдущее грудное вскармливание вместе взятые ……………... месяцев
Вы сейчас беременны? ⃝ Нет
⃝ Да
⃝ Не могу сказать
Проходили ли Вы когда-нибудь обследование или лечение от бесплодия?
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не желаю отвечать
Если у Вас были проблемы с рождением детей, в чем была причина? Повреждение фаллопиевой
трубы Нарушение овуляции Эндометриоз
Причина связана с партнером-
мужчиной Причина неясна Другая причина
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Благодарим за ответы!
LASTE KÜSIMUSTIK
Uuritava kood ………………….……… (täidab uurija)
Küsimustiku täitmise kuupäev ………………….……… (päev, kuu, aasta, näiteks 02.11.2024)
Sotsiaaldemograafiline teave
Milline sugu määrati lapsele sünnihetkel? ⃝ Naine
⃝ Mees
Millal on apse sünnikuupäev? ………………….……… (päev, kuu, aasta, näiteks 02.11.2024) Millises riigis laps sündis? ……………………………….……….…. (näiteks Eestis)
Kui kaua on laps Eestis elanud? …………….… aastat
Kui kaua on laps oma praegusel aadressil elanud? ………………. aastat ……………….. kuud
Kas laps elab korraga enam kui ühel aadressil? ⃝ Ei
⃝ Jah
Palun märkige lapse praegune aadress ………………….………………….……….……………………………………..
……………………………………………………..…………….………...…. (linn/tänav/maja number või vald/küla/talu nimi)
Kui laps elab korraga kahel aadressil, siis palun märkige ka lapse teise elukoha aadress.………………………..
……………………………………………………..……………...……….…. (linn/tänav/maja number või vald/küla/talu nimi)
Milline on lapse ema/isa (või seadusliku naissoost/meessoost hooldaja) kõrgeim omandatud haridustase?
Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus Magistrikraad Doktorikraad
Ema (naissoost hooldaja) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Isa (meessoost hooldaja) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Juhul kui lapse vanemad elavad lahus, siis milline on lapse ema/isa uue elukaaslase omandatud kõrgeim haridustase?
Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus Magistrikraad Doktorikraad
Ema uus elukaaslane ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Isa uus elukaaslane ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kuidas Te hindate oma leibkonna sissetulekut tänasel päeval?
Elame mugavalt Tuleme toime On keeruline toime
tulla On väga keeruline
toime tulla Ei soovi vastata
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Milline on lapse rahvus? ……………………………….……….…. (näiteks eestlane)
Kas lapse bioloogilised vanemad sündisid samas riigis, kus laps?
Ei Jah Ei oska öelda
Ema ⃝ ⃝ ⃝
Isa ⃝ ⃝ ⃝
Kui lapse ema sündis teises riigis, siis palun täpsustage millises riigis ema sündis ………….……….……….….
Kui lapse ise sündis teises riigis, siis palun täpsustage millises riigis isa sündis …………………..….……….….
Kui sageli tarbis laps viimase 12 kuu jooksul järgmisi toiduaineid?
(Peaaegu)
mitte kunagi
1–3 söögikorda
kuus
1–3 söögikorda
nädalas
4–6 söögikorda
nädalas
1 või rohkem söögikorda
päevas Kala ja mereannid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Liha ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Piimatooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teraviljatooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasvad (nt õli, või, ...)
Köögiviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Snäkid (nt. kartulikrõpsud, batoonid, küpsised)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pähklid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui sageli tarbis laps viimase 12 kuu jooksul järgmiseid toiduaineid?
Peaaegu
mitte kunagi
1–3 söögikorda
kuus
1–3 söögikorda
nädalas
4–6 söögikorda
nädalas
1 või rohkem söögikorda
päevas
Ei oska öelda
Valge kala (nt koha, haug, ahven, tursk, lest)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Ahven ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Haug ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Lest ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Väikesed rasvased kalad (nt räim, kilu, heeringas, anšoovis, sardiinid)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suured rasvased kalad (nt lõhe, forell, siig, tuunikala)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kasvandusest pärit lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Looduslik lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud mereannid (nt kaheksajalg, kalmaar, krevetid)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Tuunikala (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Konserveeritud tuunikala ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Makrell (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Konserveeritud makrell ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Angerjas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Silm ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Latikas, karpkala või särg ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud kalad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muud kalad“, siis palun täpsustage, millist liiki kalu laps tarbis ………………………………..…
………….…………………………………………………………………………………………...…….. (näiteks paalia)
Palun hinnake piltide järgi kui suur on tavaliselt lapse tarbitud kala või mereandide portsjon (A, B või C)
A
B
C
A B C
Valge kala (nt koha, haug, ahven, tursk, lest) ⃝ ⃝ ⃝
Ahven ⃝ ⃝ ⃝
Haug ⃝ ⃝ ⃝
Lest ⃝ ⃝ ⃝
Väikesed rasvased kalad (nt räim, kilu, heeringas, anšoovis, sardiinid) ⃝ ⃝ ⃝
Suured rasvased kalad (nt lõhe, forell, siig, tuunikala) ⃝ ⃝ ⃝
Kasvandusest pärit lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝
Looduslik lõhe või forell ⃝ ⃝ ⃝
Muud mereannid (nt kaheksajalg, kalmaar, krevetid) ⃝ ⃝ ⃝
Tuunikala (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝
Makrell (mitte konserveeritud) ⃝ ⃝ ⃝
Konserveeritud makrell ⃝ ⃝ ⃝
Angerjas ⃝ ⃝ ⃝
Silm ⃝ ⃝ ⃝
Latikas, karpkala või särg
Muud kalad
Palun hinnake all oleva pildi järgi, kui suur on tavaliselt lapse tarbitud tuunikalakonservi portsjon?
Tuunikala ⃝ ⃝ ⃝
Kas laps sõi viimase 14 päeva jooksul kala või muid mereande? ⃝ Ei
⃝ Jah
Kui sageli tarbis laps viimase 12 kuu jooksul järgmiseid toiduaineid?
Peaaegu mitte kunagi
1–3 söögikorda
kuus
1–3 söögikorda
nädalas
4–6 söögikorda
nädalas
1 või rohkem söögikorda
päevas
Ei oska öelda
Munad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Peakapsas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kõrvitsalised (kurk, kõrvits, suvikõrvits) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Oad, herned ja läätsed ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad(õunad, pirnid, ploomid jne) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Maasikad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teised marjad (viinamarjad, mustikad jne)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kuivatatud puuviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Plastikpakendis valmistoidud ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kiirtoit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Riis ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud teraviljad (oder, kaer, kliid, nisu, rukis, mais) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Seened ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kartulid
Lehtköögiviljad (nt spinat, salat, lehtkapsas, lehtpeet jne) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Metsloomaliha ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Liha kaasproduktid (nt maks, süda) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Töödeldud lihatooted (sink, vorst, viinerid, suitsutatud ja kuivatatud liha) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt lapse tarbitud munade portsjon?
Muna ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt lapse tarbitud järgmiste köögiviljade üks portsjon?
Peakapsas ⃝ ⃝ ⃝
Kõrvitsalised ⃝ ⃝ ⃝
Lehtköögiviljad ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt lapse tarbitud järgmiste köögiviljade üks portsjon?
Oad, herned, läätsed ⃝ ⃝ ⃝
Seened ⃝ ⃝ ⃝
Kartulid ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt lapse tarbitud puuviljade ja marjade üks portsjon?
Värsked puuviljad (õunad, pirnid jne)
⃝ ⃝ ⃝
Maasikad ⃝ ⃝ ⃝
Teised marjad (viina- marjad, mustikad jne)
⃝ ⃝ ⃝
Kuivatatud puuviljad ⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi, kui suur on tavaliselt lapse tarbitud järgmiste köögiviljade üks portsjon?
Riis ⃝ ⃝ ⃝
Muud teraviljad (oder, kaer, kliid, nisu, mais)
⃝ ⃝ ⃝
Palun hinnake piltide järgi kui suur on tavaliselt lapse tarbitud liha või lihatoodete üks portsjon?
Metsloomaliha ⃝ ⃝ ⃝
Liha kõrvalsaadused (maks, süda) ⃝ ⃝ ⃝
Töödeldud lihatooted (vorst, sink) ⃝ ⃝ ⃝
Kui sageli olid viimase 12 kuu jooksul lapse poolt söödud munad pärit Teie enda kanadelt või saadud/ostetud naabritelt, sõpradelt, perelt või kohalikelt kasvatajatelt?
0% (mitte kunagi) Alla 25% juhtudest 25–50% juhtudest 50–75% juhtudest Rohkem kui 75%
juhtudest 100% (alati)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas laps tarbis viimase 12 kuu jooksul mahetoitu? ⃝ Ei
⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui laps tarbis mahetoitu, siis kui tihti viimase 12 kuu jooksul?
Vähem kui 1 kord kuus
1–3 korda kuus 1–3 korda nädalas 4–6 korda nädalas 1 või enam korda
päevas Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas laps sõi viimase 12 kuu jooksul köögivilju ja/või puuvilju oma aiast või saite/ostsite neid naabritelt, sõpradelt, perelt või kohalikelt kasvatajatelt? Kui jah, siis palun märkige iga aastaaja kohta, kui suur osa lapse söödud viljadest oli kohalikku päritolu (0% = mitte midagi ja 100% = kõik on kohalikest allikatest).
Alla 25% 25–50% 50–75% Enam kui 75% 100% (alati)
Puuviljad talvel
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad kevadel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad suvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad sügisel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad talvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad kevadel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad suvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad sügisel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui palju vett laps keskmiselt igapäevaselt tarbib? (Palun mõelge ka vee kogusele jookides ja söökides)
Vähem kui 0,5 liitrit päevas
0,5–1 liitrit päevas 1–2 liitrit päevas 2–3 liitrit päevas Enam kui 3 liitrit päevas
Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Mis on lapse joogi- ja pesuvee peamine allikas?
Ühiskondlik veevõrk
Pudelivesi (plastik)
Pudelivesi (klaas)
Erakaev Muu Ei tea
Vesi joomiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vesi toidu valmistamiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vesi pesemiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu“ allikas joomiseks, siis palun täpsustage kust on pärit lapse joogivesi? ………...……...……..
Kui valisite „Muu“ allikas pesemiseks, siis palun täpsustage kust on pärit pesuvesi? …………………..…..…...
Kas Te kasutate oma joogivee jaoks veepuhastus- või veefiltreerimissüsteeme?
Filter Veepehmendaja Muu
Ei puhasta Ei tea
Vesi joomiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vesi toidu valmistamiseks ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu“, siis palun täpsustage kuidas vett puhastate? …………………………………………………..…
……………………………………………………………………………………………………………………...………………...
Millistest järgnevatest pakenditüüpidest tarbib laps tavaliselt jooke? Palun arvestage kõiki jooke (puuviljamahlad, jäätee, karastusjoogid jne), kaasa arvatud vesi.
Ei Jah
Plastikpudel ⃝ ⃝
Plekkpurk ⃝ ⃝
Metallanum (nt teekann) ⃝ ⃝
Kas Te kasutate järgmiseid anumaid lapse toidu hoidmiseks külmkapis või mujal säilitamiseks? Kui jah, siis kui tihti Te neid kasutate?
Peaaegu mitte
kunagi
1 kord kuus
2–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev
Ei oska öelda
Kõvast plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pehmest plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Küpsetuspaber ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kilekott ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Alumiiniumist anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Keraamiline anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Klaasist anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muu ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui laps kasutab toidu säilitamiseks muud anumat, siis palun täpsustage: …………………………………..…...
Kas Te kasutate mikrolaineahjus lapsele toidu valmistamiseks või soojendamiseks järgmiseid anumaid? Kui jah, siis kui tihti Te neid kasutate?
Peaaegu mitte kunagi
1 kord kuus
2–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev Ei oska öelda
Kõvast plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pehmest plastikust karp ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Keraamiline anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muu anum ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui laps kasutab „Muid anumaid“, siis palun täpsustage: …………………………………...……..……….……..…... Kas laps tarbib järgmiseid toidulisandeid?
Ei Jah Ei oska öelda
Raud ⃝ ⃝ ⃝
Tsink ⃝ ⃝ ⃝
Seleen ⃝ ⃝ ⃝
Kalamaksaõli ⃝ ⃝ ⃝
Foolhape ⃝ ⃝ ⃝
Vetikatest valmistatud toidulisandid ⃝ ⃝ ⃝
Multivitamiinid ⃝ ⃝ ⃝
Omega-3 toidulisandid ⃝ ⃝ ⃝
Mõni teine toidulisand ⃝ ⃝ ⃝
Palun täpsustage, kui laps kasutab mõnda teist toidulisandit ……..………………………...……..……….……..…...
Kui laps kasutab toidulisandeid, palun täpsustage kui sagedasti ja kui kaua on laps neid kasutanud.
Kasutamise sagedus (mitu korda nädalas)
Kasutamise kestus (kuudes või aastates)
Raud ……………………… ………………………
Tsink ……………………… ………………………
Seleen ……………………… ………………………
Kalamaksaõli ……………………… ………………………
Foolhape ……………………… ………………………
Vetikatest valmistatud toidulisandid ……………………… ………………………
Multivitamiinid ……………………… ………………………
Omega-3 toidulisandid ……………………… ………………………
Kas laps on viimase 4 nädala jooksul tarbinud kiir- ja valmistoitu (näiteks külmutatud pitsa) (palun arvestage ka jooke)?
⃝ Ei
⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui jah, siis kuhu oli see pakendatud ja kui tihti ta seda tarbis? Palun märkige palun iga pakendi tüübi kohta.
Peaaegu mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
1 või enam korda
päevas
Ei oska öelda
Pappkarpi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Paberpakendisse ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pabertopsi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Plasttopsi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Plastikpakendisse (kilekott, plastikkarp)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Valgesse termokarpi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Fooliumkarpi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui paljud lapse kodus elavatest inimestest suitsetavad või veibivad regulaarselt siseruumides? Palun sisestage arv
……..……………………………..……………...…
Kirjeldage kui palju lapsega koos elavad inimesed suitsetavad. Sigarettide arv päevas või e-sigarettide tarvitamiste korrad päevas. Juhul kui lapsega koos elavad inimesed ei suitseta, palun jätke need küsimused vahele.
Liige 1 …………………………………….………………………………………………………..…...…………………
Liige 2 …………………………………….………………………………………………..………………...…………… ……
Liige 3 …………………………………….……………………………………………………..……...…………………
Liige 4 …………………………………….………………………………………………………..…...…………………
Kui kaua veedab laps keskmiselt päevas aega järgnevates siseruumides, kus inimesed suitsetavad?
Mitte kunagi <1 tundi päevas 1–4 tundi päevas >4 tundi päevas Ei oska öelda
Kodus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Mujal siseruumides ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti suitsetavad siseruumides lapse kodus käivad külalised?
Mitte kunagi
Harva (vähem kui kord kuus)
Mõnikord (vähem kui kord nädalas)
1 kord nädalas
2–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Üle 6 korra nädalas
Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti kasutas laps viimase kuu jooksul järgmiseid juuksehooldusvahendeid?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
Sprei, lakk, geel/vaht ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Šampoon ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palsam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Niisutav juuksemask ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Juuksevärv ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Pleegitustooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Lokivedelik ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Juuksesirgendaja ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teised juuksehooldustooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Teised juuksehooldustooted“, siis palun täpsustage, mida laps kasutab ………..………………..…
………………………………………………………………………………………………………………..….…………………...
Kui tihti kasutas laps viimase kuu jooksul järgmisi kosmeetikavahendeid?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
Jumestuskreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Meigieemaldaja ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Huulepalsam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Huulepulk või -läige ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Põsepuna ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Silmameik ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Küünelakk ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Küünelakieemaldi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui tihti kasutas laps viimase kuu jooksul järgmisi kehahooldustooteid?
(Peaaegu) mitte kunagi
1–3 korda kuus
1–3 korda nädalas
4–6 korda nädalas
Iga päev 2 või enam
korda päevas Ei oska öelda
Lõhnaõli ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Seep / dušigeel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Käte- või kehakreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Näokreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Näomask ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Päikesekaitsekreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Isepruunistav kreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vananemisvastane kreem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Deodorant ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Habemeajamiskreem või habemeajamisjärgne kreem
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kehaõli või -piim ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Nahka pleegitavad tooted ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suuloputusvesi ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Hambaniit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas pöörate tähelepanu juukse- ja kehahooldus- ning kosmeetikatoodete koostisele või eelistate tooteid, mida reklaamitakse kui parabeenide, ftalaatide, sulfaatide vabasid?
Mitte kunagi Jah, aga harva Jah, mõnikord Jah, enamasti Jah, alati
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Te kasutasite koos lapsega viimase 3 kuu jooksul kodustes töödes või hobide käigus mõnda järgmistest toodetest ja/või laps puutus kokku mõne järgneva ainega?
Ei Jah Ei oska öelda
Pestitsiidid ja väetised ⃝ ⃝ ⃝
Reoveesete väetisena ⃝ ⃝ ⃝
Biotsiidid (fungitsiidid või bakteritsiidid) ⃝ ⃝ ⃝
Värv, lakk, peits, värvained, tindid, pigmendid ⃝ ⃝ ⃝
Lahustid, värvieemaldid ⃝ ⃝ ⃝
Liimid, muud kleepained ⃝ ⃝ ⃝
Vaha (nt mööbli-, suusa-, hobusesadulate vaha), epoksiidvaigud ⃝ ⃝ ⃝
Määrdeõlid (nt tööriistadele, masinatele, jalgratastele) ⃝ ⃝ ⃝
Puhastuskeemia ⃝ ⃝ ⃝
Elav tuli sise- ja/või välitingimustes ⃝ ⃝ ⃝
Kas lapsel on kehas metallist kunstlikke liigeseid, kinnitusi, plaate või muid tüüpe metallobjekte? Ärge arvestage ehteid, hambakroone, hambaklambreid jms. ega hambakinnitusi ega kuule). kõrvarõngaste jaoks)?
⃝ Ei
⃝ Jah
Kui sageli kannab laps metallist ehteid või kellarihmasid? Välja arvatud kuld-, hõbe-, plaatina ehted/kellarihmad?
Mitte kunagi/harva Mõnikord (paar korda kuus) Alati (peaaegu igapäevaselt) Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palun märkige, kui palju aega päevas on laps viimase kuu jooksul keskmiselt kasutanud elektroonilisi seadmeid nagu mobiiltelefonid, arvutid, tahvelarvutid, GPS jne?
Tööpäevadel
Kaasas kantavad seadmed (mobiilid, tahvelarvutid, sülearvutid, jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Lauaseadmed (lauaarvutid jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Nädalavahetustel
Kaasas kantavad seadmed (mobiilid, tahvelarvutid, sülearvutid, jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Lauaseadmed (lauaarvutid jne) ……………….. tundi ……………… minutit
Kui palju aega pühendab laps päevas sportimisele ja/või muule kehalisele tegevusele?
Üldse mitte
Alla 1 tunni päevas
Ligi 1 tunni päevas
Ligi 2 tunni päevas
Ligi 3 tunni päevas
Ligi 4 tunni päevas
Üle 4 tunni päevas
Ei oska öelda
Tööpäevadel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Nädalavahetustel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Milline järgmistest valikutest kirjeldab lapse praegusi kehalisi tegevusi kõige paremini?
(Peaaegu) mitte kunagi
1 kord nädalas Mõni kord nädalas
Iga päev Ei oska öelda
Kerge füüsiline koormus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Keskmine ja intensiivne füüsiline treening ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Intensiivne (raske) füüsiline treening (higistamine/hingeldamine)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui pikalt kestavad lapse treeningkorrad?
10–30 minutit Üle 30 minuti
Kerge füüsiline trenn lõõgastumiseks ⃝ ⃝
Keskmine ja intensiivne füüsiline treening ⃝ ⃝
Intensiivne füüsiline treening ⃝ ⃝
Millises piirkonnas asub lapse kodu?
Kesklinnas Kesklinna
lähedal Äärelinnas
Tööstus- piirkonnas
Maapiirkonnas/ külas
Muus piirkonnas
Ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muus piirkonnas“, siis palun täpsustage ……………………………………………...………………..…
Kas lapse praegune kodu (ja/või eelmine kodu) asub mõne järgneva rajatise läheduses?
Ei
Jah, alla 150 m
Jah, 150–500 m
Jah, 500–1000 m
Jah, üle 1000 m
Ei oska öelda
Põllumaad (sh marja- ja viljapuuaiad) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suured kasvuhooned ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Loodusalad (pargid, rahvuspargid...) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Tuletõrjerajatis, sõjaväebaas, lennuväli ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Prügila, reoveepuhasti ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Jäätmete põletusjaam, elektrijaam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud kohad, kus kasutatakse pestitsiide ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas lapse praegune kodu (ja/või eelmine kodu) asub mõne järgneva rajatise läheduses?
Ei
Jah, alla 150 m
Jah, 150–500 m
Jah, 500–1000 m
Jah, üle 1000 m
Ei oska öelda
Keemiatööstus (põlevkivi, plastik, pestitsiidid, värvid, väetised, ...)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Paberi- või tekstiilitööstus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Metallitööstus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Elektroonikatööstus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Taaskasutustehased, jäätmejaam ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Meditsiiniseadmete tehas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muu tehas või tootmine ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu tehas või tootmine“, siis palun täpsustage …….…………..…………………………………..…
……………………………………………………………………………………………………………………...………………...
Kas lapse kodu juurde kuulub oma aed? ⃝ Ei ⃝ Jah
Juhul kui kuulub aed siis, kas seda on viimase 12 kuu jooksul töödeldud pestitsiididega (taimekaitsevahenditega)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Juhul kui kuulub aed, siis kas seal on viimase 12 kuu jooksul kasutatud insektitsiidi (putukamürk) jms tooteid kahjurite tõrjeks (nt teod, nälkjad, muud aiakahjurid)? (taimekaitsevahenditega)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kas lapse kodu siseruume on viimase 4 nädala jooksul töödeldud fungitsiididega (seenemürk) ja/või insektitsiididega (putukamürk)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kas lapse kooli on viimase 4 nädala jooksul töödeldud herbitsiidide (umbrohumürk), fungitsiidide (seenemürk) ja/või insektitsiididega (putukamürk)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Millisest allikast on pärit Teie koduaias peamiselt kasutatav kastmisvesi?
Ühisveevärk, puurkaev Salvkaev Järv, jõgi, oja, tiik Vihmavesi Muu allikas
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu allikas“, siis palun täpsustage …….…………………………...……………………………………..… Millisest materjalist on peamiselt valmistatud Teie kodu põrandad?
Puitparkett Puitlauad Laminaat PVC Looduslik linoleum
Plaadid (nt keraamilised, kivi)
Muu
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui valisite „Muu“, siis palun täpsustage ……………………………………………...………………………………..…
Millised tekstiilist põrandakatted on peamiselt Teie kodus kasutusel?
Sünteetilisest kiust vaibad Looduslikust kiust (vill, puuvill) vaibad
Looduslikust või sünteetilisest kiust vaibad plastikust tagaküljega
Muu tekstiilist põrandakattematerjal
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu tekstiilist põrandakattematerjal“, siis palun täpsustage ……...……………………..……..…
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kas laps aitab koristamisel? Koristamine hõlmab tolmuimejaga puhastamist, mopiga pesemist (kasutades puhastusvahendeid), tolmu pühkimist)
⃝ Ei ⃝ Jah, alati
⃝ Jah, mingis mahus
Kui laps aitab kodus koristada, siis palun hinnake protsentides, kui suure osa eest ta vastutab …………..…%
Kas laps kasutab oma kodu koristamiseks tolmuimejat? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas sellel tolmuimejal on: ⃝ Õhufilter (tolmukott) ⃝ Vesifilter
⃝ Ei tea
Kui sagedasti laps tolmuimejat kasutab?
Vähem kui 1 kord nädalas 1 kord nädalas 2 korda nädalas või rohkem Ei tea
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas laps puhastab kodu veega? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kui laps puhastab kodu veega, siis palun täpsutage kui sagedasti ta seda teeb.
Vähem kui 1 kord nädalas 1 kord nädalas 2 korda nädalas või rohkem Ei tea
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas mõnda allpool loetletud puhastusvahendit on viimase kuu jooksul Teie kodus kasutatud?
Ei Jah Ei oska öelda
Puhastusvahendid (nt köögi, vannitoa, põranda, akende jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Põrandavaha ⃝ ⃝ ⃝
Pesuloputusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Puidulakk ⃝ ⃝ ⃝
Keemilised puhastusvahendid pehme mööbli ja vaipade puhastamiseks) ⃝ ⃝ ⃝
Õhuvärskendaja ⃝ ⃝ ⃝
Lahustid (nt atsetoon, tolueen, isopropüülalkohol, propüleenglükool) ⃝ ⃝ ⃝
Plekieemaldusvahendid ⃝ ⃝ ⃝
Immutusvahendid (nt riiete, jalanõude, polstrite jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Muu puhastusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Kui Te valisite „Muu puhastusvahend“, siis palun täpsustage ……...………………..………………...…………..…
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kui Te olete kasutanud eelevalt loetletud puhastusvahendeid, siis palun täpsustage, kas kasutatav puhastusvahend oli „tavaline“ või keskkonnasõbralik (ehk tootel on pakendil ökomärgis) .
Tavaline Öko Ei tea
Puhastusvahendid (nt köögi, vannitoa, põranda, akende jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Põrandavaha ⃝ ⃝ ⃝
Pesuloputusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Puidulakk ⃝ ⃝ ⃝
Keemilised puhastusvahendid pehme mööbli ja vaipade puhastamiseks) ⃝ ⃝ ⃝
Õhuvärskendaja ⃝ ⃝ ⃝
Lahustid (nt atsetoon, tolueen, isopropüülalkohol, propüleenglükool) ⃝ ⃝ ⃝
Plekieemaldusvahendid ⃝ ⃝ ⃝
Immutusvahendid (nt riiete, jalanõude, polstrite jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Muu puhastusvahend ⃝ ⃝ ⃝
Kui palju aega veedab laps keskmiselt järgmistes kohtades?
Enda kodus Mõnes teises kodus
Mõnes teises siseruumis (kool, spordi- klubi, kino jne)
Sõidu- vahendites (buss, auto, rong)
Välis- tingimustes (õues)
Sügisel ja talvel
Tööpäevadel ……….... tundi ………….. tundi …………... tundi ……….... tundi ……….... tundi
Nädala- vahetustel
……….... tundi ……..….... tundi …………... tundi ……….... tundi ……….... tundi
Kevadel ja suvel
Tööpäevadel ……….... tundi …..…….... tundi …………... tundi ……….... tundi ……….... tundi
Nädala- vahetustel
……….... tundi ………...... tundi …………... tundi ……….... tundi ……….... tundi
Kas teil on kodus juhtunud mõni järgmistest sündmustest ning kui see juhtus, siis kui kaua aega tagasi?
Ei Vähem kui 6 kuud tagasi
6–12 kuud tagasi
Üle aasta tagasi
Ei tea
Elavhõbedat sisaldava termomeetri purunemine ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Luminofoorlambi purunemine (siia alla ei kuulu LED-pirnid) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kuidas Te elavhõbedatermomeetri või lambi purunemise korral toimisite? Palun valige kõik sobivad variandid.
Ei Jah Ei oska öelda
Piirasite elavhõbeda lekke kaltsudega ⃝ ⃝ ⃝
Korjasite tükid üles kummikindaid kandes ⃝ ⃝ ⃝
Hoidsite teisi õnnetuse piirkonnast eemal, et vältida saastumise levikut ⃝ ⃝ ⃝
Avasite piirkonnas aknad ja uksed, et tagada koristamise ajal ventilatsioon ⃝ ⃝ ⃝
Lülitasite ventilatsiooni- või konditsioneerisüsteemid välja, et vältida õhu liikumist lekkekohast teistesse majapidamise osadesse
⃝ ⃝ ⃝
Kasutasite taskulampi, et kontrollida, kas kogu elavhõbe on kogutud kokku ⃝ ⃝ ⃝
Tegite midagi muud ⃝ ⃝ ⃝
Kui „Tegite midagi muud“, siis palun täpsustage kuidas Te elavhõbedat koristasite ….…..…………..………..…
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kas Teie kodus/majas on hetkel käimas remont? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Teie kodu on viimase aasta jooksul renoveeritud? (Suuremad renoveerimistööd: nt uued seinad, põrand, aknad...)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei oska öelda
Kas Teie kodu on viimase aasta jooksul remonditud? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei oska öelda
Kas Teie kodus kasutatakse mehaanilist (elektrilist) ventilatsioonisüsteemi?
⃝ Ei ⃝ Jah, alati sees
⃝ Jah, mõnikord välja lülitatud
⃝ Ei tea
Kas Te kasutate kodus ventileerimiseks akende või uste avamist?
⃝ Ei ⃝ Jah
Kui Te kasutate kodus ventileerimiseks aknaid või uksi, siis palun märkige kui tihti.
(Peaaegu) mitte kunagi
Vähem kui iga päev Iga päev – lühikest
aega Iga päev – pikemat
aega (nt pool päeva)
Sügisel ja talvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kevadel ja suvel ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teie kodul on ventilatsiooniavad (ventilatsioonirestid) akendel, ustel või seintes?
Ei Jah, kuid need on mõnikord suletud
Jah, need on alati avatud Ei tea
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teie kodus on viimase 12 kuu jooksul elanud koer? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas Teie kodus on viimase 12 kuu jooksul elanud kass? ⃝ Ei ⃝ Jah
Lapse tervislik seisund
Kui pikk laps on? ….………………cm
Kui palju laps kaalub? ….………………kg
Kas laps kasutab prille ja/või kontaktläätsi? ⃝ Ei ⃝ Jah, kontaktläätsi ⃝ Jah, prille ⃝ Jah, mõlemaid
Kas arst on lapsel diagnoosinud järgmiseid haiguseid? Palun märkige ka, mis vanuses sai laps selle diagnoosi.
Mitte kunagi
Jah, viimase 12 kuu jooksul
Jah, rohkem kui 12 kuud tagasi
Ei oska öelda
Lapse vanus diagnoosimisel
Astma sh allergiline astma ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Krooniline bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), emfüseem
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Kõrge vererõhk (kõrgvererõhktõbi) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Kõrge kolesteroolitase veres ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Esimest tüüpi diabeet ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Teist tüüpi diabeet
Allergiline riniit (ninasügelus, aevastamine, nohu või ninakinnisus)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Allergiline konjunktiviit ehk silma sidekestapõletik
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Allergiline dermatiit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Mõni muu allergia ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Neeruhaigused ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Vähk (pahaloomuline kasvaja, sealhulgas leukeemia ja lümfoom)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Krooniline ärevushäire ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Krooniline depressioon ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Mõni muu vaimse tervise probleem ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Autism või autismispektri häire ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Aspergeri sündroom ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Õpiraskused (düsleksia jne). ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Puberteedi arengu häired või günekoloogilised probleemid
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Mõni muu haigus ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Kui vastasite „Mõni muu allergia“, „Vähk“ või "Mõni muu haigus" kohta jaatavalt, siis palun täpsustage ………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kas laps on viimase kahe nädala jooksul tarvitanud mingeid ravimeid? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui laps on tarvitanud viimase kahe nädala jooksul mõnda ravimit, siis palun märkige siia kõigi tarvitatud ravimite nimed ……………………………………………………………………………………………...……………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Kui vastate tütre kohta, kas tal on alanud menstruatsioon? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kui jah, siis mis vanuses menstruatsioon algas? ……...………….. aastaselt
Kas last on viimasel kolme kuul häirinud järgmised kaebused?
Mitte kunagi Aeg-ajalt
Mitu korda kuus
1–2 korda nädalas
3–4 korda nädalas
5 või enam korda
nädalas
Uinumisraskused ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Korduvad ärkamised koos raskusega uuesti uinumisel
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Enneaegsed ärkamised ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Häiritud/rahutu uni ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kui vana oli lapse ema tema sünnihetkel? ……...………….. aastane
Kas lapse ema suitsetas raseduse ajal? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei soovi vastata
Kas laps sai rinnapiima, kui ta oli beebi? ⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui jah, siis kui kaua? ….…………….. aastat …………….……. kuud
Kas lapsel on või on kunagi olnud hammastes täidiseid (hambaplomme)?
⃝ Ei ⃝ Jah
⃝ Ei tea
Kui jah, siis kui mitmes hambas? .………….………………………...
Kui kaua aega tagasi hambatäidis paigaldati? .………………………………………………….………………………...
Juhul kui hambatäidis on eemaldatud, siis kui kaua aega tagasi hambatäidis eemaldati? …………………….…
…………………………………………………………………………………………………..………….………………………...
Kui mures olete Te keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende mõju pärast Teie ja Teie pere tervisele?
Pole üldse mures Väga mures
1 2 3 4 5
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Palun märkige, mis järgnevatest on Teie arvates hetkel peamiseks ebasoodsast elukeskkonnast tulenevaks haigestumise põhjuseks? Palun märkige ainult üks vastus.
Müra (liiklusest, tööstusest vms)
Töökesk- konna ohud
Kiirgus Toksilised
jäätmed Saastunud
toit
Kemikaalid toodetes
Õhusaaste Ei tea, ei oska öelda
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Aitäh vastamast!
АНКЕТА ДЛЯ ДЕТЕЙ
Код исследуемого ………………….……… (заполняет исследователь)
Дата заполнения анкеты ………………….……… (день, месяц, год, например 02.11.2024)
Социодемографическая информация
Какой пол был определён у ребёнка при рождении? ⃝ Женский
⃝ Мужской
Дата рождения ребенка ………………….……… (день, месяц, год, например 02.11.2024) В какой стране родился ребенок? ……………………………….……….…. (например, в Эстонии)
Сколько времени ребенок прожил в Эстонии? …………….… лет
Сколько времени ребенок проживает по настоящему адресу? ………………. лет ……………….. месяцев
Проживает ли ребенок по нескольким адресам? ⃝ Нет
⃝ Да
Пожалуйста, укажите текущий адрес ребенка ………………….………………….……….……………………………………..
……………………………………………………..…………….………...…. (город/улица/номер дома или волость/деревня/название хутора)
Если ребенок проживает одновременно по двум адресам, пожалуйста, укажите также адрес второго места жительства ребенка .………………………………………..
……………………………………………………..……………...……….…. (город/улица/номер дома или волость/деревня/название хутора)
Какой самый высокий уровень образования имеет мать / отец ребенка (или законный опекун- женщина / мужчина)?
Основное образование
Среднее образование
Высшее образование
Магистерская степень
Докторская степень
Мать (женщина-опекун) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Отец (мужчина-опекун) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если родители ребенка живут раздельно, какой самый высокий уровень образования у нового партнера (или супруги) матери / отца ребенка?
Основное образование
Среднее образование
Высшее образование
Магистерская степень
Докторская степень
Новый партнер матери ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Новый партнер отца ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как Вы оцениваете доход Вашего домохозяйства на сегодняшний день?
Мы живем комфортно
Мы справляемся Трудно справляться Очень трудно справляться
Не хочу отвечать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Какова национальность ребенка?……………………………….……….…. (например, эстонец / эстонка)
Родились ли биологические родители ребенка в той же стране, где родился ребенок?
Нет Да Не могу сказать
Мама ⃝ ⃝ ⃝
Папа ⃝ ⃝ ⃝
Если мать ребенка родилась в другой стране, пожалуйста, уточните, в какой именно стране она родилась …………………….……….….
Если отец ребенка родился в другой стране, пожалуйста, уточните, в какой именно стране он родился ……………………….……….….
Как часто ребенок употреблял следующие продукты питания за последние 12 месяцев?
(Почти) никогда
1 - 3 раза в месяц
1 - 3 раза в неделю
4 - 6 раз в месяц
1 и более раз в месяц в день
Рыба и морепродукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мясо ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Молочные продукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Зерновые продукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жиры (например, растительное масло, сливочное масло)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Закуски (например, картофельные чипсы, батончики, печенье)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Орехи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто ребенок употреблял следующие продукты за последние 12 месяцев?
Почти никогда
1-3 раза в месяц
1-3 раза в неделю
4-6 раз в неделю
1 и более разц в день
Не могу сказать
Белая рыба (например, судак, щука, окунь, треска, камбала)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Окунь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Щука ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Камбала ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мелкая жирная рыба (например, сельдь, килька, анчоусы, сардины)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крупная жирная рыба (например, лосось, форель, сиг, тунец)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Выращенный лосось или форель
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Дикий лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие морепродукты (например, осьминоги, кальмары, креветки)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Тунец (не консервированный) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Консервированный тунец ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Скумбрия (не консервированная) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Консервированная скумбрия ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Угорь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Минога ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Лещ, карп или плотва ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другая рыба ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали другую рыбу, укажите, какую рыбу ел ребенок.……………………………………………..…
………….…………………………………………………………………………………………...…….. (например, паалия)
Пожалуйста, оцените по изображениям, насколько обычно велика порция рыбы или морепродуктов, потребляемая ребенком (A, B или C)
A
B
C
A B C
Белая рыба (например, судак, щука, окунь, треска, камбала) ⃝ ⃝ ⃝
Окунь ⃝ ⃝ ⃝
Щука ⃝ ⃝ ⃝
Камбала ⃝ ⃝ ⃝
Мелкая жирная рыба (например, сельдь, килька, анчоусы, сардины) ⃝ ⃝ ⃝
Крупная жирная рыба (например, лосось, форель, сиг, тунец) ⃝ ⃝ ⃝
Выращенный лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝
Дикий лосось или форель ⃝ ⃝ ⃝
Другие морепродукты (например, осьминоги, кальмары, креветки) ⃝ ⃝ ⃝
Тунец (не консервированный) ⃝ ⃝ ⃝
Скумбрия (не консервированная) ⃝ ⃝ ⃝
Консервированная скумбрия ⃝ ⃝ ⃝
Угорь ⃝ ⃝ ⃝
Минога ⃝ ⃝ ⃝
Лещ, карп или плотва ⃝ ⃝ ⃝
Другая рыба ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, пожалуйста, по картинке ниже, какую порцию консервированного тунца обычно съедает ребенок?
Тунец ⃝ ⃝ ⃝
Как часто ребенок употреблял следующие продукты за последние 12 месяцев? Очените, пожалуйста, по картинкам, какую порцию яиц обычно съедает ребенок?
Яйца ⃝ ⃝ ⃝
Почти никогда
1–3 раз в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раз в неделю
1 и более раз а день
Не могу сказать
Яйца ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Белокочанная капуста ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Тыквенные (огурцы, тыква, кабачки)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фасоль, горох и чечевица ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты (яблоки, груши, сливы и т.д.) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Клубника ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие ягоды (виноград, черника и т. д.)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Сухофрукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Готовые блюда в пластиковой упаковке
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фастфуд ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Рис ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Прочие крупы (ячмень, овес, отруби, пшеница, рожь, кукуруза)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Грибы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Картофель
Листовые овощи (например, шпинат, салат, капуста, свекла и др.)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мясо диких животных ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мясные субпродукты (например, печень, сердце) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Переработанные мясные продукты (ветчина, колбаса, сосиски, копченое и вяленое мясо)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Ел ли ребенок рыбу или другие морепродукты за последние 14 дней? ⃝
Нет
⃝ Да
Оцените, пожалуйста, по картинкам, какую порцию следующих овощей обычно съедает ребенок?
Белокочанная капуста
⃝ ⃝ ⃝
Тыквенные ⃝ ⃝ ⃝
Листовые овощи ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, пожалуйста, по картинкам, какую порцию следующих овощей обычно съедает ребенок?
Фасоль, горох, чечевица
⃝ ⃝ ⃝
Грибы ⃝ ⃝ ⃝
Картофель ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, по картинкам, какую порцию следующих фруктов и ягод обычно съедает ребенок?
Свежие фрукты (яблоки, груши, сливы и т. д.)
⃝ ⃝ ⃝
Клубника ⃝ ⃝ ⃝
Другие ягоды (виноград, черника и т. д.)
⃝ ⃝ ⃝
Сухофрукты ⃝ ⃝ ⃝
Оцените, пожалуйста, по картинкам, какую порцию следующих круп обычно съедает ребенок?
Рис ⃝ ⃝ ⃝
Другие крупы (ячмень, овес,
отруби, пшеница, кукуруза)
⃝ ⃝ ⃝
Оцените, пожалуйста, по картинкам объем одной порции мяса или мясных продуктов обычно, которую обычно съедает ребенок?
Мясо диких животных ⃝ ⃝ ⃝
Мясные субпродукты (печень, сердце)
⃝ ⃝ ⃝
Обработанные мясные продукты (колбаса, ветчина)
⃝ ⃝ ⃝
Как часто яйца, съеденные ребенком за последние 12 месяцев, были получены от Ваших собственных кур или были получены / куплены у соседей, друзей, семьи или местных фермеров?
0% (никогда) Менее, чем в 25%
случаев В 25–50% случаев В 50–75% случаев
Более, чем в 75% случаев
100% (всегда)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Употреблял ли ребенок органическую пищу за последние 12 месяцев?
⃝
Нет
⃝ Да
⃝ Не знаю
Если ребенок употреблял органическую пищу, то как часто это было за последние 12 месяцев?
Менее 1 раза в месяц
1–3 раза в месяц 1–3 раза в неделю 4–6 раза в неделю 1 и более раз в
день Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
За последние 12 месяцев упореблял ли ребенок овощи и/или фрукты из собственного сада либо приобретенные у соседей, друзей, семьи или местных производителей? Если да, укажите для каждого сезона, сколько фруктов, которые съел ребенок, были местного происхождения (0 % = нет и 100 % = все из местных источников)
Менее 25% 25–50% 50–75% Более 75% 100% (всегда)
Фрукты зимой ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты весной ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты летом ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты осенью ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи зимой ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи весной ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи летом ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи осенью ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Сколько воды в день в среднем употребляет ребенок? (Пожалуйста, учитывайте воду, потребляемую при еде и питье)
Менее 0,5 литра в день
0,5–1 литра в день 1–2 литров в день
2–3 литров в день
Более чем 3 литра в день
Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Что является основным источником питьевой воды и воды для мытья ребенка?
Общественная водопроводная
сеть
Бутилированная вода
(пластик)
Бутилированная вода
(стекло)
Частный колодец
Другое Не знаю
Питьевая вода ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Вода для приготовления пищи
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Вода для мытья ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали «Другой» в качестве источника питьевой воды, укажите, откуда берется питьевая вода ребенка?………………………………...……..
Если в качестве источника воды для мытья Вы выбрали «Другое», укажите, откуда берется вода для мытья? ……………………………..…...
Используете ли Вы системы очистки или фильтрации для питьевой воды?
Фильтр Смягчитель для воды
Другое
Вода не очищается
Не знаю
Для питьевой воды ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Вода для приготовления еды ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали «Другое», уточните, как Вы очищаете воду? …………………………..…
……………………………………………………………………………………………………………………...………………...
Напитки из какой из следующих упаковок ребенок обычно употребляет? Пожалуйста, учитывайте все напитки (фруктовые соки, чай со льдом, безалкогольные напитки и т. д.), включая воду.
Да Нет
Пластиковая упоковка ⃝ ⃝
Консервная банка ⃝ ⃝
Металлическая емкость (например, чайник)
⃝ ⃝
Используете ли Вы следующие контейнеры для хранения еды Вашего ребенка в холодильнике или в другом месте? Если да, то как часто Вы их используете?
Почти никогда
1 раз в месяц
2–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
Каждый день
Не могу сказать
Жесткая пластиковая коробка
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мягкая пластиковая коробка
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бумага для выпечки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Полиэтиленовый пакет ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Алюминиевый контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Керамический контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Стеклянный контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другое ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если ребенок использует для хранения продуктов другой контейнер, уточните: …………………………………..…...
Используете ли Вы следующие контейнеры в микроволновой печи для приготовления или разогрева еды для своего ребенка? Если да, то как часто Вы их используете?
Почти никогда
1 раз в месяц
2–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
Каждый день
Не могу сказать
Жесткая пластиковая коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мягкая пластиковая коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Керамический контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другой контейнер ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если ребенок использует «Другие контейнеры», уточните какие: ……………...……..……….……..…... Употребляет ли ребенок следующие пищевые добавки?
Нет Да Не могу сказать
Железо ⃝ ⃝ ⃝
Цинк ⃝ ⃝ ⃝
Селен ⃝ ⃝ ⃝
Масло печени трески ⃝ ⃝ ⃝
Фолиевая кислота ⃝ ⃝ ⃝
Пищевые добавки из водорослей ⃝ ⃝ ⃝
Мультивитамины ⃝ ⃝ ⃝
Добавки омега-3 ⃝ ⃝ ⃝
Другая пищевая добавка ⃝ ⃝ ⃝
Если ребенок употребляет другую пищевую добавку, пожалуйста, уточните какую:……...……..……….……..…...
Если ребенок употребляет пищевые добавки, укажите, как часто и как долго ребенок их принимает.
Частота использования (сколько раз в неделю)
Продолжительность использования (сколько месяцев или лет)
Железо ……………………… ………………………
Цинк ……………………… ………………………
Селен ……………………… ………………………
Масло печени трески ……………………… ………………………
Фолиевая кислота ……………………… ………………………
Пищевые добавки из водорослей ……………………… ………………………
Мультивитамины ……………………… ………………………
Добавки омега-3 ……………………… ………………………
Употреблял ли ребенок фаст-фуд и полуфабрикаты (например, замороженную пиццу) за последние 4 недели (пожалуйста, учитывайте также напитки)?
⃝ Нет
⃝ Да
⃝ Не знаю
Если да, то в какой упаковке и как часто он это употреблял? Пожалуйста, укажите для каждого типа упаковки.
Почти
никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
1 и более раз в день
Не могу сказать
Картонная коробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бумажная упаковка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бумажный стаканчик ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Пластиковый стаканчик ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Полиэтиленовая упаковка (полиэтиленовый пакет, пластиковая коробка)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Белая термокоробка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Коробка из фольги ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Сколько людей, живущих в доме ребенка, регулярно курят сигареты или вейпы в помещении? Пожалуйста, укажите количество
……..……………………………..……………...…
Опишите, сколько курят люди, живущие с ребенком. Количество сигарет в день или количество раз использования электронных сигарет в день. Если люди, живущие с ребенком, не курят, пропустите эти вопросы.
1 человек …………………………………….………………………………………………………..…...…………………
2 человек …………………………………….………………………………………………..………………...…………… ……
3 человек …………………………………….……………………………………………………..……...…………………
4 человек …………………………………….………………………………………………………..…...…………………
В среднем сколько времени в день ребенок проводит в помещениях, где курят?
Никогда Менее 1 часа в день
1–4 чамов в день Более 4 часов в день
Не могу сказать
Дома ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
В другом закрытом помещении ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто гости дома ребенка курят в помещении?
Никогда Редко (менее 1 раза в месяц)
Иногда (реже 1 раза в неделю)
1 раз в неделю
2–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
Более 6 раз в неделю
Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто за последний месяц ребенок пользовался следующими средствами по уходу за волосами?
(Почти) никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
Каждый день
2 и более раз в день
Не могу сказать
Спрей, лак, гель/пенка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Шампунь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бальзам ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Увлажняющая маска для волос
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Краситель для волос ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Отбеливающие средства ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жидкость для завивки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Выпрямитель для волос ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие средства по уходу за волосами
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другие средства по уходу за волосами», укажите, какие средства использует ребенок ………..………………..…
………………………………………………………………………………………………………………..….…………………...
Как часто за последний месяц ребенок пользовался следующей косметикой?
(Почти) никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
Каждый день
2 и более раз в день
Не могу сказать
Тональный крем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Средство для снятия макияжа
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бальзам для губ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Помада или блеск для губ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Румяна ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Косметика для глаз ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Лак для ногтей ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жидкость для снятия лака ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как часто за последний месяц ребенок использовал следующие средства по уходу за телом?
(Почти) никогда
1–3 раза в месяц
1–3 раза в неделю
4–6 раза в неделю
Каждый день
2 и более раз в день
Не могу сказать
Ароматическое масло ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мыло/гель для душа ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крем для рук или тела ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крем для лица ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Маска для лица ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Солнцезащитный крем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крем-автозагар ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Антивозрастной крем ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Дезодорант ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крем для бритья или крем после бритья
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Масло для тела или молочко ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Средства для отбеливания кожи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Ополаскиватель для полости рта ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Зубная нить ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Обращаете ли Вы внимание на состав средств по уходу за волосами и телом и косметических средств или предпочитаете продукцию, рекламируемую как не содержащую парабенов, фталатов, сульфатов?
Никода Да, но редко Да, иногда Чаще всего да Да, всегда
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Использовали ли Вы и Ваш ребенок в течение последних 3 месяцев какие-либо из следующих продуктов в работе по дому или в хобби и/или контактировал ли ребенок с каким-либо из следующих веществ?
Нет Да Не могу сказать
Пестициды и удобрения ⃝ ⃝ ⃝
Удобрение из сточных осадков ⃝ ⃝ ⃝
Биоциды (фунгициды или бактерициды) ⃝ ⃝ ⃝
Краска, лак, морилка, красители, чернила, пигменты ⃝ ⃝ ⃝
Растворители, средства для удаления краски ⃝ ⃝ ⃝
Клеи, другие клеющие вещества ⃝ ⃝ ⃝
Воск (например, мебельный воск, лыжный воск, воск для конских седел), эпоксидные смолы.
⃝ ⃝ ⃝
Смазочные масла (например, для инструментов, машин, велосипедов)
⃝ ⃝ ⃝
Чистящая химия ⃝ ⃝ ⃝
Открытый огонь в помещении и/или на открытом воздухе ⃝ ⃝ ⃝
Имеются ли в теле ребенка металлические искусственные суставы, соединители, пластины или другие металлические предметы: насадки на зубы или приспособоения для слуха, пирсинг? Не учитывая украшения, зубные коронки, брекеты и т. д.
⃝ Нет
⃝ Да Как часто ребенок носит металлические украшения или ремешки для часов? Исключая золотые,
серебряные, платиновые украшения/ремешки для часов
Никогда/редко Иногда (пару раз в месяц) Всегда (почти каждый день) Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Пожалуйста, укажите, в течение последнего месяца сколько времени в день в среднем ребенок пользовался электронными устройствами, такими как мобильные телефоны, компьютеры, планшеты, GPS и т. д.?
По рабочим дням
Портативные устройства (мобильные телефоны, планшеты, ноутбуки и т. д.) ……………….. часов ……………… минут
Настольные устройства (компьютеры и т. д.) ……………….. часов ……………… минут
По выходным
Портативные устройства (мобильные телефоны, планшеты, ноутбуки и т. д.) ……………….. часов ……………… минут
Настольные устройства (компьютеры и т. д.) ……………….. часов ……………… минут
Сколько времени в день ребенок посвящает спорту и / или другим физическим занятиям?
Совсем никсколько
Менее 1 часа в день
Около 1 часа в день
Около 2 часов в
день
Около 3 часов в
день
Около 4 часов в
день
Более 4 часов в
день
Не могу сказать
По рабочим дням ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
По выходным ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Что из следующего лучше всего описывает текущую физическую активность ребенка?
(Почти) никогда
1 раз в неделю
Пару раз в неделю
Каждый день Не могу сказать
Легкая физическая нагрузка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Умеренные и интенсивные физические нагрузки
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Интенсивные (тяжелые) физические упражнения (потливость/одышка)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как долго длятся тренировки ребенка?
10–30 минут Более 30 минут
Легкие физические упражнения для расслабления ⃝ ⃝
Умеренные и интенсивные физические нагрузки ⃝ ⃝
Интенсивная физическая нагрузка ⃝ ⃝
В каком районе находится дом ребенка?
В центре Рядом с центром города
В пригороде В
промышленной зоне
В сельской местности/деревне
В другом районе
Не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «В другом регионе», уточните……………………………………………...………………..…
Находится ли нынешний дом ребенка (и/или предыдущий дом) рядом с каким-либо из следующих объектов?
Нет
Да, менее, чем в 150м
Да, в 150- 500м
Да, в 500- 1000м
Да, более, чем в 1000м
Не моуг сказать
Сельхозугодья (включая ягодные и фруктовые сады)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Большие теплицы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Природные территории (парки, национальные парки...)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Пожарный комплекс, военная база, аэродром
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Свалка, очистные сооружения ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мусоросжигательный завод, электростанция
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие места, где используются пестициды ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Находится ли нынешний дом ребенка (и / или предыдущий дом) рядом с каким-либо из следующих объектов?
Нет
Да, менее, чем в 150м
Да, в 150- 500м
Да, в 500- 1000м
Да, более, чем в 1000м
Не моуг сказать
Предприятие химической промышленности (сланец, пластмасса, пестициды, краски, удобрения)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Бумажная или текстильная промышленность
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Металлургическая промышленность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Электронная промышленность ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Заводы по переработке отходов, станция отходов ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Завод медицинского оборудования ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другой завод или производство ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другой завод или производство», уточните ……………………………………………………………………………………………………………………...………………...
Есть ли у дома ребенка свой сад? ⃝ Да ⃝ Нет
Если сад имеется, обрабатывали ли его пестицидами за последние 12 месяцев? (со средствами защиты растений)?
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не знаю
Если сад имеется, использовали ли Вы за последние 12 месяцев инсектициды (яд насекомых) или аналогичные средства для борьбы с вредителями (например, улитками, слизняками и другими садовыми вредителями)? (со средствами защиты растений)?
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не знаю
Обрабатывались ли внутренние помещения дома ребенка фунгицидами (фунгицидами) и/или инсектицидами (инсектицидами) за последние 4 недели?
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не знаю
Обрабатывалась ли школа ребенка гербицидами (средствами борьбы с сорняками), фунгицидами
⃝ Нет ⃝ Да
(фунгицидами) и/или инсектицидами (инсектицидами) за последние 4 недели?
⃝ Не знаю
Из какого источника поступает поливная вода, которая в основном используется в Вашем саду?
Городское водоснабжение,
скважина
Колодец
Озеро, река, ручей, пруд Дождевая вода Другой источник
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если Вы выбрали «Другой источник», уточните ………………...……………………………………..… Из какого материала в основном сделаны полы в вашем доме?
Деревянный паркет
Деревянные доски
Ламинат ПВХ Натуральный
линолеум
Плитка (например, керамическая,
каменная)
Другое
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другое», уточните……………………………………………...………………………………..… Какие текстильные напольные покрытия в основном используются в вашем доме?
Ковры из синтетического волокна
Ковры из натуральных волокон (шерсть, хлопок)
Ковры из натуральных или синтетических волокон с пластиковой подложкой
Другой текстильный материал для
напольного покрытия
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другой текстильный материал для напольного покрытия», уточните ……………………………………………………………………………………………………………………………………..
Помогает ли ребенок с уборкой? Уборка включает в себя уборку пылесосом, мытье полов (с использованием чистящих средств), вытирание пыли
⃝ Нет
⃝ Да, всегда
⃝ Да, в некоторой степени
Если ребенок помогает убирать дом, оцените, пожалуйста, в процентах, насколько он за это отвечает: на …………..…%
Использует ли ребенок пылесос для уборки дома? ⃝ Нет ⃝ Да
Есть ли в этом пылесосе: ⃝ Воздушный фильтр (пылесборник) ⃝ Водяной фильтр
⃝ Не знаю
Как часто ребенок пользуется пылесосом?
Менее 1 раза в неделю 1 раз в неделю 2 раза в неделю или чаще Не знаю
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Делает ли ребенок влажную уборку ⃝ Нет ⃝ Да
Если ребенок делает в доме влажную уборку, укажите, как часто он это делает.
Менее 1 раза в неделю 1 раз в неделю 2 раза в неделю или чаще Не знаю
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Использовались ли в Вашем доме за последний месяц какие-либо из перечисленных ниже чистящих средств?
Нет Да Не могу сказать
Чистящие средства (например, для кухни, ванной комнаты, пола, окон) ⃝ ⃝ ⃝
Воск для пола ⃝ ⃝ ⃝
Кондиционер для белья ⃝ ⃝ ⃝
Лак для дерева ⃝ ⃝ ⃝
Химические чистящие средства для чистки мягкой мебели и ковров) ⃝ ⃝ ⃝
Освежитель воздуха ⃝ ⃝ ⃝
Растворители (например, ацетон, толуол, изопропиловый спирт, пропиленгликоль)
⃝ ⃝ ⃝
Пятновыводители ⃝ ⃝ ⃝
Пропитки (например, для одежды, обуви, обивки) ⃝ ⃝ ⃝
Другое чистящее средство ⃝ ⃝ ⃝
Если вы выбрали «Другое чистящее средство», уточните ……...………………..………………...…………..…
……………………………………………………………………………………………………………………………………….. Если Вы использовали чистящие средства, перечисленные выше, укажите, были ли они «обычными» или экологически чистыми (т. е. на упаковке продукта имеется соответствующая маркировка)
Обычное Экологичное Не знаю
Чистящие средства (например, для кухни, ванной комнаты, пола, окон)
⃝ ⃝ ⃝
Воск для пола ⃝ ⃝ ⃝
Кондиционер для белья ⃝ ⃝ ⃝
Лак для дерева ⃝ ⃝ ⃝
Химические чистящие средства для чистки мягкой мебели и ковров) ⃝ ⃝ ⃝
Освежитель воздуха ⃝ ⃝ ⃝
Растворители (например, ацетон, толуол, изопропиловый спирт, пропиленгликоль) ⃝ ⃝ ⃝
Пятновыводители ⃝ ⃝ ⃝
Пропитки (например, для одежды, обуви, обивки) (nt riiete, jalanõude, polstrite jaoks) ⃝ ⃝ ⃝
Другое чистящее средство ⃝ ⃝ ⃝
В среднем сколько времени ребенок проводит в следующих местах?
У себя дома В каком-то другом доме
В каком-либо другом закрытом помещении (школа, спортклуб, кинотеатр и т.п.)
В транспортны х средствах (автобус, машина, поезд)
На открытом воздухе
Осенью и зимой
По рабочим дням
…… часов …… часов …… часов …… часов …… часов
По выходным
…… часов …….. часов …… часов …… часов …… часов
Весной и летом
По рабочим дням
…… часов …..… часов …… часов …… часов …… часов
По выходным
……… часов ……. часов ……. часов ……. часов ….. часов
Случалось ли с Вами дома что-либо из перечисленного ниже, и если да, то как давно?
Нет Менее 6 месяцев
назад
6-12 месяцев
назад
Более года назад
Не знаю
Поломка термометра, содержащего ртуть ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Поломка люминесцентной лампы (не относится к LED-лампам) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Как вы обошлись с разбитым ртутным термометром или лампой? Пожалуйста, выберите все, что подходит
Нет Да Не могу сказать
Вы сдержали разлив ртути тряпками ⃝ ⃝ ⃝
Вы собирали осколки в резиновых перчатках ⃝ ⃝ ⃝
Вы держали других подальше от зоны происшествия, чтобы предотвратить распространение загрязнения
⃝ ⃝ ⃝
Вы открыли окна и двери в помещении, чтобы обеспечить вентиляцию во время уборки
⃝ ⃝ ⃝
Вы отключили системы вентиляции или кондиционирования воздуха, чтобы предотвратить попадание воздуха из места утечки в другие части дома
⃝ ⃝ ⃝
Вы использовали фонарик, чтобы убедиться, что вся ртуть собрана ⃝ ⃝ ⃝
Вы сделали что-то другое ⃝ ⃝
Если Вы делали что-то другое, укажите, как вы избавились от ртути ….…..…………..………..…
………………………………………………………………………………………………………………………………………..
В Вашей квартире / жилище в настоящее время происходит ремонт?
⃝ Нет ⃝ Да
Был ли в Вашей квартире / жилище ремонт в течение прошлого года? (Капитальный ремонт: например, замена стен, пола, окон)
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не могу сказать
Был ли в Вашем доме ремонт в течение прошлого года? ⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не могу сказать
Использутся ли в Вашем доме механическая (электрическая) система вентиляции?
⃝ Нет ⃝ Да, всегда включена
⃝ Да, иногда выключается
⃝ Не знаю
Используете ли Вы открывающиеся окна или двери для вентиляции дома?
⃝ Нет ⃝ Да
Если Вы используете окна или двери для вентиляции дома, укажите, как часто.
(Почти) никогда
Реже, чем раз в день Каждый день
ненадолго Каждый день долго (в
т.ч. по полдня)
Осенью и зимой ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Весной и летом ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Есть ли в Вашем доме вентиляционные отверстия (вентиляционные решетки) на окнах, дверях или стенах?
Нет Да, но иногда они закрыты Да, они всегда открыты Не знаю
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жила ли в Вашем доме собака в течение последних 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да
Жила ли в вашем доме кошка в течение последних 12 месяцев?
⃝ Нет ⃝ Да
Состояние здоровья ребенка
Какой рост у ребенка? ….………………см
Сколько ребенок весит? ….………………кг
Использует ли ребенок очки и / или контактные линзы?
⃝ Нет ⃝ Да, контактные линзы ⃝ Да, очки ⃝ Да, оба варианта
Диагностировал ли врач у ребенка следующие заболевания? Также укажите, в каком возрасте ребенку поставили данный диагноз.
Если вы ответили «да» на вопросы «Другая аллергия», «Рак» или «Другое заболевание», пожалуйста, уточните: ………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Принимал ли ребенок какие-либо лекарства за последние две недели?
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не знаю
Никогда Да, в течение последних 12
месяцев
Да, более 12 месяцев назад
Не могу
сказать
Возраст ребенка на момент
диагностирования
Астма, включая аллергическую астму ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Хронический бронхит, хроническая обструктивная болезнь легких (ХОБЛ), эмфизема
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Высокое кровяное давление (гипертония)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Высокий уровень холестерина в крови ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Диабет 1 типа ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Диабет 2 типа
Аллергический ринит (зуд в носу, чихание, насморк или заложенность носа)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
……….………
Аллергический конъюнктивит или воспаление конъюнктивы глаза.
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Аллергический дерматит ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Какая-то другая аллергия ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Заболевания почек ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Рак (злокачественные новообразования, включая лейкемию и лимфому)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Хроническое тревожное расстройство ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Хроническая депрессия ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Другая проблема психического здоровья
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Синдром дефицита внимания с гиперактивностью (СДВГ)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Аутизм или расстройство аутистического спектра
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
синдром Аспергера ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….……… Трудности в обучении (дислексия и т. д.).Нарушения развития в период полового созревания или гинекологические проблемы.
⃝ ⃝ ⃝ ⃝
……….………
Какая-то другая болезнь ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ……….………
Если ребенок принимал какое-либо лекарство в течение последних двух недель, укажите здесь названия всех использованных лекарств: ………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………………..
Если Вы отвечаете о своей дочери, начались ли у нее месячные?
⃝ Нет ⃝ Да
Если да, то в каком возрасте начались менструации? в/во…...…лет
Беспокоили ли ребенка следующие жалобы в течение последних трех месяцев?
Никогда
Время от времени
Несколько раз в месяц
1–2 раза в неделю
3–4 раза в неделю
5 и более раз в
неделю
Трудности с засыпанием / со сном ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Повторные пробуждения с трудностями при засыпании. Преждевременные пробуждения
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Нарушение сна / беспокойный сон ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Сколько лет было матери, когда родился ребенок? .………….. лет
Курила ли мать ребенка во время беременности? ⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не желаю отвечать
Кормили ли ребенка грудью, когда он был младенцем? ⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не знаю
Если да, то как долго? ….…………….. лет …………….……. месяцев
Есть ли у ребенка или были ли у него когда-либо зубные пломбы?
⃝ Нет ⃝ Да
⃝ Не знаю
Если да, то в скольких зубах?.………….………………………...
Как давно была установлена зубная пломба? …………………………….………………………...
Если пломбу удалили, то как давно она была удалена? …………………………………………………………………………………………………..………….………………………...
Насколько Вас беспокоят риски для здоровья, связанные с окружающей средой, и их влияние на Ваше здоровье и здоровье Вашей семьи?
Совсем не беспокоят Очень беспокоят
1 2 3 4 5
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Укажите, пожалуйста, что из перечисленного является, по Вашему мнению, в настоящее время основной причиной заболеваний, возникающих в результате неблагоприятной среды обитания? Пожалуйста, выберите только один ответ.
Шум (от дорожного движения,
промышленности и т. д.)
Опасности рабочей среды
Радиация Токсичные
отходы Загрязненная
еда
Химические вещества в продуктах
Загрязнение воздуха
Не знаю, не могу сказать
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Благодарим за ответы!
Täiskasvanu intervjuu
Uuritava kood …………..…..………….……… Intervjueerija kood …………………..…….….………
Intervjuu läbiviimise kuupäev …………………………….……… (näiteks 02.11.2024) Kas vereproov on võetud? ⃝ Ei ⃝ Jah Vere võtmise kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 02.11.2024 08.30) Mitu milliliitrit verd kokku võeti ja mitmesse katsutisse ……………………………………………………………….………
Kui verd ei võetud, siis mis on selle põhjus? ⃝ Ebaõnnestunud punktsioon ⃝ Nõusolek puudus ⃝ Uuritav keeldus spontaanselt ⃝ Muu põhjus Täpsustage „Muud põhjused“ ………………….………………….……….……………………………………………….. Kas uriiniproov on antud? ⃝ Ei ⃝ Jah Mitu milliliitri uriini koguti ja mitmesse topsi ……………………………………………………………………………….……… Uriini kogumise kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 02.11.2024 08.30)
Kui uriini ei antud, siis mis on selle põhjus? ⃝ Uuritaval polnud proovivõtuanumat ⃝ Nõusolek puudus ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ …………………………….……….……………………………………………………….. Kas see on kindlasti esimene uriin pärast ärkamist? ⃝ Ei ⃝ Jah Kui see pole esimene uriin pärast ärkamist, siis miks? ⃝ Proovi võtmine ununes hommikul ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ …………………………….……….……………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...…………………………………………………………
Millal urineerisite viimati enne uriiniproovi kogumist? Palun märkige kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 01.11.2024 22.30) Kus säilitasite uriini proovi kodus? ⃝ Külmkapis ⃝ Muus külmas kohas ⃝ Proov ei olnud külmas Kas kogu põie sisu mahtus proovianumasse? ⃝ Ei ⃝ Jah Kas juuste proov on võetud? ⃝ Ei ⃝ Jah Kui palju juukseid koguti ja mitmesse kotti? ……………………………………………………………………………….………
Juuste kogumise kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 02.11.2024 08.30)
Kui juukseid ei kogutud, siis mis on selle põhjus? ⃝ Nõusolek puudub ⃝ Uuritav keeldus spontaanselt ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ …………………………….……….………………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Kui pikad on uuritava juuksed sentimeetrites? ………………………….……… cm (näiteks 12 cm)
Vajadusel märkige siia iseärasused või märkused proovi kohta …………………………….……….………………..
……………………………………………………..…………….………...…………………………………………………………
Mis on Teie juuste loomulik värv? ⃝ Must/tumepruun ⃝ Pruunikas/„kartulikoore“ värvi ⃝ Blond/heledam ⃝ Punakas Milline on Teie juuste loomulik struktuur? ⃝ Sirged ⃝ Laines ⃝ Lokkis Millal Te juukseid viimati pesite? ⃝ Täna ⃝ Eile ⃝ Varem kui eile ⃝ Ei tea Kui varem kui eile, siis mitu päeva tagasi? ………………………………………….……… (näiteks 3 päeva)
Enne proovi andmist, kas Te sõite viimasel kolmel päeval mõnda järgnevatest toiduainetest?
Üldse mitte Vähem kui 12 tundi tagasi
12 kuni 24 tundi tagasi 2 päeva tagasi 3 päev
tagasi
Valge kala (nt haug, ahven, koha, latikas, lest, tursk, hõbeheik) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Väikesed rasvased kalad (nt räim, kilu, tint, rääbis, heeringas, sardiinid) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suured rasvased kalad (lõhe, forell, siig, tuunikala) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud mereannid (nt Krevetid, kaheksajalg, kalmaar) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Liha (nt kana, siga, veis)
Karbid või teod ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Riis ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teised teraviljatooted (nisu, rukis, kaer, oder, mais, kliid) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vetikad ja meretaimed ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Seened ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Piimatooted (või, juust, piim) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasvad (nii loomsed (nt searasv) kui ka taimsed (nt rapsiõli) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kartulikrõpsud ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Mikrolaineahjus valmistatav popkorn (kotis) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Maapähklid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Näts ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suitsutatud tooted (sink, suitsuvorst, suitsujuust, suitsukala) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Konservid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kiirtoit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Valmistoit plastikpakendis ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas Teile on teostatud viimase 24 tunni jooksul enne proovi andmist mõni järgmistest meditsiinilistest protseduuridest? Ei Jah Ei oska öelda Intravenoosne infusioon ⃝ ⃝ ⃝
Olite veredoonor ⃝ ⃝ ⃝
Dialüüs ⃝ ⃝ ⃝
⃝ Ei
Kas Te olete kokku puutunud tubakasuitsuga viimase 24 tunni jooksul enne proovi andmist?
⃝ Jah, ma suitsetasin ⃝ Jah, puutusin kokku teiste suitsetamisega
(passiivne suitsetamine)
Kas Te olete kokku puutunud e-sigarettidega viimase 24 tunni jooksul enne proovi andmist?
⃝ Ei ⃝ Jah, kasutasin ise elektroonilist sigaretti ⃝ Jah, puutusin kokku teiste inimeste
elektrooniliste sigarettide suitsuga Kas olete 24 tunni jooksul enne proovi andmist kasutanud mõnda suitsuvaba tubakatoodet, näiteks nuusktubakat, mokatubakat või närimistubakat?
⃝ Ei ⃝ Jah, kasutasin ise elektroonilist sigaretti ⃝ Jah, puutusin kokku teiste inimeste
elektrooniliste sigarettide suitsuga Kas olete kasutanud putukatõrjevahendeid (sealhulgas lemmikloomade parasiitide tõrjeks mõeldud vahendeid) oma kodus 48 tunni jooksul enne uriiniproovi kogumist? Palun arvestage putukatõrjespreisid, tablette, vedelikke jne.
⃝ Ei ⃝ Jah ⃝ Ei tea
Kas olete kasutanud inimestele mõeldud putukatõrjevahendeid (nt sääskede, täide, puukide jne tõrjumiseks) viimase 48 tunni jooksul enne proovivõtmist?
⃝ Ei ⃝ Jah
Kas teie aeda on viimase nädala (7 päeva) jooksul töödeldud pestitsiididega?
⃝ Ei ⃝ Jah ⃝ Ei tea
⃝ Pole aeda
Millal tarbisite viimati enne uuriniproovi andmist oma puur- või salvkaevu või allika vett?
⃝ Üldse mitte ⃝ Vähem kui 12 tundi tagasi ⃝ 12 kuni 24 tundi tagasi
⃝ 24 kuni 48 tundi tagasi
⃝ Rohkem kui 48 tundi tagasi
⃝ Ei tea Aitäh vastamast!
Интервью для взрослых
Код исследуемого …………..…..………….……… Код интервьюера …………………..…….….………
Дата проведения интервью …………………………….……… (например, 02.11.2024) Был ли взят анализ крови? ⃝ Да ⃝ Нет Дата и время забора крови ………………………………………….……… (например, 02.11.2024 08:30) Сколько миллилитров крови было собрано и во сколько пробирок были помещены пробы? ……………………………………………………………….……… Если кровь не брали, то по какой причине? ⃝ Неудачная пункция ⃝ Не было дано согласие
⃝ Исследуемый спонтанно отказался
⃝ Другая причина Уточните “Другую причину” …………………………….……….……………………………………………………….. Был ли сдан анализ мочи? ⃝ Нет ⃝ Да Сколько миллилитров мочи было собрано и во сколько пробирок были помещены пробы? ……………………………………………………………………………….……… Дата и время сбора мочи ………………………………………….……… (например, 02.11.2024 08:30) Если моча не была сдана, то по какой причине? ⃝ У исследуемого не было пробирки для сбора проб ⃝ Не было дано согласие
⃝ Другая причина Пожалуйста, уточните “Другую причину” …….……….……………………………………………………….. Являлась ли моча для анализа первой после пробужденя? ⃝ Нет ⃝ Да Если это не первая моча после пробуждения, то почему? ⃝ Забыл (-а) сдать анализ утром ⃝ Другая причина Пожалуйста, уточните “Другую причину” ……….………………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...…………………………………………………………
До сдачи анализа мочи, когда в последний раз происходило мочеиспускание? Пожалуйста, укажите дату и время ………………………………………….……… (например, 01.11.2024 22:30) Где Вы хранили дома образец мочи? ⃝ В холодильнике ⃝ В другом холодном месте
⃝ Образец не находился в холоде Поместилось ли все содержимое мочевого пузыря в контейнер для образца?
⃝ Нет ⃝ Да
Был ли взят образец волос? ⃝ Нет ⃝ Да Сколько волос было собрано и в какое количество контейнеров помещено? ……………………………………………………………………………….……… Дата и время сбора волос ………………………………………….……… (например, 02.11.2024 08:30)
Если волосы не были собраны, то по какой причине? ⃝ Отсутствие согласия ⃝ Исследуемый спонтанно отказался
⃝ Другая причина Пожалуйста, уточните “Другую причину” …………………………….……….………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Какова длина волос исследуемого в сантиметрах? ………………………….……… см (например, 12 см)
При необходимости укажите любые характеристики или комментарии к образцу ….………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Каков натуральный цвет волос исследуемого? ⃝ Черный / шатен ⃝ Коричневый / цвет
«картофельной кожуры» ⃝ Блонд / русый
⃝ Рыжий / рыжая Какова естественная структура волос исследуемого? ⃝ Прямые волосы ⃝ Волнистые волосы
⃝ Вьющиеся волосы Когда в последний раз были помыты волосы исследуемого? ⃝ Сегодня ⃝ Вчера
⃝ Ранее, чем вчера
⃝ Не знаю Если ответ был “ранее, чем вчера”, то сколько дней назад? ………………………………………….……… (например, 3 дня назад)
Перед сдачей анализов, употребляли ли Вы в пищу какие-либо из следующих продуктов за последние три дня? Точно нет Менее 12
часов назад От 12 до 24 часов назад 2 дня назад 3 дня
назад Белая рыба (например, щука, окунь, судак, лещ, камбала, треска, хек) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мелкие жирные рыбы (например, салака, килька, корюшка, ряпушка, сельдь, сардины)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крупные жирные рыбы (лосось, форель, сиг, тунец) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие морепродукты (например, креветки, осьминог, кальмар) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мясо (например, курица, свинина, говядина)
Моллюски или улитки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Рис ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Прочие зерновые продукты (пшеница, рожь, овес, ячмень, кукуруза, отруби) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Водоросли и морские растения ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Грибы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Молочные продукты (масло, сыр, молоко) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жиры (животные (например, сало) а также растительное (например, рапсовое масло)
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Картофельные чипсы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Попкорн приготовленный в микроволновой печи (в пакете) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Арахис ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жевательная резинка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Копченые продукты (ветчина, копченая колбаса, копченый сыр, копченая рыба) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Консервы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фаст-фуд ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Готовая еда в пластиковой упаковке ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Вам проводили какую-либо из перечисленных ниже медицинских процедур в течение последних 24 часов перед сдачей образца? Нет Да Не могу сказать Внутривенная инфузия (капельница)
⃝ ⃝ ⃝
Сдача крови в качестве донора ⃝ ⃝ ⃝
Диализ ⃝ ⃝ ⃝
Вы контактировали с табачным дымом в течение последних 24 часов перед сдачей образцов?
⃝ Нет ⃝ Да, я курил (-а) ⃝ Да, я был (-а) подвержен (-а) воздействию
табачного дыма от других курильщиков (пассивное курение)
Вы контактировали с электронными сигаретами в течение последних 24 часов перед сдачей образца?
⃝ Нет ⃝ Да, я сам (-а) курил (-а) электронную сигарету ⃝ Да, я был (-а) подвержен (-а) воздействию дыма
от электронных сигарет других курильщиков Употребляли ли Вы какие-либо бездымные табачные изделия, такие как нюхательный табак, снюс или жевательный табак, в течение 24 часов до сдачи образца?
⃝ Нет ⃝ Да
Использовали ли Вы какие-либо средства от насекомых (включая средства для борьбы с паразитами у домашних животных) в своем доме в течение 48 часов до сбора образца мочи? Пожалуйста, учитывайте спреи, таблетки, жидкости и т. д. от насекомых?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Вы использовали средства от насекомых для людей (например, для борьбы с комарами, вшами, клещами и т. д.) в течение последних 48 часов до сдачи образца?
⃝ Нет ⃝ Да
Обрабатывался ли Ваш сад пестицидами в течение последней недели (7 дней)?
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
⃝ У меня нет сада
За какое время до сдачи анализа мочи Вы в последний раз пили воду из скважины, колодца или родника?
⃝ Вообще не пил (-а) ⃝ Менее, чем за 12 часов ⃝ От 12 до 24 часов назад
⃝ От 24 до 48 часов назад
⃝ Более, чем 48 часов назад
⃝ Не знаю Благодарим за ответы!
Lapse intervjuu
Uuritava kood …………..………….……… Intervjueerija kood …………………….….………
Intervjuu läbiviimise kuupäev …………………………….……… (näiteks 02.11.2024) Kas lapse vereproov on võetud? ⃝ Ei ⃝ Jah Vere võtmise kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 02.11.2024 08.30) Mitu milliliitrit verd kokku võeti ja mitmesse katsutisse ……………………………………………………………….……… Kui verd ei võetud, siis mis on selle põhjus? ⃝ Ebaõnnestunud punktsioon ⃝ Nõusolek puudus ⃝ Uuritav keeldus spontaanselt ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ ……..………….………………….……….…………………………………………….. Kas lapse uriiniproov on antud? ⃝ Ei ⃝ Jah Mitu milliliitri uriini koguti ja mitmesse topsi ……………………………………………………………………………….……… Uriini kogumise kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 02.11.2024 08.30)
Kui uriini ei antud, siis mis on selle põhjus? ⃝ Uuritaval polnud proovivõtuanumat ⃝ Nõusolek puudus ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ …………………………….……….……………………………………………………….. Kas see on kindlasti esimene uriin pärast ärkamist? ⃝ Ei ⃝ Jah Kui see pole esimene uriin pärast ärkamist, siis miks? ⃝ Proovi võtmine ununes hommikul ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ …………………………….……….……………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Millal laps urineeris viimati enne uriiniproovi kogumist? Palun märkige kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 01.11.2024 22.30)
Kus säilitasite uriiniproovi kodus? ⃝ Külmkapis ⃝ Muus külmas kohas ⃝ Proov ei olnud külmas Kas kogu põie sisu mahtus proovianumasse? ⃝ Ei ⃝ Jah
Kas juusteproov on võetud? ⃝ Ei ⃝ Jah Kui palju juukseid koguti ja mitmesse kotti? ……………………………………………………………………………….………
Juuste kogumise kuupäev ja kellaaeg ………………………………………….……… (näiteks 02.11.2024 08.30)
Kui juukseid ei kogutud, siis mis on selle põhjus? ⃝ Nõusolek puudub ⃝ Uuritav keeldus spontaanselt ⃝ Muu põhjus Palun täpsustage „Muud põhjust“ …………………………….……….……………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Kui pikad on lapse juuksed sentimeetrites? ………………………….……… cm (näiteks 12 cm) Vajadusel märkige siia iseärasused või märkused proovi kohta …………………………….……….………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Mis on lapse juuste loomulik värv? ⃝ Must/tumepruun ⃝ Pruunikas/„kartulikoore“ värvi ⃝ Blond/heledam ⃝ Punakas Milline on lapse juuste loomulik struktuur? ⃝ Sirged ⃝ Laines ⃝ Lokkis Millal lapse juukseid viimati pesti? ⃝ Täna ⃝ Eile ⃝ Varem kui eile ⃝ Ei tea Kui „Varem kui eile“, siis mitu päeva tagasi? ………………………………………….……… (näiteks 3 päeva) Millal võttis laps viimati toidulisandeid (näiteks vitamiinid, mineraalid, omega-3 rasvhapped, looduslikud toidulisandid) viimase 24 tunni jooksul enne vereproovi andmist?
⃝ Üldse mitte ⃝ Vähem kui 5 tundi tagasi ⃝ 5 kuni 12 tundi tagasi
⃝ 12 kuni 24 tundi tagasi Juhul kui laps võttis toidulisandit enne proovi andmist 24 tunni jooksul, siis palun täpsustage, millist toidulisandit ta võttis
……………………………………………………..…………….………...…………………………………………………………
Kas laps on võtnud viimase 24 tunni jooksul enne vereproovi andmist mingeid ravimeid?
⃝ Ei ⃝ Jah
Juhul kui ta võttis ravimit, siis palun täpsustage millist ravimit ta võttis ……………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… , Kas laps sõi viimasel kolmel päeval enne proovi andmist mõnda järgnevatest toiduainetest? Üldse mitte Vähem kui 12
tundi tagasi 12 kuni 24
tundi tagasi 2 päeva tagasi 3 päev tagasi
Valge kala (nt haug, ahven, koha, latikas, lest, tursk, hõbeheik) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Väikesed rasvased kalad (nt räim, kilu, tint, rääbis, heeringas, sardiinid) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suured rasvased kalad (lõhe, forell, siig, tuunikala) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Muud mereannid (nt krevetid, kaheksajalg, kalmaar) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Liha (nt kana, siga, veis)
Karbid või teod ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Riis ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Teised teraviljatooted (nisu, rukis, kaer, oder, mais, kliid) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Vetikad ja meretaimed ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Seened ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Köögiviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Puuviljad ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Piimatooted (või, juust, piim) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Rasvad (nii loomsed (nt searasv) kui ka taimsed (nt rapsiõli) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kartulikrõpsud ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Mikrolaineahjus valmistatav popkorn (kotis) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Maapähklid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Näts ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Suitsutatud tooted (sink, suitsuvorst, suitsujuust, suitsukala) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Konservid ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kiirtoit ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Valmistoit plastikpakendis ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Odrast valmistatud kohv ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Täispiim ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Käsitsi valmistatud puuvilja või köögivilja mahl ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Töödeldud puuvilja või köögivilja mahl ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Tee või mõni teine jook, mis on valmistatud metallist anumas ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Kas lapsele on teostatud viimase 24 tunni jooksul enne proovi andmist mõni järgmistest meditsiinilistest protseduuridest? Ei Jah Ei oska öelda Intravenoosne infusioon ⃝ ⃝ ⃝
Olite veredoonor ⃝ ⃝ ⃝
Dialüüs ⃝ ⃝ ⃝
Kas olete kasutanud putukatõrjevahendeid (sealhulgas lemmikloomade parasiitide tõrjeks mõeldud vahendeid) oma kodus 48 tunni jooksul enne uriiniproovi kogumist? Palun arvestage putukatõrjespreisid, tablette, vedelikke jne.
⃝ Ei ⃝ Jah ⃝ Ei tea
Kas olete kasutanud inimestele mõeldud putukatõrjevahendeid (nt sääskede, täide, puukide jne tõrjumiseks) viimase 48 tunni jooksul enne proovivõtmist?
⃝ Ei ⃝ Jah
Kas teie aeda on viimase nädala (7 päeva) jooksul töödeldud pestitsiididega? ⃝ Ei
⃝ Jah ⃝ Ei tea
⃝ Pole aeda Millal tarbisite viimati enne uuriniproovi andmist oma puur- või salvkaevu või allika vett?
⃝ Üldse mitte ⃝ Vähem kui 12 tundi tagasi ⃝ 12 kuni 24 tundi tagasi
⃝ 24 kuni 48 tundi tagasi
⃝ Rohkem kui 48 tundi tagasi
⃝ Ei tea
Kas laps on kokku puutunud tubakasuitsuga viimase 24 tunni jooksul enne vereproovi andmist?
⃝ Ei ⃝ Jah, puutus kokku teiste suitsetamisega
(passiivne suitsetamine) Juhul kui laps oli passiivne suitsetaja viimase 24 tunni jooksul enne vereproovi andmist, siis kui pika aja vältel?
⃝ Vähem kui 1 tund ⃝ Rohkem kui 1 tund ⃝ Rohkem kui 4 tundi ⃝ Ei tea
Kas laps on kokku puutunud e-sigarettidega viimase 24 tunni jooksul enne proovi andmist?
⃝ Ei ⃝ Jah, puutus kokku teiste inimeste
elektrooniliste sigarettide suitsuga
Juhul kui laps oli kokkupuutes teiste inimeste e-sigarettide suitsuga viimase 24 tunni jooksul enne vereproovi andmist, siis kui pika aja vältel?
⃝ Vähem kui 1 tund ⃝ Rohkem kui 1 tund ⃝ Rohkem kui 4 tundi ⃝ Ei tea
Aitäh vastamast!
Интервью ребенка
Код участника исследования………..………….……… Код интервьюера…………………….….………
Дата проведения интервью …………………………….……… (например, 02.11.2024) Был ли взят у ребенка образец крови? ⃝ Нет ⃝ Да Дата и время забора крови………………………………………….……… (например, 02.11.2024 08:30) Сколько миллилитров крови было собрано и в какое количество пробирок помещено ……………………………………………………………….……… Если кровь не брали, в чем причина? ⃝ Неудачная пункция ⃝ Не дано согласие
⃝ Исследуемый спонтанно отказался
⃝ Другая причина Поясните, если выбран ответ “Другая причина” ……..………….………………….……….…………………….. Был ли взят образец мочи ребенка? ⃝ Нет ⃝ Да Сколько миллилитров мочи было собрано и во сколько пробирок было помещено
……………………………………………………………………………….……… Дата и время сбора мочи………………………………………….……… (например, 02.11.2024 08:30) Если моча не сдана, в чем причина? ⃝ У исследуемого не было сосуда для сбора проб ⃝ Не было согласия
⃝ Другая причина
Поясните, если выбран ответ “Другая причина”….……….……………………………………………………….. Моча, взятая для анализа, является первой после пробуждения?
⃝ Нет ⃝ Да
Если это не первая моча после пробеждения, то почему?
⃝ Забыл (-а) сдать анализ утром ⃝ Другая причина
Поясните, если выбран ответ “Другая причина”….……….………………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Когда ребенок в последний раз мочился перед сбором образца мочи? Пожалуйста, укажите дату и время ………………………………………..…….……… (например, 01.11.2024 22:30)
Где дома хранился образец мочи? ⃝ В холодильнике ⃝ В другом холодном месте
⃝ Образец на находился в холоде Поместилось ли все содержимое мочевого пузыря в контейнер для пробы?
⃝ Нет ⃝ Да
Был ли взят образец волос? ⃝ Нет ⃝ Да Сколько волос было собрано и в какое количество контейнеров помещено?………………………….……… Дата и время сбора волос………………………………………….……… (например, 02.11.2024 08:30)
Если волосы не были собраны, то почему? ⃝ Не было согласия ⃝ Исследуемый спонтанно отказался
⃝ Другая причина Поясните, если выбран ответ “Другая причина”….……….………………………………………………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Какова длина волос у ребенка в сантиметрах? ………………………….……… см (например, 12 см) При необходимости введите сюда любые пометки или комментарии к образцу….……….………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Какой натуральный цвет волос у ребенка? ⃝ Черный / шатен ⃝ Коричневый / цвет «картофельной кожуры»
⃝ Блонд / русый
⃝ Рыжий / рыжая Какова естественная структура волос ребенка? ⃝ Прямые волосы ⃝ Волнистые волосы
⃝ Вьющиеся волосы Когда в последний раз мыли голову ребенку? ⃝ Сегодня ⃝ Вчера
⃝ Ранее, чем вчера
⃝ Не знаю Если «ранее, чем вчера», то сколько дней назад? …………………………(например, 3 дня назад) Когда ребенок в последний раз принимал пищевые добавки (например, витамины, минералы, жирные кислоты омега-3, натуральные пищевые добавки) за последние 24 часа перед сдачей анализа крови?
⃝ Вообще не принимал ⃝ Менее 5 часов назад ⃝ 5-12 часов назад ⃝ От 12 до 24 часов назад
Если ребенок принимал пищевую добавку в течение 24 часов до сдачи анализов, укажите, какую пищевую добавку он принимал …………………………………………………..…………….………...…………………………………………………………
Принимал ли ребенок какие-либо лекарства в течение последних 24 часов перед сдачей анализа крови?
⃝ Нет ⃝ Да
Если он принимал лекарство, укажите, какое лекарство он принимал…………….……….………………..
……………………………………………………..…………….………...………………………………………………………… Ел ли ребенок какие-либо из следующих продуктов в течение последних трех дней перед сдачей образца? Точно нет Менее 12
часов назад От 12 до 24 часов назад 2 дня назад 3 дня назад
Белая рыба (например, щука, окунь, судак, лещ, камбала, треска, сельдь) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мелкая жирная рыба (например, сельдь, килька, анчоус, ряпушка, сельдь, сардины) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Крупная жирная рыба (лосось, форель, сиг, тунец) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие морепродукты (например, креветки, осьминоги, кальмары) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Мясо (например, курица, свинина, говядина)
Моллюски или улитки ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Рис ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Другие злаковые продукты (пшеница, рожь, овёс, ячмень, кукуруза, отруби) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Водоросли и морские растения ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Грибы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Овощи ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фрукты ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Молочные продукты (масло, сыр, молоко) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жиры (животные (например, сало) а также растительное (например, рапсовое масло) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Картофельные чипсы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Попкорн, приготовленный в микроволновке (в упаковке) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Арахис ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Жевательная резинка ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Копченые продукты (ветчина, копченая колбаса, копченый сыр, копченая рыба) ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Консервы ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Фаст-фуд ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Готовая еда в пластиковой упаковке ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Кофе из ячменя ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Цельное молоко ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Сок из фруктов или овощей, приготовленный вручную ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Обработанный фруктовый или овощной сок ⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Чай или любой другой напиток, приготовленный в металлическом контейнере
⃝ ⃝ ⃝ ⃝ ⃝
Проводилась ли ребенку какая-либо из следующих медицинских процедур в течение последних 24 часов до сдачи образца? Нет Да Не могу сказать Инфузия (введение жидкости) внутривенно (капельница)
⃝ ⃝ ⃝
Ребенок был донором крови ⃝ ⃝ ⃝
Диализ ⃝ ⃝ ⃝
Вы использовали средства для борьбы с насекомыми (включая средства для борьбы с паразитами у домашних животных) в Вашем доме в течение 48 часов до сбора мочи? Пожалуйста, учитывайте спреи, таблетки, жидкости и т.д.
⃝ Нет ⃝ Да ⃝ Не знаю
Вы использовали средства для борьбы с насекомыми, предназначенные для людей (например, против комаров, вшей, клещей и т.д.), в течение последних 48 часов перед сбором пробы?
⃝ Нет ⃝ Да
Обрабатывался ли Ваш сад пестицидами за последнюю неделю (7 дней)? ⃝ Нет
⃝ Да ⃝ Не знаю
⃝ У нас нет сада Когда ребенок в последний раз употреблял воду из своего колодца, источника или скважины перед сдачей пробы?
⃝ Никогда ⃝ Менее 12 часов назад ⃝ От 12 до 24 часов назад ⃝ 24–48 часов назад ⃝ Более 48 часов назад ⃝ Не знаю
Подвергался ли ребенок воздействию табачного дыма в течение последних 24 часов перед взятием образца крови?
⃝ Нет ⃝ Да, подвергался воздействию других курящих
(пассивное курение) Если ребенок был пассивным курильщиком в течение последних 24 часов перед взятием образца крови, то как долго?
⃝ Менее 1 часа ⃝ Белее 1 часа ⃝ Более 4 часов ⃝ Не знаю
Контактировал ли ребенок с электронными сигаретами в течение последних 24 часов перед сдачей образца?
⃝ Нет ⃝ Да, контактировал с другими людьми, которые
дымили электронными сигаретами
Если ребенок контактировал с людьми, которые курили электронные сигареты в течение последних 24 часов перед сдачей анализа крови, то как долго?
⃝ Менее 1 часа ⃝ Белее 1 часа ⃝ Более 4 часов ⃝ Не знаю
Благодарим за ответы!
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Marilin Lutsoja ja Maia Radin (taotluse esitajad)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu
läbiviimine
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Ei
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Tartu Ülikooli
andmekaitsespetsialist,
[email protected]. Tartu
Ülikooli
meditsiiniteaduste
valdkonna andmekaitse
spetsialist on Priit Piir.
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Jah, eetikakomitee luba on
olemas
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või
selle kavand.
Jah
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
ees- ja perekonnanimi: Marilin Lutsoja
amet: nõunik
töökoht: Sotsiaalministeerium, Rahvatervishoiu
osakond
töökoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn
telefoninumber: +372 58667485
e-post: [email protected]
1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
ees- ja perekonnanimi: Maia Radin
amet: valdkonnajuht (toidu ning sööda
keemiline ja bioloogiline ohutus)
töökoht: Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Toiduohutuse
osakond
töökoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn
telefoninumber: +372 56217373
e-post: [email protected]
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
ees- ja perekonnanimi: Hans Orru
amet: keskkonnatervishoiu professor
töökoht: Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut
töökoha aadress: Ravila 19, Tartu linn, 50411
telefoninumber: +372 527 7427
e-post: [email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik
alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
§ 2. Ministeeriumi valitsemisala
(1) Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on
sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande,
pensionisüsteemi kavandamine ja
korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide
piiriülene koordineerimine, laste õiguste
tagamine ja heaolu edendamine, puudega
inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase
tegevuse koordineerimine, rahva tervise kaitse,
tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine,
ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed
ning vastavate õigusaktide eelnõude
koostamine.
§ 4. Ministeeriumi põhiülesanne
Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja
teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires
korraldus-, arendus-, planeerimis- ja
järelevalvetoimingute tegemine oma
valitsemisalas, lähtudes valitsemisala
arengukavas esitatud ministeeriumi ja
3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning
4. peatükis sätestatud osakondade
põhiülesannetest.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
põhimäärus
§ 5. Ministeeriumi valitsemisala
Ministeeriumi valitsemisalas on maaelu
poliitika, maakasutuspoliitika,
põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika,
regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku
omavalitsuse poliitika ja kohalike
omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning
riigisisese ühistranspordipoliitika kavandamine
ning elluviimine, toiduvarustuskindluse ning
toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise
korraldamine, ettevõtluse regionaalse arengu ja
investeeringute korraldamine, loomatervise ja -
kaitse ning taimetervise ja -kaitse valdkonna
tegevuse koordineerimine, postside,
põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning
põllumajandushariduse korraldamine,
ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise
tagamise koordineerimine, ruumilise
planeerimise korraldamine, maa- ja
ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning oma
valitsemisala valdkonna õigusaktide eelnõude
koostamine.
§ 6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk
Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua
tingimused tasakaalustatud regionaalseks
arenguks, sealhulgas ettevõtluse regionaalseks
arenguks ja investeeringute regionaalselt
tasakaalustatud suunamiseks, põllu- ja
maamajanduse ning kalanduse jätkusuutlikuks
ja mitmekesiseks arenguks ning ligipääsetavuse
valdkonna arenguks; tagada toidu
varustuskindlus, ohutu ja nõuetekohane toit ja
sööt, hea loomatervise ja -kaitse ning
taimetervise ja -kaitse olukord, ruumilise
planeerimise kaudu säästlik maakasutus ning
kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond, samuti
postside toimimine; ning aidata kaasa kohalike
omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida
kohalikku elu.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Käesoleva uuringu eesmärk on selgitada välja Ida-Virumaa elanike kokkupuude
põlevkivisektorist tulenevate kemikaalide, pestitsiidide ja nende laguproduktide ning
plastifikaatorite ja püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldus veres, uriinis või juustes ning
võrrelda sisaldusi teiste maakondade elanikega ja hinnata kokkupuute mõju inimeste tervisele ja
heaolule.
Uuringu raames kogutakse 1000 inimesel uriini- ja juukseproovid ning 700 uuritaval ka
vereproovid. Pooled uuritavatest kaasatakse põlevkivitööstuse piirkonnast (Ida-Viru maakonnas
elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on nn kontrollrühm, kes
kaasatakse erinevatest Eesti piirkondadest. Tegevuse raames uuritakse isikute biomaterjalides
(uriinis, juustes ja/või veres) raskmetallide, pestitsiidide jääkide, polüaromaatsete süsivesinike
(PAH-i) metaboliitide ning benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni (BTEX) sisaldusi nii
põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui ka võrdlusrühmades (Tabel 1). Lisaks nendele
analüüsitakse PARC (Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals) tegevuse T4.1.
raames teiste oluliseks peetud keemiliste ainete nagu ftalaadid, Di-isononüül-tsükloheksaan-1,2-
dikarboksülaat (DINCH) ning per- ja polüfluoroalküülainete (PFAS) sisaldust (Tabel 1). Lisaks
bioproovidele täidavad uuritavad küsimustiku elu- ja töökeskkonna, elustiili, toitumise, ning
tervisenäitajate sh antropomeetriliste näitajate kohta. Uuritavate nõusolekul on meil kavas teha ka
päringuid Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaasi jt terviseregistritesse
(Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste register), et saada
täiendavaid ning ka hilisemaid andmeid uuritavate tervise kohta.
Saadud tulemuste põhjal viiakse läbi statistiline analüüs, mis hindab biomonitooringu tulemuste
ja küsimustikes kogutud ning registritest kogutud andmete põhjal inimeste kokkupuudet
põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ning analüüsib leidude potentsiaalset tervisemõju.
Üks eesmärk on uurida ka võimalikku koosmõju eri kemikaalide vahel, mis võib anda mingeid
seni teadmata või ootamatuid täiendavaid tervisemõjusid. Niisamuti võrreldakse käesoleva
uuringu tulemusi varasemate olemasolevate andmetega (Orru et al., 2020) ning antakse soovitusi
tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Lisaks võrreldakse PARCi tegevus P4.1.1.2.a
General Human Biomonitoring Survey raames Eesti eri piirkondade biomonitooringu tulemusi
teiste Euroopa riikide tulemustega, mis annab veelgi laiema võrdlusmaterjali ning konteksti
käesolevale uuringule.
Biomonitooringu uuringu lõpus antakse uuringu tulemustest avalikkusele (otsustajad, poliitika-
kujundajad, ettevõtted, elanikud jt huvirühmad) teada läbi teabepäevade ning antakse poliitika-
soovitused keskkonna- ja tervisepoliitika ning sekkumismeetmete kujundamiseks.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Maailmas laialdaselt kasutusel olev inimese biomonitooring on teadaolevalt ainuke ja täpne
teaduslik uurimisviis, mis võimaldab välja selgitada, kas ja mis mahus erinevad ühendid ja ained
keskkonnast inimorganismi jõuavad ning kuidas nende kogus ja mõju aja jooksul muutub.
Biomonitooringu käigus mõõdetakse kas siis saasteaineid või nende laguprodukte ehk metaboliite
inimese kudedes ja eritistes, näiteks veres, uriinis, juustes, rinnapiimas, spermas, hammastes jne.
Võrreldes keskkonnaseirega on biomonitooringul mitmeid eeliseid. Näiteks iseloomustavad
bioloogilised proovid ka korduvat kokkupuudet ning erinevate ekspositsioonide koosmõju (Orru
et al., 2020a). Biomonitooringu andmed kajastavad otseselt kogu kehasse jõudnud saasteaineid
või nende bioloogilisi mõjusid, mis tulenevad kõigist kokkupuuteviisidest – sissehingamisest,
naha kaudu imendumisest ja allaneelamisest, sh imetamisest. Biomonitooringu andmed
peegeldavad ka inimeste füsioloogilisi erinevusi nagu biosaadavus, bioakumulatsioon ja
organismis püsivus, mis võivad mõne keskkonnakemikaali (nt püsivad orgaanilised saasteained ja
metallid, nagu plii ja kaadmium) sisaldusi mõjutada (WHO, 2015).
Seega on kokkupuudete hindamiseks tarvilik analüüsida iga isiku proove arvestades nende
elustiili, toitumisharjumusi ja muid viise erinevate keemiliste ühenditega kokkupuuteks.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuring on muuhulgas seotud Sotsiaalministeeriumi tööplaanis vähi ennetamise projekti EL
Euroopa Horisont partnerlustes osalemine alategevusega „Biomonitooring“.
Lisaks toetab uuring mitmeid Eesti 2035 eesmärke sealhulgas inimeste töövõimekao
vähendamine ning personaalmeditsiini lõimimine tervishoiusüsteemi ja Rahvastikutervise
arengukava 2020-2030 programme „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“ ning
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eesmärke.
Uuringu tulemused panustavad Euroopa säästliku kemikaalistrateegia ja Euroopa roheleppe
eesmärkidesse. Uuringus kogutud materjale saab kasutada järgmiste uuringute lähtepunktina ning
säilitatavaid proove saab kasutada hilisemates uuringutes võrdlusmaterjalina. Uuringu tulemuste
põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi
põlevkivitööstuse ja põllumajandus-tootmises kasutatavate taimekaitsevahendite negatiivset mõju
elukeskkonnale; põlevkivisektori piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb; taimekaitsevahendite
kasutamise teadlikkus kasvab ning suureneb Eestis toodetud ja tarbitud toidu ohutus.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuringus osalemine, samuti ka küsimustike ja uuritavate proovide säilitamine, on kooskõlastatud
informeerimise ja teadliku nõusoleku vormiga, mis on kooskõlas andmekaitse regulatsioonidega.
Uuringus osalemine on vabatahtlik ning uuritavad võivad igal ajal uuringus osalemisest loobuda.
Seda selgitatakse uuritavatele infolehes ja nõusolekuvormis. Samuti mainivad seda uuritavatele e-
mailiga saadetavad kutsed. Uuringus saavad lapsed osaleda ainult siis, kui nii laps ise kui ka
lapsevanem on andnud selleks allkirja teadliku nõusoleku vormile. Uuringus on koostatud eraldi
infoleht ja nõusolekuvorm lastele mõistetavas keeles.
Enamik uuritavatest leitakse perearstikeskuste abil juhuvaliku alusel, näiteks uuringusse kaasatud
perearstikeskustes või töötervishoiukeskustes on üleval info uuringu toimumise kohta. Lisaks
sellele võib töötervishoiuarst anda vastuvõtul põlevkivitööstusest tulevatele isikutele infot
uuringu toimumise ja selles osalemise kohta, koos infomaterjalidega. Küll on eelnevalt
uuringumeeskonna poolt töötervishoiuarste koolitatud, et nad ei avaldaks uuritavale mingil viisil
survet uuringus osalemiseks. Teatud uuritavatele rühmadele nagu põllumehed ja kalurid
saadetakse infot uuringu toimumise ja võimaliku osalemise kohta läbi erialaorganisatsioonide.
Mahetoitujad saavad uuringust teada läbi infomaterjalide mahepoodides.
Uuringus osalemiseks peab uuritav vastama uuringuküsimustikule toitumise, käitumis-
harjumuste, tervisliku seisundi jms kohta (20-30 minutit) ning koguma uriiniproovi. Vereproovi
andmiseks tuleb külastada tervisekeskust. Need uuritavad, kes vereproovi ei anna (näiteks
põllumehed) võivad soovi korral lubada uuringu koordinaatori enda juurde koju juukseproovi
võtmiseks ja uriiniproovi, nõusolekuvormide ja küsitluste turvaliseks transportimiseks (nii ei pea
uuritav kuhugi spetsiaalselt sõitma) või võivad soovi korral siiski pöörduda nendeks toiminguteks
tervisekeskusesse. Mõned osalejad võivad vereproovide kogumise ajal kogeda kerget
ebamugavust ning esineda võib kerge valu või hematoom punktsioonikohas. Vereproovi võtab
kogenud meditsiinitöötaja ning püüame uuritavate ebamugavuse viia miinimumini. Juuste proov
võetakse erinevatest piirkondadest kukla poolelt ning seda ei jää uuritava soengust näha. Juuste
proovi võtmisega võib teoreetiliselt levitada täisid või muid nahaga seotud nakkuseid, kuid selle
vältimiseks desinfitseeritakse enne iga uuritava juukseproovi võtmist käärid ja proovivõtja
kannab ühekordseid kindaid.
Uuritavale võib olla häiriv teada saada, et tema (või tema lapse) ohtlike kemikaalide tase on
kõrgem keskmisest ja see võib põhjustada ärevust. Selle maandamiseks soovitame uuritaval
arutada oma proovide tulemusi perearstiga ja samuti annab uuringumeeskond konkreetseid
soovitusi kuidas toimida, kui mõne uuritava kemikaali sisaldus on keskmisest suurem.
Leiame, et uuring ei tekita uuritavale märkimisväärset füüsilist ega vaimset kahju.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Täidetud küsimustikud koguvad kokku perearstid/õed, töötervishoiuarstid/õed või uuringu
koordinaator vastavalt uuritavate sihtrühmale ning edastavad need uuringu vastutavale täitjale
(Hans Orru). Perearstid/õed ja töötervishoiuarstid/õed lisavad peale küsimustiku saamist sinna
uuritava koodi, sulgevad selle kinnisesse ümbrikusse ning panevad lukustatud kappi. Teise
lukustatud kappi kogutakse nõusolekulehed. Omakorda mõlematest andmestikest eraldi hoitakse
uuritavate koodid ning nende isikuandmed. Küsimustikele ja nõusoleku lehtedele läheb järele
Tartu Ülikooli uuringu koordinaator, kes hiljem andmed ka sisestab.
Bioloogiliste proovide tulemused edastatakse laborite poolt uuringu vastutavale täitjale turvalisel
kujul, mis on lisaks samuti pseudonüümitud. Päringud registritesse teeb uuringu vastutav täitja,
kes kasutab selleks uuritavate isikukoode. Uuringu vastutaval täitjal ja uuringu koordinaatoril on
ainsana juurdepääs tagasikodeerimise võtmele. Tagasikodeerimine on vajalik selleks, et erinevaid
andmeid õige isikuga seostada (küsitluse andmed, proovide andmed, registrite andmed).
Registritest saadud andmetest eemaldab uuringu vastutav täitja kõik isikuandmed (nimi
kontaktandmed) enne nende andmebaasi sisestamist ja viib nad pseudonüümitud kujule. Kõik
uuritavate andmed sisestatakse Tartu Ülikooli RedCap keskkonda (redcap.ut.ee) pseudonüümitud
kujul. Paberkandjatel olevad nõusolekuvormid (sisaldavad isikuandmeid) säilitatakse
Biomeedikumis lukustatud kapis, millele on juurdepääs vaid vastutaval uurijal ja uuringu
koordinaatoril.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Koostatakse valim 1000 uuritavaga lähtudes eeluuringutes (Orru et al., 2020) ja (Orru et al.,
2021) väljapakutud uuritavate rühmadest. Pooled uuritavatest (500) kaasatakse Ida-Virumaalt
põlevkivisektoriga kas tööalaselt või elukoha tõttu kokkupuutuvate isikute seast. Teine pool
valimist on kontrollrühmaks, kes kaasatakse suuremate linnade (Tallinna, Tartu) või
maapiirkondade elanike hulgast. Uuritavaid kaasatakse järgmistest sihtrühmadest: 1) elanikud,
kes puutuvad kokku põlevkivi sektoriga elukoha tõttu (Kohtla-Järve elanikud, Narva elanikud,
Sillamäe elanikud); 2) põlevkivisektori töötajad; 3) elanikud, kes puutuvad kokku pestitsiididega
elukoha tõttu (elavad põldude ääres või nitraaditundlikul alal); 4) pestitsiididega tööalaselt kokku
puutuvad inimesed (põllumehed); 5) pestitsiididele vähe eksponeeritud inimesed (eelistavad
4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
mahetoitu); 6) mõnedele raskmetallidele nagu elavhõbe enam eksponeeritud (kalurid); 7)
suuremate linnade elanikud; 8) maapiirkondade elanikud. Igast rühmast kaasatakse võrdselt
täiskasvanuid (vanuses 18 –60) ja lapsi (vanuse 6–11), s.h võrdselt mehi ja naisi, ning võrdselt
poisse ja tüdrukuid. Eelistakse lapsevanema-lapse paare selleks, et samast perekonnast oleks
uuringusse kaasatud üks lapsevanem ja üks tema lastest (Tabel 1). Kõik uuritavad peavad olema
elanud piirkonnas vähemalt viis aastat.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Andmepäring tehakse päringuhetkel maksimaalselt nõusoleku andmisele eelneva 20 aasta kohta
(juhul kui registris on olemas andmed nii pika perioodi kohta). Vastavalt vajadusele teostatakse
päringuid kuni uuringu lõpuni 31.12.2049.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Register Andmekoosseis
Tervisekassa
raviarvete ja
retseptide
andmebaas
Kõikide raviarvete avamise ja lõpetamise
kuupäevad, ravi tüüp, raviarvetel
kajastuvad diagnoosid (põhidiagnoosid ja
kaasuvad diagnoosid). Retseptiravimite
osas retsepti väljakirjutamise kuupäev ja
retseptile märgitud diagnoos koos RHK
koodidega
Antud andmete põhjal
seostatakse uuritavate
haigestumust nende
kokkupuutega
keskkonnakemikaalidega.
Rahvastikuregister Ajaloolised elukohad Antud andme põhjal on
võimalik leida elanike
kaugus põlevkivi jt
tööstustest ning seostada
neid modelleeritud
keskkonnakemikaalide (s.h
õhusaaste) väärtustega.
Raseduse
infosüsteem
Sünniaeg; ema varasemate sünnituste arv.
Rasedusega seotud uuringud, toimingud ja
riskitegurid (kunstlik viljastamine,
sünnieelne diagnostika, riskitegurid,
uuringud ja ravi, ema raseduspuhused
diagnoosid ja kaasnevad haigused (RHK
kood))
Sünnituse andmed (raseduskestus sünni
hetkel, ema sünnituspuhused ja -järgsed
diagnoosid (RHK kood), sünnituse viis)
Lapse andmed (sünnikaal, elus või surnult
sünd, mitmikute sünd, sugu)
Lapse andmed haiglast lahkumisel või kuni
7 päeva vanuselt (toimingud lapsega,
väärarengud, muud diagnoosid (RHK
kood))
Kuna on teada, et
sünninäitajad on seotud
hilisema elu terviseriskide
ning kemikaalide
suurenenud adsoprtsiooni
näitajatega, on seda oluline
arvesse võtta laste uurimisel
võimaliku kemikaalide
tervisemõju uurimisel.
Vähiregister Kõikide registrisse sisestatud kastavajate
kohta küsime järgmiseid andmeid:
Diagnoos ehk üksikasjalik paige, diagnoo-
simise aeg, diagnoosi kinnitanud uurimis-
meetodid, morfoloogiline diagnoos ja paha-
loomulisuse aste, kasvaja levik
Esmane ravi raviliigiti – ravi olemus, ravi-
mise koht, ravi alustamise kuupäev ja ravi-
meetod
Surmaaeg ja -põhjus või Eestist lahkumise
aeg
Kuna palju kemikaalid
suurendavad vähiriski, on
oluline teha päring nende
vähki haigestumise
uurimiseks
Surma põhjuste
register
Surma kuupäev ja surma põhjuse andmed,
s.h vahetu ja varasema surmapõhjuse täpsed
andmed, surma algpõhjuse ja välispõhjusest
tingitud täpsustavad andmed ning surma
soodustanud oluliste seisundite andmed,
surma põhjuse määramise alus, surma tingi-
tud asjaolud ning surmapõhjuste registri
poolt määratud esmapõhjus.
Antud info on vajalik, et
tulevikus uuritava jaoks
uuring lõpetada ning
võimalusel seostada ka tema
surma suurenenud
kokkupuutega
kemikaalidega.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Uuringus osalejad täidavad enda kohta küsimustikud ning annavad (vastavalt sihtrühmale vere
ja/või uriini ja/või juuste) proovid.
Päringud terviseandmete kohta tehakse Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmebaasi jt
terviseregistritesse (Rahvastikuregister, Raseduse infosüsteem, Vähiregister, Surma põhjuste
register).
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Uuringumeeskond on registripidajatega konsulteerinud ning eelnevalt korduvalt teinud päringuid
kõigisse eelnevalt mainitud registritesse ning teinud teadusuuringuid sarnaste andmetega.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Bioloogiliste proovide tulemused edastatakse laborite poolt uuringu vastutavale täitjale turvalisel
kujul, mis on lisaks samuti pseudonüümitud. Päringud registritesse teeb uuringu vastutav täitja,
kes kasutab selleks uuritavate isikukoode. Uuringu vastutaval täitjal ja uuringu koordinaatoril on
ainsana juurdepääs tagasikodeerimise võtmele. Tagasikodeerimine on vajalik selleks, et erinevaid
andmeid õige isikuga seostada (küsitluse andmed, proovide andmed, registrite andmed).
Registritest saadud andmetest eemaldab uuringu vastutav täitja kõik isikuandmed (nimi
kontaktandmed) enne nende andmebaasi sisestamist ja viib nad pseudonüümitud kujule. Kõik
uuritavate andmed sisestatakse Tartu Ülikooli RedCap keskkonda (redcap.ut.ee) pseudonüümitud
kujul. Paberkandjatel olevad nõusolekuvormid (sisaldavad isikuandmeid) säilitatakse
Biomeedikumis lukustatud kapis, millele on juurdepääs vaid vastutaval uurijal ja uuringu
koordinaatoril.
Andmed kogutakse isikustatud kujul, kuid kantakse andmebaasi ja salvestatakse pseudonüümitud
kujul. Tagasikodeerimise võimalus on vajalik selleks, et teha uuritavate kohta päringuid
registritesse täpsemate terviseandmete saamiseks ning hiljem täiendavate andmete lisamiseks
andmebaasi. Päringuid registritesse on vaja teha kahel põhjusel:
1) Uuritavate eneseraporteeritud terviseandmed ei pruugi olla täpsed ja me kaotame sellega
uuringu tulemuste usaldusväärsuses, kui me ei tee päringuid registritesse.
2) Andmete analüüsi on vaja teha ka aastate möödudes uuritavate proovide kogumisest, et teada
saada kas ja kuidas mõjutab suurem keskkonnamürkide sisaldus terviseprobleemide avaldumist.
Kasutades vaid eneseraporteeritud terviseandmeid saame teha vaid läbilõikeuuringuid, mis ei
anna infot haigestumise põhjuste kohta. Seoste põhjuslikkuse selgitamiseks on vaja läbi viia
jälgimisuuringuid.
Isikuandmeid hoitakse Tartu Ülikooli serveris parooliga kaitstult kuni uuringu lõpuni
(31.12.2049) nii et neile on juurdepääs ainult uuringu vastutaval täitjal ja uuringu koordinaatoril.
Paberkandjal esitatud isikuandmetega nõusolekuvorme hoitakse kui uuringu lõpuni Tartu Ülikooli
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis selleks spetsiaalselt ette nähtud lukustatud ruumis.
Neile on juurdepääs samuti vaid uuringu vastutaval täitjal ja uuringu koordinaatoril. Tartu
Ülikoolis on rakendatud turvameetmed, mis väldivad isikuandmete kadu ja kõrvaliste
isikute poolt omavolilist kasutamist. Institutsioonidel on olemas isikuandmete kaitse juhendid,
eeskirjad ja korrad, millega on töötajad tutvunud ja millele on neil püsivalt juurdepääs. Arvuti
ekraanidel on ekraanilukud. Ruumidel on tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Kriisiolukordadeks
on institutsioonidel olemas eraldi tegevuskava.
PARCi tegevuse P4.1.1.2.a General Human Biomonitoring Survey raames võrreldakse Eesti
tulemusi ka teiste riikide sarnaste uuringute tulemustega. Pseudonüümitud kujul jagatakse
uuritava andmeid PARC partneritega, kes teevad sarnast uuringut. Uuritavate isikuandmeid ei
jagata. Andmete jagamine toimub ainult selleks ette nähtud spetsiaalsete turvameetmetega
infosüsteemide kaudu. Uuritavate proovide keemilise analüüsi tulemuste andmed jagatakse
IPCHEM-iga (Euroopa Komisjoni keemilise seire teabeplatvorm,
https://ipchem.jrc.ec.europa.eu/). Need andmed läbivad lisaks veel ühe pseudonüümimise
(topeltkodeerimise) etapi ja on turvaliselt hoitud.
Mitmekeskuselise teadustöö korral on ühtset andmebaasi haldav asutus ehk vastutav töötleja
VITO NV R&D Environment & Health Belgias.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Lisaks punktis 9.2. kirjeldatud andmete isikute raskmetallide sisaldus veres ja juustes,
polüaromaatsete süsivesinike ja benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni sisaldus uriinis, per-
ja polüfluoroalküülainete (PFAS) sisadus veres, ftlalaatide, bisfenool a ja 1,2-tsükloheksaan
dikarboksüülhappe diisononüül estri (DINCH) sisaldus uriinis, pestitsiidide sisaldus uriinis ja
juustes, kaugust tööstusallikatest, õhusaaste sisaldus nende elukohas ning küsimustikes (lisa 3)
leitud andmed.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Uuringu vastutaval täitjal ja uuringu koordinaatoril on ainsana juurdepääs tagasikodeerimise
võtmele. Võtit säilitatakse muudest andmetest eraldi Tartu Ülikooli serveris kuni uuringu lõpuni,
maksimaalselt kuni 31.12.2049.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Pseudonüümitud andmeid säilitatakse uuringu lõpuni, maksimaalselt kuni 31.12.2049. Tegemist
on mahuka ja pikaajalise kohortuuringuga, kus üheks eesmärgiks on muuhulgas uurida varase ea
kemikaalide kokkupuudet hilisema ea haigestumusele. Et saada andmeid hilisema ea
haigestumise kohta, on meil vaja hiljem teha päringuid Tervisekassa andmebaasi.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse
isikuandmete töötlemisest? Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas
teavitatakse.
Uuringu informeeritud nõusoleku infolehel on
kirjeldatud isikuandmete töötlemist ning
toodud kontaktandmed täiendava
informatsiooni saamiseks.
11.3. Kust on leitavad
andmekaitsetingimused6?
Andmekaitsetingimused on antud niisamuti
uuringu informeeritud nõusoleku infolehel.
12. Kas isikuandmeid edastatakse
kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
Tegemist on anonümiseetritud andmetega,
seega isikuandmeid, mille alusel on võimalik
isik tuvastada, teiste riikidega ei jagata.
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad9:
5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm - täiskasvanule
Lisa 4: Nõusoleku võtmise vorm - lapsevanemale
Lisa 5: Nõusoleku võtmise vorm - lapsele
Lisa 6: Uuritava enda täidetav küsimustik
Lisa 7: Intervjuu küsimustik
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Leping | 25.07.2024 | 91 | 2-2.2/2458-2 | Muu leping | som | |
Leping | 07.06.2024 | 139 | 2-2.2/2458-1 | Muu leping | som | |
Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine | 16.05.2024 | 161 | 38 | Ministri üldkäskkiri | som | |
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine | 30.08.2023 | 421 | 126 | Ministri üldkäskkiri | som |