Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine

MINISTRI KÄSKKIRI

30.08.2023 nr 126

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kinnitan toetuse andmise tingimused „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

1

KINNITATUD

terviseministri ……….08.2023

käskkirjaga nr ………

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude

vähendamine

Abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviija

Sotsiaalministeerium (rahvatervise osakond)

Partner

Terviseamet (TA)

Rakendusasutus (RA)

Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond)

Rakendusüksus (RÜ)

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................ 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................ 4

2.1. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................................................ 5 2.2. BIOMONITOORINGU KORRALDAMINE PÕLEVKIVISEKTORIGA KOKKUPUUTUVA ELANIKKONNA SEAS .......................................... 6 2.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................... 7

3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................... 7

4. TEGEVUSTE EELARVE .................................................................................................................................... 8

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .............................................................................................................................. 8

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ................................................................................................ 8

7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED .......................................................................................................... 9

8. ARUANDLUS ............................................................................................................................................... 10

9. TAT MUUTMINE ......................................................................................................................................... 10

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................. 11

11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................. 11

3

1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega 1.1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Kuna põlevkivitööstus asub Ida-Virumaal, on meetme sihtpiirkond Ida-Virumaa (edaspidi maakond). 1.2. Seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga, valdkondlike arengukavadega ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 1.2.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“ ja prioriteediga 10 ning ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele. TAT-ga on hõlmatud meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine „Kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC)1 tegevused ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (PARC partnerlusega seotud projekt)““. Seega hõlmab TAT ühelt poolt biomonitooringut, mille eesmärk on välja selgitada maakonna elanike kokkupuude põlevkivisektorist tulenevate kemikaalidega ning hinnata nende mõju inimeste tervisele ja heaolule. Teiselt poolt on aga TAT raames nimetatud PARC partnerlusega seotud tegevusi. PARC partnerlus on suunatud kemikaalide riskide hindamisele ning uudsete meetodite ja platvormide väljatöötamisele kemikaalidega seotud riskide vähendamiseks. PARC partnerlusega seotud tegevuste all on mõeldud kemikaalide riskide hindamise uute teadmiste, platvormide ja tööriistade kättesaadavaks tegemist kemikaalide riskihindajatele. Sekkumine on seotud õiglase ülemineku tegevustega, kuna riskihindajate koolitamine uudsete meetoditega ning neile tööriistade ja platvormide kättesaadavaks tegemine annavad võimaluse neil ümber profileeruda põlevkivitööstusega seotud kemikaalide riskide hindamiselt ringmajandusel ja mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse kemikaalide riskide hindamisele. Uute tööstusharude toodanguga seotud kemikaalide riskide hindamine annab võimaluse tulevikus edendada maakonnas näiteks ringmajandust ja puidukeemiatööstust võimalikult keskkonnasäästlikul ja ohutul viisil. Käesoleva TAT raames mõistetaksegi keemiatööstuse all mittefossiilsetel kütustel põhinevat keemiatööstust ja ringmajandusel põhinevat keemiatööstust. 1.2.2. TAT-ga rakendatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tervist toetava keskkonna programmi meedet 1.1 „Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine“. TAT tegevus „Kemikaalide riskide hindamine“ panustab programmi meetme 1.1 tegevusse 1.1.1 ja aitab töötajate ja riskihindajate kvalifikatsioonitaseme tõstmise kaudu kaasa tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamisele. TAT tegevus „Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas“ panustab programmi meetme 1.1 tegevusse 1.1.2 ja aitab

1 PARC ehk Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals. Tegemist on kogu ELi hõlmava

teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlusprogrammiga, mille eesmärk on toetada ELi ja riiklikke kemikaaliriskide

hindamise ja riskijuhtimise asutusi uute andmete, teadmiste, meetodite, võrgustike ja oskustega, et lahendada

praegusi, esilekerkivaid ja uudseid kemikaaliohutusega seotud probleeme.

https://cordis.europa.eu/project/id/101057014.

4

paremini hinnata maakonnas terviseriske, mis on seotud põlevkivitööstusega ning selle tekitatud õhu- ja veesaastega. 1.2.3. TAT tegevustega panustatakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ regionaalarengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. TAT tegevuste elluviimisega on võimalik ennetada kemikaalide ohtlikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, mis tagab rahuolu keskkonnaga. TAT panustab ka „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. 1.2.4. Biomonitooring on seotud Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud meetmega, mille eesmärk on arendada välja maakonna elanike vajadustele vastavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning toetada nende pakkumist. Põlevkivi kaevandamisel ja õiglasel üleminekul2 on ulatuslik mõju maakonna vajadustele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vaatest, mistõttu on vajalik, et neid arendataks just sealset konteksti arvesse võttes. Nimelt puutuvad paljud põlevkivisektoris töötavad inimesed kokku ohtlike kemikaalidega, mille suurem kogus organismis võib põhjustada olulisi terviseprobleeme ja tekitada ka osalist või täielikku töövõimetust. Seetõttu on vaja teha kindlaks, kui suur on probleem, kui palju on inimeste organismi sattunud võimalikku tervisekahju tekitavaid kemikaale ning kuidas saaks ennetada ebasoovitavate tervisemõjude tekkimist ning lahendada juba tekkinud probleeme. Biomonitooring aitab sellele oluliselt kaasa. Samuti on biomonitooring seotud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgiga 1 „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030 sotsiaalvaldkonna eesmärk on jõuda selleni, et aastaks 2030 toimiks maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ja vajadustele vastav sotsiaal- ja tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab head rahvastiku tervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ja maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimetulemiseks. Arengustrateegia tegevuskava (2019–2030) tegevussuunaks on ühiste rahvastiku tervist ja turvalisust edendavate tegevuste rakendamine, mille üheks osaks on ka kavandatav biomonitooring. 1.2.5. TAT on kujundatud vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030. 2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on lahkuda põlevkivisektorist ning koolitada maakonna keemiatööstuse riskihindajaid eesmärgiga aidata neil ümber profileeruda põlevkivitööstusega seotud riskide hindamiselt ringmajandusel ja mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse kemikaalide hindamisele. Lisaks on oluline kaasajastada ka kemikaalide mõju hindamise analüüsimiseks vajalikud platvormid ja tuvastada uuringutega elanike võimalikud tervisrikked, et rakendada vajalikke tervisekaitsemeetmeid. Toetatavate tegevuste valikul lähtuti vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

2 Õiglane üleminek on üks kuuest Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 toetuse kasutamise eesmärgist.

https://rtk.ee/oiglane-uleminek.

5

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.12.2029.

2.1. Kemikaalide riskide hindamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on saada teadmisi, tööriistu ja koostöövõimalusi, et ehitada tulevikuks teadmiste baas, mis võimaldab hinnata maakonna keemiatööstuse ja eelkõige põlevkivisektori tõttu tekkinud riske elanikele ja elukeskkonnale ning seeläbi leevendada juba tekkinud keskkonna- ja tervisemõjusid, sealhulgas tuleb arvestada, et mõju eri vanuses ja eri soost inimeste tervisele võib olla erinev. Kuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 9 punktile d ei toetata Õiglase Ülemineku Fondist investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega, on koolitus ja tööriistade kättesaadavaks tegemine mõeldud eelkõige maakonnas tegutsevatele või tegevust plaanivatele kemikaalide riskihindajatele, et aidata kaasa pädevate spetsialistide väljaõpetamisele eesmärgiga toetada uusi tegevusharusid: mittefossiilsetel kütustel põhinevat tööstust ja ringmajanduse teel kasutusse tulevate kemikaalide tööstust. Samuti võimaldab see suurendada kemikaalide riskide hindamisega tegelevate spetsialistide arvu ja teadmisi eesmärgiga pakkuda kvaliteetsemat ja laiahaardelisemat kemikaalide riskide hindamist. Ühtlasi aitaks see luua tulevikutööstustes ka tervislikumat ja turvalisemat töökeskkonda. Samuti on tegevuse eesmärk parandada kemikaalide riskide hindamiseks vajalike tööriistade ja platvormide kättesaadavust. Lühidalt kokkuvõttes on tegevuse eesmärgiks toetada kohapeal tegutsevate ja tegevust plaanivate riskihindajate ümberõpet mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ja kemikaalide ringmajanduse tulemina toodetavate kemikaalide riskihindamisele ning seejuures täiendada nende teadmisi kaasaegsete riskihindamise meetodite osas, kus kasutatakse rohkem arvutuslikke meetodeid ning püütakse viia loomkatsetel põhinevate meetodite kasutamine miinimumini. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevuse raames: 1) täiendkoolitatakse kemikaalide riskide hindamisega tegelevaid spetsialiste, kes on riskihindamise põhialused juba omandanud. Koolitus korraldatakse sisseostetava kursuse või külalislektorite abil, kuna Eestis praegu vastav pädevus puudub; 2) kohandatakse kemikaalide mõjude hindamise analüüsimiseks vajalikud PARC partnerlusest tulenevad platvormid ja tööriistad Eesti oludele sobivaks, et neid saaks siinses keskkonnas rakendada. See hõlmab näiteks vajalike juhendite tõlkimist, platvormidele ligipääsude saamist jms. 2.1.3. Tegevuse tulemus Kemikaalide riskide hindamise tulemusel suureneb keemiasektori võimekus käsitleda ohtlikke kemikaale ning ennetada ohte tervisele ja keskkonnale, mis omakorda vähendab kemikaalidest tulenevaid tervisekahjusid. Lisaks on loodetavaks tulemuseks kemikaalide riskide hindamise tegevuste raames töötajate kvalifikatsioonitaseme tõstmine, neile vajalike materjalide ja tööriistade kättesaadavaks tegemine ning seeläbi turvalisema töökeskkonna loomine. Tegevused aitavad põlevkivisektoris tegutsevatel riskihindajatel kergemini ümber profileeruda muu kemikaalivaldkonna (mittefossiilkütustel põhineva keemiatööstuse ja ringmajanduse) riskihindajateks. 2.1.4. Tegevuse elluviija

6

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. 2.1.5. Tegevuse sihtrühm Maakonna fossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ning ülikoolide ja riigisektori kemikaalide riskihindajad. 2.2. Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on võrreldes Terviseameti 2020. aastal korraldatud ja Tartu Ülikooli läbiviidud katseuuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“3 korraldada põhjalikum biomonitooring, kus seiratakse varasemas uuringus tuvastatud biomarkereid põlevkivisektoriga kokkupuutuvalt elanikkonnalt võetud proovides, et hinnata põlevkivisektori kui ühe enam saastava tootmisvaldkonna mõju tervisele. Biomonitooringu laiem eesmärk on tuvastada, kui palju on põlevkivisektoriga kokkupuutuval elanikkonnal (kuhu kuuluvad nii põlevkivisektori töötajad kui ka maakonna elanikud) organismis elu- ja töökeskkonnast sinna sattunud kemikaale ning hinnata terviseprobleemide tekkimise riske. Nende andmete saamisel informeeritakse otsustajaid, ettevõtteid ja üksikisikuid kemikaalide, saasteainete jt keemiliste ohuteguritega kokkupuutel tekkivatest tervisemõjudest ning saadud teadmisi rakendatakse tervishoiuvaldkonnas, et kemikaalide tekitatud ebasoovitavaid terviseprobleeme ennetada või lahendada. 2.2.2. Tegevuse sisu Tegevus hõlmab katseprojektil „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ (2020) (edaspidi katseprojekt) põhinevat uuringut, mille käigus rakendatakse katseprojektis välja töötatud või samaväärset metoodikat. Biomonitooringu korraldamisel võetakse võrdlusrühmade uurimisel arvesse ka projekti „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ tulemusi. Pestitsiidide uuring on ühelt poolt oluline, et näha, kas pestitsiididel on organismis muude uuritavate kemikaalidega võrreldes mingeid koosmõjusid, mis võiksid väljenduda ootamatute terviseprobleemidena, mida ilma pestitsiidide juuresolekuta ei ilmne või mis ilma pestitsiidide juuresolekuta ilmnevad vähemal määral. Selle uurimiseks aga tuleb teha pestitsiidide uuring ka kontrollrühmas, et oleks võimalik tulemuste võrdlemisel võimalikku koosmõju hinnata. TAT raames tehtav biomonitooring tehakse vere-, uriini- ja juukseproovide põhjal. Biomonitooring korraldatakse 1000 inimese hulgas, neist 500 inimest on põlevkivipiirkonnast (maakonnas elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on kontrollrühm, kuhu kuuluvad Tallinna, Tartu, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti elanikud. Tegevuse raames uuritakse raskmetalle, pestitsiidide jääke, PAH-i metaboliite ja BTEX- i nii põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui võrdlusrühmades. Uuringu valim on Tartu Ülikooli poolt eelnimetatud katseprojektis „saadud tulemuste analüüsimisel loetud piisavaks biomonitooringu tulemuste hindamiseks ja elanikkonnale ekstrapoleerimiseks. Töö esimeses etapis leitakse riigihankega pakkuja, kes organiseerib proovivõtte, proovide transporti ja analüüsi ning tulemuste sisestamist ning teeb statistilise analüüsi ja koostab lõppraporti. Samuti loob riigihankega leitud pakkuja bioproovide säilitamiseks nõuetekohase biopanga, mis pärast ringihankega tellitud töö tegemist antakse üle Terviseametile.

3

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Biomonitooringu_l%C3%A4biviimine_p%C3%

B5levkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf.

7

Töö teises etapis tõlgitakse eeluuringus välja pakutud ja PARC projekti raames läbiviidud biomonitooringu küsimustiku abil täiendatud küsimustik eesti ja vene keelde ning vajaduse korral täiendatakse seda enne kasutusele võtmist. Uuringute tegemiseks esitatakse taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele või Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomiteele. Uuringuteks loa saamine on biomonitooringu tegevuste eelduseks. Kolmandas etapis koostatakse uuendatud valim 1000 uuritavaga ning tehakse proovivõtt ja analüüs laboris vastavalt metoodikas ette nähtud või võrdväärsetele meetoditele. Proovide säilitamiseks luuakse biomonitooringu läbiviijate poolt nõuetele vastav biopank, mis antakse uuringu lõppemisel üle Terviseametile. Biomonitooringu neljandas etapis valmib analüüsitulemuste põhjal lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ja leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi varasemate olemasolevate andmetega ning annab soovitused tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringute jätkamine annab olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute muutusest. Biomonitooringu viiendas etapis antakse uuringu tulemustest teada tervishoiusektorile läbi teabepäevade (SoM ja TA) ning tulemustega arvestatakse tervisepoliitika kujundamisel ning sekkumismeetmete väljatöötamisel. 2.2.3. Tegevuse tulemus Biomonitooringu tulemustele tuginedes saadakse teavet põlevkivitööstuse potentsiaalsest mõjust tervisele ning selle alusel on võimalik leida vahendid võimalike tervisemõjude leevendamiseks, samuti on võimalik planeerida juba konkreetseid ennetus- ja sekkumismeetmeid võimalike tervisekahjude vähendamiseks (sh teistes valdkondades, nt toiduohutuse valdkonnas). Põlevkivitööstuse piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb. 2.2.4. Tegevuse elluviija Tegevust viib Sotsiaalministeeriumi partnerina ellu Terviseamet. 2.2.5. Tegevuse sihtrühm Põlevkivitööstuse töötajad, maakonna elanikud ja maakonnavälisesse kontrollrühma kuuluvad elanikud. 2.3. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Vahe- siht- tase (2026)

Siht- tase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Biomonitoorin- gus osalenud inimeste arv, mõõtühik on osalejate arv

0 250 1000 1000 Kemikaalide riskide hindamise ja biomonitooring u tulemuste alusel saab võtta kasutusele

8

meetmed tervisemõjude leevendamisek s. Väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse panustab TAT tegevus 2.2. Sihttaseme saavutamist raporteerib vahe- ja lõpparuandes elluviija (SoM) partneri (Terviseameti) andmete alusel.

TAT- spetsiifili ne näitaja

Koolituse läbinud spetsialistide arv (mõõtühikuks on arv)

0 0 0 20 Näitajasse panustab tegevus 2.1 „Kemikaalide riskide hindamine“. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija (SoM) koolitaja andmete alusel.

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ÕÜFi toetus 840 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 360 000 30%

3 TAT eelarve kokku 1 200 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.2.1 tegevuste elluviimiseks sihtrühmale vajalikud koolitused tegevusvaldkondlike teadmiste täiendamiseks; 5.2.2 tegevuste elluviimisega kaasnevad uurimistööd, sealhulgas statistika, analüüs ja raportite koostamine; 5.2.3 tegevuste elluviimiseks vajalikud laboritarvikud, reagendid, kemikaalid ja proovivõtt ning proovide säilitamiseks vajalikud krüoviaalid. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelikest kuludest, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud.

9

6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu makse aluseks esitatud dokumentide alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §- des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 7.2. Elluviija on kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist. 7.3. Partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;

10

7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke tegemist; 7.3.7 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. 7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga, vajaduse korral RÜ nõudmisel tihedamini. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2030.8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.8.5. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.2.3 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11

9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist; 9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad: 1) lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“; 2) lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“.

Terviseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja

tervisekahjude vähendamine“ seletuskiri

I Sissejuhatus Toetuse eesmärk on suurendada kemikaalide riskide hindamisega tegelevate spetsialistide arvu ja teadmisi ning korraldada biomonitooring hindamaks põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna terviseriske, et rakendada saadud teadmisi ja oskusi tervisevaldkonnas kemikaalide tekitatud ebasoovitavate tervisemõjude ennetamiseks ja raviks.

TAT tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium (rahvatervise osakond) ja partner Terviseamet.

TAT on koostatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.9 „Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ (edaspidi meede) elluviimiseks. TAT tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) vahenditest. Meetme eelarve on kokku 1 200 000 eurot, millest ELi toetuse osakaal on 70%. Käesoleva TAT eelarve on 1 200 000 eurot, millest ÕÜF-i toetus on 840 000 eurot ja millele lisandub riiklik kaasfinantseering 360 000 eurot.

TAT sisaldab toetatavate tegevuste eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja arengukava eesmärkidega ja rakendamise tingimusi.

TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Annemari Linno (tel 5911 9002, [email protected]), rahvatervise osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling (tel 5910 8795, [email protected]), rahvatervise osakonna nõunikud Marilin Lutsoja (626 9200, [email protected]) ja Ramon Nahkur (tel 5918 5362, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialistid Tiia Taevere (tel 5919 2604, [email protected]) ja Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). II Käskkirja sisu TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“.

2

ÕÜF vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 8 nimetatud partnerluslepet, ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõigetele 2 ja 4 koostab rakendusasutus (RA) rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada TAT.

Sotsiaalministeerium on tegevuste elluviija, sest omab kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC) eestvedajana ja PARC juhtnõukogu (Governing Board) liikmena selgemat ettekujutust sellest, mis laadi teadmisi spetsialistid riskihindamise valdkonnas vajavad. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil olemas teadmine, millist infot on vaja korraldatava biomonitooringu käigus koguda ning kuidas seda poliitikakujunduses kasutada. Terviseamet partnerina omab suuremat kogemust ja teadmisi konkreetse biomonitooringu korraldamiseks, kuna on juba olnud eeluuringu korraldaja. Meetmete nimekirja väljundnäitajasse panustab Terviseameti tegevus. Seega on PARC tegevuste ja koolituste teemad Sotsiaalministeeriumi kanda ning biomonitooringuga seotud tegevused jäävad Terviseametile.

Punkt 1 „Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine, TAT eesmärgid ja seosed „Eesti 2035“ sihtidega. Meede panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ regionaalarengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, samuti mõõdikutesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. TAT tegevuste elluviimisega on võimalik ennetada kemikaalide ohtlikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, mis tagab rahuolu keskkonnaga. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamiseks TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea ja soo tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Kui uuringute tulemusena selgub, et mingite keemiliste ainete suhtes on haavatavamad ühest soost või kindlas vanuserühmas inimesed, võib tulemusena olla soovitatud muuta töötingimusi selliselt, et haavatavama grupi inimeste kokkupuude võimalike tervist kahjustavate ainetega oleks väiksem kui vähem haavataval grupil. Toetuse eesmärk on suurendada kemikaalide riskide hindamisega tegelevate spetsialistide arvu ja teadmisi ning korraldada biomonitooring hindamaks põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna terviseriske, et rakendada saadud teadmisi ja oskusi tervishoiuvaldkonnas kemikaalide tekitatud ebasoovitavate tervisemõjude ennetamiseks ja raviks. Vastavalt „Õiglase ülemineku territoriaalse kava“1 tegevussuunale 2 „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ on sekkumise „Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ning tervisekahjude

1 https://www.rtk.ee/media/4084/download.

3

vähendamine“ üheks eesmärgiks pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine

inimeste tervisele ja heaolule (asjakohane erialatermin on biomonitooring). „Õiglase ülemineku territoriaalse kava” keskkonnamõjude osas on välja toodud: „Põlevkivi tööstus avaldab mõju ka Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud põlevkivi tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide suurenenud taset põlevkivi-sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on põlevkivi-sektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring.” TAT vajalikkuse põhjendus Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, elektri- ja õlitootmine on koondunud Eesti suurimasse tööstuspiirkonda Ida-Virumaale, kus tööstusliku kaevandamise ja kasutamisega (kütus, põlevkivikeemia tooted) alustati enam kui 100 aastat tagasi. Need tegevused on Ida-Virumaal kaasa toonud erinevaid keskkonnaprobleeme, millest olulisim on välisõhu saastatus. Lisaks tavapärastele saasteainetele välisõhus esineb ka piirkonnale iseloomulikke ohtlikke saasteaineid nagu polüaromaatsed süsivesinikud (nt benso(a)püreen), benseen, fenool jt. Välisõhu kvaliteet on väga oluline mõjur inimese kogu tervise seisukohast, kuna hingamisteedesse sattunud toksilised ained ja nende metaboliidid võivad vereringe kaudu jõuda ka teistesse organitesse ja põhjustada erinevaid terviseprobleeme/haigusi (WHO, 2013). Kuigi Ida-Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnika kasutusele võtmise ja keskkonda puudutavate õigusaktide rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990. aastatest pidevalt vähenenud, on probleem jätkuv. Õhukvaliteedi jälgimiseks on tagatud riiklik pidevseire ning lisaks tehakse pistelisi mõõtmisi. Seirejaamades registreeritakse küll kõikide saasteallikate poolt välisõhku heidetud saasteainete sisaldused, ent seirejaamas registreeritud ained ja nende kogused ei näita eri piirkondades elavate inimeste reaalset kokkupuudet ehk ekspositsiooni – selleks tuleb mõõta nende ainete sisaldust inimeste organismis. Maailmas laialdaselt kasutusel olev inimese biomonitooring on teadaolevalt ainuke ja täpne teaduslik uurimisviis, mis võimaldab välja selgitada, kas ja mis mahus erinevad ühendid ja ained keskkonnast inimorganismi jõuavad ning kuidas nende kogus ja mõju aja jooksul muutub. Biomonitooringu käigus mõõdetakse saasteaineid või nende laguprodukte ehk metaboliite inimese veres, uriinis, juustes, rinnapiimas, spermas, hammastes jne. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) analüüsidele kuuluvad sellised toksilised elemendid nagu plii (Pb), kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) nende tähtsate biomarkerite hulka, mille esinemist/taset inimorganismis seostatakse elukeskkonna saastumisega. Peale otseste saastainete (nt raskmetallid) võib organismis mõõta erinevate orgaaniliste saasteainete (nt polüaromaatsed süsivesinikud (PAH)) metaboliite (nt 1-hüdroksüpüreen, 2-naftool) või mõju biomarkereid (nt DNA aduktid, vereloome muutuse markerid või onkoproteiinid). Põlevkivisektoriga seotud tervisemõjusid on Eestis uuritud ja leitud, et põlevkivi töötlevate ettevõtete piirkonnas erinevad mitmed elanike tervisenäitajad statistiliselt oluliselt kontrollpiirkondade (nt Tartu) omadest (Orru et al., 2018). Peale selle on põlevkivisektoris töötanutel ilmnenud oluliselt rohkem tervisekaebusi kui teistel ning piirkonnas elavatel lastel on suurem risk astma avaldumiseks (Idavain et al., 2019; Orru et al., 2019). Kokkuvõttes on uuringute tulemused näidanud, et Ida-Virumaa elanike terviseseisund on mitmete näitajate poolest halvem kui mujal Eestis ning selle ühe olulise põhjusena võib välja tuua põlevkivisektori mõju. Samas aitaks neid tulemusi täpsustada biomonitooringu rakendamine, millega täpsustada saasteainete jõudmist elanike organismi. TAT raames korraldatava biomonitooringu raames on plaanis uurida bioproovidest raskmetalle, pestitsiide, PAH-i metaboliite ja BTEX-i. Samuti on biomonitooringu raames plaanis uurida täpsemalt inimeste terviseseisundi seost saastega põlevkivipiirkonnas ja seda, milliseid saasteaineid millises koguses on organismis, samuti saasteainete sisalduse võimalikku muutust ajas (toetudes varasematele uuringutele). Üheks oluliseks töö osaks on võrdlusrühmade

4

kaasamine uuringusse, et eristada põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud saaste mõju teistest mõjuritest. Üheks uuringu objektiks on ka pestitsiidide jäägid. Statistikaameti andmete alusel kasutati 2020. aastal teraviljal ja söödakultuuridel kokku 38 770 kg taimekaitsevahendeid, mis moodustab 68% kogu kasutusest Eestis. 2022. aastal on tuvastatud pestitsiidide jääkide kontrollprogrammi raames üks piirnormi ületamine. 2019. aastal diagnoositi Ida-Virumaal 1122 pahaloomuliste kasvajate esmajuhtu (13% elanikkonnast). Ka pestitsiidide korral tuuakse ühe olulise tervisemõjuna välja nende kantserogeensus, kuid siiski ei ole põhjust eeldada, et Ida-Virumaa pahaloomuliste kasvajate arv on vahetus seoses pestitsiidide kasutamisega põllumajanduses või seotud pestitsiide jääkide sisaldusega tarbitavas toidus. Inimorganismi sattudes võivad pestitsiidid mõjutada rakke ja ensüüme, häirida metaboolseid protsesse ning omada geneetilist ja epigeneetilist toimet. Selle tulemusena võivad ilmneda mõjud hormonaal- ja reproduktiivsüsteemile, aktiveeruda kantserogeensed protsessid, avalduda neurotoksilised efektid ning kaasneda negatiivsed mõjud loote või lapseea arengule. Biomonitooringu korraldamine võimaldab hinnata ka Eesti elanike tegelikku pestitsiidide saadavust, mis tuleneb toiduga saadavatest pestitsiidide jääkidest või pestitsiidide kasutamisest. Siiski vaadeldakse biomonitooringu käigus ka pestitsiidide mõju põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas, et näha, kas pestitsiidide ja põlevkivikemikaalide koostoime võib anda mingeid seni teadmata või ootamatuid täiendavaid tervisemõjusid. Lähtudes eespool öeldust annab biomonitooring seega ülevaate, millised ohtlikud kemikaalid ringlevad keskkonnas, kui palju neid satub organismi ning selle põhjal saab ka hinnata, millised on mõjud inimtervisele ja kui problemaatiline on olukord keskkonnas. Seetõttu tuleks sellist uuringut korraldada seirena, mida tehakse teatud ajavahemike tagant, nt üks kord kümne aasta kohta. Seetõttu tuleks õppida ja leida edaspidi võimalused, kuidas tegevusi optimeerida ja kulutõhusamaks muuta, milleks annab võimaluse biomonitooring. Pikemas perspektiivis tuleks seega luua rahvuslik biomonitooringu programm, mis oleks jätkuv seireprogramm ja mis on vajalik eelkõige inimeste tervise ja elukeskkonna kaitseks. Pideva seireprogrammi tekkimisel on võimalik hinnata, kas ja kuidas muutuvad ajas kemikaalide sisaldused bioproovides ning seeläbi hinnata trende ja kavandada vajalikke sekkumisi tervise ja elukeskkonna kaitseks. Biopanga loomine aga annab võimaluse säilitada praegune olukord ning tulevikus analüüsida praegu olemasolevatest proovidest ka neid näitajaid, millele tänapäeval ei osata tähelepanu pöörata, mille jaoks puudub sobiv metoodika või vajalikud ressursid. Kemikaalide riskide hindamise tegevused puudutavad ka riskihindamise pädevuse suurendamist. Kemikaalide riskide hindamine on kemikaalide käitlemise juures üks võtmeküsimusi. Riskihindamise peaeesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda võimalike kemikaalidest lähtuvate ohtude eest ning valida ohtude ohjamiseks võimalikult efektiivsed vahendid. Eestis on peamine kemikaalide riskide hindamine koondunud Ida-Virumaale, kus on suurim keemiatööstus Eestis. Pärast põlevkivitööstuse sulgemist on väga tõenäoline, et selle asendab mittefossiilsetel kütustel põhinev keemiatööstus, nagu näiteks puidutööstus või ringmajandusel põhinev keemiatööstus. Lisaks on teada, et Eestis on praegu puudu kemikaalide riskide hindajaid. Seega on oluline leida vahendid ja võimalused koolitada riskihindajaid, kellest enamik tegutseb Ida-Virumaal. Lisaks rakendatakse praegu Euroopas kemikaalide riskide hindamise partnerlust (PARC), mille raames korraldatakse biomonitooring, rakendatakse uudseid riskihindamise metoodikaid ning luuakse platvorme ja tööriistu, et hinnata kemikaalide riske põhjalikumalt ja paremini. Nende kohandamine ja Eestis rakendamine annab võimaluse põhjalikumaks riskihindamiseks ning seeläbi tervisemõjude vähendamiseks. Ühtlasi annab uudsemate teadmiste ja tööriistade rakendamine võimaluse luua ihaldusväärsem ja turvalisem töökeskkond keemiasektori töötajatele. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“

5

Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuse juures näidatakse sihtrühm ja tegevuse abikõlblikkuse periood. TAT tegevusi viib ellu Sotsiaalministeerium, biomonitooringu puhul partnerina Terviseamet. TAT tegevused (vastavalt rakenduskava DNSH (do no significant harm) analüüsile) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke. Meetmed aitavad kaasa saastuse vähendamisele ja tõrjele, kuna panustavad kemikaalide ohutuse suurendamisele ja riskide hindamisele. Koolitustel ja teadlikkuse suurendamise üritustel tuleb maksimaalselt korduskasutada materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Riigihangete korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlikke põhimõtteid: hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Juhul, kui tellitakse trükiseid või muid paberil olevaid materjale, lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest. Ürituste korraldamisel lähtutakse keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii jäätmete kogumisel, toitlustamisel, materjalide (meened, sildid, trükised jms) valikul, transpordi korraldamisel (võimaluse korral tagatakse osalemine distantsilt), energiakasutuses kui ka infovahetuse puhul. Kõik sündmused on ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale ka vene keeles. TAT tegevused kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 8 lõike 2 punktides c, j, k ja o kirjeldatud toetatavate tegevuste hulka. Punkti 2.1 „Kemikaalide riskide hindamine“ raames on plaanis koolitada riskihindamisega tegelevaid spetsialiste, et suurendada spetsialistide arvu ja täiendada nende teadmisi eesmärgiga pakkuda kvaliteetsemat ja laiahaardelisemat kemikaalide riskide hindamist. Lisaks on plaanis kohandada kemikaalide riskide hindamiseks vajalikud PARC partnerlusest tulenevad infotehnoloogilised platvormid ja tööriistad Eesti oludele sobivaks ning aidata seeläbi kaasa nende platvormide ja tööriistade rakendamisele. Selle tegevuse eesmärk on tagada sihtrühmadele võimalikult tõhusa ja tervikliku teabe kättesaadavus, samuti panustatakse olemasolevast teenusest teadlikkuse suurendamisele, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues võimalused andmevahetuseks erinevate osapooltega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist. Kemikaalide riskide hindajate seas annab uudsete platvormide ja tööriistade kättesaadavus võimaluse rakendada oma teadmisi mittefossiilsetel kütustel põhinevas keemiasektoris, samuti ringmajanduses, kus jäätmetest taaskasutusse võetud kemikaalide puhul tuleb teha riskide hindamine ja võtta meetmed kemikaalidest tulenevate riskide maandamiseks. Tegevuse raames mõistetakse keemiasektori all kogu keemiatööstust, v.a fossiilkütustel põhinev keemiatööstust. Punkt 2.2 „Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas“. Biomonitooring on teadaolevalt ainuke ja täpne teaduslik uurimisviis, mis võimaldab välja selgitada, kas ja mis mahus erinevad ühendid ja ained keskkonnast inimorganismi jõuavad ning kuidas nende kogus ja mõju aja jooksul muutub. Biomonitooringu käigus mõõdetakse saasteaineid või nende laguprodukte ehk metaboliite inimese veres, uriinis, juustes, rinnapiimas, spermas, hammastes jne. Plaanitav biomonitooring on pilootprojekti „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi

6

sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ teine etapp, mille käigus rakendatakse välja töötatud metoodikat. Töös võetakse võrdlusrühmade uurimisel arvesse ka projekti „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ tulemusi. Pestitsiidide lisamine plaanitavasse biomonitooringusse aitab hinnata kõigi põlevkivisektoriga kokkupuutuvate inimeste terviseriske kompleksselt ning sellest tulenevalt töötada välja parimad sekkumised kahjude vähendamiseks ja leevendamiseks. Pestitsiidide jääkide biomonitooringuta jääb kaardistamata, kas võimalikud terviseprobleemid on tingitud ainult põlevkivisektorist või on seal koosmõjud ka pestitsiididega. Seepärast on pestitsiidid kaasatud ka kontrollrühma, et võrdluses kontrollrühmaga saaks hinnata, mis on spetsiifiliselt põlevkivikemikaalidest tingitud probleemid, mis on koosmõju pestitsiididega, millega paratamatult kokku puututakse ja millised on mõjud ilma pestitsiidideta. Seega on pestitsiidid tervisemõjude hindamisel kontrollgrupina väga olulised. Muid kemikaalide gruppe ei hinnata, kuna nendega kokkupuude on selles piirkonnas märkimisväärselt väiksem. Eesti biomonitooringu uuring viiakse läbi 1000 inimese hulgas, neist 500 inimest on põlevkivipiirkonnast (piirkonnas elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on kontrollrühm, kuhu kuuluvad Tallinna, Tartu, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti elanikud. Uuringusse kaasatakse erinevaid töötajate rühmi. Kuna saasteainetel võib olla erinev mõju meestele ja naistele ning eri vanuses organismidele, tuuakse uuringu tulemused välja ka soo ja vanuse järgi. Fookus on põlevkivisektoril kui ühel enam saastaval tootmisvaldkonnal, ent samal ajal on võrdlusrühmadena kaasatud ka teiste piirkondade elanikud ja töötajad. Uuringus võetakse vereanalüüsid, uriiniproovid ja juukseproovid. Tegevuse raames uuritakse raskmetalle, pestitsiidide jääke, PAH-i metaboliite ja BTEX-i nii põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui võrdlusrühmades. Punkt 2.3 „Riigiabi“ Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega, seda eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Tegevuse 2.1 raames toimuvad riigihanke teel korraldatavad koolitused, mis on mõeldud kemikaalide riskide hindamisega tegelevatele spetsialistidele. Tegevuse 2.2 raames korraldab Terviseamet riigihanke korras biomonitooringu põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud). Kemikaalide riskihindamise koolitused ja biomonitooringu korraldamine haakuvad tegevuste elluviijate põhimääruste kohaste ülesannetega, tegevuste raames ei osutata sihtrühmale tasulisi teenuseid, seega ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks. Koolituste ja biomonitooringu korraldamise riigihankes osalevad teenuseosutajad pakuvad teenust turuhinnaga ning ei saa seega turueelist. Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist riigiabiga. Kemikaalide riskihindamise tulemusena ei anta otsest ega kaudset riigiabi. Kemikaalide riskihindamise koolitusele on oodatud inimesed, kes on kunagi kutse- või ülikooliõppe raames läbinud üldise kemikaalide riskihindamise koolituse. Koolitustel saavad osaleda fossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ettevõtete kemikaalide riskihindamisega tegelevad, sh põlevkivisektoris

7

töötavad, inimesed mh eesmärgiga anda neile võimaluse ümber profileeruda põlevkivitööstusega seotud kemikaalide riskide hindamiselt ringmajandusel ja mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse kemikaalide riskide hindamisele. Sellega kaasnevalt ei saa ka põlevkivisektori ettevõtted oma töötajate koolitustel osalemisest mingit kasu või eelist, kuna koolituste sisu puudutab teisi sektoreid, mis ei ole kuidagi seotud põlevkiviettevõtete majandustegevusega. Kokkuvõttes riigiabi TAT raames ei anta. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja, selle algtase ja sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. TAT panustab otseselt rakenduskava väljundnäitajasse, milleks on „Biomonitooringus osalenud inimeste arv“. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 1 200 000 eurot, millest ÕÜF-i toetus on 840 000 eurot ja sellele lisanduv riiklik kaasfinantseering on 360 000 eurot. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“. Eelarve kogusummast on 1 000 000 eurot plaanitud biomonitooringu läbiviimiseks ning ülejäänud 200 000 eurot on plaanitud riskihindajate ümberõppele/täiendkoolitusele ning PARC materjalide tõlkimisele ja kohandamisele. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s on lubatud sihtrühmale vajalikud koolitused tegevusvaldkondlike teadmiste täiendamiseks. Erinevate tegevuste, k.a PARC kaudu tulevate infotehnoloogiliste tööriistade ja platvormide levitamiseks ja tutvustamiseks korraldatakse meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevusi nagu juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse kasutamine jms. Biomonitooringu raames loetakse abikõlbulikeks kuludeks tegevuste elluviimisega kaasnevaid kulusid, mis hõlmavad muuhulgas uurimistööd, sealhulgas statistikat, analüüse ja raporteid ning tegevuste elluviimiseks vajalikke laboritarvikuid, söötmeid ja kemikaale. Lisaks hõlmavad kulud ka proovivõttu ning biopanga loomisel proovide säilitamiseks vajalikke krüoviaale. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada rakendusüksusele (RÜ) maksete aluseks olevaid dokumente, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija ja partneri kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ja partnerile kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

8

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. Rakendusasutusele (RA) esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ja selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada maksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb maksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui maksed erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus maksete prognoos järele jäänud eelarveaasta kohta. Kui Terviseamet rikub TAT-st tulenevat kohustust (nt riigihanke korraldamisel esineb viga) ning selle alusel teeb RÜ finantskorrektsiooni otsuse, mille tulemusel partneri (Terviseameti) rikkumisega soetud kulu katteks ei anta toetust või tuleb toetus tagasi maksta, on Sotsiaalministeeriumil õigus Terviseametilt tagasi nõuda vastav summa RÜ otsusest lähtuvalt. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis sätestatakse vahe- ja lõpparuannete esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Kui rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ Viidatake finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine“ Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.

III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

9

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. TAT ei panusta fossiilkütustel põhineva tööstuse arendamisse vastavalt nimetatud määruse artiklile 9. Käesoleva TAT tegevused kuuluvad eelnimetatud määruse artikli 8 lõike 2 punktides c, j, k ja o kirjeldatud toetatavate tegevuste hulka.

IV TAT mõjud

Toetuse abil elluviidav tegevus avaldab positiivset mõju Ida-Virumaa elanikele ja nende tervisele. Kemikaalide riskide hindamise tulemusel on võimalik saada teadmisi, tööriistu ja koostöövõimalusi, et ehitada tulevikuks teadmiste baas riskihindajate koolitamisega, mis võimaldab suurendada Ida- Virumaa keemialaborite võimekust (sh koolitada riskihindamisega tegelevaid spetsialiste ja suurendada nende arvu, töötada välja uusi analüüsimetoodikaid või valideerida olemasolevaid) ja seeläbi paremini hinnata Eesti keemiatööstuse ja põlevkivisektori riske elanikele ja elukeskkonnale. Riskihindamise üks osa on biomonitooring, mille kaudu saadakse andmed, mis aitavad täpsemalt mõista põlevkivitööstuse, aga ka näiteks pestitsiidide mõju elanikkonnale ja keskkonnale. Tervisemõjude väljaselgitamisel on võimalik kavandada tervishoiusekkumisi, mis panustavad inimeste ravisse ja ka tervisemõjude ennetusse, mis kokkuvõttes pikendab tervena elatud eluiga. Kemikaalide riskide hindamise ja biomonitooringu tulemuste alusel saavad ettevõtted ja elanikud teha teadmistepõhiseid otsuseid kemikaalide vastutustundlikuks kasutamiseks ja keskkonna saasteainete vähendamiseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ülesanneteks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt rahvatervise kaitse, sellealase tegevuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. TAT tegevuste elluviijatena koguvad nad tegevustes osalejate sihtrühma isikuandmeid vastavalt tegevustele. Nad vastutavad andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused), tagades andmete kaitse ja turvalisuse. Arvestades, et TAT tegevused täpsustuvad tulevikus, on TAT-ga planeeritud tegevuste kohta praegu teada isikuandmete töötlemine järgmiselt:

1) tegevuse 2.1 raames toimuvad koolitused, mis on mõeldud kemikaalide riskide hindamisega tegelevatele spetsialistidele. Koolituse toimumise infot jagatakse avalikult ja erialastes e-maili listides, mille eesmärk ongi sedalaadi info jagamine. Puutumus isikuandmetega seisneb riigihanke teel leitud koolituse korraldaja poolt koolitusel osalejate kohta isikuandmete kogumises ning koolitusel osalejatele info jagamises. Osalejatelt kogutakse järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Koolitusel osalemiseks annab inimene nõusoleku. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot koolituse toimumise kohta ning peale koolitust saata materjalid ja saada anonüümne tagasiside;

2) tegevuse 2.2 raames korraldab Terviseamet riigihanke korras biomonitooringu põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud). Selle raames kogutakse terviseandmetena bioloogilisi analüüse. Bioloogiliste proovide säilitamiseks luuakse biopank. Tegemist on isikuandmete kaitse seaduse (IKS) tähenduses teadusuuringuga, milles töödeldakse terviseandmeid ja mille tegemiseks taotletakse luba eetikakomiteelt (IKS § 6 lg 4). Ilma eetikakomitee loata uuringut teha ega alustada ei ole võimalik. Uuringus osalemine toimub

10

nõusoleku alusel. Täpsemalt kirjeldatakse uuringu tegemist ja andmetöötlust (sh säilitamise tähtaegu) eetikakomiteele esitatavas taotluses.

TAT tegevustes (koolitus, seminar, arutelu) osalejate statistikaks, mida peetakse silmas ühendmääruse § 10 lõike 1 punktis 5, peavad TAT elluviijad (sh partner) koguma ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 viidatud ÕÜF-i määruse (EL) 2021/1056 kohaseid andmeid (RÜT 98 – nutika spetsialiseerumise ja tööstuse üleminekuks vajalike oskuste ning ettevõtlusoskuste alaseid koolitusi läbiv VKE-de personal (oskuste liigi järgi: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused)), koondades need sama seaduse § 21 lõigetes 1 ja 5 nimetatud registri sündmuste infosüsteemi moodulisse. Nimetatud andmete põhjal koondatava statistilise info põhjal teeb Euroopa Komisjon liikmesriikide ülest statistikat ÕÜF-i tegevuste kohta. Sotsiaalministeerium ostab koolituste korraldamise ja Terviseamet ostab biomonitooringu korraldamise riigihankega. Sotsiaalministeerium ja Terviseamet sõlmivad vastavate riigihangete võitjatega lepingu, mille alusel on koolituse korraldaja ja biomonitooringu korraldaja volitatud koguma sihtrühma(de) kohta teavet, mis on vajalik Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud andmete kogumiseks ja koolitustel või biomonitooringus osalevate sihtrühmade tuvastamiseks. Andmetöötlust täpsustatakse riigihanke alusdokumentides. Andmete kogumisel järgitakse minimaalsuse nõuet – kogutakse vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste sihtrühma tuvastamiseks, et tõendada tegevuste vastavust TAT-le, tegevuste elluviimisel info ja tagasiside saamiseks ja aruandluseks. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Projekti tegevuste valikul lähtuti rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja - metoodikast vastavalt ühendmääruse §-le 7. 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (vt ka TAT punkt 1.2 ja SK punkt 1) TAT tegevus „Biomonitooring (sihtrühmas ja võrdlusrühmades pestitsiidide jääkide uurimine)“ on kooskõlas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alameesmärgiga 1 „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“. Mõju rakenduskava erieesmärki „Õiglane üleminek“ ja meetme eesmärkidesse on näidatud TAT punktis 3 esitatud näitajatega.

2. TAT põhjendatus Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. TAT eesmärk ja vajalikkuse põhjendus ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktides 1 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või kujunevad need hangete läbiviimise käigus. Eelarve on plaanitud lähtuvalt sellest, et esimesel aastal tegeletakse riigihanke ettevalmistamise ja väljakuulutamisega, millele kulusid ei ole ette nähtud. Väike kulurida on siiski lisatud, kuna juhul, kui riigihanke käigus leitakse biomonitooringu korraldaja enne aasta lõppu, oleks võimalik katta

11

esialgsed kulud. Põhiosa kuludest on ette nähtud biomonitooringu aktiivse korraldamise aastateks ning koolitusega seotud kulud on ette nähtud ajaks, kui koolitust hakatakse planeerima. Koolituse planeerimise aeg on seotud PARC-projektist tuleva teabega. 4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

Sotsiaalministeerium on ka varem ise korraldanud või otsinud korraldajaid erinevate koolituste ja seminaride läbiviimiseks (nt iga-aastased kemikaalide teabepäevad jms). Seega on Sotsiaalministeeriumil oma ülesande täitmiseks vajalik kogemus olemas. Samamoodi on Sotsiaalministeerium ka varem Euroopa Liidu juhendite tõlkeid kontrollinud ja Eesti oludele vastavaks kohandanud. Terviseameti tegevusvaldkonnad on tervishoid, nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje, keskkonnatervishoid, kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus. Ameti tegevuse eesmärk on kujundada tervist toetavat ja parendavat elu- ja õpikeskkonda ning viia ellu kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas. Terviseametil on väga suur kogemus ja võimekus viia ellu keskkonnatervishoidu ja kemikaaliohutust puudutavaid projekte. Terviseamet on korraldanud ja ellu viinud mitu põlevkivisektoriga seotud tervisemõjude hindamise projekti, näiteks „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“. Nimetatud uuring on ka käesoleva TAT raames planeeritava uuringu eeluuring. 5. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Meede panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse (vt TAT punkt 1.2.3 ja seletuskirja I osa punkt 1) ja sihi „Elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ regionaalarengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. 2022. aasta elanike rahulolu küsitlus näitas, et Eestis oli elukeskkonnaga rahulolu väikseim Kohtla-Järvel ja Narvas, mis mõlemad asuvad Ida-Virumaa tööstuspiirkonnas.2 Rahulolu hindamisel ei küsitud aga tervisega seonduvaid küsimusi, mistõttu puuduvad andmed, millest lähtuda rahuolu hindamisel seoses piirkonnas levivate ohtlike kemikaalide ja nende tervisemõjuga. Samas on TAT tegevuste elluviimisega võimalik ennetada selles piirkonnas levinud kemikaalide ohtlikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, mis võiks suurendada rahuolu keskkonnaga. Uuringu kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse elanikkonna mitmekesisust ning tagatakse erinevate sotsiaalsete rühmade (eri soost, vanuses, rahvusest, erivajadusega jne) rühmade proportsionaalne kaasatus uuringusse. Uuringu kavandamisel ja tegemisel võetakse arvesse, et saasteainetel võib olla erinev mõju eri soost ja vanuses inimestele, ning tulemustes tuuakse välja erinevused saasteainete mõjus erinevatele sotsiaalsetele rühmadele ja arvestatakse nendega ebasoovitavate tervisemõjude tekkimise ennetamisel ja juba tekkinud probleemide lahendamisel. Uuringute tulemustest saadav kasu võib olla erinev, kui uuringute tulemusena selgub, et ühel sotsiaalsel grupil on suurem võimalus saada tervisekahjusid kui teistel gruppidel. Näiteks kui uuringus selgub, et mingite keemiliste ainete suhtes on haavatavamad ühest soost või kindlas vanuserühmas inimesed, võib tulemusena olla soovitatud muuta töötingimusi selliselt, et haavatavama grupi inimeste kokkupuude võimalike tervist kahjustavate ainetega oleks väiksem kui vähem haavataval grupil. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese puude tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Koolitustele, infoüritustele ja nõustamisteenustele tagatakse vajaduse korral ligipääs.

2 https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022.

12

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale vene keeles (osaliselt toimuvad TAT tegevused ka inglise keeles). Inimeste soost sõltuvalt võib erisusi tekkida vaid juhul, kui uuringute tulemusena selgub, et ühest soost inimestel on suurem võimalus saada tervisekahjusid kui teisest soost inimestel. TAT avaldab positiivset mõju haigestumise või tervisekahjustuse riskitegurite ohjamisele. Biomonitooringu korraldamine lisaks põlevkivitööstuses tekkinud saasteainete ka pestitsiidide jääkide kohta võimaldab anda täpsema hinnangu – kui palju jõuab toidu kaudu organismi pestitsiidide jääke. See võimaldab teha täpsemaid järeldusi ning võtta vajaduse korral meetmeid olukorra parandamiseks ja terviseohtude vähendamiseks nii põlevkivitööstusest keskkonda sattuvate kemikaalide kui pestitsiidide puhul. Pestitsiidide, nagu ka põlevkivitööstuse kemikaalide korral tuuakse ühe olulise tervisemõjuna välja nende kantserogeensus. Praegu ei ole põhjust eeldada, et Ida-Virumaa pahaloomuliste kasvajate arv on vahetus seoses põlevkivitööstusest keskkonda sattuvate kemikaalide või pestitsiidide kasutamisega põllumajanduses või seotud pestitsiide jääkide sisaldusega tarbitavas toidus. Samas võimaldavad täpsemad andmed potentsiaalset riskitegurit piirkonnas paremini ohjata ja vähendada riskiteguri levimust. TAT tegevus panustab otseselt regionaalarengusse. TAT tegevuste raames on planeeritud tõsta töötajate kvalifikatsioonitaset, et aidata neil ümber profileeruda ringmajandusega seotud kemikaalide riskihindamisele ja mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse riskihindamisele. See aitab edendada regiooni majandusetegevust. Tööandjate ja töötajate teadlikkuse kasv, turvalisemate ja kaasaegsemate töötingimuste loomine ning mittefossiilsetel kütustel ja ringmajandusel põhineva keemiatööstuse arendamine võib aidata suurendada tööhõives osalevate inimeste arvu konkreetses piirkonnas. Inimeste tervisenäitajate seire biomonitooringus aitab kaasa põlevkivisektoriga kokkupuutest tekkinud võimalike tervisekahjude kindlakstegemisele, võimaluse korral leevendamisele, ja muudatuste jälgimisele. Seeläbi saadakse ka rohkem infot elukeskkonna muutustest võimalusega panustada elukeskkonna parandamisse. VI TAT rakendamine TAT-d rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e- posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus), SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (rakendusüksus), Euroopa Komisjonile, seirekomisjonile ja õiglase ülemineku juhtkomiteele ning arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Terviseametile. Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium ja Terviseamet kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati suures osas. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Seletuskirja lisad: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa 1 Riskide hindamise tabel – lisa 2

Terviseministri …08.2023. a käskkirjaga nr …

kinnitatud toetuse andmise tingimused „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja

tervisekahjude vähendamine“ Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2024

Tegevus 1. Kemikaalide riskide hindamine Alategevus 1.1. Koolitusvajaduse hindamine Tegevuse käigus vaadeldakse, kes on Eestis riskihindamise koolitajad ning millised on nende teadmised ja oskused. Leitud tulemuste põhjal vaadeldakse, mis valdkonnas oleks koolitust vaja ning korraldatakse hilisemates etappides koolitused.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitusvajaduse hindamine 01.01.2023–31.12.2024

01.01.2023–31.12.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitusvajaduse hindamisega on alustatud

0 0 Tegevuse tulemusel

on alustatud

koolitajatevate

sihtrühma

kaardistamisega

Alategevus 1.2. Koolitusteemade ülevaatus Pärast koolitajate sihtrühmaga tutvumist pannakse paika koolitus(t)e teemad ja plaan.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitus(t)e teemade kaardistamine

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Koolitus(t)e plaani koostamine

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitus(t)e teemad on kaardistatud ja plaan koostatud

- - Tegevusega perioodil

2023–2024 ei alustata

Alategevus 1.3. Koolitajate väljaselgitamine ja riigihanke korraldamine Pärast koolitusvajaduse väljaselgitamist ja koolitusplaani koostamist uuritakse, kus leidub koolitajaid (suure tõenäosusega väljaspool Eestit), kes suudaksid pakkuda sobivaid koolitusi. Seejärel korraldatakse riigihange sobiva(te) koolitaja(te) leidmiseks.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Võimalike koolitajate väljaselgitamine

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Riigihanke korraldamine Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Võimalikud koolitajad on leitud ja riigihange korraldatud

0 0 Tegevusega perioodil

2023–2024 ei alustata

Alategevus 1.4. Koolituste korraldamine Pärast koolitaja(te) leidmist korraldatakse kemikaalide riskide hindajatele koolitus (nn koolitajate koolitus).

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitusprogrammi kokkupanek

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Koolituste korraldamine Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

Tegevusega

perioodil

2023–2024 ei

alustata

Tegevusega

perioodil

2023–2024

ei alustata

Tegevusega perioodil

2023–2024 ei alustata

Tegevus 2. Biomonitooringukorraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas Alategevus 2.1. Riigihanke jaoks lähteülesande püstitamine Tegevuse eesmärk on teha eeltoimingud ning püstitada lähteülesanne biomonitooringu korraldamiseks Ida-Virumaal põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna hulgas.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Lähteülesande jaoks eelneva analüüsi tegemine ja lähteülesande püstitamine

01.01.2023–31.12.2023 01.03.2023–01.09.2023

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase tegevuskava aastal

(2023)

Selgitus

Väljundnäitaja Lähteülesanne on püstitatud

1

-

Alategevus 2.2. Riigihanke korraldamine Tegevuse käigus otsitakse sobivaim osapool uuringu tegemiseks ning tulemuste hindamiseks ja analüüsimiseks.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Riigihanke korraldamine 01.05.2023–31.01.2024 01.05.2023–31.01.2024

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase tegevuskava aastal

(2023)

Selgitus

Väljundnäitaja Riigihange on korraldatud, pakkumised saadud ja nende seast valik tehtud

1

Riigihange on

korraldatud,

pakkumised on saadud

ja nende seast on valik

tehtud

Alategevus 2.3. Eetikakomiteelt loa saamine

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Eetikakomitee loa taotlemine ja eetikakomitee otsus

31.01.2024–31.03.2024 31.01.2024–31.03.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Eetikakomiteele on taotlus esitatud ja eetikakomitee otsus on teada

1 Eetikakomiteele on taotlus esitatud ja eetikakomitee otsus on teada

Alategevus 2.4. Proovide võtmine

Tegevuse käigus alustab riigihanke läbinud ettevõte proovide võtmise ja analüüsidega.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Proovide võtmine 01.04.2024–31.12.2025 01.04.2024–31.12.2024

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Proovid on võetud

0 250 Proovid on võetud

Alategevus 2.5. Proovide analüüsimisega alustamine

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Proovide analüüsimine 01.04.2024–31.12.2026 01.04.2024–31.12.2024

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2023)

Sihttase (2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Proovid on analüüsitud

0 250 Proovid on analüüsitud