Leping

1

TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/2458-1 MUUTMISE KOKKULEPE NR 1

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi tellija või SoM), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marko Gorban (edaspidi tellija või REM) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090, keda esindab rektori käskkirja no. 19 (29.12.2017) alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, võttes arvesse, et: (i) Poolte vahel on 19.07.2024 sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.2/2458-1 biomonitooringu uuringu

läbiviimiseks (edaspidi leping); (ii) Lepingu punkti 4.1. järgi on uuringu teostamise tähtaeg 36 kuud arvates lepingu sõlmimisest,

mis on jaotatud nelja etappi. Töö teostamine toimub vastavalt töövõtja pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskavale. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava kohandada, kui on vajalik uurimisküsimusi, -metoodikat, andmeallikaid vms muuta eeldusel, et töö lõpptähtaeg ei muutu;

(iii) Lepingu punkti 4.2. järgi koostab töövõtja koostöös tellijatega uuringu detailplaani ja töötab välja uuringu täpse metoodika püsitatud uurimisküsimuste lahendamiseks. Detailplaani koostamise käigus on ilmnenud vajadus lepingu punktis 3.1. toodud uuringu etappide osamaksete täpsustamiseks, sest lepingu punktis 3.1. toodud lepingu hinna tasumise tingimused ei arvesta asjaoluga, et uuringu II etapi „Proovide ja küsimustike kogumine“ ja III etapi „Keemilised analüüsid“ täitmine ja töövõtja poolne kulutuste tegemine toimuvad samaaegselt. Seetõttu on vajalik muuta lepingu punktis 3.1. sätestatud etappide osamakseid, suurendades teist osamakset kolmanda osamakse arvel ning teine osamakse tasutakse kahes osas peale I vahearuande I ja II osa esitamist;

(iv) Lepingu punkti 3.4. kohaselt on pooltel õigus kokku leppida, et töö etapi tasu makstakse välja mitme osamaksena vastavalt töövõtja poolt hinnapakkumuses esitatud eelarvele ja tehtud töödele. Punkti 10.3. kohaselt võivad pooled lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust;

(v) Lepingu muutmisega ei muudeta lepingu üldist olemust kuna muudatusega ei muudeta lepingu eset ega liiki. Lepingu etappide tasu väljamaksmise muutmise võimalus on lepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud.

leppisid kokku poolte vahel 19.07.2024 sõlmitud töövõtulepingu nr 2-2.2/2458-1 muutmises alljärgnevalt: 1. Muudetakse lepingu punkte 3.1., 4.5. ja 8.4.1. ning sõnastatakse need järgnevalt:

„3.1. Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 1 039 500 eurot millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse järgnevalt: 3.1.1. REM tasub 83 877 eurot + KM pärast tööde I etapi kokkuvõtte vastuvõtmist; 3.1.2. REM tasub 83 877 eurot + KM ja SoM tasub 210 000 eurot + KM pärast I vahearuande I osa vastuvõtmist; 3.1.3. REM tasub 83 877 eurot + KM ja SoM tasub 210 000 eurot + KM pärast I vahearuande II osa vastuvõtmist; 3.1.4. SoM tasub 240 869 eurot + KM pärast II vahearuande vastuvõtmist; 3.1.5. REM tasub 27 959 + KM eurot ja SoM tasub 99 041 eurot + KM pärast lõpparuande vastuvõtmist.“. „4.5. Töövõtja kohustub esitama tellijale kokkuvõtte pärast I etapi tööde teostamist, esimese vahearuande I osa pärast I etapi tööde ja II etapi tööde seisuga 30.09.2025 teostamist, esimese vahearuande II osa pärast I ja kõigi II etapi tööde teostamist, teise vahearuande pärast III etapi tööde teostamist ja lõpparuande pärast IV etapi tööde teostamist.“. „8.4.1. SoM volitatud esindaja on Joel Valge, telefon +372 5397 3959, e-post [email protected], või tema asendaja. REMi volitatud esindaja on Maia Radin, telefon +372 5621 7373, e-post [email protected], või tema asendaja. Tellijate volitatud esindajatel on õigus esindada tellijat

2

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.“.

2. Muudetakse lepingu lisa nr 1 – uuringu tehniline kirjeldus – ning loetakse see õigeks käesoleva

kokkuleppe lisas 1 toodud sõnastuses. Kõik muudatused on lisas tähistatud punasega. 3. Käesolevale kokkuleppele on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad:

3.1. Lisa 1 – TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA AVALIKU KONKURSIGA TELLITAVA PROJEKTI TEHNILISE KIRJELDUSE VORM.

4. Jätta lepingu ülejäänud punktid muutmata.

5. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt ja see jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Tellija (SOM) Tellija (REM) Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt /allkirjastatud digitaalselt//

Tel: 626 9301 Tel: 625 6101 Tel: 737 5100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] E-post: [email protected]

2

Lisa 1. TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA AVALIKU KONKURSIGA TELLITAVA PROJEKTI TEHNILISE KIRJELDUSE VORM TA-projekti tellija andmed

Organisatsiooni nimi

Sotsiaalministeerium koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga

Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid)

Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], 5850 6184 Marko Gorban, kantsler, [email protected], 625 6105

Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid)

Joel Valge, projektijuht, [email protected], 5397 3959 Marilin Lutsoja, nõunik, [email protected], 5866 7485 Mari Teesalu, teadusnõunik, [email protected], 5916 2047 Maia Radin, [email protected], 5621 7373

Projekti andmed

Projekti pealkiri

„Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“

Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane)

Uuringul on kaks eeluuringut:

 Orru, H. (2020) „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud) Eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine (alategevus 2.3.2.4)“ Biomonitooringu_läbiviimine_põlevkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf (terviseamet.ee)

 Orru, H. (2021) „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ Pestitsiidid_biomonitooring_ministeeriumile.pdf (pikk.ee)

Lisaks seonduvad uuringuga ka kemikaalide riskihindamise partnerluse PARC tegevused.

Projekti seotus A. Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega

A. Uuring on seotud Sotsiaalministeeriumi tööplaanis vähi ennetamise projekti EL Euroopa Horisont partnerlustes osalemine alategevusega „Biomonitooring“. B. Uuring on seotud kliimasõbralikkusega, sest uuringust saadud andmeid kasutatakse hindamaks saastustaset ja saasteainete leidumist inimorganismis ja keskkonnas. Saadud tulemusi võidakse kasutada seniste keskkonnakaitse meetmete hindamiseks.

2

Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist

Ida-Virumaal mängib olulist rolli majandustegevuses mäetööstus, elektrienergia ja töötlev tööstus. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, elektri- ja õlitootmine Eestis on koondunud Eesti suurimasse tööstuspiirkonda Ida-Virumaale, kus tööstusliku kaevandamise ja kasutamisega (kütus, põlevkivikeemia tooted) alustati juba 1916. aastal. Põllumajandusmaad oli Ida-Virumaal 2018 aastal 26 192 ha ning peamiselt toodeti teravilja ja söödakultuure. Statistikaameti andmete alusel kasutati 2015. aastal teraviljal ja söödakultuuridel kokku 21 269 kg taimekitsevahendeid, mis moodustab 3% kogu kasutusest Eestis. 2018. aastal ei tuvastatud pestitsiidide jääkide kontrollprogrammi raames ühtegi piirnormi ületamist. Need tegevused on Ida-Virumaal kaasa toonud erinevad keskkonnaprobleemid, millest olulisim on välisõhu saastatus. Lisaks tavapärastele saasteainetele välisõhus esineb ka piirkonnale iseloomulikke ohtlikke saasteaineid nagu polüaromaatsed süsivesinikud (nt benso(a)püreen), benseen, fenool jt. Välisõhu kvaliteet on väga oluline mõjur kogu inimese tervise seisukohast kuna hingamisteedesse sattunud toksilised ained ja nende metaboliidid võivad vereringe kaudu jõuda ka teistesse organitesse ja põhjustada erinevaid terviseprobleeme/haigusi. Näiteks võivad toksiliste saasteainete toimel kopsukoes vabaneda ka erinevad keemilised vahendajad, mis võivad tugevalt ohustada südame-veresoonkonda (Orru, 2007). Kuigi Ida-Virumaal on tootmise vähenemise, parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtmise ja keskkonnaseadusandluse rangemate nõuete tõttu õhusaasteainete heitkogused põlevkivitööstuses alates 1990ndatest pidevalt vähenenud, on probleem siiski püsiv. 2018. aastal diagnoositi Ida-Virumaal 1129 pahaloomuliste kasvajate esmajuhtu (1% elanikkonnast). Ka pestitsiidide korral tuuakse ühe olulise tervisemõjuna välja nende kantserogeensus, kuid siiski ei ole põhjust eeldada, et Ida-Virumaa pahaloomuliste kasvajate arv on vahetus seoses pestitsiidide kasutamisega põllumajanduses või seotud pestitsiide jääkide sisaldusega tarbitavas toidus. Kuigi antud sektoritega seotud tervisemõjusid on Eestis mitmete programmide raames uuritud ja on leitud, et põlevkivi töötlevate ettevõtete piirkonnas erinevad mitmed elanike tervisenäitajad statistiliselt oluliselt kontrollpiirkondade omadest, pole sellest hoolimata suudetud täpselt määrata põlevkivisektorit iseloomustav saasteaine või -ainerühm. Eelnevale tuginedes tuleks laiendada põlevkivisektori piirkonnas tervisemõjude uuringuid spetsiifilise biomonitooringuga. Käesolev projekt soovib alustada antud tegevusega vastavalt Terviseameti ja Tartu Ülikooli poolt 2020. a eeluuringus „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ välja töötatud metoodilisele juhendile, mille välja töötamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ käigus välja töötatud juhendile.

Uurimis- ja arendusülesanded

Uuring peab vastama minimaalselt küsimustele:

1. Millised on uuritavatest kemikaalidest enim levinud katsegrupilt saadud proovides? 2. Millised on uuritavatest kemikaalidest enim levinud võrdlusgrupilt saadud proovides? 3. Milline on uuritavate kemikaalide sisaldus bioloogilises maatriksis katsegrupis võrreldes

kontrollgrupiga? 4. Kas esineb seos uuritud kemikaalide kehas leidumise ja nende tasemete ning inimeste enda

raporteeritud tervisenäitajate vahel? 5. Kui on seos uuritud kemikaalide leidumise ning inimeste enda raporteeritud tervisenäitajate

vahel, siis milline? 6. Kas see seos, juhul kui olemas on, vastab teaduskirjanduses kirjeldatule?

2

Analüüsitavad ühendid

Maatriks Uuritavate arv

Uuritavate jaotus Kohustuslik/ valikuline

Täiskasvanud Lapsed

Mehed Naised Poisid Tüdrukud

BTEX analüüs Uriin 1000 250 250 250 250 Kohustuslik

PAHi metaboliitide analüüs Uriin 1000 250 250 250 250 Kohustuslik

Raskmetallid juustes Juuksed 1000 250 250 250 250 Kohustuslik

Raskmetallid seerumis Seerum 500 250 250 0 0 Valikuline

Pestitsiidid Uriin ja juuksed 200 50 50 50 50 Kohustuslik

Bisfenoolid Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline

Ftalaadid Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline

DINCH Uriin 300 75 75 75 75 Valikuline

PFAS Seerum 300 75 75 75 75 Valikuline

Ühendid, mille taha on märgitud „kohustuslik“ tuleb analüüsida igal juhul ning uuringusse peab kaasatama vähemalt sama palju uuritavaid kui on märgitud „uuritavate arv“ lahtrisse.

Ühendid, mille taha on märgitud „valikuline“ peaks samuti analüüsima, kuid vajadusel on võimalik tellijatega kokkuleppel vähendada kas uuritavate aru või loobuda ühendi analüüsist.

Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine

Uuringu tulemused panustavad otse Euroopa säästliku kemikaalistrateegia ja Euroopa roheleppe eesmärkidesse. Uuringu tulemuste põhjal täiendatakse vajaduse korral tulevikus keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi põlevkivitööstuse ja põllumajandustootmises kasutatavate taimekaitsevahendite negatiivset mõju elukeskkonnale; põlevkivisektori piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb; taimekaitsevahendite kasutamise teadlikkus kasvab.

Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav)

Tellitava uuringu vastavuse hinnang TA viiele kriteeriumile on 2023. aasta oktoobris Terviseameti

poolt küsitud Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Hinnanguks saadi: „Haridus-ja

Teadusministeeriumi hinnangul on teenuse „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga

kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp –biomonitooringu

läbiviimine“ puhul õigustatud riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus-ja

arendusteenuse erandi kohaldamine. Tellitav teenus vastab CPV koodidele: 73100000-3

(uurimis-ja eksperimentaalarendustöö teenused) ja 73430000-5 (testimine ja hindamine).“

Pakkujal tuleb pakkumuses esitada

1. Uuringutegevuste kirjeldus

2. Metodoloogia põhimõtete tutvustus (k.a AKI ja eetikakomiteega koostöö).

3. Uurimisrühma sisese tööjaotuse kirjeldus koos CVdega, millest nähtuvad uurimisrühma liikmete

kogemused ja pädevus.

4. Projekti aja- ja tegevuskava.

5. Eelarve tabel km-ta.

Kui tegu on konsortsiumiga, siis koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projektis osalemise kohta.

2

Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa

Projekt algab juunis 2024 ning kestab kolm aastat. Tulemuste esmaesitlus avalikkusele toimub

kahe kuu jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist. Taotleja peab arvestama, et I kokkuvõte tuleb

esitada 2024. aasta jooksul. Juhul kui etappide lõpud ning kalendriaasta lõpud ei lange kokku, siis

võib esitada kokkuvõtted ja vahearuanded enne etappide lõppe, eelistades aruandluseks

kalendriaasta lõppe.

Projekt on jaotatud nelja etappi. Enne esimese etapi algust peetakse tellijate ja tööteostaja ning

vajadusel teiste uuringuga seotud osapoolte vahel avakoosolek, kus lepitakse kokku ootused,

esimesed sammud, omavahelise suhtluse reeglid ja muu töö alustamiseks vajalik. Avakoosolekul

kokku lepitud tegevused on siduvad ja kuuluvad teostamisele. Tegevused protokollitakse ja

lisatakse lepingule. Iga etapi lõppedes esitatakse kokkuvõte või aruanne vahepeal tehtud

töödest ja peamistest tulemustest vastavalt lepingus sätestatule. Aruanne sisaldab ka

metodoloogilist infot. Iga etapi lõppedes tehakse osapoolte vahel koosolek, kus arutatakse

vaheetapis toimunut, tekkinud probleeme ja võimalikke lahendusi.

Tulemusi raporteeritakse jooksvalt Sotsiaalministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Raporteerimise sagedus täpsustatakse avakoosolekul (nt. kord

nädalas, kord kuus või 2 korda kuus).

Tellijad tasuvad töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 1 039 500 eurot, millele lisandub

käibemaks (edaspidi lepingu hind). Tasumise täpsemad tingimused on sätestatud lepingus.

Lisaks viib Terviseamet läbi biomonitooringu käigus kogutavatest proovidest raskmetallide

analüüsimise ja edastab analüüsitulemused Tartu Ülikoolile. Kokku analüüsitakse kuni 1500

proovi. Nimetatud analüüside läbiviimist rahastatakse käesolevast tööst eraldi SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ vahenditest.

Sotsiaalministeerium tasub biopanga säilitajale biopanga säilitamiseks tarviliku summa.

Biopanga säilitamiseks mõistlik aeg otsustatakse uuringu teostamise käigus tellijate ning töö

teostaja kokkuleppel.

Esialgne ajakava kuu täpsusega on alljärgnev. Aruandluse kohad antud tehnilises kirjelduses

ning pakkumuses on indikatiivsed ning töö käigus võivad ülesanded vastavalt poolte

kokkulepetele etappide vahel jaguneda teisiti.

Küsimustike koostamine

Koostatakse kaks küsimustikku, lastele (vanuses 6-11), mille täidab lapse seaduslik esindaja, ja

täiskasvanutele (vanuses 18-39). Küsimustikud koostatakse PARC sisendite põhjal. Küsimustikust

eemaldatakse küsimused, mis ei ole Eesti biomonitooringu programmi jaoks olulised ja lisatakse

küsimused, mis haakuvad Eesti huvidega. Eestile kohandatud küsimustik peab võimaldama

hinnata töö- ja elukeskkonda, antropomeetrilisi, elustiili ja füüsilise aktiivsuse näitajaid,

sotsiodemograafilist olukorda, kokkupuudet põlevkivisektori ja pestitsiidide jääkidega, toitumist

jne. Küsimustike ja uuritavate proovide säilitamine peab olema kooskõlastatud informeerimise

ja teadliku nõusoleku vormiga, mis peab olema kooskõlas andmekaitse regulatsioonidega. Vorm,

mis lisatakse küsimustiku algusesse, peab sisaldama nõusoleku küsimist proovide võtmiseks ja

säilitamiseks pseudonüümitult peale uuringu lõppu viiekümneks aastaks ning uute analüüside

tegemiseks tulevikus. Lisaks küsimustikule ja nõusoleku vormile on vaja koostada

2

maatriksipõhised küsimustikud, mis hindavad tegureid, mis mõjutavad kogutavat

proovimaatriksit (kuus küsimustikku - juuste, vereproovide ja uriiniproovide kogumine nii lastelt

kui ka täiskasvanutelt). 1. kuu.

Küsimustike tõlkimine ja piloteerimine

Küsimustike jm materjalide tõlkimine eesti- ja vene keelde, nõusoleku vormide ja maatriksi

küsimustike piloteerimine, et küsimused oleks üheselt mõistetavad. 2. kuu.

Eetikakomitee loa saamine

Eeluuringutes välja töötatud või samaväärse metoodika ja koostatud küsimustike alusel

esitatakse uuringute teostamiseks taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele või

Tervise Arengu Instituudi eetikakomiteele. Uuringuteks loa saamine on järgnevate tegevustega

jätkamise eelduseks. 5. kuu.

Valimi koostamine

Koostatakse valim 1000 uuritavaga lähtudes eeluuringutes välja pakutud uuritavate rühmadest.

Uuritavaid kaasatakse piirkondades, mida on mõjutanud põlevkivitööstus (Kohtla-Järve, Narva ja

Sillamäe) ja põllumajandustootmine (Kesk-Eesti) ning kontroll piirkondadest (Tartu, Tallinn,

Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti). Kõik uuritavad on elanud piirkonnas vähemalt viis aastat. Igast

rühmast kaasatakse võrdselt täiskasvanuid (vanuses 18-39) ja nende lapsi (vanuses 6-11), s.h

võrdselt mehi ja naisi, ning võrdselt nende poegi ja tütreid. Eelistada tuleks lapsevanema-lapse

paare selleks, et samast perekonnast oleks uuringusse kaasatud üks lapsevanem ja üks tema

lastest. Valimi koostamisel võetakse arvesse, et vähemalt 500 valimisse kuuluvat inimest on Ida-

Virumaalt põlevkivisektoriga kokkupuutuvate (kas tööalaselt või elukoha tõttu) isikute seast.

6. kuu.

Proovivõtu kava koostamine

Koostatakse plaan proovivõtu korraldamiseks. Selleks võetakse arvesse, et uriiniproovid koguvad

uuritavad endilt ise, vastavalt koostatud juhendile. Juukseproovid kogub intervjueerija vastavalt

juhendile. Vereproovid kogub tervishoiuteenuse osutamise loaga isik. Kogutavate proovide

kogust planeerides lähtutakse juhenditest, kuid minimaalselt kogutakse proovi sellises koguses,

et kõik planeeritavad analüüsid saaksid teostatud ning pikaajaliseks säilitamiseks jääks alles veel

minimaalselt 5 ml verd, 5 ml uriini ning 1 g juukseid. Kava koostades võetakse arvesse eeluuringus

välja pakutud ajaraamistiku soovitusi proovide kogumisel (nagu näiteks

põllumajandustootmisega kokku puutuvatelt inimestelt kogutakse proove peale

taimekaitsevahendite pritsimise aega ja mahetoitu tarbivatelt inimestelt talvisel ajal). Kava

koostamisel võetakse arvesse, et küsimustikud ja nõusoleku vormid täidavad uuritavad ise, kuid

maatriksipõhise küsimustiku täidab ära intervjueerija. 6. kuu.

I KOKKUVÕTE

Küsimustikud ja tarvikud ning nende laiali jagamine

Küsimustike trükk ja tarvikute hankimine. Tarvikute laiali jagamine lähtudes koostatud

proovivõtu kavast. Tarvikud on juba enne laiali jagamist markeeritud kleebistega, mille

tingimused vastavad juhendis välja toodud nõuetele. 7-21. kuu.

Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku kogumine

2

Uuritavate kutsumine uuringusse. Küsimustike ja proovide kokku kogumine lähtudes koostatud

proovivõtu kavast. Kokku kogutakse proovid 1000 inimeselt. Proovideks võib olla vastavalt

vajadusele juuksed, uriin ja/või veri. 8-22. kuu

Proovide transport erinevatesse laboritesse

Proovide transport Tartu Ülikooli, Terviseameti ja välislaborisse. Selleks võetakse arvesse

proovide säilimise tingimusi, mis on välja toodud juhendis. Proovide transportimisel lähtutakse

bioloogilise materjali transportimise nõuetest (nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil). 10-

22. kuu.

Küsimustike kogumine ja töötlemine

Küsimustikud kogutakse kokku ja vastused viiakse masintöödeldavale kujule. 24. kuu.

I VAHEARUANDE I osa, mis hõlmab I etapi tööde ja II etapi tööde seisuga 30.09.2025 teostamist

(vahearuande esitamise tähtaeg on hiljemalt 31. oktoober 2025)

I VAHEARUANNE II osa, mis hõlmab I etapi ja kõigi II etapi tööde teostamist (vahearuande

esitamise tähtaeg on hiljemalt 31. august 2026)

BTEX analüüs

Benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen (BTEX) analüüs 1000 uriiniproovist (võrdselt naissoost

ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või

samaväärsele meetodile. 30. kuu.

PAHi metaboliitide analüüs

1-hüdroksüpüreeni, 1-hüdroksüpüreen-glükuroniidi ja 1- ja 2-naftoolide määramine 1000

uriiniproovist (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt

eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu.

Pestitsiidid

Juhendis ja eeluuringus välja toodud pestitsiidide analüüsimine 200 uriiniproovist ja

juukseproovist (sama isiku kaks proovimaatriksit, võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt

täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. 30. kuu.

Bisfenoolid

Juhendis välja toodud bisfenoolide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja

meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.

Ftalaadid

Juhendis välja toodud ftalaatide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja

meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.

DINCH

Juhendis välja toodud DINCH-ide analüüsimine 300 uriiniproovist (võrdselt naissoost ja

meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.

PFAS

2

Juhendis välja toodud PFAS-ide analüüsimine 300 seerumirpoovist (võrdselt naissoost ja

meessoost, ning võrdselt täiskasvanuid ja lapsi). 30. kuu.

Raskmetallid veres ja/või juustes

Raskmetallide analüüs 1000 inimeselt (võrdselt naissoost ja meessoost, ning võrdselt

täiskasvanuid ja lapsi) vastavalt eeluuringus välja pakutud või samaväärsele meetodile. Analüüsid

teostab Terviseamet. 30. kuu.

II VAHEARUANNE, mis hõlmab III etapi tööde teostamist (vahearuande esitamise tähtaeg on

hiljemalt 28. veebruar 2027)

Tulemuste analüüs ning lõppraporti koostamine

Koostatakse lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet

põlevkivi sektoriga seostatavate kemikaalide ja põllumajandustootmisega seostatavate

pestitsiidide jääkidega, leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi

varasemate olemasolevate andmetega (sh rahvusvahelistega) ning annab soovitused

tervisemõjude leevendamiseks. Samuti antakse ülevaade tervisenäitajatest inimestel, kes

puutuvad kokku nii põlevkivisektori kui pestitsiidide jääkidega, et hinnata kahe mõjuteguri

koosmõju. Uuringute jätkamine annaks olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute

muutusest. 36. kuu.

Lõppraporti tõlkimine, tulemuste avalikustamine

Lõpparuanne tõlgitakse täies mahus inglise ja vene keelde. Tulemuste avalikustamine

seminaridel. 36. kuu.

LÕPPARUANNE, mis hõlmab I-IV etapi tööde teostamist (lõpparuande esitamise tähtaeg on

hiljemalt 19. juuli 2027)

Uriiniproovide üleandmine

1000 uriiniproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale

proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise

nõuetele. 36. kuu.

Vereproovide üleandmine

1000 vereproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on eelnevalt külmutatud peale

proovivõttu -80°C kraadini krüoviaalides. Viaalid transporditakse vastavalt transportimise

nõuetele. 36. kuu.

Juukseproovide üleandmine

1000 juukseproovi üleandmine pikaajaliseks säilitamiseks. Proovid on säilitatud peale

proovivõttu toatemperatuuril grip-kottides. Need antakse üle vastavalt transportimise nõuetele.

36. kuu.

Nõusoleku vormide ja andmebaasi üleandmine

Nõusoleku vormid antakse üle koos proovide ja andmebaasiga. 36. kuu.

Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)?

2

Projekti tulemuste lühikokkuvõte avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehel. Ministeeriumid saavad tulemuste valguses kujundada

oma kemikaalipoliitikat. Peamine kasusaaja on Eesti elanikkond, kelle tervise hoidmiseks

tehakse targemaid otsuseid ja sekkumisi. Tulemusi jagatakse ka kemikaalide riskihindamise

partnerluse PARC võrgustikule, kus tulemusi saab kasutada üle-Euroopalise kemikaalipoliitika

kujundamiseks. Avalikkuse huvi korral avaldatakse tulemused ka meediakanalites.

Nõuded uurimisrühmale

Töö teostaja peab pakkumisele lisatud dokumentidega tõestama järgmiste tingimuste täitmist.

1. Uuringu põhitäitjal peab olema viimase viie aasta jooksul eelnev kogemus sarnases

teemavaldkonnas uuringu juhtimisega. Uuringu põhitäitjal peab olema hariduslik ettevalmistus

rahvatervise valdkonnas (doktorikraad terviseteadustes või sellega samaväärses valdkonnas)

2. Uurimisrühma kuulub ka vähemalt üks doktorikraadiga rahvatervise või samaväärse valdkonna

teadur, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud teadustöid selles valdkonnas.

3. Uurimisrühmas peab olema piisav arv piisava kompetentsiga liikmeid töö ajakavakohaseks ja

kvaliteetseks teostamiseks.

Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta

Turu-uuringu alusel on projekti eelduslik maksumus (olenevalt uurimisküsimustest, millele vastatakse) on 1 122 916 eur (lisandub km). Maksumus sisaldab kõiki kulusid peale biopanga säilitamise, sealhulgas üldkululõivu.