Kiri

Lisa 6

Üürilepingule nr ........

AKT ÜÜRIPINNA

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE KOHTA

.......2023.a

................... (edaspidi nimetatud Üleandja) esindaja ................., kes tegutseb volikirja alusel, ja

.......................... (edaspidi nimetatud Vastuvõtja) esindaja .........................., kes tegutseb volikirja alusel,

leppisid kokku alljärgnevas:

1. Üleandja annab Vastuvõtjale üle vastavalt üürilepingu nr ................. tulenevalt aadressil ...............

paikneva üüripinna alljärgnevas:

Jrk nr Ruumi nimetus Märkused

2. Üüripinna tehniline seisund üleandmisel-vastuvõtmisel ning vastuvõtja kinnitus üüripinna seisundi

vastavuse kohta: ..............................................

3. Loetelu üüripinna kasutuseks vajalikest kasutusjuhenditest (nende olemasolul): ..............................

4. Üüripinna kasutamiseks vajalikud läbipääsuvahendid (võtmed, puldid, kaardid, jms): ....................

5. Energia tarbimist fikseerivate mõõtjate näidud (vajadusel): ...................... (kui puuduvad siis vajalik

vastav märge)

6. Märkused puuduste kohta ja kokkulepe puuduste likvideerimise aja osas: .....................................

7. Käesolev akt on koostatud 1 lehel ja 1 eksemplaris, mis on allkirjastatud digitaalselt ja kummalegi

Poolele jääb üks eksemplar.

8. Akti allakirjutamise kuupäev, kellaaeg ja koht Allkirjastatud digitaalselt.

Üleandja: Vastuvõtja:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

lk 1/1

Lisa nr 1 / Annex No 1

1

Äriruumide üürilepingu nr P80-23-0108/ Annex to commercial lease agreement nr P80-23-0108

KONTAKTANDMETE ANKEET / CONTACT INFORMATION FORM Kuupäev / Date 13.07.2023 ÜÜRILEANDJA / LANDLORD: Nimi / Name: HITS Investments OÜ Postiaadress / Postal address: Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn Juriidiline aadress / Legal address: Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn Telefon / Telephone: +372 56627639 E-post / E-mail: [email protected] Lepingu muutmisega seotud küsimused / Questions related to amendments of the agreement:

Lepingu täitmisega seotud küsimused / Questions related to execution of the agreement:

Avariitööd / Emergency works:

ÜÜRNIK / TENANT: Nimi / Name: Sotsiaalkindlustusamet

Postiaadress / Postal address: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Juriidiline aadress / Legal address: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon / Telephone: (+372) 612 1360 E-post / E-mail: [email protected] Lepingu muutmisega seotud küsimused / Questions related to amendments of the agreement:

Lepingu täitmisega seotud küsimused / Questions related to execution of the agreement:

Hädaolukord / Emergencies:

Tuleohutuse eest vastutav isik / Person responsible for fire safety:

Martin Ühtegi Juhatuse liige +372 56627639 [email protected]

Artjom Dmitrijev

Kinnisvarahalduse juht/ Property Manager

+372 5350 5670 [email protected]

Artjom Dmitrijev

Kinnisvarahalduse juht/ Property Manager

+372 5350 5670 [email protected]

Aarne Põlluäär

haldusjuht +372 5480 0564 [email protected]

Aarne Põlluäär haldusjuht +372 5480 0564 [email protected]

Aarne Põlluäär haldusjuht +372 5480 0564 [email protected]

Lisa nr 1 / Annex No 1

2

Tuleohutuse eest vastutav isik (allkiri) / Person responsible for fire safety (signature)

...........................

Märkused / Notes

Üürileandja / Landlord Üürnik / Tenant _____________________ _____________________ HITS Investments OÜ Sotsiaalkindustusamet

Ain Niller haldusspetsialist +372 5353 3862 [email protected]

Lisa nr 2 / Annex No 2

Äriruumide üürilepingu nr P80-23-0108 lisa 2 / Annex 2 to commercial lease agreement No P80-23-0108

1. korruse teenindus saali asendiplaan / 1. floor customer service premises plan

Area highlighted with green marking

Lisa 4 / Annex 4 Äriruumide üürileping nr P80-23-0108 / Commercial lease agreement No P80-23-0108

Kuupäev / Date 13.07.2023 ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASUD

RENT AND ANCILLARY COSTS

1. ÜÜRILEANDJA / LANDLORD

Ärinimi / Business name HITS Investments OÜ Registrikood / Registry code 14435374

Aadress / Address Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn Arvelduskonto nr / Banking account No EE024204278607776701

Postiaadress / Postal address Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn KMKR number / VAT number EE102051795

Tel/Faks / Phone/Facsimile +372 56627639 E-post / E-mail [email protected]

2. ÜÜRNIK / TENANT

Ärinimi / Business name Sotsiaalkindlustusamet Registrikood / Registry code 70001975

Aadress / Address Paldiski mnt 80, Tallinn, 10617 Arvelduskonto nr / Banking account No

Postiaadress / Postal address Paldiski mnt 80, Tallinn, 10617 KMKR number / VAT number EE100675490

Tel / Phone +372 612 1360 E-post / E-mail [email protected]

3. RUUMIDE, HOONE JA KINNISTU ANDMED / INFROMATION ON THE PREMISES, BUILDING AND LAND PLOT

Aadress Address

Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn Ruumide asukoht ja korrus Location and floor of the Premises

Lepingu lisas Ruumide Asendiplaan rohelise piirjoonega tähistatud ala Area outlined with green colour in the annex Site Plan of the Premises

Märkused Comments

Ruumide pindala area of Premises

296.50 m2 – 1. korruse klienditeenindus ja ladu 4.60 m2 – 1. korruse tualetid 296.50 m2 – 1. floor customer service and storage 4.60 m2 – 1. floor toilets

Ruumide kasutamise sihtotstarve Usage purpose of the Premises

Büroo-ja klienditeenindus Office- and customer service

Hoone korruselisus Number of storeys in Building

8 korrust/floors

Kinnistu pindala Area of Land Plot

8,199 m2

Krundi tunnus Plot registry

78406:601:0010

Lisa 4 / Annex 4

4. RUUMIDE KASUTUSSE ANDMINE JA ÜÜRIPERIOOD / DELIVERY OF THE PREMISES AND LEASE TERM

Alguskuupäev Commencement date

01.08.2023 Üüriperiood Lease term

01.08.2033

5. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSED / RENT AND ANCILLARY COSTS

Igakuine Üür Ruumide ühe ruutmeetri kohta kuus Monthly Rent for one square meter of the Premises

14 EUR/m2 Üüri tasumise kuupäev Due date of Rent payment

21 kaledripäeva arve saatmisest arvates 21 calender days from the moment of sending of invoice

Üüri kogusumma kuus kokku (ilma käibemaksuta summa) Total amount of monthly Rent (without VAT)

4215,40 EUR Üüriarve igakuise esitamise tähtpäev Date of issuing the monthly Rent invoice

01.

Üüri arvestuse ja tasumise alguskuupäev Commencement date for calculation and payment of Rent

Alguskuupäev Commencement date 01.08.2023

Üüri muutmise põhimõtted Principles for Rent adjustment

Iga-aastane indekseerimine Eesti THI võrra. (min 2%, max 3%) Annual indexation based on Estonian CPI. (min 2%, max 3%)

Üüri esimene indekseerimine First indexing of Rent

01.01.2024

Kõrvalteenuste kogusumma kuus (ilma käibemaksuta summa) Total amount of Ancillary cost monthly (without VAT)

Proportsionaalne üüritavate ruumide suurusele. Proportionally charged in line with the area of Premises.

Kõrvalteenuste arvestuse/tasumise alguskuupäev Commencement date for calculation/payment of Ancillary costs

Alguskuupäev Commencement date 01.08.2023

Kõrvalteenuste arve igakuise esitamise tähtpäev Date of issuing monthly invoice for Ancillary costs

15. Käibemaksu lisandumine VAT addition

Jah Yes

Viivise määr Rate of delay fine

0,03 % viivitud summast päevas 0,03 % of total late payment per day

Üürileandja arvelduskonto number Landlord’s banking account No

EE024204278607776701

Lisa 4 / Annex 4

6. TAGATISED / SECURITIES

Tagatisraha Deposit

Ei No

Tagatisraha summa Deposit amount

-

Tagatisraha tasumise kuupäev Due date for payment of deposit

- Garantii esitamise kuupäev Due date for providing guarantee

-

Garantii Guarantee

Ei No

Garantiisumma Guarantee amount

-

Garantii andja Guarantor

- Garantiikirja vorm Guarantee letter format

-

7. PARKIMISKOHAD, VÄLISTERRITOORIUMI ALA / PARKING LOTS, OUTSIDE TERRITORY AREA

Parkimiskohtade Üürniku kasutusse andmine Delivery of Parking Lots to Tenant’s use

- Parkimiskohtade arv Amount of Parking Lots

-

Parkimiskohtade numbrid, tähistus Numbers, designation of Parking Lots

- Parkimiskohtade paiknevus Kinnistul Location of Parking Lots on the Land Plot

-

Parkimiskohtade tasu kuus Monthly charge for Parking Lots

- Parkimiskohtade kasutamise otstarve Usage purpose of the Parking Lots

-

Parkimiskohtade tasu maksmise kord Procedure of payment the charge for Parking Lots

- Märkused Comments

-

8. RUUMIDE EHITUS- JA REKONSTRUEERIMISTÖÖD / CONSTRUCTION AND REFURBISHMENT WORKS OF THE PREMISES

Ruumide väljaehituse kirjeldus Description of refurbishment works

Sätestatud Lisas 5

Described in Annex 5

9. LEPINGU LISAD / ANNEXES TO THE AGREEMENT

Lisa 1 / Annex 1 Kontaktid / Contact Information Form

Lisa 2 / Annex 2 Üüripinna paiknemine / Plan of the Premises

Lisa 4 / Annex 4 Lisa 3 / Annex 3 Poolte kohustused korrashoiul / Obligations of the Parties in Maintenance

Lisa 4 / Annex 4 Üür ja kõrvalteenuste tasud / Rent and Ancillary costs

Lisa 5 / Annex 5 Ruumide ehitus ja rekonstrueerimistööd / Construction and Refurbishment Works of the Premises

Lisa 6 / Annex 6 Üüripinna üleandmise - vastuvõtmise akt / Leased Premises Handover Act

Üürileandja / Landlord Üürnik / Tenant

________________________ __________________________

HITS Investments OÜ Sotsiaalkindlustusamet

Lisa nr 5 / Annex No 5

Äriruumide üürilepingu nr P80-23-0108 lisa 5 / Annex 5 to commercial lease agreement No P80-23-0108

Ruumide ehitus -ja rekonstrueerimistööd / Construction and Refurbishment Works of the

Premises

Jrk nr

Nimetus Info Märkused

1. siseuksed ja aknad spoonitud radiaalne tamm / mattlakitud klaasid kirkad

2. siseuste lingid Valnes VAL5_008EM_NIS /Roostevaba toon

https://valnes.ee/tooted/e t/ukselingid/721-link- euro.html#/52- kombinatsioonide_pinnaka tted-roostevaba_toon

3. siseuste lukustus viimistlus: mattkroom/harjatud roostevaba

4. põrand Parador Modular ONE (tootekood 1730772) Oak Spirit natural Wide plank Wood texture

Parador | Modular ONE Oak Spirit natural

5. seinad toonitud Caparol PremiumClean Caparol 3D-System PLUS värvikaart

märghõõrdeklass 1 (DIN 53 778) matt ( EVS EN 13 300)

pöhitoon: Moos30 hallikas- beezi tooniga valge

toonitud Caparol PremiumColor Caparol 3D-System PLUS värvikaart

märghõõrdeklass 1 (DIN 53 778) tuhmmatt ( EVS EN 13 300)

aktsent-toon: Lazur185 lipusinine

aktsent-toon: Jura25 tume betoonhall

6. laed / tehnoseadmed laes

täismatt valge värv

7. ripplagi 600x600 moodullagi / valge

ÜÜRILEPING NR P80-23-0108 HITS Investments OÜ, registrikood 14435374, asukoht Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Martin Ühtegi ja Eesti Vabariik, Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn 10617 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled, võttes arvesse, et: üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil Paldiski maantee 80, Tallinn asuv kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 2269901, katastritunnus 78406:601:0010, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 8199 m2) koos oluliste osade ja päraldistega; on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel. ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis

1.1. Aadressil Paldiski maantee 80, Tallinn asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 2269901, katastritunnus 78406:601:0010, pindala 8199 m².

1.2. Hoone üüritav pind on hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate ruumide pind, mida ei ole välja üüritud. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind.

1.3. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osad üürnikud ja kasutajad).

2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis: Üürniku ainukasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 301,1 m².

2.1. Üüripind paikneb administratiivhoone 1. korrusel. 2.2. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium): puudub. 2.3. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad. 2.4. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise

kohustus on üürileandjal: puuduvad. 2.5. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 2 oleval plaanil.

2

3. Üüripinna sihtotstarve on büroohoone. 4. Üüripinna nõutav seisund

4.1. Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üüripinna seisundit fikseerivas aktis märgitud seisundis, v.a harilikust kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.

5. Üüripinna valduse üleandmine

5.1. Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on hiljemalt 01.08.2023 ning valduse üleandmisele eelnevalt teostab Üürileandja Poolte poolt käesoleva lepingu lisas 5 kokku lepitavad ettevalmistustööd. Üüripinna tasu arvestus algab 01.08.2023.

5.2. Üüripinna seisundit fikseeriv akt, mille vorm lepitakse kokku lisas 6, koostatakse üüripinna valduse üleandmise alguse kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul.

6. Üüriteenused ja üür

6.1. Üüri liik on kulupõhine. 6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisades 3 ja 4. 6.3. Üüri suurus (käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 4. Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 4. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent)

muudetakse indeksi alusel. 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:

6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2024. 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks

leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. 6.6.3. Indeksi kokku lepitud määr aastas on kuni 3%. 6.6.4. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt jooksva aasta 1.

aprilliks. 6.6.5. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate

kättesaamisest arvates.

7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisades 3 ja 4. 7.2. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 7.3. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt

tüüptingimuste punktile 3.15.2. 7.4. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse

järgmisest: 7.4.1. Tegelik kulu proportsioonis ühiskasutuses olevale pinnale.

8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine

8.1. Kõrvalteenuste tasu arvestamine algab üüripinna üleandmisest, aga mitte hiljem kui 01.08.2023. Üüritasu arvestamine algab 01.08.2023.

8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üüri arvestatakse jooksva kuu eest. Kõrvalteenuste tasu arvestatakse eelmise kuu eest vastavalt tarbimisele. Arved saadetakse e-arve formaadis e-arvete infosüsteemi kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.

8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 kalendripäeva arve saamisest arvates.

3

9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud. 9.2. Leping lõpeb 31.07.2033.

10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele

10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva ühe kalendrikuu üüri korrutamisel kuuega.

11. Muud kinnitused ja kokkulepped

11.1. Pooled on kokku leppingud, et lisa 5 alusel üüripinnal teostatavate ettevalmistustööd ja parandused peavad olema lõppenud enne üüripinna üürnikule üleandmist. Nende tööde eest tasub üürileandja ning üürnikule tööde eest arveid ei esitata.

11.2. Pooled võivad kokku leppida lisa 5 muutmises selliselt, et muudetakse ja/või täiendatakse tööde loetelu.

11.3. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest.

12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest,

lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta).

12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:

1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused.

13. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse

hiljem allkirjastatud dokumendist. 13.1. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu

hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu

sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016+A1+A2:2022 „Kinnisvarakeskkonna

juhtimine ja korrashoid.“. 13.2. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides

12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.

14. Lepingu lisad

1. Kontaktid

4

2. Üüripinna paiknemine

3. Poolte kohustused korrashoiul

4. Üür ja kõrvalteenuste tasud

5. Ruumide ehitus- ja rekonstrueerimistööd

6. Üüripinna üleandmise akti vorm

Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik HITS Investments OÜ Sotsiaalkindlustusamet

5

TÜÜPTINGIMUSED

1. MÕISTED

Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on

tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas

keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi

loetakse avariiks lepingu tähenduses;

1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid

asuvad;

1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;

1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja

kõrvalteenuste tasust;

1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);

1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud

teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks

üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris;

1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele

vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja

tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;

1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;

1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:

1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;

1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude

süsteemide uuendamine;

1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;

1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks

sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;

1.11. pool on üürileandja või üürnik;

1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;

6

1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas

kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega

rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes

täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses;

1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas

konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt

üürilepingus kokku lepitud seisundile;

1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd

nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö-

või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või

olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid

mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses;

1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi

riigipüha ja rahvuspüha;

1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise

asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje

ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada

üüripinna kahjustumist;

1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu,

millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;

1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud

kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa

kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast

ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone

üürnikega või kasutajatega;

1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud

teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille

maksumus sisaldub üüris.

2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE

2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja

heakorrastatud.

2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna

üleandmisevastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu

lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna

tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti

asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.

3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU

7

Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus

3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui

eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri

kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.

3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või

muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused

alljärgnevalt:

3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,

soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral

vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui

arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel

teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.

3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste

punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses

olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning

muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral.

Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades

teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast

pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii

mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud

üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,

sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.

3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste

punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate

kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena

teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele.

3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:

3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;

3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja

arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku

tööspetsiifikaga.

Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus

lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.

3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille

maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole

üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või

kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides

5.8–5.14 sätestatust.

3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena

täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset

üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning

kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu

kogusumma kalendrikuus ei muutu.

3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega

seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud

8

krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis

registreeritud filiaali arveldusarvele.

Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile

3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel

lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui

pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud

sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik.

3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda

nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti

omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on

selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:

3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt

30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale

lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on

esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi

kohta.

3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud

kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on

üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku

organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.

3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda

nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või

teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:

3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt

60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud

teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi

nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul

nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10;

3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt

30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust

osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja

kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10;

3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt

30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale

lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on

esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi

kohta;

3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud

kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on

üürniku jaoks kriitilise tähtsusega.

3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud

nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul

vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku

andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:

3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;

3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;

9

3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud

üürileandjale või teistele üürnikele.

3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2

nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise,

kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku

sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises

üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub

üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul

kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma

üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike

kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.

3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute

sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku

valikul ühte varianti alljärgnevatest:

3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või

kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab

üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui

üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.

3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning

üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude

vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid

vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või

kõrvalteenust osutas.

3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia,

soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab

ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna

tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid

saada ei soovi.

Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine

3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui

eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul,

kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise

vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16

sätestatust.

3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt

eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt:

3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi

alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.

3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku

leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja

soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase

ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna

kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas

andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib

kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja

10

juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva

aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus

fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu

vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku

esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik

ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite.

Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks

üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei

sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu

muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud

tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse

osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast

tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu

muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning

kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse

kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib

rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.

3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub

järgmiselt:

3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on

tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane

protsentuaalne muutus.

3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga

lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks,

mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei

ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise

kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu

viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna

koondindeksi aastane muutus protsentides.

3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab

üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta

lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui

üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja

esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.

3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu

suurus üle vähemalt iga viie aasta järel.

4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE

4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata

vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast

põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest,

mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist

lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate

kohustuste täitmist.

4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,

sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise

11

ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks

vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale

sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust.

4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust

ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte.

4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab

teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade

nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt

üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele.

4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale,

sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame,

lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid

tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on

kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku

sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega.

Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud

nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse

rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.

4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel

üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos

nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid

või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul,

kui:

4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab

üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;

4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab

üürileandja kulutusi üüripinnale;

4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade

kommetega;

4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja

pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud

üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega.

4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või

muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste

sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.

4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja

kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede

likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad

ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale

sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.

4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse,

välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või

seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või

seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid,

mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu

suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata

juhul, kui:

12

4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja

üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;

4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi

kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;

4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud

vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või

üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.

Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või

seadistada tehnosüsteeme.

4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid,

pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti.

4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on

sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides,

sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas.

4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna

tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon

esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja

detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud

keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon

sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud

energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida

lisatasu.

4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL

hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni

esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes

täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente.

5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID

5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama

üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks

sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades

lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.

5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu

kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes

ja lisades.

5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes

kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud

ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel.

Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine

5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud

sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72

13

tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud

teisiti.

5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni

jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe

tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi

viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest

tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike

materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste

punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja

jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole

põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus

kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda

üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest

üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel

pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.

Remonttööde ja parendustööde tegemine

5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil,

ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures

võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.

5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe

mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.

5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises

üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku

parendustööde

mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused

hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende

hüvitamise tingimused ja kord.

5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste

õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või

parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled

kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või

kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest

tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad

üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri,

peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid

õiguskaitsevahendeid.

5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on

üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping

vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse

tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada

üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.

5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte

kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise

14

maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal

tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas

punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike

juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või

üüripinna mõistlikuks majandamiseks.

5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see

on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta,

kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul,

kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.

6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE

6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või

osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik

annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda

tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti,

kui see on lubatud üürnikule.

6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et

üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on

kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne

tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.

7. LOAD

7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või

üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud

ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute

sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama

võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade

saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks

vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu.

7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus

tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load,

nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud),

välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi

vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes

isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või

takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.

8. LEPINGU LÕPPEMINE

8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles

öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.

8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:

8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;

8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;

8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste

punktis 8.3 toodud alustel;

15

8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis

8.4 toodud alustel;

8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.

8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt

kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel:

8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud

järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab

kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;

8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal

ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle

tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud

kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise

kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega

pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste

kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel

põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse

tähtaegade tõttu;

8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku

kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul

üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud

tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul;

8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki

asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu

täitmist jätkab.

8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30

päeva ette, järgnevatel juhtudel:

8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud

sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on

takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;

8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist

kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja

määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud

kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;

8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes

eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta

isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed

hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid

makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise

päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul

lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses

tähtajas.

8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste

täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist

jätkuma ka pärast lepingu lõppemist.

9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE

16

9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või

lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele

kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning

üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale

jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist

heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast.

9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks

üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-

vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa.

9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis

9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3

nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus

nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna

kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.

9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest

vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis.

Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste

eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest

vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud

võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises

ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud

vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul

ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.

10. VASTUTUS

Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted

10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud

kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on

põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud

isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju

hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on

üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus

on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut

tahtlikult.

10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle

põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste

täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe

kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest

üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole

kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu

ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.

10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja

arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või

õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe

17

õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud

õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist,

kui lepingust ei tulene teisiti.

10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub

leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest

arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on

viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata

summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral

10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise

tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase

nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on

poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud

ulatuses.

10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on

üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning

leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses

iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.

Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral

10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise

poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele

lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude

saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik

viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või

üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb

üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta

selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna

kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri

alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju

ega tasuma leppetrahvi või viivist.

10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik

ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik

üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste

tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus

on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid

puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale

puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või

takistuse kõrvaldamiseni.

18

10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või

kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste

või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on

üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti

alljärgnevatest:

10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse

osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest

üürileandjale tasumata.

10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga

päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti.

10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3

(kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest,

vastavalt kumb on hilisem.

10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või

kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda

ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud

juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.

10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde

mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või

mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende

vastuvõtmiseni üürniku poolt.

10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul

kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist

kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest,

lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.

11. TEADETE EDASTAMINE

11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja

informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja

vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil.

Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist

teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu

lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest,

riketest ja avariidest teavitamise kohta.

11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt

viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse

läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad

lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud

ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus

õigusaktidega ette nähtud korras.

12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.

19

13. KONFIDENTSIAALSUS

13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega

teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas

tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses

lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.

13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud

vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel,

kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool

on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe

seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest.

13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku

kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad,

alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate

kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud

isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest

teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja

tähtajatut täitmist.

14. MITMESUGUST

14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole

eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal

ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad

õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama

valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3

sätestatud sihtotstarbel.

14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada

kirjalikus vormis.

14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu

teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte

kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise

vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik

endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas

õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte

esialgsele kavatsusele.

20

14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei

piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus

viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei

tulene teisiti.

14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms

koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis

või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud)

vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on

need allkirjastanud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Paldiski mnt 80 15092, Tallinn Harju maakond

13.07.2023 nr 1.9-5/2787-1

Sotsiaalkindlustusameti üürilepingu kooskõlastamine (Paldiski mnt 80, Tallinn)

Vastavalt sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile 1.7 kooskõlastame Sotsiaalkindlustusamet ja HITS Investments OÜ üürilepingu nr P80-23-0108, üüripinna aadress Paldiski mnt 80, Tallinn. Palun üürilepingu muudatus peale kahepoolset allkirjastamist saata Keiu Käära e-postile ([email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tallermaa nõunik talituse juhataja ülesannetes Lisa: Üürileping lisadega Keiu Käära 6113007 [email protected]