Üldkäskkiri

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „ Mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtetmetoodikate

kinnitamine“ lisa 1

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI

KÄSIRAAMAT

Tallinn

2024

2 (26)

SISUKORD

1. TERMINID JA MÄÄRATLUSED .................................................................................................. 3

2. MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI HALDUSNÕUDED .................. 4

2.1 MÕÕTJA JURIIDILINE IDENTIFIKATSIOON ............................................................................. 4

2.2 MÕÕTJA ORGANISATSIOON ....................................................................................................... 4

2.3 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM ........................................................... 4

2.4 MÕÕTETEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUD JA VASTUTUSALAD .............................................. 5

2.5 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI VASTUTUSE JAOTUS .................. 7

2.6 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON ................................. 10

2.7 DOKUMENDIOHJE ....................................................................................................................... 12

2.8 ANDMESTIK .................................................................................................................................. 13

2.9 KAEBUSTE KÄSITLEMINE ......................................................................................................... 14

2.10 MITTEVASTAVUSED, PARANDUS- JA ENNETAVAD MEETMED ...................................... 14

2.11 MÕÕTETEGEVUSE AUDITEERIMINE ...................................................................................... 16

2.12 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI ÜLEVAATUS ............................... 17

3. TEHNILISTE NÕUETE TÄITMINE .......................................................................................... 19

3.1 PERSONAL ...................................................................................................................................... 19

3.2 TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED ................................................................................................ 20

3.3 MÕÕTEMEETODID ........................................................................................................................ 20

3.4 MÕÕTEMÄÄRAMATUSE HINDAMINE ..................................................................................... 21

3.5 MÕÕTEVAHENDID ....................................................................................................................... 21

3.6 MÕÕTMISTE JÄLGITAVUS.......................................................................................................... 23

3.7 MÕÕTEOBJEKTIDE KÄSITLEMINE ........................................................................................... 24

3.8 MÕÕTETULEMUSTE KVALITEEDI TAGAMINE ..................................................................... 24

3.9 MÕÕTETULEMUSED JA NENDE DOKUMENTEERIMINE ..................................................... 24

LISAD ...................................................................................................................................................... 25

MÕÕTETEGEVUSE SISEAUDITI ARUANDE NÄIDISVORM .......................................................... 25

MÕÕTEVAHENDITE REGISTRI NÄIDISVORM ................................................................................ 26

3 (26)

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem on kirjeldatud käesolevas mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatus, mis vastab „Mõõteseaduse“ ja sellest tulenevate

rakendusaktide nõuetele.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem vastab „Mõõteseaduse“ § 5 lg-te 4 ja 5 alusel kehtestatud

valdkonna eest vastutava ministri määruse „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele

ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord” nõuetele.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat on juhendmaterjal, mis kirjeldab mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ja selle elluviimist ning mis on mõeldud kõigile mõõtmistega seotud

teenistujatele, aga ka klientidele ja ametiasutustele, kes vajavad informatsiooni Politsei- ja

Piirivalveameti mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta.

Politsei- ja Piirivalveamet teeb koostööd teiste riikliku järelevalve teostamisega seotud riigiasutustega ja

akrediteerimisasutusega eesmärgiga parendada riiklikku järelevalvet, selle efektiivsust ja

mõõtevõimalusi. Samuti teeb Politsei- ja Piirivalveamet koostööd kohtutega vastavalt nende

pöördumisele.

Politsei- ja Piirivalveamet teeb koostööd isikutega, kelle suhtes mõõtetegevust läbi viiakse.

1. TERMINID JA MÄÄRATLUSED

Metroloogiaalaseid mõisteid kasutatakse käesolevas käsiraamatus „Mõõteseaduse“ (edaspidi MõõteS)

tähenduses ja vastavalt standardile EVS 758 „Metroloogia. Terminid ja määratlused“.

Kvaliteedialaseid mõisteid kasutatakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 9000

“Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara“.

- Ennetav meede – tegevus potentsiaalse mittevastavuse ennetamiseks;

- Parandusmeede – tegevus avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks;

- Kvaliteedijuht – organisatsiooni liikmete hulgast määratud isik, kes omab vastutust ja volitusi

tagamaks kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise ja pideva jälgimise;

- Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) – dokument, mis

kirjeldab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi;

- Lugem ehk mõõdis – mõõtevahendi näidikult loetud väärtus;

- Lõplik mõõtetulemus on lugem, millest on lahutatud mõõtemääramatus;

- Mittevastavus – nõude mittetäidetus;

- Mõõtemetoodika ehk mõõtemeetod – dokument, milles on kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline

jada;

- Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus – tegevus, mis on ette võetud tõendamaks,

et organisatsiooni mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem on sobiv, adekvaatne ja mõjus;

- Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem – vastastikku seotud ja vastastikku mõju avaldavate

elementide kogum mõõtetegevuse kvaliteedieesmärkide saavutamiseks;

- Mõõtetegevuse siseaudit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi

tõendusmaterjali hankimiseks ja hindamiseks;

- Mõõtmiste eest vastutav isik – isik, kes juhib, teostab ja kontrollib mõõtmiste kvaliteeti

mõjutavaid tegevusi;

- Mõõtetulemus – lugem koos temale hinnatud mõõtemääramatusega.

4 (26)

2. MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI HALDUSNÕUDED

2.1 MÕÕTJA JURIIDILINE IDENTIFIKATSIOON

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747.

Postiaadress: Pärnu mnt 139, 15060 TALLINN

Kontaktinfo: Telefon: +372 612 3000

Faks: +372 612 3009

E-mail: [email protected]

2.2 MÕÕTJA ORGANISATSIOON

2.2.1 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes

täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning

kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alusel, ulatuses ja korras. Oma ülesannete täitmisel

esindab PPA riiki. PPA-s töötavate teenistujate ja abipolitseinike arv on kajastatud riigi

personali- ja palgaarvestuse andmekogus (edaspidi RPPA).

2.2.2. PPA tegevusvaldkonnaks on avaliku korra kaitsmise, piirihalduse ning kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna korraldamine. PPA täidab talle seadustes, põhimääruses ja teistes

õigusaktides pandud ülesandeid.

2.2.3. PPA-d juhib peadirektor.

2.2.4. PPA struktuur ning struktuuriüksuste ja nende koosseisu kuuluvate allstruktuuriüksuste pädevus

ja ülesanded on määratletud siseministri määrusega „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ ja

peadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärustega. Abipolitseinikud

kaasatakse ülesannetesse eespool mainitud struktuuriüksuste kaudu vastavalt abipolitseiniku

seadusele ja selle alusel PPA peadirektori kehtestatud abipolitseiniku kaasamise juhendile.

2.2.5. Kõigile PPA teenistujatele on kinnitatud ametijuhendid.

2.2.6. PPA teostab mõõtmisi riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus. PPA teostab mõõtmisi

järgmistes valdkondades:

- sõidukite kogumassi ja teljekoormuste mõõtmine;

- lineaarmõõtmine;

- sõidukite sõidukiiruse mõõtmine;

- isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmine.

2.2.7. Mõõtmisega tegelevad PPA politseiametnikud ja abipolitseinikud, kes on läbinud vastava

väljaõppe.

2.3 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM

2.3.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülesandeks on tagada, et

5 (26)

- mõõtmised tehakse Eesti Vabariigis kehtestatud seaduste kohaselt, PPA peadirektori poolt

kinnitatud ja akrediteerimisasutuse poolt tunnustatud mõõtemeetodite kohaselt, kasutades

taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendeid või seadmeid, mida ei ole võimalik jälgitavalt

kalibreerida või taadelda, kuid mis on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, on kontrollitud

vastavalt asjakohasele protseduurile;

- mõõtmistulemused vormistatakse korrektselt;

- toimub kontroll mõõtevahendite ja mõõtemetoodikate kasutamisel ning tulemuste

dokumenteerimisel, et vältida juhuslikke ja süstemaatilisi vigasid;

- personal on pädev ja toimub pidev täiendõpe.

2.3.2. Mõõtetegevuse siseauditid viiakse läbi vastavalt peatükile 2.11. Kord kahe kalendriaasta jooksul

viiakse läbi mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus, mida käsitletakse peatükis 2.12.

Ilmnenud puuduste viivitusteta likvideerimise ja parandusmeetmete rakendamise korraldab

kvaliteedijuht.

2.3.3. Kvaliteedijuht korraldab mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi muutuste kajastamise ja

kontrollib regulaarselt, et tegevused toimuvad vastavalt käsiraamatule.

2.3.4. Mõõtmisi teostava personali töö täpne analüüsimine toimub mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse käigus vastavalt peatükis 2.12. kajastatule.

2.3.5. Kõik kõrvalekalded mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi reglementeeritud protseduuridest

dokumenteeritakse, viiakse läbi hindamine ja rakendatakse viivitamatult parandusmeetmed

vastavalt peatükis 2.10. kajastatule.

2.4 MÕÕTETEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUD JA VASTUTUSALAD

2.4.1. Mõõtetegevusega seotud vastutavad isikud on:

- peadirektor;

- peadirektori asetäitjad;

- struktuuriüksuste- ja allstruktuuriüksuste juhid ning grupijuhid;

- abipolitseinike rühmajuhid ja vabatahtlike teenuse koordinaatorid;

- mõõtmistega puutumuses olevate teenuste omanikud ja/või võimekuste omanikud (vähemalt

liiklusjärelevalve teenuse omanik, töövahendite teenuse omanik, patrulltöö teenuse omanik,

kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse omanik, vabatahtlike kaasamise teenuse

omanik);

- kvaliteedijuht;

- mõõtmiste eest vastutavad isikud;

- mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad isikud;

- mõõtmisi teostavad ametnikud ja abipolitseinikud.

Kvaliteedijuhi, mõõtmiste eest vastutavate isikute ja mõõtmisi teostavate ametnike ning abipolitseinike

kohustused ja õigused tulenevad õigusaktidest, käesolevast käsiraamatust ning ametijuhenditest.

2.4.2. Kvaliteedijuht ja mõõtmiste eest vastutavad isikud määratakse PPA peadirektori käskkirjaga.

Erinevatel mõõteliikidel võivad olla vastutajateks erinevad isikud. Mõõtmiste eest vastutava isiku

ja mõõtmisi teostavate ametnike ning abipolitseinike kompetentsuse nõuded, personali nõuetele

vastavuse hindamine ning mõõtmisi teostavate ametnike ja abipolitseinike lubamine tööle on

määratud käesoleva käsiraamatu peatükis 3.1.

6 (26)

2.4.3. Mõõtetegevuse nõuetekohaseks läbiviimiseks prefektuuris võib prefekt prefektuuri mõõtmiste

eest vastutava isiku ettepanekul ning kvaliteedijuhi kooskõlastusel määrata käskkirjaga

mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavaid isikuid.

7 (26)

2.5 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI VASTUTUSE JAOTUS

Vastutusvaldkond

Vastutav teenistuja/abipolitseinik ja funktsioon

Peadirektor Prefekt,

peadirektori

asetäitja,

büroo juht,

(struktuuri-

üksuse juht)

Teenuseomanik,

võimekuse

omanik

allstruktuuri-

üksuse juht

(talituse või

grupijuht),

abipolitseinike

rühmajuht*

Kvaliteedijuht Mõõtmiste eest

vastutav isik

Mõõtevahendite

korrasoleku eest

vastutav isik

Mõõtmist

teostav ametnik,

mõõtmist

teostav

abipolitseinik

JUHTIMINE vastavalt

pädevusele;

üldvastutus

vastavalt

pädevusele; üldvastutus

vastavalt

pädevusele töö korraldamine*

KVALITEEDISÜSTEEMI

DOKUMENTATSIOON dokumentide

jõustamine

dokumentide

jõustamine

muudatus-

ettepanekute

esitamine

muudatus-

ettepanekute

esitamine*

koostamine,

muudatuste

teostamine,

kättesaadavaks

tegemine

muudatus-

ettepanekute

esitamine,

kättesaadavaks

tegemine

ANDMESTIK, v.a

kvaliteedisüsteemi

dokumentatsioon

dokumentide

koostamise

kontrollimine

järelevalve

teostamine

järelevalve

teostamine,

mõõtevahendite

registri ajakohasena

hoidmine

dokumentide

koostamine

KAEBUSTE

KÄSITLEMINE otsustamine otsustamine

otsustamine

kaebuste

käsitlemine*

mittevastavuse

kinnitamine

kaebuste

käsitlemine,

mittevastavuse

tuvastamine

MITTEVASTAVUSTE

KÄSITLEMINE

otsustamine

otsustamine

Käsitlemine,

teavitamine,

meetmete

teostamine*

meetmete

heakskiitmine,

meetmete

teostamise ja

mittevastavusakti

kontrollimine,

käsitlemise

lõpetamine;

vajadusel eraldi

analüüsi teostamine

ja meetmete

määratlemine

mittevastavus-

akti alustamine,

mõju ja ulatuse

hindamine,

meetmete

määratlemine,

teavitamine,

meetmete lõpule

viimise

kontrollimine ja

fikseerimine

mittevastavus-

akti alustamine,

käsitlemine,

meetmete

teostamine teavitamine,

seadme

kasutusest

kõrvaldamine ja

märgistamine

8 (26)

MÕÕTETEGEVUSE

SISEAUDITID

esindaja

määramine,

vajadusel

osalemine*

vajadusel osalemine planeerimine,

läbiviimine

osalemine vajadusel

osalemine

MÕÕTETEGEVUSE

KVALITEEDIJUHTIMIS-

SÜSTEEMI

ÜLEVAATUS

vajadusel

osalemine

vajadusel

osalemine

osalemine

(arvamuse

andmine,

vajadusel

ettepanekute

esitamine ja

otsustamine) vajadusel

osalemine*

ettevalmistamine,

osalemine

(arvamuse andmine,

vajadusel

ettepanekute

esitamine ja

otsustamine),

ülevaatuse

lõpetamine

(vajadusel

protokolli

koostamine),

otsuste täitmise

kontrollimine

osalemine

(arvamuse andmine,

vajadusel

ettepanekute

esitamine ja

otsustamine)

vajadusel

osalemine

vajadusel

osalemine

PERSONAL

koolitus-

vajaduse

planeerimine koolitusvajaduse

väljaselgitamine*

koolitusmaterjalide

ettevalmistamine,

vajadusel koolituse

läbiviimine;

vajadusel osalemine

koolitusmaterjalide

ettevalmistamine,

koolituse

läbiviimine;

vajadusel osalemine

vajadusel

osalemine vajadusel

osalemine

PPA KEHTESTATUD

MÕÕTEMETOODIKA

jõustamine

mõõte-

metoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine ja

muudatuste

teostamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine;

täitmise kontroll

täitmine ja

dokumenteeri-

mine

VABARIIGI VALITSUSE

VÕI TEMA VOLITATUD

MINISTRI VÕI

VALDKONNA EEST

VASTUTAVA MINISTRI

MÄÄRUSEGA

KEHTESTATUD

MÕÕTEMETOODIKAD

mõõte-

metoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine;

täitmise kontroll

täitmine ja

dokumenteeri-

mine

9 (26)

MÕÕTEVAHENDITE

KORRASHOID

(metroloogiline jälgitavus)

korras hoidmine,

töö korraldamine kontrollimine

kontrollimine;

taatlemisele/

kalibreerimisele ja

remonti saatmise

korraldamine,

mõõtevahendite

registri ajakohasena

hoidmine

korras

hoidmine,

mõõtevahendite

perioodiline

kontrollimine;

taatlemisele/

kalibreerimisele

ja remonti

saatmine

kasutamine,

korras hoidmine

MÕÕTETULEMUSTE

KVALITEEDI

TAGAMINE JA

DOKUMENTEERIMINE.

kontrollimine järelevalve

teostamine

kontrollimine,

analüüsimine

protseduuri-

reeglite

täitmine,

dokumenteeri-

mine

* vastav vastutusvaldkond kohaldub ka abipolitseinike rühmajuhile

10 (26)

2.6 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON

2.6.1 Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon koosneb PPA koostatud ja muudest PPA mõõtetegevust

reguleerivatest dokumentidest, sh õigusaktidest.

2.6.2 Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi asja- ja ajakohasuse eest vastutab peadirektori

asetäitja arenduse alal.

2.6.3 Kvaliteedijuhi ülesandeks on käsiraamatu ja selle lisade ajakohasena hoidmine. Kvaliteedijuht

tagab, et käsiraamatu kehtiv versioon koos vajalike mõõtemetoodikate, vormide jms on kõigile

asjaosalistele kättesaadav.

2.6.4 Käsiraamatu lisas on näidisvormid.

2.6.5 Käsiraamatu muutmisel registreeritakse muudatused vastavalt dokumendihalduskorrale ja

teavitatakse mõõtmistega seotud teenistujaid muudatustest dokumendihaldussüsteemi

vahendusel. Mõõtmisi teostavale abipolitseinikule tutvustab käsiraamatu muudatust rühmajuht.

Teenistuja ja abipolitseinik võib käsiraamatu endale alla laadida ja vastutab kehtivate

dokumentide kasutamise eest.

2.6.6 Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide nimistu on järgmine:

SISESED DOKUMENDID

Sisesed dokumendid on leitavad dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS).

1. PPA peadirektori käskkiri „Mõõtmiste eest vastutavate isikute määramine“.

2. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat.

3. Mõõtemetoodikad:

- Lineaarmõõtmine, MM 03-2015 (kuni PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“ ja LS § 199 lg 9 alusel kehtestatava määruse „Nõuded liiklusjärelevalve teostamisel

lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“ jõustumiseni);

- Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine, MM 02 – 2015 (kuni LS § 199 lg 8 alusel

kehtestatava määruse „Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele“ jõustumiseni).

4. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse ja dokumenteerimise

metoodika.

5. PPA koolituspõhimõtted.

6. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud dokumendihalduskord (edaspidi DHK).

7. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud abipolitseiniku kaasamise juhend.

VÄLISED DOKUMENDID

SEADUSED (https://www.riigiteataja.ee/):

1. Politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS).

2. Mõõteseadus.

3. Liiklusseadus (edaspidi LS).

4. Korrakaitseseadus (edaspidi KorS).

5. Haldusmenetluse seadus.

6. Väärteomenetluse seadustik.

11 (26)

7. Kriminaalmenetluse seadustik.

8. Karistusseadustik.

9. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus.

10. Avaliku teabe seadus.

11. Isikuandmete kaitse seadus.

12. Ühistranspordiseadus.

13. Abipolitseiniku seadus.

MÄÄRUSED (https://www.riigiteataja.ee/):

1. MõõteS § 3 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Rahvusvahelise mõõtühikute

süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt

kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis”.

2. MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”.

3. MõõteS § 6 lg 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Metroloogiliselt

kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli

alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu).

4. MõõteS § 14 lg 8 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Taatlusmärgisele

esitatavad nõuded, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja

nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed“.

5. KorS § 38 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

6. KorS § 38 lg 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Tõendusliku alkomeetri

ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“.

7. LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

8. LS § 199 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded sõiduki massi mõõtmise

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

9. LS § 199 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“.

10. LS § 80 lg 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrused „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ ja „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste

tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“.

11. PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“.

12. Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1 alusel kehtestatud siseministri määrus “Politsei- ja

Piirivalveameti põhimäärus”.

STANDARDID. JUHENDID. EESKIRJAD:

1. EVS-EN ISO/IEC 17025 Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele;

2. EVS- EN ISO 9000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara;

3. EVS 758 Metroloogia. Terminid ja määratlused;

4. Mõõtja erialase pädevuse hindamise juhend, EAK J23-2022;

5. Mõõtmiste jälgitavus. Põhinõuded, EAK J16-2016;

6. Mõõtemääramatuse väljendamine kalibreerimisel EA-4/02.

2.6.7 Igapäevatöö hõlbustamiseks on PPA sisesed kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumendid leitavad

PPA siseveebis „mõõtetegevus“ teemaploki alt.

12 (26)

2.7 DOKUMENDIOHJE

2.7.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon koosneb käesolevast käsiraamatust,

mõõtemetoodikatest ja nendega seonduvast andmestikust. Käsiraamat ja mõõtemetoodikad

sisaldavad andmestikku kuuluvate tõendusdokumentide näidisvorme ja neid koostavate

teenistujate loetelu. Andmestiku moodustavad dokumendid täidetakse vastavalt käsiraamatus või

mõõtemetoodikates toodud juhistele. Andmestiku käsitsemine ja sinna kuuluvate

tõendusdokumentide loetelu on toodud käsiraamatu peatükis 2.8.

2.7.2. Mõõtmiste nõuetekohase läbiviimise tagamiseks kehtestab PPA peadirektor kvaliteedijuhi

ettepanekul käskkirjaga mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja

mõõtemetoodikad, mis ei ole kehtestatud kõrgemate õigusaktidega.

2.7.3. Ettepaneku mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumendi koostamiseks võib teha iga

mõõtmistega seotud teenistuja. Ettepanek esitatakse mõõtmiste eest vastutavale isikule, kes

vaatab selle üle ja edastab kvaliteedijuhile ettepaneku koos kogu informatsiooniga, mis on vajalik

dokumendi kinnitamiseks.

2.7.4. Dokumentide vormistamine ja menetlemine toimub DHK nõuete kohaselt.

2.7.5. Kvaliteedijuht teavitab organisatsiooni töötajaid neile vajaliku informatsiooni ning dokumentide

asukohast asutuse DHS-s või elektrooniliselt. Mõõtmisi teostavaid abipolitseinikke teavitatakse

rühmajuhi kaudu.

2.7.6. Kvaliteedijuhi ülesandeks on kontrollida, et:

- kehtivad mõõtemetoodikad ja muu tööks vajalik dokumetatsioon on mõõtmistega seotud

teenistujatele ja mõõtmisi teostavatele abipolitseinikele kättesaadavad;

- dokumentide hoidmiskoht on teada igale kasutajale;

- dokumendid on ajakohased;

- kõik muudatused dokumentides on korrektselt vormistatud ja kinnitatud;

- mittevajalikud ja aegunud dokumendid on eemaldatud töökohast ning säilitatud arhiivis vastavalt

DHK-le;

- teistele asjaosalistele on vajadusel teatatud dokumentide muudatustest.

2.7.7. Kehtivad dokumendid vaadatakse üle vastavalt vajadusele või vahetult enne mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatust. Ülevaatusel selgitatakse välja dokumendid, mida on vaja

uuendada, täiendada või kehtetuks tunnistada (peatükk 2.12). Dokument jõustatakse punktide

2.7.2 või 2.4.3 kohaselt pärast muudatusettepaneku ülevaatamist kvaliteedijuhi poolt.

2.7.8. Välised dokumendid, so mõõtmisalased õigusaktid, kannab kvaliteedijuht mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide nimistusse, mida ajakohastatakse pidevalt. Vähemalt

vahetult enne mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatust vaadatakse nimistu üle.

2.7.9. Dokumentide muudetud versioonide tutvustamine toimub DHS-i kaudu. Mõõtmisi teostavaid

abipolitseinikke teavitatakse rühmajuhi kaudu. Dokumendid säilitatakse, ajakohastatakse ja

arhiveeritakse vastavalt DHK-s sätestatule.

13 (26)

2.8 ANDMESTIK

2.8.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi andmestiku hulka kuuluvad punktis 2.8.7 nimetatud

dokumendid.

2.8.2. Andmestikku kuuluvate dokumentide haldamine, säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt

DHK-le ning punktis 2.8.7 kirjeldatule. Andmed personali ja abipolitseinike kohta hallatakse ja

säilitatakse RPPA-s, mõõtealaseid käskkirju ja korraldusi vastavalt DHK-le DHS-s,

mõõtetegevuse siseauditite ja mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse dokumente

DHS-s mõõtetegevusega seotud sarjas. Mõõteprotokollid säilitatakse ja arhiveeritakse toimikus,

mis säilitatakse ja arhiveeritakse vastavalt väärteomenetluse seadustikule või kriminaalmenetluse

seadustikule.

2.8.3. Kui mõõteprotokollides on vaja teostada parandusi, siis vigane kirje kriipsutatakse läbi ja kõrvale

kirjutatakse parandus. Kõik muudatused allkirjastab muudatuse tegija.

2.8.4. Osa andmestikust säilitatakse elektrooniliselt DHS-s. Vastavalt vajadusele tehakse

kaitsekoopiaid loodud, muudetud või väljastpoolt vastuvõetud failidest. Teenistujate ja

abipolitseinike poolt töökohal kasutatavas arvutis tööülesannete käigus loodud ja valminud

andmestiku dokumendid kaitstakse sanktsioneerimata juurdepääsu eest paroolide süsteemiga.

2.8.5. Juurdepääsu andmestikule omavad mõõtetegevusega seotud isikud vastavalt oma pädevusele.

2.8.6. Kehtetud ja säilitusaja ületanud dokumendid hävitatakse vastavalt DHK-le.

2.8.7. Andmestikuna säilitatavate dokumentide nimekiri ning haldamise, säilitamise ja arhiveerimise

koht:

- mõõtmisalased käskkirjad ja korraldused – DHS-s;

- mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi alased dokumendid (mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat, mittevastavusaktid sh registreeritud kaebused; punktis

2.10.2 nimetatud analüüsid; mõõtetegevuse siseauditite ja kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuste

dokumendid) – DHS-s;

- mõõtemetoodikad – PPA sisesed mõõtemetoodikad DHS-s, seaduse alusel kehtestatud määrused

elektroonselt (riigiteataja.ee);

- mõõtmisega seotud personali ja abipolitseinike kvalifikatsiooni (väljaõpet, kompetentsust,

haridust) tõendavad dokumendid – RPPA-s;

- mõõtevahendite register – elektroonselt varahaldusprogrammis TIIU peetav mõõtevahendite

loetelu, mille vähemalt kord kuus uuendatav koondväljavõte esitakse ka teenistujate töökohtadel

kasutatavates arvutites ühiskasutatavas kaustas Mõõtetegevus (S:) ühiskettal (osa

mõõtevahendite registrist, mida mõõtmist teostavatel abipolitseinikel võib töös vaja olla,

esitatakse ühiskasutatavas kaustas Mõõtetegevus_abipolitseinikele (P:) ühiskettal);

- mõõteprotokollid – vastavalt VTMS-ile ja KRMS-ile säilitatakse mõõteprotokollid vastava

väärteoasja toimikus või videosalvestised, mis asendavad mõõteprotokolle, säilitatakse

videomenetlus (M:) ühiskettal;

- taatlustunnistused – paberil (võib olla ka koopia või digitaalse taatlustunnistuse väljaprint)

mõõtevahendite juures või kättesaadav seadme kasutaja struktuuriüksuses ja elektroonselt

teenistujate töökohtadel kasutatavates arvutites ühiskasutatavas kaustas (S:) ühiskettal.

14 (26)

2.9 KAEBUSTE KÄSITLEMINE

2.9.1. Kaebustena käsitletakse niisuguseid PPA väliseid pöördumisi, mis on seotud

mõõtemetoodikatega, mõõtmiste tegeliku teostamise kõrvalekalletega mõõtemetoodikatest,

seadmete kasutamisega, seadmete taatluse kehtivusajaga, ning muude asjaoludega, mis võivad

kahtluse alla panna mõõtmiste õigsuse.

2.9.2. Mõõtmiste teostamise kohta saabunud kaebused registreeritakse vastavalt DHK-s sätestatule ja

lahendadakse vastavalt punktis 2.9.3 sätestatule. Kaebused edastatakse vastava prefektuuri

mõõtmiste eest vastutavale isikule, kes mittevastavuse tuvastamisel koostab punktis 2.10.1.4

nimetatud mittevastavusakti ning mittevastavust käsitletakse peatükis 2.10 sätestatu kohaselt.

2.9.3. Kaebuse lahendamine toimub olenevalt kaebuse sisust kas vastavalt haldusmenetluse seadusele,

väärteomenetluse seadustikule, kriminaalmenetluse seadustikule või märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele. Kaebuse

lahendamise käik:

- materjaliga tutvumine

- osapoolte arvamuse ärakuulamine, vajadusel lisamaterjalide kogumine;

- otsuse tegemine;

- avaldaja informeerimine probleemi lahendamisest;

- kaebuses tõstatatud probleemi mõju hindamine eelnenud ja edasistele toimingutele ning vastavalt

sellele parandus- või ennetava meetme rakendamine peatükis 2.10 sätestatu kohaselt.

2.9.4. Kui kaebuse lahendamine ei kuulu PPA pädevusse, suunatakse kaebus edasi pädevale asutusele,

millest teavitatakse kirjalikult kaebuse esitajat.

2.9.5. Kõik materjalid kaebuste kohta säilitatakse vastavalt DHK nõuetele.

2.9.6. Kui kaebus esitatakse halduskohtumenetluse seaduse alusel halduskohtule, lahendab

kaebuse kohus.

2.10 MITTEVASTAVUSED, PARANDUS- JA ENNETAVAD MEETMED

2.10.1. MITTEVASTAVUSTE KÄSITLEMINE

2.10.1.1 Mittevastavustena käsitletakse juhtumeid, mille avastajaks on PPA teenistuja või

abipolitseinik. Kui on tuvastatud mittevastavus mõõtmistegevuses, sh mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatus või mõõtemetoodikates spetsifitseeritud nõuetele

või andmete analüüsi käigus avastatud kõrvalekaldumisi, fikseeritakse juhtunu

mittevastavusaktil elektrooniliselt DHS-s. Mittevastavus spetsifitseeritud nõuetele võib olla

avastatud ka dokumentide kontrolli, mõõtetegevuse siseauditi või teenistusliku kontrolli

käigus, samuti kaebuste lahendamise käigus.

2.10.1.2 Mittevastavuse avastanud teenistuja on kohustatud sellest viivitamatult teavitama oma

grupijuhti (vahetut juhti). Abipolitseinik on kohustatud viivitamata teavitama selle üksuse

grupijuhti, kuhu ta mõõtealasele tööle kaasati. Mittevastavusest teavitatud grupijuht (vahetu

juht) on kohustatud viivitamatult läbi vaatama talle esitatud mittevastavuse ja edastama

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgituse mõõtevahendite korrasoleku eest

vastutavale isikule. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutav isik fikseerib mittevastavuse

mittevastavusaktil DHS-s. Grupijuhi puudumisel, kui talle ei ole määratud asendajat, asendab

15 (26)

teda allstruktuuriüksuse juht. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavale isikule peab tema

puudumisel olema määratud asendaja.

2.10.1.3 Kui mittevastavus on seotud mõõtevahendiga, kõrvaldatakse seade kasutusest vastavalt

punktile 3.5.11.

2.10.1.4 Mittevastavusaktis fikseeritakse esmalt:

- mittevastavuse objekt ja identifitseerimisnumber (nt mõõtevahendiseadme nimetus ja

seerianumber, mõõteprotseduuri eksimus ja menetluse nr jne);

- mittevastavuse avastamise kuupäev;

- mittevastavuse olemuse detailne kirjeldus;

- mittevastavuse fikseerija nimi.

2.10.1.5 Mittevastavusakt edastatakse elektrooniliselt DHS-i kaudu mõõtmiste eest vastutavale

isikule, kes viivitamatult:

- selgitab välja mittevastavuse ulatuse;

- informeerib vajalikke asjaosalisi, sõltuvalt mittevastavuse olemusest – seadme mitte

korrasolekust seadme kasutaja allstruktuuriüksuse juhti ning muudel juhtudel, nt

mõõteprotseduurilised eksimused, vajadusel lisaks kõiki asjaomaseid prefektuuri

allstruktuuriüksuste juhte, kvaliteedijuhti, mõõtmistega puutumuses olevate teenuste ja/või

võimekuste omanikke (liiklusjärelevalve teenuse omanik, töövahendite teenuse omanik,

patrulltöö teenuse omanik, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse omanik,

vabatahtlike kaasamise teenuse omanik), prefekti või peadirektori asetäitjat;

- hindab mittevastavuse potentsiaalset mõju nii varasemate, kui tulevaste mõõtmiste kvaliteedile

ning määratleb parandusmeetmed ja ennetavad meetmed (edaspidi koos meetmed), fikseerides

need aktis ja edastab akti kvaliteedijuhile meetmete heakskiitmiseks. Ennetavaid meetmeid ei pea

fikseerima juhul, kui tegemist on üksnes seadme rikkega.

2.10.1.6 Vajadusel kaasab mõõtmiste eest vastutav isik või kvaliteedijuht meetmete otsustamiseks

punktis 2.10.1.5 nimetatud teenistujaid.

2.10.1.7 Pärast meetmete heakskiitmist kvaliteedijuhi poolt tagastatakse mittevastavusakt

elektrooniliselt DHS-i kaudu mõõtmiste eest vastutavale isikule, kes korraldab, vajadusel

koostöös mõõtevahendite korrasoleku eest vastutava isikuga ning asjaomaste

allstruktuuriüksuste juhtide ja grupijuhtidega (sh abipolitseinike rühmajuhtidega), meetmete

teostamise. Seadmete mitte korrasolekuga seotud toiminguid korraldab allstruktuuriüksuses

mõõtevahendite korrasoleku eest vastutav isik. Meetmete lõpuleviimise kontrollib ja

fikseerib mõõtmiste eest vastutav isik mittevastavusaktis.

2.10.1.8 Mittevastavusakt edastatakse kvaliteedijuhile meetmete teostamise ja mittevastavusaktis

fikseeringu kontrollimiseks ning mittevastavuse käsitlemise lõpetamiseks. Vajadusel otsustab

kvaliteedijuht täiendavad meetmed, fikseerides need mittevastavusaktis ning edastab

rakendamiseks mõõtmiste eest vastutavale isikule.

2.10.1.9 Kui meetmed hõlmavad PPA-d tervikuna, korraldab kvaliteedijuht meetmete teostamise

koostöös kõikide prefektuuride mõõtmiste eest vastutavate isikutega, nemad omakorda

koostöös asjaomaste allstruktuuriüksuste juhtide ja grupijuhtidega (sh abipolitseinike

rühmajuhtidega) ning allstruktuuriüksuses mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavate

isikutega. Sellisel juhul fikseerib meetmete lõpuleviimise kvaliteedijuht mittevastavusaktis.

2.10.1.10 Aktid arhiveeritakse pärast mittevastavuse käsitlemise lõpetamist.

16 (26)

2.10.1.11 Mittevastavused, mille käsitlemine ei ole lõpetatud kuue kuu jooksul, kuuluvad

ümbervaatamisele ja uuesti käsitlemisele. Selleks mõõtmiste eest vastutav isik määratleb

uuesti meetmed, fikseerides need mittevastavusaktis, edastab akti kvaliteedijuhile meetmete

heakskiitmiseks ning mittevastavuse käsitlemine jätkub vastavalt punktidele 2.10.1.6 -

2.10.1.11.

2.10.1.12 Kvaliteedijuht jälgib mittevastavusaktide käsitlemist.

2.10.2. MITTEVASTAVUSTE ENNETAMINE

2.10.2.1 Üldjuhul toimub probleemide analüüs ja nende ennetamine mittevastavuste käsitlemise käigus.

Vajadusel teostab kvaliteedijuht eraldi analüüsi, mille käigus uuritakse probleemi põhjuseid,

arvestades probleemi ilmset või potentsiaalset suurusjärku ja kaasnevat riski. Analüüsile võib

kaasata ka väliseksperte. Analüüsi tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse. Juhul, kui

mittevastavusaktide, mõõtetegevuse sise- või välisauditite aruannete analüüs viitab

mittevastavuste kordumisvõimalusele või kvaliteedi ohtliku languse trendile tulevikus,

käivitatakse viivitamatult ennetavad meetmed.

2.10.2.2 Analüüside tulemusi kasutatakse asjakohaste meetmete valikuks ja algatamiseks. Sellised

tegevused võivad hõlmata:

- parandusi olemasolevas protseduuris või tööjuhendis,

- uute protseduuride väljatöötamist,

- koolituse korraldamist teenistujale, abipolitseinikule või teenistujate või abipolitseinike grupile,

- täiendavat mõõtevahendite kontrollimist,

- mõõtetegevuse siseauditite läbiviimist nn kahtlastes valdkondades.

2.10.2.3 Kvaliteedijuht või tema poolt nimetatud isik jälgib meetmete elluviimist. Meetmeid

rakendatakse esimesel võimalusel.

2.10.2.4 Meetmete tulemusi käsitletakse mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatustel, mille

tulemiks võivad olla täiendavad tegevused. Detailsemalt on seda käsitletud peatükis 2.12.

2.10.2.5 Kõik mittevastavuste menetlemisega seotud dokumendid kuuluvad andmestikku ja säilitatakse

vastavalt peatükis 2.8 sätestatule.

2.11 MÕÕTETEGEVUSE AUDITEERIMINE

2.11.1. Mõõtetegevuse auditeerimine baseerub käsiraamatus esitatud nõuetel, mis omakorda tulenevad

MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse „Nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise

kord” nõuetest.

2.11.2. Mõõtetegevuse siseauditeid korraldatakse üks kord kalendriaastas. Need viiakse läbi sellise

arvestusega, et kõik mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid st MõõteS § 5 lg 4 ja 5

alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse „Nõuded mõõteprotseduurile ja

mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ nõuded, on aasta

jooksul kontrollitud.

17 (26)

2.11.3. Mõõtetegevuse siseauditeid viivad läbi mõõtmiste eest vastutavad isikud kaasates vajadusel

kvaliteedijuhti või teisi PPA teenistujaid. Auditi läbiviimiseks võib kasutada ka

organisatsioonivälist pädevat isikut.

2.11.4. Punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud korda ei rakendata, kui auditi korraldamist nõuab

Siseministeerium. Juhul, kui juhtkond ei ole rahul mõne mõõtealase tegevuse toimivusega,

suurendatakse siseauditite sagedust selliselt, et probleemi põhjused kiiresti selgitatakse ja

kõrvaldatakse.

2.11.5. Mõõtetegevuse siseauditi programmi valmistab ette auditi läbiviija ja tutvustab seda vähemalt

üks nädal enne auditi toimumist auditeeritava allstruktuuriüksuse mõõtevahendite korrasoleku

eest vastutavale isikule ja allstruktuuriüksuse juhile, kes määrab auditeeritava esindaja.

2.11.6. Mõõtetegevuse siseauditi käigus võrdleb auditi läbiviija tegevusi ja nende tulemusi fikseerivaid

protokolle või muid dokumente auditeeritava töölõigu, protsessi või valdkonna jaoks koostatud

protseduuridega ning kontrollib kasutatavate mõõtevahendite korrasolekut. Siia kuuluvad nii

auditeeritava valdkonna üldised kui ka spetsiifilised protseduurid. Auditi läbiviimisel

intervjueeritakse auditeeritavaid, kontrollitakse dokumente ja vaadeldakse tegevuse toimivust.

2.11.7. Auditi läbiviija koostab mõõtetegevuse siseauditi aruande (näidisvorm lisas 1), mille allkirjastab

lisaks auditi läbiviijale ka auditeeritava esindaja, kindlustamaks, et kõik aruandes esitatud

detailid on aktsepteeritud.

2.11.8. Kõik mõõtetegevuse siseauditi käigus avastatud mittevastavused dokumenteeritakse detailselt

mittevastavusaktil ning käsitletakse vastavalt peatükis 2.10 sätestatule. Mõõtetegevuse siseauditi

käigus avastatud mittevastavuste kokkuvõtte fikseerib auditi läbiviija aruandel.

2.11.9. Mõõtetegevuse auditi aruanded edastatab auditi läbiviija kvaliteedijuhile DHS kaudu.

2.11.10. Kvaliteedijuht kontrollib auditeeritavaga kokkulepitud parandusmeetmete täitmist ja esitab

tulemused mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusele (peatükk 2.12).

2.12 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI ÜLEVAATUS

2.12.1. Teenuste omanikud teostavad koostöös võimekuste omanikega vähemalt kord kahe kalendriaasta

jooksul mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse, et tagada süsteemi jätkuv sobivus

ja tõhusus, ning viia vajadusel sisse muudatused ja parendused.

2.12.2. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel osalevad punktis 2.4.1 loetletud

teenistujad oma pädevuse piires ja vastavalt vajadusele. Üldjuhul osalevad ülevaatusel

mõõtmistega puutumuses olevate teenuste omanikud ja/või võimekuste omanikud (vähemalt

liiklusjärelevalve teenuse omanik, töövahendite teenuse omanik, patrulltöö teenuse omanik,

kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse omanik, vabatahtlike kaasamise teenuse

omanik), kvaliteedijuht, mõõtmiste eest vastutavad isikud, prefektuurides mõõtetegevust

korraldava ja koordineeriva struktuuriüksuse juhid ja prefektuuride mõõtmistega puutumuses

olevate allstruktuuriüksuste juhid. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus toimub

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis DHS-i kaudu ja vajadusel koosoleku vormis.

2.12.3. Kvaliteedijuht koostab ja edastab mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel

osalevatele isikutele ülevaatuse teostamiseks memo, mis sisaldab ülevaadet:

18 (26)

- eelneva ülevaatuse otsuste täitmisest;

- mõõtevahenditest ja seadmetest;

- personalist, sh koolitustest;

- protsesside toimivusest, sh mittevastavuste kokkuvõtet ja kaebuste kokkuvõtet;

- mõõtetegevuse auditite tulemustest;

- muutuvate olude mõjudest (õigusaktid, IT jms);

- vajadusel ettepanekuid kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmiseks.

2.12.4. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel osalevad isikud annavad kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis DHS-i kaudu arvamuse kvaliteedijuhtimissüsteemi senisele

toimivusele ja kvaliteedijuhi esitatud ettepanekutele kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmiseks ning

esitavad vajadusel ise vastavaid ettepanekuid.

2.12.5. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus viiakse läbi koosoleku vormis, kui on

esitatud ettepanekuid ja tekib vajadus memos käsitletut arutatada ning teha otsuseid. Koosoleku

kutsub kokku kvaliteedijuht või mõni teine ülevaatusel osalev isik.

2.12.6. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse lõpetamiseks koostab kvaliteedijuht

protokolli, milles kajastab arutatud ettepanekuid ja tehtud otsuseid. Kui ülevaatusel ei olnud

otsustamist vajavaid küsimusi, võib protokolli asendada DHS-i kaudu ülevaatusel osalenud

isikute teavitamisest ülevaatuse lõpetamisest.

2.12.7. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel tehtud otsuste täitmist kontrollib

kvaliteedijuht.

19 (26)

3. TEHNILISTE NÕUETE TÄITMINE

3.1 PERSONAL

PPA üldiseks tutvustamiseks on uuele töötajale sisseelamisprogramm, vajalikke õigusakte tutvustatakse

allkirja vastu. Abipolitseinikele tutvustatakse asutust ja tööks vajalikke õigus- ja siseakte väljaõppe

käigus.

3.1.1. KOOLITUSVAJADUS JA KOOLITUSE KORRALDAMINE PPA-s

3.1.1.1. Personalile, kelle tegevus mõjutab mõõtmistegevuse kvaliteeti või kes asuvad

ametikohale, mis eeldab mõõtmiste teostamist, tagatakse asjakohane mõõtealane koolitus.

Abipolitseinikele, kelle tegevus mõjutab mõõtmistegevuse kvaliteeti või keda kaasatakse PPA

tegevustesse mõõtjana, tagatakse asjakohane mõõtealane koolitus. Koolitus hõlmab nii teoreetilist

kui praktilist osa.Vastav koolitus võib olla kas sise- või väliskoolitus.

3.1.1.2. PPA asjakohase mõõtealase sisekoolituse programm koostatakse PPA-s kehtivaid

koolituspõhimõtteid järgides.

3.1.1.3. Teenistujate ja abipolitseinike koolitusvajadused selgitavad välja nende vahetud juhid ja

koondab PPA personalibüroo. Mõõtmisi teostava ametniku struktuuriüksuse juht tagab ametniku

koolitusel osalemise (arvestades toimumise aegu, asendamisvõimalusi jms) tulenevalt koostatud

koolituskavast.

3.1.1.4. Koolitusvajadus võib lähtuda õigusaktide muudatustest, uutest mõõtevahenditest,

mõõtemetoodikate muudatustest või praktilistest probleemidest. Sellisel juhul korraldatakse vastavalt

tekkinud vajadusest täiendkoolitus.

3.1.1.5. Asjakohase mõõtealase koolituse ja täiendkoolituse läbimise andmed kannab

personalibüroo RPPA-sse.

3.1.1.6. Vastavalt vajadusele käsitletakse mõõtmistega seotud küsimusi muude koolituste või

õppepäevade raames.

3.1.1.7. Abipolitseinikule vajalik asjakohane algne mõõtealane koolitus tagatakse

politseiametnikele mõeldud väljaõppest eraldi. Politseiametnikele asjakohane algne mõõtealane

koolitus tagatakse abipolitseinikest eraldi.

3.1.1.8. Abipolitseiniku puhul loetakse asjakohaseks mõõtealaseks koolituseks abipolitseinikuna

alates 2024. aasta detsembrist läbitud mõõtealast sisekoolitust.

3.1.2. SISEKAITSEAKADEEMIA POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI KADETTIDE JA

LÕPETANUD AMETNIKE KOOLITAMINE

3.1.2.1. Alates 2015. aastast tagab Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž (edaspidi

kolledž) politsei erialal ka mõõtmisalase väljaõppe. Mõõtmisalase väljaõppe läbinud kadettidel ja

kolledži lõpetanud ametnikel täiendavalt punktis 3.1.1.1. nimetatud koolitust PPA-s läbida ei ole

vaja.

20 (26)

3.1.2.2. Mõõtmisalase väljaõppe läbinud kadettide kohta edastab kolledž PPA-le teatise, mille

alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.2.3. Kolledži politsei eriala alates 2015. a lõpetanud ametnike mõõtmisalast väljaõpet tõendab

lõputunnistus, mille alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta

RPPA-sse. Mõõtmisalase väljaõppe läbimise kohta võib kolledž edastada ka teatise PPA-le, mille

alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.2.4. Alates 2018. aastast tagab kolledž mittepolitseilise (kõrg- või kutse) haridusega

politseiametnike õppekavas ametnikele mõõtmisalase väljaõppe ning selle õppekava lõpetanud

ametnikel täiendavalt punktis 3.1.1.1. nimetatud koolitust PPA-s läbida ei ole vaja. Väljaõpet

tõendab õppekava läbimist tõendav dokument, mille alusel kannab PPA personalibüroo andmed

mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse. Mõõtmisalase väljaõppe läbimise kohta võib kolledž

edastada ka teatise PPA-le, mille alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase

väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.2.5. Punktides 3.1.2.1 ja 3.1.2.4 nimetatud ametnik, kelle kolledži lõpetamisest on möödas

enam kui 5 aastat ja kes ei ole selle aja jooksul osalenud politsei mõõtetegevuses, on kohustatud

läbima asjakohase mõõtealase koolituse PPA-s, kui ta asub ametikohale, mis eeldab mõõtmiste

teostamist.

3.2 TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED

3.2.1. Mõõtmised toimuvad sise- või välitingimustes.

3.2.2. Töökeskkonnale kehtivate nõuete täitmisel lähtutakse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest,

PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud PPA töökorrast ja välitöö korrast.

3.2.3. Mõõtmiste ohutusega seonduvad nõuded ja ohutuse tagamise juhised ning nõutavad

keskkonnatingimused on kehtestatud mõõtemetoodikatega ja/või tootjapoolsetes mõõtevahendite

kasutusjuhendites.

3.2.4. Keskkonnatingimuste mõju on arvesse võetud mõõtemääramatuse hinnangus.

3.3 MÕÕTEMEETODID

3.3.1. Kasutatakse ainult neid mõõtemeetodeid, mis vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele.

3.3.2. Kasutatavad mõõtemetoodikad:

- Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine, MM 02 – 2015 (kuni LS § 199 lg 8 alusel

kehtestatava määruse „Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele“ jõustumiseni).

- Lineaarmõõtmine, MM 03-2015 (kuni PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuse töötlemisele“ ja LS § 199 lg 9 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“ jõustumiseni);

- KorS § 38 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

21 (26)

- LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

- LS § 199 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded sõiduki massi mõõtmise

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

- LS § 199 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“.

- PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus

„Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuse töötlemisele“.

3.3.3. Eespool nimetatud mõõtemeetodite kasutamise eest vastutavad käskkirjaga määratud vastava

mõõtmisliigi eest vastutavad isikud.

3.3.4. PPA poolt kinnitatud meetodite koostamisel on lähtutud rahvusvaheliste dokumentide sätetest.

3.4 MÕÕTEMÄÄRAMATUSE HINDAMINE

3.4.1. Mõõtemääramatuse hindamine on teostatud lähtuvalt dokumendi EA-4/02 nõuetest.

3.4.2. Mõõtemääramatuse hindamisel on arvesse võetud kõigi teadaolevate mõjude poolt põhjustatud

komponendid, mis viidud standardmääramatuse tasemele. Nimetatud komponentide järgi on

arvutatud liitstandardmääramatus, millest omakorda laiendmääramatus ehk mõõtemääramatus.

3.4.3. Mõõtemääramatus on esitatud laiendmääramatusena 95 % tõenäosustasemel (k=2).

3.4.4. Mõõtemääramatuse hindamisel teostatud arvutused on kirjeldatud mõõtemetoodikates.

3.5 MÕÕTEVAHENDID

3.5.1. Kõik mõõtmiseks kasutatavad mõõtevahendid, mis omavad olulist mõju tulemuste täpsusele

peavad olema läbinud metroloogilise kontrolli vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

3.5.2. Metroloogilise kontrolli nimistus on määratud riiklikus järelevalves metroloogilisele kontrollile

kuuluvad mõõtevahendid koos eranditega, mõõtevahendite taatluskehtivusajad ning

mõõtevahendite täpsusnõuded.

3.5.3. Mõõtevahendid, mis on vajalikud mõõtmiste teostamiseks, kuid mida ei ole toodud

metroloogilise kontrolli nimistus, peavad olema jälgitavalt kalibreeritud või seadmed, mida ei ole

võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks

kasutada, peavad olema kontrollitud vastavalt asjakohasele protseduurile. Kalibreerimisintervalli

määrab PPA. Asjakohase protseduuri seadmete kontrolliks, mida ei ole võimalik jälgitavalt

kalibreerida ega taadelda, kehtestab seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt.

3.5.4. Korraline taatlemine toimub vastavalt metroloogilise kontrolli nimistus sätestatud ja

kalibreerimine vastavalt PPA määratud tähtaegadele. Erakorraline taatlemine või kalibreerimine

teostatakse, kui on alust kahtlustada, et mõõtevahend ei ole korras. Seadmed, mida ei ole

võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks

kasutada, kontrollitakse erakorraliselt vastavalt asjakohasele protseduurile, kui on alust

kahtlustada, et seade ei ole korras.

22 (26)

3.5.5. Mõõtevahendi kasutamine toimub vastavalt tootja kasutusjuhendile ja mõõtemetoodikale.

Mõõtevahendi töökorda seadmine ja korrasoleku kontroll toimub kasutusjuhendi kohaselt.

Mõõtmine toimub mõõtemetoodika kohaselt.

3.5.6. Kõikide mõõtevahendite üle peetakse arvestust mõõtevahendite registris (näidisvorm lisas 2).

Näidisvormil kirjeldatud olulised andmed peavad registris sisalduma. Registrit võib täiendada

muude vajalike andmeväljadega. Uute mõõtevahendite registrisse lisamise korraldavad ja

mõõtevahendite registri ajakohasena hoidmise eest vastutavad prefektuuride mõõtmiste eest

vastutavad isikud oma prefektuuris.

3.5.7. Mõõtevahendite taatlemise, kalibreerimise või asjakohase protseduuri järgi kontrollimise tagavad

prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud ja kvaliteedijuht koostöös mõõtevahendite

korrasoleku eest vastutavate isikute ja grupijuhtidega (vahetute juhtidega). Selleks:

3.5.7.1. Prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud kontrollivad mõõtevahendite registrist

kalendrikuu esimesel nädalal, millistel seadmetel saabuvad taatlus- või kalibreerimistähtajad sama

kuu jooksul ning teavitavad sellest mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavaid isikuid

mõõtevahendite taatlemisele ja kalibreerimisele saatmise korraldamiseks.

3.5.7.2. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad isikud lepivad mõõtevahendeid kasutavate

allstruktuuriüksuste vahetute juhtidega (grupijuhtidega) kokku seadmete saatmised taatlemisele või

kalibreerimisele.

3.5.7.3. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad isikud annavad prefektuuri mõõtmiste eest

vastutavale isikule teada seadmete taatlemisele või kalibreerimisele saatmisest.

3.5.7.4. Prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud sisestavad andmed mõõtevahendite

taatlemisele ja kalibreerimisele saatmise kohta mõõtevahendite registrisse ja kontrollivad

kalendrikuu kolmandal nädalal veelkord mõõtevahendite registrist, millistel seadmetel saabuvad

taatlus- või kalibreerimistähtajad sama kuu jooksul ja vajadusel korraldavad sama kuu jooksul

saabuvate tähtaegadega seadmete saatmised taatlemisele või kalibreerimisele (millised ei ole veel

saadetud).

3.5.7.5. Kvaliteedijuht kontrollib hiljemalt kalendrikuu viimasel nädalal, millistel

mõõtevahenditel saabuvad taatlus- või kalibreerimistähtajad sama kuu jooksul, kuid mis ei ole veel

taatlemisele või kalibreerimisele jõudnud ning teavitab sellest prefektuuride mõõtmiste eest

vastutavaid isikuid, kes kontrollivad ning vajadusel korraldavad seadmete saatmise taatlemisele või

kalibreerimisele.

3.5.8. Kõigil kasutusel olevatel taadeldud mõõtevahenditel on taatluslabori taatlusmärgised.

Taatlusmärgiseta või rikutud taatlusmärgisega mõõtevahendi taatlemise kohustus ei ole täidetud.

Täitmata taatlemise kohustusega või taatlustähtaja ületanud mõõtevahendid varustatakse avastaja

poolt sildiga:

3.5.9. Mõõtevahendeid hooldatakse regulaarselt vastavalt müüja-firma kasutusjuhendile.

3.5.10. Kõik uued, modifitseeritud ja parandatud mõõtevahendid läbivad enne kasutuselevõtmist

metroloogilise kontrolli või seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda,

TAATLEMATA

23 (26)

kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, läbivad asjakohase protseduuri järgse

kontrolli.

3.5.11. Kasutada tohib ainult kehtivat taatlust/kalibreerimist omavat mõõtevahendit või asjakohase

protseduuri järgselt kontrollitud seadet. Kõik mittekorras või kahtlasi tulemusi andvad

mõõtevahendid või seadmed märgistatakse alltoodud sildiga ja eemaldatakse kasutusest

viivitamata. Märgistamise ja seadme kasutusest eemaldamise teostab kohe vea avastanud

teenistuja või abipolitseinik. Teenistuja informeerib seadme kasutusest kõrvaldamisest

viivitamata grupijuhti (vahetut juhti). Abipolitseinik informeerib seadme kasutusest

kõrvaldamisest viivitamata selle üksuse grupijuhti, kuhu ta mõõtealasele tööle kaasati. Grupijuht

(vahetu juht) edastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse seadme

mittekorrektsusest mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavale isikule. Nende seadmete mõju

võimalust varem sooritatud mõõtmistele uurib mõõtmiste eest vastutav isik.

3.5.12. Kui mõõtevahendil või seadmel on avastatud toimimise kõrvalekalle, käsitletakse seda

mittevastavusena ja menetletakse vastavalt punktile 2.10.1.

3.5.13. Mõõtevahenditele müüja poolt kaasa antud juhendid on vastavalt teadmisvajadusele

kättesaadavad mõõtmistega seotud teenistujatele ja abipolitseinikele.

3.5.14. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutav isik kontrollib mõõtevahendite korrasolekut vähemalt

ühe korra taatlusvahelisel perioodil (võimalusel taatlusperioodi keskel) ning mõõtevahenditel,

milliste taatlusintervall on pikem kui 2 aastat, kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Kontrolli

tulemused edastatakse prefektuuri mõõtmiste eest vastutavale isikule. Prefektuuri mõõtmiste eest

vastutav isik koondab prefektuuri kontrollide tulemused ning fikseerib vähemalt üks kord aastas,

soovitavalt mõõtetegevuse siseauditi aruande juurde, DHS-s ja edastab teadmiseks

kvaliteedijuhile.

3.5.15. PPA oma mõõtevahendeid välja ei laenuta. PPA kasutusse antud mõõtevahendid kannab PPA

oma mõõtevahendite registrisse ja korraldab nende kontrolli ning hooldust lähtudes eeltoodud

põhimõtetest. PPA kasutusse antud mõõtevahenditega seotud hoolduse ja kontrolli korraldamise

võib määrata kindlaks poolte vaheliste kokkulepetega.

3.6 MÕÕTMISTE JÄLGITAVUS

Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja

mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks

tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat või kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud

mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele. Kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi või sertifitseeritud

etalonaine kasutamisega. Juhul, kui seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga on lubatud

kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui järgitakse seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure

ja mõõtemetoodikat.

KASUTUSKÕLBMATU NIMI: KUUPÄEV:

24 (26)

3.7 MÕÕTEOBJEKTIDE KÄSITLEMINE

Mõõteobjektiks riikliku järelevalve käigus on reeglina sõiduki omadused või liikumisega või

isiku seisundiga seotud suurused. Mõõteobjekte käsitletakse vastavalt mõõtemetoodikatele.

3.8 MÕÕTETULEMUSTE KVALITEEDI TAGAMINE

Et tagada mõõtetulemuste täpsus ja korrektsus, rakendatakse käesolevas käsiraamatus kirjeldatud

protseduure. Toimingud dokumenteeritakse ja saadud teavet analüüsitakse sellisel viisil, et

avastada muutused mõõtmiste võimekuses võimalikult varakult rakendamaks parandus- või

ennetavaid meetmeid.

3.9 MÕÕTETULEMUSED JA NENDE DOKUMENTEERIMINE

3.9.1. Mõõdetavaid suurusi iseloomustatakse lõplike mõõtetulemustena, v.a vaatluse

dokumenteerimisel.

3.9.2. Mõõtetulemuse kasutamine politsei tegevuses tuleneb õigusaktidest.

3.9.3. Mõõtetulemuste dokumenteerimine toimub vastavuses mõõtemetoodikatega.

3.9.4. Mõõtetulemuste vormistamise täielikkust ja õigsust kontrollivad perioodiliselt mõõtmiste eest

vastutavad isikud.

25 (26)

LISAD

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu lisa 1

MÕÕTETEGEVUSE SISEAUDITI ARUANDE NÄIDISVORM

Viide prefektuurile ja õigusaktile, millele vastavust auditiga kontrollitakse

KOHT JA KUUPÄEV:

AUDITI VALDKOND:

AUDITEERITAVA ESINDAJA:

AUDITI LÄBIVIIJA:

KAASATUD ISIKUD:

AUDITI KOKKUVÕTE:

OTSUS:

/Auditi läbiviija ja auditeeritava esindaja digiallkirjad/

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 26 (26)

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu lisa 2

MÕÕTEVAHENDITE REGISTRI NÄIDISVORM

Mõõtevahendi

nimetus

ja tüüp

Id number

(nt tehase

seerianumber)

Parameetrid,

täpsusklass

Viimane

taatlemise või

kalibreerimise

kuupäev

Taatlemise või

kalibreerimise

intervall (aastad/

kuud vms)

Järgmine

taatlemise või

kalibreerimise

kuupäev

Taatlus- või

kalibreerimis-

tunnistuse nr

Kasutaja/ hooldaja

asukoht

allstruktuuriüksuse

täpsusega

Olek (kasutuses,

taatlemisele

saadetud,

hoolduses jne)

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 06.11.2024 nr 1.1-1/174

Peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195

„Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi

käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“

muutmine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkt 10 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määrusega nr

64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja

tõendamise kord“:

1. Kinnitan peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 lisa 1 „Politsei- ja Piirivalveameti

mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu“ uues sõnastuses (lisatud).

2. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Hallas

peadirektori asetäitja arenduse alal

peadirektori ülesannetes

Marit Mets, 4446461, [email protected]