Üldkäskkiri

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 11.01.2019 nr 1.1-1/6

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195

„Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi

käsiraamatu ja mõõtemetoodikate

kinnitamine“ muutmine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkt 1 ja lõike 2 alusel,

1. Muudan peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 preambulat järgmises sõnastuses:

1.1. „Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10

lõike 1 punkt 1 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 13.12.2018

määrusega nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning

pädevuse hindamise ja tõendamise kord“.

2. Kinnitan peadirektori 30.06.2015 käskkirjaga nr 1.1-1/195 kinnitatud lisa 1 uues sõnastuses

(lisatud).

3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2019.

4. Dokumendihaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher

peadirektor

Marit Mets, 4446616, [email protected]

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „ Mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtetmetoodikate

kinnitamine“ lisa 1

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI

KÄSIRAAMAT

Tallinn

2019

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 2 (22)

SISUKORD

1. TERMINID JA MÄÄRATLUSED ..................................................................................................................................... 3

2. MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI HALDUSNÕUDED ........................................................................ 4

2.1 MÕÕTJA JURIIDILINE IDENTIFIKATSIOON ......................................................................................................................... 4 2.2 MÕÕTJA ORGANISATSIOON.............................................................................................................................................. 4 2.3 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM ........................................................................................................... 4 2.4 MÕÕTETEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUD JA VASTUTUSALAD ................................................................................................ 5 2.5 VASTUTUSED. VOLITUSED ................................................................................................................................................. 6 2.6 KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON .................................................................................................................... 7 2.7 DOKUMENDIOHJE ............................................................................................................................................................. 9 2.8 KAEBUSTE KÄSITLEMINE ................................................................................................................................................. 10 2.9 MITTEVASTAVUSTE KÄSITLEMINE ................................................................................................................................... 11 2.10 ANDMESTIK ..................................................................................................................................................................... 12 2.11 MÕÕTETEGEVUSE AUDITEERIMINE ................................................................................................................................ 13 2.12 MÕÕTETEGEVUSE JUHTKONNAPOOLSED ÜLEVAATUSED .............................................................................................. 14

3. TEHNILISTE NÕUETE TÄITMINE ................................................................................................................................. 16

3.1 PERSONAL ......................................................................................................................................................................... 16 3.2 RUUMID JA TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED ..................................................................................................................... 17 3.3 MÕÕTEMEETODID ............................................................................................................................................................ 17 3.4 MÕÕTEMÄÄRAMATUSE HINDAMINE ............................................................................................................................... 18 3.5 MÕÕTEVAHENDID ............................................................................................................................................................ 18 3.6 MÕÕTMISTE JÄLGITAVUS ................................................................................................................................................. 19 3.7 MÕÕTEOBJEKTIDE KÄSITLEMINE ...................................................................................................................................... 20 3.8 MÕÕTETULEMUSTE KVALITEEDI TAGAMINE .................................................................................................................... 20 3.9 MÕÕTETULEMUSTE DOKUMENTEERIMINE ..................................................................................................................... 20 3.10 MÕÕTETULEMUSED ......................................................................................................................................................... 20

4. LISAD ........................................................................................................................................................................ 21

MÕÕTETEGEVUSE AUDITI ARUANDE NÄIDISVORM ................................................................................................................... 21 MÕÕTEVAHENDITE REGISTRI NÄIDISVORM ............................................................................................................................... 22

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 3 (22)

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem on kirjeldatud käesolevas mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatus, mis vastab „Mõõteseaduse“ ja sellest tulenevate

rakendusaktide nõuetele.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem vastab „Mõõteseaduse“ § 5 lg-te 4 ja 5 alusel kehtestatud

valdkonna eest vastutava ministri määruse „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele

ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord” nõuetele.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat on juhendmaterjal, mis kirjeldab mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ja selle elluviimist ning mis on mõeldud kõigile mõõtmistega seotud

ametnikele, aga ka klientidele ja ametiasutustele, kes vajavad informatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti

mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta.

Politsei – ja Piirivalveamet teeb koostööd teiste riikliku järelevalve teostamisega seotud riigiasutustega

ja akrediteerimisasutusega eesmärgiga parendada riiklikku järelevalvet, selle efektiivsust ja

mõõtevõimalusi. Samuti teeb Politsei- ja Piirivalveamet koostööd kohtutega vastavalt nende

pöördumisele.

Politsei- ja Piirivalveamet teeb koostööd isikutega, kelle suhtes mõõtetegevust läbi viiakse.

1. TERMINID JA MÄÄRATLUSED

Metroloogiaalaseid mõisteid kasutatakse käesolevas käsiraamatus „Mõõteseaduse“ (edaspidi MõõteS)

tähenduses ja vastavalt standardile EVS 758 „Metroloogia. Terminid ja määratlused“.

Kvaliteedialaseid mõisteid kasutatakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 9000

“Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara“.

- Ennetav tegevus ehk ennetav meede - tegevus potentsiaalse mittevastavuse ennetamiseks;

- Korrigeeriv tegevus ehk parandusmeede - tegevus avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks;

- Kvaliteedijuht – organisatsiooni liikmete hulgast määratud isik, kes omab vastutust ja volitusi

tagamaks kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise ja pideva jälgimise.

- Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) – dokument, mis

kirjeldab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi;

- Lugem ehk mõõdis – mõõtevahendi näidikult loetud väärtus;

- Lõplik mõõtetulemus on lugem, millest on lahutatud mõõtemääramatus.

- Mittevastavus – nõude mittetäidetus;

- Mõõtemetoodika ehk mõõtemeetod - dokument, milles on kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline

jada;

- Mõõtetegevuse juhtkonnapoolne ülevaatus – tegevus, mis on ette võetud tõendamaks, et

organisatsiooni mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem on sobiv, adekvaatne ja mõjus;

- Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem – vastastikku seotud ja vastastikku mõju avaldavate

elementide kogum mõõtetegevuse kvaliteedieesmärkide saavutamiseks;

- Mõõtetegevuse siseaudit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi

tõendusmaterjali hankimiseks ja hindamiseks;

- Mõõtmiste eest vastutav isik – isik, kes juhib, teostab ja kontrollib mõõtmiste kvaliteeti

mõjutavaid tegevusi;

- Mõõtetulemus - lugem koos temale hinnatud mõõtemääramatusega.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 4 (22)

2. MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI HALDUSNÕUDED

2.1 MÕÕTJA JURIIDILINE IDENTIFIKATSIOON

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747.

Postiaadress: Pärnu mnt 139, 15060 TALLINN

Kontaktinfo: Telefon: +372 612 3000

Faks: +372 612 3009

E-mail: [email protected]

2.2 MÕÕTJA ORGANISATSIOON

2.2.1 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on Siseministeeriumi valitsemisalavalitsusasutus, kes

täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ja

kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras. Oma ülesannete

täitmisel esindab PPA riiki. PPA-s töötavate ametnike arv on kajastatud riigi personali- ja

palgaarvestuse andmekogus (edaspidi RPPA).

2.2.2. PPA tegevusvaldkonnaks on avaliku korra kaitsmise, piirihalduse ning kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna korraldamine. PPA täidab talle seadustes, põhimääruses ja teistes

õigusaktides pandud ülesandeid.

2.2.3. PPA-d juhib peadirektor.

2.2.4. PPA struktuur ning struktuuriüksuste ja nende koosseisu kuuluvate allstruktuuriüksuste pädevus

ja ülesanded on määratletud siseministri määrusega „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ ja

peadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärustega.

2.2.5. Kõigile PPA politseiametnikele on kinnitatud ametijuhendid.

2.2.6. PPA teostab mõõtmisi riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus. PPA teostab mõõtmisi

järgmistes valdkondades:

- sõidukite kogumassi ja teljekoormuste mõõtmine;

- lineaarmõõtmine;

- sõidukite sõidukiiruse mõõtmine;

- isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmine.

2.2.7. Mõõtmisega tegelevad PPA politseiametnikud, kes on läbinud vastava väljaõppe.

2.3 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM

2.3.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülesandeks on tagada, et

- mõõtmised tehakse Eesti Vabariigis kehtestatud seaduste kohaselt, PPA peadirektori poolt

kinnitatud ja akrediteerimisasutuse poolt tunnustatud mõõtemeetodite kohaselt, kasutades taadeldud

või kalibreeritud mõõtevahendeid või seadmeid, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 5 (22)

taadelda, kuid mis on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, on kontrollitud vastavalt

asjakohasele protseduurile;

- mõõtmistulemused vormistatakse korrektselt;

- toimub kontroll mõõtevahendite ja mõõtemetoodikate kasutamisel ning tulemuste

dokumenteerimisel, et vältida juhuslikke ja süstemaatilisi vigasid;

- personal on pädev ja toimub pidev täiendõpe.

2.3.2. Kord kahe kalendriaasta jooksul viiakse läbi mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi

ülevaatus, mida käsitletakse peatükis 2.12. Mõõtetegevuse auditid viiakse läbi vastavalt auditi

läbiviimiseks kehtestatud nõuetele, mida käsitletakse peatükis 2.11. Ilmnenud puuduste

viivitusteta likvideerimise ja korrigeerivate tegevuste rakendamise korraldab kvaliteedijuht.

2.3.3. Kvaliteedijuht korraldab mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi muutuste kajastamise ja

kontrollib regulaarselt, et tegevused toimuvad vastavalt käsiraamatule.

2.3.4. Mõõtmisi läbiviiva personali töö täpne analüüsimine toimub mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse käigus vastavalt peatükis 2.12. kajastatule.

2.3.5. Kõik kõrvalekalded mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi reglementeeritud protseduuridest

dokumenteeritakse, viiakse läbi hindamine ja rakendatakse viivitamatult parandusmeetmed

vastavalt peatükis 2.9. kajastatule.

2.4 MÕÕTETEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUD JA VASTUTUSALAD

2.4.1. Mõõtetegevusega seotud vastutavad isikud on:

- peadirektor;

- peadirektori asetäitjad;

- struktuuriüksuste- ja allstruktuuriüksuste juhid, sh grupijuhid;

- kvaliteedijuht;

- mõõtmiste eest vastutavad isikud;

- mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad ametnikud;

- mõõtmisi teostavad ametnikud.

Kvaliteedijuhi, mõõtmiste eest vastutavate isikute ja mõõtmisi teostavate ametnike kohustused ja

õigused tulenevad õigusaktidest, käesolevast käsiraamatust ning ametijuhenditest.

2.4.2. Kvaliteedijuht ja mõõtmiste eest vastutavad isikud määratakse PPA peadirektori käskkirjaga.

Erinevatel mõõteliikidel võivad olla vastutajateks erinevad isikud. Mõõtmiste eest vastutava isiku

ja mõõtmisi teostavate ametnike kompetentsuse nõuded, personali nõuetele vastavuse hindamine

ning mõõtmisi teostavate ametnike lubamine iseseisvale tööle on määratud käesoleva

käsiraamatu peatükiss 3.1.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 6 (22)

2.5 VASTUTUSED. VOLITUSED

Vastutavad isikud ja nende vastutusalad.

Vastutusvaldkond

Vastutav ametnik ja funktsioon

Peadirek-

tor

Prefekt,

büroo

juht,

peadirekt

ori

asetäitja

(struk-

tuuri-

üksuse

juht)

Talituse,

teenistuse,

allstruk-

tuuri-

üksuse

juht, sh

grupijuht

Kvaliteedi-

juht

Vastava

mõõtmise

vastutav

ametnik

Mõõte-

vahendi-

te korras-

oleku

eest

vastutav

ametnik

Mõõt-

mist

teostav

amet-

nik

JUHTIMINE üld-

vastutus

üld-

vastutus

töö

korralda-

mine

MÕÕTETEGEVUSE

KVALITEEDI-

JUHTIMISSÜSTEEM

üld-

vastutus

üld-

vastutus

töö

korralda-

mine

doku-

mentat-

siooni

haldamine

mõõteproto-

kollide ja -

vahendite

kontroll

mõõteva

hendite

korras-

hoid

DOKUMENTATSIOON dok.

jõusta-

mine

dok.

jõusta-

mine

muudatus

ettepane-

kud

muuda-

tuste

teosta-

mine

muudatus

ettepanekud

KAEBUSTE

KÄSITLEMINE otsusta-

mine

kaebuste

käsitle-

mine

kinnita-

mine

kaebuste

käsitlemine

MITTEVASTAVUSTE

KÄSITLEMINE

otsusta-

mine täitmine

kinnita-

mine

käsitlemine,

mõju

hindamine,

ulatuse ja

parandus-

meetmete

määratle-

mine

alustami

ne,

käsitlemi

ne

teavita

mine,

käsitle

mine

ANDMESTIK

kontroll järele-

valve kinnitamine

doku-

men-

tatsioon

MÕÕTETEGEVUSE

SISEAUDITID

planeeri-

mine läbiviimine osalemine

MÕÕTETEGEVUSE

JUHTKONNAPOOLSED

ÜLEVAATUSED

teosta-

mine

osale-

mine osalemine

osalemine

(etteval-

mistamine)

PERSONAL

koolitus-

vajaduse

väljaselgi-

tamine

koolitus-

materjalide

etteval-

mistamine

koolitus-

mat.etteval-

mistamine;

koolituse

läbiviimine

TÖÖKESKKONNA

TINGIMUSED

mõõte-

metoodikad

(nõuete

kehtesta-

mine)

täit-

mine ja

dokum

enteeri

mine

PPA KEHTESTATUD

MÕÕTEMETOODIKA

jõusta-

mine

täitmise

kontroll

täit-

mine

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 7 (22)

VABARIIGI VALITSUSE

VÕI TEMA VOLITATUD

MINISTRI VÕI

VALDKONNA EEST

VASTUTAVA MINISTRI

MÄÄRUSEGA

KEHTESTATUD

MÕÕTEMETOODIKAD

täitmise

kontroll

täit-

mine

MÕÕTEVAHENDITE

KORRASHOID

(metroloogiline jälgitavus)

korrashoid kontroll kontroll

korras-

hoid kasuta-

mine

MÕÕTETULEMUSTE

KVALITEEDI

TAGAMINE.

MÕÕTETULEMUSTE

DOKUMENTEERIMINE.

kontroll analüüs,

kontroll

täit-

mine,

dokum

enteeri

mine

2.6 KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON

2.6.1 Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon koosneb PPA koostatud dokumentidest ja muudest PPA

mõõtetegevust reguleerivatest õigusaktidest.

2.6.2 Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi asja- ja ajakohasuse eest vastutab peadirektori

asetäitja varade alal.

2.6.3 Kvaliteedijuhi ülesandeks on käsiraamatu ja selle lisade ajakohasena hoidmine. Kvaliteedijuht

tagab, et käsiraamatu kehtiv versioon koos vajalike mõõtemetoodikate, vormide jms on kõigile

asjaosalistele kättesaadav.

2.6.4 Käsiraamatu lisas on näidisvormid.

2.6.5 Käsiraamatu teatava osa kehtetuks tunnistamisel, käsiraamatu muutmisel või täiendamisel

teavitatakse mõõtmistega tegelevaid ametnikke muudatustest dokumendihaldussüsteemi

vahendusel. Iga mõõtmistega tegelev ametnik võib endale alla laadida käsiraamatu ja/või

mõõtemetoodika. Ametnik vastutab kehtivate dokumentide kasutamise eest.

2.6.6 Kõik käsiraamatu muudatused registreeritakse vastavalt dokumendihalduskorrale.

2.6.7 Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide nimistu on järgmine:

SISESED DOKUMENDID

Sisesed dokumendid on leitavad dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS).

1. PPA peadirektori käskkiri „Mõõtmiste eest vastutavate isikute määramine“.

2. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat.

3. Mõõtemetoodikad:

- Lineaarmõõtmine, MM 03-2015 (kuni PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“ ja LS § 199 lg 9 alusel kehtestatava määruse „Nõuded liiklusjärelevalve teostamisel

lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“ jõustumiseni);

- Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine, MM 02 – 2015 (kuni LS § 199 lg 8 alusel

kehtestatava määruse „Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele“ jõustumiseni).

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 8 (22)

4. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse ja dokumenteerimise

metoodika.

5. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud PPA koolituspõhimõtted.

6. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud dokumendihalduskord (edaspidi DHK).

VÄLISED DOKUMENDID

SEADUSED (https://www.riigiteataja.ee/ ):

1. Politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS).

2. Mõõteseadus.

3. Liiklusseadus (edaspidi LS).

4. Korrakaitseseadus (edaspidi KorS).

5. Haldusmenetluse seadus.

6. Väärteomenetluse seadustik.

7. Kriminaalmenetluse seadustik.

8. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus.

9. Karistusseadustik.

10. Karistusseadustiku rakendamise seadus.

11. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus.

12. Avaliku teabe seadus.

13. Isikuandmete kaitse seadus.

14. Ühistranspordiseadus.

MÄÄRUSED (https://www.riigiteataja.ee/ ):

1. MõõteS § 3 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Rahvusvahelise mõõtühikute

süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt

kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis1 ”.

2. MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord”.

3. MõõteS § 6 lg 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Metroloogiliselt

kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli

alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu).

4. MõõteS § 14 lg 8 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Taatlusmärgisele

esitatavad nõuded, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja

nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed“.

5. KorS § 38 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

6. KorS § 38 lg 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Tõendusliku alkomeetri

ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“.

7. LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

8. LS § 199 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded sõiduki massi mõõtmise

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

9. LS § 199 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“.

10. LS § 80 lg 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrused „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ ja „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste

tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 9 (22)

11. PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“.

12. Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1 alusel kehtestatud siseministri määrus “Politsei- ja

Piirivalveameti põhimäärus”.

STANDARDID. JUHENDID. EESKIRJAD:

1. EVS-EN ISO/IEC 17025 Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele;

2. EVS- EN ISO 9000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara;

3. EVS 758 Metroloogia. Terminid ja määratlused;

4. Mõõtja erialase pädevuse hindamise juhend, EAK J23-2014;

5. Mõõtmiste jälgitavus. Põhinõuded, EAK J16-2016;

6. Mõõtemääramatuse väljendamine kalibreerimisel EA-4/02.

2.6.8 Igapäevatöö hõlbustamiseks on PPA sisesed kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumendid leitavad

PPA siseveebis „mõõtetegevus“ nimetuse alt.

2.7 DOKUMENDIOHJE

2.7.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon koosneb käesolevast käsiraamatust,

mõõtemetoodikatest ja nendega seonduvast andmestikust. Käsiraamat ja mõõtemetoodikad

sisaldavad andmestikku kuuluvate tõendusdokumentide näidisvorme ja neid koostavate ametnike

loetelu. Andmestiku moodustavad dokumendid täidetakse vastavalt käsiraamatus või

mõõtemetoodikates toodud juhistele. Andmestiku käsitsemine ja sinna kuuluvate

tõendusdokumentide loetelu on toodud käsiraamatu peatükis 2.10.

2.7.2. Mõõtmiste nõuetekohase läbiviimise tagamiseks vajaliku dokumentatsiooni kehtestab PPA

peadirektor kvaliteedijuhi ettepanekul käskkirjaga.

2.7.3. Mõõtetegevuse nõuetekohaseks täitmiseks prefektuuris võib prefekt määrata mõõtevahendite

korrasoleku eest vastutavaid isikuid prefektuuri mõõtmiste eest vastutava isiku ettepanekul ning

kvaliteedijuhi kooskõlastusel käskkirjaga.

2.7.4. Ettepaneku mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumendi koostamiseks võib teha iga

mõõtmistega seotud ametnik. Ettepanek esitatakse vastava mõõtmistegevuse eest vastutavale

ametnikule DHS-i vahendusel, kes vaatab selle üle ja edastab kvaliteedijuhile ettepaneku koos

kogu informatsiooniga, mis on vajalik dokumendi kinnitamiseks.

2.7.5. Dokumentide vormistamine ja menetlemine toimub DHK nõuete kohaselt.

2.7.6. Kvaliteedijuht teavitab organisatsiooni töötajaid neile vajaliku informatsiooni ning dokumentide

asukohast asutuse DHS-s või elektrooniliselt.

2.7.7. Kvaliteedijuhi ülesandeks on kontrollida, et:

- kehtivad mõõtemetoodikad on mõõtmisi teostavatele ametnikele kättesaadavad;

- dokumentide hoidmiskoht on teada igale kasutajale;

- kasutajatel on võimalik tööajal pidevalt dokumente kasutada;

- dokumendid on ajakohased;

- kõik muudatused dokumentides on korrektselt vormistatud ja kinnitatud;

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 10 (22)

- mittevajalikud ja aegunud dokumendid on eemaldatud töökohast ning säilitatud arhiivis vastavalt

DHK-le;

- teistele asjaosalistele on vajadusel teatatud dokumentide muudatustest.

2.7.8. Kehtivad dokumendid vaadatakse üle vastavalt vajadusele või vahetult enne mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatust. Ülevaatusel selgitatakse välja dokumendid, mida on vaja

uuendada, täiendada või kehtetuks tunnistada (peatükk 2.12). Dokument jõustatakse punktide

2.7.2 või 2.7.3 kohaselt pärast muudatusettepaneku ülevaatamist kvaliteedijuhi poolt.

2.7.9. Dokumentide muudetud versioonide tutvustamine toimub DHS-i kaudu.

2.7.10. Välised dokumendid – mõõtmisalased õigusaktid kannab kvaliteedijuht mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide nimistusse, mida ajakohastatakse pidevalt. Vähemalt

vahetult enne mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatust vaadatakse nimistu üle.

2.7.11. Dokumendid säilitatakse, ajakohastatakse ja arhiveeritakse vastavalt DHK-s sätestatule.

2.8 KAEBUSTE KÄSITLEMINE

2.8.1. Kaebustena käsitletakse niisuguseid PPA väliseid pöördumisi, mis on seotud

mõõtemetoodikatega, mõõtmiste tegeliku teostamise kõrvalekalletega mõõtemetoodikatest,

seadmete kasutamisega, seadmete taatluse kehtivusajaga, ning muude asjaoludega, mis võivad

kahtluse alla panna mõõtmiste õigsuse.

2.8.2. Mõõtmiste teostamise kohta saabunud kaebused registreeritakse vastavalt DHK-s sätestatule ja

lahendadakse vastavalt punktis 2.8.3 sätestatule.

Kaebused edastatakse vastava mõõtmise eest vastutavale ametnikule, kes mittevastavuse

tuvastamisel koostab mittevastavusakti vastavalt peatükis 2.9 sätestatule.

2.8.3. Kaebuse lahendamine toimub olenevalt kaebuse sisust kas vastavalt haldusmenetluse seadusele,

väärteomenetluse seadustikule, kriminaalmenetluse seadustikule või märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele. Kaebuse

lahendamise käik:

- materjaliga tutvumine

- osapoolte arvamuse ärakuulamine, vajadusel lisamaterjalide kogumine;

- otsuse tegemine;

- avaldaja informeerimine probleemi lahendamisest;

- kaebuses tõstatatud probleemi mõju hindamine edasistele toimingutele;

- vastavalt kõrvalekaldumise mõju hindamisele, korrigeeriva või ennetava meetme rakendamine.

2.8.4. Kaebuse lahendamise tulemustest teatatakse kaebuse esitajale. Kaebuse esitajat informeeritakse

ka sellisel juhul, kui kaebus ei ole aktsepteeritud.

2.8.5. Kui kaebuse lahendamine ei kuulu PPA pädevusse, suunatakse kaebus edasi pädevale asutusele,

millest teavitatakse kirjalikult kaebuse esitajat.

2.8.6. Kõik materjalid kaebuste ja apellatsioonide kohta säilitatakse vastavalt DHK nõuetele.

2.8.7. Kui kaebus esitatakse halduskohtumenetluse seaduse alusel halduskohtule, lahendab

kaebuse kohus.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 11 (22)

2.9 MITTEVASTAVUSTE KÄSITLEMINE

2.9.1. MITTEVASTAVUSED, PARANDUS- JA ENNETAVAD MEETMED

2.9.1.1 Mittevastavustena käsitletakse niisuguseid juhtumisi, mille algatajaks on PPA personali hulka

kuuluvad isikud. Kui on tuvastatud mittevastavus mõõtmistegevuses, mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatus või mõõtemetoodikates spetsifitseeritud nõuetele või

andmete analüüsi käigus avastatud kõrvalekaldumisi, dokumenteeritakse juhtunu

mittevastavusaktil elektrooniliselt DHS-s. Mittevastavus spetsifitseeritud nõuetele võib olla

avastatud ka dokumentide kontrolli, mõõtetegevuse siseauditi või juhtkonna kontrollvisiitide

käigus.

2.9.1.2 Mittevastavuse avastanud ametnik on kohustatud sellest teavitama oma otsest juhti,

mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavat ametnikku ja/või vastava mõõtmise eest vastutavat

ametnikku, kes on kohustatud viivitamatult läbi vaatama talle esitatud mittevastavust.

2.9.1.3 Mittevastavusaktis fikseeritakse esmalt:

- mittevastavuse objekt ja identifitseerimisnumber (sh mõõtevahendite puhul seadme nimetus ja

seerianumber)

- mittevastavuse avastamise kuupäev;

- mittevastavuse olemuse detailne kirjeldus;

- mittevastavuse fikseerija nimi.

2.9.1.4 Mittevastavusakt edastatakse elektrooniliselt DHS-i kaudu vastava mõõtmise eest vastutavale

isikule, kes viivitamatult:

- selgitab välja mittevastavuse ulatuse;

- informeerib kõiki asjaosalisi, sh mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavat ametnikku (kui

mittevastavusest teavitati teda kellegi teise poolt), talituse või teenistuse või allstruktuuriüsuse

juhti (sh grupijuhti) ning vajadusel prefekti või büroojuhti või peadirektori asetäitjat

(struktuuriüksuse juhti);

- hindab mittevastavuse potentsiaalset mõju;

- määratleb parandusmeetmete toimingud, fikseerides need aktis ja edastab akti kvaliteedijuhile

meetmete heakskiitmiseks.

2.9.1.5 Vajadusel kaasab mõõtmiste eest vastutav ametnik või kvaliteedijuht parandusmeetmete

otustamiseks prefekti, büroojuhti või peadirektori asetäitjat (struktuuriüksuste juhti).

2.9.1.6 Pärast meetmete heakskiitmist kvaliteedijuhi poolt tagastatakse mittevastavusakt elektrooniliselt

DHS-i kaudu vastava mõõtmise eest vastutavale ametnikule, kes korraldab koostöös

mõõtevahendite korrasoleku eest vastutava ametnikuga ning tema omakorda koostöös talituse,

teenistuse või allstruktuuriüksuse juhiga (sh grupijuhiga) parandusmeetmete teostamise.

Parandustoimingute lõpetamise fikseeringu kannab mõõtmiste eest vastutav ametnik aktile.

2.9.1.7 Kui parandusmeetmed on ellu viidud, hindab kvaliteedijuht parandusmeetme tulemuslikkust.

Parandusmeetme tulemuslikkuse kriteeriumiks on selle kordumise või mõju vähenemine

edaspidises mõõtetegevuses. Kui hindamise tulemus on negatiivne, peab mõõtmiste eest vastutav

isik rakendama täiendavaid meetmeid. Kui meetmete teostamine on edukas, lõpetab

kvaliteedijuht antud mittevastavuse käsitlemise. Kvaliteedijuht kajastab oma otsuse

mittevastavusaktil.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 12 (22)

2.9.1.8 Pärast parandusmeetmete efektiivsuse kinnitamist või parandusprotsessi lõppedes aktid

arhiveeritakse.

2.9.1.9 Kvaliteedijuht jälgib parandusprotsesside toimimist.

2.9.1.10 Mittevastavusaktid, mis ei ole lahendatud kuue kuu jooksul, kuuluvad ümbervaatamisele

ja uuesti käsitlemisele, milleks:

- mõõtmiste eest vastutav määratleb uued parandusmeetmete toimingud, fikseerides need aktis ja

edastab akti kvaliteedijuhile meetmete heakskiitmiseks;

- vajadusel kaasab mõõtmiste eest vastutav ametnik või kvaliteedijuht parandusmeetmete

otustamiseks prefekti, büroojuhti või struktuuriüksuste juhti;

- pärast meetmete heakskiitmist kvaliteedijuhi poolt tagastatakse mittevastavusakt elektrooniliselt

DHS-i kaudu vastava mõõtmise eest vastutavale ametnikule, kes korraldab koostöös

mõõtevahendite korrasoleku eest vastutava ametnikuga ning tema omakorda koostöös talituse,

teenistuse või allstruktuuriüksuse juhiga (sh grupijuhiga) parandusmeetmete teostamise.

Parandustoimingute lõpetamise fikseeringu kannab mõõtmiste eest vastutav ametnik aktile.

2.9.2. MITTEVASTAVUSTE TÕKESTUSMEETMED

2.9.2.1. Juhul, kui mittevastavusaktide, mõõtetegevuse sise- või välisauditite aruannete analüüs viitab

mittevastavuste kordumisvõimalusele või kvaliteedi ohtliku languse trendile tulevikus,

käivitatakse viivitamatult ennetavad tegevused.

2.9.2.2. Vajadusel teostab kvaliteedijuht eraldi analüüsi, mille käigus uuritakse probleemi põhjuseid,

arvestades probleemi ilmset või potentsiaalset suurusjärku ja kaasnevat riski. Analüüsile võib

kaasata ka väliseksperte. Analüüsi tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse. Üldjuhul

toimub probleemide analüüs koheselt mittevastavuste käsitlemistel ja eraldi analüüsi ei tehta.

2.9.2.3. Analüüsi tulemusi kasutatakse asjakohaste tõkestusmeetmete valikuks ja algatamiseks. Sellised

tegevused võivad hõlmata:

- parandusi olemasolevas protseduuris või tööjuhendis,

- uute protseduuride väljatöötamist,

- koolituse korraldamist üksikametnikule või ametnike grupile,

- mõõtetegevuse siseauditite läbiviimist nn “kahtlastes” valdkondades.

2.9.2.4. Kvaliteedijuht või tema poolt nimetatud isik jälgib tõkestusmeetmete elluviimist.

Tõkestusmeetmeid rakendatakse esimesel võimalusel.

2.9.2.5. Tõkestusmeetmete tegevuste kokkuvõtteid ja efektiivsuse hindamise tulemusi käsitletakse

mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatustel. Mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuste tulemiks võivad olla täiendavad tegevused, detailsemalt

on seda käsitletud peatükis 2.12.

2.9.2.6. Kõik mittevastavuste menetlemisega seotud dokumendid kuuluvad andmestikku ja säilitatakse

vastavalt peatükis 2.10 sätestatule.

2.10 ANDMESTIK

2.10.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemis on identifitseeritud kvaliteedi- ja erialaste

dokumentide nimekiri, mis moodustab andmestiku. Andmestiku hulka kuuluvad nii

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 13 (22)

mõõteprotokollid, mis moodustuvad mõõtetegevuste käigus, kui ka juhtkonna poolt välja antud

mõõtetegevust puudutavad dokumendid.

2.10.2. Andmestikku kuuluvate dokumentide haldamine, säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt

DHK-le ning punktis 2.10.7 kirjeldatule DHS-s või RPPA-s. Andmed personali kohta hallatakse

ja säilitatakse RPPA-s, mõõtealaseid käskkirju ja korraldusi vastavalt DHK-le DHS-s,

mõõtetegevuse auditite ja mõõtetegevuse ülevaatuse dokumente DHS-s mõõtetegevusega seotud

sarjas. Mõõteprotokollid säilitatakse ja arhiveeritakse toimikus, mis säilitatakse ja arhiveeritakse

vastavalt väärteomenetluse seadustikule või kriminaalmenetluse seadustikule.

2.10.3. Kui mõõteprotokollides on vaja teostada parandusi, siis vigane kirje kriipsutatakse läbi ja kõrvale

kirjutatakse parandus. Kõik muudatused allkirjastab muudatuse tegija.

2.10.4. Osa andmestikust säilitatakse elektrooniliselt DHS-s. Vastavalt vajadusele tehakse

kaitsekoopiaid loodud, muudetud või väljastpoolt vastuvõetud failidest. Ametnike poolt töökohal

kasutatavas arvutis tööülesannete käigus loodud ja valminud andmestiku dokumendid kaitstakse

sanktsioneerimata juurdepääsu eest paroolide süsteemiga.

2.10.5. Juurdepääsu andmestikule omavad mõõtetegevusega seotud isikud vastavalt oma pädevusele.

2.10.6. Kehtetud ja säilitusaja ületanud dokumendid hävitatakse vastavalt DHK-le.

2.10.7. Andmestikuna säilitatavate dokumentide nimekiri ning haldamise, säilitamise ja arhiveerimise

koht:

Kvaliteediandmestiku hulka kuuluvad:

- mõõtmisalased käskkirjad ja korraldused – DHS-s;

- mõõtmisega seotud personali kompetentsust ja haridust tõendavad dokumendid – RPPA-s;

- mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi alased dokumendid – DHS-s;

- mittevastavuste kaust sh registreeritud kaebused – DHS-s;

- mõõtetegevuse auditite ja ülevaatuste kaust – DHS-s.

Erialase andmestiku hulka kuuluvad:

- mõõtemetoodikad – PPA sisesed mõõtemetoodikad DHS-s, seaduse alusel kehtestatud määrused

elektroonselt (riigiteataja.ee);

- andmed personali kvalifikatsiooni kohta – RPPA-s;

- mõõtevahendite register – elektroonselt ametnike töökohtadel kasutatavates arvutites

ühiskasutatavas kaustas (S:\Mõõtetegevus);

- mõõteprotokollid – vastavalt VTMS-ile ja KRMS-ile säilitatakse mõõteprotokollid vastava

väärteoasja toimikus või videosalvestised, mis asendavad mõõteprotokolle, säilitatakse

videomenetlus (M:) ühiskettal;

- taatlustunnistused – paberkandjal mõõtevahendite juures või kättesaadav seadme kasutaja

struktuuriüksuses ja elektroonselt ametnike töökohtadel kasutatavates arvutites ühiskasutatavas

kaustas (S:) ühiskettal.

2.11 MÕÕTETEGEVUSE AUDITEERIMINE

2.11.1. Mõõtetegevuse auditeerimine (edasipidi audit) baseerub käsiraamatus esitatud nõuetel, mis

omakorda tulenevad MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri

määruse “ Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise

ja tõendamise kord” nõuetest.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 14 (22)

2.11.2. Auditeid korraldatakse üks kord kalendriaastas. Auditid viiakse läbi sellise arvestusega, et kõik

mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid st MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud

valdkonna eest vastutava ministri määruse “ Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele

pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ nõuded, on aasta jooksul kontrollitud.

2.11.3. Auditeid viivad läbi mõõtmiste eest vastutavad isikud kaasates vajadusel kvaliteedijuhti või teisi

PPA teenistujaid. Auditi läbiviimiseks võib kasutada ka organisatsioonivälist pädevat isikut.

2.11.4. Punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud korda ei rakendata, kui auditi korraldamist nõuab

Siseministeerium. Juhul, kui juhtkond ei ole rahul mõne mõõtealase tegevuse toimivusega,

suurendatakse auditite sagedust selliselt, et probleemi põhjused kiiresti selgitatakse ja

kõrvaldatakse.

2.11.5. Auditi programmi valmistab ette auditi läbiviija ja tutvustab seda vähemalt üks nädal enne auditi

toimumist auditeeritava valdkonna juhile.

2.11.6. Auditi käigus auditi läbiviija võrdleb tegevusi ja nende tulemusi fikseerivaid protokolle

auditeeritava töölõigu, protsessi või valdkonna jaoks koostatud protseduuridega. Siia kuuluvad

auditeeritava valdkonna nii üldised kui ka spetsiifilised protseduurid. Auditi läbiviimisel

intervjueeritakse auditeeritavaid, kontrollitakse dokumente ja vaadeldakse tegevuse toimivust.

2.11.7. Kõik auditi käigus avastatud mittevastavused dokumenteeritakse detailselt mittevastavusaktil

ning käsitletakse vastavalt peatükis 2.9 sätestatule.

2.11.8. Auditi käigus avastatud mittevastavuste kokkuvõte fikseeritakse aruandel (näidisvorm lisas 1),

millele kirjutab alla ka auditeeritav, kindlustamaks, et kõik aruandes esitatud detailid on

aktsepteeritud.

2.11.9. Auditi aruanded edastatakse kvaliteedijuhile ja neid säilitatakse DHS-s.

2.11.10. Kvaliteedijuht kontrollib auditeeritavaga kokkulepitud korrigeerivate tegevuste täitmist ja esitab

ülevaate tulemused mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusele (peatükk 2.12).

2.12 MÕÕTETEGEVUSE JUHTKONNAPOOLSED ÜLEVAATUSED

2.12.1. PPA peadirektori asetäitjad teostavad kord kahe kalendriaasta jooksul mõõtetegevuse

juhtkonnapoolse ülevaatuse, et tagada selle jätkuv sobivus ja tõhusus, ning vajadusel viivad sisse

muudatused ja parendused.

2.12.2. Mõõtetegevuse juhtkonnapoolsel ülevaatusel osalevad punktis 2.4.1 loetletud ametnikud oma

pädevuse piires ja vastavalt vajadusele. Üldjuhul osalevad juhtkonnapoolsel ülevaatusel

juhtkond, valdkonna teenuseplaneerija(d) ja kvaliteedijuht. Mõõtetegevuse juhtkonnapoolne

ülevaatus viiakse läbi koosoleku vormis, vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud ülesannetele.

2.12.3. Peamised käsitletavad küsimused kajastatakse juhtkonna nõupidamise protokollis, millele

lisatakse vajadusel kvaliteedijuhi ettevalmistatud esitlus ja muu materjal.

2.12.4. Ülevaatuse materjalid valmistab ette kvaliteedijuht, koostades ettekande, mis sisaldab vähemalt:

- eelneva ülevaatuse otsuste täitmist;

- protsesside toimivust, sh mittevastavuste kokkuvõtete analüüs ning parandus- ja

tõkestusmeetmete seisundit;

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 15 (22)

- kaebuste kokkuvõtet;

- mõõtetegevuse auditite tulemuste kokkuvõtteid;

- personali, sh koolitusi;

- mõõtevahendeid, seadmeid;

- muutuvate olude mõjusid (õigusaktid, IT, jms).

2.12.5. Mõõtetegevuse ülevaatuse koosolekul arutatakse läbi ja analüüsitakse ettekannet.

2.12.6. Ülevaatuse väljundiks on protokollis kajastatud otsused, mille täitmist kontrollib kvaliteedijuht.

2.12.7. Mõõtetegevuse juhtkonnapoolne ülevaatus hõlmab ka asjassepuutuvate küsimuste arutelusid

juhtkonna regulaarsetel koosolekutel.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 16 (22)

3. TEHNILISTE NÕUETE TÄITMINE

3.1 PERSONAL

PPA üldiseks tutvustamiseks on uuele töötajale sisseelamisprogramm, vajalikke õigusakte tutvustatakse

allkirja vastu.

3.1.1. Koolitusvajadus.

Personalile, kelle tegevus mõjutab mõõtmistegevuse kvaliteeti, tagatakse asjakohane mõõtealane

koolitus. Koolitus hõlmab nii teoreetilist kui praktilist osa. Ametnike koolitusvajadused koondab PPA

personalibüroo. Mõõtmisi teostava ametniku struktuuriüksuse juht tagab ametniku (mõõtmisi teostava

ametniku) koolitusel osalemise (arvestades kursuste, seminaride, loengute toimumise aegu;

asendamisvõimalusi jms.) tulenevalt koostatud koolitusplaanist.

Koolitusvajadus võib lähtuda õigusaktide muudatustest, uutest mõõtevahenditest, mõõtemetoodikate

muudatustest või praktilistest probleemidest. Sellisel juhul korraldatakse vastavalt tekkinud vajadusest

täiendkoolitus.

Asjakohase mõõtealase koolituse ja täiendkoolituse läbimise andmed kantakse RPPA-sse.

3.1.2. Koolituse korraldamine.

3.1.2.1. Ametnikele, kes asuvad ametikohale, mis eeldab mõõtmiste läbiviimist, korraldatakse

asjakohane mõõtealane koolitus. Vastav koolitus võib olla kas sise- või väliskoolitus.

3.1.2.2. PPA asjakohase mõõtealase sisekoolituse programm koostatakse vastavuses PPA peadirektori

käskkirjaga kinnitatud “Politsei- ja Piirivalveameti koolituspõhimõtetega”.

3.1.2.3. Andmed mõõtmistega tegelevate ametnike koolituse kohta kantakse RPPA-sse.

3.1.3. Koolituse korraldamine kadettidele ja Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži

lõpetanud ametnikele.

3.1.3.1. Politseiametnikke valmistab ette Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž

(edaspidi kolledž). Kolledž tagab alates 2015. aastast politsei eriala kadettidele ja lõpetanud

ametnikele mõõtmisalase väljaõppe. Mõõtmisalase väljaõppe läbinud kadettidel ja ametnikel

täiendavat koolitust PPA-s läbida ei ole vaja.

3.1.3.2. Mõõtmisalase väljaõppe läbinud kadettide kohta edastab kolledž PPA-le teatise, mille

alusel kantakse andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.3.3. Kolledži politsei eriala alates 2015. a lõpetanud ametnike mõõtmisalast väljaõpet tõendab

lõputunnistus, mille alusel kantakse andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

Mõõtmisalase väljaõppe läbimise kohta võib kolledž edastada ka teatise PPA-le, mille alusel

kantakse andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.3.4. Mittepolitseilise (kõrg- või kutse) haridusega politseiametnike õppekava alates 2018.

aastast lõpetanud ametnike mõõtmisalast väljaõpet tõendab õppekava läbimist tõendav

dokument, mille alusel kantakse andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

Mõõtmisalase väljaõppe läbimise kohta võib kolledž edastada ka teatise PPA-le, mille alusel

kantakse andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 17 (22)

3.1.3.5. Isik, kelle kolledži lõpetamisest on möödas enam kui 5 aastat ja kes ei ole selle aja

jooksul osalenud politsei mõõtetegevuses, on kohustatud läbima asjakohase mõõtealase

koolituse, kui ta asub ametikohale, mis eeldab mõõtmiste läbiviimist. Andmed koolituse läbimise

kohta kantakse RPPA-sse.

3.1.4. Mõõtetegevuse ülevaatusel käsitletakse personali koolitusküsimusi (peatükk 2.12).

3.1.5. Vastavalt vajadusele korraldatakse õppepäevi, kus käsitletakse muuhulgas ka mõõtmistega

seotud küsimusi.

3.2 RUUMID JA TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED

3.2.1. Mõõtmised toimuvad sise- või välitingimustes.

3.2.2. Töökeskkonnale kehtivaid nõudeid täidetakse vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses“

sätestatule.

3.2.3. Mõõtmiste ohutusega seonduvad nõuded ja ohutuse tagamise juhised ning nõutavad

keskkonnatingimused on kehtestatud mõõtemetoodikatega ja/või tootjapoolsetes mõõtevahendite

kasutusjuhendites.

3.2.4. Keskkonnatingimuste mõju on arvesse võetud mõõtemääramatuse hinnangus.

3.3 MÕÕTEMEETODID

3.3.1. Kasutatakse ainult neid mõõtmismeetodeid, mis vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele.

3.3.2. Mõõtmismeetodite kasutamise eest on vastutav(ad) käskkirjaga määratud vastava mõõtmisliigi

eest vastutav(ad) isik(ud).

3.3.3. Kasutatavad mõõtemetoodikad:

- Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine, MM 02 – 2015 (kuni LS § 199 lg 8 alusel

kehtestatava määruse „Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele“ jõustumiseni).

- Lineaarmõõtmine, MM 03-2015 (kuni PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuse töötlemisele“ ja LS § 199 lg 9 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“ jõustumiseni);

- KorS § 38 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

- LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

- LS § 199 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded sõiduki massi mõõtmise

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

- LS § 199 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 18 (22)

- PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus

„Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuse töötlemisele“.

3.3.4. PPA poolt kinnitatud meetodite koostamisel on lähtutud rahvusvaheliste dokumentide sätetest.

3.4 MÕÕTEMÄÄRAMATUSE HINDAMINE

3.4.1. Mõõtemääramatuse hindamine on teostatud lähtuvalt dokumendi EA-4/02 nõuetest.

3.4.2. Mõõtemääramatuse hindamisel on arvesse võetud kõigi teadaolevate mõjude poolt põhjustatud

komponendid, mis viiakse standardmääramatuse tasemele. Nimetatud komponentide järgi

arvutatakse liitstandardmääramatus, millest omakorda arvutatakse laiendmääramatus ehk

mõõtemääramatus.

3.4.3. Mõõtemääramatus esitatakse laiendmääramatusena 95 % tõenäosustasemel (k=2).

3.4.4. Mõõtemääramatuse hindamisel teostatud arvutused on kirjeldatud mõõtemetoodikates.

3.5 MÕÕTEVAHENDID

3.5.1. Mõõtmisel kasutatavad mõõtevahendid peavad olema läbinud metroloogilise kontrolli vastavalt

õigusaktides kehtestatud nõuetele ehk olema taadeldud või taatluskohustuse puudumisel

jälgitavalt kalibreeritud. Seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid

mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, peavad olema kontrollitud vastavalt

asjakohasele protseduurile.

3.5.2. Mõõtevahendi kasutamine toimub vastavalt tootja kasutusjuhendile ja mõõtemetoodikale.

Kasutusjuhendi kohaselt toimub mõõtevahendi töökorda seadmine ja korrasoleku kontroll.

Mõõtemetoodika kohaselt toimub mõõtmine.

3.5.3. Metroloogilise kontrolli nimistus on määratud riiklikus järelevalves metroloogilisele kontrollile

kuuluvad mõõtevahendid koos eranditega, mõõtevahendite taatluskehtivusajad ning

mõõtevahendite täpsusnõuded.

3.5.4. Mõõtevahendid, mis on vajalikud mõõtmiste teostamiseks, kuid mida ei ole toodud

metroloogilise kontrolli nimistus, peavad olema jälgitavalt kalibreeritud või seadmed, mida ei ole

võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks

kasutada, peavad olema kontrollitud vastavalt asjakohasele protseduurile. Kalibreerimisintervalli

määrab PPA. Asjakohase protseduuri seadmete kontrolliks, mida ei ole võimalik jälgitavalt

kalibreerida ega taadelda, kehtestab seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt.

3.5.5. Kõik mõõtevahendid kantakse mõõtevahendite registrisse (näidisvorm lisas nr 2).

Mõõtevahendite registri näidisvormil kirjeldatud olulised andmed peavad registris sisalduma.

Mõõtevahendite registrit võib täiendada muude vajalike andmeväljadega.

3.5.6. Mõõtevahendid on taadeldud või kalibreeritud või asjakohase protseduuri järgi kontrollitud.

Taatlussagedus või kalibreerimisintervall on kantud registrisse.

3.5.7. Kõik kasutusel olevad taadeldud mõõtevahendid omavad taatlusfirma kleebist. Taatlemata või

taatlustähtaja ületanud mõõtevahendid varustatakse sildiga:

TAATLEMATA

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 19 (22)

3.5.8. Mõõtevahendeid hooldatakse regulaarselt vastavalt müüja-firma kasutusjuhendile.

3.5.9. Kõik uued, modifitseeritud ja parandatud mõõtevahendid läbivad enne kasutuselevõtmist

metroloogilise kontrolli või seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda,

kuid mda on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, läbivad asjakohase protseduuri järgse

kontrolli.

3.5.10. Kasutada tohib ainult kehtivat taatlust/kalibreerimist omavat mõõtevahendit või asjakohase

protseduuri järgselt kontrollitud seadet. Kõik mittekorras või kahtlasi tulemusi andvad

mõõtevahendid või seadmed märgistatakse alltoodud sildiga ja eraldatakse kasutusel olevatest.

Nende seadmete mõju võimalust varem sooritatud mõõtmistele uurib vastava mõõtmistegevuse

eest vastutav ametnik.

3.5.11. Kui mõõtevahendil või seadmel on avastatud toimimise kõrvalekalle, käsitletakse seda

mittevastavusena ja menetletakse vastavalt punktile 2.9.1.

3.5.12. Mõõtevahenditele müüja poolt kaasa antud hooldus- ja käsitlemisjuhendid on kättesaadavad

mõõtmistega seotud ametnikele.

3.5.13. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutav ametnik kontrollib mõõtevahendite korrasolekut

vähemalt ühe korra taatlusvahelisel perioodil (võimalusel taatlusperioodi keskel) ning

mõõtevahenditel, milliste taatlusintervall on pikem kui 2 aastat, kontrollitakse vähemalt üks kord

aastas. Kontrolli tulemused edastatakse prefektuuri mõõtmiste eest vastutavale isikule.

Prefektuuri mõõtmiste eest vastutav isik koondab prefektuuri kontrollide tulemused ning

fikseerib vähemalt üks kord aastas DHS-s ja edastab teadmiseks kvaliteedijuhile.

3.5.14. PPA oma mõõtevahendeid välja ei laenuta. PPA kasutusse antud mõõtevahendid kannab PPA

oma mõõtevahendite registrisse ja korraldab nende kontrolli ning hooldust lähtudes eeltoodud

põhimõtetest. PPA kasutusse antud mõõtevahenditega seotud hoolduse ja kontrolli korraldamise

võib määrata kindlaks poolte vaheliste kokkulepetega.

3.6 MÕÕTMISTE JÄLGITAVUS

3.6.1. Kõik mõõtmiseks kasutatavad mõõtevahendid, mis omavad olulist mõju tulemuste täpsusele ja

kehtivusele, on kalibreeritud või taadeldud või seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt

kalibreerida või taadelda, kuid mda on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, on kontrollitud

vastavalt asjakohasele protseduurile enne kasutamist.

3.6.2. Korraline taatlemine toimub vastavalt metroloogilise kontrolli nimistus sätestatud ja

kalibreerimine vastavalt PPA määratud tähtaegadele. Erakorraline taatlemine või kalibreerimine

teostatakse, kui on alust kahtlustada, et mõõtevahend ei ole korras. Seadmed, mida ei ole

võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks

kasutada, kontrollitakse erakorraliselt vastavalt asjakohasele protseduurile, kui on alust

kahtlustada, et seade ei ole korras.

3.6.3. Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja

mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks

tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat või kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud

KASUTUSKÕLBMATU NIMI: KUUPÄEV:

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 20 (22)

mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele. Kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi või sertifitseeritud

etalonaine kasutamisega. Juhul, kui seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga on lubatud

kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui järgitakse seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure

ja mõõtemetoodikat.

3.7 MÕÕTEOBJEKTIDE KÄSITLEMINE

Mõõteobjektiks riikliku järelevalve käigus on reeglina sõiduki omadused või liikumisega või

isiku seisundiga seotud suurused. Mõõteobjekte käsitletakse vastavalt mõõtemetoodikatele.

3.8 MÕÕTETULEMUSTE KVALITEEDI TAGAMINE

3.8.1. Et tagada mõõtetulemuste täpsus ja korrektsus, rakendatakse käesolevas käsiraamatus kirjeldatud

protseduure mõõtmiste kehtivuse monitooringuks. Mõõtmisi puudutava monitooringu tulemused

edastatakse kvaliteedijuhile. Saadud andmed dokumenteeritakse ja analüüsitakse sellisel viisil, et

avastada muutused mõõtmiste võimekuses võimalikult varakult rakendamaks korrigeerivaid või

ennetavaid meetmeid.

3.9 MÕÕTETULEMUSTE DOKUMENTEERIMINE

3.9.1. Mõõtetulemuste dokumenteerimine toimub vastavuses mõõtemetoodikatega.

3.9.2. Mõõtetulemuste vormistamise täielikkust ja õigsust kontrollivad perioodiliselt vastava

mõõtmistegevuse eest vastutavad isikud.

3.10 MÕÕTETULEMUSED

3.10.1. Mõõdetavaid suurusi iseloomustatakse lõplike mõõtetulemustena, v.a vaatluse

dokumenteerimisel.

3.10.2. Mõõtetulemuse kasutamine politsei tegevuses on kajastatud õigusaktides.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 21 (22)

4. LISAD

Lisa 1

Mõõtmiste käsiraamatu juurde

MÕÕTETEGEVUSE AUDITI ARUANDE NÄIDISVORM

KUUPÄEV:

AUDITI VALDKOND:

AUDITEERITAVA ESINDAJA:

TÖÖRÜHM:

AUDITI KOKKUVÕTE:

TÖÖRÜHMA ALLKIRJAD:

OTSUS:

TÖÖRÜHMA ALLKIRJAD: AUDITEERITAVA ESINDAJA

ALLKIRI:

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 22 (22)

Lisa 2

Mõõtmiste käsiraamatu juurde

MÕÕTEVAHENDITE REGISTRI NÄIDISVORM

Jrk

Nr

Mõõtevahendi

nimetus

ja tüüp

Id number (nt

tehase

seerianumber)

Parameetrid,

täpsusklass

Taatlemise või

kalibreerimise

kuupäev

Taatlemise või

kalibreerimise

intervall (aastad/

kuud vms)

Taatlus- või

kalibreerimis

tunnistuse nr

Asukoht Seisund

kasutusele

võtmisel

Kasutaja(d)/

Hooldaja(d)

1

2

3