Üldkäskkiri

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 29.06.2021 nr 1.1-1/64

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195

„Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi

käsiraamatu ja mõõtemetoodikate

kinnitamine“ muutmine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkti 10 ja lõike 2 alusel:

1. Kinnitan Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 lisa 2 ja

lisa 3 uues sõnastuses (lisatud).

2. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele

dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elmar Vaher

peadirektor

Marit Mets, 4446616, [email protected]

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja

„Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja

mõõtetmetoodikate kinnitamine“ lisa 2

Metoodika MM 02-2015

SÕIDUKI KOGUMASSI

JA TELJEKOORMUSE MÕÕTMINE

2 0 2 1 Tallinn

Metoodika MM 02-2015 Leht 2 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

SISUKORD

3 Kasutusulatus

3 Alusdokumendid

3 Mõisted

4 Mõõtmisohutus

4 Mõõtevahendid

5 Kaalumine rattakaaludega

7 Kaalumine autokaaluga

7 Mõõdiste töötlemine

8 Mõõtetulemuste dokumenteerimine

8 Kokkuvõte

Lisa 1 Kaalumise protokoll (näidisvorm 1)

Lisa 2 Kaalumise protokoll (näidisvorm 2)

Lisa 3 Mõõtemääramatuse hindamine

Metoodika MM 02-2015 Leht 3 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

SISSEJUHATUS

Käesolev metoodika on koostatud PPA poolt ja kinnitatud PPA peadirektori käskkirjaga ning on ette

nähtud riikliku järelevalve teostamiseks PPA poolt sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi

ja/või teljekoormuse mõõtmiseks kaalumise teel.

Kaalumine võib toimuda rattakoormuse kaalude või statsionaarse autokaalu abil.

Kaalu näidikult saadud lugemid ehk mõõdised, millest on lahutatud laiendmääramatus, moodustavad

sõiduki kogumassi ja/või teljekoormuse lõpliku mõõtetulemuse.

1. KASUTUSULATUS

1.1 Kaalumine rattakoormuse kaaludega

Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumass ei tohi ületada n x 10 000 kg, kus n on kasutatavate

kaalude või kaalutavate rataste (sh paarisrataste) arv.

1.1.1 Iga kaalutava ratta koormus peab vastama kaalu tehnilises dokumentatsioonis esitatud tööpiir-

konnale ja ei tohi ületada 10 000 kg.

1.1.2 Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumass ja/või teljekoormused arvutatakse kaaludelt saa-

dud lugemite ehk mõõdiste summeerimise teel.

Laiendmääramatus arvutatakse igale kaalu või teljekoormuse lugemile ehk mõõdisele eraldi.

1.2 Kaalumine statsionaarse autokaalu abil

Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumass ei tohi ületada 120 000 kg

Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi väärtus saadakse kaalu lugemina.

Laiendmääramatus arvutatakse autokaalu lugemile.

1.3 Temperatuur kaalumise ajal peab olema (-20...+50) ⁰C, Evocar 2018 kaaludega (-20...+40) ⁰C.

1.4 Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi mõõtmisel ei tohi mõõtekoha teepinna kalded sõi-

duki piki- ja ristisuunas ületada ± 5%.

1.5 Teljekoormuse mõõtmisel ei tohi mõõtekoha teepinna kalle sõiduki pikisuunas ületada

± 1,0 % ja ristisuunas ±5%.

2 ALUSDOKUMENDID

2.1 EVS-EN 45501 Metroloogilised nõuded mitteautomaatkaaludele;

2.2 EVS 745. Kauba ja materjali massi mõõtmine kaalumisega. Mõõtemeetod;

2.3 MTM 18.12.2018.a määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustusli-

kud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu,

täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud

nõuded”;

2.4 International recommendation OIML R 76-1:2006 E Nonautomating weighing instruments.

Part 1: Metrological and technical requirements- Tests;

2.5 Mõõtevahendite kasutusjuhendid.

3. MÕISTED

3.1. Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid „Mõõteseaduse“,ja „Liiklusseaduse“ ning nende

alusel välja antud õigusaktide tähenduses.

3.2 Muud mõisted:

- autokaal on ühte või mitut kaaluplatvormi omav kaal, mis mahutab sõiduki kõik rattad ja mis

mõõdab sõiduki kogumassi;

- kaalumine on antud metoodikas sõiduki kogumassi ja/või teljekoormuse mõõtmine kaa-

lu(de)abil;

- kaalumisobjekt antud metoodikas on sõiduki rattakoormus autonoomsete rattakoormuse kaa-

lude kasutamisel või sõiduki kogumass ja/või teljekoormus rattakoormuse kaalude kasu-

tamisel või rattakoormuse kaaludest koostatud mõõtesüsteemi või autokaalu kasutamisel;

Metoodika MM 02-2015 Leht 4 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

- kasutusjuhend on tootjalt koos mõõtevahendiga tarnitud dokument, mis käsitleb mõõtevahen-

di käsitsemist, kuid ei asenda mõõtemetoodikat;

- lõplik mõõtetulemus on mõõdetud suuruse väärtus, mis saadakse mõõtevahendi lugemist, mil-

lest on lahutatud mõõtemäärsamatus;

- mõõtekoht on antud metoodikas kaalumiseks sobiv tee osa;

- mõõtemetoodika on dokument, milles on kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline jada;

- mõõtetulemus antud metoodika mõistes on mõõtevahendi näidikult saadud lugem, millega

kaasneb mõõtemääramatuse hinnang;

- mõõtmise lugem ehk mõõdis on mõõtevahendi skaalalt, näidikult või kauglugemisel arvuti

kuvarilt saadud mõõdetava suuruse väärtus;

- mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele

põhjendatult omistatavate väärtuste tõenäosusjaotust. (Mõõtemääramatus esitatakse laiend-

määramatusena 95% tõenäosustasemel (k=2).)

- mõõtesuurus on mõõtmise objektiks olev konkreetne suurus, antud juhul sõiduki kogumass

või teljekoormus;

4. MÕÕTMISOHUTUS

Rattakoormuse kaalude kasutamisel kontrollib mõõtja ametnik kaalude õiget paigutust ja jälgib, et

keegi ei seisaks kohas, kuhu kaal võib peale- või mahasõidul paiskuda. Kõik sõiduki liikumised pea-

vad toimuma ametniku korralduste järgi.

5. MÕÕTEVAHENDID

5.1 Kasutatavad mõõtevahendid:

- teisaldatavad rattakoormuse kaalud mõõtepiirkonnaga kuni 10 000 kg.

- statsionaarsed autokaalud mõõtepiirkonnaga kuni 120 000 kg.

Kaalumisel võib kasutada järgmiseid abivahendeid:

- kalde mõõtevahend mõõtepiirkonnaga vähemalt kuni 10 %, laiendmääramatusega ≤ 1 %;

- isehäälestuv laserlood;

- mõõdulint kuni 30 m;

- mõõtejoonlaud vähemalt 30 cm;

- rattakoormuse kaalude kõrgusele vastavad tasandusmatid.

Kaalud peavad vastama standardi OIML R 76-1:2006 E või 2009/23/EÜ III või IIII täpsusklassi

nõuetele ja pikkusmõõtevahendid peavad vastama OIML R35 nõuetele.

Kaalud peavad olema läbinud metroloogilise kontrolli vastavalt õigusaktidele, st. olema taadeldud

või taatluskohustuse puudumisel jälgitavalt kalibreeritud.

Rattakoormuse kaale tohib transportida horisontaalses või vertikaalses asendis. Peale transportimist

mõõtekohale tuleb veenduda kaalu korpuse või näidiku vigastuste puudumises.

5.2 Ettevalmistustööd

5.2.1 Enne iga kaalumist teostatakse mõõtevahendite väline vaatlus, et:

- mõõtevahenditel ei ole nähtavaid tugevaid jälgi korpuse või kaalu näidiku vigastustest;

- mõõtevahendi taatlus- või kalibreerimismärgis on selgelt loetav, taatlus- või kalibreerimisaeg on

kehtiv ja plommid on vigastusteta.

5.2.2 Enne kaalu sisselülitamist peavad rattakoormuse kaalud olema asetatud mõõtmiskohale.

5.2.3 Peale iga kaalu sisselülitamist tuleb veenduda kaalu valmisolekus mõõtmisteks. Kui kasutusju-

hend nõuab, tuleb veenduda, et kaalu sisemised testid kinnitavad kaalu töökorras olekut ja veateated

puuduvad.

5.2.4 Enne iga kaalumist tuleb kontrollida, et kaalu näidikul on „0”. Kui kaalu näidikul on mingi

väärtus või veateade, toimub kaalu nullimine selleks ettenähtud nupu vajutamisega või sisse-välja

lülitamisega vastavalt kaalu kasutusjuhendile. Peale nullimist peab kaalu näidikul olema „0”.

Metoodika MM 02-2015 Leht 5 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

5.2.5 Kui tekib kahtlus, et kaal ei ole töökorras, kuigi veateadet ei ole kaalu ekraanile ilmunud, tuleb

antud kaal asendada varukaaluga või rattakoormuse kaalude puhul kaaluda vähema arvu kaaludega.

6. KAALUMINE RATTAKOORMUSE KAALUDEGA

6. 1 Üldnõuded

6.1.1 Meetodi aluseks on kaalule mõjuva massi lugemine kaalu näidikult. Arvutiga ühendatud ratta-

koormuse kaalude lugemid kuvatakse arvuti ekraanil, kasutades tootjapoolset näidu kauglugemist

võimaldavat tarkvara.

6.1.2 Kaalumist võib läbi viia nõuetele vastaval mõõtekohal, mille mõõteala on sobiva suurusega, on

tagatud kaalumiseks vajalikud tingimused ja mõõteprotsessis osalejate ohutus.

6.1.3 Kaalumisprotsessi juhib ametnik, kelle korraldused on kohustuslikud juhile ja teistele osalistele.

6.1.4 Kaalumise ajal peavad kaassõitjad asuma oma kohtadel.

6.1.5 Vajadusel peab juhile tagama võimaluse näha kaalude näite.

6.2 Mõõtekoht ja mõõtekoha kalle 6.2.1 Mõõtekoha valik

Mõõtekoht on kaalumise teostamiseks sobiv teeosa, teega külgnev ala või parkla.

Mõõtekoha lubatud kalded sõiduki, autorongi või masinrongi kaalumisel:

- kogumassi mõõtmisel võib mõõtekoha tasapinna kalle sõiduki piki- ja/või ristisuunas olla

≤ 5%,

- teljekoormuse mõõtmisel peab mõõtekoha pikikalle olema ≤ 1,0 %, mõõtekoha ristikalle võib olla

≤ 5%

Mõõtekoht peab olema kattega- või kruusatee, mis välistab kaalude ebaühtlase vajumise kaalumise

ajal. Kaalude all ei tohi olla lahtist kruusa, killustikku või muud, mis ei lase kaaludel täielikult toetu-

da maapinnale.

Vajadusel tuleb mõõtekoht märgistada.

6.2.2 Mõõtekoha teekalde mõõtmine või visuaalne hindamine

6.2.2.1 Mõõtekoha pikikalde visuaalne hindamine toimub järgmiselt:

- mõõtekoht puhastatakse lahtistest esemetest;

- paigaldatatkse sõiduk (võib – olla politseisõiduk või kaalutav sõiduk) mõõtekohale;

- vabastatakse sõidu- ja seisupidurid;

- jälgitakse, kas sõiduk jääb paigale või hakkab liikuma.

Sõiduki paigalpüsimine tõendab, et mõõtekoha pikikalle ≤ ± 1 %

Sõiduk liikumahakkamine tõendab, et mõõtekoha pikikalle on üle ± 1 %

Mõõtekoha ristikallet hinnatakse visuaalselt.

6.2.2.2 Mõõtekoha teepinna kalde mõõtmine kaldemõõdikuga toimub järgmiselt:

- seada kaldemõõdik töökorda vastavalt tootja juhistele.

- mõõtekoha teepinna pikikallet ja ristikallet mõõdetakse mõõtekoha otstes ja keskel.

- mõõtekoha kaldeks loetakse suurim näit.

6.2.2.3 Mõõtekoha teepinna kalde mõõtmine laserloodi abil toimub järgmiselt:

- seada laserlood töökorda;

- asetada laserlood mõõtekoha ühte otsa;

- asetada mõõtejoonlaud skaala algusega vastu teepinda 1 m kaugusele laserloodist ja märkida üles

kiire asukoha kõrgus h1 mm;

- viia mõõtejoonlaud mõõtekoha teise otsa ja märkida üles laserkiire kõrgus h2 mm;

- mõõta mõõdulindiga mõõtejoonlaua asukohtade vaheline kaugus l mm;

- arvutada mõõtekoha keskmine kalle G valemiga 1:

10021  

 l

hh G % (1)

Mõõtekoha ristikallet mõõdetakse analoogiliselt.

Metoodika MM 02-2015 Leht 6 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

6.2.2.4 Mõõtekohta piki-ja ristikallete hindamise viis või mõõtmise tulemused kantakse kaalumise

protokolli (näidisprotokoll lisas 1).

Kahtluse korral tuleb mõõtekoha kalde mõõtmine teostada mõõtevahendi abil.

6.3 Rattakoormuse kaaludele sõitmine

TÄHELEPANU: kaaludele sõitmisel võib vedava (vedavate) ratta (rataste) ette paigaldatud

rattakoormuse kaal või tasandusmatt paiskuda tagasi. Inimeste ohutuse tagamiseks peavad lä-

hedalviibivad isikud asuma sõidukist eespool. Kaalutava sõiduki ja/või autorongi libisemise vältimiseks kaaludele sõitmisel, tuleb vajadusel kasu-

tada alusvõrku, kui see kuulub kaalukomplekti.

6.3.1 Rattakoormuse kaalud (vajadusel ka tasandusmatid) asetatakse vahetult ratta ette nii, et kaalu

skaala jääb väljapoole, jälgides, et kaalule sõites ei satu sõiduki ratas näidiku tabloole. Sobiva kaalu-

misviisi sõltuvalt sõidukist valib kaalumist teostav ametnik p. 6.4 järgi.

6.3.2 Sõiduki juhti tuleb instrueerida kaalule ja kaalult maha sõitma sujuvalt, järgides täpselt ametni-

ku märguandeid, et vältida mõne kaalu nihkumist oma asukohalt või kaalu vigastamist järskude ma-

nöövrite sooritamisel.

6.3.3 Kaalul ei tohi järsult pidurdada. Kuna õhkpidurid reageerivad teatud viivitusega, tuleb seda pea-

tumismärguande andmisel arvestada.

6.3.4 Kaalule sõitnud sõiduki sõidupidur vabastatakse ja sõiduki asend fikseeritakse seisupiduriga,

tõkiskingadega või sõiduki mootori seiskamise ning käigu rakendamisega.

6.3.5 Nii üksik- kui ka paarisratas peavad toetuma kaalule. Kahtluse korral, et paarisratta sisemine

ratas toetub osaliselt kaalu raamile, tuleb kaalult maha sõita ja muuta kaalu asendit nii, et mõlemad

rattad toetuvad täielikult kaalule või sisemine ratas jääks täielikult õhku.

6.3.6 Peale kaalude lugemite dokumenteerimist, peab kaaludelt maha sõitma sujuvalt.

6.3.7 Vedelikuga koormatud veokid peavad enne kaalude näitude lugemist vedeliku loksumisest tu-

leneva hälbe vältimiseks seisma, kuni näidud enam ei muutu.

6.4 Kaalumise läbiviimine

6.4.1 Kaalumist teostav ametnik valib lähtuvalt kaalutava sõiduki tüübist ja kaalumise eesmärgist

kaalumisviisi. Kaalumise eesmärk võib olla sõiduki kogumassi mõõtmine, teljekoormuste mõõtmine

või nende kombinatsioon. Kaalumisviisist sõltub kasutatavate kaalude arv, tasandusmattide kasuta-

mise vajadus ja see, kas kaalusid kasutatakse kui omavahel mitteseotud autonoomseid kaalusid,

omavahel ühendatud kaalusid või omavahel arvutiga ühendatud kaalusid.

6.4.2 Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja/või teljekoormuse mõõtmine rattakoormuse

kaaludega, sõltumata nende ühendatusest arvutiga, toimub järgmiselt:

a) rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla;

b) rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa, kasutades mittekaalutatavate telgede rataste

all kaalude kõrgusele vastavaid tasandusmatte. Esmalt asetatakse kaalud osa telgede rataste

ette ja tasandusmatid mittekaalutavate telgede rataste ette. Sõidukiga sõidetakse kaaludele ja

tasandusmattidele. Kaalude lugemid ehk mõõdised kantakse protokolli. Seejärel muudetakse

tasandusmattide ja/või kaalude asukohad või liigutatakse sõidukit, et kaaluda varem mittekaa-

lutud rattad (vajadusel sõidetakse selle teostamiseks eelnevalt tasandusmattidelt ja kaaludelt

maha). Antud tegevusi korratakse kuni on kaalutud kõigi rataste koormused.

c) rattakoormuse kaalud asetatakse telgede kaupa tasandusmatte kasutamata, kui telgedevaheline

kaugus on suurem, kui 3 m. Kaalumine toimub analoogselt alampuntile 6.4.2b. Telgedevahe-

line kaugus määratakse kindlaks sõiduki registriandmete järgi või mõõdetakse pikkusmõõte-

vahendiga;

d) kaalumine külgepidi. Kaalud asetatakse sõiduki ühe külje kõigi rataste alla üheaegselt. Kaalud

võivad töötada autonoomselt või süsteemiks ühendatuna, kasutades tootja vastavat tarkvara.

Kaalude lugemid ehk mõõdised kantakse protokolli.

Metoodika MM 02-2015 Leht 7 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Kui kaalude omavaheline ühendamine võimaldab lugeda ühelt kaalult kahe sama telje kaalu lugemid

kokku (summa) ning on teada, et kaalu lubatud piirhälbe väärtused on mõlema kaalu puhul võrdsed,

siis kantakse teljekoormuse lugem protokolli.

6.4.3 Autorongi või masinrongi puhul võib kaaluda sõiduki ja haagise eraldi, ilma haakeseadeldist

lahti ühendamata.

6.4.4 Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi ja teljekoormuse mõõtmisel tuleb mõõtekoha va-

likul arvestada 1.4 ja 1.5 nõudeid.

7. KAALUMINE AUTOKAALUGA

Sõiduki, autorongi või masinrongi kogumassi mõõtmisel autokaaluga sõidetakse sõiduk autokaalu

platvormile. Autokaalu platvormi pikkus ja autokaalu mõõteulatus peavad vastama kaalutava sõiduki

pikkusele ja eeldatavale massile.

Sõiduki juhti tuleb instrueerida kaalule ja kaalult maha sõitma sujuvalt, järgides täpselt ametniku

märguandeid, et vältida kaalu vigastamist järskude manöövrite sooritamisel.

Kaalul ei tohi järsult pidurdada.

Peale kaalu näidu dokumenteerimist, peab kaalult maha sõitma sujuvalt.

Vedelikuga koormatud veokid peavad enne kaalu näidu lugemist loksumisest tuleneva hälbe vältimi-

seks seisma kuni kaalude näidud enam ei muutu.

8. MÕÕDISTE TÖÖTLEMINE

8.1 Sõiduki kogumassi ja/või teljekoormuste arvutamine rattakoormuse kaalude kasutamisel

8.1.1 Sõiduki kogumassi ja/või teljekoormuste arvutamine, kõigi rataste koormuste üheaegsel või jär-

jestikusel mõõtmisel või teljekoormuste järjestikusel mõõtmisel, kasutatakse järgmiseid tähistusi:

Sõiduki rataste lugemid on:

- i –nda telje vasaku ratta mõõdis MVRi;

- i –nda telje parema ratta mõõdis MPRi;

Sõiduki vasaku külje rataste kaalude lugemid on MVRi ja parema külje lugemid on MPRi kantakse

protokolli.

Sõiduki teljekoormuste lugemid on:

- i –nda telje mõõdis MTi.

8.1.2 Igale ratta mõõdisele arvutatakse tema laiendmääramatus UVRi ja UPRi valemitega 1 ja 2:

UVRi = 1,5 e + 0,03× MVRi (1)

UPRi = 1,5 e + 0,03× MPRi (2)

kus MR on nii parema kui vasaku külje rataste mõõdised

e on kasutatava kaalu skaalajaotis.

8.1.3 Iga ratta mõõdisest lähtuvalt arvutatakse iga ratta lõplik mõõtetulemus RVi ja RPi valemiga 3 ja

4:

RVRi = MVRi – UVRi (3)

RPRi = MPRi – UPRi (4)

8.1.4 Sõiduki i- nda telje teljekoormuse lõplik mõõtetulemus Ri arvutatakse valemiga 5 või 5a:

Ri = RVri+ RPri (5)

Ri = MTi –(2×1,5 e + 0,03× MTi) (5a)

8.1.5 Sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus RTM arvutatakse valemiga 6, kus n on telgede arv:

 

 n

i

iTM RR 1

, (6)

Metoodika MM 02-2015 Leht 8 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

8.2 Rattakoormus kaalude lubatud piirhälvete väärtused

PPA kasutatavate rattakaalude lubatud piirhälvete arvväärtused on toodud tabelites 1 ja 2, vastavalt

kasutatud kaalu tüübile:

Tabel 1 Evocar 2000 ja Evocar 2018 lubatud piirhälvete väärtused

Kaalu lugem (kg) e väärtus (kg) e väärtus x 1,5 (kg)

100…3000 10 15

3001…6000 20 30

6001…10000 50 75

Tabel 2 Haenni WL103 lubatud piirhälvete väärtused

Kaalu lugem (kg) e väärtus (kg) (e väärtus x1.5) kg

500…10000 50 75

8.3 Sõiduki kogumassi arvutamine autokaalu kasutamisel Sõiduki või selle osa kaalumisel saadakse autokaalu näidikult mõõdis M. Autokaalu tehnilisest do-

kumentatsioonist või taatlustunnistuselt leitakse kasutatava autokaalu e väärtus. Kaalumise lõplik tu-

lemus arvutatakse valemiga 7:

R = M – U (7)

kus U on kaalumise laiendmääramatus, mis arvutatakse valemiga 8:

U = 1,5 e + 0,03× M (8)

9. MÕÕTETULEMUSTE DOKUMENTEERIMINE

9.1 Mõõtmiste kohta koostatakse vajadusel massimõõtmise protokoll. Mõõteprotokoll võib olla Mic-

rosoft Excel või analoogses formaadis, mis võimaldab teha osad arvutused automaatselt. Mõõtepro-

tokoll võib olla koostatud ka paberdokumendina. Sellisel juhul tehakse vajalikud arvutused käsitsi.

9.2 Mõõteprotokolli kantakse vähemalt järgmised andmed:

- mõõtmiste aeg ja asukoht;

- kaalutava sõiduki (vajadusel ka haagise) mark, riiklik registreerimismärk;

- sõiduki juhi nimi ja aadress;

- kasutatud mõõtevahendite tüüp ja tehase seerianumbrid;

- mõõtekoha tehiolusid iseloomustavad andmed;

- mõõtevahenditelt saadud lugemid ehk mõõdised;

- laiendmääramatused;

- massimõõtmise lõplikud mõõtetulemused.

10. KOKKUVÕTE

Mõõtemääramatus UM vastab tõenäosustasemele 95%, e. k=2 eeldades mõõtetulemuse normaaljao-

tust.

Mõõteprotokolli koopia edastatakse juhile tema nõudmisel.

Metoodika MM 02-2015 Leht 9 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Lisa 1

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmise metoodikale

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

_________________________________________

_________________________________________ (struktuuriüksus, aadress, telefon)

MASSIMÕÕTMISE PROTOKOLL

“______” _______________ 20___. a ________________________________________________ (koostamise kuupäev) (koostamise koht)

______________________________________________________________________________ (osakond, talitus, ametinimetus, eesnimi ja nimi)

teostas riikliku järelevalve korras

______________________ _________________________________ isikukood _______________ (eesnimi) (perekonnanimi) (ik puudumisel sünniaeg)

elukoht: ________________________________________________________________________

poolt juhitud mootorsõiduki ___________________________ ____________ (mark ja mudel) (registreerimismärk)

haagise ___________________________ kaalumist ( registreerimismärk) “______” ______________________ 20___. a kell ___________________________ . (kuupäev)

Mõõtmise koht:_________________________________________________________________ (maakond) (vald, linn) (tee nimetus, maja number või km) (milliste tänavate vahel või muu täpsustav koht)

GPS: _________________________

Kasutades mitteautomaatkaalusid: …………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

………..……nr …………..…………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

Mõõtmise käik ja keskkonna olud:

Mõõtevahendid on töökorras ja üles seatud vastavalt tootja kasutusjuhendile; mõõtekoht ja

keskkonna temperatuur vastab nõuetele.

Mõõtekoha kalde mõõtmine mõõtekoha kalde visuaalne hindamine

Mõõtekoha teepinna kalded: pikikalle: % ristikalle: %

Teekate: kattega tee kruusatee pinnastee värskelt pinnatud tee

Metoodika MM 02-2015 Leht 10 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Veduki teljekoormused (mõõtühik – kg)

Lubatud

telje-

koormus

Vasaku

ratta

lugem

(MVRi)

Laiendmäärama-

tus U(k=2) Lõplik

mõõte-

tule-

mus

(RVRi)

Parema

ratta

lugem

(MPRi)

Laiendmäära-

matus U(k=2) Lõplik

mõõte-

tulemus

(RPi)

Telje-

koormu-

se lõplik

mõõte-

tulemus

(Ri)

Üle

3% 1,5 e 3% 1,5 e

1.telg

2.telg

3.telg

4.telg

5.telg

6.telg

Haagise teljekoormused (mõõtühik – kg)

Lubatud

telje-

koormus

Vasaku

ratta

lugem

(MVRi)

Laiendmäärama-

tus U(k=2) Lõplik

mõõte-

tule-

mus

(RVRi)

Parema

ratta

lugem

(MPRi)

Laiendmäära-

matus U(k=2) Lõplik

mõõte-

tulemus

(RPi)

Telje-

koormu-

se lõplik

mõõte-

tulemus

(Ri)

Üle

3% 1,5 e 3% 1,5 e

1.telg

2.telg

3.telg

4.telg

5.telg

6.telg

Mõõtmiste kokkuvõte (mõõtühik – kg) Lubatud Sõiduki kogu-

massi lõplik

mõõtetulemus

(RTM )

Üle

Veduk

Haagis

Autorong või

masinrong

Evocar 2000 ja Evocar 2018 rattakoormuse kaalude lubatud piirhälvete väärtused Kaalu lugem

(kg)

e väärtus

(kg)

1,5 e

(kg)

100…3000 10 15

3001…6000 20 30

6001…10 000 50 75

Haenni WL 103 rattakoormuse kaalude lubatud piirhälvete väärtused Kaalu lugem

(kg)

e väärtus

(kg)

1,5 e

(kg)

500…10 000 50 75

Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat ________________________

ei kasutatud (mark, number)

Metoodika MM 02-2015 Leht 11 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Märkused:

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

Sõiduki kontrollimise ning kaalumise juures viibinud ja mõõtetulemusi näinud isikute selgitused ja

märkused:

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

Sõidukijuht:______________________________

Tunnistaja:_______________________________

Mõõtja:__________________________________ Protokollija: ___________________________

Metoodika MM 02-2015 Leht 12 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Lisa 2

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmise metoodikale

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

_________________________________________

_________________________________________ (struktuuriüksus, aadress, telefon)

MASSIMÕÕTMISE PROTOKOLL

“______” _______________ 20___. a ________________________________________________ (koostamise kuupäev) (koostamise koht)

______________________________________________________________________________ (osakond, talitus, ametinimetus, eesnimi ja nimi)

teostas riikliku järelevalve korras

______________________ _________________________________ isikukood _______________ (eesnimi) (perekonnanimi) (ik puudumisel sünniaeg)

elukoht: ________________________________________________________________________

poolt juhitud mootorsõiduki ___________________________ ____________ (mark ja mudel) (registreerimismärk)

haagise ___________________________ kaalumist ( registreerimismärk) “______” ______________________ 20___. a kell ___________________________ . (kuupäev)

Mõõtmise koht:_________________________________________________________________ (maakond) (vald, linn) (tee nimetus, maja number või km) (milliste tänavate vahel või muu täpsustav koht)

GPS: _________________________

Kasutades mitteautomaatkaalusid: …………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

………..……nr …………..…………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

…………..…nr ……………..………… …………..…nr ……………..…………

Mõõtmise käik ja keskkonna olud:

Mõõtevahendid on töökorras ja üles seatud vastavalt tootja kasutusjuhendile; mõõtekoht ja

keskkonna temperatuur vastab nõuetele.

Mõõtekoha kalde mõõtmine mõõtekoha kalde visuaalne hindamine

Mõõtekoha teepinna kalded: pikikalle: % ristikalle: %

Teekate: kattega tee kruusatee pinnastee värskelt pinnatud tee

Metoodika MM 02-2015 Leht 13 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Veduki teljekoormused (mõõtühik – kg)

Lubatud

telje-

koormus

Telje-

koormu-

se lugem

(MTi)

Laiendmääramatus

U(k=2) Teljekoormuse

lõplik mõõtetu-

lemus (Ri)

Üle

3% 2×1,5 e

1.telg

2.telg

3.telg

4.telg

5.telg

6.telg

Haagise teljekoormused (mõõtühik – kg)

Lubatud

telje-

koormus

Telje-

koormu-

se lugem

(MTi)

Laiendmääramatus

U(k=2) Teljekoormuse

lõplik mõõtetu-

lemus (Ri)

Üle

3% 2×1,5 e

1.telg

2.telg

3.telg

4.telg

5.telg

6.telg

Mõõtmiste kokkuvõte (mõõtühik – kg) Lubatud Sõiduki kogu-

massi lõplik

mõõtetulemus

(RTM )

Üle

Veduk

Haagis

Autorong või

masinrong

Haenni WL 103 rattakoormuse kaalude lubatud piirhälvete väärtused Kaalu lugem

(kg)

e väärtus

(kg)

1,5 e

(kg)

500…10 000 50 75

Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat ________________________

ei kasutatud (mark, number)

Metoodika MM 02-2015 Leht 14 (14 )

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine

Märkused:

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

Sõiduki kontrollimise ning kaalumise juures viibinud ja mõõtetulemusi näinud isikute selgitused ja

märkused:

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________________

Sõidukijuht:______________________________

Tunnistaja:_______________________________

Mõõtja:__________________________________ Protokollija: ___________________________

Lisa 3

Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmise metoodikale

Mõõtemääramatuse hindamine

Vastavalt EAK poolt väljastatud tunnistusele, on kaalumisel iga kaalu puhul tekkiv laiendmäärmatus

arvutatav valemiga: UMRi = 1,5 e + 0,03× MRi

Mitme kaalu kasutamisel kujuneb läiendmääramatuse valemiks UMRi = n ×(1,5 e + 0,03× MRi)

Järgnev on EAK poolt hinnatud laiendmääramatuse õigsuse kinnituseks.

1. Mõõtevahendid:

EVOCAR 2000, EVOCAR 2018

Evocar 2000 ja Evocar 2018 piirvea väärtused

Kaalu näit (kg) e väärtus (kg) e väärtus x 1,5 (kg)

0-3000 10 15

3001-6000 20 30

6001-10000 50 75

lubatud kõrvalekalle horisontaalasendist kuni 5 ⁰

HAENNI

Haenni WL103 piirvea väärtus

Kaalu näit (kg) e väärtus (kg) (e väärtus x2) kg

0-10000 50 100

Täpsus OIML nr 76, klass 4

2. Mõõtekoht

Arvutustes lähtutakse järgmistest tingimustest.

Kogumassi määramiseks ei tohi mõõtekoha ühegi suuna kalle ületada 5%.

Teljekoormuse kaalumiskoht peab olema pikisuunas rõhtne (max. 1,0%) ja põiksuunas mitte üle

5% kaldega.

Külgede pidi kaalumisel peab teljekoormuse kaalumiskoht olema piki- ja ristisuunas rõhtne

(max. 1,0%).

3. Mõõtemääramatuse hindamine

Mõõtmistel esineb mõõtemääramatus, mis on põhjustatud erinevate tingimuste ja parameetrite

mõjust kaalumise tulemusele. Mõõtemääramatuse hindamise aluseks on dokumendi

EA-4/16, Juhend määramatuse väljendamiseks kvantitatiivsel katsetamisel, põhimõtted.

Määramatuse arvutus on läbi viidud üksikosa ühekordse standardhälbe tasemel, üleviiduna

massimõõtühikule.

Massi mõõtetulemuse liitmääramatuse u moodustavad kaalumisel järgmised komponendid:

- umi - kaalu poolt põhjustatud standardmääramatus, mille arvutamise aluseks vastavalt OIML R 76

nõuetele võetakse Δ=1,5 e. Haenni tüüpi kaaludel vastavalt tootja juhistele võetakse määramatuse

hindamise aluseks Δ =2e. Veapiiride  ja laiendmääramatuse U väärtused viiakse

standardmääramatuse tasemele. Veapiiride kasutamise korral eeldatakse, et taatlusel jaotuvad

mõõtehälbed normaaljaotuse seaduse kohaselt ja on tagatud kahe standardhälbe tase, siis

umi =  /2 = 1,5 e/2 või umi =  /2 = 2 e/2.

Kalibreeritud mõõtevahendi korral on tavaliselt rakendatud kattetegurit k = 2, siis

umi = U/2;

- uMPE – kaalu maksimaalselt lubatud piirvea standardmääramatus, mille hinnangu aluseks võib võtta

skaalanäiduga mõõtevahendi puhul skaalajaotise väikseima väärtuse ja numbernäiduga

mõõtevahendi puhul väikseima vahe numbernäitude vahel ning arvestades ristkülikjaotust:

uMPE = e/2 3 ,

- uobj - mõõteobjekti poolt põhjustatud standardmääramatus, mille moodustavad õhu tõstejõust tingitud standardmääramatus uül ja mõõtekoha kalletest tingitud määramatus tegelikule massile

umk ning kaalu kaldest ukk

uül = (V×ρ) = [50 m3×1,2kg/ m3] = 60 kg

umk = [M ×(1- cos ))] = 136,4 kg

ukk = 0, kuna kaalu kalde viga kaldel kuni 5 % sisaldub kaalu e-väärtuses

kus Mmax on sõiduki tegelik mass M = 44 000 kg

V on sõiduki maht V=150 m3

Kui α =5 %, siis cos α = 0,9969

Üldjuhul võib teepinnal olla nii veoki piki kui ka põiksuunaline kalle. Sama. Sellisel juhul teepinna

kallete summaarne mõju tegeliku massi väärtusele on

umk = [1-( cos 1 + cos

2 )/ 2 ]/M = 383 k

kus α1 ja α2 on tee piki- ja ristisuunalised kalded.

Vastavalt praktikale parandustegureid liiklusjärelevalves ei kasutata, seega kõikide mõjurite poolt

tingitud hälbed võetakse arvesse kui määramatuse komponendid.

uobj = 2

kk

2

mk

2

ül uuu 

4. Mõõtekoha kallete mõju teljekoormusele

Antud viga on väga raske täpselt arvutada, kuna see sõltub telgede vahest, koorma raskuskeskme

asendist, siis selle tõttu kasutatakse Haenni poolt koostatud dokumendis P1094 toodud graafilise

arvutuse meetodit.

Näide 1.

Kaheteljeline sõiduk, telgede vahe 4 m, tee pikikalle 1 %, raskuskese 1 m eespool tagatelge,

raskuskeskme kõrgus 2 m üle teepinna.

Esimese silla kaalumise viga 2 %, tagumise silla kaalumise viga 0,75%

Samuti tekib suurenenud viga kui kaalumine teostatakse külgede kaupa, kui soovitakse arvutada telje

koormust.

Näide 2

Kaalumine külgede kaupa, külgkalle 2%

Rataste laius 2,5 m, raskuskeskme kõrgus 2 m

Kaalumise viga 3,3 %

Toodud hinnang määrab kaalumise tingimused teekalde osas:

- teljekoormuse arvutamine võib toimuda vaid siis, kui mõõtekoha pikikalle ei ole suurem, kui

±1%;

- teljekoormuse arvutamiseks, kasutades külgede kaupa kaalumist võib toimuda vaid siis, kui

mõõtekoha kalded piki- ja ristisuunas ei ole suuremad, kui ± 1 %

- mõõtekeskkonna tingimustest põhjustatud standardmääramatuse uobj alla on liigitatud ka sõiduki

raskuskeskme nihkumisest tingitud viga, mis esineb teljekoormuse mõõtmisel:

Kõik eeltoodud standardmääramatused peavad olema üle viidud massiühikule.

Liitstandardmääramatus arvutatakse järgmiselt

Massi mõõtetulemuse liitmääramatus u on arvutatav valemiga:

u = MRi ×0,03 + e 1,52

obj

2

MPE

2

mi  uuu

Mitme mõõtetulemuse mi korral, sh. sõiduki telgi eraldi kaaludes, kusjuures mõõdised on saadud ühe

ja sama kaalu kasutamisel, tuleb arvestada korrelatsiooni mõju ning summeerida määramatused

halvimat juhtu arvestades valemiga:

u = u1 + u2+ ..+ un < n× (1,5 e + 0,03× MRi).

Märkus: Üksikmõõtmise korral jääb reeglina arvestamata määramatuse komponent, mis esineb

kaalumiste kordamise korral.

Laiendmääramatus U on arvutatav seosest

U = k  u,

kus k = 2 eeldusel, et mõõtehälvete hajumine 95 % usaldusnivoo korral allub normaaljotusele.

Tabel 1 Mõõtemääramatuse büdzett ühe telje ja tegeliku massi kaalumisele IIII täpsusklassi

kaaluga.

Suurus Arvutusvalem Standardmääramatus kg

Rattakoormus F Teljekoormus 1000

kg

e= 50kg

Tegelik mass

44000kg (8 kaalu)

e= 50kg

umi 1,5 e/2 37,5 300

uMPE e/2√3 15 120

uobj uobj = 2

kk

2

mk

2

ül uuu  1 64

uobj teljekoormuse

kaalumisel

20 -

Metoodika

määramatus u = 2

obj

2

MPE

2

mi uuu  45 331

Umet U= 2* u 90 662

Lubatud

piirväärtus

1,5 e +3 % 105

Lubatud

piirväärtus

n*(e +3 %) 1920

Kokkuvõte

Laiendmääramatus ühe kaaluga mõõtmisel Un=1 < ± (1,5 e+3% lugemist);

Laiendmääramatus n kaaluga mõõtmisel Un < ± n * (1,5 e+3% lugemist)