Üldkäskkiri

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirja „ Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtetmetoodikate

kinnitamine“ lisa 1

POLITS EI- J A PIIRIVALVEAMET

MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Tallinn 2024

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 2 (25)

SISUKORD

1. TERMINID JA MÄÄRATLUSED............................................................................................................................................................. 3

2. MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI HALDUSNÕUDED ..................................................................................... 4

2.1 MÕÕTJA JURIIDILINE IDENTIFIKATSIOON........................................................................................................................................ 4 2.2 MÕÕTJA ORGANISATSIOON .............................................................................................................................................................. 4 2.3 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM ....................................................................................................................... 4 2.4 MÕÕTETEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUD JA VASTUTUSALAD........................................................................................................... 5 2.5 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI VASTUTUSE JAOTUS ................................................................................. 6 2.6 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON ................................................................................................ 9 2.7 DOKUMENDIOHJE .............................................................................................................................................................................11 2.8 ANDMESTIK.........................................................................................................................................................................................12 2.9 KAEBUSTE KÄSITLEMINE...................................................................................................................................................................13 2.10 MITTEVASTAVUSED, PARANDUS- JA ENNETAVAD MEETMED ...................................................................................................13 2.11 MÕÕTETEGEVUSE AUDITEERIMINE ...............................................................................................................................................15 2.12 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI ÜLEVAATUS..............................................................................................16

3. TEHNILISTE NÕUETE TÄ ITMINE........................................................................................................................................................18

3.1 PERSONAL .............................................................................................................................................................................................18 3.2 TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED .........................................................................................................................................................19 3.3 MÕÕTEMEETODID ..............................................................................................................................................................................19 3.4 MÕÕTEMÄÄRAMATUSE HINDAMINE ..............................................................................................................................................20 3.5 MÕÕTEVAHENDID ...............................................................................................................................................................................20 3.6 MÕÕTMISTE JÄLGITAVUS ..................................................................................................................................................................22 3.7 MÕÕTEOBJEKTIDE KÄSITLEMINE ......................................................................................................................................................22 3.8 MÕÕTETULEMUSTE KVALITEEDI TAGAMINE .................................................................................................................................22 3.9 MÕÕTETULEMUSED JA NENDE DOKUMENTEERIMINE ................................................................................................................23

LISAD ................................................................................................................................................................................................................24

MÕÕTETEGEVUSE SISEAUDITI ARUANDE NÄIDISVORM .........................................................................................................................24 MÕÕTEVAHENDITE REGISTRI NÄIDISVORM ..............................................................................................................................................25

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 3 (25)

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem on kirjeldatud käesolevas mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatus, mis vastab „Mõõteseaduse“ ja sellest tulenevate

rakendusaktide nõuetele. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem vastab „Mõõteseaduse“ § 5 lg-te 4 ja 5 alusel kehtestatud

valdkonna eest vastutava ministri määruse „Peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“ muutmine” nõuetele.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat on juhendmaterjal, mis kirjeldab mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ja selle elluviimist ning mis on mõeldud kõigile mõõtmistega seotud teenistujatele, aga ka klientidele ja ametiasutustele, kes vajavad informatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi kohta.

Politsei – ja Piirivalveamet teeb koostööd teiste riikliku järelevalve teostamisega seotud riigiasutustega

ja akrediteerimisasutusega eesmärgiga parendada riiklikku järelevalvet, selle efektiivsust ja mõõtevõimalusi. Samuti teeb Politsei- ja Piirivalveamet koostööd kohtutega vastavalt nende pöördumisele.

Politsei- ja Piirivalveamet teeb koostööd isikutega, kelle suhtes mõõtetegevust läbi viiakse.

1. TERMINID JA MÄÄRATLUSED

Metroloogiaalaseid mõisteid kasutatakse käesolevas käsiraamatus „Mõõteseaduse“ (edaspidi MõõteS) tähenduses ja vastavalt standardile EVS 758 „Metroloogia. Terminid ja määratlused“.

Kvaliteedialaseid mõisteid kasutatakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 9000 “Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara“.

- Ennetav meede - tegevus potentsiaalse mittevastavuse ennetamiseks; - Parandusmeede - tegevus avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks;

- Kvaliteedijuht – organisatsiooni liikmete hulgast määratud isik, kes omab vastutust ja volitusi tagamaks kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise ja pideva jälgimise.

- Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat (edaspidi käsiraamat) – dokument, mis

kirjeldab organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemi; - Lugem ehk mõõdis – mõõtevahendi näidikult loetud väärtus;

- Lõplik mõõtetulemus on lugem, millest on lahutatud mõõtemääramatus. - Mittevastavus – nõude mittetäidetus; - Mõõtemetoodika ehk mõõtemeetod - dokument, milles on kirjeldatud mõõtetoimingute loogiline

jada; - Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus – tegevus, mis on ette võetud tõendamaks,

et organisatsiooni mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem on sobiv, adekvaatne ja mõjus; - Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteem – vastastikku seotud ja vastastikku mõju avaldavate

elementide kogum mõõtetegevuse kvaliteedieesmärkide saavutamiseks;

- Mõõtetegevuse siseaudit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja hindamiseks;

- Mõõtmiste eest vastutav isik – isik, kes juhib, teostab ja kontrollib mõõtmiste kvaliteeti mõjutavaid tegevusi;

- Mõõtetulemus - lugem koos temale hinnatud mõõtemääramatusega.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 4 (25)

2. MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI HALDUSNÕUDED

2.1 MÕÕTJA JURIIDILINE IDENTIFIKATSIOON

Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood 70008747.

Postiaadress: Pärnu mnt 139, 15060 TALLINN Kontaktinfo: Telefon: +372 612 3000

Faks: +372 612 3009 E-mail: [email protected]

2.2 MÕÕTJA ORGANISATSIOON

2.2.1 Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes

täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning

kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alusel, ulatuses ja korras. Oma ülesannete täitmisel esindab PPA riiki. PPA-s töötavate teenistujate arv on kajastatud riigi personali- ja

palgaarvestuse andmekogus (edaspidi RPPA).

2.2.2. PPA tegevusvaldkonnaks on avaliku korra kaitsmise, piirihalduse ning kodakondsus- ja

migratsioonivaldkonna korraldamine. PPA täidab talle seadustes, põhimääruses ja teistes õigusaktides pandud ülesandeid.

2.2.3. PPA-d juhib peadirektor.

2.2.4. PPA struktuur ning struktuuriüksuste ja nende koosseisu kuuluvate allstruktuuriüksuste pädevus ja ülesanded on määratletud siseministri määrusega „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ ja

peadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärustega.

2.2.5. Kõigile PPA politseiametnikele on kinnitatud ametijuhendid.

2.2.6. PPA teostab mõõtmisi riikliku järelevalve ja süüteomenetluse käigus. PPA teostab mõõtmisi

järgmistes valdkondades:

- sõidukite kogumassi ja teljekoormuste mõõtmine;

- lineaarmõõtmine; - sõidukite sõidukiiruse mõõtmine;

- isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmine.

2.2.7. Mõõtmisega tegelevad PPA politseiametnikud, kes on läbinud vastava väljaõppe.

2.3 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM

2.3.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülesandeks on tagada, et

- mõõtmised tehakse Eesti Vabariigis kehtestatud seaduste kohaselt, PPA peadirektori poolt kinnitatud ja akrediteerimisasutuse poolt tunnustatud mõõtemeetodite kohaselt, kasutades taadeldud

või kalibreeritud mõõtevahendeid või seadmeid, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 5 (25)

taadelda, kuid mis on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, on kontrollitud vastavalt asjakohasele protseduurile;

- mõõtmistulemused vormistatakse korrektselt; - toimub kontroll mõõtevahendite ja mõõtemetoodikate kasutamisel ning tulemuste

dokumenteerimisel, et vältida juhuslikke ja süstemaatilisi vigasid; - personal on pädev ja toimub pidev täiendõpe.

2.3.2. Mõõtetegevuse siseauditid viiakse läbi vastavalt peatükile 2.11. Kord kahe kalendriaasta jooksul viiakse läbi mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus, mida käsitletakse peatükis 2.12.

Ilmnenud puuduste viivitusteta likvideerimise ja parandusmeetmete rakendamise korraldab kvaliteedijuht.

2.3.3. Kvaliteedijuht korraldab mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi muutuste kajastamise ja kontrollib regulaarselt, et tegevused toimuvad vastavalt käsiraamatule.

2.3.4. Mõõtmisi läbiviiva personali töö täpne analüüsimine toimub mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse käigus vastavalt peatükis 2.12. kajastatule.

2.3.5. Kõik kõrvalekalded mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi reglementeeritud protseduuridest

dokumenteeritakse, viiakse läbi hindamine ja rakendatakse viivitamatult parandusmeetmed vastavalt peatükis 2.10. kajastatule.

2.4 MÕÕTETEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUD JA VASTUTUSALAD

2.4.1. Mõõtetegevusega seotud vastutavad isikud on: - peadirektor;

- peadirektori asetäitjad; - struktuuriüksuste- ja allstruktuuriüksuste juhid ning grupijuhid;

- mõõtmistega puutumuses olevate teenuste omanikud ja/või võimekuste omanikud (vähemalt liiklusjärelevalve teenuse omanik, töövahendite teenuse omanik; patrulltöö teenuse omanik; kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse omanik);

- kvaliteedijuht; - mõõtmiste eest vastutavad isikud;

- mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad isikud; - mõõtmisi teostavad ametnikud.

Kvaliteedijuhi, mõõtmiste eest vastutavate isikute ja mõõtmisi teostavate ametnike kohustused ja õigused tulenevad õigusaktidest, käesolevast käsiraamatust ning ametijuhenditest.

2.4.2. Kvaliteedijuht ja mõõtmiste eest vastutavad isikud määratakse PPA peadirektori käskkirjaga.

Erinevatel mõõteliikidel võivad olla vastutajateks erinevad isikud. Mõõtmiste eest vastutava isiku

ja mõõtmisi teostavate ametnike kompetentsuse nõuded, personali nõuetele vastavuse hindamine ning mõõtmisi teostavate ametnike lubamine iseseisvale tööle on määratud käesoleva

käsiraamatu peatükis 3.1.

2.4.3. Mõõtetegevuse nõuetekohaseks läbiviimiseks prefektuuris võib prefekt prefektuuri mõõtmiste

eest vastutava isiku ettepanekul ning kvaliteedijuhi kooskõlastusel määrata käskkirjaga mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavaid isikuid.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 6 (25)

2.5 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI VASTUTUSE JAOTUS

Vastutusvaldkond

Vastutav teenistuja ja funktsioon

Peadirektor Prefekt,

peadirektori

asetäitja,

büroo juht,

(struktuuri-

üksuse juht)

Teenuseomanik,

võimekuse

omanik

allstruktuuri-

üksuse juht

(talituse või

grupijuht

Kvaliteedijuht Mõõtmiste eest

vastutav isik

Mõõtevahendite

korrasoleku eest

vastutav isik

Mõõtmist

teostav ametnik

JUHTIMINE vastavalt

pädevusele;

üldvastutus

vastavalt

pädevusele; üldvastutus

vastavalt

pädevusele töö korraldamine

KVALITEEDISÜSTEEMI

DOKUMENTATSIOON dokumentide

jõustamine

dokumentide

jõustamine

muudatus-

ettepanekute

esitamine

muudatus-

ettepanekute

esitamine

koostamine,

muudatuste

teostamine,

kättesaadavaks

tegemine

muudatus-

ettepanekute

esitamine,

kättesaadavaks

tegemine

ANDMESTIK, v.a

kvaliteedisüsteemi

dokumentatsioon

dokumentide

koostamise

kontrollimine

järelevalve

teostamine

järelevalve

teostamine,

mõõtevahendite

registri ajakohasena

hoidmine

dokumentide

koostamine

KAEBUSTE

KÄSITLEMINE otsustamine otsustamine

otsustamine

kaebuste

käsitlemine

mittevastavuse

kinnitamine

kaebuste

käsitlemine,

mittevastavuse

tuvastamine

MITTEVASTAVUSTE

KÄSITLEMINE

otsustamine

otsustamine

käsitlemine,

teavitamine,

meetmete

teostamine

meetmete

heakskiitmine,

meetmete

teostamise ja

mittevastavusakti

kontrollimine,

käsitlemise

lõpetamine;

vajadusel eraldi

analüüsi teostamine

ja meetmete

määratlemine

mittevastavus-

akti alustamine,

mõju ja ulatuse

hindamine,

meetmete

määratlemine,

teavitamine,

meetmete lõpule

viimise

kontrollimine ja

fikseerimine

mittevastavus-

akti alustamine,

käsitlemine,

meetmete

teostamine teavitamine,

seadme

kasutusest

kõrvaldamine ja

märgistamine

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 7 (25)

MÕÕTETEGEVUSE

SISEAUDITID

esindaja

määramine,

vajadusel

osalemine

vajadusel osalemine planeerimine,

läbiviimine

osalemine vajadusel

osalemine

MÕÕTETEGEVUSE

KVALITEEDIJUHTIMIS-

SÜSTEEMI

ÜLEVAATUS

vajadusel

osalemine

vajadusel

osalemine

osalemine

(arvamuse

andmine,

vajadusel

ettepanekute

esitamine ja

otsustamine) vajadusel

osalemine

ettevalmistamine,

osalemine

(arvamuse andmine,

vajadusel

ettepanekute

esitamine ja

otsustamine),

ülevaatuse

lõpetamine

(vajadusel

protokolli

koostamine),

otsuste täitmise

kontrollimine

osalemine

(arvamuse andmine,

vajadusel

ettepanekute

esitamine ja

otsustamine)

vajadusel

osalemine

vajadusel

osalemine

PERSONAL

koolitus-

vajaduse

planeerimine koolitusvajaduse

väljaselgitamine

koolitusmaterjalide

ettevalmistamine,

vajadusel koolituse

läbiviimine;

vajadusel osalemine

koolitusmaterjalide

ettevalmistamine,

koolituse

läbiviimine;

vajadusel osalemine

vajadusel

osalemine vajadusel

osalemine

PPA KEHTESTATUD

MÕÕTEMETOODIKA

jõustamine

mõõte-

metoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine ja

muudatuste

teostamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine;

täitmise kontroll

täitmine ja

dokumenteeri-

mine

VABARIIGI VALITSUSE

VÕI TEMA VOLITATUD

MINISTRI VÕI

VALDKONNA EEST

VASTUTAVA MINISTRI

MÄÄRUSEGA

KEHTESTATUD

MÕÕTEMETOODIKAD

mõõte-

metoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine

mõõtemetoodika

muudatus-

ettepanekute

esitamine;

täitmise kontroll

täitmine ja

dokumenteeri-

mine

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 8 (25)

MÕÕTEVAHENDITE

KORRASHOID

(metroloogiline jälgitavus)

korras hoidmine,

töö korraldamine kontrollimine

kontrollimine;

taatlemisele/

kalibreerimisele ja

remonti saatmise

korraldamine,

mõõtevahendite

registri ajakohasena

hoidmine

korras

hoidmine,

mõõtevahendite

perioodiline

kontrollimine;

taatlemisele/

kalibreerimisele

ja remonti

saatmine

kasutamine,

korras hoidmine

MÕÕTETULEMUSTE

KVALITEEDI

TAGAMINE JA

DOKUMENTEERIMINE.

kontrollimine järelevalve

teostamine

kontrollimine,

analüüsimine

protseduuri-

reeglite

täitmine,

dokumenteeri-

mine

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 9 (25)

2.6 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDISÜSTEEMI DOKUMENTATSIOON

2.6.1 Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon koosneb PPA koostatud ja muudest PPA mõõtetegevust reguleerivatest dokumentidest, sh õigusaktidest.

2.6.2 Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi asja- ja ajakohasuse eest vastutab peadirektori

asetäitja arenduse alal.

2.6.3 Kvaliteedijuhi ülesandeks on käsiraamatu ja selle lisade ajakohasena hoidmine. Kvaliteedijuht

tagab, et käsiraamatu kehtiv versioon koos vajalike mõõtemetoodikate, vormide jms on kõigile asjaosalistele kättesaadav.

2.6.4 Käsiraamatu lisas on näidisvormid.

2.6.5 Käsiraamatu muutmisel registreeritakse muudatused vastavalt dokumendihalduskorrale ja teavitatakse mõõtmistega seotud teenistujaid muudatustest dokumendihaldussüsteemi vahendusel. Iga teenistuja võib endale alla laadida käsiraamatu ja/või mõõtemetoodika.

Teenistuja vastutab kehtivate dokumentide kasutamise eest.

2.6.6 Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide nimistu on järgmine: SISESED DOKUMENDID

Sisesed dokumendid on leitavad dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS).

1. PPA peadirektori käskkiri „Mõõtmiste eest vastutavate isikute määramine“. 2. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat. 3. Mõõtemetoodikad:

- Lineaarmõõtmine, MM 03-2015 (kuni PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatava määruse „Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“ ja LS § 199 lg 9 alusel kehtestatava määruse „Nõuded liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“ jõustumiseni); - Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine, MM 02 – 2015 (kuni LS § 199 lg 8 alusel

kehtestatava määruse „Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“ jõustumiseni).

4. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse ja dokumenteerimise metoodika.

5. PPA koolituspõhimõtted.

6. PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud dokumendihalduskord (edaspidi DHK).

VÄLISED DOKUMENDID SEADUSED (https://www.riigiteataja.ee/ ):

1. Politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS).

2. Mõõteseadus. 3. Liiklusseadus (edaspidi LS). 4. Korrakaitseseadus (edaspidi KorS).

5. Haldusmenetluse seadus. 6. Väärteomenetluse seadustik.

7. Kriminaalmenetluse seadustik. 8. Karistusseadustik.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 10 (25)

9. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. 10. Avaliku teabe seadus.

11. Isikuandmete kaitse seadus. 12. Ühistranspordiseadus.

MÄÄRUSED (https://www.riigiteataja.ee/ ):

1. MõõteS § 3 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt

kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis”. 2. MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Peadirektori

30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja

mõõtemetoodikate kinnitamine“ muutmine”. 3. MõõteS § 6 lg 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Metroloogiliselt

kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu).

4. MõõteS § 14 lg 8 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Taatlusmärgisele esitatavad nõuded, taatlusmärgise tellimise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja

nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslikud andmed“. 5. KorS § 38 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded isiku väljahingatavas õhus

etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

6. KorS § 38 lg 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus „Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord“.

7. LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.

8. LS § 199 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded sõiduki massi mõõtmise

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“. 9. LS § 199 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“. 10. LS § 80 lg 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrused „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ ja „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste

tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“. 11. PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“.

12. Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1 alusel kehtestatud siseministri määrus “Politsei- ja

Piirivalveameti põhimäärus”.

STANDARDID. JUHENDID. EESKIRJAD: 1. EVS-EN ISO/IEC 17025 Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele;

2. EVS- EN ISO 9000 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara; 3. EVS 758 Metroloogia. Terminid ja määratlused;

4. Mõõtja erialase pädevuse hindamise juhend, EAK J23-2022; 5. Mõõtmiste jälgitavus. Põhinõuded, EAK J16-2016; 6. Mõõtemääramatuse väljendamine kalibreerimisel EA-4/02.

2.6.7 Igapäevatöö hõlbustamiseks on PPA sisesed kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumendid leitavad

PPA siseveebis „mõõtetegevus“ teemaploki alt.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 11 (25)

2.7 DOKUMENDIOHJE

2.7.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentatsioon koosneb käesolevast käsiraamatust, mõõtemetoodikatest ja nendega seonduvast andmestikust. Käsiraamat ja mõõtemetoodikad

sisaldavad andmestikku kuuluvate tõendusdokumentide näidisvorme ja neid koostavate teenistujate loetelu. Andmestiku moodustavad dokumendid täidetakse vastavalt käsiraamatus või mõõtemetoodikates toodud juhistele. Andmestiku käsitsemine ja sinna kuuluvate

tõendusdokumentide loetelu on toodud käsiraamatu peatükis 2.8.

2.7.2. Mõõtmiste nõuetekohase läbiviimise tagamiseks kehtestab PPA peadirektor kvaliteedijuhi ettepanekul käskkirjaga mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikad, mis ei ole kehtestatud kõrgemate õigusaktidega.

2.7.3. Ettepaneku mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumendi koostamiseks võib teha iga

mõõtmistega seotud teenistuja. Ettepanek esitatakse mõõtmiste eest vastutavale isikule, kes vaatab selle üle ja edastab kvaliteedijuhile ettepaneku koos kogu informatsiooniga, mis on vajalik dokumendi kinnitamiseks.

2.7.4. Dokumentide vormistamine ja menetlemine toimub DHK nõuete kohaselt.

2.7.5. Kvaliteedijuht teavitab organisatsiooni töötajaid neile vajaliku informatsiooni ning dokumentide

asukohast asutuse DHS-s või elektrooniliselt.

2.7.6. Kvaliteedijuhi ülesandeks on kontrollida, et:

- kehtivad mõõtemetoodikad on mõõtmistega seotud teenistujatele kättesaadavad; - dokumentide hoidmiskoht on teada igale kasutajale; - kasutajatel on võimalik tööajal pidevalt dokumente kasutada;

- dokumendid on ajakohased; - kõik muudatused dokumentides on korrektselt vormistatud ja kinnitatud;

- mittevajalikud ja aegunud dokumendid on eemaldatud töökohast ning säilitatud arhiivis vastavalt DHK-le;

- teistele asjaosalistele on vajadusel teatatud dokumentide muudatustest.

2.7.7. Kehtivad dokumendid vaadatakse üle vastavalt vajadusele või vahetult enne mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatust. Ülevaatusel selgitatakse välja dokumendid, mida on vaja uuendada, täiendada või kehtetuks tunnistada (peatükk 2.12). Dokument jõustatakse punktide 2.7.2 või 2.4.3 kohaselt pärast muudatusettepaneku ülevaatamist kvaliteedijuhi poolt.

2.7.8. Välised dokumendid, so mõõtmisalased õigusaktid, kannab kvaliteedijuht mõõtetegevuse

kvaliteedijuhtimissüsteemi dokumentide nimistusse, mida ajakohastatakse pidevalt. Vähemalt vahetult enne mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatust vaadatakse nimistu üle.

2.7.9. Dokumentide muudetud versioonide tutvustamine toimub DHS-i kaudu. Dokumendid säilitatakse, ajakohastatakse ja arhiveeritakse vastavalt DHK-s sätestatule.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 12 (25)

2.8 ANDMESTIK

2.8.1. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi andmestiku hulka kuuluvad punktis 2.8.7 nimetatud dokumendid.

2.8.2. Andmestikku kuuluvate dokumentide haldamine, säilitamine ja arhiveerimine toimub vastavalt

DHK-le ning punktis 2.8.7 kirjeldatule. Andmed personali kohta hallatakse ja säilitatakse RPPA-

s, mõõtealaseid käskkirju ja korraldusi vastavalt DHK-le DHS-s, mõõtetegevuse siseauditite ja mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse dokumente DHS-s mõõtetegevusega

seotud sarjas. Mõõteprotokollid säilitatakse ja arhiveeritakse toimikus, mis säilitatakse ja arhiveeritakse vastavalt väärteomenetluse seadustikule või kriminaalmenetluse seadustikule.

2.8.3. Kui mõõteprotokollides on vaja teostada parandusi, siis vigane kirje kriipsutatakse läbi ja kõrvale kirjutatakse parandus. Kõik muudatused allkirjastab muudatuse tegija.

2.8.4. Osa andmestikust säilitatakse elektrooniliselt DHS-s. Vastavalt vajadusele tehakse

kaitsekoopiaid loodud, muudetud või väljastpoolt vastuvõetud failidest. Teenistujate poolt

töökohal kasutatavas arvutis tööülesannete käigus loodud ja valminud andmestiku dokumendid kaitstakse sanktsioneerimata juurdepääsu eest paroolide süsteemiga.

2.8.5. Juurdepääsu andmestikule omavad mõõtetegevusega seotud isikud vastavalt oma pädevusele.

2.8.6. Kehtetud ja säilitusaja ületanud dokumendid hävitatakse vastavalt DHK-le.

2.8.7. Andmestikuna säilitatavate dokumentide nimekiri ning haldamise, säilitamise ja arhiveerimise koht:

- mõõtmisalased käskkirjad ja korraldused – DHS-s;

- mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi alased dokumendid (mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat, mittevastavusaktid sh registreeritud kaebused; punktis

2.10.2 nimetatud analüüsid; mõõtetegevuse siseauditite ja kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuste dokumendid) – DHS-s;

- mõõtemetoodikad – PPA sisesed mõõtemetoodikad DHS-s, seaduse alusel kehtestatud määrused

elektroonselt (riigiteataja.ee); - mõõtmisega seotud personali kvalifikatsiooni (väljaõpet, kompetentsust, haridust) tõendavad

dokumendid – RPPA-s; - mõõtevahendite register – elektroonselt varahaldusprogrammis TIIU peetav mõõtevahendite

loetelu, mille vähemalt kord kuus uuendatav koondväljavõte esitakse ka teenistujate töökohtadel

kasutatavates arvutites ühiskasutatavas kaustas Mõõtetegevus (S:) ühiskettal; - mõõteprotokollid – vastavalt VTMS-ile ja KRMS-ile säilitatakse mõõteprotokollid vastava

väärteoasja toimikus või videosalvestised, mis asendavad mõõteprotokolle, säilitatakse videomenetlus (M:) ühiskettal;

- taatlustunnistused – paberil (võib olla ka koopia või digitaalse taatlustunnistuse väljaprint)

mõõtevahendite juures või kättesaadav seadme kasutaja struktuuriüksuses ja elektroonselt teenistujate töökohtadel kasutatavates arvutites ühiskasutatavas kaustas (S:) ühiskettal.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 13 (25)

2.9 KAEBUSTE KÄSITLEMINE

2.9.1. Kaebustena käsitletakse niisuguseid PPA väliseid pöördumisi, mis on seotud mõõtemetoodikatega, mõõtmiste tegeliku teostamise kõrvalekalletega mõõtemetoodikatest,

seadmete kasutamisega, seadmete taatluse kehtivusajaga, ning muude asjaoludega, mis võivad kahtluse alla panna mõõtmiste õigsuse.

2.9.2. Mõõtmiste teostamise kohta saabunud kaebused registreeritakse vastavalt DHK-s sätestatule ja lahendadakse vastavalt punktis 2.9.3 sätestatule. Kaebused edastatakse vastava prefektuuri

mõõtmiste eest vastutavale isikule, kes mittevastavuse tuvastamisel koostab punktis 2.10.1.4 nimetatud mittevastavusakti ning mittevastavust käsitletakse peatükis 2.10 sätestatu kohaselt.

2.9.3. Kaebuse lahendamine toimub olenevalt kaebuse sisust kas vastavalt haldusmenetluse seadusele, väärteomenetluse seadustikule, kriminaalmenetluse seadustikule või märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele. Kaebuse lahendamise käik:

- materjaliga tutvumine

- osapoolte arvamuse ärakuulamine, vajadusel lisamaterjalide kogumine; - otsuse tegemine;

- avaldaja informeerimine probleemi lahendamisest; - kaebuses tõstatatud probleemi mõju hindamine eelnenud ja edasistele toimingutele ning vastavalt

sellele parandus- või ennetava meetme rakendamine peatükis 2.10 sätestatu kohaselt.

2.9.4. Kui kaebuse lahendamine ei kuulu PPA pädevusse, suunatakse kaebus edasi pädevale asutusele,

millest teavitatakse kirjalikult kaebuse esitajat. 2.9.5. Kõik materjalid kaebuste kohta säilitatakse vastavalt DHK nõuetele.

2.9.6. Kui kaebus esitatakse halduskohtumenetluse seaduse alusel halduskohtule, lahendab

kaebuse kohus.

2.10 MITTEVASTAVUSED, PARANDUS- JA ENNETAVAD MEETMED

2.10.1. MITTEVASTAVUSTE KÄSITLEMINE 2.10.1.1 Mittevastavustena käsitletakse juhtumeid, mille avastajaks on PPA teenistuja. Kui on

tuvastatud mittevastavus mõõtmistegevuses, sh mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatus või mõõtemetoodikates spetsifitseeritud nõuetele või andmete analüüsi käigus

avastatud kõrvalekaldumisi, fikseeritakse juhtunu mittevastavusaktil elektrooniliselt DHS-s. Mittevastavus spetsifitseeritud nõuetele võib olla avastatud ka dokumentide kontrolli, mõõtetegevuse siseauditi või teenistusliku kontrolli käigus, samuti kaebuste lahendamise

käigus.

2.10.1.2 Mittevastavuse avastanud teenistuja on kohustatud sellest viivitamatult teavitama oma grupijuhti (vahetut juhti). Grupijuht (vahetu juht) on kohustatud viivitamatult läbi vaatama talle esitatud mittevastavuse ja edastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

selgituse mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavale isikule. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutav isik fikseerib mittevastavuse mittevastavusaktil DHS-s. Grupijuhi puudumisel,

kui talle ei ole määratud asendajat, asendab teda allstruktuuriüksuse juht. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavale isikule peab tema puudumisel olema määratud asendaja.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 14 (25)

2.10.1.3 Kui mittevastavus on seotud mõõtevahendiga, kõrvaldatakse seade kasutusest vastavalt

punktile 3.5.11.

2.10.1.4 Mittevastavusaktis fikseeritakse esmalt: - mittevastavuse objekt ja identifitseerimisnumber (nt mõõtevahendiseadme nimetus ja

seerianumber, mõõteprotseduuri eksimus ja menetluse nr jne)

- mittevastavuse avastamise kuupäev; - mittevastavuse olemuse detailne kirjeldus;

- mittevastavuse fikseerija nimi.

2.10.1.5 Mittevastavusakt edastatakse elektrooniliselt DHS-i kaudu mõõtmiste eest vastutavale

isikule, kes viivitamatult: - selgitab välja mittevastavuse ulatuse;

- informeerib vajalikke asjaosalisi, sõltuvalt mittevastavuse olemusest – seadme mitte korrasolekust seadme kasutaja allstruktuuriüksuse juhti ning muudel juhtudel, nt mõõteprotseduurilised eksimused, vajadusel lisaks kõiki asjaomaseid prefektuuri

allstruktuuriüksuste juhte, kvaliteedijuhti, mõõtmistega puutumuses olevate teenuste ja/või võimekuste omanikke (liiklusjärelevalve teenuse omanik, töövahendite teenuse omanik,

patrulltöö teenuse omanik, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse omanik), prefekti või peadirektori asetäitjat;

- hindab mittevastavuse potentsiaalset mõju nii varasemate, kui tulevaste mõõtmiste kvaliteedile

ning määratleb parandusmeetmed ja ennetavad meetmed (edaspidi koos meetmed), fikseerides need aktis ja edastab akti kvaliteedijuhile meetmete heakskiitmiseks. Ennetavaid meetmeid ei pea

fikseerima juhul, kui tegemist on üksnes seadme rikkega.

2.10.1.6 Vajadusel kaasab mõõtmiste eest vastutav isik või kvaliteedijuht meetmete otsustamiseks

punktis 2.10.1.5 nimetatud teenistujaid.

2.10.1.7 Pärast meetmete heakskiitmist kvaliteedijuhi poolt tagastatakse mittevastavusakt elektrooniliselt DHS-i kaudu mõõtmiste eest vastutavale isikule, kes korraldab, vajadusel koostöös mõõtevahendite korrasoleku eest vastutava isikuga ning asjaomaste

allstruktuuriüksuste juhtide ja grupijuhtidega, meetmete teostamise. Seadmete mitte korrasolekuga seotud toiminguid korraldab allstruktuuriüksuses mõõtevahendite korrasoleku

eest vastutav isik. Meetmete lõpuleviimise kontrollib ja fikseerib mõõtmiste eest vastutav isik mittevastavusaktis.

2.10.1.8 Mittevastavusakt edastatakse kvaliteedijuhile meetmete teostamise ja mittevastavusaktis fikseeringu kontrollimiseks ning mittevastavuse käsitlemise lõpetamiseks. Vajadusel

otsustab kvaliteedijuht täiendavad meetmed, fikseerides need mittevastavusaktis ning edastab rakendamiseks mõõtmiste eest vastutavale isikule.

2.10.1.9 Kui meetmed hõlmavad PPA-d tervikuna, korraldab kvaliteedijuht meetmete teostamise koostöös kõikide prefektuuride mõõtmiste eest vastutavate isikutega, nemad omakorda

koostöös asjaomaste allstruktuuriüksuste juhtide ja grupijuhtidega ning allstruktuuriüksuses mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavate isikutega. Sellisel juhul fikseerib meetmete lõpuleviimise kvaliteedijuht mittevastavusaktis.

2.10.1.10 Pärast mittevastavuse käsitlemise lõpetamist aktid arhiveeritakse.

2.10.1.11 Mittevastavused, mille käsitlemine ei ole lõpetatud kuue kuu jooksul, kuuluvad

ümbervaatamisele ja uuesti käsitlemisele. Selleks mõõtmiste eest vastutav isik määratleb

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 15 (25)

uuesti meetmed, fikseerides need mittevastavusaktis, edastab akti kvaliteedijuhile meetmete heakskiitmiseks ning mittevastavuse käsitlemine jätkub vastavalt punktidele 2.10.1.6 -

2.10.1.11.

2.10.1.12 Kvaliteedijuht jälgib mittevastavusaktide käsitlemist. 2.10.2. MITTEVASTAVUSTE ENNETAMINE

2.10.2.1 Üldjuhul toimub probleemide analüüs ja nende ennetamine mittevastavuste käsitlemise käigus.

Vajadusel teostab kvaliteedijuht eraldi analüüsi, mille käigus uuritakse probleemi põhjuseid, arvestades probleemi ilmset või potentsiaalset suurusjärku ja kaasnevat riski. Analüüsile võib kaasata ka väliseksperte. Analüüsi tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse. Juhul, kui

mittevastavusaktide, mõõtetegevuse sise- või välisauditite aruannete analüüs viitab mittevastavuste kordumisvõimalusele või kvaliteedi ohtliku languse trendile tulevikus,

käivitatakse viivitamatult ennetavad meetmed. 2.10.2.2 Analüüside tulemusi kasutatakse asjakohaste meetmete valikuks ja algatamiseks. Sellised

tegevused võivad hõlmata: - parandusi olemasolevas protseduuris või tööjuhendis,

- uute protseduuride väljatöötamist, - koolituse korraldamist teenistujale või teenistujate grupile, - täiendavat mõõtevahendite kontrollimist,

- mõõtetegevuse siseauditite läbiviimist nn kahtlastes valdkondades.

2.10.2.3 Kvaliteedijuht või tema poolt nimetatud isik jälgib meetmete elluviimist. Meetmeid rakendatakse esimesel võimalusel.

2.10.2.4 Meetmete tulemusi käsitletakse mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatustel, mille tulemiks võivad olla täiendavad tegevused. Detailsemalt on seda käsitletud peatükis 2.12.

2.10.2.5 Kõik mittevastavuste menetlemisega seotud dokumendid kuuluvad andmestikku ja säilitatakse

vastavalt peatükis 2.8 sätestatule.

2.11 MÕÕTETEGEVUSE AUDITEERIMINE

2.11.1. Mõõtetegevuse auditeerimine baseerub käsiraamatus esitatud nõuetel, mis omakorda tulenevad

MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse “ Peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja

mõõtemetoodikate kinnitamine“ muutmine” nõuetest.

2.11.2. Mõõtetegevuse siseauditeid korraldatakse üks kord kalendriaastas. Need viiakse läbi sellise

arvestusega, et kõik mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi elemendid st MõõteS § 5 lg 4 ja 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse “Peadirektori 30.06.2015 käskkirja

nr 1.1-1/195 „Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu ja mõõtemetoodikate kinnitamine“ muutmine“ nõuded, on aasta jooksul kontrollitud.

2.11.3. Mõõtetegevuse siseauditeid viivad läbi mõõtmiste eest vastutavad isikud kaasates vajadusel kvaliteedijuhti või teisi PPA teenistujaid. Auditi läbiviimiseks võib kasutada ka

organisatsioonivälist pädevat isikut.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 16 (25)

2.11.4. Punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud korda ei rakendata, kui auditi korraldamist nõuab Siseministeerium. Juhul, kui juhtkond ei ole rahul mõne mõõtealase tegevuse toimivusega,

suurendatakse siseauditite sagedust selliselt, et probleemi põhjused kiiresti selgitatakse ja kõrvaldatakse.

2.11.5. Mõõtetegevuse siseauditi programmi valmistab ette auditi läbiviija ja tutvustab seda vähemalt

üks nädal enne auditi toimumist auditeeritava allstruktuuriüksuse mõõtevahendite korrasoleku

eest vastutavale isikule ja allstruktuuriüksuse juhile, kes määrab auditeeritava esindaja.

2.11.6. Mõõtetegevuse siseauditi käigus võrdleb auditi läbiviija tegevusi ja nende tulemusi fikseerivaid protokolle või muid dokumente auditeeritava töölõigu, protsessi või valdkonna jaoks koostatud protseduuridega ning kontrollib kasutatavate mõõtevahendite korrasolekut. Siia kuuluvad nii

auditeeritava valdkonna üldised kui ka spetsiifilised protseduurid. Auditi läbiviimisel intervjueeritakse auditeeritavaid, kontrollitakse dokumente ja vaadeldakse tegevuse toimivust.

2.11.7. Auditi läbiviija koostab mõõtetegevuse siseauditi aruande (näidisvorm lisas 1, mille allkirjastab

lisaks auditi läbiviijale ka auditeeritava esindaja, kindlustamaks, et kõik aruandes esitatud

detailid on aktsepteeritud

2.11.8. Kõik mõõtetegevuse siseauditi käigus avastatud mittevastavused dokumenteeritakse detailselt mittevastavusaktil ning käsitletakse vastavalt peatükis 2.10 sätestatule. Mõõtetegevuse siseauditi käigus avastatud mittevastavuste kokkuvõtte fikseerib auditi läbiviija aruandel.

2.11.9. Mõõtetegevuse auditi aruanded edastatab auditi läbiviija kvaliteedijuhile DHS kaudu.

2.11.10. Kvaliteedijuht kontrollib auditeeritavaga kokkulepitud parandusmeetmete täitmist ja esitab

tulemused mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusele (peatükk 2.12).

2.12 MÕÕTETEGEVUSE KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMI ÜLEVAATUS

2.12.1. Teenuste omanikud teostavad koostöös võimekuste omanikega vähemalt kord kahe kalendriaasta

jooksul mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse, et tagada süsteemi jätkuv sobivus ja tõhusus, ning viia vajadusel sisse muudatused ja parendused.

2.12.2. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel osalevad punktis 2.4.1 loetletud

teenistujad oma pädevuse piires ja vastavalt vajadusele. Üldjuhul osalevad ülevaatusel

mõõtmistega puutumuses olevate teenuste omanikud ja/või võimekuste omanikud (vähemalt liiklusjärelevalve teenuse omanik, töövahendite teenuse omanik, patrulltöö teenuse omanik,

kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse omanik), kvaliteedijuht, mõõtmiste eest vastutavad isikud, prefektuurides mõõtetegevust korraldava ja koordineeriva struktuuriüksuse juhid ja prefektuuride mõõtmistega puutumuses olevate allstruktuuriüksuste juhid.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis DHS-i kaudu ja vajadusel koosoleku vormis.

2.12.3. Kvaliteedijuht koostab ja edastab mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel

osalevatele isikutele ülevaatuse teostamiseks memo, mis sisaldab ülevaadet:

- eelneva ülevaatuse otsuste täitmisest; - mõõtevahenditest ja seadmetest;

- personalist, sh koolitustest; - protsesside toimivusest, sh mittevastavuste kokkuvõtet ja kaebuste kokkuvõtet;

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 17 (25)

- mõõtetegevuse auditite tulemustest; - muutuvate olude mõjudest (õigusaktid, IT jms);

vajadusel ettepanekuid kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmiseks.

2.12.4. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel osalevad isikud annavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis DHS-i kaudu arvamuse kvaliteedijuhtimissüsteemi senisele toimivusele ja kvaliteedijuhi esitatud ettepanekutele kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmiseks ning

esitavad vajadusel ise vastavaid ettepanekuid.

2.12.5. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatus viiakse läbi koosoleku vormis, kui on esitatud ettepanekuid ja tekib vajadus memos käsitletut arutatada ning teha otsuseid. Koosoleku kutsub kokku kvaliteedijuht või mõni teine ülevaatusel osalev isik.

2.12.6. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatuse lõpetamiseks koostab kvaliteedijuht

protokolli, milles kajastab arutatud ettepanekuid ja tehtud otsuseid. Kui ülevaatusel ei olnud otsustamist vajavaid küsimusi, võib protokolli asendada DHS-i kaudu ülevaatusel osalenud isikute teavitamisest ülevaatuse lõpetamisest.

2.12.7. Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ülevaatusel tehtud otsuste täitmist kontrollib

kvaliteedijuht.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 18 (25)

3. TEHNILISTE NÕUETE TÄITMINE

3.1 PERSONAL

PPA üldiseks tutvustamiseks on uuele töötajale sisseelamisprogramm, vajalikke õigusakte tutvustatakse

allkirja vastu.

3.1.1. KOOLITUSVAJADUS JA KOOLITUSE KORRALDAMINE PPA-s 3.1.1.1. Personalile, kelle tegevus mõjutab mõõtmistegevuse kvaliteeti või kes asuvad

ametikohale, mis eeldab mõõtmiste teostamist, tagatakse asjakohane mõõtealane koolitus. Koolitus hõlmab nii teoreetilist kui praktilist osa.Vastav koolitus võib olla kas sise- või väliskoolitus.

3.1.1.2. PPA asjakohase mõõtealase sisekoolituse programm koostatakse PPA-s kehtivaid

koolituspõhimõtteid järgides.

3.1.1.3. Teenistujate koolitusvajadused selgitavad välja nende vahetud juhid ja koondab PPA

personalibüroo. Mõõtmisi teostava ametniku struktuuriüksuse juht tagab ametniku koolitusel osalemise (arvestades toimumise aegu, asendamisvõimalusi jms) tulenevalt koostatud koolituskavast.

3.1.1.4. Koolitusvajadus võib lähtuda õigusaktide muudatustest, uutest mõõtevahenditest,

mõõtemetoodikate muudatustest või praktilistest probleemidest. Sellisel juhul korraldatakse vastavalt tekkinud vajadusest täiendkoolitus.

3.1.1.5. Asjakohase mõõtealase koolituse ja täiendkoolituse läbimise andmed kannab personalibüroo RPPA-sse.

3.1.1.6. Vastavalt vajadusele käsitletakse mõõtmistega seotud küsimusi muude koolituste või

õppepäevade raames.

3.1.2. SISEKAITSEAKADEEMIA POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI KADETTIDE JA

LÕPETANUD AMETNIKE KOOLITAMINE

3.1.2.1. Alates 2015. aastast tagab Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž (edaspidi

kolledž) politsei erialal ka mõõtmisalase väljaõppe. Mõõtmisalase väljaõppe läbinud kadettidel ja kolledži lõpetanud ametnikel täiendavalt punktis 3.1.1.1. nimetatud koolitust PPA-s läbida ei ole

vaja.

3.1.2.2. Mõõtmisalase väljaõppe läbinud kadettide kohta edastab kolledž PPA-le teatise, mille

alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.2.3. Kolledži politsei eriala alates 2015. a lõpetanud ametnike mõõtmisalast väljaõpet tõendab lõputunnistus, mille alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse. Mõõtmisalase väljaõppe läbimise kohta võib kolledž edastada ka teatise PPA-le, mille

alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.2.4. Alates 2018. aastast tagab kolledž mittepolitseilise (kõrg- või kutse) haridusega politseiametnike õppekavas ametnikele mõõtmisalase väljaõppe ning selle õppekava lõpetanud ametnikel täiendavalt punktis 3.1.1.1. nimetatud koolitust PPA-s läbida ei ole vaja. Väljaõpet

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 19 (25)

tõendab õppekava läbimist tõendav dokument, mille alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse. Mõõtmisalase väljaõppe läbimise kohta võib kolledž

edastada ka teatise PPA-le, mille alusel kannab PPA personalibüroo andmed mõõtmisalase väljaõppe kohta RPPA-sse.

3.1.2.5. Punktides 3.1.2.1 ja 3.1.2.4 nimetatud ametnik, kelle kolledži lõpetamisest on möödas

enam kui 5 aastat ja kes ei ole selle aja jooksul osalenud politsei mõõtetegevuses, on kohustatud

läbima asjakohase mõõtealase koolituse PPA-s, kui ta asub ametikohale, mis eeldab mõõtmiste teostamist.

3.2 TÖÖKESKKONNA TINGIMUSED

3.2.1. Mõõtmised toimuvad sise- või välitingimustes.

3.2.2. Töökeskkonnale kehtivate nõuete täitmisel lähtutakse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja

PPA peadirektori käskkirjaga kinnitatud PPA töökorrast.

3.2.3. Mõõtmiste ohutusega seonduvad nõuded ja ohutuse tagamise juhised ning nõutavad

keskkonnatingimused on kehtestatud mõõtemetoodikatega ja/või tootjapoolsetes mõõtevahendite kasutusjuhendites.

3.2.4. Keskkonnatingimuste mõju on arvesse võetud mõõtemääramatuse hinnangus.

3.3 MÕÕTEMEETODID

3.3.1. Kasutatakse ainult neid mõõtemeetodeid, mis vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele.

3.3.2. Kasutatavad mõõtemetoodikad: - Sõiduki kogumassi ja teljekoormuse mõõtmine, MM 02 – 2015 (kuni LS § 199 lg 8 alusel

kehtestatava määruse „Nõuded sõiduki massi mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“ jõustumiseni).

- Lineaarmõõtmine, MM 03-2015 (kuni PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatava määruse „Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“ ja LS § 199 lg 9 alusel kehtestatava määruse „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“ jõustumiseni);

- KorS § 38 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“.

- LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. - LS § 199 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Nõuded sõiduki massi mõõtmise

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“. - LS § 199 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus „Nõuded

liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse

töötlemisele“. - PPVS § 3 lg 11 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrus

„Nõuded politsei ülesannete täitmisel sündmuskoha lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele“.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 20 (25)

3.3.3. Eespool nimetatud mõõtemeetodite kasutamise eest vastutavad käskkirjaga määratud vastava mõõtmisliigi eest vastutavad isikud.

3.3.4. PPA poolt kinnitatud meetodite koostamisel on lähtutud rahvusvaheliste dokumentide sätetest.

3.4 MÕÕTEMÄÄRAMATUSE HINDAMINE

3.4.1. Mõõtemääramatuse hindamine on teostatud lähtuvalt dokumendi EA-4/02 nõuetest.

3.4.2. Mõõtemääramatuse hindamisel on arvesse võetud kõigi teadaolevate mõjude poolt põhjustatud

komponendid, mis viidud standardmääramatuse tasemele. Nimetatud komponentide järgi on

arvutatud liitstandardmääramatus, millest omakorda laiendmääramatus ehk mõõtemääramatus.

3.4.3. Mõõtemääramatus on esitatud laiendmääramatusena 95 % tõenäosustasemel (k=2). 3.4.4. Mõõtemääramatuse hindamisel teostatud arvutused on kirjeldatud mõõtemetoodikates.

3.5 MÕÕTEVAHENDID

3.5.1. Kõik mõõtmiseks kasutatavad mõõtevahendid, mis omavad olulist mõju tulemuste täpsusele

peavad olema läbinud metroloogilise kontrolli vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

3.5.2. Metroloogilise kontrolli nimistus on määratud riiklikus järelevalves metroloogilisele kontrollile kuuluvad mõõtevahendid koos eranditega, mõõtevahendite taatluskehtivusajad ning mõõtevahendite täpsusnõuded.

3.5.3. Mõõtevahendid, mis on vajalikud mõõtmiste teostamiseks, kuid mida ei ole toodud

metroloogilise kontrolli nimistus, peavad olema jälgitavalt kalibreeritud või seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, peavad olema kontrollitud vastavalt asjakohasele protseduurile. Kalibreerimisintervalli

määrab PPA. Asjakohase protseduuri seadmete kontrolliks, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida ega taadelda, kehtestab seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt.

3.5.4. Korraline taatlemine toimub vastavalt metroloogilise kontrolli nimistus sätestatud ja

kalibreerimine vastavalt PPA määratud tähtaegadele. Erakorraline taatlemine või kalibreerimine

teostatakse, kui on alust kahtlustada, et mõõtevahend ei ole korras. Seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mida on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks

kasutada, kontrollitakse erakorraliselt vastavalt asjakohasele protseduurile, kui on alust kahtlustada, et seade ei ole korras.

3.5.5. Mõõtevahendi kasutamine toimub vastavalt tootja kasutusjuhendile ja mõõtemetoodikale. Mõõtevahendi töökorda seadmine ja korrasoleku kontroll toimub kasutusjuhendi kohaselt.

Mõõtmine toimub mõõtemetoodika kohaselt.

3.5.6. Kõikide mõõtevahendite üle peetakse arvestust mõõtevahendite registris (näidisvorm lisas 2).

Näidisvormil kirjeldatud olulised andmed peavad registris sisalduma. Registrit võib täiendada muude vajalike andmeväljadega. Uute mõõtevahendite registrisse lisamise korraldavad ja

mõõtevahendite registri ajakohasena hoidmise eest vastutavad prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud oma prefektuuris.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 21 (25)

3.5.7. Mõõtevahendite taatlemise, kalibreerimise või asjakohase protseduuri järgi kontrollimise tagavad prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud ja kvaliteedijuht koostöös mõõtevahendite

korrasoleku eest vastutavate isikute ja grupijuhtide (vahetute juhtidega). Selleks:

3.5.7.1. Prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud kontrollivad mõõtevahendite registrist kalendrikuu esimesel nädalal, millistel seadmetel saabuvad taatlus- või kalibreerimistähtajad sama kuu jooksul ning teavitavad sellest mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavaid isikuid

mõõtevahendite taatlemisele ja kalibreerimisele saatmise korraldamiseks.

3.5.7.2. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad isikud lepivad mõõtevahendeid kasutavate allstruktuuriüksuste vahetute juhtidega (grupijuhtidega) kokku seadmete saatmised taatlemisele või kalibreerimisele.

3.5.7.3. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavad isikud annavad prefektuuri mõõtmiste eest

vastutavale isikule teada seadmete taatlemisele või kalibreerimisele saatmisest. 3.5.7.4. Prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud sisestavad andmed mõõtevahendite

taatlemisele ja kalibreerimisele saatmise kohta mõõtevahendite registrisse ja kontrollivad kalendrikuu kolmandal nädalal veelkord mõõtevahendite registrist, millistel seadmetel saabuvad

taatlus- või kalibreerimistähtajad sama kuu jooksul ja vajadusel korraldavad sama kuu jooksul saabuvate tähtaegadega seadmete saatmised taatlemisele või kalibreerimisele (millised ei ole veel saadetud).

3.5.7.5. Kvaliteedijuht kontrollib hiljemalt kalendrikuu viimasel nädalal, millistel

mõõtevahenditel saabuvad taatlus- või kalibreerimistähtajad sama kuu jooksul, kuid mis ei ole veel taatlemisele või kalibreerimisele jõudnud ning teavitab sellest prefektuuride mõõtmiste eest vastutavad isikud, kes kontrollivad ning vajadusel korraldavad seadmete saatmise taatlemisele või

kalibreerimisele.

3.5.8. Kõigil kasutusel olevatel taadeldud mõõtevahenditel on taatluslabori taatlusmärgised. Taatlusmärgiseta või rikutud taatlusmärgisega mõõtevahendi taatlemise kohustus ei ole täidetud. Täitmata taatlemise kohustusega või taatlustähtaja ületanud mõõtevahendid varustatakse avastaja

poolt sildiga:

3.5.9. Mõõtevahendeid hooldatakse regulaarselt vastavalt müüja-firma kasutusjuhendile.

3.5.10. Kõik uued, modifitseeritud ja parandatud mõõtevahendid läbivad enne kasutuselevõtmist

metroloogilise kontrolli või seadmed, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, kuid mda on õigusaktiga lubatud mõõtmiseks kasutada, läbivad asjakohase protseduuri järgse kontrolli.

3.5.11. Kasutada tohib ainult kehtivat taatlust/kalibreerimist omavat mõõtevahendit või asjakohase

protseduuri järgselt kontrollitud seadet. Kõik mittekorras või kahtlasi tulemusi andvad mõõtevahendid või seadmed märgistatakse alltoodud sildiga ja eemaldatakse kasutusest viivitamata. Märgistamise ja seadme kasutusest eemaldamise teostab kohe vea avastanud

teenistuja ning informeerib seadme kasutusest kõrvaldamisest grupijuhti (vahetut juhti). Grupijuht (vahetu juht) edastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse seadme

mittekorrektsusest mõõtevahendite korrasoleku eest vastutavale isikule. Nende seadmete mõju võimalust varem sooritatud mõõtmistele uurib mõõtmiste eest vastutav isik.

TAATLEMATA

KASUTUSKÕLBMATU NIMI: KUUPÄEV:

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 22 (25)

3.5.12. Kui mõõtevahendil või seadmel on avastatud toimimise kõrvalekalle, käsitletakse seda

mittevastavusena ja menetletakse vastavalt punktile 2.10.1.

3.5.13. Mõõtevahenditele müüja poolt kaasa antud juhendid on vastavalt teadmisvajadusele kättesaadavad mõõtmistega seotud teenistujatele.

3.5.14. Mõõtevahendite korrasoleku eest vastutav isik kontrollib mõõtevahendite korrasolekut vähemalt ühe korra taatlusvahelisel perioodil (võimalusel taatlusperioodi keskel) ning mõõtevahenditel,

milliste taatlusintervall on pikem kui 2 aastat, kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Kontrolli tulemused edastatakse prefektuuri mõõtmiste eest vastutavale isikule. Prefektuuri mõõtmiste eest vastutav isik koondab prefektuuri kontrollide tulemused ning fikseerib vähemalt üks kord aastas,

soovitavalt mõõtetegevuse siseauditi aruande juurde, DHS-s ja edastab teadmiseks kvaliteedijuhile.

3.5.15. PPA oma mõõtevahendeid välja ei laenuta. PPA kasutusse antud mõõtevahendid kannab PPA

oma mõõtevahendite registrisse ja korraldab nende kontrolli ning hooldust lähtudes eeltoodud

põhimõtetest. PPA kasutusse antud mõõtevahenditega seotud hoolduse ja kontrolli korraldamise võib määrata kindlaks poolte vaheliste kokkulepetega.

3.6 MÕÕTMISTE JÄLGITAVUS

Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja

mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat või kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendi või sertifitseeritud etalonaine kasutamisega. Juhul, kui seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga on lubatud kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui järgitakse seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat.

3.7 MÕÕTEOBJEKTIDE KÄSITLEMINE

Mõõteobjektiks riikliku järelevalve käigus on reeglina sõiduki omadused või liikumisega või

isiku seisundiga seotud suurused. Mõõteobjekte käsitletakse vastavalt mõõtemetoodikatele.

3.8 MÕÕTETULEMUSTE KVALITEEDI TAGAMINE

Et tagada mõõtetulemuste täpsus ja korrektsus, rakendatakse käesolevas käsiraamatus kirjeldatud protseduure. Toimingud dokumenteeritakse ja saadud teavet analüüsitakse sellisel viisil, et avastada muutused mõõtmiste võimekuses võimalikult varakult rakendamaks parandus- või

ennetavaid meetmeid.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 23 (25)

3.9 MÕÕTETULEMUSED JA NENDE DOKUMENTEERIMINE

3.9.1. Mõõdetavaid suurusi iseloomustatakse lõplike mõõtetulemustena, v.a vaatluse dokumenteerimisel.

3.9.2. Mõõtetulemuse kasutamine politsei tegevuses tuleneb õigusaktidest.

3.9.3. Mõõtetulemuste dokumenteerimine toimub vastavuses mõõtemetoodikatega.

3.9.4. Mõõtetulemuste vormistamise täielikkust ja õigsust kontrollivad perioodiliselt mõõtmiste eest vastutavad isikud.

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 24 (25)

LISAD

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu lisa 1

MÕÕTETEGEVUSE SISEAUDITI ARUANDE NÄIDISVORM

Viide prefektuurile ja õigusaktile, millele vastavust auditiga kontrollitakse

KOHT JA KUUPÄEV:

AUDITI VALDKOND:

AUDITEERITAVA ESINDAJA:

AUDITI LÄBIVIIJA:

KAASATUD ISIKUD:

AUDITI KOKKUVÕTE:

OTSUS:

/Auditi läbiviija ja auditeeritava esindaja digiallkirjad/

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamat 25 (25)

Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu lisa 2

MÕÕTEVAHENDITE REGISTRI NÄIDISVORM

Mõõtevahendi nimetus ja tüüp

Id number (nt tehase seerianumber)

Parameetrid, täpsusklass

Viimane taatlemise või kalibreerimise kuupäev

Taatlemise või kalibreerimise intervall (aastad/ kuud vms)

Järgmine taatlemise või kalibreerimise kuupäev

Taatlus- või kalibreerimis- tunnistuse nr

Kasutaja/ hooldaja asukoht allstruktuuriüksuse täpsusega

Olek (kasutuses, taatlemisele saadetud, hoolduses jne)

Peadirektori

K Ä S K K I R I

Tallinn 20.12.2023 nr 1.1-1/114

Peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195

„Mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi

käsiraamatu ja mõõtemetoodikate

kinnitamine“ muutmine

Siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 10 lõike 1

punkt 10 ja lõike 2 alusel ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 13.12.2018 määrusega nr 64 „Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja

tõendamise kord“:

1. Kinnitan peadirektori 30.06.2015 käskkirja nr 1.1-1/195 lisa 1 „Politsei- ja Piirivalveameti mõõtetegevuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatu“ uues sõnastuses (lisatud).

2. Käskkiri jõustub 01.01.2024.

3. Infohaldustalitusel teha käskkiri teatavaks Politsei- ja Piirivalveameti teenistujatele dokumendihaldussüsteemi „Delta“ kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Egert Belitšev

peadirektor

Marit Mets, 4446461, [email protected]