Konkursi „Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ korraldamine

KÄSKKIRI

20.04.2020 nr 1-3/49

Konkursi „Riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumine programmi

SPIN abil“ korraldamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 20 ning peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus

ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 alusel, kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korraldusega nr 83 „„Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ ja lähtudes võlaõigusseaduse §-st 1009

1. Viia läbi konkurss partneri leidmiseks Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 prioriteetse suuna

„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ eesmärgi „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse

parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte seas“ meetme „Noorte tõrjutusriski

vähendamine ja tööhõivelisuse parandamine“ tegevuse „Riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ elluviimisel (edaspidi konkurss).

2. Kinnitan konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise korra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Lisa. Konkursi läbiviimse ja taotluste esitamise kord

KINNITATUD

siseministri {reg kpv} käskkirjaga nr {viit} „Konkursi „Riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ läbiviimine“

LISA

Konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord

SISSEJUHATUS

Siseministeerium kuulutab välja konkursi, et leida partner Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ka

ESF) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Sotsiaalse

kaasatuse suurendamine“ eesmärgi „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte,

sealhulgas tõrjutusriskis noorte seas“ meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning

vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuse 2.7.3 „Riskis

olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ elluviimise

jätkamiseks, laienemiseks kõrgema kuritegevuse tasemega maakondadesse ja programmi

mõjude hindamise läbiviimiseks.

Konkursi eesmärk on leida partner, kellel on välja töötatud programm riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumiseks läbi kogukondliku vabaajategevuse, mille kaudu jätkata

meetme tegevuse 2.7.3 elluviimist kuni 31.12.2023, valmistada ette laienemine ja laieneda

kõrgema süütegude tasemega maakondadesse, hinnata tegevuste mõju ning töötada välja

koolitusprogramm metoodika kasutamiseks ja viia läbi koolitused täiendavatele

noortevaldkonna töötajatele.

Programmi sisuks peab olema:

1. pakkuda tegevusi, mis panustavad riskinoorte tööhõivevalmidusse;

2. soodustada noortega kokku puutuvaid osapooli kaasates kogukonnas koostööd riskinoorte

toetamiseks (sh koostööd politsei, kohaliku omavalitsuse, kooli ja noorte vahel);

3. vähendada riskinoorte ja politsei vahelisi barjääre;

4. pakkuda riskinoortele võimalusi osaleda struktureeritud spordi- ja huvitegevustes;

5. toetada kogukondade positiivset arengut ning turvalisemaks muutmist;

6. toetada eelkõige vähemate võimaluste ja kõrgema kuritegevusega kogukondade arengut.

Programm peab põhinema Eestis ellu viidud riskinoortega tegeleval tõendatud mõjuga

programmil (sisaldama tegevusi, mille mõju on teaduslikult tunnustatud metoodikaga hinnatud)

ja olemasoleval parimal praktikal (varasem programmi rakendamise kogemus Eestis).

Programm peab panustama ESF-i üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on edendada

tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning suurendada ühiskonna

sotsiaalset sidusust. Samuti peab programm toetama noorte tööhõivevalmiduse suurenemist

ning vaesuse mõju vähendamist.

Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 vahenditest (85% tegevuse

kogueelarvest) ja riigieelarvelistest (15% tegevuse kogueelarvest) vahenditest.

Konkursi dokumendid on:

 konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord (edaspidi käesolev kord);

 konkursi taotlusvorm (vorm 1);

 projekti eelarve (vorm 2);

 projekti tegevus- ja ajakava (vorm 3);

 projektijuhi ja programmi meeskonnaliikmete elulookirjeldused (vorm 4).

Taotluste esitamise tähtaeg on 20. mail 2020. a kell 10.00.

Kontaktisik: Anneli Liblik, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna

peaspetsialist, e-post [email protected].

TERMINID

Käesolevas korras on kasutatud allpool nimetatud termineid.

Rakendusüksus perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse tähenduses on Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

Elluviija on Siseministeerium, kes korraldab projekti elluviimist, sealhulgas seirab ja suunab

partneri tegevusi, moodustab sellel eesmärgil juhtrühma ja juhib selle tööd. Juhtrühma ülesanne

on otsustada programmi laienemise ja elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning seatud

eesmärkide saavutamine.

Partner on konkursi tulemusel valitud Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes osaleb

koos Siseministeeriumiga projekti elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Partneri

ülesanne on tagada programmi elluviimine, valmistada ette selle laienemine ja laieneda

kõrgema kuritegevuse tasemega maakondadesse, hinnata programmi mõju ning töötada välja

koolitusprogramm metoodika kasutamiseks ja viia läbi koolitused noortevaldkonna töötajatele.

Taotleja on Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kes on tähtaegselt esitanud taotluse

saada partneriks.

Programm on taotleja elluviidavate tegevuste kogum, mis vastab käesoleva korra punktis 2

sätestatud nõuetele ja eesmärkidele. Programmi iseloomustavad kindlaks määratud struktuur,

juhtimine, koordinatsiooni- ja mõjumudel ning seda rakendatakse sihtrühmas ja kaudses

sihtrühmas soovitud sotsiaalse muutuse saavutamiseks ja oskuste arendamiseks.

TAUST

ESF on üks Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifondidest, mille eesmärk on edendada

tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning suurendada ühiskonna

sotsiaalset sidusust.

Eesti kasutab ESF-i vahendeid alates 2004. aastast, mil Eesti ühines EL-iga. EL-i

eelarveperiood kestab seitse aastat, sama ajavahemiku jooksul rakendavad liikmesriigid ka

struktuuritoetusi. Praegune eelarveperiood algas 2014. aastal ning tegevusi võib ellu viia kuni

31.12.2023.

Riigisisest planeerimisprotsessi koordineerib perioodil 2014–2020 Rahandusministeerium.

Selle jaoks on koostatud 2014–2020 EL-i eelarvevahendite kasutamise aluseks olevad

partnerluslepe ja Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava.

Tegevuse „Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“

elluviija on Siseministeerium. Tegevust on ellu viidud 2014–2020 eelarveperioodil Euroopa

Sotsiaalfondist eraldatud toetusest, millele lisandub Eesti riigi panus. Käesoleva avaliku

konkursiga otsitakse partnerit ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservist täiendatud

eraldatud rahaliste vahendite ulatuses elluviidavate tegevuste jätkamiseks alates 01.01.2021

kuni 31.12.2023. Varalised autoriõigused väljatöötatud ja kohandatud programmile kuuluvad

nii elluviijale kui partnerile.

Tegevus on osa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna

„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ESF-i meetmest „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine

ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“, mille eesmärk on

noorte, sealhulgas tõrjutusriskis noorte kaasamine ja nende tööhõivevalmiduse parandamine.

Rakendusüksuseks on RTK, kelle ülesandeks on kontrollida Siseministeeriumi ja konkursi

käigus valitud partneri väljamaksetaotluseid ja kulude abikõlblikkust, teha väljamakseid,

teostada järelevalvet ja nõustada.

Üldist teavet struktuurfondide kohta leiab veebilehelt www.struktuurifondid.ee.

I PEATÜKK. TAOTLUSE ESITAMISE TINGIMUSED

1. TAOTLEJA SOBIVUS

Taotleja peab olema juriidiline isik, kellel on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud

eeldused, vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning kes on organisatsiooniliselt

võimeline projekti ellu viima.

1.1. Partneriks ei saa taotleja, kes on:

1.1.1. pankrotistunud või likvideerimisel, kui tema tegevuse suhtes on alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus on peatatud või ta on muus tegevust piiravas olukorras,

mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

1.1.2. pankroti väljakuulutamise, likvideerimise, kohtumenetluste või mõne muu sellise riigi

õigusaktides sätestatud menetluse objektiks;

1.1.3. Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

1.1.4. jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud raha tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise ajatamise

korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;

1.1.5. esitanud taotlemisel valeteavet;

1.1.6. rikkunud eetikaklauslit, sealhulgas taotleja on püüdnud otseselt või kaudselt (näiteks

kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset teavet (näiteks teiste konkursile

esitatud projektide kohta) või mõjutada konkursi hindamiskomisjoni.

2. PROGRAMMI SOBIVUS

2.1. Programmi eesmärgid

2.1.1. Programm peab panustama ESF-i üldise eesmärgi saavutamisse, milleks on edendada

tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning suurendada

ühiskonna sotsiaalset sidusust. Samuti peab programm toetama noorte

tööhõivevalmiduse ja tööturule kaasamise suurendamist ning vaesuse mõju

vähendamist.

2.1.2. Programmis peavad sisalduma järgmised tegevused:

2.1.2.1.Noortega kokku puutuvate piirkondlike osapoolte kaasamine kogukonnas

koostöö soodustamiseks riskinoorte toetamisel (sh koostööd politsei, kohaliku

omavalitsuse, kooli ja noorte vahel) sihtrühma noorte väljaselgitamiseks,

programmi värbamiseks ja programmis püsimise toetamiseks;

2.1.2.2.Programmi keskne koordineerimine ja sessioonide läbiviimine. Sessioonide sisu

ning ülesehitus kujundada treenerite ja abitreenerite eestvedamisel koos

noortega, et tugevdada noorte sidet programmiga ning pakkuda neile võimalust

mõjutada programmi sisu.

2.1.2.2.1. Sessioone peavad ellu viima spetsiaalse väljaõppe saanud treenerid ja

abitreenerid.

2.1.2.2.2. Sessioonide käigus peab pakkuma osalejatele võimalusi: a) vabas

õhkkonnas sporti teha ning sellega seotud oskusi arendada;

b) omandada mängu- ja võistluskogemust ning c) arendada eluks

vajalikke sotsiaalseid oskusi ja tugevdada nende kaitsetegureid.

2.1.2.2.3. 2021. aastal peavad senised tegevused jätkuma Tallinnas, Kohtla-

Järvel ja Narvas 11 treeninggrupiga. Lisaks tuleb valmistada ette

laienemine. Laieneda tuleb üleriigiliselt kõrgema kuritegevuse

tasemega maakondadesse (vähemalt kaheksasse maakonda).

2.1.2.3.Programmi elluviimisel osalejate aktiivsuses ja arengus muutuste kindlaks

tegemine. Sessioonide jooksul koguvad treenerid ja abitreenerid andmeid

osalejate kohal käimise, aktiivsuse ja arengu kohta. See võimaldab treeneril ja

teistel noortega kokku puutuvatel pooltel seirata sessioonides osalejate arengut,

võimekust ja vajadusi ning kohaldada tegevusi, mis vastaksid noorte vajadustele,

toetades seeläbi noorte arengut.

2.1.2.4. Programmi jätkuv arendamine elluviimise käigus. Sellega kindlustatakse, et

tegevused vastavad osalejate vajadustele ning käivad kaasas keskkonna pideva

muutumisega. Selleks korraldada treeneritele ja abitreeneritele järjepidevaid

supervisioone ja täienduskoolitusi ning lisanduvatele meeskonnaliikmetele

vajalikke baaskoolitusi. Lisaks sellele arendada sessioonide sisu vastavalt

kohalikele vajadustele.

2.1.2.5.Programmi eesmärk on võimalikult paljude noorteni jõudmine, kes võiksid

tegevustest kasu saada. Selleks tuleb programmi arendada selliselt, et noortega

tegelevatele noortevaldkonna töötajatele oleks võimalik viia läbi väljaõpe

programmi metoodika kasutamiseks. Tegevuse käigus töötada välja

koolitusmaterjalid, viia läbi koolitused ja vajadusel pakkuda noortevaldkonna

töötajatele vajalikku tuge metoodika rakendamiseks.

2.1.2.6.Mõjude hindamine paralleelselt programmi elluviimisega, lähtudes teaduslikult

tunnustatud hindamismetoodikast, võttes arvesse tegevuse eesmärke. Perioodil

2020–2023 kohta tuleb läbi viia programmi mõjude hindamine ning koostada

otseselt hindamistulemusi kajastav raport.

2.2. Programmi sihtrühm

Toetatava tegevuse sihtrühm on riskis olevad noored (nii poisid kui ka tüdrukud) vanuses 10–

18 aastat, kelle püsielukoht on piirkonnas, kus on rohkem kuritegevust.

Programmi tegevused peavad olema suunatud sihtrühma olukorra parandamisele (tegevused on

suunatud sihtrühmale).

Partner peab tagama, et projekti on kaasatud perioodil 01.01.2021–31.12.2023 täiendavalt

vähemalt 500 sihtgrupi noort, kellest 300 on tegevuse läbinud (osalenud tegevustes vähemalt

70 kontakttundi) lisaks varasemalt 31. detsembriks 2020. a. programmi kaasatud sihtrühma

noortele ja programmi tegevuse läbinud noortele.

2.3. Programmi kaudne sihtrühm

Programmi kaudseks sihtrühmaks on noortega kokku puutuvad osapooled (politsei, kohalik

omavalitsus, sh sotsiaal- ja lastekaitsespetsialistid, koolide sotsiaalpedagoogid, klassijuhatajad)

ning noortevaldkonna töötajad, kes viivad läbi noortele suunatud spordi- või vabaajategevusi.

3. NÕUDED PROJEKTILE

3.1. Nõuded projektijuhtimisele

Allpool on kirjeldatud, kelle peab taotleja projekti elluviimisse kaasama.

3.1.1. Projektijuht – tegeleb partneri juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi

ülesanded on tagada programmi elluviimine, valmistada ette selle laienemine, viia

programm ellu ning saavutada projekti eesmärgid. Projektijuht on kontaktisik

Siseministeeriumiga suhtlemisel.

Projektijuhil peab olema:

 vähemalt kahte maakonda hõlmava projekti juhtimise kogemus;

 kõrgharidus;

 väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus eesti ja inglise keeles ning

suhtlustasemel vene keele oskus;

 koostöökogemus riigi- ja kohaliku omavalitsuse, erasektori ning kolmanda sektori

asutustega, sh spordialaliitudega viimase kolme aasta jooksul;

 teadmised ja praktiline kogemus mõju hindamise läbiviimiseks;

 varasem kogemus Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi

Ühtekuuluvusfondi või Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames tegevuse

elluviimisel.

Taotlusele peab olema lisatud projektijuhi elulookirjelduse (vorm 4), millest peab

ühemõtteliselt selguma tema vastavus punktis 3.1.1 esitatud nõuetele.

3.1.2. Raamatupidaja – teeb programmi raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas

kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse, arvestab töötasusid ja maksusid.

3.1.3. Programmi meeskond – viib läbi sihtrühma ja kaudse sihtrühmale suunatud tegevusi.

Need on isikud, kellel on teadmised, oskused ja kogemus nii sihtrühma noore kui ka

kaudse sihtrühma suunaliste tegevuste läbiviimiseks. Taotlusele peab olema lisatud

programmi meeskonna liikmete elulookirjeldused (vorm 4).

3.1.4. Programmi töörühm – otsustab programmi igapäevase sisulise juhtimise eesmärgil

tehnilisi-sisulisi küsimusi ning koordineerib programmi igapäevase tegevuse ja

administreerimisega seotud küsimusi. Töörühma kuuluvad projektijuht, programmi

meeskond, projekti kaasatud poolte esindajad, Siseministeeriumi esindaja ja muud

spetsialistid. Töörühma liikmed lepitakse partneriga täpsemalt kokku ning see peab

olema moodustatud hiljemalt 2020. aasta oktoobris.

3.2. Projekti elluviimise aeg ja toetuse määr

Projekti viiakse ellu kuni 31.12.2023. Programmi elluviimisele eelneb kuni 1,5 kuuline

ettevalmistav periood ning projekti eeldatav algusaeg on september 2020. a. Täpne

abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks partneriga sõlmitavas lepingus.

Projekti toetuse kogumäär aastatel 2020–2023 on 1 924 900 miljonit eurot, sealhulgas

riigieelarveline kaasfinantseering 288 735 eurot.

3.3. Projekti eelarve

Projekti eelarves (vorm 2) peab olema esitatud teave kõikide projektiga seotud kulude kohta.

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt lahti kirjutatud kulukohtade

kaupa (st esitatud ühikud, kalkulatsioonid ja nende summa). Väljamakseid tehakse ainult

põhjendatud ja abikõlblike kulude eest. Kulud on põhjendatud, kui need on vajalikud

programmi eesmärkide täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks ning tagatud on raha mõistlik ja

säästlik kasutamine. Projektiga mitteseotud tööülesannete täitmise rahastamine on abikõlbmatu

kulu.

Kulude abikõlblikkuse määramisel peab taotleja lähtuma Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ 2. peatükis sätestatust ja selle määruse seletuskirjast.

Eelarve peab vastama projekti tegevuskavale (vorm 3).

Partneri kulusid ja maksmist tõendavate originaaldokumentide (arved, lepingud,

maksekorraldused jms) esitamise ja säilitamise kord sätestatakse partneriga sõlmitavas

lepingus.

II PEATÜKK. TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE

4. TAOTLUSVORM JA LISADOKUMENDID

4.1. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotluse peab vormistama ja esitama vormil (vorm 1) eesti keeles. Taotluse peab digitaalselt

allkirjastama taotleja allkirjaõiguslik isik (vajadusel lisada volikiri).

Taotluse sisu ja eelarve peavad olema kooskõlas.

Taotlusvorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad Siseministeeriumi kodulehel

www.siseministeerium.ee/projektikonkursid või e-posti teel [email protected]

Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest:

 taotlusvorm (vorm 1);

 projekti eelarve (vorm 2);

 projekti tegevus- ja ajakava (vorm 3);

 projektijuhi ja meeskonnaliikmete elulookirjeldused (vorm 4);

 projekti lisadokumendid taotleja valikul.

4.2. Taotluse esitamine

Punktis 4.1 nimetatud taotlus esitatakse elektroonselt, digitaalselt allkirjastatuna e-posti

aadressile [email protected], märgusõnaga “ESF konkurss”. Enne taotluse

esitamist kontrollib taotleja, kas taotlus on täielik.

4.3. Tähtaeg

Taotluse esitamise tähtaeg on 20. mail 2020. aastal kell 10.00.

4.4. Lisateave

Konkursi kohta annab lisateavet Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna

peaspetsialist Anneli Liblik, e-post [email protected].

5. TAOTLUSTE HINDAMINE

5.1. Hindamisprotseduur

Taotlusi menetletakse kolmes osas: avamine, vormi hindamine vastavalt punktile 5.2 ja sisuline

hindamine vastavalt punktile 5.3.

Taotlused avab ja nende vormi hindab Siseministeeriumi ametnik. Avatakse ainult tähtajaks

ning punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi. Esmalt hinnatakse nende

taotluste vormi.

Kui taotluse vormi kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale ja määratakse

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste

kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

Taotlus ei vasta nõuetele ja see kõrvaldatakse kohe hindamiselt, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

 taotlus ei vasta käesoleva korra I peatükis taotluse esitamise tingimustele sätestatud

nõuetele;

 taotleja või tema esindusõiguslik isik ei ole taotlust digitaalselt allkirjastanud;

 taotluses on esitatud mittetäielikke või valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

 taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;

 taotleja ei ole talle määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

Kui taotlus ei vasta selle vormi teist korda hindamisel nõuetele, kõrvaldatakse taotlus

hindamiselt. Taotlusi, mis ei läbi vormi hindamist, sisuliselt ei hinnata.

Vormi hindamise läbinud taotlusi hindab punktis 5.3 sätestatud kriteeriumite alusel siseministri

käskkirjaga moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad kompetentsed ja

taotleja suhtes erapooletud isikud.

Komisjoni ettepanekud taotluse rahuldamise kohta esitatakse siseministrile kinnitamiseks.

Siseminister otsustab taotluse rahuldamise, tagasilükkamise või mitterahuldamise.

5.2. Vormi hindamine

5.2.1. Vormi hindamisel tehakse kindlaks, kas:

 taotlus on esitatud punktis 4.3 sätestatud tähtajaks;

 taotlus on esitatud punktis 4.1 nimetatud vormil ja eesti keeles;

 taotluse on vastavalt punktis 4.1 sätestatule digitaalselt allkirjastanud taotleja

allkirjaõiguslik isik;

 taotlusele on lisatud kõik punktis 4.1 nimetatud dokumendid ettenähtud vormil;

 kogu taotlus on esitatud elektroonselt punktis 4.2 nimetatud e-posti aadressil;

 täidetud on kõik vormi nõutud väljad;

 taotleja vastab punktis 1 kehtestatud konkursi taotluse esitamise tingimustele;

 projekti tegevused viiakse ellu punktis 3.2 nimetatud abikõlblikkuse perioodil;

 projekt vastab punktis 2.1 nimetatud programmi eesmärkidele;

 programmi sihtrühm vastab punktis 2.2 nimetatud konkursi sihtrühmale;

 täidetud on punktis 3.1 kehtestatud nõuded projekti juhtimisele;

 taotluse raames esitatav eelarve ei ületa punktis 3.2 kehtestatud toetuse määra;

 eelarve on detailne ning finantsandmed on esitatud eurodes ja vastavad punktis 3.3

kehtestatud konkursi tingimustele.

5.2.2. Kui taotluse vormi hindamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale e-kirja

teel ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib

pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

Kui taotlus ei vasta selle vormi teistkordsel hindamisel nõuetele, kõrvaldatakse taotlus

hindamiselt. Taotlusi, mis ei läbi vormi hindamist, sisuliselt ei hinnata.

5.3. Sisu hindamine

Programmi sisu hinnatakse tabelis esitatud kriteeriumite alusel.

Tabel. Programmi sisu hindamise kriteeriumid

Jrk

nr

Kriteerium Max

punktid

Vorm

1. Eesmärgipärasus ja põhjendatus 110

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

1.1. Kuivõrd vastavad tegevused ja eesmärgid

konkursi eesmärkidele?

25 Vormi 1 osad A (p 6,

7) B ja C

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

1.2. Kuivõrd vastab taotleja välja töötatud

programm riskis olevatele noortele

25 Vormi 1 osad A (p 6,

7) B ja C

arenguvõimaluste pakkumiseks projekti

vajadusele?

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 3 – puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane

1.3. Kuivõrd vastab taotleja koostöökogemus

Politsei- ja Piirivalveametiga projekti

elluviimise vajadusele?

15 Vormi 1 osad A (p 7)

B ja C, Vorm 4

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 3 – puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane

1.4. Kuivõrd vastab taotleja koostöökogemus

teiste riigiasutusega projekti elluviimise

vajadusele?

15 Vormi 1 osad A (p 6,

7) ja C (p 5), Vorm 4

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 3 – puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane

1.5. Kuivõrd vastab taotleja koostöökogemus

spordiliitude ja nende alaliitudega projekti

elluviimise vajadusele?

15 Vormi 1 osad A (p 6,

7) ja C

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 3 – puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane

1.6. Kuivõrd vastab taotleja koostöökogemus

kohalike omavalitsustega ja koolidega

projekti elluviimise vajadusele?

15 Vormi 1 osad A (p 6,

7) B ja C, Vorm 4

Kommentaarid:

2. Eelarve ja kulutõhusus 50

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

2.1. Kui täpselt on hinnatud ning kui realistlikud

ja asjakohased on planeeritud kulud võrreldes

programmis ettenähtud tegevuste ja

väljunditega? Kui põhjendatud on programmi

eelarve programmi rakendamiseks?

25 Vorm 2

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

2.2. Mil määral on kavandatud kulud vajalikud

programmi eesmärgi saavutamiseks ja

suunatud otsesele sihtrühmale?

25 Vormid 1 ja 2

Kommentaarid:

3. Jätkusuutlikkus 85

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

3.1. Kuidas on kavandatud programmi

jätkusuutlikkuse tagamine kohalike

omavalitsuste poolse rahastuse kaasamiseks ?

25 Vormi 1 osad B ja C

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 2 – puudulik, 4 – nõrk, 6 – rahuldav, 8 – hea, 10 – suurepärane

3.2. Kuidas on kavandatud programmi elluviimist

jätkata pärast ESF-i toetuse lõppemist?

10 Vormi 1 osad B ja C

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

3.3. Milline on taotleja võimekus panustada

programmimetoodika kaasajastamisse ja

eluoskuste sessioonide sisu uuendamisse,

kõikide treeningrühmade treenerite ja

abitreenerite koolitamisse ja arendamisse

üleriigiliselt ühtse programmimetoodika

kasutamise kindlustamiseks ja kvaliteedi

tagamiseks?

25 Vormi 1 osad A (p 7)

B ja C

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

3.4 Milline on taotleja võimekus kohalike

omavalitsuste ja eraettevõtjate kaasamiseks

täiendavate treeninggruppide rahastamisse

kaasamiseks?

25 Vormi 1 osad A (p 7)

B ja C

Kommentaarid:

4. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus 65

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

4.1. Milline on taotleja haldussuutlikkus ja

tehniline kompetentsus? Kas taotlejal on

piisavalt töötajaid?

25 Vormi 1 osa A

Kommentaarid:

Punktid: 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane

4.2. Millised on projektijuhi ja programmi

meeskonna professionaalsed teadmised,

oskused ja kogemused?

25 Vormi 1 osa A, vorm 4

4.3. Milline on taotleja varasem kogemus Euroopa

Liidu toetuse raames tegevuste elluviimisel

15 Vorm 4

Selgitus: Hindamisel vestleb hindamiskomisjon projektijuhiga ning käsitletakse kogu taotleja

meeskonnaga seotud aspekte.

Kommentaarid:

Punktid kokku: 310

Taotluse punktid kokku:

5.3.1. Punktide arvutamine

5.3.1.1. Eesmärgipärasus ja põhjendatus

Kokku on võimalik saada 110 punkti. Hinnatakse järgmist:

 kuivõrd vastavad tegevused ja eesmärgid konkursi eesmärkidele - kõige rohkem on

võimalik saada 25 punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 –

rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane;

 kuivõrd vastab taotleja välja töötatud programm riskis olevatele noortele arenguvõimaluste

pakkumiseks projekti vajadusele - kõige rohkem on võimalik saada 25 punkti, hinnatakse

skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane;

 kuivõrd on vastab koostöökogemus Politsei- ja Piirivalveametiga projekti elluviimise

vajadusele - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 – täitmata, 3

– puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane;

 kuivõrd vastab koostöökogemus teiste riigiasutustega projekti elluviimise vajadusele -

kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 – täitmata, 3 – puudulik,

6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane;

 kuivõrd vastab koostöökogemus spordiliitude ja nende alaliitudega projekti elluviimise

vajadusele - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 – täitmata, 3

– puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane;

 kuivõrd vastab koostöökogemus kohalike omavalitsustega ja koolidega projekti

elluviimise vajadusele - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0

– täitmata, 3 – puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui taotleja ei esita piisavalt teavet, kuivõrd tema projekt

vastab selle konkursi eesmärkidele, riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumiseks

ning kuivõrd vastab taotleja koostöökogemus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja

spordialaliitudega projekti elluviimise vajadustele. Koostöökogemuse puhul hinnatakse

eelkõige koostöö vormi (lepinguline koostöö, ESF rakendamise kogemus), piirkondlikku

ulatust ning koostöötegevuste sisu ja struktureeritust. Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab

kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja nimetama puudused.

5.3.1.2. Eelarve ja kulutõhusus

Kokku on võimalik saada 50 punkti. Hinnatakse järgmist:

 programmi eelarve vastab tegevuskavale ja väljunditele ning on programmi rakendamiseks

piisavalt põhjendatud – kõige rohkem on võimalik saada 25 punkti, hinnatakse skaalal 0 –

täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane;

 programmi kulutused on vajalikud sihtrühma huvides läbiviidavate tegevuste elluviimiseks

– kõige rohkem on võimalik saada 25 punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik,

10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui eelarve ei ole üksikasjalik, ei vasta projekti tegevuskavale

või kulud ei ole põhjendatud. Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud

punkte põhjendama ja nimetama puudused.

5.3.1.3. Jätkusuutlikkus

Kõige rohkem on võimalik saada 85 punkti. Hinnatakse järgmist:

 kuidas on kavandatud programmi jätkusuutlikkuse tagamine kohalike omavalitsuste poolse

rahastuse kaasamiseks selle elluviimise käigus - kõige rohkem on võimalik saada 25

punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea,

25 – suurepärane;

 kuidas on kavandatud programmi elluviimist jätkata pärast ESF-i toetuse lõppemist - kõige

rohkem on võimalik saada 10 punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 2 – puudulik, 4 –

nõrk, 6 – rahuldav, 8 – hea, 10 – suurepärane;

 milline on taotleja võimekus panustada programmimetoodika kaasajastamisse ja

eluoskuste sessioonide sisu uuendamisse, kõikide treeningrühmade treenerite ja

abitreenerite koolitamisse ja arendamisse üleriigiliselt ühtse programmimetoodika

kasutamise kindlustamiseks ja kvaliteedi tagamiseks - kõige rohkem on võimalik saada 25

punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea,

25 – suurepärane;

 milline on taotleja võimekus kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjate kaasamiseks

täiendavate treeninggruppide rahastamisse kaasamiseks - kõige rohkem on võimalik saada

25 punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea,

25 – suurepärane.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui programmi jätkusuutlikkuse kirjeldus ei ole üksikasjalik,

ei sisalda informatsiooni kohalike omavalitsuste ja eraettevõtete kaasamise kohta ning ei

sisalda informatsiooni üleriigilise ühtse programmi kvaliteedi tagamiseks tegevuste elluviimise

kohta, ei vasta projekti tegevuskavale või jätkusuutlikkust ei ole piisavalt kirjeldatud. Iga

hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja nimetama

puudused.

5.3.1.4. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus

Kõige rohkem on võimalik saada 65 punkti. Hinnatakse järgmist:

 taotlejal on piisavalt töötajaid – kõige rohkem on võimalik saada 25 punkti, hinnatakse

skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik, 10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane;

 projektijuhil ja taotleja projekti meeskonnal on projekti läbiviimiseks vajalikud kogemused

– kõige rohkem on võimalik saada 25 punkti, hinnatakse skaalal 0 – täitmata, 5 – puudulik,

10 – nõrk, 15 – rahuldav, 20 – hea, 25 – suurepärane.

 taotlejal on varasem kogemus Euroopa Liidu struktuuritoetustest rahastatud tegevuste

elluviimisel - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 – täitmata,

3 – puudulik, 6 – nõrk, 9 – rahuldav, 12 – hea, 15 – suurepärane;

Projektijuhi hindamiseks vestleb temaga hindamiskomisjon.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui taotlus ei sisalda projektijuhi ja projekti meeskonna

vajalike kogemuste kohta piisavalt teavet ning kui puudub kogemus EL struktuuritoetustest

rahastatud projektide elluviimisel. Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris

antud punkte põhjendama ja nimetama puudused.

Taotluse hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid,

punktisumma jagatakse hindajate arvuga, et saada keskmine punktisumma.

Komisjon teeb siseministrile ettepaneku rahuldada kõrgeima keskmise punktisumma saanud

taotlus.

Siseministeerium teavitab taotlejat taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest kirjalikult

kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Enne lepingu sõlmimist peetakse taotlejaga, kelle taotlus rahuldati, läbirääkimisi ning vajaduse

korral täpsustatakse projekti sisu ja lepingu tingimusi.

6. TOETUSE KASUTAMINE

6.1. Toetuse kasutamise üldtingimused

Partner on kohustatud programmi elluviimisel järgima perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning siseministri aktides sätestatut, sealhulgas:

 tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja

õiguslikud eeldused;

 koguma programmis osalevate treenerite ja abitreenerite andmeid nende õppes

osalemise ja tööturustaatuse kohta;

 võimaldama ja tagama Siseministeeriumi, RTK-l, Rahandusministeeriumi ja Euroopa

Komisjoni esindajal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma projekti

elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning

andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

 eristama programmiga seotud kulud organisatsiooni muust raamatupidamisest ning

eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode;

 täitma punkti 6.4 kohaselt teavitamisega seotud kohustusi;

 säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vähemalt viis

aastat pärast viimase kulu abikõlblikuks tunnistamist;

 järgima programmiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust;

 täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest, selle alusel kehtestatud

õigusaktidest ja Siseministeeriumiga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid on

kättesaadavad elektrooniliselt Riigi Teatajas aadressil www.riigiteataja.ee ja struktuurfondide

kodulehel aadressil http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-labivad-

oigusaktid-2/.

6.2. Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

Partnerile makstakse toetus välja osade kaupa (kvartal, poolaasta või aasta) väljamaksetaotluste

ja aruannete alusel. Täpsema väljamaksete tegemise ja aruannete esitamise kord sätestatakse

partneriga sõlmitavas lepingus.

6.3. Programmi dokumendid ja raamatupidamine

Partner on kohustatud tagama täieliku kontrolljälje olemasolu kogu projekti perioodi kohta.

Siseministeeriumil, RTK-l, Rahandusministeeriumil ja Euroopa Komisjonil ning nende

volitatud asutustel on õigus kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente ja programmi

tegevusi, sealhulgas külastada partnerit ning vaadelda tema läbiviidavaid tegevusi projekti

toimumise ajal.

Partner peab tegevuse läbiviimise kohta täpset ja arusaadavat raamatupidamist, sealhulgas

säilitab kõik vajalikud programmiga seotud dokumendid, raamatupidamise algdokumendid

(arved, maksedokumendid, tööajatabelid, palgalehed, lepingud, aktid jm), hankedokumendid,

programmiga seotud kirjavahetus, lepingud, muu projektiga seotud teave (programmi käigus

valminud materjalid, juhtrühma jms koosolekute protokollid jm) vähemalt viis aastat pärast

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

6.4. Teavitamine

Partner peab sihtrühmale ja avalikkusele teada andma, et tegevust rahastatakse ESF-i

vahenditest. ESF on EL-i rahaline abi, mida kaasrahastab Eesti riik. Toetuse kasutamisest

teavitatakse, tähistades rahastatud objektid ja viidates Euroopa Liidu osalusele. Seda peab

tegema kogu projekti rakendamise perioodi ajal nii programmi puudutavates sõnavõttudes

(esinemised seminaridel, konverentsidel, televisioonis, raadios jne) ja tekstides (pressiteated,

artiklid jne) kui ka programmi tegevustes (info- ja õppematerjalide trükkimine, kogumikud jne).

Kui programmi raames korraldatakse näiteks koolitusi, peab ka koolitatavaid ESF-i toetusest

teavitama (nii suuliselt kui ka nõuetekohase infosildi abil) .

Avalikkuse teavitamisel, objektide tähistamisel ning EL-i osalusele viitamisel peab lähtuma

Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise

ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ja selle määruse seletuskirjast.

Täpsemad teavitamise juhised sätestatakse partneriga sõlmitavas lepingus.

Vea parandamine

Siseministri 20. aprilli 2020 käskkirja nr 1-3/49 „ Konkursi „Riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ korraldamine“ lisa „Konkursi

läbiviimise ja taotluste esitamise kord“ punktis 3.2 ilmnes ebatäpsus.

Haldusmenetluse seaduse § 59 (Ilmse ebatäpsuse parandamine haldusaktis) alusel parandame

vea.

Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korralduse nr 83 „„Perioodi 2014-2020 meetmete nimekirja“

kinnitamine“ meetme tegevuse 2.7.3 meetme tegevuse kogumaksumuse alusel parandame

vea.

Meetme tegevuse 2.7.3. tegevuse kogusummat suurendati Vabariigi Valitsuse 19.03.2020

korraldusega nr 83 tulemusreservi vahenditest 1 924 900 euro võrra ning kogusumma on

kokku 3 223 650 eurot.

Asendame nimetatud käskkirja lisa punkti 3.2 lauseosa „1 924 900 miljonit eurot“ lauseosaga

„ 1 924 900 eurot“.

Vea parandamine ei mõjuta haldusakti sisu.

Anneli Liblik

Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist

Siseministeerium