Partnerlusleping

Lisa 1

Seirearuanne

Aruande liik vahearuanne lõpparuanne

Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist

1. TAT nimetus

2. TAT tunnusnumber

3. Toetuse saaja nimi

4. Partneri nimi

5. TAT abikõlblikkuse

periood

6. Aruandeperiood

(kumulatiivselt)

7. Ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

Tegevuse nimetus ja number TAT-s.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

Kui tegevusel on alamtegevused, siis antakse aru iga alamtegevuse kohta (lisatakse

aruandluseks nõutavaid ridu vastavalt alamtegevuste arvule).

Kui tegevusel puuduvad alamtegevused, siis märgitakse lahtrisse sellekohane teave

märksõnaga „Alamtegevus puudub“ ja järgnevad lahtrid täidetakse tegevuse kohta.

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Märgitakse periood, mis on

ettenähtud tegevuse või

alamtegevuse elluviimiseks kogu

TAT jooksul (ei näidata iga-

aastase detailse tegevuskava

perioodi).

Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

Lõppkuupäev lisatakse alles

peale konkreetse tegevuse või

alamtegevuse lõppemist. Kui

planeeritud ja tegelik algus-

või lõppkuupäev on

sätestatust erinevad, siis

selgitatakse põhjuseid

„tegevuse või alamtegevuse

lühiülevaate ja hinnangu“

lahtris.

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga järgneva

aruande esitamisel kumuleerub.

Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta tegevusi.

Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e

kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta

tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud

nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka

kumulatiivselt.

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine1 (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus

Kavandatud

saavutustase2

Tegelik

saavutustase

Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel

Üldjuhul on põhjendus vajalik lisada

1 Võimaluse korral esitada andmed soo kaupa. 2 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase.

2

TAT tegevuste lõppemisel. Kui TAT

ellu viimise kestel on näha, et

indikaatorite täitmisega TAT lõpuks

võib tulla probleeme, siis tuleb neile

tähelepanu pöörata varem ning

lisada vastavad põhjendused.

Toetatava tegevuse panus rakenduskava väljundnäitajasse

Näitaja 1

Toetatava tegevuse panus rakenduskava tulemusnäitajasse

Näidatakse ainult juhul, kui TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse.

Näitaja 1

TAT spetsiifilised

Toetatava tegevuse lõppeesmärgist

täidetud (%):

Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine.

Toetatava tegevuse lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine:

• kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud

100%

• 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75%

• pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50%

• jne

Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole

tegemist toetatava tegevuse eesmärkide 100%-lise täitmisega, vaid

saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%.

Toetatava tegevuse lõppeesmärgi

täitmise selgitus:

Selgitus tuleb lisada, kui toetatava tegevusega on saavutatud

oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased.

Nimetatud juhtudeks on näiteks:

• kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem);

• kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem);

• kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on

nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine).

Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle

või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik

kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi toetatavas tegevuses

osalemise vastu vmt).

9. Hinnang toetatava tegevuse tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele3

Olukord pärast toetatava tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12.

Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on

kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas toetatavad tegevused on aidanud kaasa eesmärkide

saavutamisele. Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist,

eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid

(sisemised ning välised).

Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide

saavutamist.

Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TATis. Juhul

kui TATi eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste

kõrvaldamiseks.

10. Toetatava tegevuse mõju läbivatele teemadele4

3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.

3

Kirjeldada, kuidas tegevused on kaasa aidanud läbivatele teemade suunas liikumisele ja milline on nende

mõju olnud (nii „jah“ kui ka „ei“ vastuse korral). Esitada info, mis võimaldab tegevuse sisu tõendada –

loodud veebikeskkondi külastada, koostatud materjalide ja IKT vahenditega tutvuda jmt ning (võimalusel)

välja tuua statistilised näitajad.

Horisontaalne teema

Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida ristiga)

Jah Ei Jah Ei

Regionaalareng

Selgitus:

Infoühiskond

Selgitus:

Riigivalitsemine

Selgitus:

Võrdsed võimalused

Selgitus:

KESKKONNAHOID

11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele

Täidetaks juhul, kui toetatava tegevuse elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on

eelduseks TAT eesmärkide saavutamisele.

Lisaks hinnata partnerluse mõju TATi tulemustele.

NB! Koos aruandega esitatakse TAT lisa 4.

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri Kuupäev

nimi

Täidab meetme rakendusüksus

Aktsepteerin aruande:

Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande:

Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

4 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12

PARTNERLUSLEPING

Eesti Vabariigi Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61,

15065 Tallinn, keda Siseministeeriumi põhimääruse alusel esindab kantsler Lauri Lugna, ühelt

poolt, ja

Mittetulundusühing SPIN (edaspidi partner), registrikood 80376713, aadress Telliskivi 60A,

10412 Tallinn, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Keit Fomotškin, teiselt poolt,

keda nimetatakse eraldi kui pool ja koos kui pooled,

sõlmivad käesoleva partnerluslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2020. a korralduse nr 83 „„Perioodi 2014

–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“, siseministri 3. juuli 2015. a

käskkirja nr 1-3/145“ Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks

programmi SPIN abil“ ning siseministri 15. juuli 2020. a käskkirja nr 1-3/72 „Euroopa

Sotsiaalfondi avalikul konkursil „Riskis olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine

programmi SPIN abil“ esitatud taotluse rahuldamine“ alusel, millega elluviija kaasab

partnerina Mittetulundusühingu SPIN.

1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd, õigusi ja kohustusi Euroopa

Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) perioodi 2014−2020 prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse

suurendamine“ eesmärgi „Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh

tõrjutusriskis noorte seas“ meetme „Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse

mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ tegevuse 2.7.3 „Riskis

olevatele noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (edaspidi meetme

tegevus) elluviimiseks tegevusena „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi

SPIN abil“ (edaspidi projekt) elluviimisel ajavahemikul 15. oktoobrist 2020. a kuni 31.

detsembrini 2023. a.

1.3. Meetme tegevuse elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seadusest (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu

dokumentidest (edaspidi lepingu dokumendid), siseministri 3. juuli 2015. a käskkirjast

nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks

programmi SPIN abil“ (edaspidi TAT) ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja

Euroopa Liidu õigusaktidest.

1.4. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lepingu eesmärgi saavutamiseks lepingus

kokkulepitud tegevustest, tähtaegadest ja tingimustest.

2. Lepingu jõustumine ja tähtajad 2.1. Projekti tegevuste kulud on abikõlblikud alates 15. oktoobrist 2020. a kuni 31.

detsembrini 2023. a.

2.2. Leping jõustub selle allakirjutamisest elluviija ja partneri poolt. Lepingulised tegevused

loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 1. oktoobrist 2020. a.

2.3. Leping kehtib kuni 31. detsembrini 2023. a või kuni poolte lepingujärgsete kohustuste

nõuetekohase täitmiseni.

3. Lepingu Dokumendid

3.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad:

3.1.1. Lisa 1. Seirearuande vorm;

3.1.2. Lisa 2. Detailse aasta tegevuskava vorm;

3.1.3. Lisa 3. Detailse aasta eelarve vorm;

3.1.4. Lisa 4. Mitteriigiabi ettemakse kasutamise aruande vorm;

3.1.5. Lisa 5. Mitteriigiabi ettemaksetaotluse vorm;

3.1.6. Lisa 6. Andmekorje sisendtabel;

3.1.7. Lisa 7. Projekti eelarve perioodiks 2020–2023;

3.1.8. Lisa 8. Projekti tegevuskava perioodiks 2020–2023;

3.1.9. Lisa 9. Detailne perioodi 2020–2021 tegevuskava;

3.1.10. Lisa 10. Detailne perioodi 2020–2021 eelarve.

3.2. Juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) muudab kehtestatud

ettemakse kasutamise aruande või mitteriigiabi ettemaksetaotluse vorme ning

korraldusasutus muudab andmekorje sisendtabeli vormi, siis partner esitab vormide

kehtestamisele järgneval aruandeperioodil aruanded ja taotlused ajakohastel vormidel.

Elluviija teavitab partnerit rakendusüksuse või korraldusasutuse poolt lepinguga

kehtestatud vormide muutumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4. Poolte deklaratsioonid

4.1. Elluviija deklareerib käesolevaga, et tal lasub kohustus täita STS §-s 24 ja lepingus

nimetatud kohustusi.

4.2. Partner deklareerib, et tal lasub kohustus täita STS §-s 25 ning lepingus nimetatud

kohustusi.

5. Rahastamise alused 5.1. Projekti tegevuste elluviimise hinnanguline abikõlblik kulu (edaspidi toetus) on kuni

1 824 900 eurot, millest ESF-i toetus moodustab 85% ning riigieelarveline

kaasfinantseering 15%.

5.2. Partner esitab mitteriigiabi ettemakse saamiseks 2020. aasta oktoobris ja edaspidi iga

kvartali viimasel kuul mitteriigiabi ettemakse taotluse (Lisa 5) järgneva kvartali

tegevuskulude katmiseks vastavalt detailsele aasta eelarvele. Elluviija vaatab taotluse läbi

10 tööpäeva jooksul.

5.2.1. Iga järgneva punkti 5.2 alusel saadud ettemakse saamiseks peab punktis 5.4

nimetatud aruande põhjal olema eelnevatest samal alusel saadud ettemaksetest

vähemalt 80 protsenti kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, välja

arvatud kui punkti 5.4 kohane tähtaeg ei ole saabunud.

5.3. Alates oktoobrist 2020. a teeb elluviija STS § 29 lõikes 5 nimetatud toetuse ettemakse

(edaspidi mitteriigiabi ettemakse) peale punktis 5.2 toodud mitteriigiabi ettemaksetaotluse

rahuldamist 10 (kümne) tööpäeva jooksul.

5.4. Partner esitab elluviijale mitteriigiabi ettemakse kasutamise aruande (Lisa 4) ettemaksetega

kaetud perioodile (eelneva kvartali) järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

5.5. Elluviija poolt partnerile hüvitatud kulude maksumus, mida rakendusüksus ei loe

abikõlblikeks, tasaarveldatakse partneri järgmise mitteriigiabi ettemaksetaotlusega, mille

tulemusena väheneb partnerile järgmise mitteriigiabi ettemaksetaotluse alusel reaalselt

makstav toetus.

5.5.1. Juhul, kui lepingu perioodi viimase maksetaotluse alusel elluviija poolt partnerile

tasutud kulude auditeerimise käigus selgub, et kulud ei ole olnud abikõlblikud ja

rakendusüksus nõuab elluviijalt toetuse tagasimaksmist, tagastab elluviija

nõudmisel partner elluviijale tähtaegselt toetuse osa, mis kanti üle mitteabikõlblike

kulude eest.

5.5.2. Partner tagastab mitteabikõlblike kulude eest makstud toetuse elluviijale 30

(kolmekümne) tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude ning punktis 5.5.1

nimetatud otsuse esitamisest partnerile.

6. Abikõlblikud kulud

6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil

ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 (neljakümne viie) kalendripäeva

jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti

Vabariigi õigusega.

6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määrusega nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused

ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustest ja TAT §-s 7 kehtestatud korrast.

6.3. Abikõlblikud ei ole:

6.3.1. ühendmääruse §-s 4 sätestatud kulud;

6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

6.3.3. preemiad;

6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising;

6.3.5. kinnisasjade ostmine;

6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

6.4. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või

tervenisti katmast, kui partner ei ole täitnud lepingu eesmärki või on rikkunud seadustest

või erinevatest asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.

7. Partner on kohustatud:

7.1. esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal iga aasta 30. septembriks järgneva

kalendriaasta detailse aasta tegevuskava (Lisa 2) ja detailse aasta eelarve (Lisa 3).

7.1.1. Elluviija annab tegevuskavale ja eelarvele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul,

arvates lepingu punktis 7.1 nimetatud dokumentide kättesaamisest.

7.1.2. Kui elluviija ei anna tegevuskavale ja eelarvele puuduste tõttu heakskiitvat

hinnangut, annab elluviija lepingu punktis 7.1.1 nimetatud tähtaja jooksul partnerile

10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner täiendab

või parandab tegevuskava ja eelarvet ning esitab selle elluviijale uuesti 10 (kümne)

tööpäeva jooksul. Elluviija annab täiendatud või parandatud tegevuskavale ja

eelarvele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates parandatud

tegevuskava ja eelarve kättesaamisest.

7.1.3. Kui partneri esitatud tegevuskavas ja eelarves ei esine puudusi või partner on

puudused vastavalt lepingu punktile 7.1.2 kõrvaldanud, siis kinnitavad pooled

tegevuskava ja eelarve lepingu lisana.

7.2. viima ellu järgmisi tegevusi, sealhulgas projekti tegevusi lepingus fikseeritud mahus ning

tähtaegadest ja tingimustest lähtuvalt:

7.2.1. noortega kokku puutuvate piirkondlike osapoolte kaasamine kogukonnas koostöö

soodustamiseks riskinoorte toetamisel (sh koostööd politsei, kohaliku omavalitsuse,

kooli ja noorte vahel) sihtrühma noorte väljaselgitamiseks, programmi värbamiseks

ja programmis püsimise toetamiseks;

7.2.2. programmi keskne koordineerimine ja sessioonide läbiviimine. Sessioonide sisu

ning ülesehitus kujundada treenerite ja eluoskuste treenerite eestvedamisel koos

noortega, et tugevdada noorte sidet programmiga ning pakkuda neile võimalust

mõjutada programmi sisu;

7.2.3. sessioonide elluviimine spetsiaalse väljaõppe saanud treenerite ja eluoskuste

treenerite poolt;

7.2.4. sessioonide käigus osalejatele võimaluste pakkumine: a) vabas õhkkonnas sporti

teha ning sellega seotud oskusi arendada; b) omandada mängu- ja võistluskogemust

ning c) arendada eluks vajalikke sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi ning

tugevdada nende kaitsetegureid;

7.2.5. 2021. aastal seniste tegevuste jätkumine Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas 11

treeninggrupiga. Lisaks tuleb valmistada ette laienemine. Laieneda tuleb

üleriigiliselt kõrgema kuritegevuse tasemega maakondadesse (vähemalt kaheksasse

maakonda aastatel 2020-2023);

7.2.6. programmi elluviimisel osalejate aktiivsuses ja arengus muutuste kindlaks

tegemine. Sessioonide jooksul koguvad treenerid ja eluoskuste treenerid andmeid

osalejate kohal käimise, aktiivsuse ja arengu kohta. See võimaldab treeneril ja teistel

noortega kokku puutuvatel pooltel seirata sessioonides osalejate arengut, võimekust

ja vajadusi ning kohaldada tegevusi, mis vastaksid noorte vajadustele, toetades

seeläbi noorte arengut;

7.2.7. programmi jätkuv arendamine elluviimise käigus. Sellega kindlustatakse, et

tegevused vastavad osalejate vajadustele ning käivad kaasas keskkonna pideva

muutumisega. Selleks korraldada treeneritele ja eluoskuste treeneritele järjepidevaid

supervisioone ja täienduskoolitusi ning lisanduvatele meeskonnaliikmetele

vajalikke baaskoolitusi. Lisaks sellele arendada sessioonide sisu vastavalt

kohalikele vajadustele;

7.2.8. programmi arendamine selliselt, et noortega tegelevatele noortevaldkonna

töötajatele ja/või treeneritele oleks võimalik viia läbi väljaõpe programmi

metoodika kasutamiseks mis on vajalik programmi eesmärgi saavutamiseks, milleks

on võimalikult paljude noorteni jõudmine, kes võiksid programmi tegevustest kasu

saada. Tegevuse käigus koolitusmaterjalide välja töötamine, koolituste läbiviimine

ja vajadusel noortevaldkonna töötajatele ja/või treeneritele vajaliku toe pakkumine

programmi metoodika rakendamiseks;

7.2.9. mõjude hindamine paralleelselt programmi elluviimisega, lähtudes teaduslikult

tunnustatud hindamismetoodikast, võttes arvesse tegevuse eesmärke. Perioodil

2020–2023 kohta tuleb läbi viia programmi mõjude hindamine ning koostada

otseselt hindamistulemusi kajastav raport.

7.3. tagama, et seisuga 31.12.2023 on kokku perioodil 2015–2023 programmis osalenud

vähemalt 1300 unikaalset sihtgrupi noort ning programmi läbinud (on programmi

tegevustes osalenud 70 tundi) vähemalt 1400 sihtrühma noort.

7.4. tagama programmi jätkusuutlikkuse, kaasates programmi elluviimisesse kohalikke

omavalitsusi või tema allasutuse eksperte, sõlmides vajadusel selleks vastavaid

koostöökokkuleppeid.

7.5. teavitama elluviijat viivitamatult lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, lepingu

muutmise vajalikkusest või lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

7.6. säilitama projekti elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu

abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud tõendid kuni 31.12.2028.

7.7. järgima projektiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust, sealhulgas:

7.7.1. teavitama elluviijat hanke läbiviimise kavatsusest mitte hiljem kui 10 (kümme)

tööpäeva enne hanke väljakuulutamist ning elluviija nõudmisel esitama hankega

seotud dokumendid;

7.7.2. järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

7.8. teavitama sihtrühma ning avalikkust, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava

tegevusega vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud

objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“, mh

tähistades kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja- ja

nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega.

7.9. säilitama teavitustegevusest jälje, mille alusel on võimalik teavitustegevust tagantjärele

tõendada.

7.10. kasutama eraldatud toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks.

7.11. tagama projektiga seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele.

7.12. hoidma Mittetulundusühingu SPIN pilverakenduses elluviija kontaktisikule kättesaadavalt

kuludokumentide ja noorte osalustabelite koopiaid ning andmekorje sisendtabeleid jms,

samuti projekti tegevusi ellu viivate töötajate või ametnike töölepingute, töövõtulepingute,

käsunduslepingute, ametisse nimetamise käskkirjade või ametijuhendite koopiaid ja nende

muudatusi jms, milles on kajastatud töötaja või ametniku tööülesanded, vastavalt

järgnevale:

7.12.1. laadima pilverakendusse üles töölepingute, töövõtulepingute, käsunduslepingute

jms ja nende muudatuste koopiad hiljemalt elluviijale ettemaksu kasutamise

aruande esitamise ajaks, kus esmakordselt esitatakse hüvitamiseks töötaja või

ametniku töötasu;

7.12.2. laadima pilverakendusse üles projekti tegevusi osalise tööajaga elluviivate töötajate

või ametnike tööaja arvestuse alused hiljemalt elluviijale ettemaksu kasutamise

aruande esitamise ajaks, kus esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu;

7.12.3. laadima pilverakendusse üles kuludokumentide koopiad hiljemalt elluviijale

ettemaksu kasutamise aruande esitamise ajaks, milles on vastavad kulud kajastatud;

7.12.4. esitama elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse

kättesaamisest vajalikke täiendavaid kuludega seotud dokumente jms lisaks

pilverakenduses olemasolevale.

7.13. võimaldama auditi, järelevalve või STS §-s 40 nimetatud kontrolli teostamist ning osutama

selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama elluviijale ligipääsu projekti tegevuste

elluviimisele, võimaldama audiitorile ja järelvalvet teostavale isikule projekti tegevuste

elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele.

7.14. tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse vastavalt

tagasinõudmise otsuses märgitud summale.

7.15. leppima elluviijaga eelnevalt kokku projekti tegevuste kulude muutumisel või muutmisel

täiendavate kulude finantseerimise vastavalt lepingu punktile 13.

8. Partneri vastutus

8.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest.

8.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning

hüvitab elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud

varalise ja mittevaralise kahju.

8.3. Partner ei vastuta kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest, kui täitmata

jätmise põhjustas vääramatu jõud.

8.4. Partner vastutab meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.

9. Elluviija on kohustatud:

9.1. järgima projekti elluviimisel STS-is, selle alusel antud õigusaktides ning teistes

asjakohastes seadustes sätestatut.

9.2. tagama meetme tegevuste elluviimiseks programmi juhtrühma moodustamise, selle

tööpõhimõtete väljatöötamise ning regulaarsete töökohtumiste ettevalmistamise,

kokkukutsumise ja läbiviimise.

9.3. edastama elluviija otsused ja ettepanekud partneri projektijuhile ning teostama järelevalvet

elluviidavate tegevuste üle.

9.4. tagama partnerile vajaliku informatsiooni projekti tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks.

9.5. tagama partnerile projekti tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks toetuse maksmise

vastavalt lepingus sätestatule.

9.6. hüvitama partnerile projekti tegevuste osas lepingujärgsed kulud.

10. Elluviija vastutus

10.1. Elluviija vastutab meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire

kontrolli eest.

11. Autoriõigused

11.1. Partner tagab, et lepingu täitmise käigus loodud autoriõiguse objektiks olevate teoste

(edaspidi teosed), sh väljatöötatud ja kohandatud programmi ning tegevuste kirjelduse,

autoriteks olevad isikud:

11.1.1. loovutavad talle kõik oma teoste suhtes tekkinud varalised autoriõigused;

11.1.2. annavad talle seadusega lubatud maksimaalses ulatuses loa (litsentsi) kõigi oma

teoste suhtes tekkinud isiklike autoriõiguste teostamiseks koos all-litsentside

andmise õigusega ning

11.1.3. hoiduvad oma selliste teoste suhtes tekkinud isiklike autoriõiguste teostamisest,

mida kohaldatava õiguse kohaselt litsentsida ei saa, viisil, mis takistab partneril või

partnerilt litsentsi saanud mistahes isikul teoste kasutamist.

11.2. Partner annab kõik talle lepingu alusel loovutatud varalised autoriõigused partneri ja

elluviija solidaarsesse ühisomandisse ning annab elluviijale seadusega lubatud

maksimaalses ulatuses loa (lihtlitsentsi) kõigi talle lepingu alusel litsentsitud isiklike

autoriõiguste teostamiseks kogu maailmas litsentsitava õiguste kehtivusaja jooksul koos

all-litsentside andmise õigusega.

11.3. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud õigused loetakse loovutatuks ja litsentsid antuks

asjassepuutuvate teoste loomise hetkel automaatselt ilma mistahes täiendavate

formaalsusteta.

11.4. Kumbki pool hoidub talle lepingu alusel loovutatud varaliste autoriõiguste ja litsentsitud

isiklike autoriõiguste teostamisest viisil, mis takistab teisel poolel või teiselt poolelt litsentsi

saanud kolmandal isikul teoste kasutamist.

12. Aruandlus

12.1. Partner on kohustatud lepingu kehtivuse ajal esitama elluviijale seirearuanded vastavalt

kehtestatud seirearuande vormile (Lisa 1) iga aasta:

12.1.1. 10. juuliks, milles kirjeldatakse möödunud poolaasta (1. jaanuar–30. juuni) tegevusi

ja kaasnenud kulusid;

12.1.2. 10. jaanuariks, milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist kalendriaastal (1.jaanuar–

31. detsember) ehk täiendatakse esimese poolaasta (1. jaanuar–30. juuni)

seirearuannet.

12.2. Elluviija annab seirearuandele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates seirearuande

saamisest.

12.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu punktis

12.2. nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud täiendama või parandama seirearuannet ja

esitama selle elluviijale uuesti hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab

täiendatud või parandatud seirearuandele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul

arvates parandatud seirearuande saamisest. Kuni seirearuande heakskiitmiseni on toetuse

väljamaksete tegemine peatatud.

12.4. Partneri poolt esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida

Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt

määratud asutusel.

13. Teated

13.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused ja aruanded, märkused, juhised ja

tahteavaldused (edaspidi nimetatud ühiselt teade), kaasa arvatud lepingu rikkumisest

teatamine ja elluviija poolt lepingu lisade 4, 5 ja 6 muutmisest teavitamine, peavad olema

esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on

informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi

13.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile.

13.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest hiljemalt 5 (viie)

tööpäeva jooksul pärast vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud

tähtaja möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade

kohaselt edastatuks.

14. Lepingu muutmine

14.1 Elluviija võib muuta lepingu lisasid 4, 5 ja 6, millest elluviija peab teavitama partnerit

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte

kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt

allkirjastatult) lepingu lisana.

14.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 14.1 toodud muudatused lepingu lisades,

jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud

tähtajal.

14.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või

elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule

hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui

mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus lepingu

lisana.

15. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud 15.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi ning

tagasi nõuda partnerile lepingu lõpetamise hetkeks välja makstud toetus ja muud toetuse

maksmisega kaasnevad kulud.

15.2. Elluviija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:

15.2.1. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;

15.2.2. partner on oluliselt lepingut rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja

jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmist;

15.2.3. partner on jätnud täitmata lepingu poole esindaja hoiatuse ja ei ole rikkumist

täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.

15.3. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse

põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, s.o asjaolust, mida pooled ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu

sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle

tagajärje ületaksid.

15.3.1. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult või elektrooniliselt teatama

teisele poolele.

15.3.2. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu

jõu esinemisele.

15.3.3. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud

enam kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.

15.4. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju

tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ning sellega seotud

kohustuste täitmine.

15.5. Lepingu võib igal ajal ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

lõpetamise ettepaneku teisele poolele kirjalikult koos lõpetamise põhjenduse

äranäitamisega ning koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule

hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui

mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, siis vormistatakse kirjalikult lepingu

lõpetamine. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on partner kohustatud tagastama

elluviijale selle osa toetusest, mis on lepingu lõpetamise seisuga kasutamata.

15.6. Elluviijal on õigus nõuda partnerilt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel toetuse tagastamist ulatuses, millises partner ei kasutanud

toetust kooskõlas lepinguga või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamise sihipärasust

kontrollida. Toetuse tagasinõudmine ei mõjuta elluviija õigust nõuda partnerilt täiendavalt

ka kahju hüvitamist. Partner tagastab toetuse osa kolmekümne (30) tööpäeva jooksul,

arvates elluviijalt sellekohase kirjaliku nõude kättesaamisest.

15.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

elluviija kohustatud tegema partnerile hoiatuse ja andma partnerile võimaluse rikkumine

mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Pooled on kokku leppinud, et eelmises lauses nimetatud

mõistlik aeg ei või olla lühem kui 10 (kümme) tööpäeva.

15.8. Elluviija poolsel viivitamisel toetuse maksmisega on partneril õigus keelduda lepingus

toodud kohustuste täitmisest kuni elluviija poolse vastava kohustuse täitmiseni.

16. Kontaktisikud 16.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja infovahetus toimub

kontaktisikute kaudu:

16.1.1. elluviija kontaktisik on Anneli Liblik, telefon 612 5038, e-post

[email protected];

16.1.2. partneri kontaktisik on Keit Fomotškin, telefon 53 060 112, e-post

[email protected].

16.2. Kontaktisikute muutmisest tuleb teist poolt kirjalikult ette teavitada vähemalt 5 viis

tööpäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule.

16.3. Elluviija kontaktisik annab juhiseid lepingu täitmise küsimustes, tagab partnerile vajaliku

teabe, otsustab partneri mitteriigiabi ettemaksetaotluse rahuldamise, seirearuannete ja

järgmise kalendriaasta detailse aasta tegevuskava ja detailse aasta eelarve heakskiitmise,

kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist, ettemaksu kasutamise aruannet ning partneri

kohustuste täitmist.

17. Lõppsätted

17.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad, pooltevahelised teated kontaktisikute

muutmise kohta ja lepingu ja selle lisade muudatused.

17.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused

tagamaks lepingu tingimuste tähtaegset, kohast ja täielikku täitmist.

17.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

17.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

18. Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Siseministeerium Mittetulundusühing SPIN Pikk 61, 15065 Tallinn Telliskivi 60a, A3, 10412 Tallinn

Telefon: 612 5008 Telefon: 53060112

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

a/a EE891010220034796011 a/a EE067700771001443610, LHV

Viitenumber: 2800045849

Saaja: Rahandusministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Lugna Keit Fomotškin

1

Anneli Liblik

From: Keit Fomotškin <[email protected]>

Sent: teisipäev, 27. juuli 2021 10:34

To: Anneli Liblik

Cc: [email protected]

Subject: Teade kontaktisiku muutumisest

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Vastavalt partnerluslepingu punktile 16.2 teavitan, et alates 03.08.2021 on MTÜ SPIN kontaktisikuks projektijuhina Priit Jõe. E-posti aadress:

[email protected], telefoni number 55579709.

Parimate soovidega

Keit Fomotškin

MTÜ SPIN

juhatuse liige