Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine

KÄSKKIRI

20.02.2020 nr 14-12.3/136-100

Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja

nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused

noortele arenguvõimaluste pakkumiseks

programmi SPIN abil“ muutmine

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1, peaministri

1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite

vastutusvaldkonnad“ punkti 11 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega

kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri

1. Muudan siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused

noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ (edaspidi käskkiri)

järgmiselt:

1.1 sõnastan punkti 1.1.1. järgmiselt:

„1.1.1. „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks

programmi SPIN abil“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja

korda „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte

tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste

kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse 2.7.3 „Riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (edaspidi meetme tegevus)

elluviimiseks tegevusena „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“

(edaspidi toetatav tegevus).“;

1.2 sõnastan punkti 1.2.4.1. järgmiselt:

„1.2.4.1. Toetatava tegevuse tulemusel on ellu viidud ja arendatud spordil põhinevat

kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN, mille abil on noortele loodud lisavõimalused

sisustada oma vaba aega, osaleda sporditegevuses ning omandada eluks vajalikke oskusi.

Tegevuse elluviimise käigus on töötatud välja praktika, kuidas spordi- ja huvitegevus

toetaks teadlikult ja mitmekülgselt noorte arengut ning kujundaks lisaks spordioskustele ka

elus toimetulekuks vajalikke oskusi.“;

1.3 sõnastan punkti 1.3.3. järgmiselt:

„1.3.3. Tegevuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a Sihtasutus Innove,

alates 1. aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus.“;

1.4 lisan punkti 1.4.1.8. järgmises sõnastuses:

„1.4.1.8 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tegevussuuna „Ennetav ja turvaline

elukeskkond“ tegevussuunaga 1.1. „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö

turvalisuse tagamiseks“ (tööversioon).“;

1.5 sõnastan punkti 2.1.3.1.4. järgmiselt:

„2.1.3.1.4. SPIN-i eesmärk on jõuda võimalikult paljude noorteni, kes võiksid tegevustest

kasu saada. SPIN-i kirjeldust ja senist praktikat analüüsitakse ja kohaldatakse selliselt, et

noortega tegelevatele huviala- ja vabaajategevuse spetsialistidele oleks võimalik viia läbi

väljaõpe SPIN-i metoodika kasutamiseks. Tegevuse käigus töötatakse välja

koolitusmaterjalid, viiakse läbi koolitused ja vajadusel pakutakse vajalikku tuge

spetsialistidele metoodika rakendamiseks.“;

1.6 lisan punkti 2.1.3.1.5. järgmises sõnastuses:

„2.1.3.1.5. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.12.2023.“;

1.7 sõnastan punkti 2.1.3.2.1. järgmiselt:

„2.1.3.2.1. SPIN-i elluviimisega paralleelselt hinnatakse selle mõjusid. Perioodil 2015-

2020 on mõjude hindamise eesmärk teaduslikku metoodikat kasutades selgitada välja,

millist mõju SPIN-i sessioonides osalemine noortele avaldab. Selleks palutakse osalejatel

hooaja alguses ja lõpus täita küsimustik, mille tulemusi analüüsivad eksperdid.

Küsimustiku täitmist koordineerivad programmi abitreenerid koos uuringu läbiviijaga.

Täpsem uuringumeetod valitakse SPIN-i elluviimise käigus koos ekspertidest koosneva

töörühmaga.“;

1.8 sõnastan punkti 2.1.3.2.2. järgmiselt:

„2.1.3.2.2. Perioodil 2020-2023 analüüsitakse aastatel 2015-2020 väljatöötatud ja

rakendatud mõjude hindamise metoodikat ning arendatakse sellest lähtuvalt SPIN-i mõjude

hindamismudelit. Uuendatud hindamismudeli põhjal viiakse läbi SPIN-i mõjude hindamine

ning valmib hindamistulemusi kajastav raport.“;

1.9 lisan punkti 2.1.3.2.3. järgmises sõnastuses:

„2.1.3.2.3. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.10.2023.“;

1.10 sõnastan punkti 3. järgmiselt:

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad Näitaja

nimetus

Alg-

tase

Siht-

tase

2018. a

Siht-

tase

2020. a

Siht-

tase

2023. a

Selgitus

Tulemus-

näitaja

Programmi

teenust saanute

arv1

0 600 1000 1000 Tulemusnäitaja moodustab

meetme tegevuse 2.7.3

väljundnäitaja „Programmi

teenust saanute arv“.

Tulemusnäitaja panustab

rakenduskava väljundnäitajasse

„Noorsootöö teenustes osalejate

koguarv“ saavutamisse. Selle

sihttase kokku on 199 000 ja

1 Teenust saanuks loetakse sihtrühma liige, kes on programmi tegevustes osalenud vähemalt ühe korra.

antud näitaja panustab sellesse

osaliselt (1000 teenust

saanuga).

Tulemus

-näitaja

Programmi

läbinud laste

arv2

300 700 700 Tulemusnäitaja moodustab

meetme tegevuse 2.7.3

väljundnäitaja „sh programmi

läbinud laste arv“

Väljund-

näitaja

Elluviidud

hooaegade arv

0 4 6 9 Toetatava tegevuse spetsiifiline

näitaja

Väljund-

näitaja

Programmi

mõjude

hindamise

raportite arv

0 1 2 3 Toetatava tegevuse spetsiifiline

näitaja

Tulemus-

näitaja

Osakaal

noortemeet-

mest kasusaa-

jatest, kes on

sihtrühmale

suunatud

tegevused

läbinud

0 50% 70% 70% Panustab rakenduskava

tulemusnäitaja „Osakaal

noortemeetmest kasusaajatest,

kes on sihtgrupile suunatud

tegevused läbinud“

saavutamisse. Selle sihttase

kokku on 89% ja antud näitaja

panustab sellesse osaliselt.

1.11 sõnastan punkti 5.1. järgmiselt:

„5.1. Tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.12.2014–31.12.2023“;

1.12 sõnastan punkti 6. järgmiselt:

6. Toetatava tegevuse eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi

SPIN abil

3 223 650 100%

1.1 ESF-i toetus 2 740 103 85%

sh elluviija partner 2 655 103

1.2 Riiklik kaasfinantseering 483 547 15%

sh elluviija partner 468 547

1.3 Omafinantseering 0 0%

1.13 sõnastan punkti 7.1.3.1.1. järgmiselt:

„7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti

juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõikes

4.“;

2 Programmi läbinud lapseks loetakse sihtrühma liige, kes on programmi tegevustes osalenud 70 tundi

1.14 sõnastan punkti 7.1.3.1.2. järgmiselt:

„7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise

õigusakti alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või

käsunduslepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse

otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.

1.15 sõnastan punkti 7.1.3.2.1. järgmiselt:

„7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,

mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad toetatavate

tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud personalikulud, mis on

seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega, ja

ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.“;

1.16 sõnastan punkti 7.1.3.6. järgmiselt:

„7.1.3.6. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside

kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu

ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul.“;

1.17 sõnastan punkti 7.1.3.9. järgmiselt:

„7.1.3.9. Spordivõistluste, turniiride ja laagrite ettevalmistamise ja läbiviimise kulud,

sealhulgas osalejate transport, toitlustus, majutus, auhinnad ja meened“;

1.18 lisan punkti 7.1.3.13. järgmises sõnastuses:

„7.1.3.13. SPIN-i laienemise ja noorte värbamisega seotud kulud, sealhulgas personali- ja

transpordikulu“;

1.19 sõnastan punkti 8.1. järgmiselt:

„8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi

STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1

punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4.“;

1.20 sõnastan punkti 8.2. järgmiselt:

„8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse

RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine

tööpäev pärast vea kõrvaldamist.“;

1.21 täpsustan punkti 8.3. sõnastust järgmiselt:

„8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3. nimetatud prognoosile kõige

harvem kord kvartalis ja kõige tihedamini kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude

maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab elluviija maksetaotluse

kord kuus.“;

1.22 täpsustan punkti 8.6. sõnastust järgmiselt:

„8.6. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3. nimetatud

väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide

ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Erandina ei pea ühendmääruse § 11 lõike 4

kohaselt riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente

kulude kohta, mille on teinud riigiasutus.“;

1.23 sõnastan punkti 9. järgmiselt:

„9.1. Lisaks TAT-is sätestatule kohalduvad elluviijale STS-is ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on

elluviija kohustatud:

9.1.1. esitama RA-le jooksva aasta 15. novembriks kinnitamiseks toetatava tegevuse järgmise

eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud

vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja. 2014. ja 2015. aasta tegevuskava, eelarve ja

eelarve seletuskiri kinnitatakse koos TAT-iga;

9.1.1.1 eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA3;

9.1.1.2 punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve

seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve muudatused

juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja

elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis;

9.1.1.3 punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab

elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ

kooskõlastuse saamisest;

9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu

jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt;

9.1.3. esitama RÜ-le järgmise aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast

seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi

kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva

jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.4. esitama RÜ-le väljamaksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest

arvates;

9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.1.7. viima toetatava tegevuse ellu vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

9.1.8. elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist;

9.1.9. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded,

õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;

9.1.10. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid supervisioonidel ja

täienduskoolitustel osalevate treenerite ja abitreenerite kohta vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli

125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-

le kinnitatud vormil kord kvartalis. “;

1.24 sõnastan punkti 11.2. järgmiselt:

„11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA kinnitatud vormi kohase vahearuande koos lisadega e-

toetuse keskkonna kaudu elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult iga aasta 31. jaanuariks.

Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes. Vahearuandes kajastatav

informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna vahearuande vormilt ja põhineb RA välja

töötatud seirearuande vormil. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäeva

pärast vea kõrvaldamist.“;

3 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.

1.25 sõnastan punkti 11.3. järgmiselt:

„11.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse

ainult lõpparuanne. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab seirearuande

esitamist, loetakse uueks seirearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäeva pärast vea

kõrvaldamist.“;

1.26 sõnastan punkti 11.4 järgmiselt:

„11.4 RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest arvates, kas aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.“;

1.27 sõnastan punkti 11.6 järgmiselt:

„11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul ja edastab selle RA-le teadmiseks.“;

1.28 sõnastan punkti 11.8. järgmiselt:

„11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.“;

1.29 sõnastan punkti 12.4. järgmiselt:

„12.4. RA vaatab punktis 12.2. nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates ning algatab TAT-i muutmise pärast punktis 12.6. nimetatud RÜ,

korraldusasutuse (edaspidi KA) ja Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) arvamuse

saamist.“;

1.30 sõnastan punkti 12.6. järgmiselt:

„12.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse alusel koostatud TAT-i muutmise eelnõu RÜ-

le, KA-le ja RM-le arvamuse saamiseks. RÜ-l, KA-l ja RM-l on õigus esitada muudatuste

kohta ettepanekuid.“;

1.31 sõnastan punkti 12.7. järgmiselt:

„12.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i

muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva

jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise pärast punktis

12.6. nimetatud arvamuse saamist KA-lt ja RM-lt.“;

1.32 sõnastan punkti 12.9. järgmiselt:

„12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1. nimetatud järgmise eelarveaasta

tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui

tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga.“;

1.33 tunnistan punkti 12.10. kehtetuks;

1.34 sõnastan punkti 14. järgmiselt:

„14. Vaidluste lahendamine“;

1.35 sõnastan punkti 14.1 järgmiselt:

„14.1. Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale peab enne

halduskohtusse kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide

lahendab RÜ haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a

lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.“;

1.36 sõnastan punkti 15. järgmiselt:

„15. Riigiabi

15.1 Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.“;

1.37 lisan punkti 16. järgmises sõnastuses:

„16. Rakendussäte

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2014. aastal.“;

1.38 tunnistan kehtetuks järgnevad käskkirja lisad:

1. Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vorm;

2. Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve vorm kulukohtade kaupa;

3. Lisa 3. Seirearuande vorm;

4. Lisa 4. Toetatavate tegevuste eelarve täitmise vorm.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

1

Seletuskiri „Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise

tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine“

juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise

tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ (edaspidi TAT).

Muudatused tulenevad vajadusest täiendada ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi

kasutusele võtmiseks TATi, täpsustada rakenduslikke küsimusi ning võimaldada paindlikumalt

ja ressursitõhusamalt muuta TATi lisades 1-4 olevaid vorme.

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike

2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega

kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri.

Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margit Tilk

(e- post [email protected], telefon 612 5242) ning korrakaitse- ja

kriminaalpoliitika osakonna peaspetsialist Anneli Liblik (e-post

[email protected], telefon 612 5038). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected]

tel 612 5073).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i alljärgnevates punktides.

Punktis 1.1.1. muudetakse meetme tegevuse 2.7.3 nimetust vastavaks meetmete nimekirjas

toodud nimetusega.

Punktis 1.2.4.1. täpsustatakse ja ajakohastatakse toetatava tegevuse tulemuse sõnastust, et

tuleks paremini välja, et tegevuse elluviimise käigus on väljatöötatud praktika, kuidas spordi-

ja huvitegevus toetaks teadlikult ja mitmekülgselt noorte arengut.

Punktis 1.3.3. nimetatakse alates 1. aprillist 2020. a rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste

Keskus kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020

struktuuritoetuste meetmete nimekiri, sest SA Innove struktuurivahendite rakendusüksuse

funktsioonid viiakse Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Lisatakse punkt 1.4.1.8., kus sätestatakse, et tegevus on seotud „Siseturvalisuse arengukava

2020–2030“ tegevussuuna „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ tegevussuunaga 1.1.

„Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks“ (tööversioon).

Täpsustatakse punkti 2.1.4 kohta seletuskirjas toodut, kus sätestatakse tegevuse sihtrühm.

SPIN-i sihtrühmas on riskis olevad noored (nii poisid kui ka tüdrukud) vanuses 10-18 aastat.

Programmi viiakse ellu ja laienetakse esmajärjekorras kõrgema kuritegevusega piirkondades,

tuginedes Justiitsministeeriumi statistikale registreeritud kuritegude arvu kohta 100 000

2

inimese kohta. Aastaks 2023 on eesmärgiks tegutseda SPIN-iga vähemalt kaheksas kõrgema

kuritegevusega maakonnas ning valmistada ette järgmiseks perioodiks üle Eestilist laienemist.

Punkti 2.1.3.1.4. muudetakse. Lisandub toetatav tegevus, mille raames analüüsitakse ja

kohaldatakse SPIN-i kirjeldust ja senist praktikat, et noortega tegelevatele huviala- ja

vabaajategevuse spetsialistidele oleks võimalik viia läbi väljaõpe SPIN-i metoodika

kasutamiseks. Tegevuse eesmärk on jõuda läbi uute huviala- ja vabaajategevuse spetsialistide

SPIN metoodika väljaõppe võimalikult paljude noorteni. Senine praktika on näidanud, et SPIN

metoodika on mõjus, vähendab prosotsiaalset käitumist ja avaldab noore arengule soodsat

mõju. Seega eeldatakse et SPIN metoodika kasutamine ka teistes juhendatud huviala- ja

vabaajategevustes võib parandada sotsiaalseid- ja eluoskusi.

Lisatakse punkt 2.1.3.1.5., kus sätestatakse, et tegevusi viiakse ellu vahemikus 01.12.2014-

31.12.2023. Muudatus on vajalik, et ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi kasutusele

võtu kaudu jõuda võimalikult paljude noorteni kõrgema noorte kuritegevusega piirkondades üle

Eesti.

Punktis 2.1.3.2.1. täpsustatakse, et perioodil 2015-2020 toimuv mõjude hindamise eesmärk on

teaduslikku metoodikat kasutades selgitada välja, millist mõju SPIN-i sessioonides osalemine

noortele avaldab.

Punkti 2.1.3.2.2. muudetakse. Sätestatakse, et perioodil 2020-2023 viiakse läbi täiendav

mõjude hindamine, millega tuvastatakse SPIN-i tugevalt tõendatud mõju olemasolu. Selleks

analüüsitakse perioodil 2015-2020 läbiviidud mõjude hindamist.

Lisatakse punkti 2.1.3.2.3., milles sätestatakse, et tegevusi viiakse ellu vahemikus 01.12.2014-

31.10.2023. Muudatus on vajalik, et arendada SPIN-i mõjude hindamismudelit ning viia läbi

SPIN-i mõjude hindamine.

Punktis 3. lisatakse uus veerg „sihttase 2023.a“ . Paremaks arusaadavuseks tuuakse eraldi välja

tulemusnäitajad „programmi teenust saanute arv“ ning „programmi läbinud laste arv“.

Tulemusnäitaja „programmi teenust saanute arv“ selgituses täpsustatakse, et tegemist on

meetme tegevuse 2.7.3 väljundnäitajaga. See näitaja panustab rakenduskava väljundnäitaja

„Noorsootöö teenustes osalejate koguarv“ saavutamisse koos Haridus- ja teadusministeeriumi

meetme tegevusega 2.7.1, antud TATi panus rakenduskava väljundnäitaja sihttasemesse on

1000 teenust saanut.

Tulemusnäitaja „Programmi läbinud laste arv“ selgituses täpsustatakse, et tegemist on meetme

tegevuse 2.7.3 väljundnäitajaga. Seatakse väljundnäitaja „Elluviidud hooaegade arv“ 2023. a.

sihttase (9), sest selleks ajaks on toimunud tegevused üheksal hooajal. Seatakse väljundnäitaja

„Programmi mõjude hindamise arv“ 2023. a. sihttase (3), sest lisaks kahele hindamisele viiakse

viiakse läbi kolmas SPIN-i mõju hindamine. Tulemusnäitaja „Osakaal noortemeetmest

kasusaajatest, kes on sihtrühmale suunatud tegevused läbinud“ selgituses täpsustatakse, et see

näitaja panustab rakenduskava tulemusnäitaja „Osakaal noortemeetmest kasusaajatest, kes on

sihtgrupile suunatud tegevused läbinud“ panustamisse osaliselt.

Punktis 5. pikendatakse tegevuse abikõlblikkuse perioodi kuni 31. detsembrini 2023. a, kuna

Vabariigi Valitsus otsustas antud meetme tegevusele eraldada ühtekuuluvuspoliitika fondide

tulemusreservi (kokku 1 924 900 eurot), mille toel jätkatakse SPIN-i elluviimisega, tehakse

3

ettevalmistusi üleriigiliseks laienemiseks, pakutakse väljaõpet SPIN metoodika kasutamiseks

teistele huviala- ja vabaajategevuste spetsialistidele, et SPIN-i tõendatud positiivne mõju jõuaks

võimalikult paljude laste ja noorteni ning viiakse läbi täiendav mõjude hindamine.

Punktis 6. asendatakse eelarve tabel uue tabeliga, kus on näha ka partneri toetuse ja

omafinantseeringu jaotus vastavalt STS § 16 lõike 1 punktile 3 ning lisatud on antud meetme

tegevusele eraldatud ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi vahendid (kokku 1 924 900

eurot).

Punktides 7.1.3.1.1. ja 7.1.3.2.1. ühtlustatakse otseste personalikulude ja kaudsete kulude

sõnastus Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ kehtiva redaktsiooni sõnastusega.

Punkti 7.1.3.1.2. täiendatakse ning punkti lisatakse ametisse nimetamise akti alusel töötavad

isikud, et võimaldada hüvitada otseselt projekti heaks töötavate ametnike tööjõukulusid.

Punkti 7.1.3.6. täpsustatakse, et laiendada erisoodustusena käsitletavaid kulusid sh elluviijale

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna töötajatele.

Punkti 7.1.3.9. täiendatakse, et abikõlblikud on ka laagrite ettevalmistamise ja läbiviimise

kulud.

Lisatakse punkt 7.1.3.13., millega sätestatakse, et abikõlblikud on SPIN-i laienemise ja noorte

värbamisega seotud kulud (sh personali- ja transpordikulu ning mh piirkondlike

koordinaatorite/värbamisjuhtide töötasu ja muud seonduvad kulud), sest eesmärgiks on

alustada laienemist üle Eesti.

Punkti 8.1. lisatakse viide ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.

Punktis 8.2. täpsustatakse, et elluviija peab maksetaotlusi rakendusüksusele esitama e-toetuse

keskkonna vahendusel, mitte struktuuritoetuse registri kaudu ega rakendusüksuse kehtestatud

vormil. Samuti täpsustatakse, et juhul, kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev

pärast vea kõrvaldamist.

Punktides 8.3. ja 8.6. täpsustatakse väljamaksete prognoosi punkti numeratsiooni, mis muutus

ühe punkti võrra suuremaks seoses punkti 9 alanumeratsiooni muutumisega.

Punktis 9.1.1. jäetakse välja viited TAT-i lisadele 1 ja 2 ning sätestatakse, et elluviija esitab

RA-le kinnitamiseks RA kinnitatud vormi kohase järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele

vastava eelarve kulukohtade lõikes ning vabas vormis eelarve seletuskirja. Muudatus tuleneb

elluviimise käigus kujunenud RA vajadusest täpsustada ja täiendada vorme paindlikumalt ja

ressursitõhusamalt, kui STS-i §-st 13 tulenev TAT-i kooskõlastamise menetlus seda võimaldab,

et RA-l ning RÜ-l oleks võimalik saada vajadustele vastavat informatsiooni toetatavate

tegevuste elluviimise käigu ja finantsprogressi kohta. Punkti 9.1.1. täiendatakse alapunktiga

9.1.1.1., milles sätestatakse kehtiv praktika, et RA-le esitatud dokumendid kinnitab RA. Samuti

täiendatakse punkti 9.1.1. alapunktiga 9.1.1.2., milles sätestatakse, millised iga-aastase eelarve

muudatused ei eelda RA juhi käskkirja muutmist ning alapunktiga 9.1.1.3., mis sätestab 9.1.1.2.

kohaselt muudetud tegevuskava, eelarve ja seletuskirja RAle teadmiseks edastamise tähtaja.

4

Lisatakse punkt 9.1.2., milles sätestatakse, et elluviijal on kohustus esitada RA-le ja RÜ-le

teadmiseks eelnevate aastate korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates aasta viimase

maksetaotluse väljamaksmisele saatmisest RÜ poolt. Elluviija korrigeerib eelarve tegelike

abikõlblike kulutuste summa põhjal ja esitab selle RA-le ja RÜ-le teadmiseks, et neil oleks

ülevaade eelarve lõppseisust ja sellest tulenevast eelarve võimalikust ülejäägist, mida saab

kasutada järgnevatel aastatel.

Alates senisest punktist 9.1.2. suurenevad selles peatükis ülejäänud punktide numbrid ühe võrra

kuni punktini 9.1.8.

Punktis 9.1.8. kustutatakse viide kohustusele järgida riigihangete seadust, sest see on sätestatud

STSis § 26.

Punkt 9.1.9. tunnistatakse kehtetuks, sest kulu abikõlblikkust tõendavate dokumentide ning

muude tõendite säilitamiskohustus tuleb STSist § 35.

Punktides 11.2. ja 11.3. sätestatakse, et seirearuandeid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu

ning täpsustatakse, et juhul, kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab seirearuande

tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast

vea kõrvaldamist. Samuti täpsustatakse, et seirearuandes kajastatav ehk elluviijalt küsitav teave

tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande

vormil.

Punktis 11.3. lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega neljakümne viielt kalendripäevalt

kolmekümnele kalendripäevale tulenevalt korraldusasutuse juhi 5. novembri 2017. a kirjaga nr

9.2- 2/1788-1 saadetud suunisest RA-dele tagada seirearuannete esitamine nii, et

rakendusüksused jõuaksid andmed struktuuritoetuse registris esitada veebruari lõpuks. Kuna

toetatavate tegevuste abikõlblikkus lõppeb 31.12.2023, siis 45-päevase esitamise tähtaja korral

ei jõuaks rakendusüksus lõpparuannet seatud tähtajaks ära menetleda.

Punktis 11.4. lühendatakse rakendusüksuse aega seirearuande vormikohasuse ja

nõuetekohasuse kontrollimiseks kahekümnelt tööpäevalt viieteistkümnele ning punktides

11.6. ja 11.8. sätestatakse, et rakendusüksus annab elluviijale kuni kümme tööpäeva, mitte

vähemalt kümme tööpäeva, aruandes (seire- ja lõpparuanne) leitud puuduste kõrvaldamiseks.

Muudatused tulenevad korraldusasutuse juhi 5. novembri 2017. a kirjaga nr 9.2-2/1788-1

saadetud suunisest RA-dele tagada seirearuannete esitamine nii, et rakendusüksused jõuaksid

andmed struktuuritoetuse registris esitada veebruari lõpuks.

Punkti 12.4. muudatusega sätestatakse kehtiv praktika, et RA algatab TAT-i ametliku

muutmise pärast seda, kui RÜ, KA ja Rahandusministeerium (RM) on saanud esitada oma

esialgse arvamuse ja/või ettepanekud taotletavatele muudatustele. TAT-i muutmise eelnõu

kooskõlastatakse vastavalt TAT-i punktile 12.8.

Punkti 12.6. muudatusega sätestatakse kehtiv praktika, et RA edastab TAT-i muutmise taotluse

alusel koostatud TAT-i muutmise eelnõu RÜ-le, KA-le ja RM-le arvamuse ja

täiendusettepanekute saamiseks.

Punkti 12.7. muudatusega sätestatakse, et RA otsustab TAT-i ametliku muutmise algatamise

peale seda, kui KA ja RM on saanud esitada oma esialgse arvamuse ja/või ettepanekud

5

taotletavatele muudatustele. TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt TAT-i punktile

12.8.

Punkti 12.9. muudatusega sätestatakse, et TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1. nimetatud

järgmise eelarveaasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist. Seda

juhul, kui tegevuskavas kavandatud tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is

sätestatuga. Seoses punkti 12.9. muutmisega tunnistatakse kehtetuks punkt 12.10.

Muudetakse punkti 14. nimetust, uus nimetus „Vaidluste lahendamine“. Punkti 14.1.

täiendatakse, et RÜ toimingu või otsuse peale tuleb kuni 31. märts 2020 esitada vaie RÜle.

Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt,

sest uus RÜ Riigi Tugiteenuste Keskus ning elluviija Siseministeerium on riigiasutused, kelle

õiguslikke vaidlusi kohtus ei lahendata.

Asendatakse punkt 15. uue sisuga „Riigiabi“. Lisatakse punkt 15.1., millega sätestatakse, et

käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. SPIN on üldist majandushuvi pakkuv

sotsiaalvaldkonna teenus, mille puhul leitakse avaliku teenindamise kohustuste täitja (partner)

avaliku konkursi teel. Toetuse suurus on objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud ning

see ei ole suurem, kui avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks vajalik. Avalik konkurss

korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerival moel

ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Avaliku konkursi tulemusel valitakse

välja majanduslikult kõige soodsam (või odavaim) pakkumine ning partner ei saa toetusega

majanduslikku eelist.

Muutub punkti „Rakendussätted“ numeratsioon (uus punkt 16.) „Riigiabi“ punkti lisandumise

tõttu.

Lisade loetelus tunnistatakse kehtetuks lisad 1−4, kuna need sätestatakse Siseministeeriumi

välisvahendite osakonna juhataja otsusega. Muudatus on vajalik selleks, et nendes lisades

olevaid vorme saaks rakendamise käigus kerkivatest vajadustest lähtuvalt ajakohastada aja- ja

ressursitõhusamalt, kui TAT-i lisaks olemine võimaldab.

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu

Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa

Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.

5. Käskkirja mõjud

6

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud

vajadustele ning võimaldavad kasutusele võtta ühtekuuluvuspoliitika tulemusreservi vahendid,

et viia SPIN-i ellu 2023. a lõpuni.

Praegu kehtiva TAT-i lisades 1−4 olevate vormide kehtestamine RA juhi eraldiseisva

käskkirjaga vähendab halduskoormust, kuna vormide muutmiseks ei tule edaspidi algatada

õigusakti muutmise kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i

abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 3 alusel

õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus

koos Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega

(Haridus- ja Teadusministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama

prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest

(Kultuuriministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad

läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad

tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu

saadetakse kooskõlastamiseks rakendusüksusele SA Innove ning teadmiseks TAT-i partnerile

MTÜ SPIN.

KÄSKKIRI

20.02.2020 nr 14-12.3/136-1

muudetud järgmise käskkirjaga:

xx.yy.zz nr 1-3/

Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja

nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused

noortele arenguvõimaluste pakkumiseks

programmi SPIN abil“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. aasta korraldusega nr 557 „„Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.

1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN

abil“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava)

prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.7 „Noorte

tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste

kättesaadavuse kaudu“ (edaspidi meede) tegevuse 2.7.3 „Riskis olevatele noortele

arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ (edaspidi meetme tegevus)

elluviimiseks tegevusena „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“

(edaspidi toetatav tegevus). (muudetud siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

1.1.2. Toetatava tegevuse nimetust „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN

abil“ kasutatakse Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta määruse nr 146 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud

objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ mõistes

projekti nimetusena.

1.2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

1.2.1. Rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ eesmärk on

edendada sotsiaalset kaasatust ning võidelda vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise

vastu. Prioriteetse suuna 3. investeerimisprioriteedi eesmärk on aktiivne kaasamine,

sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada

tööalast konkurentsivõimet.

1.2.2. Investeerimisprioriteedi raames seatud Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärk 7

on kaasata noori, sealhulgas tõrjutusriskis noori, ja parandada nende tööhõivevalmidust.

1.2.3. Meetme eesmärk on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele,

ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ning toetada noorte

aktiivsete eluhoiakute kujunemist.

1.2.4. Toetatava tegevuse eesmärk on ennetada ja vähendada riskis olevate 10–18aastaste

noorte (edaspidi noorte) sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte

aktiivsete eluhoiakute kujunemist.

1.2.4.1. Toetatava tegevuse tulemusel on ellu viidud ja arendatud spordil põhinevat

kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN, mille abil on noortele loodud lisavõimalused

sisustada oma vaba aega, osaleda sporditegevuses ning omandada eluks vajalikke

oskusi. Tegevuse elluviimise käigus on töötatud välja praktika, kuidas spordi- ja

huvitegevus toetaks teadlikult ja mitmekülgselt noorte arengut ning kujundaks lisaks

spordioskustele ka elus toimetulekuks vajalikke oskusi. (muudetud siseministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

1.3. Toetatava tegevuse elluviija, partner, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Toetatava tegevuse elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium. Käesolevas

käskkirjas käsitatakse elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakonda.

1.3.2. Elluviija partner on MTÜ SPIN.

1.3.3. Toetatava tegevuse rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a Sihtasutus

Innove, alates 1.aprillist 2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus. (muudetud siseministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

1.3.4. Toetatava tegevuse rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium. Käesolevas

käskkirjas käsitatakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite osakonda.

1.4. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega

1.4.1. Toetatav tegevus on seotud järgmiste valdkondlike arengukavadega:

1.4.1.1. „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“ alaeesmärgi 2 „Noorel on väiksem risk olla

tõrjutud“ meede 2.1 „Noorte kaasamise suurendamine ja noorte tööhõivevalmiduse

parandamine“;

1.4.1.2. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ programmi „Turvalised kogukonnad“

poliitikainstrument 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“;

1.4.1.3. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ tegevussuuna 1 „Sotsiaalne sidusus ja

võrdsed võimalused“ alaeesmärk 1 „Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus

tervises vähenenud“;

1.4.1.4. „Laste ja perede arengukava 2012–2020“ strateegilise eesmärgi 3 „Lapse õigused on

tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja

tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda“ meede 3.3 „Inimeste vajadustest

lähtuvate efektiivsete sekkumiste pakkumine ja arendamine“;

1.4.1.5. „Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018“ arengusuund 1 „Alaealiste

kuritegevuse ennetamine“ ning arengusuund 2 „Korduvkuritegevuse ennetamine“;

1.4.1.6. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Piirkondade tugevam

sidustatus ja arendusvõimekus“;

1.4.1.7. „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020“ alaeesmärk 1 „Inimeste

oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud“.

1.4.1.8. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tegevussuuna „Ennetav ja turvaline

elukeskkond“ tegevussuunaga 1.1. „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö

turvalisuse tagamiseks“ (tööversioon). (lisatud siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-

3/zz)

2. Toetatav tegevus

2.1. Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendavad elluviija ja partner. Elluviija ülesanded on seada

toetatava tegevuse prioriteete, suunata toetatava tegevuse sisu ning toetada ja jälgida

partnerit tema ülesannete täitmisel. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada

toetatava tegevuse elluviimist.

2.1.2. Tulemus

2.1.2.1.1. Toetatava tegevuse tulemusena on viidud ellu spordil põhinev kogukondlik

ennetusprogramm SPIN (edaspidi SPIN või programm) ja seda arendatud.

Programmiga on loodud noortele lisavõimalused sisustada vaba aega sportimise,

huvitegevuse ja eluoskusi arendavate tegevustega. Programmi mõjude hindamise

tulemusel on välja selgitatud, millist mõju on programmis osalemine noortele

avaldanud.

2.1.3. Toetatava tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. SPIN-i elluviimine

2.1.3.1.1. SPIN-i elluviimisele eelneb programmi ettevalmistamine. Seejärel alustatakse

sessioonide läbiviimisega. Sessioone viivad ellu spetsiaalse väljaõppe saanud

treenerid ja abitreenerid. Sessioonide käigus pakutakse osalejatele võimalusi: a)

vabas õhkkonnas sporti teha ning sellega seotud oskusi arendada; b) omandada

mängu- ja võistluskogemust ning c) arendada eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi ja

tugevdada nende kaitsetegureid. Sessioonide sisu ning ülesehitus kujundatakse

treenerite ja abitreenerite eestvedamisel koos noortega, et tugevdada noorte sidet

programmiga ning pakkuda neile võimalust mõjutada programmi sisu.

2.1.3.1.2. SPIN-i elluviimisel on oluline teha kindlaks muutused osalejate aktiivsuses ja

arengus. Sessioonide jooksul koguvad ning sisestavad treenerid ja abitreenerid

elektroonilisse andmekeskkonda andmeid osalejate kohalkäimise, aktiivsuse ja

arengu kohta. See võimaldab treeneril ja teistel noortega kokku puutuvatel pooltel

seirata sessioonides osalejate arengut, võimekust ja vajadusi ning kohaldada

tegevusi, mis vastaksid noorte vajadustele, toetades seeläbi noorte arengut.

2.1.3.1.3. Selleks, et SPIN vastaks osalejate vajadustele ning käiks kaasas keskkonna pideva

muutumisega, peab SPIN-i selle elluviimise käigus arendama. Selleks korraldatakse

treeneritele ja abitreeneritele järjepidevaid supervisioone ja täienduskoolitusi ning

lisanduvatele meeskonnaliikmetele vajalikke baaskoolitusi. Lisaks sellele

arendatakse sessioonide sisu vastavalt kohalikele vajadustele.

2.1.3.1.4. SPIN-i eesmärk on jõuda võimalikult paljude noorteni, kes võiksid tegevustest kasu

saada. SPIN-i kirjeldust ja senist praktikat analüüsitakse ja kohaldatakse selliselt, et

noortega tegelevatele huviala- ja vabaajategevuse spetsialistidele oleks võimalik

viia läbi väljaõpe SPIN-i metoodika kasutamiseks. Tegevuse käigus töötatakse välja

koolitusmaterjalid, viiakse läbi koolitused ja vajadusel pakutakse vajalikku tuge

spetsialistidele metoodika rakendamiseks. (muudetud siseministri xx.yy.2020

käskkirjaga nr 1-3/zz)

2.1.3.1.5. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.12.2023. (lisatud siseministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz).

2.1.3.2. SPIN-i mõjude hindamine

2.1.3.2.1. SPIN-i elluviimisega paralleelselt hinnatakse selle mõjusid. Perioodil 2015-2020 on

mõjude hindamise eesmärk teaduslikku metoodikat kasutades selgitada välja, millist

mõju SPIN-i sessioonides osalemine noortele avaldab. Selleks palutakse osalejatel

hooaja alguses ja lõpus täita küsimustik, mille tulemusi analüüsivad eksperdid.

Küsimustiku täitmist koordineerivad programmi abitreenerid koos uuringu

läbiviijaga. Täpsem uuringumeetod valitakse SPIN-i elluviimise käigus koos

ekspertidest koosneva töörühmaga. (muudetud siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga

nr 1-3/zz)

2.1.3.2.2. Perioodil 2020-2023 analüüsitakse aastatel 2015-2020 väljatöötatud ja rakendatud

mõjude hindamise metoodikat ning arendatakse sellest lähtuvalt SPIN-i mõjude

hindamismudelit. Uuendatud hindamismudeli põhjal viiakse läbi SPIN-i mõjude

hindamine ning valmib hindamistulemusi kajastav raport. (muudetud siseministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

2.1.3.2.3. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 01.12.2014–31.10.2023 (lisatud siseministri …

käskkirjaga nr 1-3/xx).

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on riskis olevad noored (nii poisid kui ka tüdrukud)

vanuses 10–18 aastat, kelle püsielukoht on piirkonnas, kus on rohkem kuritegevust.

3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed

Näitajad Näitaja

nimetus

Algtase Sihttase

2018. a

Sihttase

2020. a

Sihttase

2023. a

Selgitus

Tulemusnäi

taja

Programmi

teenust

saanute arv1

0 600 1000 1000 Tulemusnäitaj

a moodustab

meetme

tegevuse 2.7.3

väljundnäitaja

„Programmi

teenust

saanute arv“.

Tulemusnäitaj

a panustab

rakenduskava

väljundnäitaja

sse

„Noorsootöö

teenustes

osalejate

koguarv“

saavutamisse.

Selle sihttase

kokku on 199

000 ja antud

näitaja

panustab

sellesse

osaliselt (1000

1 Teenust saanuks loetakse sihtrühma liige, kes on programmi tegevustes osalenud vähemalt ühe korra.

teenust

saanuga).

Tulemusnäi

taja

Programmi

läbinud laste

arv2

300 700 700 Tulemusnäitaj

a moodustab

meetme

tegevuse 2.7.3

väljundnäitaja

„sh

programmi

läbinud laste

arv“

Väljund-

näitaja

Elluviidud

hooaegade arv

0 4 6 9 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Väljund-

näitaja

Programmi

mõjude

hindamise

raportite arv

0 1 2 3 Toetatava

tegevuse

spetsiifiline

näitaja

Tulemus-

näitaja

Osakaal

noortemeet-

mest kasusaa-

jatest, kes on

sihtrühmale

suunatud

tegevused

läbinud

0 50% 70% 70% Panustab

rakenduskava

tulemusnäitaja

„Osakaal

noortemeetme

st

kasusaajatest,

kes on

sihtgrupile

suunatud

tegevused

läbinud“

saavutamisse.

Selle sihttase

kokku on 89%

ja antud

näitaja

panustab

sellesse

osaliselt.

(muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx). 4. Toetatava tegevuse eeldatav mõju läbivatele teemadele

4.1. Toetataval tegevusel on eeldatav toetav mõju järgmistele läbivatele teemadele: võrdsed

võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.

2 Programmi läbinud lapseks loetakse sihtrühma liige, kes on programmi tegevustes osalenud 70 tundi

5. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood

5.1. Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.12.2014–31.12.2023. (muudetud

siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

6. Toetatava tegevuse eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi

SPIN abil

3 223 650 100%

1.1 ESF-i toetus 2 740 103 85%

sh elluviija partner 2 655 103

1.2 Riiklik kaasfinantseering 483 547 15%

sh elluviija partner 468 547

1.3 Omafinantseering 0 0%

(muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

7.1. Abikõlblikud kulud

7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib toetatava tegevuse abikõlblikkuse

perioodil, makstakse toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva

jooksul pärast toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppu ning on kooskõlas

Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

7.1.2. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. aasta määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud

tingimustest ja korrast.

7.1.3. Abikõlblikud kulud on:

7.1.3.1. Otsesed personalikulud

7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse tegemise ja projekti

juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning

§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise

õigusakti alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud.

Töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad

füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse

§ 3 lõikes 4 sätestatule. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

7.1.3.2. Kaudsed kulud

7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,

mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad

toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud

personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti

administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.

(muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15%

toetatava tegevuse otsestest personalikuludest.

7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud

7.1.3.3.1. Abikõlblikud on otsese personali lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate

isikute majutus-, transpordi-, reisikindlustuse ja viisakulud ning päevarahad, kui

nad osalevad toetatava tegevuse elluviimises ning nende kulud on toetatava

tegevuse elluviimiseks vajalikud.

7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.

7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud

tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud

7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud

7.1.3.6. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside

kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena

käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude

puhul (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx)

7.1.3.7. Treeningute ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, sealhulgas treenerite ja

abitreenerite töövahendid, spordivahendid ja -inventar ning sise- ja välisväljakute

rent

7.1.3.8. Eluks vajalike sotsiaalsete oskuste arendamise sessioonide ettevalmistamise ja

läbiviimise kulud, sealhulgas varustus ja vahendid

7.1.3.9. Spordivõistluste, turniiride ja laagrite ettevalmistamise ja läbiviimise kulud,

sealhulgas osalejate transport, toitlustus, majutus, auhinnad ja meened (muudetud

siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx)

7.1.3.10. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta

määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse

teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega,

sealhulgas veebilehe halduskulud, turundus- ja infomaterjalide kulud

7.1.3.11. Tõlkekulud

7.1.3.12. Juhend- ja õppematerjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi-

ja autoritasud

7.1.3.13. SPIN-i laienemise ja noorte värbamisega seotud kulud, sealhulgas personali- ja

transpordikulu (lisatud siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused

7.1.4.1. Asjade ja teenuste ostmine on abikõlblik juhul, kui elluviija või partner küsib

pakkujate paljususe korral kolm hinnapakkumust nende asjade ja teenuste

ostmiseks, mille maksumus ilma käibemaksuta või koos kõigi tööjõumaksudega

ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta. Hinnapäring peab olema võimalikele

pakkujatele edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.2. Mitteabikõlblikud kulud

7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule

järgmised kulud:

7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

7.2.1.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;

7.2.1.3. kinnisasjade ostmise kulu;

7.2.1.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS)

§-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike 1

punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse

RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab

maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse esitamise uueks tähtajaks järgmine

tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3. nimetatud prognoosile kõige harvem

kord kvartalis ja kõige tihedamini kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus

on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab elluviija maksetaotluse kord

kuus. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:

8.4.1. väljavõtte oma ja partneri raamatupidamise sise-eeskirjast;

8.4.2. koopia partneri hankekorrast, kui partneril on hankekorra kehtestamise kohustus

riigihangete seaduse alusel või partner on hankekorra kehtestanud ilma vastava

kohustuseta;

8.4.3. lühikirjeldus toetatava tegevuse rakendamisega seotud dokumentide algatamise,

kooskõlastamise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud

õiguste korral nende volituste koopiad.

8.5. Punktis 8.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid

varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle

kohta kirjaliku kinnituse.

8.6. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3. nimetatud väljamaksete

prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist

tõendavate dokumentide koopiad. Erandina ei pea ühendmääruse § 11 lõike 4 kohaselt

riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente kulude

kohta, mille on teinud riigiasutus. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

8.7. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.

8.8. Punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt tegelikele

otsestele personalikuludele.

8.8.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata

ega kontrollita.

8.8.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast,

tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

8.9. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 6 nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest

kuludest ja kõige rohkem määratud toetuse summa ulatuses.

8.10. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad

STS-i §-s 30 nimetatud asjaolud.

8.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane toetuse

väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande

kinnitanud.

8.12. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.

Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

9. Elluviija kohustused

9.1. Lisaks TAT-is sätestatule kohalduvad elluviijale STS-is ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26 sätestatule on

elluviija kohustatud:

9.1.1. esitama RA-le jooksva aasta 15. novembriks kinnitamiseks toetatava tegevuse

järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA

kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja. 2014. ja 2015. aasta

tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskiri kinnitatakse koos TAT-iga;

9.1.1.1 eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA3;

9.1.1.2 punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve

seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve

muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni

15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis;

9.1.1.3 punkti 9.1.1.2. kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve esitab

elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ

kooskõlastuse saamisest;

9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe

kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele

saatmisest RÜ poolt;

9.1.3. esitama RÜ-le järgmise aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi

vormi kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija

15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

9.1.4. esitama RÜ-le väljamaksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb

esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates;

9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevustele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.1.7. viima toetatava tegevuse ellu vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

9.1.8. elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist;

9.1.9. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed

ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;

9.1.10. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid supervisioonidel ja

täienduskoolitustel osalevate treenerite ja abitreenerite kohta vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2

punktile e ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le

kinnitatud vormil kord kvartalis.

(muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

3 Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.

10. Partneri kohustused

10.1. Partner peab täitma STS-i §-s 25 nimetatud kohustusi.

10.2. Lisaks STS-i §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud sõlmima elluviijaga

lepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused

toetatava tegevuse elluviimisel. 11. Toetatava tegevuse elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord

11.1. Toetatava tegevuse elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks

(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate

toetatava tegevuse elluviimisest, väljund- ja tulemusnäitajate täitmisest, toetatava

tegevuse tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatava tegevuse

mõjust läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve

järgimisest.

11.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

31. jaanuariks. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.

Vahearuandes kajastatav informatsioon tuleneb e-toetuse keskkonna vahearuande

vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. Kui tehniline viga e-toetuse

keskkonna töös takistab vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise

tähtajaks järgmine tööpäeva pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri …

käskkirjaga nr 1-3/xx).

11.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast

arvates. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus

kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös

takistab seirearuande esitamist, loetakse uueks seirearuande esitamise tähtajaks

järgmine tööpäeva pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr

1-3/xx).

11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande saamisest arvates, kas aruanne on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-

3/xx).

11.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja edastab selle RA-le

teadmiseks.

11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie

tööpäeva jooksul ja edastab selle RA-le teadmiseks. (muudetud siseministri …

käskkirjaga nr 1-3/xx).

11.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie

tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta

sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel

menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 11.8.

11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab

RÜ-d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

12. Toetatava tegevuse ja selle elluviimise tingimuste muutmine

12.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavat

tegevust, eelarvet, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatava tegevuse abikõlblikkuse

perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse.

12.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini

võib TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

12.4. RA vaatab punktis 12.2. nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest

arvates ning algatab TAT-i muutmise pärast punktis 12.6. nimetatud RÜ,

korraldusasutuse (edaspidi KA) ja Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) arvamuse

saamist. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

12.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

12.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse alusel koostatud TAT-i muutmise eelnõu RÜ-le,

KA-le ja RM-le arvamuse saamiseks. RÜ-l, KA-l ja RM-l on õigus esitada muudatuste

kohta ettepanekuid. (muudetud siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

12.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava

tegevuse edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-

le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25

tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise

pärast punktis 12.6. nimetatud arvamuse saamist KA-lt ja RM-lt. (muudetud

siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

12.8. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest

RÜ-d ja elluviijat. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohaselt

kooskõlastamisele.

12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1. nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,

eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas

kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud

siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx).

12.10. tunnistatud kehtetuks siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine

13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS-i §-des 45 ja 46.

13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS-i § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus

STS-i § 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS-i §-dele

45–47.

13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS-i §-dele 48 ja 49.

14. Vaidluste lahendamine

14.1. Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse

kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse

vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. (muudetud siseministri

xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

15. Riigiabi

15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.

(muudetud siseministri xx.yy.2020 käskkirjaga nr 1-3/zz)

16. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2014. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx) Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve vorm kulukohtade kaupa (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx) Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx) Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri … käskkirjaga nr 1-3/xx) Lisa 5. Seletuskiri

Lisa 6. Toetatava tegevuse tegevuskava perioodil 01.12.2014–31.12.2015

Lisa 7. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa 2014.–2015. aastal

Lisa 8. Seletuskiri toetatava tegevuse eelarvele 2014.–2015. aastal

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

20.02.2020 nr 14-12.3/136-1

Siseministri 3. juuli 2015. a käskkirja

nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele

arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN

abil“ muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7

lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 3. juuli 2015. aasta käskkirja nr 1-

3/145 „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN

abil“ muutmise eelnõu.

Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lõike 4 alusel palume eelnõu

kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Sama:

Sotsiaalministeerium

Riigikantselei

SA Innove

Teadmiseks:

MTÜ SPIN

Lisa: 1. „Siseministri 3. juuli 2015. aasta käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused

noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine“ eelnõu;

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

2. „Siseministri 3. juuli 2015. aasta käskkirja nr 1-3/145 „Toetuse andmise tingimused

noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN abil“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri;

3. „Toetuse andmise tingimused noortele arenguvõimaluste pakkumiseks programmi SPIN

abil“ muudetud tervikteksti eelnõu.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Margit Tilk 6125242

[email protected]