MUUDETUD (06.05.2021 nr 192; 03.03.2021 nr 157) Kulude hüvitamine

KANTSLERI KÄSKKIRI

Tallinn 03.11.2020 nr 279

Kulude hüvitamine

Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi

põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 24 ning kultuuriministri 28.01.2014 käskkirja nr 36 „Volituse

andmine“ punkti 1.2 alusel:

1. Käskkiri määrab kindlaks Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) ametnikule ja

töötajale (edaspidi ühiselt teenistuja) teenistusülesannete täitmiseks kasutatava isikliku

sõiduauto, ühistranspordi sõidukulude, tervise edendamiseks tehtavate kulutuste ja prillide

või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite kulude hüvitamise alused ja korra.

2. Teenistusülesannete täitmiseks kasutatava isikliku sõiduauto kulude hüvitamine

2.1. Kui teenistuja kasutab lähetuses käimiseks isiklikku sõiduautot, siis hüvitatakse talle

sõidukulu järgmiselt:

2.1.1. kui lähetuses käies viibib sõiduautos teenistuja üksi, siis hüvitatakse sõidukulu

kuludokumendi alusel arvestusega kuni 8 liitrit 100 km läbisõidu kohta, kuid mitte

rohkem kui esitatud kütusetšeki summas;

2.1.2. kui lähetuses käies viibib sõiduautos koos teenistujaga veel kuni kaks isikut, siis

hüvitatakse sõidukulu kuludokumendi alusel arvestusega kuni 10 liitrit 100 km

läbisõidu kohta, kuid mitte rohkem kui esitatud kütusetšeki summas;

2.1.3. kui lähetuses käies viibib sõiduautos koos teenistujaga kokku neli ja enam isikut,

siis hüvitatakse sõidukulu sõidupäeviku alusel arvestusega 0,3 eurot ühe

teenistusülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui

335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava teenistuja kohta.

Lähetuse kuluaruandele lisab teenistuja sõidupäeviku vabas vormis failina või

kirjelduse lahtris vabatekstina. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduauto riikliku

registrimärgi andmeid ning läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral.

2.2. Teenistujatele hüvitatakse isikliku sõiduauto teenistussõitudeks kasutamine (mis ei ole

seotud lähetusega) sõidupäeviku alusel arvestusega 0,3 eurot ühe teenistusülesannete

täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud

sõitude eest ühe hüvitist saava teenistuja kohta. Teenistuja lisab kuluaruandele

sõidupäeviku vabas vormis failina või kirjelduse lahtris vabatekstina. Sõidupäevik peab

sisaldama sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid ning läbisõidumõõdiku alg- ja

lõppnäitu iga töösõidu korral.

3. Ühistranspordi sõidukulude hüvitamine

3.1. Teenistujatele, kelle elukoht (kus teenistuja alaliselt või peamiselt elab) asub väljaspool

Tallinna, hüvitatakse ühistranspordi sõidukulud esitatud kuu- või kvartalipiletite alusel

kuni 65 euro ulatuses kvartalis.

3.2. Punktis 3.1 nimetatud kulude hüvitamise kinnitab riigitöötaja iseteenindusportaalis

(edaspidi RTIP) teenistuja vahetu juht.

4. Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine

4.1. Tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi hüvitatakse teenistujatele 75% ulatuses

kuludokumentide alusel, kuid mitte rohkem kui 100 euro ulatuses kvartalis iga teenistuja

kohta.

4.2. Ministeerium hüvitab järgmisi tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi:

4.2.1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

4.2.2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;

4.2.3. kulutused tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat

kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise

logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.

4.3. Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamise avaldus esitatakse mitte tihedamini

kui üks kord kuus jooksva kvartali kohta, sh kuludokumendid tuleb esitada käimasoleva

kvartali jooksul, mitte tagantjärele eelmiste kvartalite kohta.

4.4. Teenistuja poolt kvartalis kasutamata jäänud hüvitise osa ei saa kasutada teine teenistuja

ega üle kanda järgmistesse kvartalitesse. Kvartaalseid hüvitisi ei saa kalendriaasta sees

summeerida.

4.5. Punktis 4.2 nimetatud kulude hüvitamise kinnitab RTIP-is teenistuja vahetu juht.

5. Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine

5.1. Kuvariga töötavatele teenistujatele korraldatakse tööandja kulul perioodilist silmade ja

nägemise kontrolli töötervishoiuarsti määratud tähtaegade kohaselt, kuid mitte harvem

kui üks kord kolme aasta jooksul.

5.2. Kui kuvariga töötava teenistuja tervisekontrolli käigus selgub, et tema nägemisteravus

on muutunud, on teenistujal õigus saada prillide või muude nägemisteravust

korrigeerivate abivahendite soetamisel hüvitist.

5.3. Silmade ja nägemise kontroll tehakse reeglina töötervishoiuteenuse korraldamise käigus,

kuid teenistujal on võimalus pöörduda ka ise silmaarsti/optometristi vastuvõtule

perioodiliste arstlike kontrollide vahelisel ajal. Vajaduse korral väljastab

silmaarst/optometrist teenistujale tervisekontrolli käigus tööks vajalike prillide või

muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite kohta retsepti.

5.4. Teenistujal on õigus taotleda prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate

abivahendite hüvitamist jooksval aastal üks kord kuni 150 euro ulatuses, kui:

5.4.1. teenistuja töötab kuvariga vähemalt poole oma tööajast;

5.4.2. teenistuja on tööandja juures töötanud vähemalt 6 kuud.

5.5. Tervisekontrolli korraldamise ja perioodilisuse kohta peab arvestust personalibüroo

peaspetsialist/töökeskkonnaspetsialist.

5.6. Punktis 5.2 nimetatud kulude hüvitamise kinnitab RTIP-is teenistuja vahetu juht.

6. Tunnistan kehtetuks kantsleri 02.10.2014 käskkirja nr 44 „Ametiautode ja isiklike

sõiduautode ametisõitudeks kasutamise korraldamine ja piirmäärad ning ühistranspordi

sõidukulude hüvitamine“, kantsleri 09.05.2018 käskkirja nr 12 „Tervise edendamiseks

tehtavate kulutuste hüvitamise kord“ ja kantsleri 11.09.2018 käskkirja nr 17 „Prilliklaaside

maksumuse kompenseerimise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Sits