Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 2 |
Registreeritud | 23.01.2025 |
Sünkroonitud | 28.01.2025 |
Liik | Kantsleri põhitegevus |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-3 Kantsleri käskkirjad |
Toimik | 1-3/2025 Kantsleri käskkirjad |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ingrid Raag |
Originaal | Ava uues aknas |
KANTSLERI KÄSKKIRI
Tallinn 23.01.2025 nr 2
Ühistranspordi sõidukulude, mobiiltelefoni
soetamise, tervise edendamiseks tehtavate
kulutuste ja prillide või muude
nägemisteravust korrigeerivate abivahendite
ning isikliku sõiduauto teenistusülesannete
täitmiseks (v.a. lähetus) kasutamise kulude
hüvitamise kord
Vabariigi Valitsuse 09.06.2022 määrusega nr 62 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“
§ 7 lõike 2 punkti 2 ning kultuuriministri 28.01.2014 käskkirja nr 36 „Volituse andmine“ punkti
1.2 alusel:
1. Kinnitan alates 01.01.2025 Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) ametnikule ja
töötajale (edaspidi ühiselt teenistuja) ühistranspordi sõidukulude, mobiiltelefoni soetamise,
tervise edendamiseks tehtavate kulutuste ja prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate
abivahendite kulude ning isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmiseks (v.a. lähetus)
kasutamise hüvitamise alused ja korra. (lisatud)
2. Tunnistan kehtetuks kantsleri 03.11.2020 käskkirja nr 279 “Kulude hüvitamine” ja kantsleri
02.09.2022 käskkirja nr 34 “Mobiilsideteenuse kasutamine” punkti 3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
KINNITATUD
Kultuuriministeeriumi kantsleri
23.01.2025 käskkirjaga nr 2
Lk 2 / 4
ÜHISTRANSPORDI SÕIDUKULUDE, MOBIILTELEFONI SOETAMISE, TERVISE
EDENDAMISEKS TEHTAVATE KULUTUSTE JA PRILLIDE VÕI MUUDE
NÄGEMISTERAVUST KORRIGEERIVATE ABIVAHENDITE KULUDE NING
ISIKLIKU SÕIDUAUTO TEENISTUSÜLESANNETE TÄITMISEKS (v.a. lähetus)
KASUTAMISE HÜVITAMISE KORD
1. Ühistranspordi sõidukulude hüvitamine.
1.1.´ Teenistujatele, kelle elukoht (kus teenistuja alaliselt või peamiselt elab) asub väljaspool
Tallinna, hüvitatakse ühistranspordi sõidukulud esitatud kuu- või kvartalipiletite alusel
kuni 150 euro ulatuses kvartalis.
1.2. Punktis 1.1 nimetatud kulude hüvitamise kinnitab riigitöötaja iseteenindusportaalis
(edaspidi RTIP) teenistuja vahetu juht.
2. Mobiiltelefoni kulude hüvitamine.
2.1. Ministeerium hüvitab teenistujale 50% mobiiltelefoni ostuhinnast maksimaalselt 500 euro
ulatuses. Hüvitise saamiseks esitab teenistuja vastavasisulise taotluse riigitöötaja
iseteenindusportaali majanduskulude moodulis, võttes arvesse järgmist:
2.1.1. hüvitist on võimalik taotleda üks kord kahe aasta jooksul;
2.1.2. telefonis haldusala e-teenuste kasutamiseks nõustub teenistuja vajalike
ministeeriumi rakendatavate teenuste- ja turvaseadistustega;
2.1.3. soetatud mobiiltelefon kuulub teenistujale;
2.1.4. katseajal ei saa hüvitist taotleda.
2.2. Mobiiltelefoni maksumust võidakse mitte hüvitada, kui taotluse esitamise hetkeks on
teenistuja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks esitatud ülesütlemisavaldus või teatis
teenistusest vabastamise kohta.
3. Tervise edendamiseks tehtavate kulutuste hüvitamine.
3.1. Tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi hüvitatakse teenistujatele kuni 100 euro ulatuses
kvartali ja teenistuja kohta.
3.2. Ministeerium hüvitab järgmisi tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi:
3.2.1 avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;
3.2.2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt
seotud kulutused;
3.2.3. kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik
hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi
raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja;
3.2.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.
3.3. Kulude hüvitamiseks kasutatakse veebikeskkonda Stebby (edaspidi Stebby), mis koondab
erinevaid sportimisvõimalusi ning teisi heaolu edendavaid teenuseid ja üritusi. Stebbys
ministeeriumi kompensatsioonikontoga liitumiseks loob teenistuja endale keskkonda
kasutajakonto ning edastab sealtkaudu taotluse ministeeriumi kompensatsioonikontoga
liitumiseks.
3.4. Ravikindlustuslepingu aktiveerimiseks tuleb teenistujal oma soovist teavitada
personalinõunikku enne 25. kuupäeva. Sõltuvalt valitud ravikindlustuspaketist võib
teenistujal teiste heaoluteenuste hüvitamise võimalus kaduda või selleks ettenähtud summa
väheneda.
KINNITATUD
Kultuuriministeeriumi kantsleri
23.01.2025 käskkirjaga nr 2
Lk 3 / 4
3.5. Kindlustuskaitse perioodi on 12 kuud ja järgmise kindlustusperioodi alguses võivad
teenistujad teha uue valiku, kas Stebby heaolukompensatsiooni või ravikindlustuse kasuks.
Valitud kindlustuspaketti ei ole võimalik ravikindlustusperioodi ajal vahetada ning kehtivat
kindlustuspoliisi on saab peatada vaid juhul, kui teenistussuhe lõpeb.
3.6. Stebbyga mitte liitunud teenusepakkujate teenuste kasutamise kulud hüvitatakse samuti
Stebby kaudu. Selleks tasub teenistuja teenusepakkuja arve ja laeb kuludokumendi vastava
kvartali jooksul Stebbysse üles, misjärel hüvitatakse talle tehtud kulutused punktis 3.1
märgitud alustel.
3.7. Stebby kompensatsioonikontoga liitunud teenistujatele lisatakse iga kvartal kontole 100
eurot. Kui hüvitis jääb teenistuja poolt jooksvas kvartalis kasutamata või kasutatakse
osaliselt, kandub kasutamata hüvitise osa edasi järgmisesesse kvartalisse. Kvartaalseid
hüvitisi saab kalendriaasta sees summeerida kuni 400 euro ulatuses.
4. Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamine.
4.1. Kuvariga töötavatele teenistujatele korraldatakse tööandja poolt perioodilist silmade ja
nägemise kontrolli, arvestades töötervishoiuarsti või silmaarsti/optometristi määratud
tähtaega, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme aasta jooksul või teenistuja nõudmisel
nägemishäirete korral.
4.2. Tööandjal on võimalus saata teenistuja nägemishäirete ilmnemisel lisaks töötervishoiuarsti
poolt tehtavale kontrollile ka silmaarsti või optometrist kontrolli juhul, kui teenistuja on
tööandjale märku andnud, et kuvariga töötamine on häiritud. Sarnaselt töötervishoiuarsti
kontrollile hüvitab tööandja ka optometristi ja silmaarsti poolt tehtava kontrolli
maksumuse.
4.3. Teenistujal on õigus taotleda prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate vahendite
hüvitamist, kui:
4.3.1. teenistuja töötab kuvariga vähemalt poole oma tööajast;
4.3.2. töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgus, et teenistujal
on kuvariga töötamiseks vajalikud nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid (k.a
juhul kui nägemisteravus ei ole muutunud ning kui olemasolevad prillid on
kahjustunud, purunenud või kaotatud);
4.3.3. teenistuja on tööandja juures töötanud vähemalt 4 kuud.
4.4. Kuvariga tööks sobivate prillide või kontaktläätsede kulude hüvitamist on teenistujal õigus
taotleda kuni 75% ulatuses ostuhinnast, kuid mitte rohkem, kui 150 euro ulatuses aastas.
4.5. Teenistujal, kes ei kasuta kuvariga tööks optilisi prille, on õigus taotleda sinist valgust
blokeerivate klaasidega prillide hüvitamist kuni 50 euro ulatuses aastas.
4.6. Tervisekontrolli korraldamise ja perioodilisuse kohta peab arvestust
personalinõunik/töökeskkonnaspetsialist.
4.7. Punktides 4.4. kuni 4.5. nimetatud kulude hüvitamise kinnitab RTIP-is teenistuja vahetu
juht.
4.8. Prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate vahendite maksumust võidakse mitte
hüvitada, kui taotluse esitamise hetkeks on teenistuja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks
esitatud ülesütlemisavaldus või teatis teenistusest vabastamise kohta.
KINNITATUD
Kultuuriministeeriumi kantsleri
23.01.2025 käskkirjaga nr 2
Lk 4 / 4
5. Isikliku sõiduauto teenistusülesannete täitmiseks (v.a. lähetus) kasutamise hüvitamine.
5.1. Teenistujale hüvitatakse isikliku sõiduauto teenistussõitudeks kasutamine (mis ei ole
seotud lähetusega) sõidupäeviku alusel arvestusega 40 eurosenti ühe teenistusülesannete
täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 400 eurot kalendrikuus ühe
hüvitist saava teenistuja kohta.
5.2. Majanduskulude aruandele lisab teenistuja sõiduauto kasutamisõigust tõendava
dokumendi koopia ning sõidupäeviku. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduauto riikliku
registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu
kuupäeva ja eesmärki. Sõidupäeviku võib aruandele lisada failina või kirjelduse lahtrisse
vabatekstina