Käskkiri

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 1/7

SISUKORD

1. EESMÄRK .............................................................................................................................. 1 2. MÕISTED ................................................................................................................................ 1 3. KÄSITLUSALA ...................................................................................................................... 1 4. OSAPOOLED JA VASTUTUS .............................................................................................. 1

5. SEOTUD DOKUMENDID ..................................................................................................... 2 6. KAUGTÖÖ REEGLITE KIRJELDUS ................................................................................... 2

1. EESMÄRK

Kaugtöö tegemise juhend määratleb Transpordiameti kaugtöö ja selle töökorralduslikud

põhimõtted ning poolte omavahelised kokkulepped ja vastutuse kaugtööd tehes.

2. MÕISTED

2.1. Kaugtöö ehk Transpordiameti mõistes kodukontor – töö tegemise viis, kus töötaja

täidab oma igapäevaseid tööülesandeid kokkuleppeliselt väljaspool tööandja asukohta.

2.2. Kaugtöökoht – asukoht, üldjuhul kodukontor või muu asukoht, sh välisriik, kus töötaja

teeb kaugtööd.

2.3. Kaugtöötaja – töötaja, kes töötab kokkuleppeliselt väljaspool tööandja asukohta ehk

kaugtööl.

2.4. Kontorivahendid – töötegemiseks vajalik riistvara (sülearvuti, hiir, klaviatuur, kuvar)

ning kontoritool.

2.5. Osapooled – üheskoos nii tööandja, vahetu juht kui ka töötaja.

2.6. Teenistuja – avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetatud ametnik ja töölepingu

seaduse alusel töölepinguga töötaja.

2.7. Vahetu juht – juht, kes on töötaja struktuuriüksuse juhataja või muu isik, kes annab

töötajale tööülesandeid ja teostab ülesannete täitmise üle järelevalvet.

2.8. VITS - veebitarkvara „virtuaalne töökeskkonnaspetsialist“.

3. KÄSITLUSALA

Teenistuja ja tööandja juhinduvad kaugtöö reeglitest, töötervishoiu ja tööohutuse seadusest

(TTOS) ja teistest tööõiguse, töötervishoiu ning tööohutuse õigusaktidest. Olukordades, mida

eespool nimetatud õigusaktid, juhendid ja lepingud ei reguleeri, lähtutakse ameti väärtustest,

põhimõtetest, eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ning hea usu põhimõttest.

4. OSAPOOLED JA VASTUTUS

Osapool Vastutus protsessi raames

Teenistuja Vastutab kaugtööl ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete

nõuetekohase täitmise ning tööandja töökorraldust, töötervishoidu- ja

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 2/7

tööohutust ning andmekaitset reguleerivate kordade, juhendite ja

juhiste täitmise eest.

Vahetu juht Võimaldab teenistujal kaugtööl töötamist vastavalt kokkuleppele

tuginedes käesolevale korrale.

Süsteemihalduse

osakond

Vastutab teenistuja käsutusse antud ja kaugtöö asukohta väljastatud

IT-tehnilise varustuse väljastamise, arvestuse ja tehnilise toe

tagamise eest.

Haldusosakond Vastutab teenistuja käsutusse antud ja kaugtöö asukohta väljastatud

kontorivahendite väljastamise ja arvestuse tagamise eest.

Finantsosakond Vastutab teenistuja käsutusse antud ja kaugtöö asukohta väljastatud

kontorivahendite arvestuse tagamise eest

5. SEOTUD DOKUMENDID

5.1. Õigusaktid

 Töölepingu seadus

 Avaliku teenistuse seadus

 Töötervishoiu ja tööohutus seadus

5.2. Seotud juhendid ja muud dokumendid

 TT_09_K1_Töökorralduse reeglid

 TT_16_K1_Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhend

 Infosüsteemide kasutamise kord

 TT_15_K1_Varade haldamise kord

 Kodukontorisse töövahendi(te) tellimine Jiras (vorm)

6. KAUGTÖÖ REEGLITE KIRJELDUS

6.1. Vormid ja üldpõhimõtted

6.1.1. Kaugtöö on teenistuja ja tööandja eelneva kokkuleppe alusel töö tegemise vorm, kus

teenistuja täidab oma igapäevaseid töö-/teenistusülesandeid väljaspool töö-/ametikoha

asukohta või erinevates asukohtades, milleks võib olla teenistuja kodu või muu asukoht

mis vastab ergonoomikanõuetele ning on turvaline, eelkõige andmekaitse nõuete

järgimises, sh välisriik.

6.1.2. Kaugtööle lubamise üks tingimusi on kaugtöö tegemise juhendiga tutvumise kinnitamine

ning vastava küsimustiku täitmine töökeskkonna haldusprogrammis VITS.

6.1.3. Teenistuja võib oma tööülesandeid täita kokkuleppel kaugtööl ehk hübriidina tööandja

kontoris ja kaugtööl olles.

6.1.4. Kaugtööd on lubatud teha 1 kalendrikuu jooksul kuni 8 tööpäeva vahetu juhiga

kokkuleppel. Töö eripärast ja/või – asukohast sõltuvalt tehtavad erandid on lubatud vaid

vahetu juhiga kokkuleppel ja põhjendatud juhtudel (näiteks kui on vajadus hooldada

lähedasi, puudub väiksemas esinduses igapäevane kontorikoht, st jagatakse töölauda jms

erisused). Kaugtöö tegemise päevi võib 1 kuulise arvestusperioodi jooksul kasutada nii

järjest kui ka üksikult eraldi päevadena.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 3/7

6.1.5. Kaugtöö tegemise märge tuleb teha ka tööalaselt kasutatavasse Outlooki kalendrisse

eelneval päeval, kui kaugtööd tehakse.

6.1.6. Kaugtööna ei ole käsitletav teenistuslähetus, töötamine tööandja mobiilsetes

tööasukohtades üle Eesti, paindlik tööaeg või osaline tööaeg.

6.2. Kaugtöö kasutamine või kasutamise piirangud

6.2.1. Kaugtöö on vabatahtlik ja eeldusel, et selline töökorraldus on võimalik või teenistushuvid

seda võimaldavad lähtuvalt struktuuriüksuse ja teenistuja töö-/ametikoha põhiülesannetest

ning osapooled on omavahel sellise töövormi kasutamiseks kokkuleppe sõlminud.

6.2.2. Kaugtööd ei ole võimalik teha struktuuriüksustes või töö-/ametikohtadel, kus on tegemist

ameti klientide igapäevase vahetu klienditeenindusega, vee-, õhu- või maanteetranspordi

tegevuste korraldamisel tööandja asukohas või järelevalve läbiviimisel.

6.2.3. Kaugtööl oma igapäevaseid tööülesandeid täites lähtub teenistuja oma töökoha

ametijuhendist, vahetu juhiga või üksusesisesest töökorralduslikust kokkuleppest ning

tööandja töökorraldust, töötervishoidu- ja tööohutust ning andmekaitset reguleerivatest

kordadest, juhenditest ja juhistest.

6.2.4. Teenistuja jääb kaugtööle ka juhul, kui on tekkinud haigusnähud, ent tervislik seisund

võimaldab töökohustuste täitmist. Eelnevalt tuleb antud olukord kokku leppida vahetu

juhiga.

6.3. Kaugtöö kasutamise ja tegemise tingimused

6.3.1. Kaugtöö tegemise kokkuleppe korral lepivad osapooled kokku kaugtööks vajalikes

töövahendites, tööajakorralduses kaugtöötaja ja tema vahetu juhi või teiste kolleegide vahel

ning omavahelises ühises tööajaraamis.

6.3.2. Tööandja võimaldab teenistujale kaugtöökohas kasutamiseks vajadusel töötooli ja/või

monitori (edaspidi töövahendid või IT-vahendid ja kontorivahendid) Jira keskkonna kaudu

esitatud tellimuse alusel (ainult siseriiklikult ning kodukontoris). Töövahendite transpordi

korraldamine kaugtöökohta ning vastutus nende heaperemeheliku kasutuse eest lasub

teenistujal. 6.3.3. Juhul, kui töökorralduse reeglitest tulenevat kehtestatud tööaega ei järgita, lepivad

teenistuja ja vahetu juht omavahel kokku sellest erinevas tööaja paindlikus kasutuses.

Vastav kokkulepe tuleb sõlmida taasesitamist võimaldavas vormis ning mis peab sisaldama

kokku lepitud ühist tööajaraami millal ollakse vastastikku kättesaadavad (vähemalt

ajavahemikus 9.00-16.00).

6.3.4. Vahetu juht ja teenistuja lepivad omavahel kokku tööülesannete andmises ja nende

täitmisest kinnipidamises kas kirjalikult taasesitamist võimaldas vormis või suuliselt.

6.3.5. Tööandja asukohas toimuvatel koosolekutel osalemisest ei või teenistuja keelduda,

arvestades tööandja teenistushuve ja mõistlikku aega etteteatamiseks.

6.3.6. Kaugtööl kasutavad osapooled omavaheliseks suhtluseks telefoni, e-posti, Teamsi või

muud asutuses kasutatavat ja osapooltele sobivaimat lahendust võttes arvesse teabe

konfidentsiaalsuse astet.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 4/7

6.4. Kaugtöö tegemise asukoht ja kontrollimise reeglid

6.4.1. Tööandjal on õigus teada teenistuja kaugtöö tegemise asukohta ja teenistujal on kohustus

avaldada seda teavet tööandjale selleks, et tööandja saaks võimalusel kontrollida

kaugtöökoha vastavust ametis kehtestatud ergonoomikanõuetele ja töövahendite kasutust

ning veenduda kaugtöökoha turvalisuses, eelkõige andmekaitse nõuete järgimises.

6.4.2. Kaugtöökoha vastavuse hindamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist virtuaalselt teenistuja

edastatud kaugtöökoha riskianalüüsi ja fotojäädvustuste alusel töökeskkonnas VITS.

6.4.3. Kaugtöökoha vastavuse hindamiseks küberturvalisusele või andmekaitse nõuetest

kinnipidamise kontrollimiseks on õigus süsteemihalduse osakonnal teha

kaughaldustarkvara teel pistelist kontrolli teenistujate IT-vahendite ning infosüsteemide/-

keskkondade kasutuse üle lähtuvalt infosüsteemide kasutuse korrast.

6.5. Kaugtööl arvutitöökoha kasutamine ja küberhügieeninõuded

6.5.1. Kaugtöö kasutamisel asutus võimaldab kaugtööd teha asutuse tööjaamast üle VPN-

ühenduse. Kaugtööl arvutitöökoha kasutamise juhendid leiab kasutajatoe intraneti lehelt.

6.5.2. Tagamaks elementaarse turvalisuse peab teenistuja kaugtöö tegemisel veenduma

järgnevas:

1) kaugtööks valitud asukoht on usaldusväärne. Kindlasti ei saa lugeda usaldusväärsete

asukohtade hulka avalikke internetipunkte (sh kohvikud, lennujaamad, hotellid,

üldkasutatavad arvutid), kus pole tagatud, et keegi ei jälgi sisestamisel kasutajanime

ja parooli;

2) tööjaama juurest lahkudes (ka lühikeseks ajaks) lukustatakse arvuti. Igal juhul on

asutuste tööjaama kasutaja vastutada temale kasutamiseks eraldatud tööjaam.

Kaugtööl olles on keelatud asutuse tööjaama jätmine järelevalveta ning asutuse

tööjaama tuleb kaitsta varguste eest;

3) konfidentsiaalse info töötlemisel on arvuti paigutatud nii, et kuvaril toimuv ei ole

kolmandatele isikutele nähtav.

6.5.3. Kaugtöö tegemisel asutusele mittekuuluvast tööjaamast ei tohi tööjaama ega mujale

väljapoole kaugtöö keskkonda kopeerida või salvestada krüpteerimata kujul

konfidentsiaalset teavet ja dokumente.

6.5.4. Juhtudel, kui kaugtöö tähendab kodutööl olemist ning teenistujale on eraldatud kodutööks

muid IT ressursse (nt monitor ja muud lisaseadmed), siis tuleb neid hoida kõrgendatud

tähelepanu all ning tekitada võimalused töö tegemiseks selliselt, et seadmed ei satuks

kasutamisel ohtu.

6.5.5. Juhtudel, kui teenistuja teeb kaugtööd välisriigis kauem kui 1 nädal, tuleb teavitada IT-abi,

et läbi viia seadme sertifikaadi kehtivuse kontroll.

6.6. Töötervishoiu ja -ohutuse nõuded kaugtööl

6.6.1. Kaugtööd võimaldatakse töökohtadel, kus oht teenistuja tervise kahjustumiseks on väike

ja teenistuja suudab tööandja juhistest lähtuvalt keskkonnas esinevaid ohte ise kohapeal

maandada (nt arvutiga tehtav töö).

6.6.2. Teenistuja peab lähtuma kaugtööl tööandja poolt kehtestatud töötervishoiu ja -ohutuse

nõuetest ning arvestama asjaoluga, et tööandjal on õigus hinnata teenistuja kodukontori

töötingimusi.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 5/7

6.6.3. Sagedase (rohkem kui 2 päeva nädalas) kaugtööl töötamise korral peab teenistujal olema

reguleeritava kõrgusega monitor, eraldi klaviatuur ja arvutihiir (arvutihiire suurus peab

vastama kasutaja käe suurusele). Kui kuvarit ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada ning

töö tegemiseks on ainult sülearvuti, siis sellisel juhul tuleks kasutada alust, et see silmade

kõrgusele tõsta.

6.6.4. Juhised sobiva tööasendi kujundamiseks:

 Kuvari ekraan peab olema ettesirutatud käe ulatuses ja asetsema silmadega ühel joonel

või veidi madalamal, et vältida kaela vaevusi. Kuvar ei tohi olla liiga madalal ega liiga

kõrgel. Õige kõrguse korral on kael sirge ja seda ei tule liialt pingutada. Kuvari asetus

oleneb ka nägemise eripäradest, kuid kuvarit ei tohiks vaadata väga lähedalt ega ka liialt

kaugelt.

Joonis 1. Korrektne tööasend

 Tööks vajalikud töövahendid tuleks hoida käeulatuses ja kergelt kättesaadavas kohas.

Kõige lähemale tuleb paigutada need töövahendid, mida kasutatakse kõige enam, nt

klaviatuur, hiir ja telefon. Klaviatuuri ees peab olema ruumi käte ja randmete

toetamiseks. Vajadusel tuleks kasutada randmetoega hiirematti. (Joonis 1 ja 2).

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 6/7

Joonis 2. Klaviatuuri ja hiirega töötamise ergonoomika

 Õige asendi saamiseks võib kujutada raamatut pea kohal – oluline on, et selg ja kael

oleksid sirged ning lihaseid ei peaks üleliia pingutama.

 Õlad ei tohiks olla üles tõstetud. Pikema istumise järel hakkab pinge kogunema kaela,

õlgadesse ja ülaselga. Istudes on võimalik teha harjutusi lihaspinge leevendamiseks, nt

sirutada vöökohta, hingata sügavalt sisse-välja, teha õlaringe, kehitada õlgadega,

raputada pead (öeldes justkui „EI“ ja „JA“) ja vaadates ühelt õlalt teisele. Kuvariga

töötamisel tuleb ennetada silma sarvkesta kuivamist pidevalt silmi pilgutades.

 Kõige olulisem on asendeid varieerida ja end vahepeal piisavalt liigutada, et lihastele

tööd anda. Pikkadele harvadele pausidele tuleb eelistada sagedamaid lühikesi pause.

Tuleb tõusta püsti, sirutada, kõndida ringi ja teha lihaseid lõdvestavaid harjutusi

eelkõige kaela ja seljapiirkonnale ning silmadele. Väiksemaid pause tuleb teha iga 20-

30 minuti järel.

 Tooli seljatugi peab toetama eelkõige alaselga. Vastasel juhul ei ole selja

nimmepiirkond ehk selja loomulik kumerus toetatud. Ideaalis peaks tooli seljatugi

„kaisutama“ selja kontuure, ning olema 90-120-kraadise nurga all. Vajaduse/võimaluse

korral tuleks reguleerida seljatoe kõrgust ja panna soovi korral padi selja taha. Kõige

tervislikum istumisasend sarnaneb autojuhi istumisasendile. Selg on toetatud vastu

seljatuge, jalad põlvedest kõverdatud, jalatallad maas.

 Iste tuleks reguleerida kõrgusele, mis võimaldab jalatallad toetada põrandale ja istmele

jaotada enamuse keharaskusest.

 Jalad tuleb toetada täistallaga põrandale. Istudes peaksid jalad jääma põlvedest täisnurga

alla. Kui jalad ei ulatu korralikult põrandale, tuleb kasutada jalatuge, vältimaks liigset

survet reie tagaosale. Laua all peab olema ruumi jalgade vabaks liigutamiseks. Vältida

tuleks tooliserva ja laua survet reitele ja põlvedele. Vajaduse/võimaluse korral tuleb

reguleerida tooli kõrgust ja istme kaldenurka. Soovitatavalt peab olema tooli kõrgus

selline, et kui seista selle kõrvale, siis jääb istumisosa umbes põlveõndla kõrgusele.

 Kõrged kontsad ja plätud võivad põhjustada pingeid jalgades. Valida tuleks mugavad

jalanõud, nt botased.

 Trükkides ja hiire kasutamisel tuleks toetada küünarvarred lauale (või tooli käetugedele)

ning hoida randmeid võimalikult otse. Küünarvarre nurk võiks olla umbes 90˚–110˚.

Klaviatuur ja hiir võiksid olla ühel tasapinnal. Luulihaskond väsib vähem, kui klaviatuur

asub küünarnukiga samal kõrgusel.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_J3_r2

KAUGTÖÖ TEGEMISE JUHEND

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 7/7

6.7. Teenistuja kohustus kaugtööl

6.7.1. Teenistuja peab tegema tööandjaga koostööd ohutu kaugtöökeskkonna loomiseks. Kuna

tööandjal ei ole võimalik kõiki kaugtöökeskkondi kontrollida ega keskkonda mõjutada,

peab teenistuja tagama kaugtööl olles endale ohutud töötingimused.

6.7.2. Teenistuja peab tegema koostööd tööandjaga selgitamaks välja kaugtöökeskkonnas

esinevad ohud.

6.7.3. Teenistuja peab täitma tööandja antud juhiseid kaugtöökeskkonna ohutuks kujundamisel.

Töötaja peab kaugtöö korral kohandama endale sobivaks tooli ja kuvari asetuse, tegema

regulaarselt pause liikumiseks ja silmade puhkamiseks, vältima töötamist mürarikkas

keskkonnas, valima või kohandama endale õige valgusega töötamiskoha.

6.7.4. Teenistuja peab tööandjat teavitama kaugtööga seotud töötingimuste muudatustest (nt

muutub kokkulepitud kaugtöö asukoht ).

6.7.5. Teenistuja peab kaugtöökeskkonnas tegema endast kõik oleneva, et õnnetusi vältida.

6.7.6. Teenistuja peab teavitama tööandjat/töökeskkonnaspetsialisti koheselt kaugtööl juhtunud

tööõnnetusest või muust ohtlikust olukorrast. Töökeskkonnaspetsialist alustab õnnetuse

uurimist ja vajadusel kaasab töökeskkonnavoliniku. Kui kaugtöökeskkonnas juhtub

õnnetus, mida ei saa seostada töö tegemisega, siis ei ole tegemist tööõnnetusega.

6.7.7. Meelespea:

 Istudes töötamisel peab olema mugav ning jälgima joonisel 1 ja 2 kohta toodud

kirjeldusi.

 Vaheta tööpäeva jooksul töötamise asendit (erinevad istumisasendid või võimalusel

tööta ka püsti).

 Tee puhkepause kuvariga tööst iga tund vähemalt kuus (6) minutit.

 Puhkepauside ajal liiguta end, võimle ja siruta.

 Juhendavad videod tööasendi ning kontorivõimlemiseks sh randmetele on kätte

saadavad intranetist.

6.8. Kollektiivsed õigused ja kohustused

6.8.1. Tööandja võimaldab teenistujale kaugtöökohas kasutamiseks punktis 6.3.2. nimetatud

vajalikud töövahendid.

6.8.2. Teenistuja või tema vahetu juht esitavad töövahendi(te) kaugtöökohta viimiseks või

võimalusel uue taotlemiseks tellimuse Jira keskkonna kaudu (IT varad Covid-19/

kodukontor - Transpordiameti IT Abi - Service Desk (mkm.ee)) vähemalt 14 kalendripäeva

ette.

6.8.3. Tööandja tagab tööandja asukohas kõikidel töö-/ametikohtadel ülesannete täitmiseks

nõuetekohase ruumi ja vahendid. Lisaks tagab tööandja sobivad tingimused ning punktis

6.3.2. nimetatud vahendite kasutamise kaugtöökohas. Sellest tulenevalt ei maksa tööandja

teenistujale seadusest mittetulenevaid lisatasusid või toetusi ega hüvita kulusid

kaugtöökohale soetatavate vahendite või jooksvate kulude katmiseks, mis on käsitletavad

erisoodustusena tulumaksuseaduse mõttes.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_Lisa 1_r3

STRUKTUURIÜKSUSED, KELLE PUHUL RAKENDUVAD ERISUSED

TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAJAS NING

KLIENDITEENINDUSAEGADES

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 1/6

1. KLIENDITEENINDUSE OSAKONNA TEENINDUSBÜROODE TEENISTUJATE

TÖÖ- JA PUHKEAEG NING KLIENDITEENINDUSAEG

1.1. Teenindusbüroode teenistujate tööaeg ning klienditeenindusaeg tööpäeviti on alljärgnev:

Teenindusbürood Klienditeenindus- ja

tööaeg Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Tallinna

teenindusbüroo klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00 tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Saue teenindusbüroo klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00 tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Rapla

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

9.00-17.00 suletud suletud 10.00-17.00 suletud

Lõunavaheaeg 12.00-12.30 suletud suletud 12.00-12.30 suletud

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Kuressaare

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

suletud 9.00-17.00 suletud 10.00-17.00 suletud

Lõunavaheaeg suletud 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30 suletud

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Kärdla

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg suletud suletud 9.00-17.00 suletud suletud Lõunavaheaeg suletud suletud 12.00-12.30 suletud suletud

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Haapsalu

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

suletud 9.00-17.00 suletud suletud 9.00-17.00

Lõunavaheaeg suletud 12.00-12.30 suletud suletud 12.00-12.30

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Paide

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 suletud suletud

Lõunavaheaeg 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30 suletud suletud

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 Tartu

teenindusbüroo klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00 tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Viljandi

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_Lisa 1_r3

STRUKTUURIÜKSUSED, KELLE PUHUL RAKENDUVAD ERISUSED

TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAJAS NING

KLIENDITEENINDUSAEGADES

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 2/6

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00

Lõunavaheaeg 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Võru teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

9.00-17.00 suletud 9.00-17.00 suletud 9.00-17.00

Lõunavaheaeg 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Põlva

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

suletud 9.00-17.00 suletud suletud 9.00-17.00

Lõunavaheaeg suletud 12.00-12.30 suletud suletud 12.00-12.30

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Valga

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

9.00-17.00 suletud suletud 10.00-17.00 suletud

Lõunavaheaeg 12.00-12.30 suletud suletud 12.00-12.30 suletud

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Jõgeva

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

suletud 9.00-17.00 suletud 10.00-17.00 suletud

Lõunavaheaeg suletud 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30 suletud

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 Pärnu

teenindusbüroo klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00 tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Rakvere

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg ainult

eelbroneeringute alusel –

registreerimiseelne kontroll,

teooriaeksamid

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

klienditeenindusaeg – muud teenused büroos

9.00-17.00 9.00-17.00 suletud 10.00-17.00 suletud

Lõunavaheaeg 12.00-12.30 12.00-12.30 suletud 12.00-12.30 suletud

Tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 Jõhvi

teenindusbüroo klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00 Tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

Narva

teenindusbüroo

klienditeenindusaeg

9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

Tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_Lisa 1_r3

STRUKTUURIÜKSUSED, KELLE PUHUL RAKENDUVAD ERISUSED

TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAJAS NING

KLIENDITEENINDUSAEGADES

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 3/6

1.2. Teenindusbüroode teenistujate tööaja hulka mittearvestatav lõunavaheaeg puhkamiseks ja

einestamiseks on kestusega 30 minutit. Teenistujal on võimalus kasutada lõunavaheaega

ajavahemiku 11.30–14.30 jooksul vastavalt võimalustele.

1.3. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab

vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast

2. KLIENDITEENINDUSE OSAKONNA KLIENDIINFOSPETSIALISTIDE TÖÖ- JA

PUHKEAEG NING KLIENDIINFO TELEFONI 620 1200 TEENINDUSAEG

2.1. Klienditeeninduse osakonna kliendiinfospetsialistide tööaeg ning klienditeenindusaeg

tööpäeviti on alljärgnev:

Klienditeenindus- ja

tööaeg Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 10.00-17.00 9.00-17.00

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

2.2. Klienditeeninduse osakonna kliendiinfospetsialistide tööaja hulka mittearvestatav vaheaeg

puhkamiseks ja einestamiseks on kestusega 30 minutit. Teenistuja võib kasutada vaheaega

ajavahemiku 11.30–14.30 jooksul vastavalt võimalustele. 2.3. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab

vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast.

3. SÕIDUKITE JUHTIMISÕIGUSE OSAKONNA TEENISTUJATE TÖÖ- JA

PUHKEAEG NING KLIENDITEENINDUSAEG

3.1. Sõidukite juhtimisõiguse osakonna teenistujate tööaeg ning sõidueksamite vastuvõtmise

klienditeenindusaeg tööpäeviti on alljärgnev:

Klienditeenindus- ja

tööaeg Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

klienditeenindusaeg 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00 9.00-17.00

tööaeg 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15 8.45-17.15

3.2. Sõidukite juhtimisõiguse osakonna teenistujate tööaja hulka mittearvestatav vaheaeg

puhkamiseks ja einestamiseks on kestusega 30 minutit. Teenistuja võib kasutada vaheaega

ajavahemiku 11.30–14.30 jooksul vastavalt võimalustele.

3.3. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab

vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_Lisa 1_r3

STRUKTUURIÜKSUSED, KELLE PUHUL RAKENDUVAD ERISUSED

TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAJAS NING

KLIENDITEENINDUSAEGADES

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 4/6

4. MUUSEUMI TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAEG NING

KLIENDITEENINDUSAEG

4.1. Muuseum on külastajatele avatud ajavahemikel juuni-august kuuel päeval nädalas

(teisipäevast pühapäevani) ning september-mai viiel päeval nädalas (kolmapäevast

pühapäevani).

4.2. Tulenevalt muuseumi töö spetsiifikast toimub töö tööajakava alusel arvestusega, et

teenistujatel on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal, mille kestus on 40 tundi.

4.3. Teenistuja võib kokkuleppel vahetu juhiga kasutada tööletulekuks ajavahemikku 8.00–

10.00 ning lahkumiseks ajavahemikku 16.00–18.00, eeldusel, et tööpäeva pikkuseks on 8

tundi.

4.4. Muuseumi teenistujate tööaja hulka mittearvestatav vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks

on kestusega 30 minutit. Teenistuja võib kasutada vaheaega ajavahemiku 11.30–14.30

jooksul vastavalt võimalustele.

4.5. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab

vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast.

5. VEONDUSE JÄRELEVALVE OSAKONNA TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAEG

5.1. Veonduse järelevalve osakonna järelevalvespetsialistide töö toimub tööajakava alusel

arvestusega, et järelevalvespetsialistidel on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal,

mille kestus on 40 tundi.

5.2. Teenistujate summeeritud tööaega arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta

neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

5.3. Tööajakava perioodiks on kalendrikuu. Vahetu juht või tema puudumisel asendaja kinnitab

tööajakava ja edastab selle üksuse järelevalvespetsialistidele e-posti teel või muul

kokkulepitud viisil hiljemalt 10 kalendripäeva enne uue kalendrikuu algust. Juhul kui

vahetu juht või tema asendaja ei saa tööajakava edastada, on see pädevus veonduse

järelevalve osakonna juhatajal ja personaliosakonna teenistujal.

5.4. Vahetu juhi või tema puudumisel asendaja poolt tähtaegselt edastamata jäänud tööajakava

korral, on teenistujal kohustus täita ametikohast tulenevaid ülesandeid töökorralduse

reeglite punktides 6.2.1–6.2.4 sätestatud korras ja ajal.

5.5. Veonduse järelevalve osakonna järelevalvespetsialistidele ei kohaldata avaliku teenistuse

seaduse § 40 sätteid.

6. LIIKLUSJUHTIMISKESKUSE TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAEG

6.1. Liiklusjuhtimiskeskuse teeseadmete eksperdile ning liiklusjuhtidele kohalda-

takse kalendaarse kuu põhist summeeritud tööaja arvestust, mida arvestatakse

seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul vastavalt vahetu

juhi kinnitatud tööajakavale. 

6.2. Uue kuu tööajakava edastatakse teenistujale e-posti teel hiljemalt 10 kalendripäeva enne

uue kalendrikuu algust.

6.3. Teeseadmete ekspert ja liiklusjuhid töötavad tööajakava järgselt vahetustega tööpäeviti

vastavalt ajavahemikel 06.00–18.00, 09.00–17.00 või 08.00–20.00 ning nädalavahetustel

ajavahemikul 08.00–20.00.

6.4. Liiklusjuhtimiskeskuse juhataja (edaspidi vahetu juht) võib kohaldada ka teistsugust

vahetustega tööaega.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_Lisa 1_r3

STRUKTUURIÜKSUSED, KELLE PUHUL RAKENDUVAD ERISUSED

TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAJAS NING

KLIENDITEENINDUSAEGADES

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 5/6

6.5. Töö iseloomu tõttu võimaldab amet teeseadmete eksperdile ning liiklusjuhtidele

võimalused puhkamiseks ning einestamiseks tööajal, mida arvestatakse tööaja hulka.

6.6. Vajadusel rakendab amet teeseadmete eksperdile ja liiklusjuhtidele valveaega, mil

teenistuja peab olema valmis operatiivselt tegutsema ning see osa valveajast, mil teenistuja

täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Valveaja rakendamisel lähtub tööandja

avaliku teenistuse seadusest ning eelnevatest kokkulepetest ja tööajakavast.

7. LAEVALIIKLUSE JUHTIMISE OSAKONNA TEENISTUJATE TÖÖ- JA

PUHKEAEG

7.1. Laevaliikluse juhtimise osakonna teenistujatele kohaldatakse kalendaarse kuu põhist

summeeritud tööaja arvestust, mida arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta

neljakuulise arvestusperioodi jooksul vahetu juhi kinnitatud tööajakavale.

7.2. Teenistujate tööajakavas määratakse kindlaks igapäevase tööaja kestus, tööpäeva

(vahetuse) algus ja lõpp, igapäevane ning iganädalane puhkeaeg.

7.3. Tööajakava koostamisel arvestab juht või tema puudumisel asendaja võimalusel teenistuja

soove ning kinnitab ja edastab selle teenistujatele e-posti teel vähemalt 5 kalendripäeva

enne uue kalendrikuu algust. Tööajakava võib juht või tema puudumisel asendaja teha

teatavaks teenistujale ka muul viisil kui e-posti teel, kuid ta peab tagama teenistujale

võimaluse sellega tutvumiseks igal ajal.

7.4. Vahetul juhil on õigus teha tööajakavas muudatusi seoses ajutiselt teenistusest puuduvate

teenistujate asendamise ja/või ameti muudest töökorralduse tingitud muudatustega,

teavitades sellest teenistujaid mõistliku aja jooksul ette.

8. HÜDROGRAAFIAOSAKONNA TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAEG

8.1. Hüdrograafiaosakonna teenistujatele kohaldatakse kalendriaastas perioodil aprillist kuni

novembrini kalendaarse kuu põhist summeeritud tööaja arvestust, mida arvestatakse

seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul vastavalt vahetu

juhi kinnitatud tööajakavale. 

8.2. Teenistujate tööajakavas määratakse kindlaks igapäevase tööaja kestus, tööpäeva

(vahetuse) algus ja lõpp, igapäevane ning iganädalane puhkeaeg.

8.3. Tööajakava koostamisel arvestab juht või tema puudumisel asendaja võimalusel teenistuja

soove ning kinnitab ja edastab selle teenistujatele e-posti teel vähemalt 5 kalendripäeva

enne uue kalendrikuu algust. Tööajakava võib juht või tema puudumisel asendaja teha

teatavaks teenistujale ka muul viisil kui e-posti teel, kuid ta peab tagama teenistujale

võimaluse sellega tutvumiseks igal ajal.

8.4. Vajadusel rakendab amet hüdrograafiaosakonna teenistujatele valveaega, mil teenistuja

peab olema valmis operatiivselt tegutsema ning see osa valveajast, mil teenistuja täidab

teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Valveaja rakendamisel lähtub tööandja ATS ja TLS

regulatsioonist ning eelnevatest kokkulepetest ja tööajakavast.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_Lisa 1_r3

STRUKTUURIÜKSUSED, KELLE PUHUL RAKENDUVAD ERISUSED

TEENISTUJATE TÖÖ- JA PUHKEAJAS NING

KLIENDITEENINDUSAEGADES

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 6/6

9. LENNUTEGEVUSE OSAKONNA, LENNKÕLBULIKKUSE OSAKONNA NING

LENNULIIKLUSTEENINDUSE JA LENNUVÄLJADE OSAKONNA

TEENISTUJATE KLIENDITEENINDUSE VASTUVÕTUAJAD

9.1. Lennutegevuse osakonna, lennukõlbulikkuse osakonna ning lennuliiklusteeninduse ja

lennuväljade osakonna teenistujate vastuvõtuajad klientide teenindamiseks on

esmaspäevast reedeni ajavahemikel 9.00–12.00 ja 13.00–16.00.

9.2. Teenindamiseks väljaspool klienditeenindusaega tuleb eelnimetatud osakonna

teenistujatega aeg eelnevalt kokku leppida. Võimalusel teenindatakse kliente dokumentide

vastuvõtmise ja väljastamise korral tööpäeva jooksul ka väljaspool klienditeenindusaega.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 1/11

SISUKORD

1. EESMÄRK ................................................................................................................................... 1

1.1. Teenuse sihtrühm ................................................................................................................... 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID .......................................................................................................... 1

3. KÄSITLUSALA ........................................................................................................................... 2

4. OSAPOOLED JA VASTUTUS ................................................................................................... 2

5. SEOTUD DOKUMENDID .......................................................................................................... 2

5.1. Õigusaktid .............................................................................................................................. 2

5.2. Seotud juhendid ja muud dokumendid .................................................................................. 3

6. TÖÖKORRALDUSE REEGLITE KIRJELDUS ......................................................................... 3

6.1. Teenistusse võtmine või töölepingu sõlmimine .................................................................... 3

6.2. Töö- ja puhkeaeg ................................................................................................................... 3

6.3. Puhkuse andmine ................................................................................................................... 4

6.4. Palga maksmise aeg ja koht ................................................................................................... 6

6.5. Teenistusalaste korralduste ja üldinfo teatavakstegemine ..................................................... 6

6.6. Üldised tegevusnormid ning tavad ........................................................................................ 7

6.7. Pääs tööruumidesse................................................................................................................ 8

6.8. Töötervishoiu ning töö- ja tuleohutuse üldised juhised, tegutsemine pommiähvarduse,

töökiusamise või erakorralise olukorra korral .................................................................................. 9

6.9. Teenistusest vabastamine ja töölepingu lõpetamine ............................................................ 11

6.10. Lõppsätted ........................................................................................................................ 11

1. EESMÄRK

Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) määratlevad Transpordiameti (edaspidi amet või

tööandja) ametnike ja töötajate käitumisreeglid teenistussuhetes.

1.1. Teenuse sihtrühm

Transpordiameti ametnikud ja töötajad (edaspidi üheskoos teenistuja(d)).

2. MÕISTED JA LÜHENDID

2.1. Kaugtöö – töö korraldamise ja/või -teostamise vorm, kus infotehnoloogia abil ja

teenistussuhte kontekstis täidetakse teenistusülesandeid väljaspool tööandja asukohti.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 2/11

2.2. Personalipartner – personaliosakonna töötaja, kes on teenistuse/valdkonna esmane kontakt

ja kes abistab teenistuse osakondade töötajaid ning juhte erinevates personali- ja

palgaarvestusega seotud küsimustes, dokumentatsiooni vormistamises ja värbamises.

2.3. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP) – portaal, mille kaudu menetletakse

teenistujate isikuandmeid, puhkuseid ja puudumisi, lähetusi, koolitusi, majanduskulude

aruandeid ning varasid. Portaali kaudu kinnitatud andmed jõuavad automaatselt riigi finants-

, personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP.

2.4. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) – Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv

valitsusasutus, mis ameti isikuandmete volitatud töötlejana osutab ametile riigi

raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse teenust vastavalt kinnitatud toimemudelile.

2.5. Teenistuja – ameti ametnik ning töölepinguline töötaja.

2.6. Teenistuskoht – ameti teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

2.7. Tööplaani infosüsteem (edaspidi PlanPro) – veebipõhine keskkond ja tarkvaralahendus, mis

aitab hoida fookust strateegilistel eesmärkidel, korraldada meeskondade tööd, planeerida

eelarvet, juhtida riske, samuti töötulemusi monitoorida ja hinnata.

2.8. Tööreeglid – töökorralduse reeglid, mis määratlevad tööandja ja teenistujate käitumisreeglid

teenistussuhetes.

2.9. Vahetu juht – teenistuse direktor, osakonna või üksuse juhataja, piirkonna juht, kes annab

teenistujale vahetult teenistusalaseid korraldusi.

3. KÄSITLUSALA

Teenistuja ja tööandja juhinduvad käesolevatest tööreeglitest, avaliku teenistuse seadusest (edaspidi

ATS), töölepingu seadusest (edaspidi TLS) ja teistest tööõiguse, töötervishoiu ning tööohutuse

õigusaktidest. Olukordades, mida eespool nimetatud õigusaktid, juhendid ja lepingud ei reguleeri,

lähtutakse ameti väärtustest, põhimõtetest, eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ning hea

usu põhimõttest.

4. OSAPOOLED JA VASTUTUS

4.1. Tööreeglitega sätestatu on täitmiseks kohustuslik tööandjale ja kõikidele ameti teenistujatele.

4.2. Tulenevalt ning liikluse juhtimise osakonna töö eripärast, lähtuvad nimetatud üksuste

teenistujad lisaks ameti töökorralduse reeglitele nimetatud üksuste sisekorraeeskirjadest.

5. SEOTUD DOKUMENDID

5.1. Õigusaktid

 Avaliku teenistuse seadus.

 Korruptsioonivastane seadus.

 Sotsiaalmaksuseadus.

 Transpordiameti põhimäärus.

 Täiskasvanute koolituse seadus.

 Töölepingu seadus.

 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 3/11

5.2. Seotud juhendid ja muud dokumendid

 Palgajuhend.

 TT_04_K4_Andmekaitse kord.

 TT_08_K2_Sisseelamiskord.

 TT_09_K1_J1_Kõrvaltegevuse loa taotlemine.

 TT_09_K1_J3_Kaugtöö tegemise juhend.

 TT_09_K1_Lisa_1_Struktuuriüksused, kelle puhul rakenduvad erisused teenistujate töö- ja

puhkeajas ning klienditeenindusaegades.

6. TÖÖKORRALDUSE REEGLITE KIRJELDUS

6.1. Teenistusse võtmine või töölepingu sõlmimine

6.1.1. Ametniku ametikohale vormistatakse ametnik ametisse nimetamise käskkirjaga lähtuvalt

ATSst. Töölepingulisel töökohal sõlmitakse töötajaga tööleping ning töösuhte vormistamisel

tuginetakse TLSle. Ametisse nimetamise käskkirja või töölepingu allkirjastab ameti

peadirektor või tema volitatud isik.

6.1.2. Teenistusse asumisel kohaldatakse katseaega kuni 4 kuud. Katseajal on teenistujal kõik

seadusest, haldusaktidest ning töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Katseaja

tulemused määrab kindlaks vahetu juht katseaja lõpu vestlusel, mis vormistatakse PlanPro-s.

6.1.3. Ameti teenistujale kohaldatakse lähtuvalt sisseelamiskorrast teenistusse asumisel tema

võimalikult kiireks sisseelamiseks uue teenistuja sisseelamisprogrammi.

6.1.4. Teenistussuhte ajal teavitab teenistuja tema isiku-, haridus-, panga- ja kontaktandmete vm

seonduvate andmete muutumisest personaliosakonda RTIP-i kaudu esimesel võimalusel.

6.2. Töö- ja puhkeaeg

6.2.1. Töönädala pikkus on 40 tundi.

6.2.2. Tööpäeva algus esmaspäevast neljapäevani on 7.30–09.00 ja lõpp 16.00–17.30, reedel 7.30–

09.00 ja 15.00–16.30. Teenistuja võib kokkuleppel vahetu juhiga kasutada paindlikku

töökorraldust ja paindlikku tööaega (vt Kaugtöö juhend p 5.2) eeldusel, et normtööaeg on 40

tundi nädalas.

6.2.3. Tööaja hulka mittearvestatava lõunapausi kestus on 30–50 minutit. Lõunapausi jaoks

ettenähtud aega on soovitatav kasutada ajavahemikul 11.30–14.00.

6.2.4. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab

vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast.

6.2.5. Tulenevalt teenistushuvist või töö iseloomust võib tööandja kohaldada kalendaarse kuu põhist

summeeritud tööajaarvestust, mille korral arvestatakse teenistuja tööaega seitsmepäevase

ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaja kohaldamisel

lähtutakse ATS § 35 ja TLS § 43 regulatsioonist.

6.2.6. Valveaja kohaldamine tuleneb teenistushuvist või töö iseloomust, mille korral peab teenistuja

olema tööandjale kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kui pooled

on selles kokku leppinud või nimetatud kohustus sisaldub teenistuja ametijuhendis. Valveaja

kohaldamisel lähtutakse ATS § 38 ja TLS § 48 regulatsioonist.

6.2.7. Eesti Maanteemuuseumi (edaspidi muuseum), liiklusjuhtimiskeskuse, laevaliikluse juhtimise

osakonna, klienditeeninduse osakonna ja teenindusbüroode, sõidueksamite üksuse, veonduse

järelevalve osakond, hüdrograafiaosakonna, lennundusteenistuse osakondade teenistujate töö-

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 4/11

ja puhkeaeg, summeeritud tööajaarvestus ja valveaja kohaldamine ning klienditeenindusaeg

on reguleeritud tööreeglite lisas TT_09_K1_Lisa_1.

6.2.8. Sõltuvalt töö iseloomust ja kokkuleppel vahetu juhiga ning vastavate tehniliste võimaluste

(arvuti, telefon, juurdepääs ameti andmebaasidele) olemasolul võib teenistuja kasutada töö

tegemiseks kaugtöö võimalust vastavalt ameti kaugtöö tegemise juhendile.

6.2.9. Ameti teenistujate töö- ja puhkeaja arvestust peetakse personali- ja palgaarvestuse süsteemis

SAP. Teenistujate töölt puudumiste ja tööaja kasutuse kohta teabe edastamist RTKle

koordineerib ameti personaliosakond.

6.2.10. Haigestumise või muul põhjusel töölt puudumise korral tuleb teenistujal sellest esimesel

võimalusel (tööpäeva jooksul) informeerida oma vahetut juhti ja personaliosakonda.

6.2.11. Teenistuja haigestumise või hoolduslehe kasutamise korral, millest tulenevalt on arst avanud

töövõimetuslehe, kanduvad puudumise andmed automatiseeritud liidese kaudu e-haigekassast

otse personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP. Antud puudumine peatab teenistujale sel

perioodil tasu maksmise. Teenistuja ja tema vahetu juht saavad automatiseeritult

vastavasisulise teate oma e-postile.

6.2.12. Tuginedes sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktile 3 maksab tööandja teenistuja haigestumise või

vigastuse korral haigushüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni kaheksanda

kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja

keskmisest töötasust.

6.2.13. Teenistujal on vahetu juhi teadmisel kalendriaasta jooksul õigus vaimse või füüsilise tervise

turgutamiseks või haigestunud pereliikme hooldamiseks puududa töölt ilma töövõimetuslehte

esitamata maksimaalselt kolm tööpäeva ehk heaolupäeva (järjestikku või osade kaupa), mille

kohta algatab teenistuja RTIP-s heaolupäeva taotlemise esimesel võimalusel. Heaolupäeva

taotluse kooskõlastab esmalt personalipartner ning kinnitab vahetu juht. Nimetatud

puudumise kinnitamise järgselt loob portaal heaolupäeva korralduse, mille andmed jõuavad

automaatselt SAP-i. Põhjendatud puudutud tööpäevad kuuluvad tasustamisele üldises korras.

6.2.14. Vahetu juhi ja teenistuja kokkuleppel võib teenistuja kasutada tööpäeva kestel mõistliku aja

jooksul, arvestades tööandja ja teenistuja huve, vaba aega ettenägematute isiklike toimingute

tegemiseks (näiteks doonorlus, arsti külastus, avariitööd kodus, õnnetusjuhtum vms, mis on

seotud teenistuja enda või tema lähedastega).

6.2.15. Teenistujal on kokkuleppel oma vahetu juhiga õigus kuni kolmele vabale päevale aastas, näit

abiellumiseks või lähedase isiku matuseks, mis kuuluvad tasustamisele üldises korras.

6.2.16. Kokkuleppel vahetu juhiga võimaldatakse nii teenistuja enda kui ka tema lapse tasemeõppe

lõpetamise puhul ning 1.–4. klassi laste vanematele koolialguse aktuse päeval kasutada vaba

päeva, mis kuulub tasustamisele üldises korras. Õppekogunemisel osalemiseks esitab

teenistuja RTIP-s puudumistaotluse "Kaitseväe õppekogunemine (palga säilitamisega", mille

kooskõlastab personalipartner ja kinnitab vahetu juht. Taotlusele tuleb lisada õppekogunemise

kutse. Kaitseväe õppekogunemise ajaks säilitatakse teenistujale põhipalk.

6.2.17. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.

6.3. Puhkuse andmine

6.3.1. Ametis kohaldatakse teenistujale puhkuse andmisel ja kasutamisel TLSs sätestatud

puhkuseregulatsiooni, arvestades ametnike puhul ATSst tulenevaid erisusi.

6.3.2. Teenistuja põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 5/11

6.3.3. Teenistujal on kohustus lähtuvalt TLS § 69 lg 2 igal kalendriaastal planeerida jooksva

kalendriaasta eest ettenähtud ja eelnevate aastate eest kasutamata jäänud põhipuhkus, mille

hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Vanemapuhkuselt naasjatel on seaduse järgi õigus

kasutada ka enne vanemapuhkusele jäämist tekkinud puhkusejääki, sest vanemapuhkusel

olles töösuhe peatub.

6.3.4. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta ning tehakse teenistujatele teatavaks

hiljemalt märtsikuu lõpuks. Personalipartner algatab puhkuste ajakava koostamise RTIP

kaudu iga kalendriaasta detsembrikuu jooksul ning igal teenistujal on kohustus jaanuarikuu

lõpuks esitada nimetatud keskkonna kaudu oma ajakava puhkusetaotlus. Ajakava võib muuta,

puhkust katkestada või tühistada teenistuja puhkusetaotluse alusel ja tööandja nõusolekul.

6.3.5. Osade kaupa võib põhipuhkust anda poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkematu osa kestus

peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Järjestikuste puhkuseosade vahele ei tohi jääda ainult

puhkepäevi. Teenistuja võib poolte kokkuleppel üksnes ühe 7-kalendripäevase puhkuseosa

välja võtta lühemate osadena või üksikute päevade kaupa.

6.3.6. Peadirektor ja direktorid võivad seada täiendavaid põhjendatud piiranguid puhkuste ajakavade

koostamisel.

6.3.7. Teenistussuhte pooled lähtuvad puhkuste ajakavast ning on kohustatud sellest kinni pidama.

Kui puhkusele minnakse vastavalt kinnitatud puhkuste ajakavale, siis puhkuse kasutamiseks

täiendavalt puhkusetaotlust ei esitata. Kui puhkuste ajakava soovitakse muuta või kasutada

ajakava välist puhkust, siis tuleb see vahetu juhiga eelnevalt kokku leppida ja alustada

puhkusetaotluse menetlemine RTIP kaudu. Puhkuste ajakava järgse puhkuse

muutmise/tühistamise põhjuseks saab üldjuhul olla tööandja töökorralduse hädavajalikkus või

teenistuja isikust tulenevad olulised põhjused lähtuvalt TLSst.

6.3.8. Amet võimaldab erandjuhtudel poolte kokkuleppel teenistujale tasustamata puhkust.

6.3.9. Teenistujale antakse õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud korras.

Õppepuhkuse andmise aluseks on õppeasutuse väljastatud tõend, milles õppeasutus kinnitab

ameti teenistuja õppimist nimetatud asutuses, või päringu tulemus EHISest.

6.3.10. Puhkusetaotlus (kehtib nii põhipuhkuse, tasustamata puhkuse, õppepuhkuse kui ka

vanemapuhkuse korral) esitatakse RTIP kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse

algust. RTIP-s tuleb läbida kooskõlastusring, milles osalevad vahetu juht, teenistuja asendaja

ja personalipartner.

6.3.11. Puhkuste ajakava ja puhkusetaotlused kinnitab personaliosakonna juhataja, mille järgselt

edastatakse kinnitatud ajakava ja puhkusekorraldused täitmiseks RTK-le ning teadmiseks

teenistujale, asendajale ja tema vahetule juhile.

6.3.12. Puhkuste ajakava või puhkusekorraldus on RTIP-s puhkusetasu väljamaksmise aluseks.

Puhkusetasu kantakse teenistuja pangaarvele täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval

enne puhkuse algust, kui teenistuja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti. Juhul, kui

teenistuja soovib puhkusetasu saada koos palgaga, taotleb ta seda märkega puhkusetaotluses.

Erandiks on õppepuhkus, kus õppepuhkuse tasu makstakse välja koos teenistuja palgaga.

6.3.13. Juhul, kui teenistuja haigestub puhkuse ajal, on tal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või

ennetähtaegselt lõpetada. Teenistuja on kohustatud vahetule juhile ning personalipartnerile

teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel telefoni või e-posti

teel.

6.3.14. Tööandjal on õigus teenistuja puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise

töökorralduse hädavajaduse tõttu, teavitades sellest algatusest teenistujat esimesel võimalusel.

Kui vahetu juht on kokkuleppe teenistujaga saavutanud, vormistatakse puhkuse katkestus või

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 6/11

edasilükkamine RTIP-s. Tööandja kohustub hüvitama teenistujale tööandja algatusel puhkuse

katkestamise või edasilükkamisega seotud kulud.

6.3.15. Ametis ei rakendata kollektiivpuhkust.

6.4. Palga maksmise aeg ja koht

6.4.1. Ameti teenistujate palga, töötasu, puhkusetasu ja muude tasude maksmise tingimusi ning

korda reguleerib ameti palgajuhend.

6.4.2. Teenistuja palga ja töötasu (edaspidi palk) arvestuse aluseks on kalendrikuu. Palka makstakse

üks kord kuus ja kantakse jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja avaldatud

arvelduskontole. Teenistuja pangakontole kantakse ka kõik muud teenistujale väljamakstavad

tasud (sh puhkusetasu, lähetusega seotud kulud, lõpparve jms).

6.4.3. Väljamaksetelt maksuvaba tulu arvestamise aluseks on RTIP-s teenistuja esitatud maksuvaba

tulu avaldus.

6.4.4. Juhul, kui vahetu juht ja teenistuja on kokku leppinud ületunnitöö tegemise vajaduses, mis on

tingitud eriolukorrast või töö iseloomust, esitab vahetu juht sellekohase põhjendatud taotluse

personaliosakonnale, milles näitab ära eeldatava töö kirjelduse, ületunnitöö mahu ning sellele

kuluva aja. Üldjuhul ületunnitöö kompenseeritakse samas ulatuses vaba aja andmisega.

Ületunnitöö hüvitamisel rahas, kui selles on tööandja ja teenistuja eelnevalt kokku leppinud,

maksab tööandja lähtudes ATSist ja TLSist ning tuginedes palgajuhendile teenistujale 1,5-

kordset palka.

6.4.5. Juhul, kui vahetu juht ja teenistuja on kokku leppinud valveaja kohaldamises, s.t teenistuja on

tööandjale kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, mis on tingitud

eriolukorrast ja tuleneb töö iseloomust, fikseeritakse valveaja kasutamine ning tasustamine

haldusaktiga kooskõlas ATSi, TLSi ja ameti palgajuhendiga.

6.4.6. Teenistujatele palga arvestuse aluseks on personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP

õigeaegselt edastatud ja sisestatud teenistujate tööaega ning puudumisi käsitlev teave.

6.4.7. Ameti teenistujate palga ja muude tasude arvestust ning väljamakseid teeb RTK, mille kohta

edastatakse teenistujale sellekohane palgateatis e-postiga hiljemalt palga või muude tasude

maksmise tähtpäevaks. Teenistujale, kellel puudub tööandja juures e-posti aadress,

edastatakse palgateatis vahetu juhi kaudu.

6.5. Teenistusalaste korralduste ja üldinfo teatavakstegemine

6.5.1. Ameti teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult,

otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Ametniku tegevuse

seaduslikkus ja üldised kohustused on määratud kindlaks ATSiga, ametijuhendi ning muude

õigusaktidega. Töötaja kohustused on määratud kindlaks TLSiga, töölepingu, ametijuhendi ja

muude dokumentidega.

6.5.2. Teenistusalaseid korraldusi annab üldjuhul vahetu juht.

6.5.3. Teenistusalaseid korraldusi võib anda teenistujale suuliselt või kirjalikult (DHS-i kaudu või

dokumentidele kirjutatud ja lisatud resolutsiooni või korraldusega). Suulisi korraldusi annab

üldjuhul korralduse andja isiklikult. Koosolekutel antud suulised korraldused reeglina

protokollitakse ja tehakse asjaosalistele teatavaks.

6.5.4. Ametiülest informatsiooni kommunikeeritakse ja avalikustatakse ameti siseveebis.

6.5.5. Käskkirjaga ja resolutsioonidena vormistatud kirjalikud teenistusalased korraldused edastab

teenistujale dokumendihalduse eest vastutav teenistuja.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 7/11

6.5.6. Teenistusalaste korralduste muutmise ja peatamise õigus on nii korralduse andjal kui ka

kõrgemalseisval juhil.

6.5.7. Ajutiselt äraolevat teenistujat asendab üldjuhul ametijuhendiga või RTIP-s puudumise

korraldusega määratud teenistuja. Lisatasu maksmist asendamisel reguleerib ameti

palgajuhend.

6.6. Üldised tegevusnormid ning tavad

6.6.1. Teenistujal tuleb käituda nii ametis kui väljaspool seda kooskõlas üldtunnustatud

kõlblusnormidega ning ameti väärtusest ja kutseala eetikakoodeksitest lähtudes.

6.6.2. Teenistujal on keelatud täita teenistusülesandeid ning viibida tööl alkoholi-, narkootilises või

toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Tööandja on kohustatud nimetatud

seisundis teenistuja töölt kõrvaldama.

6.6.3. Teenistuja kohustub nii teenistussuhte ajal kui pärast selle lõppemist hoidma talle teatavaks

saanud teenistusalast, teiste inimeste perekonna- ja eraelu ning muid mistahes kujul või

andmekandjal olemasolevaid konfidentsiaalsena saadud andmeid, s.t mitte avaldama talle

teenistusalaselt teadaolevat informatsiooni, mis võiks kahjustada ameti või kolmandate isikute

huve.

6.6.4. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse igasugust avaldamisele mitte kuuluvat teenistusalast infot

või juurdepääsupiiranguga teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi,

sh:

 asutusesiseks tunnistatud teavet või muud andmete hulka, millele juurdepääs või mille

kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud, sh teavet, mis on seotud teenistuskohuste

täitmisest tulenevate toimingute tegemiseks vajalike registriandmete, andmebaaside

andmete või range arvestusega blankettide ning isikuandmete menetlemisega;

 tööandja ja kolmandate isikute kokkulepete ning lepingute tingimusi;

 tööandja ja kolmandate isikute raamatupidamisarvestuse andmeid;

 tööandja ja kolmandate isikute sisedokumentatsiooni, sh kirjavahetust;

 muud informatsiooni, mille avalikustamine isikute nõusolekuta võib kahjustada

asjassepuutuvat isikut või tööandjat.

6.6.5. Punktis 6.6.4 nimetatud teavet loetakse konfidentsiaalseks teabeks niikaua, kuni tööandja

esindaja pole informatsiooni avalikustanud või selle avalikustamist lubanud. Tööandjapoolse

avalikustamisena mõistetakse informatsiooni avaldamist tööandja nimel.

6.6.6. Punktis 6.6.4 sätestatud teavet võib teenistuja teatavaks teha Eesti Vabariigi õigusaktidega

ettenähtud juhtudel.

6.6.7. Isikuandmete ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmete õigusaktidega vastuolus olev

kasutamine teenistussuhte ajal on käsitletav teenistuskohustuste sellise rikkumisena, mis võib

kaasa tuua teenistussuhte lõpetamise.

6.6.8. Ametnik on kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat RTIP-i kaudu, kui ta tegeleb või

kavatseb tegeleda kõrvaltegevusega. Töölepingulisel töötajal on soovitav võrdse kohtlemise

printsiibi kohaselt samuti teavitada tööandjat kõrvaltegevusest.

6.6.9. Kõrvaltegevuse teatis tuleb vormistada ja esitada vastavalt juhendile TT_09_K1_J1.

Kõrvaltegevuse teatise kinnitab nõusoleku korral ameti peadirektor või tema volitatud isik.

Ameti peadirektor või tema volitatud isik võib keelduda osaliselt või täielikult teenistujale

nimetatud kõrvaltegevuseks loa andmisest. Ametniku kõrvaltegevuse keelamine tuleb

vormistada haldusaktiga lähtuvalt ATSi regulatsioonist.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 8/11

6.6.10. Teenistujal on õigus anda avalikkusele infot ja kommentaare ning vastata meediapäringutele

üksnes eelneval kokkuleppel kommunikatsiooniosakonnaga ning esindada ametit suhtlemisel

ametiasutustega oma pädevuse piires.

6.6.11. Teenistuja vastutab tema kasutusse antud arvuti, bürootehnika ja muu vara sihipärase ning

heaperemeheliku kasutamise eest. Arvuti kasutamine reguleeritakse töökoha arvuti

kasutamise eeskirjaga.

6.6.12. Tööruumides omal soovil bürootehnika, arvuti, mööbli jms ümbertõstmine tuleb kokku

leppida vahetu juhi ning haldusosakonna ja süsteemihalduse üksusega.

6.6.13. Vargusest või rikkumisest tekitatud materiaalse kahju korral on vara eest vastutaja süü korral

kohustatud tööandjaga kokkulepitud ulatuses hüvitama kahju või ostma asemele samaväärse

toote vastavalt kehtestatud kordadele.

6.6.14. Teenistujal on võimalik kasutada teenistusülesannete täitmiseks ja koosolekuks ameti

nõupidamisruume ning videokonverentsi seadmeid, mille kasutamine tuleb eelnevalt

broneerida elektroonilise Outlook-kalendri vahendusel. Koosoleku tühistamise korral

vastutab ruumi broneerija, et antud ruum ka Outlook-kalendris vabastatakse.

6.6.15. Teenistujal on kohustus ametisisese töökorralduse (koosolekud, eemalviibimised jms)

paremaks planeerimiseks kasutada elektroonilist Outlook-kalendrit. Töölt eemalviibimise

korral ja e-kirjadele mitte vastates on teenistuja kohustatud sisse lülitama e-postkasti

automaatvastuste funktsiooni „kontorist väljas“ teatega kontorist äraoleku ajavahemiku ning

asendava isiku nime ja kontaktandmete kohta. Töölt eemalviibimise või

suunamise/delegeerimise teavitus tuleb teenistujal kajastada samuti Delta, Fitek, Jira, RTIP

jm keskkondades.

6.6.16. Teenistujal on kohustus tööpäeva kestel ja lõpus viimasena tööruumist lahkudes välja lülitada

valgustus, sulgeda aknad ja uks(ed). Tööpäeva lõpus tuleb teenistujal välja lülitada kõik

ajutised elektrisoojendid (elektriradiaator, soojapuhur vms), elektrilised kodumasinad

(kohvimasin, kiirkeedukann vms).

6.6.17. Tööandjal on õigus ametnike teenistuskohustuse süülise rikkumise korral algatada

distsiplinaarmenetluse läbiviimine tuginedes ATSile ning töölepinguliste töötajate

töökohustuste rikkumise korral juhindub tööandja TLSs sätestatust.

6.7. Pääs tööruumidesse

6.7.1. Ameti hoonetesse, kus on mehitatud valve või toimub automaatne valvest mahavõtmine,

pääseb tööpäeviti alates kell 6.00. Hoonetes, kus puudub mehitatud valve või automaatne

valvestus, pääseb hoonesse või tööruumidesse teenistujale väljastatud läbipääsukaardi või

võtmega ja valvekoodi kasutades.

6.7.2. Ameti hooned valvestatakse peale tööpäeva lõppu kas automaatselt, tööandja volitatud

teenistuja poolt, rendipinna omaniku või koristusteenust osutava koristaja poolt hiljemalt kell

22.00.

6.7.3. Ameti hoonetes viibimine pärast nimetatud aega on keelatud, v.a teenistujatel, kes lähtuvalt

nende töö iseloomust töötavad kas tööajakava alusel või peavad pääsema hoonetesse

teenistusülesannete täitmise tõttu töövälisel ajal. Teistel teenistujatel on võimalik

teenistusülesannete täitmiseks pääseda automaatse valvestusega hoonetesse tööpäevadel

pärast kella 22.00 või nädalavahetustel erandkorras ja üksnes eelneval kokkuleppel

haldusosakonnaga.

6.7.4. Teenistujad sisenevad ameti hoonesse neile väljastatud läbipääsukaardi või võtmega.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 9/11

6.7.5. Teenistujatel, kes ei kuulu teenindusbüroo koosseisu, on lubatud viibida teenindusbüroo

ruumides tööpäeviti väljaspool klienditeenindusaega, sh sõidueksamit vastuvõtvatel

teenistujatel koos juhtimisõiguse taotlejaga graafikujärgse sõidueksami vastuvõtmise ajal.

6.7.6. Ameti külalised või koostööpartnerid võivad hoones viibida ja liikuda üksnes ameti teenistuja

saatel või külalise läbipääsukaardiga. Kui ameti külaline viibib hoones kauem kui hoone on

avatud, peab külalise võõrustaja juhatama külalise hoonest välja.

6.7.7. Iga teenistuja, kellele tööandja on andnud tööruumi võtme, kohustub koheselt teavitama

võtme kaotamisest haldusosakonda.

6.7.8. Töövälisel ajal ei ole teenistujal üldjuhul lubatud siseneda teise teenistuja tööruumi, juhul kui

viimast kohal ei ole, välja arvatud olukorras, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks.

6.7.9. Töövälisel ajal tööruumides viibimine ei tohi takistada tööruumide koristamist.

6.8. Töötervishoiu ning töö- ja tuleohutuse üldised juhised, tegutsemine pommiähvarduse,

töökiusamise või erakorralise olukorra korral

6.8.1. Töötervishoiu-, töö- ja tuleohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele teenistujatele.

Vastavaid juhendeid ja eeskirju tutvustatakse igale teenistujale teenistusse asumisel DHS-i

kaudu ning edaspidi vastavate muudatuste korral ameti siseveebi või juhendite keskkonna

kaudu.

6.8.2. Tööandja kindlustab kõikidele teenistujatele ohutud ja tervislikud teenistustingimused

vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning transpordiameti töötervishoiu ja

tööohutuse üldjuhendile.

6.8.3. Tööandja kompenseerib teenistujatele lähtuvalt töökeskkonna riskianalüüsist ning

teenistusülesannete iseloomust ja spetsiifikast gripi- ja puukentsefaliidivastase

vaktsineerimise.

6.8.4. Tööandja kompenseerib teenistujatele kalendriaastas töötervishoiuarsti otsuse alusel ja

nägemisteravuse muutumise korral 50% nägemisteravust korrigeerivate abivahendite

maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 eurot ning massaažiteenuste maksumusest kuni 100

eurot.

6.8.5. Tööandja kompenseerib teenistujatele nende töövõime säilitamise ja tervislike eluviiside

toetamise eesmärgil Stebby keskkonna kaudu igakuiselt 20 euro ulatuses sportimisega seotud

kulud.

6.8.6. Tööandja kompenseerib teenistujatele kuni 3 psühholoogi visiiti aastas, mis sisaldab esmast

psühholoogist nõustamist, teenistuja vaimse tervise seisundi esmast hindamist ja

probleemi(de) kaardistamist.

6.8.7. Töökeskkonda kontrollib selle eest vastutav teenistuja. Töökeskkonna eest vastutavad

teenistujad on määratud peadirektori käskkirjaga ja teenistujate vastutusvaldkonnad on

leitavad siseveebis.

6.8.8. Esmaabivahendid asuvad tööandja määratud esmaabiandjate või vastavalt märgistatud

kohtade juures. Esmaabiandjate ja -vahendite asukoha info on leitavad siseveebist.Tõsisemate

vigastuste, õnnetusjuhtumite või tulekahju korral tuleb teavitada või kutsuda kiirabi telefonil

112 ning teavitada juhtunust personaliosakonda.

6.8.9. Tuleohutusalastest ja töötervishoiu- ning tööohutusalastest puudustest tööruumides või

üldkasutatavates ruumides, samuti elektririketest tuleb viivitamatult teavitada

töökeskkonnaspetsialisti, teenistujate valitud töökeskkonna volinikku ning haldusosakonda.

6.8.10. Kõrge bioloogiliste ohutegurite riskitaseme korral ja lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud

piirangutest ning ameti töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite riskianalüüsist võib tööandja

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 10/11

kehtestada töötajate kaitseks eraldi viiruse vms levikut ennetavad piirangud või nõuded tööl

isikukaitsevahendite kasutamiseks, mis on töötajatele kohustuslikud täitmiseks.

6.8.11. Bürootehnika töös tekkinud häirete korral tuleb informeerida vastavalt süsteemihalduse

üksust läbi iseteeninduskeskkonna Jira, kes korraldab vastava seadme korrastamise. Seadmeid

võib paigaldada ja remontida ainult vastava kvalifikatsiooniga isik.

6.8.12. Tööruumides on keelatud:

 suitsetada (sh e-sigaret). Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas

väljaspool hoonet. Suitsetamine ei ole lubatud siseruumides, va spetsiaalselt

suitsetamiseks ette nähtud ruum, mis minimaalselt vastab tubakaseaduses toodud

nõuetele;

 kasutada katkiseid või mittestandardseid pikendusjuhtmeid ning katkiseid elektrijuhtmeid

ja pistikupesi;

 eemaldada kontoriseadmetelt katteid või avada nende korpusi;

 jätta sisselülitatud elektrisoojendeid ja muid elektriseadmeid järelevalveta.

 tarbida alkoholi tööajal ja töövälisel ajal.

6.8.13. Tulekahjusignalisatsiooni anduri tööle hakkamisel tuleb käituda vastavalt evakuatsiooni

plaanile.

6.8.14. Teenistujad on kohustatud lahtise tule kasutamisel (küünlad) tööruumides rakendama

tulekahju ennetavaid abinõusid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või

plahvatuse. Süüdatud küünlaid ei tohi jätta tööruumidesse järelevalveta.

6.8.15. Tulekahju avastamisel tuleb konkreetsest olukorrast lähtudes hoiatada kaasteenistujaid,

võimaluse korral asuda tuld viivitamatult kustutama, kasutades selleks olemasolevaid

tulekustutusvahendeid ja viivitamatult teatada sellest telefonil 112 ning informeerida

haldusosakonda.

6.8.16. Tulekahju korral tuleb võimalusel tõkestada tule levikut (sulgeda aknad, välja lülitada

ventilatsioon, vooluvõrgust välja lülitada bürootehnika), hoiatada ohtu sattunud inimesi ja

väljuda hoonest evakuatsiooni plaanil (asuvad kõigil korrustel) näidatud lähimast

väljapääsust.

6.8.17. Tööruumis vastutab tuleohutuse eest iga teenistuja, kes antud tööruumis töötab.

6.8.18. Suulisel pommiähvardusel tuleb säilitada rahu ja hoida helistajat liinil nii kaua kui võimalik,

samal ajal andes võimalusel kaasteenistujatele märku kõne sisust ja teatamise vajadusest

vahetule juhile ja/või häirekeskusesse telefonil 112.

6.8.19. Kirjaliku pommiähvarduse korral tuleb tekst koheselt üle anda vahetule juhile, kes edastab

koheselt selle riskijuhile.

6.8.20. Pommiähvarduse korral teavitab vastava hoone evakuatsiooni eest vastutav isik viivitamatult

teenistujaid, kes on kohustatud koheselt lahkuma hoonest vastavalt evakuatsiooni plaanile.

6.8.21. Pommiähvarduse korral tuleb teenistujatel hoiduda kommentaaridest kõrvalistele isikutele.

Ka ajakirjanikel tuleb paluda pöörduda kommunikatsiooni- ja turundusosakonna poole.

6.8.22. Teenindusbüroodes erakorralise olukorra tekkimisel (rööv, rünnak vms), mil teenistuja tunneb

end ohustatuna, tuleb võimaluse korral kasutada paanikanuppu ning teavitada esimesel

võimalusel sellisest asjaolust häirekeskust telefonil 112 ja vahetut juhti.

6.8.23. Töökiusamise korral on tööandja kohustatud kiusamisest teada saades kohe reageerima ja

tagama teenistuja või teenistujate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise

põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise

võrdõiguslikkuse seadusele.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r3

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 06.10.2023 nr 1.1-1/23/190 Koostaja: Eveli

Punnison 11/11

6.8.24. Töökiusamise olukorras või töökiusu kogeval teenistujal(tel) tuleb pöörduda kas oma vahetu

juhi ja/või personaliosakonna poole, kes nõustab teenistujat(id) antud olukorras ning töökiusu

asjaolude ilmnemisel viib läbi kaebuse menetlemise.

6.9. Teenistusest vabastamine ja töölepingu lõpetamine

6.9.1. Ametnike teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga lähtuvalt avaliku teenistuse

seaduses sätestatust ning töötajaga töölepingu korraline või erakorraline ülesütlemine

vormistatakse tuginedes töölepingu seadusele.

6.9.2. Ametist vabastamise käskkirja või töölepingu ülesütlemise allkirjastab ameti peadirektor või

tema volitatud isik.

6.9.3. Ametniku algatusel teenistusest vabastamiseks või töötaja algatusel töölepingu korraliseks või

erakorraliseks ülesütlemiseks esitab teenistuja kirjaliku avalduse vahetule juhile üldjuhul

vähemalt üks kuu ette. Tööandja ja teenistuja võivad kokku leppida ka lühema

etteteatamistähtaja kohaldamises.

6.9.4. Teenistusest vabastamiseks esitatud avalduse saab teenistuja tagasi võtta vaid peadirektori või

tema volitatud isiku nõusolekul.

6.9.5. Pooled võivad katseajal teenistussuhte üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamise

tähtajaga. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise aluseks on

katseajavestluse tulemused.

6.9.6. Enne teenistusest lahkumist täidab teenistuja PlanPro-s lahkuja elektroonilise küsitluslehe.

6.9.7. Teenistusest vabastatud teenistuja on kohustatud tööandjale üle andma või tagastama kogu

asjaajamisaasta jooksul lõpetatud või poolelioleva asjaajamise, sh teenistusülesannetega

seonduva informatsiooni ning tema kätte usaldatud vara lähtuvalt asjaajamiskorras sätestatule.

6.9.8. Otsene juht vastutab teenistuja kasutuses olevate varade jms kättesaamise ja tagastamise eest

ametile vastavalt varade haldamise korrale.

6.10. Lõppsätted

6.10.1. Ameti tööreeglid vaadatakse läbi üldjuhul üks kord aastas ning viiakse sisse õigusaktide

uuenemisest ja uutest kokkulepetest tulenevad muudatused.

6.10.2. Tööreeglite rakendamisega ning muutmisega seotud asjaolud lahendatakse ameti

põhimääruses sätestatud õiguste piires kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega

KÄSKKIRI

06.10.2023 nr 1.1-1/23/190

Töökorralduse reeglite ja kaugtöö tegemise juhendi

kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan Transpordiameti töökorralduse reeglid ja kaugtöö tegemise juhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 22.06.2022 käskkirja nr 1.1-1/22/85

„Transpordiameti töökorralduse reeglite kinnitamine“.

3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor