Käskkiri

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 1/13

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................... 2

1.1. Eesmärk ..................................................................................................................................... 2

1.2. Käsitlusala ................................................................................................................................. 2

1.3. Teenuse sihtrühm ...................................................................................................................... 2

2. MÕISTED JA LÜHENDID ...................................................................................................... 2

3. OSAPOOLED JA VASTUTUS ............................................................................................... 2

4. SEOTUD DOKUMENDID ...................................................................................................... 3

4.1. Õigusaktid ................................................................................................................................. 3

4.2. Seotud juhendid ja muud dokumendid ..................................................................................... 3

5. TÖÖKORRALDUSE REEGLITE KIRJELDUS ..................................................................... 3

5.1. Teenistusse võtmine või töölepingu sõlmimine ........................................................................ 3

5.2. Töö- ja puhkeaeg ....................................................................................................................... 4

5.3. Puhkuse andmine ...................................................................................................................... 5

5.4. Palga maksmise aeg ja koht ...................................................................................................... 6

5.5. Teenistusalaste korralduste ja üldinfo teatavakstegemine ........................................................ 7

5.6. Üldised tegevusnormid ning tavad ............................................................................................ 7

5.7. Pääs tööruumidesse ................................................................................................................... 9

5.8. Töötervishoiu ning töö- ja tuleohutuse üldised juhised, tegutsemine pommiähvarduse,

töökiusamise või erakorralise olukorra korral ........................................................................ 10

5.9. Teenistusest vabastamine ja töölepingu lõpetamine ............................................................... 12

6. LÕPPSÄTTED ....................................................................................................................... 12

7. TOETAVAD INFOSÜSTEEMID .......................................................................................... 12

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 2/13

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesmärk

Töökorralduse reeglid (edaspidi tööreeglid) määratlevad Transpordiameti (edaspidi amet või

tööandja) ametnike ja töötajate käitumisreeglid teenistussuhetes.

1.2. Käsitlusala

Teenistuja ja tööandja juhinduvad käesolevatest tööreeglitest, avaliku teenistuse seadusest (edaspidi

ATS), töölepingu seadusest (edaspidi TLS) ja teistest tööõiguse, töötervishoiu ning tööohutuse

õigusaktidest. Olukordades, mida eespool nimetatud õigusaktid, juhendid ja lepingud ei reguleeri,

lähtutakse ameti väärtustest, põhimõtetest, eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ning hea

usu põhimõttest.

1.3. Teenuse sihtrühm

Transpordiameti ametnikud ja töötajad (edaspidi üheskoos teenistuja(d)).

2. MÕISTED JA LÜHENDID

2.1. Kaugtöö – töö korraldamise ja/või -teostamise vorm, kus infotehnoloogia abil ja

teenistussuhte kontekstis täidetakse teenistusülesandeid väljaspool tööandja asukohti.

2.2. Personalipartner – personaliosakonna teenistuja, kes on teenistuse/valdkonna esmane

kontakt ja kes abistab teenistuse osakondade teenistujaid ning juhte erinevates personali- ja

palgaarvestusega seotud küsimustes, dokumentatsiooni vormistamises ja värbamises.

2.3. Riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP) – portaal, mille kaudu menetletakse

teenistujate isikuandmeid, puhkuseid ja puudumisi, lähetusi, koolitusi, majanduskulude

aruandeid ning varasid. Portaali kaudu kinnitatud andmed jõuavad automaatselt riigi finants-

, personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP.

2.4. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) – Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv

valitsusasutus, mis ameti isikuandmete volitatud töötlejana osutab ametile riigi

raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse teenust vastavalt kinnitatud toimemudelile.

2.5. Teenistuja – ameti ametnik ning töölepinguline töötaja.

2.6. Teenistuskoht – ameti teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

2.7. Tööplaani infosüsteem (edaspidi PlanPro) – veebipõhine keskkond ja tarkvaralahendus, mis

aitab hoida fookust strateegilistel eesmärkidel, korraldada meeskondade tööd, planeerida

eelarvet, juhtida riske, samuti töötulemusi monitoorida ja hinnata.

2.8. Tööreeglid – töökorralduse reeglid, mis määratlevad tööandja ja teenistujate käitumisreeglid

teenistussuhetes.

2.9. Vahetu juht – teenistuse direktor, osakonna või üksuse juhataja, piirkonna juht või, kes annab

teenistujale vahetult teenistusalaseid korraldusi.

2.10. DHS – dokumendihaldussüsteem (Delta)

3. OSAPOOLED JA VASTUTUS

3.1. Tööreeglitega sätestatu on täitmiseks kohustuslik tööandjale ja kõikidele ameti teenistujatele.

3.2. Tulenevalt struktuuriüksustest, kelle puhul rakenduvad erisused teenistujate töö- ja puhkeajas

ning klienditeenindusaegades ning laevaliikluse juhtimise osakonna töö eripärast, lähtuvad

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 3/13

nimetatud üksuste teenistujad lisaks ameti töökorralduse reeglitele nimetatud üksuste

sisekorraeeskirjadest.

4. SEOTUD DOKUMENDID

4.1. Õigusaktid

 Avaliku teenistuse seadus (ATS)

 Korruptsioonivastane seadus

 Sotsiaalmaksuseadus

 Transpordiameti põhimäärus

 Täiskasvanute koolituse seadus

 Töölepingu seadus (TLS)

 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

4.2. Seotud juhendid ja muud dokumendid

 TT_09_K7_Palgajuhend

 TT_04_K4_Andmekaitse kord.

 TT_08_K2_Sisseelamiskord

 TT_09_K1_J1_Kõrvaltegevuse loa taotlemine

 TT_09_K1_J3_Kaugtöö tegemise juhend

 VA_02_02_LKO_sisekorraeeskiri

 TT_09_K1_Lisa_1_Struktuuriüksused, kelle puhul rakenduvad erisused teenistujate töö- ja

puhkeajas ning klienditeenindusaegades

 TT_16_K1_J1 TA Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhend

 TT_18_K12_Transpordiameti kliendisuhtluse põhimõtted

 TT_14_P1_Sise- ja väliskommunikatsioonipoliitika

5. TÖÖKORRALDUSE REEGLITE KIRJELDUS

5.1. Teenistusse võtmine või töölepingu sõlmimine

5.1.1. Ametniku ametikohale vormistatakse ametnik ametisse nimetamise käskkirjaga lähtuvalt

avaliku teenistuse seadusest. Töölepingulisel töökohal sõlmitakse töötajaga tööleping ning

töösuhte vormistamisel tuginetakse töölepingu seadusele. Ametisse nimetamise käskkirja või

töölepingu allkirjastab ameti peadirektor või tema volitatud isik.

5.1.2. Teenistusse asumisel kohaldatakse katseaega kuni 4 kuud. Katseajal on teenistujal kõik

seadusest, haldusaktidest ning töölepingust tulenevad õigused ja kohustused. Katseaja

tulemused määrab kindlaks vahetu juht katseaja lõpu vestlusel, mis vormistatakse PlanPro-s.

5.1.3. Ameti teenistujale kohaldatakse lähtuvalt TT_08_K2_Sisseelamiskorrast teenistusse asumisel

tema võimalikult kiireks sisseelamiseks uue teenistuja sisseelamisprogrammi.

5.1.4. Teenistussuhte ajal teavitab teenistuja tema isiku-, haridus-, panga- ja kontaktandmete vm

seonduvate andmete muutumisest personaliosakonda RTIP-i kaudu esimesel võimalusel.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 4/13

5.2. Töö- ja puhkeaeg

5.2.1 Töönädala pikkus on 40 tundi.

5.2.2. Tööpäeva algus esmaspäevast neljapäevani on 7.30–09.00 ja lõpp 16.00–17.30, reedel 7.30–

09.00 ja 15.00–16.30. Teenistuja võib kokkuleppel vahetu juhiga kasutada paindlikku

töökorraldust ja paindlikku tööaega (vt Kaugtöö juhend Lisa 1) eeldusel, et normtööaeg on 40

tundi nädalas.

5.2.3. Tööaja hulka mittearvestatava lõunapausi kestus on 30–50 minutit. Lõunapausi jaoks

ettenähtud aega on soovitatav kasutada ajavahemikul 11.30–14.00.

5.2.4. Lisaks lõunavaheajale on teenistujal õigus puhkepausidele, mille kogumäär moodustab

vähemalt 10% päevasest kuvariga töötamise ajast.

5.2.5. Tulenevalt teenistushuvist või töö iseloomust võib tööandja kohaldada kalendaarse kuu põhist

summeeritud tööajaarvestust, mille korral arvestatakse teenistuja tööaega seitsmepäevase

ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Summeeritud tööaja kohaldamisel

lähtutakse ATS § 35 ja TLS § 43 regulatsioonist.

5.2.6. Valveaja kohaldamine tuleneb teenistushuvist või töö iseloomust, mille korral peab teenistuja

olema tööandjale kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kui pooled on

selles kokku leppinud või nimetatud kohustus sisaldub teenistuja ametijuhendis. Valveaja

kohaldamisel lähtutakse ATS § 38 ja TLS § 48 regulatsioonist.

5.2.7. Eesti Maanteemuuseumi (edaspidi muuseum), liiklusjuhtimiskeskuse, laevaliikluse juhtimise

osakonna, klienditeeninduse osakonna ja teenindusbüroode, sõidueksamite üksuse, veonduse

järelevalve osakonna, hüdrograafiaosakonna, lennundusteenistuse osakondade teenistujate

töö- ja puhkeaeg, summeeritud tööajaarvestus ja valveaja kohaldamine ning

klienditeenindusaeg on reguleeritud tööreeglite lisas TT_09_K1_Lisa_1.

5.2.8. Sõltuvalt töö iseloomust ja kokkuleppel vahetu juhiga ning vastavate tehniliste võimaluste

(arvuti, telefon, juurdepääs ameti andmebaasidele) olemasolul võib teenistuja kasutada töö

tegemiseks kaugtöö võimalust vastavalt ameti kaugtöö tegemise juhendile.

5.2.9. Ameti teenistujate töö- ja puhkeaja arvestust peetakse personali- ja palgaarvestuse süsteemis

SAP. Teenistujate töölt puudumiste ja tööaja kasutuse kohta teabe edastamist RTK-le

koordineerib ameti personaliosakond.

5.2.10. Haigestumise või muul põhjusel töölt puudumise korral tuleb teenistujal sellest esimesel

võimalusel (tööpäeva jooksul) informeerida oma vahetut juhti ja personaliosakonda.

5.2.11. Teenistuja haigestumise või hoolduslehe kasutamise korral, millest tulenevalt on arst avanud

töövõimetuslehe, kanduvad puudumise andmed automatiseeritud liidese kaudu e-haigekassast

otse personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP. Antud puudumine peatab teenistujale sel

perioodil tasu maksmise. Teenistuja ja tema vahetu juht saavad automatiseeritult

vastavasisulise teate oma e-postile.

5.2.12. Tuginedes sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktile 3 maksab tööandja teenistuja haigestumise või

vigastuse korral haigushüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni kaheksanda

kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja

keskmisest töötasust.

5.2.13. Teenistujal on vahetu juhi teadmisel kalendriaasta jooksul õigus vaimse või füüsilise tervise

turgutamiseks või haigestunud pereliikme hooldamiseks puududa töölt ilma töövõimetuslehte

esitamata maksimaalselt kolm tööpäeva mille kohta vormistab teenistuja RTIP-is heaolupäeva

(järjestikku või osade kaupa), esimesel võimalusel. Heaolupäeva taotluse kinnitab vahetu juht.

Nimetatud puudumise kinnitamise järgselt loob portaal heaolupäeva korralduse, mille andmed

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 5/13

jõuavad automaatselt SAP-i. Heaolupäevad kuuluvad tasustamisele üldises korras teenistujale

säilitatakse põhipalk.

5.2.14. Vahetu juhi ja teenistuja kokkuleppel võib teenistuja kasutada tööpäeva kestel mõistliku aja

jooksul, arvestades tööandja ja teenistuja huve, vaba aega ettenägematute isiklike toimingute

tegemiseks (näiteks doonorlus, arsti külastus, avariitööd kodus, õnnetusjuhtum vms, mis on

seotud teenistuja enda või tema lähedastega)

5.2.15. Teenistujal on kokkuleppel oma vahetu juhiga õigus kuni kolmele vabale päevale aastas, nt

abiellumiseks või lähedase isiku matuseks, mis kuuluvad tasustamisele üldises korras.

5.2.16. Kokkuleppel vahetu juhiga võimaldatakse nii teenistuja enda kui ka tema lapse tasemeõppe

lõpetamise puhul ning 1.–4. klassi laste vanematele koolialguse aktuse päeval kasutada vaba

päeva, mis kuulub tasustamisele üldises korras.

5.2.17. Õppekogunemisel osalemiseks esitab teenistuja RTIP-is puudumistaotluse „Kaitseväe

õppekogunemine palga säilitamisega“, mille kooskõlastab personalipartner ja kinnitab vahetu

juht. Taotlusele tuleb lisada õppekogunemise kutse. Kaitseväe õppekogunemise ajaks

säilitatakse teenistujale põhipalk.

5.2.18. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra.

5.3. Puhkuse andmine

5.3.1. Ametis kohaldatakse teenistujale puhkuse andmisel ja kasutamisel TLS-is sätestatud

puhkuseregulatsiooni, arvestades ametnike puhul ATS-ist tulenevaid erisusi.

5.3.2. Teenistuja põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva.

5.3.3. Teenistujal on kohustus lähtuvalt TLS § 69 lg 2 igal kalendriaastal planeerida jooksva

kalendriaasta eest ettenähtud ja eelnevate aastate eest kasutamata jäänud põhipuhkus, mille

hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Vanemapuhkuselt naasjatel on seaduse järgi õigus

kasutada ka enne vanemapuhkusele jäämist tekkinud puhkusejääki, sest vanemapuhkusel

olles töösuhe peatub.

5.3.4. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta ning tehakse teenistujatele teatavaks

hiljemalt märtsikuu lõpuks. Personalipartner algatab puhkuste ajakava koostamise RTIP-i

kaudu iga kalendriaasta jaanuarikuu alguses ning igal teenistujal on kohustus jaanuarikuu

lõpuks esitada nimetatud keskkonna kaudu oma ajakava puhkusetaotlus. Ajakava võib muuta,

puhkust katkestada või tühistada teenistuja puhkusetaotluse alusel ja tööandja nõusolekul.

5.3.5. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad

asutuse huvidega. Põhipuhkuse ühe katkematu osa kestus peab olema vähemalt 14

kalendripäeva TLS § 68 lg 5 alusel ning teine osa 7 kalendripäeva. Teenistuja võib poolte

kokkuleppel ülejäänud puhkuse osa välja võtta lühemate osadena või üksikute päevadena.

Järjestikuste puhkuseosade vahele ei tohi jääda ainult puhkepäevi.

5.3.6. Teenistuskoha asendusvajaduse eest ning osakonna/üksuse sujuva töö tagamise eest puhkuste

perioodil vastutab vahetu juht. Juhtidel on asendaja määramine kohustuslik. Peadirektori ja

teenistuse direktori ametikohtadel (va tugiteenuste teenistuse direktor) ning teistel ametnikel

on lubatud asendajaks määrata üksnes ametnikke. Muudel ametikohtadel võib ülesannetes,

mis ei eelda avaliku võimu teostamise õigusi, asendaja olla töölepinguline teenistuja. Tagatud

peab olema võimalus vajadusel delegeerida ülesanded edasi allkirja- ja otsustusõigusega

teenistujatele.

5.3.7. Peadirektor ja direktorid võivad seada täiendavaid põhjendatud piiranguid puhkuste

ajakavade koostamisel.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 6/13

5.3.8. Teenistussuhte pooled lähtuvad puhkuste ajakavast ning on kohustatud sellest kinni pidama.

Kui puhkusele minnakse vastavalt kinnitatud puhkuste ajakavale, siis puhkuse kasutamiseks

täiendavalt puhkusetaotlust ei esitata. Kui puhkuste ajakava soovitakse muuta või kasutada

ajakava välist puhkust, siis tuleb see vahetu juhiga eelnevalt kokku leppida ja alustada

puhkusetaotluse menetlemine RTIP-i kaudu. Puhkuste ajakava järgse puhkuse

muutmise/tühistamise põhjuseks saab üldjuhul olla tööandja töökorralduse hädavajalikkus või

teenistuja isikust tulenevad olulised põhjused lähtuvalt TLS-ist.

5.3.9. Amet võimaldab erandjuhtudel poolte kokkuleppel teenistujale tasustamata puhkust.

5.3.10. Teenistujale antakse õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud korras.

Õppepuhkuse andmise aluseks on õppeasutuse väljastatud tõend, milles õppeasutus kinnitab

ameti teenistuja õppimist nimetatud asutuses, või päringu tulemus EHIS-est.

5.3.11. Puhkusetaotlus (kehtib nii põhipuhkuse, tasustamata puhkuse, õppepuhkuse kui ka

vanemapuhkuse korral) esitatakse RTIP-i kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse

algust. RTIP-is tuleb läbida kooskõlastusring, milles osalevad vahetu juht, teenistuja asendaja

ja personalipartner.

5.3.12. Puhkuste ajakava ja puhkusetaotlused kinnitab personaliosakonna juhataja, mille järgselt

edastatakse kinnitatud ajakava ja puhkusekorraldused täitmiseks RTK-le ning teadmiseks

teenistujale, asendajale ja tema vahetule juhile.

5.3.13. Puhkuste ajakava või puhkusekorraldus on RTIP-is puhkusetasu väljamaksmise aluseks.

Puhkusetasu kantakse teenistuja pangaarvele täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval

enne puhkuse algust, kui teenistuja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti. Juhul, kui

teenistuja soovib puhkusetasu saada koos palgaga, taotleb ta seda märkega puhkusetaotluses.

Erandiks on õppepuhkus, kus õppepuhkuse tasu makstakse välja koos teenistuja palgaga.

5.3.14. Juhul, kui teenistuja haigestub puhkuse ajal, on tal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või

ennetähtaegselt lõpetada. Teenistuja on kohustatud vahetule juhile ning personalipartnerile

teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel telefoni või e-posti

teel.

5.3.15. Tööandjal on õigus teenistuja puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise

töökorralduse hädavajaduse tõttu, teavitades sellest algatusest teenistujat esimesel võimalusel.

Kui vahetu juht on kokkuleppe teenistujaga saavutanud, vormistatakse puhkuse katkestus või

edasilükkamine RTIP-is. Tööandja kohustub hüvitama teenistujale tööandja algatusel

puhkuse katkestamise või edasilükkamisega seotud kulud.

5.3.16. Ametis ei rakendata kollektiivpuhkust.

5.4. Palga maksmise aeg ja koht

5.4.1. Ameti teenistujate palga, töötasu, puhkusetasu ja muude tasude maksmise tingimusi ning

korda reguleerib TT_09_K7_Palgajuhend.

5.4.2. Teenistuja palga ja töötasu (edaspidi palk) arvestuse aluseks on kalendrikuu. Palka makstakse

üks kord kuus ja kantakse jooksva kuu viimasel tööpäeval teenistuja avaldatud

arvelduskontole. Teenistuja pangakontole kantakse ka kõik muud teenistujale väljamakstavad

tasud (sh puhkusetasu, lähetusega seotud kulud, lõpparve jms).

5.4.3. Väljamaksetelt maksuvaba tulu arvestamise aluseks on RTIP-is teenistuja esitatud maksuvaba

tulu avaldus.

5.4.4. Juhul, kui vahetu juht ja teenistuja on kokku leppinud ületunnitöö tegemise vajaduses, mis on

tingitud eriolukorrast või töö iseloomust, esitab vahetu juht sellekohase põhjendatud taotluse

personaliosakonnale, milles näitab ära eeldatava töö kirjelduse, ületunnitöö mahu ning sellele

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 7/13

kuluva aja. Üldjuhul ületunnitöö kompenseeritakse samas ulatuses vaba aja andmisega.

Ületunnitöö hüvitamisel rahas, kui selles on tööandja ja teenistuja eelnevalt kokku leppinud,

maksab tööandja lähtudes ATS-ist ja TLS-ist ning tuginedes palgajuhendile teenistujale 1,5-

kordset palka.

5.4.5. Juhul, kui vahetu juht ja teenistuja on kokku leppinud valveaja kohaldamises, s.t teenistuja on

tööandjale kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, mis on tingitud

eriolukorrast ja tuleneb töö iseloomust, fikseeritakse valveaja kasutamine ning tasustamine

haldusaktiga kooskõlas ATS-i, TLS-i ja TT_09_K7_Palgajuhend.

5.4.6. Teenistujatele palga arvestuse aluseks on personali- ja palgaarvestuse süsteemi SAP

õigeaegselt edastatud ja sisestatud teenistujate tööaega ning puudumisi käsitlev teave.

5.4.7. Ameti teenistujate palga ja muude tasude arvestust ning väljamakseid teeb RTK, mille kohta

edastatakse teenistujale sellekohane palgateatis e-postiga hiljemalt palga või muude tasude

maksmise tähtpäevaks. Teenistujale, kellel puudub tööandja juures e-posti aadress,

edastatakse palgateatis vahetu juhi kaudu.

5.5. Teenistusalaste korralduste ja üldinfo teatavakstegemine

5.5.1. Ameti teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult,

otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Ametniku tegevuse

seaduslikkus ja üldised kohustused on määratud kindlaks ATS-iga, ametijuhendi ning muude

õigusaktidega. Töötaja kohustused on määratud kindlaks TLS-iga, töölepingu, ametijuhendi

ja muude dokumentidega.

5.5.2. Teenistusalaseid korraldusi annab üldjuhul vahetu juht.

5.5.3. Teenistusalaseid korraldusi võib anda teenistujale suuliselt või kirjalikult (DHS-i kaudu või

dokumentidele kirjutatud ja lisatud resolutsiooni või korraldusega). Suulisi korraldusi annab

üldjuhul korralduse andja isiklikult. Koosolekutel antud suulised korraldused reeglina

protokollitakse ja tehakse asjaosalistele teatavaks.

5.5.4. Ametiülest informatsiooni kommunikeeritakse ja avalikustatakse ameti siseveebis, sh e-

postiga, juhtide infotunnis, juhtkonna kohvihommikutel, osakonna koosolekutel või mõnel

muul moel, vastavalt info olulisusele.

5.5.5. Käskkirjaga ja resolutsioonidena vormistatud kirjalikud teenistusalased korraldused edastab

teenistujale dokumendihalduse eest vastutav teenistuja.

5.5.6. Teenistusalaste korralduste muutmise ja peatamise õigus on nii korralduse andjal kui ka

kõrgemalseisval juhil.

5.5.7. Ajutiselt äraolevat teenistujat asendab üldjuhul ametijuhendiga või RTIP-is puudumise

korraldusega määratud teenistuja. Lisatasu maksmist asendamisel reguleerib ameti

palgajuhend.

5.6. Üldised tegevusnormid ning tavad

5.6.1. Teenistujal tuleb käituda nii ametis kui väljaspool seda kooskõlas üldtunnustatud

kõlblusnormidega ning ameti väärtusest ja kutseala eetikakoodeksitest lähtudes.

5.6.2. Teenistujal on keelatud täita teenistusülesandeid ning viibida tööl alkoholi-, narkootilises või

toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Tööandja on kohustatud nimetatud

seisundis teenistuja töölt kõrvaldama.

5.6.3. Teenistuja kohustub nii teenistussuhte ajal kui pärast selle lõppemist hoidma talle teatavaks

saanud teenistusalast, teiste inimeste perekonna- ja eraelu ning muid mistahes kujul või

andmekandjal olemasolevaid konfidentsiaalsena saadud andmeid, s.t mitte avaldama talle

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 8/13

teenistusalaselt teadaolevat informatsiooni, mis võiks kahjustada ameti või kolmandate isikute

huve.

5.6.4. Konfidentsiaalseks teabeks loetakse igasugust avaldamisele mitte kuuluvat teenistusalast infot

või juurdepääsupiiranguga teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi,

sh:

 asutusesiseks tunnistatud teavet või muud andmete hulka, millele juurdepääs või mille

kasutamine on mistahes õigusaktiga piiratud, sh teavet, mis on seotud teenistuskohuste

täitmisest tulenevate toimingute tegemiseks vajalike registriandmete, andmebaaside andmete

või range arvestusega blankettide ning isikuandmete menetlemisega;

 tööandja ja kolmandate isikute kokkulepete ning lepingute tingimusi;

 tööandja ja kolmandate isikute raamatupidamisarvestuse andmeid;

 tööandja ja kolmandate isikute sisedokumentatsiooni, sh kirjavahetust;

 muud informatsiooni, mille avalikustamine isikute nõusolekuta võib kahjustada

asjassepuutuvat isikut või tööandjat.

5.6.5. Punktis 5.6.4 nimetatud teavet loetakse konfidentsiaalseks teabeks niikaua, kuni tööandja

esindaja pole informatsiooni avalikustanud või selle avalikustamist lubanud. Tööandjapoolse

avalikustamisena mõistetakse informatsiooni avaldamist tööandja nimel.

5.6.6. Punktis 5.6.4 sätestatud teavet võib teenistuja teatavaks teha Eesti Vabariigi õigusaktidega

ettenähtud juhtudel.

5.6.7. Isikuandmete ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmete õigusaktidega vastuolus olev

kasutamine teenistussuhte ajal on käsitletav teenistuskohustuste sellise rikkumisena, mis võib

kaasa tuua teenistussuhte lõpetamise.

5.6.8. Ametnik on kohustatud viivitamatult teavitama tööandjat RTIP-i kaudu, kui ta tegeleb või

kavatseb tegeleda kõrvaltegevusega. Töölepingulisel töötajal on soovitav võrdse kohtlemise

printsiibi kohaselt samuti teavitada tööandjat kõrvaltegevusest.

5.6.9. Kõrvaltegevuse teatis tuleb vormistada ja esitada vastavalt juhendile TT_09_K1_J1.

Kõrvaltegevuse teatise kinnitab nõusoleku korral ameti peadirektor või tema volitatud isik.

Ameti peadirektor või tema volitatud isik võib keelduda osaliselt või täielikult teenistujale

nimetatud kõrvaltegevuseks loa andmisest. Ametniku kõrvaltegevuse keelamine tuleb

vormistada haldusaktiga lähtuvalt ATS-i regulatsioonist.

5.6.10. Teenistujal on õigus anda avalikkusele infot ja kommentaare ning vastata meediapäringutele

üksnes eelneval kokkuleppel kommunikatsiooniosakonnaga ning esindada ametit suhtlemisel

ametiasutustega oma pädevuse piires, vt TT_14_P1_Sise- ja väliskommunikatsioonipoliitika. 5.6.11. Teenistuja vastutab tema kasutusse antud arvuti, bürootehnika ja muu vara sihipärase ning

heaperemeheliku kasutamise eest. Vara vastutus ja ametisisene kasutamine on reguleeritud

TT_15_K1_Varade haldamise korras.

5.6.12. Tööruumides omal soovil bürootehnika, arvuti, mööbli jms ümbertõstmine tuleb kokku

leppida vahetu juhi ning haldusosakonna ja süsteemihalduse üksusega.

5.6.13. Isiklikuks suhtluseks ei ole tööalane postkast lubatud. Kui teenistuja kasutab siiski tööandja

e-postkasti erasuhtluseks, tuleb teenistujal tõsta erakirjad spetsiaalselt loodud alamkausta

nimega „Isiklik“.

5.6.14. Tööandjal on õigus tutvuda teenistuja tööalaste e-kirjadega vaid juhul, kui tööandjal ei ole

teist võimalust saada asutuse tegevuseks (või tööprotsesside jätkamiseks) vajalikku infot.

Tööandja väldib seejuures asjasse mittepuutuvate kirjade igasugust töötlemist.

5.6.15. Lemmikloomade kaasavõtmine esinduse või kontori ruumidesse on lubatud üksnes

kokkuleppel, juhul kui kõik vastava piirkonna esinduse/kontori teenistujad on sellega nõus.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 9/13

Lubatud on ainult hästi käituvad ja ohutud lemmikloomad. Lemmiklooma omanik vastutab

igal ajal looma käitumise eest. Lemmiklooma järelt koristamine ja ruumide puhtuse tagamine

on täielikult omaniku kohustus. Kui mõni kolleeg ei ole lemmikloomade kaasavõtmisega

piirkonna esindusse/kontorisse nõus (nt tervislikel, allergiaga seotud või muudel põhjustel),

teavitab ta sellest piirkonna haldusosakonna haldurit või haldusjuhti. Viimane teavitab

lemmiklooma omanikku ning sellisel juhul ei ole lemmikloomade kaasavõtmine lubatud.

5.6.16. Vargusest või rikkumisest tekitatud materiaalse kahju korral on vara eest vastutaja süü korral

kohustatud tööandjaga kokkulepitud ulatuses hüvitama kahju või ostma asemele samaväärse

toote vastavalt kehtestatud kordadele.

5.6.17. Teenistujal on võimalik kasutada teenistusülesannete täitmiseks ja koosolekuks ameti

nõupidamisruume ning videokonverentsi seadmeid, mille kasutamine tuleb eelnevalt

broneerida elektroonilise Outlook-kalendri vahendusel. Koosoleku tühistamise korral

vastutab ruumi broneerija, et antud ruum ka Outlook-kalendris vabastatakse.

5.6.18. Teenistujal on kohustus ametisisese töökorralduse (koosolekud, eemalviibimised jms)

paremaks planeerimiseks kasutada elektroonilist Outlook-kalendrit. Töölt eemalviibimise

korral ja e-kirjadele mitte vastates on teenistuja kohustatud sisse lülitama e-postkasti

automaatvastuste funktsiooni „kontorist väljas“ teatega kontorist äraoleku ajavahemiku ning

asendava isiku nime ja kontaktandmete kohta. Töölt eemalviibimise või

suunamise/delegeerimise teavitus tuleb teenistujal kajastada samuti DHS-s, Fitek, Jira, RTIP

jm keskkondades.

5.6.19. Teenistujal on kohustus tööpäeva kestel ja lõpus viimasena tööruumist lahkudes välja lülitada

valgustus, sulgeda aknad ja uks(ed). Tööpäeva lõpus tuleb teenistujal välja lülitada kõik

ajutised elektrisoojendid (elektriradiaator, soojapuhur vms), elektrilised kodumasinad

(kohvimasin, kiirkeedukann vms).

5.6.20. Tööandjal on õigus ametnike teenistuskohustuse süülise rikkumise korral algatada

distsiplinaarmenetluse läbiviimine tuginedes ATS-ile ning töölepinguliste töötajate

töökohustuste rikkumise korral juhindub tööandja TLS-is sätestatust.

5.7. Pääs tööruumidesse

5.7.1. Ameti hoonetesse, kus on mehitatud valve või toimub automaatne valvest mahavõtmine,

pääseb tööpäeviti alates kell 6.00. Hoonetes, kus puudub mehitatud valve või automaatne

valvestus, pääseb hoonesse või tööruumidesse teenistujale väljastatud läbipääsukaardi või

võtmega ja valvekoodi kasutades.

5.7.2. Ameti hooned valvestatakse peale tööpäeva lõppu kas automaatselt, tööandja volitatud

teenistuja poolt, rendipinna omaniku või koristusteenust osutava koristaja poolt hiljemalt kell

22.00.

5.7.3. Ameti hoonetes viibimine pärast nimetatud aega on keelatud, v.a teenistujatel, kes lähtuvalt

nende töö iseloomust töötavad kas tööajakava alusel või peavad pääsema hoonetesse

teenistusülesannete täitmise tõttu töövälisel ajal. Teistel teenistujatel on võimalik

teenistusülesannete täitmiseks pääseda automaatse valvestusega hoonetesse tööpäevadel

pärast kella 22.00 või nädalavahetustel erandkorras ja üksnes eelneval kokkuleppel

haldusosakonnaga.

5.7.4. Teenistujad sisenevad ameti hoonesse neile väljastatud läbipääsukaardi või võtmega.

5.7.5. Teenistujatel, kes ei kuulu teenindusbüroo koosseisu, on lubatud viibida teenindusbüroo

ruumides tööpäeviti väljaspool klienditeenindusaega, sh sõidueksamit vastuvõtvatel

teenistujatel koos juhtimisõiguse taotlejaga graafikujärgse sõidueksami vastuvõtmise ajal.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 10/13

5.7.6. Ameti külalised või koostööpartnerid võivad hoones viibida ja liikuda üksnes ameti teenistuja

saatel või külalise läbipääsukaardiga. Kui ameti külaline viibib hoones kauem kui hoone on

avatud, peab külalise võõrustaja juhatama külalise hoonest välja. Täpsemad juhised on

kirjeldatud Transpordiameti kliendisuhtluse põhimõtete juhendis.

5.7.7. Iga teenistuja, kellele tööandja on andnud tööruumi võtme, kohustub koheselt teavitama

võtme kaotamisest haldusosakonda.

5.7.8. Töövälisel ajal ei ole teenistujal üldjuhul lubatud siseneda teise teenistuja tööruumi, juhul kui

viimast kohal ei ole, välja arvatud olukorras, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks.

5.7.9. Töövälisel ajal tööruumides viibimine ei tohi takistada tööruumide koristamist.

5.8. Töötervishoiu ning töö- ja tuleohutuse üldised juhised, tegutsemine pommiähvarduse,

töökiusamise või erakorralise olukorra korral

5.8.1. Töötervishoiu-, töö- ja tuleohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele teenistujatele.

Vastavaid juhendeid ja eeskirju tutvustatakse igale teenistujale teenistusse asumisel RTIP-i

kaudu ning edaspidi vastavate muudatuste korral ameti DHS-i, siseveebi või juhendite

keskkonna kaudu.

5.8.2. Tööandja kindlustab kõikidele teenistujatele ohutud ja tervislikud teenistustingimused

vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ning TT_16_K1_J1_TA töötervishoiu ja

tööohutuse üldjuhendile.

5.8.3. Tööandja kompenseerib teenistujatele lähtuvalt töökeskkonna riskianalüüsist ning

teenistusülesannete iseloomust ja spetsiifikast gripi- ja puukentsefaliidivastase

vaktsineerimise.

5.8.4. Tööandja kompenseerib teenistujale nägemisteravuse muutumise korral töötervishoiuarsti,

silmaarsti või optometristi otsuse alusel (otsus ei tohi olla vanem kui 4 kuud hüvitise esitamise

kuupäevast) 50% nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumusest, kuid mitte

rohkem kui 100 eurot kalendriaastas ning massaažiteenuste maksumusest kuni 100 eurot

kalendriaastas. Hüvitised tuleb taotleda ja kuludokumendid üles laadida RTIP-i hiljemalt 2

kuu jooksul alates teenuse kasutamise/ostu kuupäevast jooksval kalendriaastal.

5.8.5. Tööandja kompenseerib teenistujale tema töövõime säilitamise ja tervislike eluviiside

toetamise eesmärgil maksuvabastusega teenused (v.a massaaž ja prillid) Stebby keskkonna

kaudu 20 eurot kuus kuni 60 euro täitumiseni. Stebby kasutamise täpsemad tingimused on

kirjas siseveebis.

5.8.6. Tööandja kompenseerib teenistujatele kuni 3 psühholoogi visiiti aastas, mis sisaldab esmast

psühholoogist nõustamist, teenistuja vaimse tervise seisundi esmast hindamist ja

probleemi(de) kaardistamist.

5.8.7. Töökeskkonnaalast tegevust asutuses korraldab määratud töökeskkonnaspetsialist koostöös

töökeskkonnanõukogu liikmete ja volinikega. Töökeskkonna eest vastutavad teenistujad on

kinnitatud peadirektori käskkirjaga ja teenistujate vastutusvaldkonnad on leitavad siseveebis.

5.8.8. Esmaabiandjad on tööandja poolt määratud ja esmaabivahendid asuvad igas majas vastavalt

märgistatud (rohelisel taustal valge rist) kohtade juures. Esmaabiandjate ja -vahendite asukoha

ning esmaabi andmise info on leitav esmaabikapi juurest ja siseveebist. Kõigist tööajal

toimunud õnnetusjuhtumitest, mille tagajärjel teenistuja tervis on saanud kahjustada,

tuleb viivitamata teavitada personaliosakonda. Ohuolukorrast, mis oleks võinud lõppeda

õnnetusega, tuleb teavitada oma maja töökeskkonnavolinikku või töökeskkonnaspetsialisti.

Tõsisemate vigastuste, õnnetusjuhtumite või tulekahju korral tuleb teavitada või kutsuda

kiirabi telefonil 112 ning teavitada juhtunust personaliosakonda.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 11/13

5.8.9. Tuleohutusalastest ja töötervishoiu- ning tööohutusalastest puudustest tööruumides või

üldkasutatavates ruumides, samuti elektririketest tuleb viivitamatult teavitada

töökeskkonnaspetsialisti, teenistujate valitud töökeskkonna volinikku ning haldusosakonda.

5.8.10. Kõrge bioloogiliste ohutegurite riskitaseme korral ja lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud

piirangutest ning ameti töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite riskianalüüsist võib tööandja

kehtestada töötajate kaitseks eraldi viiruse vms levikut ennetavad piirangud või nõuded tööl

isikukaitsevahendite kasutamiseks, mis on töötajatele kohustuslikud täitmiseks.

5.8.11. Bürootehnika töös tekkinud häirete korral tuleb informeerida vastavalt süsteemihalduse

üksust läbi iseteeninduskeskkonna Jira, kes korraldab vastava seadme korrastamise. Seadmeid

võib paigaldada ja remontida ainult vastava kvalifikatsiooniga isik.

5.8.12. Tööruumides on keelatud:

 Suitsetada (sh e-sigaret). Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas väljaspool

hoonet. Suitsetamine ei ole lubatud siseruumides, va spetsiaalselt suitsetamiseks ette nähtud

ruum, mis minimaalselt vastab tubakaseaduses toodud nõuetele.

 Kasutada katkiseid või mittestandardseid pikendusjuhtmeid ning katkiseid elektrijuhtmeidja

pistikupesi.

 Eemaldada kontoriseadmetelt katteid või avada nende korpusi.

 Jätta sisselülitatud elektrisoojendeid ja muid elektriseadmeid järelevalveta.

 Tarbida alkoholi tööajal ja töövälisel ajal.

5.8.13. Tulekahjusignalisatsiooni anduri tööle hakkamisel tuleb käituda vastavalt evakuatsiooni

plaanile.

5.8.14. Teenistujad on kohustatud lahtise tule kasutamisel (küünlad) tööruumides rakendama

tulekahju ennetavaid abinõusid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või

plahvatuse. Süüdatud küünlaid ei tohi jätta tööruumidesse järelevalveta.

5.8.15. Tulekahju avastamisel tuleb konkreetsest olukorrast lähtudes hoiatada kaasteenistujaid,

võimaluse korral asuda tuld viivitamatult kustutama, kasutades selleks olemasolevaid

tulekustutusvahendeid ja viivitamatult teatada sellest telefonil 112 ning informeerida

haldusosakonda.

5.8.16. Tulekahju korral tuleb võimalusel tõkestada tule levikut (sulgeda aknad, välja lülitada

ventilatsioon, vooluvõrgust välja lülitada bürootehnika), hoiatada ohtu sattunud inimesi ja

väljuda hoonest evakuatsiooni plaanil (asuvad kõigil korrustel) näidatud lähimast

väljapääsust.

5.8.17. Tööruumis vastutab tuleohutuse eest iga teenistuja, kes antud tööruumis töötab.

5.8.18. Suulisel pommiähvardusel tuleb säilitada rahu ja hoida helistajat liinil nii kaua kui võimalik,

samal ajal andes võimalusel kaasteenistujatele märku kõne sisust ja teatamise vajadusest

vahetule juhile ja/või häirekeskusesse telefonil 112.

5.8.19. Kirjaliku ja/või suulise pommiähvarduse korral tuleb info koheselt üle anda vahetule juhile ja

riskijuhile.

5.8.20. Pommiähvarduse korral teavitab vastava hoone evakuatsiooni eest vastutav isik viivitamatult

teenistujaid, kes on kohustatud koheselt lahkuma hoonest vastavalt evakuatsiooni plaanile.

5.8.21. Pommiähvarduse korral tuleb teenistujatel hoiduda kommentaaridest kõrvalistele isikutele.

Ka ajakirjanikel tuleb paluda pöörduda kommunikatsiooniosakonna poole.

5.8.22. Teenindusbüroodes erakorralise olukorra tekkimisel (rööv, rünnak vms), mil teenistuja tunneb

end ohustatuna, tuleb võimaluse korral kasutada paanikanuppu ning teavitada esimesel

võimalusel sellisest asjaolust häirekeskust telefonil 112 ja vahetut juhti.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 12/13

5.8.23. Töökiusamise korral on tööandja kohustatud kiusamisest teada saades kohe reageerima ja

tagama teenistuja või teenistujate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise

põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise

võrdõiguslikkuse seadusele.

5.8.24. Töökiusamise olukorras või töökiusu kogeval teenistujal(tel) tuleb pöörduda kas oma vahetu

juhi ja/või personaliosakonna poole, kes nõustab teenistujat(id) antud olukorras ning töökiusu

asjaolude ilmnemisel viib läbi kaebuse menetlemise.

5.9. Teenistusest vabastamine ja töölepingu lõpetamine

5.9.1. Ametnike teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirjaga lähtuvalt ATS-is sätestatust

ning töötajaga töölepingu korraline või erakorraline ülesütlemine vormistatakse tuginedes

TLS-le.

5.9.2. Ametist vabastamise käskkirja või töölepingu ülesütlemise allkirjastab ameti peadirektor või

tema volitatud isik.

5.9.3. Ametniku algatusel teenistusest vabastamiseks või töötaja algatusel töölepingu korraliseks või

erakorraliseks ülesütlemiseks esitab teenistuja kirjaliku avalduse vahetule juhile üldjuhul

vähemalt üks kuu ette. Ülesütlemise avaldus esitatakse läbi RTIP-i keskkonna. Juhul kui

teenistujal ei ole võimalik kasutada ülesütlemise avalduse esitamiseks RTIP keskkonda, on

võimalik esitada ülesütlemise avaldus kirjalikult taasesitatavas vormis nt paberkandjal või e-

posti teel. Tööandja ja teenistuja võivad kokku leppida ka lühema etteteatamistähtaja

kohaldamises.

5.9.4. Teenistusest vabastamiseks esitatud avalduse saab teenistuja tagasi võtta vaid peadirektori või

tema volitatud isiku nõusolekul.

5.9.5. Pooled võivad katseajal teenistussuhte üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamise

tähtajaga. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise aluseks on

katseajavestluse tulemused.

5.9.6. Enne teenistusest lahkumist täidab teenistuja PlanPro-s lahkuja elektroonilise küsitluslehe.

5.9.7. Teenistusest vabastatud teenistuja on kohustatud tööandjale üle andma või tagastama kogu

asjaajamisaasta jooksul lõpetatud või poolelioleva asjaajamise, sh teenistusülesannetega

seonduva informatsiooni ning tema kätte usaldatud vara lähtuvalt dokumentide haldamise

korras sätestatule.

5.9.8. Otsene juht vastutab teenistuja kasutuses olevate varade jms kättesaamise ja tagastamise eest

ametile vastavalt varade haldamise korrale.

6. LÕPPSÄTTED

6.10.1. Ameti tööreeglid vaadatakse läbi üldjuhul üks kord aastas ning viiakse sisse õigusaktide

uuenemisest ja uutest kokkulepetest tulenevad muudatused.

6.10.2. Tööreeglite rakendamisega ning muutmisega seotud asjaolud lahendatakse ameti

põhimääruses sätestatud õiguste piires kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega.

7. TOETAVAD INFOSÜSTEEMID

Infosüsteemi nimetus Kirjeldus, milleks kasutatakse RTIP Riigitöötaja iseteenindus, puhkuste, äraolekute jms märkimiseks

PlanPro Tööalaste eesmärkide fikseerimine, töötulemuste monitoorimine ja

hindamine

DHS Teenistusalaste korralduste, juhendite, eeskirjade avaldamise koht

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_09_K1_r4

TÖÖKORRALDUSE REEGLID

Kinnitamine: 02.09.2025 nr 1.1-1/25/96 Koostaja: Eveli

Punnison 13/13

SAP Personali- ja palgaarvestuse süsteem

EHIS Õppeasutuse väljastatud tõend õppepuhkuse kohta

KÄSKKIRI

02.09.2025 nr 1.1-1/25/96

Töökorralduse reeglite kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan Transpordiameti töökorralduse reeglid (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 06.10.2023 käskkirja nr 1.1-1/23/190

„Transpordiameti töökorralduse reeglite ja kaugtöö juhendi kinnitamine“ punkti 1

töökorralduse reeglite osas.

3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest.

Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates

vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor