Vastuskiri

Saatja: Kohtla-Järve Linnavalitsus <[email protected]> Saadetud: 03.05.2023 15:52 Adressaat: TA Info <[email protected]> Teema: Vastuskiri Manused: r0KaVR4griSasBd0.png; Jrvk_tee_69_DP_Terviseametile_taiendusest_apr2023-1-1.asice

-- Tere! Edastame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Palume kinnitada kirja kättesaamist. Lugupidamisega

Kohtla-Järve Linnavalitsus www.kohtla-jarve.ee 30395, Keskallee 19, Kohtla-Järve Tel. +372 337 8500 E-post: [email protected] ***AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Seletuskiri ja joonised

Töö nr 21004050 Tartu 2023

Kohtla-Järve Linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringu koostamisest huvitatud isik

Liisi Ventsel Projektijuht-planeerimisekspert Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176298)

V e rs

io o n 1

8 .0

4 .2

0 2 3 /// T

ö ö

n r 2

1 0

0 4

0 5 0

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

SISUKORD

A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 6

2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................6 2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ja analüüsil põhinevad järeldused ...........................7

3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE ............... 8

4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .................................................................... 10

5 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 11

5.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................................................... 11 5.2 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning valiku põhjendused ......................................... 12 5.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 13 5.4 Krundi hoonestusala ........................................................................................................................ 13 5.5 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 13 5.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 14 5.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 16 5.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 17 5.9 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .............................................................................................. 19

5.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi.............................................................. 19 5.9.2 Soojavarustus ....................................................................................................................... 20 5.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus ........................................................................................... 20 5.9.4 Tehnovõrkude rajamise koondtabel ..................................................................................... 20

5.10 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutus ............................................................................................ 21 5.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 21 5.12 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 22 5.13 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 23 5.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................. 25 5.15 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 25

5.15.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............................ 25 5.15.2 Planeeringu elluviimise võimalused ................................................................................... 26

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 27

C - JOONISED .......................................................................................................... 29

(Joonised esitatud digitaalselt eraldi failidena)

1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000

2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1: 1 000

3. Tugiplaan M 1 : 500

4. Põhijoonis M 1 : 500

5. Tehnovõrgud M 1 : 500

6. Illustreeriv joonis

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 5

A - SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kohtla-Järve linnavolikogu 25.08.2021 otsus

nr 107 Kohtla- Järve Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa ning

lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda olemasoleva Järveküla tee 69

(katastritunnus 32214:004:0115) kinnistu 100% ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe

muutmise võimalust 100% ärimaaks. Ühtlasi tuleb detailplaneeringuga lahendada

ehitusõiguse ja arhitektuur-ehituslike nõuete määramine hotell-kasiino rajamiseks ning

liikluskorraldus ja parkimine, heakorrastuse nõuded ja haljastus. Vajadusel tuleb määrata

tehnovõrkude ja juurdepääsuteede asukohad ning seadusest tulenevad kitsendused ja

servituudid.

Tegemis on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, seda tulenevalt soovist ulatuslikult

muuta üldplaneeringuga määratud üldkasutatava hoone maa juhtfunktsiooni äri- ja

büroohoonete maaks.

Alusdokumentatsioonina on kasutatud:

▪ Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu kehtestamine” );

▪ Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering (kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169 „Kohtla- Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940- 50ndate aastate miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kehtestamine“);

▪ Geodeesia Partner OÜ poolt augustis 2021 koostatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 546-21). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, täpsusaste M 1:500

▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas.

6 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS

2.1 Olemasolev olukord

Planeeringuala suurusega 0,3 ha asub miljööväärtuslikul alal ja paikneb kahel katastriüksusel

(Tabel 1) ning hõlmab tervenisti Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 kinnistust. Osaliselt

kaasatakse planeeringualasse Tuuslari tänav ja selle kvartalisisene juurdepääsutee, alates

Tuuslari peateest kuni Järveküla tee 69 kinnistuni.

Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed

Planeeringuala on hoonestatud. Järveküla tee 69 kinnistul asub 3-korruseline kelpkatusega

büroohoone (EHR kood 102010103) ehitusaluse pindalaga 165,3 m2, kõrgusega on 11,9 m

(katuseharja abs. kõrgus 77,17 m2). Hoone on välisviimistluseks on krohv, katusekatteks

plekk. Hoonele on sissepääs hoone loodeküljelt, Tuuslari kvartalisisese tänava suunalt.

Hoone lõunanurgas paikneb alates kolmanda korruse katuseakendest metallist

evakuatsioonitrepp. Hoone on kasutuses väljas.

Kalevi tn 3 kinnistul asub 3-korruseline kelpkatusega hotell (EHK kood 12009783), mille

esimesel korrusel tegutsevad kasiino ja pubi. Hoone ehitusealune pind on 435,5 m2, kõrgus

10,7 m (katuseharja abs. kõrgus 78,43m). Hoone on välisviimistluseks on krohv,

katusekatteks plekk. Hoonele on sissepääs 3. küljest: Kalevi ja Tuuslari tänavatelt ning

Tuuslari kvartalisiseselt tänavalt. Hoone läänepoolsel küljel paikneb mitmeid kliima ja

ventilatsiooniseadmeid. Hoone lõunapoolses otsas paikneb metallist evakuatsiooni

keerdtrepp. Samal hoone küljel asub puidust aiaga piiratud pubi väliterrass. Hoone

lääneküljel, Tuuslari kvartalisisese tänava pool, on võrkaiaga piiratud ala kasutusel parklana.

Sõidukitega juurdepääs planeeringualale toimub kvartalisisese Tuuslari tänava kaudu.

Kalevi tn 3 Tuuslari tänava poolses osas on tänavamaal ligikaudu 5 parkimiskohta,

kvartalisisese tänava pool asub krundil samuti u 5 parkimiskohta. Järveküla tee 69 hoone

parkimine toimub kinnistu kvartalisisese tänavapoolsel siseõuel, hoone sissepääsu juures.

Planeeringuala ümbritsevatel tänavatel kulgevad kõnniteed, tänavate ületamiseks on mitmeid

ülekäiguradasid. Järveküla tee 67a ja Järveküla tee 67 hoonete vahel kulgeb asfalteeritud

kõnnitee, mis ühendab Järveküla teed Tuuslari tn kvartalisisese tänavaga.

Kalevi tn 3 kinnistu on haljastamata. Järveküla tee 69 kinnistust u pool on haljastatud muruga,

kinnistu põhjanurgas kasvab kõrghaljastusena üksik lehtpuu, tõenäoliselt harilik saar.

Nimetatud haljasala kasutatavad jalakäijad sisse tallatud rada mööda Kalevi tänavalt Tuuslari

tänava suunal liikumiseks.

Planeeringuala hoonetel on olemas ühendused elektri - ja side maakaabelliinidega, kaugkütte

torustikuga, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Järveküla tee 69 hoone lõuna poolse ja Kalev i

Aadress Katastritunnus Pindala ( m2) Maakasutuse sihtotstarve

Järveküla tee 69 32214:004:0115 561 m2 Ühiskondlike ehitiste maa 100 %

Kalevi tn 3 32214:004:0110 1114 m2 Ärimaa 100 %

Tuuslari tn 32214:004:0213 13 482 m2

planeeringualas 550 m2 Transpordimaa 100 %

Järveküla tee 67a 32214:004:0144 753 m2

planeeringualas 144 m2 Elamumaa 100 %

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 7

tn 3 lääne poolse seina ääres paiknevad madalpinge jaotus - ja liitumiskilbid. Järveküla tee 69

hoone soojavarustus on tagatud kaugküttega, Kalevi tn 3 soojavarustus kliimaseadmetega .

Gaasivarustus hoonetel puudub.

Lähim hüdrant JÄ107H asub Tuuslari tänava haljasribal (Tuuslari tn 19 hoone ees) ja jääb

planeeringuala juurdepääsuteest linnulennult ligikaudu 25m kaugusel.

Planeeringuala maapinna kõrgused jäävad vahemikku u 64.49-66.20 m/abs. Maapind on

languga läänesuunas.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3 Tugiplaan.

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ja

analüüsil põhinevad järeldused

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on kujutatud

joonisel nr 2 Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed.

Planeeringuala asub Järve linnaosas, kesklinna asumis , piirnedes Järveküla tee (riigitee nr

93, Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku), Kalevi ja Tuuslari tänavatega.

Planeeritava ala lähialas paiknevad korruselamud vaheldumisi haridus- ja kultuuriasutustega

ning äripindadega. Planeeringuala lähialas asub mitmeid ühiskondlike hooneid: põhjasuunas

Kohtla-Järve Keskraamatukogu teatme- ja lugemissaal ning lasteosakond (Tuuslari tn 19),

läänesuunas Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum (Tuuslari tn 22), idasuunas Tallinna

Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži õppehoone (Järveküla tee 75) ja üliõpilaselamu (Kalevi tn

4).

Järvaküla tee, Kalevi ja Outokumpu tänavate kaudu on olemas ühistranspordiühendused ning

avalikult kasutatavate tänavate äärde on rajatud kergliiklusteed, mis võimaldavad

ühistranspordi kasutajatele ja kergliiklejatele mugava juurdepääsu planeeringualani. L ähimad

bussipeatused asuvad planeeringualast u 60 m kaugusel põhjasuunas Kalevi tn 7 ees ja

u 180 m kaugusel idasuunas Järveküla teel, kus peatuvad ka kaugliini bussid. Umbes 330 m

kaugusel loodesuunas asub Vironia ostukeskus.

Planeeringuala lähedusse jääb erinevaid parke ja väljakuid – u 140 m kaugusel põhjasuunas

Virula väljak (selle kõrval Virula keskus) ja Keskallee park, u 220 m kaugusel lõunasuunas

Lõuna park.

Planeeringuala jääb täielikult Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade

miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga määratud 1940-50ndate aastate

miljööväärtuslikule alale ning Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringuga määratud

keskuse maale.

Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud Kalevi tn 4 ja Järveküla tee 75 maaüksuste ja

sellega piirneva maa-ala detailplaneering (DP-077)1, mis näeb ette hoonestuse tihendamist

kolledžihoone laiendusena Kalevi tn 4, Järveküla tee 75, 73, 71 vahelises sisehoovis.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

Planeeringuala asub üldplaneeringuga määratud keskuse maal, kus on eeldusi maa -ala

kujunemiseks linnaosa keskuseks. Lisaks jääb planeeringuala miljööväärtuslikule alale, kuhu

1 Kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.01.2009.a. otsusega nr 37.

8 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

on vastava teemaplaneeringuga määratud mitmeid kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimusi ning

üldiseid põhimõtteid, tagamaks ajastutruud linnalist keskkonda (vt täpsemalt ptk 3).

Planeeringualal, asudes keskuse alal, on head kergliikluse (kõnniteede võrgustik), ühis - ja

autotranspordi ühendused Järve linnaosa erinevate sõlmpunktidega. Kalevi tn 3 kinnistul

asub toimiv hotell ning kasiino, varasemalt ka toimiv pubi. Järveküla tee 69 kinnistul asub

kasutusest väljas endine prokuratuuri hoone, mida soovitakse käesoleva

planeeringulahenduse elluviimisel võtta kasutusele hotellina. Hoone kasutuselevõtuga

suureneb planeeringuala kasutusaktiivsus, mis seeläbi rikastab linnapilti.

3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE

Planeeritaval alal kavandatava tegevusega seotud asjakohased strateegilised

planeerimisdokumendid on Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering ja Kohtla-Järve linna

Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusalade

teemaplaneering.

Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala täielikult

keskuse maal. Üldplaneeringuga on määratletud Järve linnaosa pikalised arengueesmärgid,

millest käesoleva planeeringu eesmärki arvestades on asjakohased järgnevad:

▪ Toetada olemasoleva ettevõtluse arengupotentsiaali ja luua võimalused ettevõtluse mitmekülgsemaks arenguks.

▪ Luua eeldused Järve linnaosa kui regionaalse keskuse tugevnemiseks.

Keskusemaa kasutamise ja arendamise põhimõtetena võib välja tuua järgmist:

▪ Arendustegevuse käigus vältida monofunktsionaalsuse teket.

▪ Keskuse maa arendamine peab lähtuma võimalikult mitmekesise ja avatud teenindusega avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõttest.

Seatud on ka tingimused detailplaneeringute koostamiseks:

▪ Keskuse maale planeerida ka üldkasutatavad haljasalad.

▪ Planeeringutega tagada nendele ligipääs kergliiklusega.

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 9

Üldplaneeringuga on lubatud Järve linnaosas hasartmänge korraldavad ettevõtted ainult

Kalevi tänava äärsele alale ning mängukoha võib avada ainult hoone tänavapoolsetes

ruumides. Planeeringuga säilib Kalevi tn 3 hoones hasartmängukoha võimalus.

Joonis 1. Väljavõte Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on

piiritletud musta pideva joonega.

Detailplaneeringu lahendus arvestab loetletud eesmärkide, põhimõtete ja tingimustega

kuivõrd see on võimalik arvestades planeeringuala kinnistute eraomandit. Järveküla tee 69

kinnistu senine sihtotstarve 100 % ühiskondlike ehitiste maa on planeeritud muuta 100 %

ärimaaks. Detailplaneeringuga võimaldatakse kasutusest väljas olev Järveküla tee 69 hoone

kasutusele võtta hotell i või äri- ja büroohoonena. Kirjeldatud planeeringulahendus toetab

olemasolevat ettevõtluse arengupotentsiaali ning loob seeläbi eeldused Järve linnaosa kui

regionaalse keskuse tugevnemiseks. Planeeringualas oleva Kalevi tn 3 sihtotstarve on 100 %

ärimaa ning hoones tegutseb hotell, kasiino ja toitlustuskoht. Kuigi planeeringuga on

Järveküla tee 69 kinnistu sihtotstarve ja hoone kasutus planeeritud sarnaselt Kalevi tn 3

kinnistuga, ei ole linnaosa ja keskusemaa ulatuslikkust arvestades tegu

monofunktisonaalsuse tekkimisega. Planeeringuga säilitatakse planeeringuala ümbritsevate

tänavate avalik kasutus ning tagatud on ligipääs kergliiklusega. Üldkasutatavaid haljasalasid

käesoleva planeeringuga ei kavandata, kuna planeeringuala asub avalike haljasalade (nt

Keskallee, Lõuna park) läheduses. Kirjeldatud punktides vastab käesolev detailplaneering

üldplaneeringule.

Üldplaneeringuga on Kalevi tn 3 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja

büroohoonete maa ning Järveküla tee 69 kinnistu juhtotstarbeks üldkasutatava hoone maa.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringut

Järveküla tee 69 maakasutuse juhtotstarbe osas – üldkasutatava hoone maa muuta äri- ja

büroohoonete maaks. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on esitatud peatükis 5.1.

Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike

hoonestusalade teemaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala täielikult

teemaplaneeringuga määratud 1940-50ndate aastate miljööväärtuslikule alale „I piirkond –

Kesklinn“. Järve linnaosa 1940-50ndatest aastatest pärinevale hoonestuse planeeringule ja

arhitektuurile on iseloomulik ruudustikul põhinev tänavavõrk, planeeringustruktuuri teljelisus,

terviklikud ansamblid ja kvartalite perimetraalne hoonestamine. Planeeringualaga piirnev

Järveküla tee on määratud kui miljööväärtuslik tänavaruum.

10 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Teemaplaneeringuga on sätestatud mitmeid miljööväärtuslike piirkondade kaitse-, kasutamis-

ja ehitustingimusi ja üldiseid põhimõtteid, millest lähtuda. Järgnevalt on välja toodud

asjakohasemad, millega planeeringu koostamisel on arvestatud:

▪ Uute varikatuste, treppide, panduste lahendused peavad lähtuma hoone arhitektuurist ja antakse kaalutlusotsusega hoone kohta tervikuna.

▪ Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele.

▪ Säilitada stalinistlikust perioodist pärinevatel miljööväärtuslikel aladel olemasolev haljastus maksimaalses mahus.

▪ Prügikonteinerid tuleb paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult.

Planeeringualaga piirnev Järveküla tee on määratud kui miljööväärtuslik tänavaruum, kus

tuleb säilitada tänavamiljööd kujundavad elemendid: 1. ühtne või kindla rütmiga ehitusjoon, 2. ühtne või kindla rütmiga räästa- ja katuseharjajoon, 3. akende rütm ja jaotus, 4. hoonete paiknemise rütm, 5. mahtude rütm, 6. tänava proportsioonid (sh kõnnitee laiuse suhe sõidutee laiusesse, tänava laiuse suhe hoonete

kõrgusesse), 7. haljastuspõhimõte, 8. väikevormide rütmiline kasutamine ja stiililine ühtlus.

Joonis 2. Väljavõte teemaplaneeringu joonisest Järve linnaosas. Planeeringuala on piiritletud punase pideva

joonega. Ülejäänud leppemärgid pärinevad üldplaneeringust.

Planeering arvestab kõigi asjakohaste tingimuste ning põhimõtetega ning on kajastatud

planeeringulahenduses. Planeering vastab miljööväärtuslike hoones tusalade

teemaplaneeringule.

4 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid

on:

▪ luua võimalused ettevõtluse arenguks linnaosa keskuse maal;

▪ võtta kasutusele kasutusest väljas Järveküla tee 69 kinnistul asuv hoone;

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 11

▪ tagada piirkonna miljööväärtuslikkus;

▪ korrastada kinnistute parkimiskorraldust ning kergliiklejate liikumisalasid.

5 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

5.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut2. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe (juhtfunktsiooni) ulatuslik muutmine 3. Järveküla tee 69 katastriüksusele äri- ja

büroohoonete maa juhtfunktsiooni määramine loetakse planeeringu algatamise otsuse

kohaselt maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks .

Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu kohaselt on Järveküla tee 69 kinnistu

üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtfunktsioon üldkasutatava hoone maa.

Üldplaneeringu kohane juhtfunktsioon vastab katastriüksuse ühiskondlike e hitiste maa

sihtotstarbele, mis on kasumi saamise eesmärgita ehitise maa 4. Järveküla tee 69 müüdi AS

Riigi Kinnisvara poolt 2020.a. eraomandisse. Eraomaniku eesmärk on aga kasumit teenida,

mida kehtiv juhtfunktsioon ja katastriüksuse sihtotstarve ei võima lda.

Üldplaneeringu muutmise eesmärk on võimaldada Järveküla tee 69 kinnistu kasutusele

võtmine ärilisel otstarbel. Ettepaneku tegemisel on arvestatud planeeringuala ja selle mõjuala

olemasolevat olukorda ning üldplaneeringuga määratud tingimusi äri- ja büroohoonete maa

planeerimisel. Planeeritav tegevus (Järveküla tee 69 kinnistu sihtotstarbe muutmine äri - ja

büroonoonete maaks, olemasoleva hoone kasutusele võtt hotellina) toetab piirkonna

elujõulisust ja võimaldab arendada äritegevust ning heakorrastada planeeringuala

katastriüksused, luues eeldused kesklinna atraktiivsemaks muutumiseks. Muutmise

ettepanek ei mõjuta teadaolevalt ühtegi asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh

kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Puuduvad teadaolevad stra teegilised kavad,

mille elluviimist kavandatava tegevuse terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja

selle elluviimise tingimused soodsad. Kavandatavat tegevust toetab suuresti tehniline taristu.

Tulenevalt eeltoodust, tehakse käesoleva detailplaneeringuga Järveküla tee 69 kinnistu osas

ettepanek muuta üldplaneeringu kohane üldkasutatava hoone maa juhtfunktsioon äri - ja

büroohoonete maa juhtfunktsiooniks.

2 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 3 Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 4 Maakatastriseadus § 18 1 lg 12 p 1

12 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 1 näidatud ulatuses ja sisus.

Kehtiv üldplaneering Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Planeeringuala piir

Skeem 1. Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek.

5.2 Planeeringulahenduse kirjeldus (kaalutlused) ning

valiku põhjendused

Planeeringulahenduse elluviimisel muudetakse Järveküla tee 69 kinnistu üldplaneeringu

kohane juhtotstarve äri- ja büroonoonete maaks ning võimaldatakse hoone kasutusele võtta

hotelli või äri- ja büroohoonena. Planeeritavad kinnistud on ühe omaniku omanduses ning

planeeritu kohaselt laieneb Kalevi tn 3 hoones olev hotelliteenuse pakkumine Järveküla tee

69 hoonesse. Planeeritud ehitusõigus toetab piirkonna elujõulisust ja võimaldab arendada

äritegevust. Planeeringu elluviimise tulemusel heakorrastatakse planeeringuala kinnistud:

luuakse selge parkimiskorraldus ja jalakäijate alad, tekib korrastatud jäätmete kogumise koht.

Kirjeldatud lahendus loob eeldused kesklinna atraktiivsemaks muutumiseks.

Jäätmemaja/jalgrattaparkla asukoha valik Kalevi tn 3 kinnistul on jäetud vabaks, et

võimaldada projekteerimise käigus täpsustada võimalik täiendav haljastus (vt ptk 5.8),

parkimiskohtade paigutus ja sellest tulenevalt ka jäätmemaja/jalgrattaparkla asukoht.

Planeeringu põhijoonisel on jäätmemaja/jalgrattaparkla illustreeriv asukoht näidatud Tuuslari

tn sissesõidu lähedusse, tagamaks jäätmeveole Tuuslari tänavalt lühema juurdepääsu ja

mugavamad manööverdamisvõimalused. Kalevi tn 3 kinnistule on määratud Kalevi tn 3

fassaadijoone mõttelise pikendusena ehitusjoon, millest Tuuslari tänava suunas on ehitiste

ehitamine keelatud.

Planeeringuga muudetakse Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 krundite vahelist piiri,

võimaldamaks Kalevi tn 3 olemasoleva terrassi laiendamist.

Planeeringuga nähakse ette Tuuslari tänava sissesõidu nihutamine/ümberehitamine

läänesuunas u 3 m võrra. Sissesõidu nihutamise vajadus tuleneb Kalevi tn 3 krundi piiridest

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 13

ning Kalevi tn 3 krundile hoonestusala ja parkimiskohtade lahendusest . Sissesõidu

nihutamisel ei ulatu Kalevi tn 3 kinnistule avaliku tänavamaa kasutust ning tekib võimalus

kinnistut otstarbekamalt ära kasutada.

5.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega on planeeritud Kalevi tn 3 ja Järveküla tee vahelise piiri

nihutamine sellisel, et oleks võimalik väliterrassi rajamine Kalevi tn 3 hoone lõunapoolsele

küljele planeeritud krundi piires. Andmed kruntide moodustamiseks on toodud Tabel 2.

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks

Krundi number

Krundi aadress

Krundi planeeritud kasutamise

otstarve

Krundi planeeritud

suurus

Moodustatakse kruntidest

Liidetavate- lahutatavate

osade suurused

Osade senine kat.üksuse

sihtotstarve

1 Kalevi tn 3 ÄK, ÄM, ÄB* 1151 m²

Kalevi tn 3 1114 m² Ärimaa 100 %

Järveküla tee 69 37 m2 Ühikondlike ehitiste

maa 100 %

2 Järveküla tee 69 ÄK, ÄM, ÄB 523 m² Järveküla tee 69 -37 m2 Ühikondlike ehitiste

maa 100 %

*Krundi kasutamise otstarve vastavalt Ruumilise planeerimise leppemärgid, 2013: ÄK – kaubandus-, toitlustus- ja

teenindushoone maa; ÄM – majutushoone maa; ÄB – kontori- ja büroohoone maa.

Krundi piiri täpsem kulgemine ja krundi pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.

Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 4 Põhijoonis.

5.4 Krundi hoonestusala

Planeeringuga on määratud hoonestusala, mille piires on lubatud rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Hoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud.

Kalevi tn 3 kinnistu hoonestusala hõlmab olemasoleva säiliva hoone ehitisealust pinda.

Hoonestusala on seotud olemasoleva hoonega.

Järveküla tee 69 kinnistu hoonestusala hõlmab olemasoleva säiliva hoone ehitisealust pinda

ning hoone kvartalisisest hoone esist ala juurdeehituse võimaldamiseks. Juurdeehituse

hoonestusala on määratud sümmeetriliselt esifassaadi keskele: 7,1 m lai, 2,5 m sügav, 4 m

kaugusel kummastki hoone nurgast. Hoonestusala on seotud olemasoleva hoonega.

Hoonestusala sidumine olemasoleva hoone ja krundi piiridega on näidatud joonisel nr 4

Põhijoonis.

5.5 Krundi ehitusõigus

Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 Põhijoonis tabeli kujul.

Ehitusõiguse kohaselt säilib Kalevi tn 3 kinnistu olemasolev hoone. Lisaks määratakse

ehitusõigus jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla rajamiseks ning olemasoleva hoone

lõunaküljele väliterrassi rajamiseks.

Jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla on soovitav ehitada ühe rajatisena, mille paigutus

Kalevi tn 3 katastriüksusel on vaba – jäätmemaja/jalgrattaparkla võib paikneda vabalt valitud

14 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

asukohas kvartalisisese tee poolses osas. Vastavalt jäätmemaja/jalgrattaparkla asukohale

täpsustatakse parkimiskohtade paigutus ja vajadusel täiendav haljastus (vt ptk 5.8). Tuuslari

tänava (peatee) poole määratud ehitusjoonele ehitades peab Tuuslari tänava poolne rajatise

sein olema kinnine (st seal ei asu jäätmemaja või jalgrattaparkla uksi).

Jäätmemaja/jalgrattaparkla ning täiendava haljastuse rajamisel ei tohi väheneda normatiivne

parkimiskohtade arv (vt ptk 5.6). Kui loobutakse jäätmemaja ehitamisest, tuleb

prügikonteinerid paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult.

Krundile on määratud ehitusjoon, millest tänava suunas on ehitiste ehitamine keelatud.

Ehitusjoon ei ole kohustuslik, st nt jäätmemaja ei pea asuma ehitusjoonel. Ehitusjoon on

määratud Kalevi tn 3 olemasoleva hoone Tuuslari tn poolse külje mõtt elise pikendusena.

Järveküla tee 69 kinnistul säilib olemasolev hoone. Määratud ehitusõigus võimaldab hoone

esifassaadi laiendust varikatusena või kinnise ruumina. Planeeringuga on määratud hoone

küljed – Kalevi tn poolne külg ja kvartalisisene esifassaad – kuhu on lubatud rajada

tuleohutusnõuetele vastav evakuatsioonitrepp. Olemasolev hoone lõunanurgas olev

evakuatsioonitrepp tuleb likvideerida. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi projektiga.

Järveküla tee 69 kinnistule hoonet teenindavaid rajatisi planeeritud ei ole.

Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Hoonete ja rajatiste

(jäätmemaja/jalgrattaparkla) rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega,

vajadusel hoonestusele ja rajatistele ette jäävad tehnovõrgud ümber ehitada. Arvestada tuleb

ka, et ehitusõigusega määratud hooned ja rajatised ei tohi olla lähemal kui 3,0 m

horisontaalsel kaugusel olemasolevast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikest (torustike

teljest).

Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hooneosi, mis võivad vastavalt

õigusaktile5 ulatuda hoonestusalast välja.

5.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Planeeringuala kinnistutele säilib kahesuunaline sõidukitega juurdepääs Tuuslari tänavalt ja

kvartalisiseselt Tuuslari tänava lõigult . Täiendavaid juurdepääsusid planeeringualale ei

kavandata.

Tulenevalt krundi piiridest, Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud ehitusõigusest ja

parkimiskohtade paigutusest, on planeeringuga ette nähtud Tuuslari tänava sissesõidu

nihutamine/ümberehitamine läänesuunas u 3 m võrra. Kergliiklejatele säilib juurdepääs

ümbritsevatelt tänavatelt. Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 vahelisel haljasalal sissetallatud raja

kasutamine on planeeringuga ette nähtud sulgeda, rajades Järveküla tee 69 hoone nurgast

Kalevi tn poolse krundi piiri äärde heki koos piirdeaiaga. Järveküla tee 69 kinnistu

kergliiklejatest kasutajatele on Tuuslari tn suunal kavandatud juurdepääs läbi Kalevi tn 3

kinnistule planeeritud parkla ja olemasoleva hoone vahelise ala.

Parkimine on ette nähtud valdavalt lahendada krundisiseselt. Põhjendatud juhul (nt

eesmärgiga rajada Kalevi tn 3 kvartalisisese tänavamaa poolsele osale parkimiskohti

liigendav kõrghaljastus) on lubatud normikohaseid parkimiskohti paigutada Tuuslari tn

olemasoleva parkimistasku alale. Täpsem lahendus tuleb leida projekteerimise käigus.

Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus arvestab olemasolevate hoonete

ehitusmahutu, olemasolevat ning perspektiivset kasutust. Parkimisarvutus on tehtud vastavalt

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ järgsete normatiividega. Kuna planeeringuala asub

5 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 15

üldplaneeringuga määratud keskusmaal, on parkimisnormatiivi valikul aluseks võetud ehitise

asukohana keskuse klass II-IV. Parkimisarvutus on esitatud Tabel 3.

Tabel 3. Parkimisarvutus

Planeeritud parkimiskohtadest 10 on kavandatud Kalevi tn 3 kinnistule. Järveküla tee 69

kinnistul olev hooneesine plats võimaldab parkimiskohti 2-le sõiduautole. Vastavalt

normatiivsele parkimisarvutusele on vajalik Järveküla tee 69 kinnistule tagada servituudiga

üks parkimiskoht Kalevi tn 3 kinnistul.

Tulenevalt krundi piiridest, hoonestusest ja haljastatud ala paiknemisest, tuleb J ärveküla tee

69 kinnistul parkimiskohtadelt väljasõidul arvestada tagurdamise vajadusega Tuuslari

kvartalisisesele tänavamaale. Tuuslari kvartalisiseselt tänavalt tuleb tagada Järveküla tee 69

kinnistule vähemalt 3,5 m laiune juurdepääsutee. Vajadusel tuleb selleks vähendada Tuuslari

kvartalisisesel tänavamaal asuva haljasala pinda. Täpsem lahendus tuleb leida eraldi

projektiga.

Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad

pinnakatted (asfalt, sillutiskivi) ja/või katendi toonid.

Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud parkimiskohad on soovitav katta vett läbilaskva kattega, nt

vahedega sillutuskivid, killustik, jms. Järveküla tee 69 hoone ette planeeritud parkimiskohtade

katte valik on vaba ning tuleb lahendada arvestades hoone ja selle juurdeehituse

arhitektuurset lahendust. Kogu planeeringualal katendite valikul näha ette võimalusi

sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul määral

väikese äravooluteguriga pinnakatteid.

Planeeringuga on ette nähtud parkimisvõimalus arvutuslikult 15 jalgrattale (Tabel 4).

Jalgrataste parkimisnormatiivi valiku aluseks on norm keskuse klass, mujal kohta.

Tabel 4. Jalgrataste parkimisarvutus

Krundi aadress Ehitise liik Parkimisnorm Normijärgne

arvutus Planeeritud jalgrataste parkimiskohti krundil

Kalevi tn 3

Hotell (olemasolev) 1 jalgratta koht 20 voodikoha

kohta 46 voodikohta* x

1/20= 2,3 3

Restoran, kohvik (olemasolev pubi)

1 jalgratta koht 50 suletud brutopinna m2 kohta

218 m2 x 1/50= 4,4

5

Asutus (olemasolev kasiino)

1 jalgratta koht 100 suletud brutopinna m2 kohta

218 m2 x 1/10= 2,2

3

Järveküla tee 69 Hotell (planeeritud) 1 jalgratta koht 20 voodikoha

kohta 20 voodikohta x

1/20= 1 6*

* Minimaalne normikohane KOKKU 17

Krundi aadress Ehitise liik Hoone

brutopind Parkimisnorm Normijärgne arvutus

Planeeritud parkimiskohtade

arv

Kalevi tn 3

Hotell (olemasolev) 871 m² 1 pk /180 sb (m²) 871 m2 / 180= 4,84 5

Restoran, kohvik (olemasolev pubi)

218 m² 1 pk /230 sb (m²) 218 m2 / 230= 0,95 1

Asutus (olemasolev kasiino)

218 m² 1 pk /90 sb (m²) 218 m2 / 90= 2,42 3

Järveküla tee 69 Hotell (planeeritud) 496 m² 1 pk /180 sb (m²) 496 m2 / 180= 2,76 3

* pk – parkimiskoht, sb – suletud brutopind KOKKU 12

16 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Planeeringuga on näidatud 12 jalgratta parkimiskohta Kalevi tn 3 kinnistule, soovitavalt hoone

sissepääsude lähedusse. Vastavalt normatiivsele parkimisarvutusele tuleb jalgratta

parkimiskohti rajada minimaalselt 11. Osa jalgratta parkimiskohti on soovitav rajada

varjualusega, nt jäätmemajaga ühe ehitisena (erinevate sissepääsudega), ülejäänud võivad

olla jalgrattahoidjad. Järveküla tee 69 kinnistule on kavandatud 6 jalgratta parkimiskohta, mis

võivad paikneda hooneesisel alal (nt juurdeehituse alal võimaliku varjualuse koosseisus või

murul).

Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine krundil tuleb täpsustada

hoonete projekteerimise käigus.

5.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning

ehituslikud tingimused

Planeeringuala asub Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringuga määratud

miljööväärtuslikul alal. Olemasolevad hooned säilivad. Miljööväärtuslikul alal kuuluvad

hooned restaureerimisele või remontimisele vastavalt teemaplaneeringuga miljööväärtuslikus

piirkonnas kehtestatud tingimustele. Järgnevalt on välja toodud asjakohasemad:

▪ Hoonete harja ja karniisi kõrguse muutmine ei ole lubatud.

▪ Hoonete fassaadidel tuleb säilitada, asendada või taastada kõik algupärased detailid: karniisid, frontoonid, profileeritud sarikaotsad, rõdud koos detailidega (kandjad, piirded), portaalid, akende originaalne ruudujaotus ja materjal, uste lahendused ja materjal, varikatused, fassaadide dekoor (ehisdetailid, nurgarustika, jms detailid), korstnad ja nende materjal, ventilatsiooniavad.

▪ Hoone detailide uuendamise vajaduse korral tuleb vastavad detailid teha samast materjalist ja samade profiilidega. Kinnimüüritud akna-ja ukseavad avada, taastada akende originaalne ruudujaotus ja materjal. Sobivad välisukselahendused on toodud lisades.

▪ Uute varikatuste, treppide, panduste lahendused peavad lähtuma hoone arhitektuurist ja antakse kaalutlusotsusega hoone kohta tervikuna.

▪ Akende/uste vahetamine, fassaadi remont ja värvimine teostatakse vastavalt fassaadipassile.

▪ Hoonete värvimiseks on vajalik tellida fassaadipass. Kasutada traditsioonilisi värve ja värvilahendustes järgida ajastule iseloomulikke lahendusi, kogu maja ning tänavaruumi arhitektuuri traditsioone. Fassaadide remont, seinte välisviimistlusviisi- ja materjali muutmine, akende ja välisuste vahetus ilma ehitusprojektita või fassaadipassita ei ole lubatud. Soovitatav värviskaala on antud hoonete tüüplahenduste juures dokumendi lisades.

▪ Hoonete välisviimistluses ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastikust välisvoodrit, plastikaknaid, metalluksi, kiviimitatsiooniga katuseplekki, profiilplekki (välja arvatud tööstuslikult toodetud valtsprofiil).

▪ Katusekattematerjaliks on lubatud kasutada savi- või tsementkivi, eterniitplaati, käsitsivaltsitud plekki, tööstuslikult toodetud valtsprofiilplekki. Lubatud katuse värvitoon: tumehall, pruun, punane, roheline.

▪ Hoone tänavapoolsetele fassaadidele on keelatud paigaldada antenne jms.

▪ Lubatud on päikesepaneelide ja muude alternatiivkütteelementide paigutamine katustele.

▪ Siseruumide struktuuri muutmisel säilitada kõik kultuuriväärtuslikud detailid interjööris (rosetid, karniisid, ahjud, trepid, käsipuud jms.), v.a. juhul, kui elamutele antakse ärisihtotstarve ning funktsionaalne lahendus ei võimalda kõiki detaile säilitada.

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded hoonetele ja teenindavatele rajatistele ,

mis arvestavad miljööväärtuslikul alal kehtestatud tingimusi, on:

▪ Korruselisus: kuni 3 korrust. Lubatud katusekorrus, arvestades olemasoleva pööningu pindala ja kõrgust;

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 17

▪ Katusetüüp ja -kalle: olemasolevatel hoonetel ei muudeta. Teenindavatel rajatistel (jäätmemaja/jalgrattaparkla) lubatud lame-, viil- ja kaldkatus kaldega 0-35 kraadi;

▪ Välisviimistlusmaterjalid*: kivi, krohv, puit, klaas (ka kombineeritult), keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid;

▪ Ehitusjoon: määratud Kalevi tn 3 kinnistule 3 m krundi piirist. Ehitusjoonest tänava suunas on ehitiste ehitamine keelatud;

▪ +/- 0.00 sidumine: olemasolevatel hoonetel säilib. Teenindavatel rajatistel (jäätmemaja/jalgrattaparkla) lähtuda lähiümbruse maapinna kõrgusest.

Projekteerimisel on lubatud näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi hoonete

katustele. Päikesepaneelid peavad jääma hoone olemasoleva kõrguse mahtu. Mistahes tüüpi

päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.

5.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Olemasolev haljastus on planeeritud valdavalt säilitada. Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3

hoonete vaheline muruala väheneb kuni 24 m2 planeeritava terrassi ulatuses. Säilib Järveküla

tee 69 krundil asuv puu.

Kohustuslik on kõrg- ja madalhaljastuse rajamine kuni 5% ulatuses krundi pindalast.

Järveküla tee 69 krundil säiliv haljasala (sh puud ja planeeritud hekk) moodustab 36% krundi

pindalast. Kalevi tn 3 krundil on Maa-ameti ortofotode alusel puudunud haljastus alates

2000ndate algusest, mil hoone ümbruse haljasalade asemele laiendati kõnniteed ja rajati

parkimiskohad. Arvestades Kalevi tn 3 krundi piire, olemasolevaid tehnovõrke ning

normikohast parkimise vajadust, puudub vajalik ruum kohustusliku kõrg- ja madalhaljastuse

rajamiseks. Planeering näeb ette Kalevi tn 3 kinnistul konteinerhaljastuse rajamise, mille

asukoht täpsustatakse vajadusel eraldi projektiga.

Juhul, kui parkla, jäätmemaja/jalgrattaparkla, vm projekti käigus leitakse võimalus täiendava

haljasala rajamiseks või puu istutamiseks, on see lubatud. Projekteerimisel tuleb kaaluda

parkimiskohtade paigutamist Tuuslari tänaval Kalevi tn 3 hoone põhjapoolse küljel

olemasolevale parkimistasku alale. Parkimiskohtade kavandamine Tuuslari tänavale

võimaldab Kalevi tn 3 kvartalisisese tänavamaa poolsele osale rajada parkimiskohti

liigendavat kõrghaljastust, arvestades olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning

vajadusel tehnovõrke ümber ehitades. Kalevi tn 3 kinnistule täiendava haljastuse rajamise

võimalikkuse korral arvestada kinnistul varem paiknenud ajaloolist haljastust (vt Joonis 3)

piirkonna miljööväärtuslikkuse suurendamiseks.

Joonis 3. Maa-ameti ortofoto 1996.a.

18 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis

ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid.

Järveküla tee 69 katastriüksuse Kalevi tänava poolsele piirile on planeeritud rajada hekk koos

piirdeaiaga, et suurendada kruntide privaatsust, tekitada kaitsehaljastus Kalevi tn ja

Järveküla tee ristmikult tekkivate mõjude osas ning piirata krundi kasutust läbikäiguna. Hekk

peab olema heitlehine. Heki ja piirdeaia kõrgus peab lähtuma Tuuslari tn 19 Kalevi tn poolse

heki kõrgusest, aga mitte üle 1,2 m. Hekitaime valikul lähtuda lähiümbruse tänavate ääres

kasvavate hekitaimede liikidest. Piirdeaia valikul tuleb lähtuda miljööväärtuslike hoonestusala

teemaplaneeringus toodust. Kui tänava poolt jääb nähtavale piirdeaed, on lubatud piirdeaed

rajada kivipostidele ja postide vaheline täide puit või metall ning hekk rajada piirdeaiast

sisehoovi poole. Kui tänava poolt jääb nähtavale hekk, siis on lubatud võrkaia rajamine hekist

sisehoovi poole.

Heki ja piirdeaia rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega –

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustiku kaitsevööndise tohib istutada hekki ja rajada

piirdeaeda tingimusel, et torustiku remondi korral kannab kõik heki ja piirdeaia taastamisega

seotud riskid ja kulud kinnistu omanik. Samuti tuleb arvestada, et hekki ei tohi istutada ega

piirdeaeda rajada olemasolevate ühiskanalisatsiooni kaevu (Järveküla tee 69 hoone ees) ja

liitumispunktis (Kalevi tn kõnnitee ja sõidutee vahelisel haljasalal) asuva maakraani

läheduses. Antud kanalisatsioonikaevule ja maakraanile peab olema tagatud OÜ Järve

Biopuhastus transpordi ligipääs sõiduteelt. Heki ja piirdeaia rajamine tuleb kooskõlastada OÜ

Järve Biopuhastusega.

Tänava-äärsete piirete ehitamise või uuendamise projektid kuuluvad ehitise eelprojekti

koosseisu või tuleb eraldi projektina kooskõlastada Kohtla -Järve linnavalitsusega.

Järveküla tee 69 krundile on planeeritud ühe puu isutamine. Planeeritud puu asukoh a valikul

on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning 5 m kaugusega hoonest.

Puu liigi valikul lähtuda lähiümbruses esinevate liikidega – nt pärn, saar.

Konteinerhaljastust (sh kõrghaljastusena) on lubatud täiendavalt paigutada planeeritud

kruntidele selliselt, et see ei takistaks kergliiklejate liikumist ega autode parkimist ja

manööverdamist. Planeeritud haljasalale ja hoonete ümbrusesse on lubatud paigaldada

pinke. Pinkide kujundus peab olema kooskõlas hoonete arhitektuuriga.

Talviseks lumevallituseks ning -ladustamiseks on planeeringualal kitsaste olude tõttu napid

võimalused. Lubatud on lume vallitamine Järveküla tee 69 asuv ale haljasalale. Kui rajatiste

ja parkimiskohtade projekteerimisel ei leita lumevallituseks vajalikku ruumi, on k ohustuslik

teostada lume äravedu. Lume vallitamisel tuleb planeeringualal tagada kergliiklejatele ohutud

liikumisteed.

Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Planeeringuga on Kalevi tn 3 kinnistule Tuuslari tn sissesõidu lähedusse planeeritud jäätmemaja. Planeeritud jäätmemaja on kavandatud Kalevi tn 3 ja Järveküla tee 69 ühiskasutusse, mille kasutus tuleb täpsustada servituudilepinguga. Kui loobutakse jäätmemaja ehitamisest, tuleb prügikonteinerid paigaldada kõvakattega alusele, kujunduslikult sobivalt ja varjatult. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Tagatud peab olema jäätmeveoks vajaliku transpordi juurdepääs .

Kruntide vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademeveed ei valguks

naaberkinnistutele. Olulist maapinna kõrguse muutumist ette nähtud ei ole. Planeeringuala

kvartalisisese ala projekteerimisel tuleb maapinna kõrgustega arvestada sademevee

ärajuhtimisega olemasolevasse sademeveekaevu sademeveetorustikuga või m aapinna

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 19

kaldega. Sademevee lahendus on kirjeldatud ptk 5.9.1. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb

lahendada projekteerimise käigus.

5.9 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Planeeringuala kruntide elektri- ja sidevarustus säilib.

Tehnovõrkudega varustatus on lahendatud võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kujutatud joonisel nr 5 Tehnovõrgud.

5.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringualal kulgevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikega on arvestatud ja sademevee lahendus on planeeritud lähtuvalt OÜ Järve Biopuhastus 10.01.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2-9/2800.

Planeeritud kruntidel säilib olemasolev vee- ja kanalisatsioonivarustus.

Sademeveekanalisatsioon

Planeeringuala sademeveekanalisatsioon on lahendatud ühissademeveekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on Tuuslari tn kvartalisisese sissesõidutee ristumisel asuv sademeveekaev SK-1. Ühenduspunkti asukoha koordinaadid L-EST97 süsteemis: X = 6589361,52; Y = 686700,81.

Sademeveekanalisatsiooni täpne lahendus tuleb leida eraldi projektiga. Projekteerimisel

arvestada järgmiste tingimustega:

▪ Olemasoleva ühissademeveekanalisatsiooni vastuvõtuvõime tuleb hinnata projekteerimise staadiumis.

▪ Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel tuleb kaaluda erinevaid lahendusi: planeeritavalt maa-alalt kogutava sademevee ärajuhtimine rajatava uue sademeveetorustiku kaudu või maapinna kaldega (olemasolevasse ühissademeveekanalisatsiooni, mis asub Tuuslari tänaval).

▪ Ühenduspunktini paigaldatava sademeveetorustiku diameetrid ja pikiprofiilid määratleda projekteerimise käigus.

▪ Keelatud on ühendus, mis võimaldab sademevee- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

▪ Sademeveekanalisatsiooni tohib juhtida ainult sademevett.

▪ Liiva, muda ja/või naftaproduktide olemasolul tuleb enne sademevee juhtimist ühissademeveekanalisatsiooni sademevesi lokaalselt puhastada (liiva- ja õlipüüdur). Sademevesi peab vastama järgmistele nõuetele: naftasaadused, õlid – 2,3 mg/l.

▪ Sademeveetorustik tuleb planeerida nii, et sellele oleks tagatud juurdepääs hooldusautoga.

▪ Kinnistu sademeveekanalisatsioonil peavad olema allpool ühissademeveekanalisatsiooni paisutusaastel paiknevatel sademeveeneeludel kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

▪ Sademeveekanalisatsiooni paisutuskõrgus on kinnistu sademeveekanalisatsiooni ja ühissademeveekanalisatsiooni liitumispunktis oleva kaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase.

▪ Kui pole tagatud sademevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul ja omal kulul.

Planeeringu joonisel nr 5 Tehnovõrgud on kujutatud planeeritud sademeveetorustiku võimalik asukoht. Uue sademeveetorustiku planeerimisel on arvestatud varem projekteeritud ühiskanalisatsiooni torustikuga, mis jääb planeeritavale maa-alale. ÜVK projekti koostaja on

20 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Infragate Eesti AS (Projekti nimi: Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kohtla-Järve linnas; Töö nr: KJ18A/316-18; Tallinn 2021).

5.9.2 Soojavarustus

Planeeringuala soojavarustus on lahendatud lähtuvalt Gren Viru AS 23.03.2023 väljastatud

tehnilistest tingimustest.

Järveküla tee 69 hoone olemasolev kaugkütteühendus säilib.

Kalevi tn 3 hoonele on planeeritud võimalus liituda kaugküttega. Uus soojustrass on

planeeritud Tuuslari kvartalisisesel tänavamaal Tuuslari tn 22 ja Järveküla tee 67 a hoonete

vahel asuvast olemasolevast soojuskambrist (max soojuskoormus on ≤ 350kWt) . Ühendatava

hoone soojuskoormus tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Projekteerida ning ehitada

uus maa-aluse soojustrass alates ühenduspunktist kuni soojussõlmeni eelisoleeritud torudest

2 isolatsiooni klassiga ja signaaltraadiga. Soojussõlme projekteerimiseks taotled a tehnilised

tingimused Gren Viru-lt. Soojussõlme ja soojustrassi projekt tuleb kooskõlastada Gren Viru

esindajaga.

5.9.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus

Planeeritud kruntidel on olemas elektrivarustus. Seoses jäätmemajale/jalgrattaparklale

hoonestusala planeerimisega, jääb planeeritud hoonestusalale ette olemasolev elektrikaabel.

Vajalik on olemasoleva elektrikaabli ümberprojekteerimine ja -paigutamine vähemalt

projekteeritava rajatise (jäätmemaja/jalgrattaparkla) ulatuses. Elektrikaabli

ümberpaigutamine tuleb lahendada eraldi projektiga.

Olemasoleva elektrikaabli ümberehitamiseks on väljastatud Elektrilevi OÜ poolt 22.02.2022

tehnilised tingimused nr 402240. Kinnisasja omanikul tuleb taotleda tehnorajatise

ümberpaigutamist, kusjuures ümberpaigutamise kulud kannab kinnisasja omanik. Võrgu

ümberehituseks tuleb sõlmida Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping. Elektrikaabli

ümberehitamise tingimused täpsustatakse pärast tehnorajatise ümberpaigutamise taotluse

esitamist.

Krundisisene välisvalgustus tuleb lahendada edasisel projekteerimisel . Välisvalgustuse

projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses asuvate

eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid.

5.9.4 Tehnovõrkude rajamise koondtabel

Uute tehnovõrkude pikkused on ära toodud ühenduskohast kuni hoonestusalani või

orienteeruva alguseni. Planeeritud tehnovõrkude rajamise täpne ulatus pannakse paika

tehnovõrkude projekteerimise käigus. Hinnanguline tehnovõrkude rajamise vajadus on toodud

tabelis 5.

Tabel 5. Tehnovõrkude rajamise koondtabel

Tehnovõrguliin Täiendava rajamise vajadus

soojustrass 56 m

sademeveekanalisatsioonitoru 55 m

Madalpingekaabel (ümberehitatav) 10 m

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 21

5.10 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutus

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded , mille lisa 1 alusel on olemasolev ja planeeritud hotell

II kasutusviisiga hooned (majutushooned). Määruse § 7 lg 3 p 3 alusel on majutusruumi

eripõlemiskoormus alla 600 megadžauli ruutmeetri (MJ/m2) kohta. Sama määruse lisa 2 alusel

on olemasolevate hoonete tulepüsivusklassiks tulenevalt hoone kõrgusest (üle 9 m) TP1.

Ehitiste täpne tulepüsivusklass ja tule levikut takistavad ehituslikud abinõud tuleb määrata

projekteerimise käigus.

Vastavalt siseministri 18.02.2021.a määrusele nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord on § 7

lg 1 kohaselt alla 600 MJ/m2 hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse korral hoone

kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 h jooksul.

Sama määruse § 6 lg 3 kohaselt peab veevõtukoha kaugus paiknema ehitise sissepääsust ja

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Lähim tuletõrje

hüdrant (ID 14663) paikneb Tuuslari tänaval Tuuslari tn 19 hoone läheduses, jäädes

planeeringuala kaugeimast hoonest mööda tänavaid mõõtes u 90 m kaugusele.

Hoonetevaheline minimaalne kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega (näiteks tulemüür või vastava

tulepüsivusega välisseinad). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab

tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle

poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa

välisservast.

Kalevi tn 3 kinnistule planeeritud terrassi le ja Järveküla tee 69 planeeritud hoonestusalale

ulatub ehitisete vaheline minimaalne kuja 8 m, mistõttu tekib terrassile ja hoonestusalale osa,

kuhu ehitamisel tuleb arvestada kehtivaid tuleohutusnõudeid. Põlevmaterjalist terrass,

sealhulgas varisein, mille kõrgus on üle ühe meetri maapinnast, loetakse hoone osaks, millest

peab kuja määramisel lähtuma6.

Planeeringuga on määratud hoonestusala jäätmemaja ja varjualusega jalgrattaparkla

rajamiseks Kalevi tn 3 hoonest 5,5 m kaugusele, täites siseministri 02.09.2010 määrusega nr

44 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded § 3 lg 2, mille kohaselt

peab põlevmaterjali ladustamise koht olema hoone välisse inast olevast ukse-, akna- või

muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

5.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardist EVS 809-1:2002 põhimõtetega.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks arvestada järgnevaga:

▪ hea nähtavus ja valgustatus;

▪ territoriaalsus – avaliku ja eraala eristamine;

▪ konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed – eristada markeerides või erinevaid pinnakatte materjale kasutades sõidukite liikumisteed ja parkimisalad ning jalakäijate liikumisteed ning sissepääsud hoonetele;

▪ jälgitavus (vajadusel videovalve);

▪ vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine;

6 Siseministri 30.03.2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 17 lg 5

22 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

▪ vajadusel lisada hotellikülastajatele käitumisreegleid meelde tuletavaid silte (nt öörahu algusaeg, suitsetamisala tähistamine, jms).

5.12 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia kesk konnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale

tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõninga ne vibratsioon ja

tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama,

et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel

ajal häirida piirkonna elanikke.

Ehitustegevuse ajal on soovitav murualadel rasketehnika liikumisteedele paigaldada mulla

kaitseks (vältimaks mullakihtide kokku pressimist ning vee läbilaskevõime vähenemist)

pinnase kaitsematte.

Ala jäätmekäitlus peab vastama jäätmeseaduse ja Kohtla-Järve linna

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb ette näha suletavad

kogumiskonteinerid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval

alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Planeeringuga on

prügikonteinerid kavandatud paigutada jäätmemajja.

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiakeskuse Eesti pinnase radooniriski kaardi7 kohaselt on planeeringualal pinnase õhu

interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisa 1 kohaselt asub Kohtla-Järve linn

kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Planeeritud hoonetesse tööruumide (vm

ruumid, kus inimene viibib pikaajaliselt) rajamisel tuleb enne hoonete projekteerimist läbi viia

radooniuuring ning vajadusel rakendada radoonitõkke meetmeid vastavalt EVS 840:2017

Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

Sademevesi peab vastama VV 29.11.2012 määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit-

ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit - ja sademevee

reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed kehtestatud

nõuetele.

Mürahinnang

Hinnangu on koostanud Hendrikson & Ko keskkonnakorralduse spetsialist Veiko Kärbla.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (äri- ja büroohooned üldplaneeringule vastaval

keskuse maa-alal) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda III kategooria keskuse

alaks. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas olemasolevate hoonete

müraolukorra hindamisel (sh hoonete rekonstrueerimisel) tuleb eespool nimetatud

keskkonnaministri määruse kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel

lähtuda müra piirväärtuse8 nõuetest. III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB

7 https://gis.egt.ee/ 8 Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse müra hinnatud taset päeval (Ld, 7.00 –23.00) ja öösel (Ln, 23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A -korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 23

päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 70 dB

päeval ning 60 dB öösel.

Lisaks saab välja tuua, et äri- (sh äriotstarbeline majutusteenus) ja büroohooneid ei saa siiski

suure müratundlikkusega objektide hulka lugeda, seega on võrdlus müra normtasemetega

(mis on välja töötatud püsiva asustusega elamispiirkondi ning hooneid silmas pidades) pigem

informatiivne mitte otsustav tegur olukorra normatiivsuse hindamisel.

Uuritava ala müraolukorda on hinnatud (sh on läbi viidud liiklusmüra modelleerimine) töö

„Järve linnaosas Olevi ja Kalevi tänava ristmiku ning Järveküla ja Kalevi tänava ristmiku

rekonstrueerimine: müra modelleerimine“ 9 raames. Muu hulgas modelleeriti Järveküla tee ja

Kalevi tänava ristmiku rekonstrueerimise järgset müraolukorda ringristmiku ehk tänaseks

välja ehitatud lahendusvariandi korral.

Vastavalt eespool nimetatud mürauuringule võib perspektiivses olukorras (hinna nguliselt

2030. a) Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 kinnistul asuvate hoonete teepoolsele küljele ulatuda

müra hinnatud tase vahemikus 65-70 dB päeval (Ld) ning 55-60 dB öösel (Ln). Liiklusmüra

tase kavandatud hoonestusaladel vastab III kategooria alade lii klusmüra piirväärtuse

(hoonete teepoolsel küljel on lubatud vastavalt 70/60 dB) nõuetele. Seega ei ole liiklusmüra

piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud. Hoonete otsakülgede müratase jääb ca 5 dB

võrra väiksemaks kui teepoolsel küljel ning hoovipoolsete külgede müratase jääb juba ca 10-

15 dB võrra madalamaks kui teepoolsel alal.

Hoonete siseruumides lubatud müratasemed on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002

määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, piirnormid on majutusasutuste tubade puhul

vastavalt 35 dB päeval ning 25 dB öösel. Hoonete rekonstrueerimisel on seega võimalusel

(lähtudes muu hulgas ka arhitektuursetest nõuetest) soovitatav järgida standardit EVS

842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest , mille kohaselt kavandades

majutusruume 66-70 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos

akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) majutusasutuste numbritubade puhul 40 dB.

Bürooruumide ja nendega võrdsustatud ruumide puhul on vastav välispiirde ühisisolatsiooni nõue

35 dB. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni

suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

5.13 Servituudi seadmise vajadus

Planeeringuala läbivad erinevad tehnovõrgud. Olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude

osas kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses. Vajadusel sõlmitakse

(täiendavad) servituudilepped kinnistut läbivate (nii olemasolevate kui rekonstruee ritavate)

trasside jaoks. Trasside asukoht ja sellest tulenevalt kaitsevööndite ulatused täpsustuvad

projekteerimise käigus. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele peab

tehnorajatise võõrale kinnistule ehitamiseks olema isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõigusleping sõlmitud enne ehitamise algust. Servituutide seadmise ja tagamise vajaduse

on esitatud Tabel 6. Servituutide ulatus tuleb täpsustada projekteerimisel või servituudi

kokkuleppe sõlmimisel.

Tabel 6. Servituutide seadmise ja tagamise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituut Servituudi sisu

Järveküla tee 69, Kalevi tn 3

Vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee-

kanalisatsioonivõrgu valdaja (OÜ Järve

Biopuhastus)

Isiklik kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse

ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee-

kanalisatsioonitorustikke.

9 Hendrikson&Ko töö nr 2802/17 (2017)

24 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituut Servituudi sisu

Järveküla tee 69, Kalevi tn 3, Tuuslari

tn 22 Kaugküttevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab kaugküttevõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat

soojatorustikku.

Järveküla tee 69, Kalevi tn 3

Elektrivõrgu valdaja Isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid

kaableid ja elektrikilpe.

Järveküla tee 69 Gaasivõrgu valdaja Isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab gaasivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevat

gaasitrassi.

Järveküla tee 69, Kalevi tn 3

Telekommunikat- sioonivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab telekommunikatsiooni võrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevat sideliini.

Kalevi tn 3 Järveküla tee 69 Parkimis- servituut

Parkimisservituut annab valitsevale kinnisasjale õiguse kasutada teenivat kinnisasja normikohase

parkimiskohtade tagamiseks. Täpsem parkimiskohtade arv ja parkimisservituudi vajadus

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Kalevi tn 3 Järveküla tee 69 Juurdepääsu-

servituut

Juurdepääsuservituut annab valdavale kinnisasjale õiguse kasutada teenivat kinnisasja kergliiklusega

Tuuslari tänavale pääsemiseks.

Kalevi tn 3 Järveküla tee 69 Isiklik

kasutusõigus

Isiklik kasutusõigus annab valdavale kinnisasjale õiguse kasutada teenivale kinnisasjale planeeritud

jäätmemaja.

Kalevi tn 3 Kohtla-Järve linn Avalik kasutus Hoonet ümbritseva Kalevi tn ja Tuuslari tn kõnnitee

sihtotstarbeline kasutus.

Servituudi seadmisel tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tuleb arvestada kehtiva

seadusandlusega. Käesoleva planeeringu koostamisel arvestatud kaitsevööndid on toodud

Tabelis 7.

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 25

Tabel 7. Planeeringualal asuvad kitsendused ja nende ulatus

5.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistute omanike ja

tehnovõrguvaldajate õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

5.15 Planeeringu elluviimine

5.15.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid ning vajadusel määrata seiremeetmed 10.

Asjakohane otsene majanduslik mõju on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud

isiku finantsiliste võimalustega, mis on seotud p.5.15.2 kirjeldatuga. Kaudne majanduslik mõju

avaldub äritegevuse tulemusel piirkonna majanduslike näitajatena.

Planeeringuala jääb miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringuga määratud

miljööväärtuslikule hoonestusalale ning planeeringuala Järveküla tee poolne tänavavaruum

on määratud miljööväärtuslikuks tänavaruumiks. Detailplaneeringulahendus arvestab

miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringus toodud nõuetega, et tagada ning tõsta

piirkonna miljööväärtuslikkust. Planeeringulahendusega nähakse ette Järveküla tee 69 hoone

olemasoleva evakuatsioonitrepi kui miljööväärtuslikku tänavapilti mittesobiva rajatise

lammutamine, säilitatakse maksimaalselt olemasolev haljastus ning nähakse ette piirkonda

sobiva tänavaäärse heki rajamine, parkimise lahendamine kvartalisisese tänava poolsel

kinnistu osal, ehitusjoone määramine ning miljööväärtuslikke tingimusi arvestav ehitusõigus

ja arhitektuuritingimused.

10 Riigihalduse ministr i 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ § 3 lg 2

Piirang või kitsendus Ulatus Ulatuse alus

veetorustiku kaitsevöönd 2 m teljest

Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“

kanalisatsiooni maa-aluse isevoolse torustiku kaitsevöönd

2 m teljest

sademeveekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd

2 m teljest

0,4 kV maakaabli kaitsevöönd 1 m teljest

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

sidekaabli kaitsevöönd 1 m teljest

kaugküttetoru kaitsevöönd 2 m äärmise torustiku isolatsiooni

välispinnast

gaasitoru kaitsevöönd 1 m teljest

26 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

Sotsiaalse mõju positiivse aspektina võib esile tuua Järveküla tee 69 hoone kasutuselevõttu,

mis suurendab piirkonna kasutust ja linnakeskkonnale omast elavust. Negatiivse aspektina

võib tekkida olukord, kus hotellikülastajad (juhul, kui hoone võetakse kasutusele hotellina)

võivad häirida piirkonna (naabermajade) elanikke. Kirjeldatud olukorra vältimiseks peab

hotellipidaja selgitama külastajatele selgitama reegleid ning vajadusel lisama hoonesse või

hoone ümbrusesse meeldetuletavaid silte.

Vähesel määral suureneb ümbritsevate tänavate liiklussagedus. Arvestades, et

liiklussagedus suureneb kasutusele võetava Järveküla tee 69 hoone osas, ei ole

liiklussageduse kasv hinnanguliselt oluline.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna ala asub väljakujunenud linnalise asutusega alal, mis on kolmest

küljest ümbritsetud tänavatega. Lisaks ei asu alal kõrge loodusväärtusega alasid või objekte.

Planeeringualal olemasolev haljasala ning olemasolev puu on planeeritud säilitada.

Täiendavalt on ette nähtud vähemalt ühe puu ja tänavaäärse heki rajamine.

Planeeringulahenduse elluviimise mõjud on pigem positiivsed. Planeeringulahenduses on

kirjeldatud leevendusmeetmeid ja soovitusi võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või

vähendamiseks.

5.15.2 Planeeringu elluviimise võimalused

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike

toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt.

Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Tuuslari tänava ja Tuuslari kvartalisisese tänava (Tuuslari tn 22 ja Kalevi tn 3 vaheline

tänavamaa) ristumise ümberehitamise (vt ptk 5.6) viib ellu huvitatud isik koostöös Kohtla-

Järve linnaga.

Planeeringu elluviimise eelduseks on järgmised tingimused :

▪ Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 kinnistute vahelise piiri muutmine.

▪ Krundi ehitusõigus realiseeritakse igakordse krundi valdaja või omaniku poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundi haljastuse ja krundisisese parkimisalaga . Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

▪ Tehnovõrgud (sh vajadusel Tuuslari kvartalisisesele tänavamaale planeeritud sademeveekanalisatsiooni projekteerimise ja ehitamine) ehitatakse välja igakordse krundi valdaja või omaniku poolt koostöös tehnovõrke valdava ettevõttega.

▪ Servituutide seadmine vastavalt planeeringulahendusele.

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 27

B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED

Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ning asutustega. Tabel 8 on toodud koostöö kokkuvõte .

Tabel 8. Koostöö kokkuvõte

Jrk

Koostöö kuupäev ja

number

Asutus/isik

Koostööd teinud isiku nimi ja ametinimi

Koostööd tõendava

dokumendi asukoht

Koostöö tingimus / tulemus

1 18.11.2022,

nr 7.2- 3.3/6106-4

Päästeamet

Kristina Kazmin, Ohutusjärelevalve

büroo, Ida päästekeskus

Planeeringu lisades

Väljavõte kirjast: Päästeseaduse § 5 lg 1 p 4, planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lõiked 1 ja 2 ning § 133 alusel kooskõlastab Päästeameti Ida päästekeskus Hendrikson & Ko poolt koostatud (töö nr DP 21004050) Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa ning lähiala detailplaneeringu tuleohutusosa. Detailplaneeringu kooskõlastus nr 2916-2022-2.

2 03.06.2022,

nr 9.3- 1/22/9587-3

Terviseamet

Marje Muusikus, osakonnajuhataja,

Ida regionaalosakond

Planeeringu lisades

Väljavõte kirjast: Amet on tutvunud Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa detailplaneeringu eskiisi materjalidega aadressil https://zc.ee/I4KTg73q/J%C3%A4rvek%C3%BCla%20tee%2069%20kinnistu%20ja%20Kalevi%20tn%203%20kinnistu%20osa ning märgib järgmist: - Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid. - Kui planeeringuala hoonetesse rajatakse tööruume, siis tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ (edaspidi määrus nr 28) § 3 toodud radooni viitetaseme nõuetega. Määruse 28 lisa 1 kohaselt asub Kohtla- Järve linn kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, seega oleks detailplaneeringu kehtestamisel asjakohane juba ennetavalt nõuda enne hoonete projekteerimist pinnaseõhu radooniuuringu korraldamist ning vajadusel radoonitõkke meetmete rakendamist. Planeerija märkus: Täiendatud on seletuskirja ptk 5.9.3 välisvalgustuse osas ning ptk 5.12 radooniuuringu nõude osas.

3 20.03.2023,

nr 7352456763

Elektrilevi OÜ

Marge Kasenurm, Elektrilevi OÜ

volitatud esindaja

Planeeringu lisades

Kooskõlastatud tingimustel: * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt

28 Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering

4 24.03.2023 Gren Viru AS Vadim

Golyashevich, insener

Digitaalselt allkirjastatud, digikonteineri kinnitusleht planeeringu

lisades

6 OÜ Järve

Biopuhastus

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu lähiala detailplaneering 29

C - JOONISED

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS

Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS

30395 Kohtla-Järve f aks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980

EESTI e-post: [email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X

registrikood 75001017

Terviseamet Teie: 6.03.2023 nr 9.3-1/22/9587-3

[email protected]

Meie: 28.04.2023 nr 6-1/437-2

Kohtla-Järve linna Järve linnaosa

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa

ning lähiala detailplaneeringu täiendusest

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2021.a otsusega nr 107 algatati Järve linnaosas

Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa ning lähiala detailplaneering ning jäeti

algatamata keskkonnamõju strateegiline hinnang.

Planeeringu eskiisi avalik väljapanek toimus alates 13.02.2023 kuni 13.03.2023, millest Kohtla-

Järve Linnavalitsus teavitas Terviseametit 30.01.2023 (dokumendiregistris kiri nr 6-1/437 all).

Oma 6.03.2023 vastuskirjas tegite ettepanekud.

Eskiisi avalikustamise ajal teisi ettepanekuid ega märkusi ei tulnud.

Teatame, et detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt Terviseameti märkustele täiendatud

järgmiselt: peatükki 5.9.3 sai lisatud välisvalgustuse teema ning peatükki 5.12 sai täpsustatud

radooniohuga seotud tingimustega.

Detailplaneering on suunatud kooskõlastusringile.

Kohtla-Järve linnas Detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad Kohtla-Järve linna kodulehel

lingi "Areng ja planeerimine" all

LISA: Detailplaneeringu seletuskiri.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Virve Linder

linnapea

Rita Burenkova, 518 2791, [email protected]