Rahvatervise seaduse eelnõu märkustega kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Tanel Kiik

Sotsiaalministeerium

Teie: 17.10.2019 nr SOM/19-1030/-1K

Meie: 02.01.2020 nr 1-7/256-3

Rahvatervise seaduse eelnõu märkustega

kooskõlastamine

Austatud minister

Sotsiaalministeerium on esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks rahvatervise seaduse

eelnõu. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu ning teeb ettepaneku täiendada järgnevate

märkustega.

1. Eelnõu § 23 (Rahvastiku tervisega seonduvad riiklikud andmekogud) lõige 2 sätestab, et

rahvatervise seaduse §-des 24–28 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid

väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse üksnes andmesubjekti

enda nõusolekul, samuti teadus- või ajaloouuringu ja statistika tegemiseks ning

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Analoogne säte on kehtiva rahvatervise

seaduse § 141 lõikes 2.

Politsei- ja Piirivalveametile pandud ülesannete täitmiseks ei ole piisav andmete

väljastamine üksnes kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Politsei- ja

Piirivalveametile on oluline saada infot nt teadmata kadunud isiku tervisliku seisundi kohta

(kas on alust arvata, et võib olla ohtlik endale või teistele). Tulenevalt politsei ja piirivalve

seaduse § 3 lõike 1 kohaselt täidetavatest ülesannetest näeme vajadust võimaldada Politsei-

ja Piirivalveametil vastavalt menetluste läbiviimisel uurimisasutusena või

korrakaitseorganina saada rahvastiku tervisega seonduvatest andmekogudest isikustatud

andmeid ka muul asjakohasel juhul.

Siseministeerium teeb eeltoodust lähtuvalt ettepaneku sõnastada § 23 lõige 2 järgmiselt:

„2) Käesoleva seaduse §-des 24–28 nimetatud andmekogu või infosüsteemi andmeid

väljastatakse isikustamata kujul. Isikustatud andmeid väljastatakse üksnes andmesubjekti

enda nõusolekul, samuti juhul, kui see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks, kriminaalmenetluse läbiviimiseks, riigi julgeoleku tagamiseks või teadus- või

ajaloouuringu ja statistika tegemiseks.“.

2. Eelnõu §-ga 39 muudetakse koolieelse lasteasutuse seadust. Koolieelse lasteasutuse

seaduses muudetakse paragrahvi 11 lõike 2 punkt 2 ja sõnastatakse järgmiselt:

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

„2) elukeskkond, mis vastab rahvatervise seaduse § 21 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele;“.

Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses on kasutusel mõiste „päästealade nõuetele“.

Eelnimetatud seaduse paragrahv jõustus suure tõenäosusega 1999. aastal seaduse

vastuvõtmisel ja 2004 05.07 jõustunud redaktsiooniga oli eraldi välja toodud § 11 lõige 2

punkti 2 osas järgmises sõnastuses:

„2) ruumid (hooned) ja maa-ala, mis on laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ja

vastavad sotsiaalministri kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud

tuleohutuse ja päästealade nõuetele ;“.

Kuna koolieelse lasteasutuse seaduse § 11 reguleerib lasteasutuse asutamise ja tegevuse

kohustuslike tingimusi ja § 11 lõige 2 punkt 2 sätestab nõuded lasteasutuse ruumide

(hoonete) ja maa-alale, et nad vastaksid õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja

päästealade nõuetele, siis võib eelnevast tuletada, milliseid nõudeid lasteasutuse asutaja

kohustub järgima. Küll aga juhime tähelepanu, et mõiste „päästealade nõuetele“ kasutamine

ei ole käesolevas kontekstis korrektne. Päästealade nõuded võivad tuleneda

päästeseadusest, päästeteenistuse seadusest, ehitusseadustikust, kemikaaliseadusest jne. On

küsitav, kas selle mõistega on hõlmatud näiteks ehitusseadustikus sätestatu ja kuidas on

tagatud, et kõik päästealased nõuded täidetakse?

Käesolevaks ajaks on õigusaktid muutunud määral ja osas, et kasutatavad mõisted ei ole

enam üheselt mõistetavad ega ole võimalik tuletada, mida tol ajal mõisteti mõiste

„päästealade nõuetele“ all. Seletuskiri ei ava samuti muudetava paragrahvi sisu. Jääme

seisukoha juurde, et mõiste „päästealade nõuetele“ on liialt lai ning selle põhjal ei ole

võimalik isikul üheselt tuvastada kõiki nõudeid, mida temal päästealaselt täita tuleb.

Kuna mõistet „päästealade nõuded“ praeguses õigusruumis ei kasutata, selle sisu on

ebaselge, siis teeme ettepaneku jätta see mõiste sättest välja. Siseministeeriumi hinnangul

on rahvatervise seaduse §-s 21 sätestatud nõuded elukeskkonnale ja tuleohutusnõuded

piisavad tagamaks laste ohutus.

Siseministeerium teeb eeltoodust lähtuvalt ettepaneku sõnastada § 11 lõike 2 punkt 2

järgmiselt:

„2) elukeskkond, mis vastab rahvatervise seaduse § 21 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõuetele;“.

3. Eelnõu § 21 sätestab nõuded elukeskkonnale haridusasutuses, noorte püsilaagris ja

sotsiaalteenuste osutamisel ning õppe- ja kasvatuskorraldusele haridusasutuses.

Seega peavad jälgitavad nõuded tagama inimeste tervist toetavat elukeskkonda ning

hõlmama nii kodu, õpi-, töö- kui puhkekeskkonda. Ei ole eluliselt usutav, et päästealade

nõuete täitmisega saavutatakse elukeskkonnale (eelnõu § 4 sätestatud mõiste) seatud nõuete

täitmine. Kuna täpsemad nõuded sätestatakse haridusasutuse, hoolekandeasutuse ja noorte

püsilaagri elukeskkonnale ja seletuskirja kohaselt neis asutustes viibitakse üldjuhul pikema

aja vältel ning nendes viibivad inimesed on eritähelepanu vajavad või haavatavad

sihtrühmad, kellel pole alati kõiki võimalusi ise enda õiguste eest seista (nt lapsed ja

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

erivajadusega inimesed). Teisalt on oluline kujundada nimetatud asutuste ja sotsiaalteenuste

osutamiseks kasutatav keskkond selliseks, et see oleks laiemas mõttes inimeste füüsilist,

vaimset ja ka sotsiaalset heaolu toetav.

Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik aru saada kas vaid tuleohutuse ja ehituslike nõuete

täitmisega saavutatakse eelnõu autori soovitud tulem ja oleks tagatud igakülgne heaolu.

Teeme ettepaneku kitsendada ja igakülgsete nõuete täitmise tagamist piiritleda

konkreetsemaks ning lähtuda vaid lasteasutuse ruumide (hoonete) ja maa-alale seatavate

nõuete järgimisega. Oluline on turvalise keskkonna loomine. Hooneid ja maa-ala

puudutavad peamised nõuded tulenevad planeerimisseadusest, ehitusseadustikust ja

tuleohutuse seadusest, mis omakorda sätestavad täiendavad nõuded rakendusaktidega.

Rakendusaktideks on näiteks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, mis on kehtestatud nii

ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel.

Siseministeerium teeb eeltoodust lähtuvalt ettepaneku sätestada § 11 lõige 2 punkt 2

järgmises sõnastuses:

„2) elukeskkond, mis vastab rahvatervise seaduse § 21 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse seaduse ja ehitistele

ehitusseadustiku ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;“.

4. Eelnõu § 5 defineerib tervise- ja heaoluprofiili mõiste. Profiili koostamine on seotud

kohalike omavalitsusüksuste ülesandega elukeskkonda kujundada, mistõttu peaks ka profiil

katma vastavaid aspekte sh turvalisusega seotud mõjureid. Teeme ettepaneku definitsiooni

laiendada lähtudes eelnõu § 13 lõike 1 punktis 1 sätestatust, et KOV tegeleb elanike tervist,

heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamisega.

Siseministeerium teeb eeltoodust lähtuvalt ettepaneku sõnastada eelnõu § 5 järgnevalt:

„Tervise- ja heaoluprofiil on strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud

ja analüüsitud kohaliku omavalitsuse üksuse, maakonna või piirkonna rahvastiku tervist

ning sellel territooriumil esinevaid tervise-, heaolu- ja turvalisusemõjureid.“.

5. Eelnõu seletuskirja rakendusakti kavandis „Soolise ebakõla käsitlemise nõuded“ sätestatud

regulatsioon arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse andmiseks soo muutmise kohta peab

kindlasti ka tulevikus seal reaalselt sisalduma, kuna see on perekonnaseisutoimingute

seaduse § 491 lõike 1 alusel isiku soo andmete muutise aluseks rahvastikuregistris. Samuti

peab reaalselt tulevikus eelpool nimetatud rakendusakt sisaldama eelnõu seletuskirja

rakendusakti kavandis sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt soo muutmise otsuse

eelduseks on soolise ebakõla esinemine anamneesis vähemalt kaks aastat enne otsuse

tegemist ning psühhiaatri otsus, mis välistab soolise ebakõla tingituse psüühikahäirest.

6. Eelnõu seletuskirja leheküljel 7 on välja toodud loetelu eelnõu koostamisel arvesse võetud

riigisisestest strateegiadokumentidest.

Palume muuta Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 olevat sõnastust järgmiselt:

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

„Arengukava koondab siseturvalisuse poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemad

ning selle kaudu viiakse ellu tegevusi, mis toetavad Riigikogu vastu võetud

julgeolekupoliitika aluseid. Siseturvalisus on sarnaselt rahvatervisega horisontaalne

valdkond, millesse panustatakse paljude eri sektorite kaudu. Samal ajal toetab turvaline

ühiskond rahvatervise valdkonna eesmärke.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Ain Peil 6125262

[email protected]