Vastus pöördumisele

Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu

{isiku nimi}
Liis Kesa
Sotsiaalministeerium
[email protected]









Seisukoht rahvatervishoiu seaduse eelnõule







Pöördusite Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) poole 25.augustil 2020, et saada meiepoolne seisukoht rahvatervishoiu seaduse eelnõuga kavandatava muudatuse osas.

Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu arutas antud küsimust sama aasta 8. septembri koosolekul. Arutelu tulemusel jõudis nõukogu samale seisukohale, mida on väljendanud EBIN eelkäija Eesti Bioeetika Nõukogu oma seisukohas 22. aprillist 2016.a (juurde lisatud).



Lugupidamisega



(allkirjastatud digitaalselt)

{allkirjastaja}er

Esimees{ametikoht}




Lisa: Eesti Bioeetika Nõukogu seisukoht 22. aprillist 2016

Lp pr Marika Priske Teie 25.08.2020 nr 1.2-3/2506-1
Sotsiaalministeeriumi kantsler Meie 17.09.2020 nr 1-10.1/252


Arvamus rahvatervishoiu seaduse eelnõu kohta


Austatud Sotsiaalministeeriumi kantsler pr Marika Priske


Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on tänulik rahvatervishoiu seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) arvamuse avaldamiseks saatmise eest.

Soo muutmise problemaatika kätkeb eneses terve hulga filosoofilisi ja eetilisi küsimusi, mida EKN-i liikmeskirikud soovivad kompleksselt käsitleda ning kujundada tervikliku seisukoha lähikuudel. EKN-i töökoosolekul 17. septembril k.a otsustati aga konkreetse Eelnõu kohta teha järgmised ettepanekud ja märkused:

1. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi, et Eelnõu § 59 punktis 3 sisalduv tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 uus punkt 12 sisaldab volitusnormina juba seaduse tasandil ka mitmeid konkreetseid tingimusi, millele peab sotsiaalministri määrus vastama. Peame aga oluliseks lisada sellesse seadusesättesse veel vähemalt kaks olulist tingimust – a) soo muutmise avaldust saab esitada üksnes täisealine inimene; b) sooline ebakõla peab esinema anamneesis vähemalt kaks aastat enne otsuse tegemist (nii nagu see on üheks tingimuseks kehtivas, sotsiaalministri 07.05.1999 määruses nr 32 „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“).

Rahvastikuministri 09.09.2020 kiri nr 1-7/257-1 sisaldab samuti kaheaastast ooteperioodi puudutava ettepaneku, mida EKN oma eelpoolnimetatud ettepanekut tehes seega toetab.

Eelnõu seletuskirja lk 98-99, kus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lg 1 p 12 sisu kirjeldatakse, ei sisalda praegu sisulisi selgitusi, millistel põhjendustel seniseid põhimõtteid, mis sisalduvad sotsiaalministri 07.05.1999 määruses, soovitakse muuta. Seega palume seletuskirja vastavalt täiendada.


2. Sotsiaalministri määruse „Soolise ebakõla käsitlemise kord“ eelnõu saadetakse eelduslikult kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks veel eraldi, pärast Eelnõu seadusena vastuvõtmist, kuid kuna selle eelnõu kavand on lisatud Eelnõu seletuskirjale, peame oluliseks, kui allpooltoodud ettepanekud ja märkused leiaksid arvestamist juba selles praeguses kavandis.

2.1. Määruse eelnõu § 3 lõikes 2 peaks olema sätestatud, et soo muutmise avaldust saab esitada üksnes täisealine inimene.

2.2. Määruse eelnõu § 4 lõikes 2 peaks sisalduma tingimusena ka see, et sooline ebakõla peab esinema anamneesis vähemalt kaks aastat enne otsuse tegemist (nii nagu see on üheks tingimuseks kehtivas, sotsiaalministri 07.05.1999 määruses nr 32 „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“).

2.3. Uue määrusega on juriidiline soovahetus tehtud lihtsaks ja kiireks ning ei ole kirjeldatud nö „tagasipöördumist“. Seega võib järeldada, et kui inimene soovib pärast soo muutmist uuesti sugu muuta, siis läbib ta samad sammud, mis esimesel korral. Määruse kavandist ei ole aru saada, kuidas välistatakse mittekohaste motiividega isikute ajutise soomuutmissoovi rahuldamine ja kuidas tagatakse, et soo muutmise positiivne otsus tehakse tõepoolest vaid püsiva ja kinnitatud soolise ebakõla puhul.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada a) kuidas või mille alusel otsustab komisjon soolise ebakõla püsivuse; b) psühhiaatri otsuse sisu, lisades sinna nõude, et psühhiaater kinnitab isikul püsiva soolise ebakõla esinemise.

2.4. Määruse kavandi § 3 lõikes 1 ei täpsustata, mitu inimest ning millise meditsiinilise taustaga sellesse komisjoni kuuluvad. Kui 1999. aasta määruses oli tegemist nii soolise ebakõla sisulisele poolele hinnangu andmise kui ka arstlike toimingute alustamisele loa andmisega, siis uue määruse kavandis on sellest järele jäänud ainult psühholoogilis-psühhiaatriline pool.
Teeme ettepaneku määruses täpsustada arstliku ekspertiisikomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid selliselt, et tagatud oleks komisjoni psühholoogilis-psühhiaatriline pädevus. Piiritletud võiks olla ka arstliku ekspertiisikomisjoni liikmete arv.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Peapiiskop emeeritus Andres Põder
Eesti Kirikute Nõukogu president