Vastulause

Pärnu mnt 139 kliendiinfo 612 3000 [email protected] registrikood 70008747 15060 TALLINN faks 612 3009 www.politsei.ee

VOLIKIRI

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 28.07.2022 käskkirja nr 1.1-1/77 „Politsei- ja

Piirivalveameti hankekorra kinnitamine“ lisa punkti 6.1 alusel volitan arendusosakonna hanke- ja

lepingutalituse lepingute grupi juristi Lysann Viitamees’i, isikukood 49906121520, esindama

Politsei- ja Piirivalveametit riigihankes „IR lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422)

MOONRAY OÜ poolt esitatud vaidlustuse läbivaatamisel vaidlustuskomisjonis.

Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib kuni nimetatud vaidlustusmenetluse lõpuni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Peek

politseikapten

arendusosakond, hanke- ja lepingutalitus

talituse juht

08.01.2025 nr 20-1.3/173-2

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Angelika Timusk

Riigihangete Vaidlustuskomisjon

[email protected]

Teie nr 03.01.2025 nr 12.2-10/3

Meie 08.01.2025 nr 20-1.3/174-1

Politsei- ja Piirivalveameti vastus

riigihanke vaidlustusele

1. Sissejuhatus

Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) edastas 03.01.2025 Politsei- ja

Piirivalveametile (edaspidi hankija) MOONRAY OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustuse

riigihanke „IR lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422) otsusele, millega lükati tagasi

MOONRAY OÜ pakkumus ning tunnistati edukaks Baltic Fox OÜ (edaspidi kolmas isik)

pakkumus.

Vaidlustaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti 30.12.2024 otsuse nr 20-2.28/6-14 kehtetuks

tunnistamist osas, millega (i) lükati MOONRAY OÜ pakkumus mittevastavana tagasi ning (ii)

tunnistati edukaks Baltic Fox OÜ pakkumus.

2. Vaidlustaja seisukoha kokkuvõte

Vaidlustaja leiab, et hankija otsus tuleb kehtetuks tunnistada eelkõige järgmistel põhjustel:

- Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et argument, mille tõttu tema pakkumus

mittevastavaks loeti, on alusetu ning vaidlustaja tootenäidist tuleks uuesti testida.

3. Hankija seisukoht

Vaidlustaja pakkumust ei ole tagasi lükatud ebaõigesti

Hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamiseks oli õiguspärane, sest vastavalt RHS §

114 lg 2, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele. Vaidlustaja esitatud tootenäidis ei vastanud tehnilises kirjelduses nõutule.

Sealjuures piisab õiguspäraseks tagasilükkamise otsuseks ka ühest sisulisest mittevastavusest

riigihanke alusdokumentidele.

Vastavustingimuse „Näidise esitamine“ kohaselt pidi pakkuja pakkumuse vastavuse

hindamiseks esitama tehnilisele kirjeldusele vastava IR lasersihiku näidise, mis peab olema

identne toodetega, mida pakkuja kavatseb raamlepingu täitmise käigus hankijale müüa. Seega

on hankija juba riigihanke algusest teatavaks teinud, et esitatud näidist kasutatakse vastavuse

hindamiseks. Sealjuures on näidis hankijale esitatud koos pakkumusega ning on seega

2 (4)

pakkumuse osa. Näidise tagastamise tingimused on pakkujale olnud algusest peale teada ja kui

ta pidas neid liialt piiravaks, siis oleks pidanud sellele tähelepanu juhtima menetluse ajal.

Näidise esitamise nõue on tingitud vajadusest veenduda pakutava toote vastavuses tehnilisele

kirjeldusele. Sh, kui hankija on nõudnud koos pakkumusega konkreetsetele ning

kaalutlusruumita kontrollitavatele parameetritele vastava näidise esitamist ja pakkuja poolt

esitatud näidis neile parameetritele ei vasta ega ole RHS-is lubatud tingimustel käsitatav

samaväärsena, ei saa pakkumust vastavaks tunnistada (vt TlnHKo 3-15-195, p 23).

Vaidlustaja näidisele visuaalset vastavuse kontrolli tehes ning näidist katsetades tekkis hankijal

põhjendatud kahtlus, et vaidlustaja esitatud näidistoote IR laseri lainepikkus ei vasta tehnilisele

kirjeldusele. Seetõttu teostas Tallinna elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi

valgustehnika labor Tehnikaülikooli (edaspidi „TTÜ“ või „labor“) hankija tellimusel

valgustehnilise mõõtmise, mille eesmärgiks oli kontrollida seadme valgustehnilisi

parameetreid. Sealjuures on hankija TTÜ-le edastanud vaidlustaja esitatud seadme tehnilised

parameetrid vaid ulatuses, mis on vajalikud konkreetse valgustehnilise mõõtmise teostamiseks

(TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi valgustehnika labori valgustehnilise

mõõtmiste aruanne nr MP_20241201_L_PPA, lk 2, tabel „Andmed töö tellijalt“). Täiendavaid

tehnilisi andmeid ei ole TTÜ-le läbipaistvuse ja erapooletuse tagamiseks edastatud ei enne ega

ka pärast valgustehnilise mõõtmise teostamisi.

Valgustehniliste parameetrite kontrolli tulemusena (TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika

instituudi valgustehnika labori valgustehnilise mõõtmiste aruanne nr MP_20241201_L_PPA,

tabel 1) selgus, et seadme IR laseri (režiimis IRH) maksimaalne lainepikkus on 818nm,

mõõtemääramatusega +/- 1nm, mis on vähem kui „Lisa 1 Tehniline kirjeldus“ punktis 29.3.

nõutu (845 (±25) nm). Käesoleval juhul on hankija juba TK punktis 29.3. ette näinud lubatud

tolerantsi ±25 nm. Hankijal puudunuks vajadus lubatud tolerantsi TK-s sätestamiseks, kui ta ei

pidanud sellest kinnipidamist oluliseks ja sisuliseks TK tingimuseks. Kuskile tuleb hankijal

tõmmata piir, mille ületamist ei tolereerita ja mida ületavad pakkumused lükatakse tagasi (vt

VAKO 16-23/253667 p 9.2.2.2.2.) Hankija on pakkumuse tagasi lükkamisel lähtunud TTÜ

valgustehnilise mõõtmise tulemusest. Sealjuures ei ole hankijal põhjust kahelda TTÜ esitatud

andmete ja mõõtemetoodika õigsuses, kuivõrd tegemist on pikaajalise kogemusega ning Eesti

Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboriga.

Temperatuur +25 kraadi Celsiust on standardtemperatuur valgustehnoloogiliste mõõtmiste

teostamisel. Seda kinnitab ka asjaolu, et TTÜ mõõtemetoodika aluseks on standard „EVS-EN

13032-1:2004+A1:2012 Lampide ja valgustite fotomeetriliste andmete mõõtmine ja esitamine.

Osa 1: Mõõtmine ja failiformaat“. Seega on ka TTÜ standardtemperatuuriks mõõtmiste

teostamisel +25 kraadi.

Vaidlustaja väidete kohaselt on hankija enda seatud tingimusi rikkunud mh olukorras, kus

näidist on testitud ruumis, mille temperatuur oli 25,2 ± 1,0 °C, kuivõrd TK p 31 kohaselt peavad

TK-s nõutud näitajad olema saavutatud temperatuuritingimustes +25 kraadi. Temperatuuri

varieeruvus on sarnaste testide praktikas tavapärane, kuivõrd füüsikaliselt ei ole võimalik

temperatuuri absoluutse täpsusega ning ilma mõõtemääramatuseta määrata. TTÜ kui

valdkonnas kogenud testimislabori eelneva kogemuse põhjal ei sõltu käesoleval juhul

mõõdetav parameeter - tipplainepikkus (Peak Wavelength) λ p - seadme ja ümbritseva

keskkonna temperatuurist intervallis +/- 5 kraadi Celsiust (vt Lisa 1). Sama kinnitab ka arvamus

Lisas 2.

Hankija teadmiste kohaselt mõjutab temperatuur energiaallika mahutavust, mis omab otsest

mõju seadme toiteallika elueale ja seeläbi ka seadme võimsusele. TTÜ selgituste kohaselt

3 (4)

avaldab seadme keskkonna- ja töötemperatuur mõju küll IR-kiirgurite intensiivsusele (ehk

võimsusele), kuid oluline on märkida, et seejuures intensiivsus ja lainepikkus (mida antud juhul

mõõdeti) ei ole samatähenduslikud mõisted (vt Lisa 1). Seega ei saanud +/- 1,0 °C

ruumitemperatuuri kõikumine mõjutada tipplainepikkuse mõõtmise tulemust.

TTÜ juhib tähelepanu ka sellele, et kõik mõõtmised omavad määramatust (vt Lisa 1). Seetõttu

tuleb TK-s nõutud temperatuuri (+25 kraadi) mõistlikult tõlgendada selliselt, et arvestada tuleb

ka testkeskkonna temperatuuri varieeruvusega, mida ei ole paratamatult praktikas võimalik

täielikult välistada. Seega tuleb ruumi temperatuuri mõõtmisel kindlasti ka mõõtemääramatus

lisada (vt sellekohane arvamus Lisa 2).

Lisaks väidab vaidlustaja, et TTÜ protokoll kajastab testimiskeskkonna (ruumi) temperatuuri,

aga mitte testitava seadme temperatuuri (sh TK-s mainitud „temperatuuritingimused“ hõlmavad

mõlemat) ning testides ühte ja sama laserseadet erinevatel seadmetemperatuuridel, on võimalik

saada erinevad tulemused. Hankija on seisukohal, et TK-st ei tulene seadme enda temperatuuri

käsitlust. TK-s toodud „temperatuuritingimuse“ mõiste hõlmab vaid keskkonna, kus test läbi

viiakse, temperatuuri. TK-s toodust järeldub, et ka olenemata seadme (ja selle osade) iseenda

temperatuurist, peab seade olema suuteline TK-s toodud vastavat lainepikkust 25-kraadises

keskkonnas saavutama. Vaidlustaja väide, et temperatuuritingimuse mõiste peab hõlmama

mõlemat, nii keskkonda kui seadme enda temperatuuri, on alusetu. TK koostamisel lähtus

hankija ruumi testimiskeskkonna temperatuurist, kuna seadme sisu (optilise seadme ehk laseri)

temperatuuri mõõtmine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ilma seadet lahti monteerimata. Hankija

on piirdunud vaid nõudega, et +25 kraadises testimiskeskkonnas vastab toote lainepikkus

nõutule.

Seega taotleb hankija vaidlustuse rahuldamata jätmist eelpool toodud põhjendustel. Juhul, kui

VAKO ei nõustu hankija toodud seisukohtadega, nõustub hankija Vaidlustaja primaarse

taotlusega (vaidlustuse p 14 (i)) näidistoote väljanõudmise osas koos uue ekspertiisiga. Sh peab

uus ekspertiis olema teostatud asutuses, kes omab selleks pädevat kogemust ning

akrediteeringut.

4. Taotlused

4.1.Jätta vaidlustus rahuldamata.

4.2.Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud vaidlustaja kanda.

4.3.Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lysann Viitamees

arendusosakond, hanke- ja lepingutalitus,

lepingute grupp

jurist

4 (4)

Lisa:

Lisa 1 – TTÜ täiendavad selgitused

Lisa 2 – Arvamus dioodlaseri lainepikkuse temperatuurisõltuvuse kohta

Lisa 3 – Lysann Viitamees’i volikiri PPA esindamiseks vaidlustusmenetluses

Lysann Viitamees, 6123195, [email protected]