Teade

MAKSEKORRALDUS NR MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО

MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА

MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА

SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ

SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ

SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ

SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ

MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА

PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА

KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.

11253968 (Registreerimisnumber)

RAHANDUSMINISTEERIUM

Moonray OÜ vaidlustus riigihankes nr 278422

640.00 0.00

2025010300100854

Swedbank AS

Kuussada nelikümmend eurot 00 senti

03.01.2025

MOONRAY OÜ

Swedbank AS EUR

EE932200221023778606

EE372200221031535637

2900082126

2130

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Klen Teder Marika Mugur Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Liis Kikas Madis Abel Andra Olm

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn

Tallinn 03.01.2025

Allkirjastatud digitaalselt

ESITATUD E-POSTI TEEL [email protected]

VAIDLUSTUS

Riigihange: „IR lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422) Vaidlustaja: MOONRAY OÜ

Registrikood 11253968 Reinu tee 125, 74009 Viimsi vald Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet

Registrikood 70008747 Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn e-post [email protected]

Kolmas isik: Baltic Fox OÜ Registrikood 11535997 E. Ahrensi tn 12-7, 74601 Kuusalu vald e-post [email protected]

TAOTLUSED:

1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti 30.12.2024 otsus nr 20-2.28/6-14 osas, millega riigihankes „IR lasersihikute soetamine“ (viitenr 278422):

(i) lükati MOONRAY OÜ pakkumus mittevastavana tagasi;

(ii) tunnistati edukaks Baltic Fox OÜ pakkumus.

2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.

NOVE - 2/5 -

I ASJAOLUD

1. 14.05.2024 alustas Politsei- ja Piirivalveamet („Hankija“) lihthankemenetlusega kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna riigihanget „IR lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422, „Hange“).

Pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel (ühe IR lasersihiku maksumus).

2. Hankes esitati tähtajaks (29.11.2024) kolm pakkumust:

(i) MOONRAY OÜ („Vaidlustaja“) pakkumus maksumusega 770 eurot (käibemaksuta);

(ii) Bristol Defence OÜ pakkumus maksumusega 1464 eurot (käibemaksuta);

(iii) Baltic Fox OÜ („Kolmas isik“) pakkumus maksumusega 1680 eurot.

3. 30.12.2024 teatas Hankija pakkujatele riigihangete registri („RHR“) kaudu, et on vastu võtnud

otsuse nr 20-2.28/6-14, millega on otsustanud järgmist:

(i) tunnistada Kolmanda isiku pakkumus vastavaks;

(ii) lükata Vaidlustaja ning Bristol Defence OÜ pakkumused mittevastavana tagasi;

(iii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus.

Ühes eelviidatud teatega edastas Hankija Vaidlustajale täpsemad põhjendused tema pakkumuse

tagasilükkamise kohta.

4. Vaidlustaja ei nõustu tema pakkumuse tagasilükkamisega. Õieti on Vaidlustajal põhjendatud

kahtlus, et argument, mille tõttu tema pakkumus mittevastavaks loeti (vt enam allpool), on alusetu.

Seetõttu esitab Vaidlustaja käesolevaga riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale. Ühtlasi, tulenevalt nn otsuste järgnevuse

põhimõttest ja saavutamaks Hankes õigusselgust, vaidlustab Vaidlustaja ka Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise.

I I ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

II.a Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud ebaõigesti

5. Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja pakkumus tehnilise kirjelduse („TK“) p-s 29.3 esitatud

nõudele, mille järgi pakutava seadme IR laseri lainepikkus peab olema 845 (±25) nm, st minimaalne

lubatud näitaja on 820 nm ja maksimaalne lubatud näitaja on 870 nm.

6. Hankija kontrollis pakkumuste vastavust sellele nõudele, viies pakkujate esitatud näidis-

tooted valgustehniliste parameetrite kontrolli Tallinna Tehnikaülikooli („TTÜ“). TTÜ-s teostatud

mõõteprotokollist nähtub, et Vaidlustaja näidistoote IR laseri (režiimis IRH1) maksimaalne laine-

pikkus on 818 nm, mõõtemääramatusega ±1 nm. Seega on Vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud

põhjusel, et Hankija – tuginedes TTÜ mõõteprotokollile – on seisukohal, et Vaidlustaja näidistoote

IR laseri lainepikkus on nõutust 1 nanomeetri (!) võrra väiksem. Nanomeeter on pikkusühik, mis

võrdub miljardiku meetriga.2

7. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus (eriti arvestades määravaks saanud veamarginaali3), et

TTÜ teostatud mõõtmine ei andnud õiget tulemust ja/või TTÜ teostatud mõõtmises oli protse-

duurilisi minetusi. Nagu Vaidlustaja on välja toonud tema poolt täidetud ja tema pakkumuse osaks

oleva TK real nr 29, siis pakutava seadme – ja ühtlasi näidistoote – tootja andmeil on konkreetse

seadme IR laseri lainepikkus 835 nm. VAKO praktikast tulenev üldreegel on, et vastupidiste

kaalukate tõendite puudumisel ei ole hankijal ega ka mitte VAKO-l põhjust kahelda seadme tootja

esitatud andmete õigsuses.4

8. TK p 31 sätestab, et „nõutud näitajad peavad olema saavutatud temperatuuritingimustes +25

kraadi“. See on oluline, kuna temperatuur mõjutab laseri lainepikkuse näitajaid. (Seda kinnitab

1 Tähistab silmale nähtamatut infrapunalaserit. 2 https://et.wikipedia.org/wiki/Nanomeeter 3 Tegu oleks ilmselt kõige napima alusega pakkumuse tagasilükkamiseks Eesti riigihangete ajaloos. 4 VAKOo 188-17/191029, p 18.

NOVE - 3/5 -

ainuüksi tõik, et Hankija on TK-s temperatuuritingimuse välja toonud. Kui temperatuuril poleks

mõõtetulemustele mingit mõju, siis puuduks vähimgi tarvidus sellist tingimust eraldi seada.)

Punktuaalsus neis asjus on seda olulisem, et asjaomased ühikud on äärmiselt väikesed ning iga

pisimgi erinevus tehioludes (nagu nt temperatuur) võib otsustavalt mõjutada mõõtetulemusi. TK

p 31 oli aluseks ka näidistoodete testijale TTÜ-le, kes pidi lähtuma Hankija ette kirjutatud reeglitest,

sh kõnealusest temperatuurikriteeriumist.

9. Vaidlustaja näidistoote mõõteprotokolli lk 2 nähtub, et näidist testiti ruumis, mille temperatuur

oli 25,2 ± 1,0 °C. Teisisõnu, ruumi temperatuur võis olla ka 24,2 °C, mis on aga Hankija seatud

tingimuste rikkumine. Nagu ennist välja toodud, pakutud seadmed pidid TK p 29.3 nõuded täitma

temperatuuritingimustes +25 °C.5 Tegu ei ole üksnes formaalse rikkumisega, vaid potentsiaalselt

olulist sisulist tähendust ja mõju eviva rikkumisega, kuivõrd – nagu ennist öeldud – temperatuur

mõjutab mõõtetulemusi. Vaidlustaja pakkumusele ei saa ette heita seda, kui tema näidistoote IR

laseri lainepikkus ei jäänud nõutavasse vahemikku temperatuuritingimustes, mis ei vastanud

Hankija enda poolt paika pandule.

10. Teine oluline aspekt, mida TTÜ mõõteprotokolli puhul tähele panna: protokoll kajastab küll

testimiskeskkonna (ruumi) temperatuuri, aga mitte testitava seadme temperatuuri. TK-s mainitud

„temperatuuritingimused“ hõlmab (peab hõlmama) aga mõlemat. Nimelt, kui jahedas või külmas

olnud seade tuuakse sooja ruumi ning sel ei lasta piisavalt soojeneda, jõudmaks toatemperatuurile,

võivad tema tehniliste mõõtmiste näitajad n-ö paigast ära olla. Adekvaatsete mõõtetulemuste

saamiseks ei pruugi piisata vaid sellest, et tuba on sooja temperatuuriga. Oluline tähendus on ka

seadme enda temperatuuril. Testides ühte ja sama laserseadet erinevatel seadmetemperatuuridel,

on võimalik saada erinevad tulemused.

▪ Vaidlustaja näidistoodet tuleks uuesti testida

11. Eeltoodud põhjustel peab Vaidlustaja põhjendatuks ja vajalikuks, et tema näidistoote suhtes

viidaks läbi kordusmõõtmine – objektiivsuse huvides eelistatult mõnes muus laboris kui TTÜ-s.

Kordusmõõtmisel tuleb tagada, et kõik tingimused vastaksid sellele, mis on Hankija poolt TK-s ette

nähtud. Vaidlustaja on veendumusel, et kui need tingimused tagada, on tema näidistoode vastav.

12. Vaidlustaja enesestmõistetav eelistus oleks juba vaidlustusele lisada niisugune teisese

mõõtmise protokoll. Vaidlustajast mitteolenevatel põhjustel ei ole see aga võimalik. Nimelt on

näidistoode praeguseni Hankija käes ning Hankija keeldub seda käesoleval ajal Vaidlustajale

tagastamast. Hankija esindaja on telefonivestluses Vaidlustaja juhatuse liikmega viidanud Hankes

sätestatud vastavustingimuse „Näidise esitamine“ sättele, mille järgi „ühe kuu jooksul alates

raamlepingu sõlmimisest on edukaks mitte tunnistatud pakkujatel võimalik näidistele järele tulla“

(allakirjutanu rõhutus). Kordusmõõtmine tuleks aga läbi viia selle sama Hankija valduses oleva

näidistoote osas. Seda nõuavad ka Hanke tingimused.

13. Vaidlustaja on seisukohal, et vastavustingimuse „Näidise esitamine“ alusel ei saa Hankija

pakkuja esitatud näidistoodet enda valduses hoida olukorras, kus pakkuja esitab VAKO-le

vaidlustuse ning vaidlustusmenetluses oluliste tõendite kogumiseks on tarvis näidistoodet.

Vastasel juhul oleks Hankijal võimalik takistada pakkujal VAKO-st ja kohtutest tõhusa õiguskaitse

taotlemist, seeläbi sisuliselt mitte võimaldades pakkujal esitada (potentsiaalselt) edukat vaidlustust.

Usutavasti on pikemalt põhjendamatagi ilmne, et õigusriigis ei saa midagi sellist olla.

5 Ilmselt ei ole mõistlikku vaidlust, et TK-s on silmas peetud Celsiust, mitte nt Fahrenheiti.

NOVE - 4/5 -

14. Viidates riigihangete seaduse („RHS“) § 194 lg-st 1 tulenevale VAKO uurimiskohustusele,

mis mh nõuab, et VAKO selgitaks välja kõik vaidlustuse lahendamiseks olulised asjaolud6, esitab

Vaidlustaja VAKO-le kaks alternatiivset taotlust:

(i) primaarselt – nõuda Hankijalt välja Vaidlustaja esitatud näidistoode ning määrata RHS

§ 195 lg 8 alusel näidistootele ekspertiis (näidistoote korduv mõõtmine rangelt TK-s

ette nähtud tingimustel);7

(ii) sekundaarselt – kohustada Hankijat viivitamatult (VAKO määratud tähtajaks)

tagastama Vaidlustajale viimase esitatud näidistoode, et Vaidlustaja saaks sellele

tellida teisese mõõtmise mõnest muust laborist (see eeldab ühtlasi, et VAKO määraks

edasised menetlustähtajad viisil, et Vaidlustajal oleks mõistlikult võimalik vastav

teenus mõnest pädevast laborist saada).

15. Eelmise punkti alapunktis (ii) esitatud taotlus on sekundaarne põhjusel, et sellega kaasnevad

mitmesugused keerukused, mida VAKO määratud ekspertiisiga ei kaasne. Esiteks on VAKO

määratud ekspertiisi puhuks ette nähtud menetlustähtaegade erisused, mis arvestavad ekspertiisi

läbiviimisest potentsiaalselt tuleneva viivitusega (RHS § 200 lg-d 2 ja 21). Vaidlustaja enda poolt

tõendite kogumise puhuks RHS menetlustähtaegu pikendada ei võimalda, vaidlustus tuleb lahen-

dada 30 päeva jooksul (RHS § 200 lg 1). Sellest võib aga jääda väheks. Liiatigi ei ole Vaidlustaja

poolt väljaspool vaidlustusmenetlust tellitud mõõteprotokoll eksperdiarvamus, vaid dokumentaalne

tõend.8 Teiseks tekib kulude jaotamise küsimus. VAKO määratud ekspertiisi puhul on seaduses

ette nähtud, kes millisel juhul eksperdikulud kannab (RHS § 195 lg 9; § 198 lg 2). Vaidlustaja omal

initsiatiivil tõendite kogumise kulude hüvitamist RHS ette ei näe, ehkki puudub moraalne õigustus

sellele, et pakkuja peaks tegema omapoolseid kulusid tegevustele, mis on tegelikult hankija

kohustus ja mis (potentsiaalselt) näitavad hankija tellitud ekspertteenuse vigu.

16. Kokkuvõttes, selle vaidlustusmenetluse tulemus sõltub peaasjalikult Vaidlustaja näidistoote

kordusmõõtmise tulemustest. TTÜ-s teostatud mõõtmise tulemusi arvesse võtta ei saa, kuna sel

mõõtmisel ei järgitud TK tingimusi (vt ülal p 9 ja 10). Vaidlustaja palub VAKO-l leida lahendus, mis

võimaldab Vaidlustajal saada tõendi, mida viimasel endal ei ole hetkel võimalik omandada.

II.b Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on a priori õigusvastane

17. Kui Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, tähendab see, et pakkumus,

mis tegelikult vastab Hankes seatud tingimustele, on jäetud hindamiselt kõrvale. Nagu VAKO on

ühes oma 2019. a lahendis selgitanud, on see põhimõtteline viga9:

„Nagu eespool tuvastatud, on Hankija otsus, millega lükati Vaidlustaja pakkumus tagasi,

õigusvastane. See tingib ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

õigusvastasuse, kuivõrd pakkumuste hindamine on a priori läbi viidud nõudeid rikkudes.

/---/ Seega, kui mõni nõuetele vastav pakkumus jäetakse hindamiselt välja, on hindamine

põhimõtteliselt vigane (vt ka VAKO 01.04.2019, 33-19/203234, p 26).“

Käesoleval juhul on Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel tehtud vea mõju konkurendi

pakkumuse edukaks tunnistamisele seda ilmsem ja vahetum, et Hankes on seatud ainult üks

hindamiskriteerium – pakkumuse maksumus – ning Vaidlustaja pakkumus on selle järgi parim.

Nõnda on ka VAKO märkinud, et „[p]akkumust ei saa õiguspäraselt edukaks tunnistada, kui sellele

on eelnenud õigusvastane teise pakkuja – eriti sellise, kes on teinud majanduslikult soodsama

pakkumuse – kõrvaldamise otsus“.10

6 RKHKo 3-3-1-24-13, p 26; 3-3-1-7-17, p 13. 7 Menetlusosaliselt asja väljanõudmist ekspertiisiks võimaldab TsMS § 299 lg 1, millele viitab ka RHS § 195 lg 8. 8 TlnHKo 3-24-147, p 15; VAKOo 137-22/254269, p 8.11. 9 VAKOo 137-19/208969, p 18. 10 VAKOo 33-19/203234, p 26. Vt ka VAKOo 46-21/232833, p 19.

NOVE - 5/5 -

18. Niisiis nõuab Vaidlustaja sedagi, et VAKO tunnistaks kehtetuks ka Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Selguse huvides toonitame, et Vaidlustajal ei ole

käesolevaga Kolmanda isiku pakkumuse aadressil sisulisi etteheiteid.

I I I MENETLUSLIKUD AVALDUSED

19. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 4 järgi peab vaidlustus lihthankemenetluses tehtud hankeotsuse

peale olema laekunud VAKO-le kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada

või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hanke-

lepingu sõlmimist. Hankija teavitas Vaidlustajat Hankes vastu võetud otsustest nende vastu-

võtmisega samal päeval ehk 30.12.2024. Seega on viimane päev nende otsuste vaidlustamiseks

03.12.2025 ning käesolev vaidlustus on tähtaegne.

20. Riigilõiv. Hankija poolt RHR-i kantud andmete järgi ei ületa Hanke eeldatav maksumus

rahvusvahelist piirmäära. Õieti jääb Hanke eeldatav maksumus isegi allapoole riigihanke piirmäära.

Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud

vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa).

21. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas

esindada.

22. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses.

23. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid,

mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad.

24. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema

volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel).

Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: riigilõivu maksekorraldus.