Taotlus

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind

Klen Teder Marika Mugur Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Liis Kikas Madis Abel Andra Olm

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon

Tallinn 14.01.2025

Allkirjastatud digitaalselt

ESITATUD E-POSTI TEEL [email protected]

VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

&

MENETLUSKULUDE NIMEKIRI

Vaidlustusasja nr: 3-25/278422 Riigihange: „IR lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422) Vaidlustaja: MOONRAY OÜ

Registrikood 11253968 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Politsei- ja Piirivalveamet

Registrikood 70008747 Hankija esindaja: Jurist Lysann Viitamees e-post [email protected] Kolmas isik: Baltic Fox OÜ Registrikood 11535997 e-post [email protected]

I ASJAOLUD

1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 3-25/278422:

MOONRAY OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus Politsei- ja Piirivalveameti („Hankija“) riigihankes „IR

lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422, „Hange“) Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise

ja Baltic Fox OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste peale.

2. 09.01.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja

kuni 14.01.2025 täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

NOVE - 2/4 -

3. 13.01.2025 teatas VAKO Vaidlustaja päringu peale, et vaidlustuses esitatud menetluslikud

taotlused ekspertiisi läbiviimiseks või selle läbiviimise võimaldamiseks jäävad rahuldamata.

4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad (vastuväited Hankija

08.01.2025 vastusele) ning menetluskulude nimekirja.

I I VASTUVÄITED HANKIJALE

5. Hankija vastus ei kummuta vaidlustuses esile toodud kahtlusi minetuste kohta Vaidlustaja

näidistoote testimisel.

6. Hankija on kohati keskendunud teemadele ja õigustanud oma valikuid, mille üle vaidlust ei

ole. Nii nt ei ole Vaidlustaja kahtluse alla seadnud seda, et pakkujad pidid esitama pakutava tootega

identsed näidised1 või et seadme IR laseri lainepikkusele on seatud nõue 845 (±25) nm.2

7. Asjus, mis on päriselt vaidluse all, tuleb esmalt kritiseerida Hankija väidet, et tal „ei ole põhjust

kahelda TTÜ esitatud andmete ja mõõtemetoodika õigsuses, kuivõrd tegemist on pikaajalise

kogemusega ning Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboriga“. Õieti ei oponeeri

Vaidlustaja kindlasti sellele, et TTÜ on tunnustatud ülikool ja labor. See aga ei tähenda, et TTÜ

teostatud töödesse tuleks suhtuda kriitikavabalt ja võtta nende järeldused üle ilma mistahes

omapoolse kontrolli ja analüüsita. Iga konkreetse laboritöö kvaliteeti tuleb hinnata eraldi, labori

ajalooline tegevus siin tähendust ei oma. Liiatigi viib Hanget läbi Hankija, mitte TTÜ. Vastavalt

VAKO praktikale tähendab see, et Hankes tehtavate otsuste õigsuse eest vastutab Hankija. Tõik,

et Hankija on teatava töölõigu pakkumuste vastavuse kontrollist outsource’inud TTÜ-le, ei vabasta

Hankijat vastutusest. Hankija ei saa riigihanke läbiviimise ülesannet teisele asutusele jooksvalt üle

anda3 – teise asutuse sisendi pimesi ülevõtmine seda aga tähendaks.

8. Hankija väited temperatuuri „varieeruvusest“4 ei ole asjakohased. Isegi kui möönda, et

toatemperatuuri ei ole võimalik „absoluutse täpsusega“ fikseerida (mille üle Vaidlustaja siinkohal

debateerima ei hakka, vastasel korral kasvaks õigusvaidlus üle füüsikavaidluseks), siis fakt on, et

tehnilise kirjelduse („TK“) p 31 järgi pidid „nõutud näitajad olema saavutatud temperatuuri-

tingimustes +25 kraadi“. Isegi kui sisustada seda tingimust viisil nagu seda teeb Hankija vaidlustus-

menetluses, st 25 kraadi tingimus hõlmab vaid toa- ja mitte seadmetemperatuuri5 (millega

Vaidlustaja ei nõustu), siis on ilmne protokolli rikkumine, kui Vaidlustaja näidistoodet testiti ruumis,

mille temperatuur oli 25,2 ± 1,0 °C (ehk toatemperatuur võis olla ka 24,2 °C). Võrdluseks: kui

maanteel on lubatud liigelda kiirusega kuni 90 km/h ning politseipatrull fikseerib sõiduki kiiruse 93

km/h ± 4 km/h, siis ei saa asjaomase sõiduki juhile ette heita piirkiiruse ületamist, kuna tegelik kiirus

võis olla ka 89 km/h.

9. Hankija on pakkujate näidistoodetelt nõudnud punktuaalset vastavust teatavatele numbrilis-

tele nõuetele. Hankija peab ka ise lähtuma samast standardist. Ei saa olla nii, et pakkujate jaoks

on numbrilised nõuded rangelt täitmiseks, aga hankija võib talle suunatud analoogilisi ja

pakkumuste suhtes kohaldatavate nõuetega otseses seoses olevaid nõudeid kohaldada leebelt või

„ujuvalt“.

10. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud väite juurde, et ka pisemad erinevused temperatuuri-

tingimustes võivad mõjutada mõõtetulemusi.6 TTÜ töötajate personaalne kogemus, et +/- 5 °C ei

oma praktilist tähendust, ei ole piisav. Liiatigi ei ole see tegelikult ka relevantne, sest jällegi – TK

p 31 sätestas konkreetse temperatuuritingimuse, mille kohaldamine ei sõltu kellegi arvamusest või

kogemusest.

1 Hankija vastus lk 1 lõpp ja lk 2 algus. 2 Hankija vastus lk 2 keskosa. 3 VAKOo 136-20/220835, p 12. 4 Hankija vastus lk 2 alt teine lõik. 5 Hankija vastus lk 3 keskosa. 6 Vaidlustuse p 8 ja 9.

NOVE - 3/4 -

11. Hankija läbiv väide on, et arvestada tuleb mõõtmiste varieeruvuse ja määramatusega, aga

vastuolulisel kombel toonitab Hankija seda vaid Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise õigusta-

miseks. Vaidlustaja kasuks Hankija seda ei väida. See on viga. Mõõtmiste „varieeruvus ja

määramatus“ on n-ö kahesuunaline tänav, mis ei saa olla ettemääratult ühe positsiooni kasuks ja

teise kahjuks. Naastes eeltoodud sõiduki kiiruse näite juurde: mõõtemääramatust ± 4 km/h ei saa

rakendada ainult „plussi“ suunas, välistades võimaluse, et tegelik sõidukiirus on radaril näidatust

hoopis 4 km/h väiksem.

12. Hankija väide, et TK p-s 31 esitatud „temperatuuritingimus“ ei hõlma seadmetemperatuuri,

on paljasõnaline. TK-st sellist välistust lugeda ei saa. Vastupidise käsitluse kasuks, st TK p 31

hõlmab ka seadmetemperatuuri, räägib nii eluline kontekst, mida Vaidlustaja on kirjeldanud

vaidlustuse p-s 10 kui ka VAKO ja kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et kahtluse korral tuleb

riigihanke alusdokumente tõlgendada pakkujale soodsamal moel.7 Antud juhul on ilmne, et

pakkujale soodsam on tõlgendus, mille järgi pidi ka testitav seade olema ruumiga samal

temperatuuril. Vastasel juhul – ja veidi utreerides – olnuks võimalik see, kus päevi külmas keldris

olnud seade tuuakse laborituppa, kus see kohe külmana ära testitakse ning saadakse tegelikult

ebapädevad testitulemused.

13. Hankija väide, et „TK-s toodust järeldub, et ka olenemata seadme (ja selle osade) iseenda

temperatuurist, peab seade olema suuteline TK-s toodud vastavat lainepikkust 25-kraadises

keskkonnas saavutama“8, on ilmselgelt otsitud ja väär. Esiteks – ja nagu ennist öeldud – TK-st „ei

järeldu“ midagi niisugust, tegu on Hankija hädaabiargumendiga vaidlustusmenetluses. Teiseks,

Hankija läheb seda väites vastuollu omaenda sõnadega. Nimelt teises kontekstis on Hankija igati

korrektselt väitnud, et tema „teadmise kohaselt mõjutab temperatuur energiaallika mahutavust“.9

Seega ei saa Hankija, jäädes reaalsuse ja füüsikareeglite piiresse, tõsimeelselt argumenteerida, et

seade peab mingeid näitajaid andma mistahes temperatuuril. Taaskord elulise näitena: külmal

talvel jopetaskust telefoni võttes näeb igaüks, et see ei tööta nii hästi kui toatemperatuuri

saavutanud telefon. Hankija väärloogikast lähtudes võiks Vaidlustaja nõuda, et tema seadet

testitaks nt 40-kraadise seadmetemperatuuri juures (mis tegelikult aitaks laseri lainepikkuse

näitajad üles viia) – seadme temperatuuril polevat ju tähtsust.

I I I MENETLUSKULUDE NIMEKIRI

14. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega

seonduvalt esitab Vaidlustaja käesolevaga oma menetluskulude nimekirja.

15. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 2406,67

eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 640 eurot ja lepingulise esindaja

kuludest summas 1766,67 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 8 h ja 50 min

tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Kulude täpsem koosseis on esitatud alljärgnevalt (kõik

summad esitatud eurodes ja käibemaksuta):

Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa

02.01.2025 Hanke alusmaterjalidega tutvumine, olukorra õiguslik analüüs, vaidlustuse koostamine

4h30m 900,00

03.01.2025 Vaidlustuse täiendamine ja viimistlemine kliendi tagasiside alusel, VAKO-le esitamine

25m 83,33

09.01.2025 Tutvumine VAKO kirjaliku menetluse teatega, tutvumine PPA vastusega ja selle analüüs

45m 150

13.01.2025 Kiri VAKO-le: päring vaidlustaja menetluslike taotluste lahendamise kohta, suhtlus kliendiga

20m 66,67

7 Hiljuti nt TlnRKo 3-24-1246, p 18. 8 Hankija vastus lk 3 eelviimane lõik. 9 Hankija vastus lk 2 lõpp.

NOVE - 4/4 -

14.01.2025 Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine, kooskõlastused kliendiga

2h50m 566,67

KOKKU: 8h40m 1766,67

16. Kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja

viimase menetluskulud kogusummas 2406,67 eurot.

Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat