Vastuskiri

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Angelika Timusk

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Vandeadvokaat Mart Parind

MOONRAY OÜ esindaja

e-post: [email protected]

Baltic Fox OÜ

e-post: [email protected]

Teie 14.01.2025

Meie 17.01.2025 nr 20-1.3/174-4

Hankija vastus vaidlustaja täiendavatele

seisukohtadele

1. Menetluse senine käik

Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) edastas 03.01.2025 Politsei- ja

Piirivalveametile (edaspidi hankija) MOONRAY OÜ (edaspidi vaidlustaja) vaidlustuse

riigihanke „IR lasersihikute soetamine“ (viitenumber 278422) 30.12.2024 otsusele nr 20-

2.28/6-14, millega lükati mittevastavana tagasi MOONRAY OÜ pakkumus ning tunnistati

edukaks Baltic Fox OÜ (edaspidi kolmas isik) pakkumus.

Hankija esitas 08.01.2025 vaidlustusele vastuse. 09.01.2025 teavitas VAKO menetlusosalisi

edasistest menetlustähtaegadest ning vaidluse lahendamisest kirjalikus menetluses. 13.01.2025

teatas VAKO vaidlustaja päringu peale, et vaidlustuses esitatud menetluslikud taotlused

ekspertiisi läbiviimiseks või selle läbiviimise võimaldamiseks jäävad rahuldamata. Vaidlustaja

esitas oma täiendavad seisukohad 14.01.2025.

Käesolevaga vastab hankija vaidlustaja 14.01.2025 esitatud täiendavatele seisukohtadele.

2. Hankija täiendav seisukoht

Hankija jääb 08.01.2025 vaidlustuse vastuses esitatud seisukohtade juurde ning soovib

tulenevalt vaidlustaja 14.01.2025 vastusest tuua välja veel järgmist:

2.1. Vaidlustaja seisukohad ei kummuta fakti, et ruumi temperatuur valgustehnilise

mõõtmise teostamise hetkel oli tehnilisele kirjeldusele vastav

Vaidlustaja väitel on ilmne protokolli rikkumine, kui vaidlustaja näidistoodet testiti ruumis,

mille temperatuur oli 25,2 ± 1,0 °C (ehk toatemperatuur võis olla ka 24,2 °C).

2 (4)

Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) koostamisel lähtus hankija EN standardist, millest lähtuvad

ka laborid valgustehniliste mõõtmiste teostamisel. Vaidlustus selle osas, et mõõtemääramatuse

arvestamine temperatuurilistel mõõtmistel on protokolli rikkumine, on alusetu. Kui lähtuda

vaidlustaja tõlgendusest, et TK punktis 31 toodud temperatuuri tuleb lugeda nii, et tegemist

saab olla ainult sellise testkeskkonnaga, mille temperatuur on absoluutse täpsusega +25 kraadi,

ei oleks võimalik hankijal isegi kõnealust laboritesti läbi viia, kuivõrd laborile etteantud

mõõtemetoodika standardist tulenevalt on temperatuuri mõõtemääramatus paratamatu.

Sisuliselt üritab vaidlustaja luua olukorda, kus hankijal ei ole objektiivselt võimalik seadmete

vastavust mitte mingil juhul põhjapanevalt kontrollida. Nagu on ka hankija esialgses vastuses

toodud – igasugusel mõõtmisel on paratamatu määramatus (sh ka temperatuuril). Isegi kui teha

(või kui hankija oleks teinud) pakkuja näidisele samas (või teises) laboris kordusmõõtmine, ei

oleks võimalik mõõtmist teostada ilma mõõtemääramatuseta.

Käsitledes konkreetselt testkeskkonna temperatuuri (25,2 °C+/- 1 °C), tuleb seda tõlgendada

järgmiselt: konkreetse keskkonna tõeline temperatuur jääb 24,2 °C-26,2 °C vahele. Kuivõrd

absoluutselt täpset mõõtmist ei ole võimalik teostada, märgib hankija, et temperatuuri väärtust

25,2 °C peetakse antud kontekstis testkeskkonna tõenäoseimaks temperatuuriks.

Mõõtemääramatus on kahe mistahes aktsepteeritava mõõteväärtuse võimaliku erinevuse

kirjeldaja. Mõõtemääramatus kaasneb iga füüsikalise pidevsuuruse mõõtmisega. (I. Peil, K.

Tarkpea. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Peatükk 2.5.1: Mõõtmise

täpsuspiirid ja mõõtemääramatus.

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/240#/section/240)

Jääb ebaselgeks, mida peab vaidlustaja silmas „pakkuja kasuks või kahjuks

mõistmisega“ (vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 11). Hankija väide on olnud, et (i)

testimiskeskkonna temperatuurile kohaldub paratamatu määramatus, ning lisaks sellele (ii) ei

mõjuta ka eksperdi sõnul temperatuuri paratamatu mõõtmatus käesolevas vaidlustuses

relevantsel määral mõõtmistulemust (seda kinnitavad faktiliselt ka testi käigus tehtud

kordusmõõtmised). Eeltoodud tõsiasju ei saa tõlgendada või mõista ei pakkuja „kahjuks“ ega

„kasuks“. Hankija ei ole kummalegi poole, ei vaidlustaja sõnutsi „plussi“ ega „miinuse“ suunas

kaldunud. Sh kõnealuse mõõtmise käigus saavutatud tulemus vaidlustaja tootenäidise

tipplainepikkusest (818 nm) on mõõtemääramatusega +/-1 nm. Ka „pakkuja

kasuks“ tõlgendamisel jääb tipplainepikkuse näit TK punktis 29.3 nõutust madalamaks (845+/-

25).

Vaidlustaja on oluliselt võimendanud hankija väiteid ekstreemsete näidetega, väljudes

käesolevas vaidluses küsimuse all olevate asjaolude mõistlikest piiridest. Nagu on ka selgelt

esitatud hankija eelnevas vastuses, temperatuur ei mõjuta tulemust teatud piirides. Taaskord,

ekstreemset temperatuurimuudatust (ja selle mõju) hankija oma vastuses eelnevalt käsitlenud

ei ole. Testimise jooksul teostati korratud mõõtmisi, millega viidi mõõtmiste keskkonna ja

mõõdetava seadme temperatuur (keskkonnaga stabiliseeritult) ka kümne kraadi võrra

madalamale, ning see ei muutunud mõõdetavat parameetrit - tipplainepikkus (Peak

Wavelength) λ p (muutus alla 1 nm). Mõõtmised kinnitasid seega ka asjaolu, et Peak

Wavelength) λ p ei sõltu antud kontekstis seadme ja ümbritseva keskkonna temperatuurist (vt

Lisa 1).

2.2. Vaidlustaja seisukohad ei kummuta fakti, et TK p 31 tingimuse kohaselt tuleb

arvestada vaid testkeskkonna temperatuuriga

Tehnilisest kirjeldusest ei loe välja vaidlustaja väidetut, et temperatuuritingimus peaks

hõlmama seadme temperatuuri (vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 12 ja 13), tegu on

3 (4)

vaidlustaja enda paljasõnalise hinnanguga. Hankijal tekib vaidlustaja seisukohast tingituna ka

küsimus, mida tähendab vaidlustaja hinnangul „seadme temperatuur“ ning kas seda oleks

võimalik üldse objektiivselt ja terviklikult mõõta. Seadme komponendid on juba oma

toimimismehhanismi olemusest tulenevalt eri temperatuuridega (nt seadme IR-kiirguri

keskpunkt ning seadme välikorpus). Seega jääb hankija jätkuvalt seisukohale, et TK-s on

temperatuuritingimusena käsitletud vaid seadet ümbritsevat keskkonda. Nagu on toodud ka

hankija eelnevas vastuses: seadme sisu (optilise seadme ehk laseri) temperatuuri mõõtmine ei

ole tehnoloogiliselt võimalik ilma seadet lahti monteerimata.

Keskkonna ja seadme töötemperatuur avaldab eelkõige mõju IR-kiirgurite intensiivsusele

(võimsusele), mitte tipplainepikkusele. Seda on kinnitanud hankija eelnevas vastuses nii Tartu

Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi „TTÜ“ või „labor“) eksperdid. IR-kiirgurite

intensiivsus (võimsus) on vahetus seoses energiaallikaga. Vaidlustajal puudub alus eeldada, et

enne seadme testimist on seda hoitud külmades/kuumades tingimustes. Sh tuleb arvestada, et

mõõteprotokolli näol on tegemist standardprotokolliga, kus märgitakse protseduuriliselt olulisi

andmeid. Hankija ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt mõõteprotokolli seadme

temperatuurilise seisukorra täpsustuse lisamata jätmine muudab mõõtmise ebapädevaks ja selle

tulemusena saavutatud näidud ebausaldusväärseks.

Kui jõuda seisukohale, et tingimus tuleb tõlgendada pakkuja kasuks (isegi kui selle tingimuse

täitmine oleks eluliselt võimatu ning seda ei saa mõistlikult hankijast eeldada), peab hankija

vajalikuks selgitada mõõtemetoodikat, mida on TTÜ mõõteprotokollis kasutatud. TTÜ

mõõtemetoodika põhineb standardil EVS-EN 13032-1:2004+A1:2012 Lampide ja valgustite

fotomeetriliste andmete mõõtmine ja esitamine. Osa 1: Mõõtmine ja failiformaat. Eelnimetatud

standardi kohaselt toimub mõõtmine järgmiselt: „Mõõtmisi ei tohi alustada enne, kui

valgusallikas on fotomeetriliselt stabiliseerunud. Valgustugevuse mõõtmised tuleb sooritada

vähemalt üks kord minutis 15 min kestel. Ükski lugemipaar ei tohi erineda enam kui 1% võrra

miinimumist. Igal juhul tuleb saavutata iga katsetatava valgusallika elektriline ja fotomeetriline

stabiilsus; ka kasutatav liiteseadis peab olema termilises tasakaalus.“ Kasutatav

mõõteprotseduur näeb seega ette, et mõõtmisel kasutatakse üksnes stabiliseeritud

(valgus)kiirgusallikaid. Samuti kasutatakse mõõtevahendeid, mis on mõõdetavate parameetrite

mõõtmiseks sobivad ning omavad vähimat mõju mõõtemääramatuse tekkeks (vt Lisa 1).Seega

stabiliseeritakse seade testkeskkonnale vastavaks. Stabiliseerimine tähendab, et seade on

keskkonnas piisavalt pikaajaliselt, et teatud intervalliga testimise tagant annab seade täpselt

samasuguse testitulemuse nagu varemgi. Vastasel juhul ei ole võimalik teostada ka

kordusmõõtmisi ega saavutada usaldusväärset testitulemust.

Hankija ei ole käesolevas vaidlustusmenetluses kordagi väitnud, et ei vastuta hankes tehtavate

otsuste õigsuse eest (nagu on vaidlustaja viidanud oma täiendavate seisukohtade punktis 7).

Hankija on nii vaidlusaluses otsuses kui ka vastuses vaidlustusele kinnitanud, et näidise

valgustehnilise mõõtmise teostamise ajendiks TTÜ-s on olnud hankija enda visuaalne kontroll.

Kuivõrd hankijal endal ei ole akrediteeritud laborit valgustehnilise mõõtmise teostamiseks, ei

ole hankijal muudmoodi võimalik näidise tipplainepikkust kontrollida, kui lastes mõõtmise

teostada teisel asutusel. Seega tuleb vaidlustus jätta rahuldamata, kuna vaidlustaja pakkumust

ei ole võimalik vastavaks tunnistada ning vaidlusalune otsus on õiguspärane.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Lysann Viitamees

arendusosakond, hanke- ja lepingutalitus,

lepingute grupp

jurist

Lisa:

Lisa 1 - TTÜ selgitused hankija täiendavatele küsimustele

Lysann Viitamees, 6123195, [email protected]