2 (4)
eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine).
Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui ohtlikke kemikaale käitleb käitis, kellel puudub selleks
pädevus ja vastavad load ning käitise kohta koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik
riskid ehk ei ole endale teadvustatud kõiki riske, mis omakorda võib tingida ennetavate ja
leevendavate meetmete puudulikkuse. Üheks ohufaktoriks on ka valesti arvutatud ohualad,
käideldavad kemikaalide kogused ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad)
või määratakse õnnetuse eest vastutama isikud, kes seda tegelikult teha ei oska/ei ole teadlikud
määratud kohustustest, sh tegutsemisjuhised ei kirjelda ära detailselt tegevusi õnnetusjuhtumi
korral. Ohtu võib tekitada sündmuse toimumisel vale tegutsemine, avalikkuse teavitamata
jätmine (sh kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi) või puudulik ressursi planeerimine
õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib ohufaktoritena välja tuua: puudused ohumärgistustes,
kemikaalihoiukohtades ja dokumentides. Samuti koolitamata ja juhendamata töötajad, sh
õppuste mitte korraldamine ning enne õnnetust puudulik avalikkuse teavitamine
Ohuolukorra võimalikud tagajärjed
Kemikaalide käitlemisel võib tekkida keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus ja/või
mürgipilvede levik. Juhul, kui protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed
võivad olla väga ulatuslikud – tekib oht elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Nõuete
mittetäitmise või riskide puuduliku teadvustamise korral ning ennetus- ja leevendusmeetmete
puudulik rakendamine võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse
korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed
kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja
sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja
leevendamine).
Käitised võivad olla mõjutatud ka välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski
või raskendada selle tagajärgi (doominoefekti võimalikkus, äärmuslikud ilmastikutingimused,
loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism, elektri-, vee- ja
soojusekatkestused).
Ohuolukorra tekkimise tõenäosus
Kemikaalide käitlemisel võib toimuda väikeseid lekkeid ja pihkumisi (avariiklapid, vananenud
tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja käitis
suudab õnnetused hoida kontrolli all. Ohtlikes ettevõtetes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes on
toimunud viimase viie aasta jooksul nii tulekahjusid (nt hooned, mahutid) kui ka kemikaalide
lekkeid (nt ammoniaak, vedelgaas) ning õnnetuste käigus on olnud nii hukkunuid kui ka
vigastatuid. Järelevalve käigus on tuvastatud järgmiseid asjaolusid: ohumärgistus kulunud või
puudu, kemikaalihoiukohad ei vasta nõuetele, dokumendid on vastuolus tegelikkusega ja
ajakohastamata, koolituste ja juhendamise osas puudused, enne õnnetust puudulik avalikkuse
teavitamine ning kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi.
Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus
Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse
seadusest, sh võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud
õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus ning nende
alamaktid). Süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse
väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse
vajadusel teiste ametkondade spetsialistid. Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave
laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete