Kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoos

Kinnitatud peadirektori 09.01.2025. a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/6

Lisa 1

KEMIKAALIOHUTUSE KONTROLLI TEENUSE OHUPROGNOOS

Sissejuhatus

Kemikaaliseaduse alusel on ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte osas pädevateks

järelevalveasutusteks määratud Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).

PäA pädevuses on:

 Osaleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses ning

nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamises, hinnates muu hulgas suurõnnetuse

toimumise riski, tagajärgede raskuse ja ulatuse kirjeldust, tagajärgede leevendamise

meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut.

 Selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja

doominoefekti põhjustada võivad käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest

vastavasse rühma kuuluvaid ettevõtteid.

 Anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja edaspidiste õnnetuse tagajärgede

leevendamise meetmete kohta.

 Järelevalve tegemine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse

ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise

üle.

TTJA pädevuses on:

 Anda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamislubasid, sealhulgas

kooskõlastada kohustuslikke dokumente, hinnates ohtlikkuse määramist, õnnetuse

ennetusmeetmeid ja suurõnnetuse vältimise põhimõtteid.

 Anda soovitusi õnnetuse ennetusmeetmete kohta.

 Järelevalve tegemine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa

kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise ning ohtliku

kemikaali arvestuse üle.

Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel

ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (käitiste loetelu, kategooria,

tegevusala, geograafiline määratlus, ohualad, doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon,

riikliku järelevalve ajad). Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast

ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber.

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata

käitised), toimunud õnnetused, kaebused, kohustuslikud dokumendid (sh ajakohastamine ja

vastavus tegelikkusele), läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise ja doominoefekti

olemasolul käitajate kohustuse täitmine, töötajate teadlikkus, oskus ning võime reageerida

õnnetusele.

Peamised ohud kemikaale käitlevates käitistes on seotud kemikaalide leketega (sh pihkumised),

mittesoovitavate kemikaalide segunemisega ning põlengute ja plahvatustega. Õnnetusi võivad

põhjustada hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel, seadmete tehnilised rikked (sh

elektriseadmetes ja -paigaldistes), valed töövõtted, eksimused tuletööde teostamisel, inimlik

2 (4)

eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine).

Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui ohtlikke kemikaale käitleb käitis, kellel puudub selleks

pädevus ja vastavad load ning käitise kohta koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik

riskid ehk ei ole endale teadvustatud kõiki riske, mis omakorda võib tingida ennetavate ja

leevendavate meetmete puudulikkuse. Üheks ohufaktoriks on ka valesti arvutatud ohualad,

käideldavad kemikaalide kogused ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad)

või määratakse õnnetuse eest vastutama isikud, kes seda tegelikult teha ei oska/ei ole teadlikud

määratud kohustustest, sh tegutsemisjuhised ei kirjelda ära detailselt tegevusi õnnetusjuhtumi

korral. Ohtu võib tekitada sündmuse toimumisel vale tegutsemine, avalikkuse teavitamata

jätmine (sh kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi) või puudulik ressursi planeerimine

õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib ohufaktoritena välja tuua: puudused ohumärgistustes,

kemikaalihoiukohtades ja dokumentides. Samuti koolitamata ja juhendamata töötajad, sh

õppuste mitte korraldamine ning enne õnnetust puudulik avalikkuse teavitamine

Ohuolukorra võimalikud tagajärjed

Kemikaalide käitlemisel võib tekkida keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus ja/või

mürgipilvede levik. Juhul, kui protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed

võivad olla väga ulatuslikud – tekib oht elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Nõuete

mittetäitmise või riskide puuduliku teadvustamise korral ning ennetus- ja leevendusmeetmete

puudulik rakendamine võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse

korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed

kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja

sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja

leevendamine).

Käitised võivad olla mõjutatud ka välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski

või raskendada selle tagajärgi (doominoefekti võimalikkus, äärmuslikud ilmastikutingimused,

loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism, elektri-, vee- ja

soojusekatkestused).

Ohuolukorra tekkimise tõenäosus

Kemikaalide käitlemisel võib toimuda väikeseid lekkeid ja pihkumisi (avariiklapid, vananenud

tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja käitis

suudab õnnetused hoida kontrolli all. Ohtlikes ettevõtetes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes on

toimunud viimase viie aasta jooksul nii tulekahjusid (nt hooned, mahutid) kui ka kemikaalide

lekkeid (nt ammoniaak, vedelgaas) ning õnnetuste käigus on olnud nii hukkunuid kui ka

vigastatuid. Järelevalve käigus on tuvastatud järgmiseid asjaolusid: ohumärgistus kulunud või

puudu, kemikaalihoiukohad ei vasta nõuetele, dokumendid on vastuolus tegelikkusega ja

ajakohastamata, koolituste ja juhendamise osas puudused, enne õnnetust puudulik avalikkuse

teavitamine ning kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi.

Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus

Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse

seadusest, sh võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud

õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus ning nende

alamaktid). Süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse

väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse

vajadusel teiste ametkondade spetsialistid. Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave

laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete

3 (4)

täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni uute käitiste lisandumisel või olemasolevates

muudatuste tegemisel, järelevalve tulemuste, kohustuslike dokumentide ja nende

kooskõlastamise, käitamislubade ning riikliku järelevalveplaanide kohta).

Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli.

Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust

tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab

üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.

Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste

ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid)

ja korraldatakse infopäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks.

PäA kontrollib üldjuhul:

Kategooria Sagedus Erisused

A-kategooria

suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kahe aasta jooksul

B-kategooria

suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul

C-kategooria

ehk ohtlikud

ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul Tanklad ja vedelgaasipaigaldised: kord viie

aasta jooksul.

Ohuprognoosi ohuolukorra kirjeldusest lähtuvalt võidakse ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtete PäA poolt kontrolli sagedusi vähendada/suurendada, sh teotada kontrolli

kooskõlastamiseks esitatud kemikaaliohutuse dokumentide (riskianalüüs, ohutusaruanne,

hädaolukorra lahendamise plaan) alusel.

Üldjuhul planeeritakse PäA ja TTJA poolt järelevalve selliselt, et ühel ja samal aastal käiakse

ametite poolt erinevates käitistes (sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käiakse

vähemalt kord aastas, kuid erinevate pädevate asutuste poolt), vähendades nii riigi kui ettevõtete

halduskoormust. C-kategooria ehk ohtlike ettevõtete osas on TTJA teinud erisusi, st

ohuprognoosi alusel kontrollitakse tanklaid ja vedelgaasipaigalisi üldjuhul vaid auditi raames

ning katlamaju käitamisloa taotlemisel.

Regulaarse riikliku järelevalve käigus pööratakse PäA poolt tähelepanu järgmistele

suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele:

 Kemikaalide käitlemise tingimused (kemikaaliseadus § 22 lg 7 ning § 8 lõige 1-4 ja 6).

 Kemikaaliseaduses nõutud ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete dokumentide

olemasolu/kehtivus ja kohapealse olukorra vastavust dokumentidele ehk kas ettevõttes on

rakendatud dokumentides toodud õnnetuste ennetamis- ja leevendamismeetmed

(automaatne tulekahjusignalisatsioon, veekardinad, sireenid, kustutusvahendid jne), sh

koolituste ja õppuste korraldamine ning kas töötajad on teadlikud neile dokumentidega

määratud kohustustest (kemikaaliseadus § 22 lõige 3):

o organisatsioon ja personal (koolitus, tööload, (all)töövõtt);

o suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine, sh doominoefektid (ohtude

analüüs, doominoefektid);

o töökorralduslikud meetmed ja tegevuste jälgimine (rõhu vähendamise süsteemid,

avariiisolatsioonisüsteemid, esmaste reageerimissüsteemide hooldus, ohutuse

jälgimine, tulemuslikkuse näitajad);

o hädaolukorraks valmisolek, sh avalikkuse teavitamine, koostöö Päästeametiga

4 (4)

(hädaolukorra lahendamise plaan, õnnetusteks valmistumine, avalikkuse

teavitamine);

o muudatuste juhtimine, audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus (muudatuste juhtimine,

audit ja juhtkonna poolne ülevaatus).

 Doominoefekti olemasolul käitajate kohustused (kemikaaliseadus § 22 lõige 4).

 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte õppus ja sellest PäA teavitamine (kemikaaliseadus § 22 lõige

5).

 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt ennetav avalikkuse teavitamine (kemikaaliseadus § 24

lõige 1).

 Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt õnnetusest teavitamine, sh varajase

hoiatuse süsteemi olemasolu (kemikaaliseadus § 24 lõige 2).

 Tuleohutuse seadusest või muudest õigusaktidest tulenevad tuleohutusega seotud nõuded.

Pärast kontrolli koostatud kokkuvõtted annavad ülevaate nõuetele vastavusest ja hinnangust

ettevõttes kasutatavate ohutuse tagamise meetmete tööle rakendumisest. Juhul, kui plaanilise

inspekteerimise käigus tuvastatakse:

 puudused, mille kohta koostatakse ettekirjutus, viiakse läbi järelkontroll ettekirjutuse

nõudepunkti täitmise üle hiljemalt kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse nõudepunkti

täitmise tähtaja saabumist.

 oluline rikkumine ning tekitanud sellega õnnetuse ohu, siis kontrollitakse ohtlikku

ettevõtet ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet kuue kuu jooksul uuesti.

Viited allikatele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse

ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi Seveso III direktiiv) artikkel 20,

sh artikkel 20 punkti 4 alusel: A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrollimise vahele

jääv ajavahemik ei ole pikem kui üks aasta ning B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

puhul pikem kui kolm aastat.

Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtete ning järelevalve tulemuste kohta, sh teistelt järelevalveasutustelt laekunud info

(TTJA, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet).

KÄSKKIRI Tallinn

09.01.2025 nr 1.1-3.1/6

Ohutusjärelevalve valdkonna

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse

ohuprognoosi hindamine ning uue

ohuprognoosi kinnitamine

Siseministri 03.10.2014 määruse nr 42 “Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ning lõike

2 alusel ning lähtudes korrakaitseseaduse § 24 lõikest 1, 4 ja 5 ja vaadanud üle Päästeametis kehtiva

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi dokumendid, mis on kinnitatud Päästeameti

peadirektori 09.01.2024 nr 11 kinnitatud riikliku kemikaaliohutuse kontrolli teenuse järelevalve

aluseks oleva ohuprognoosina kinnitatud dokumendid:

1. Hindan ohuprognoosina kinnitatud dokumendid mitteasjakohaseks ning leian, et on vajadus

nendes muudatuste tegemiseks.

2. Kinnitan kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi (lisa 1).

3. Päästekeskustel võtta riikliku kemikaaliohutusjärelevalve läbiviimiseks koostatavate

tööplaanide aluseks:

3.1. punktis 2 kinnitatud ohuprognoos;

3.2. interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava

informatsiooniga (lisa 2).

4. Juhul, kui päästeasutusele laekunud märgukirja, avalduse ja kaebuse või muu teabe alusel on

tekkinud ohukahtlus või kui on toimunud raske õnnetus ja ohtlik olukord/vahejuhtum, tuleb oht

välja selgitada sõltumata ohuprognoosist ja otsustada selle tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise vajadus.

Tunnistan kehtetuks Päästeameti peadirektori käskkirja 09.01.2024 nr 11 "Ohutusjärelevalve

valdkonna kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi hindamine ning uue ohuprognoosi

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Klaos

peadirektor

2 (2)

Koopiad: ohutusjärelevalve osakond

päästekeskuste juhid

päästekeskuste ohutusjärelevalve bürood