Kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi

Kinnitatud peadirektori 23.12.2019. a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/318

Lisa 1

KEMIKAALIOHUTUSE KONTROLLI TEENUSE OHUPROGNOOS

Sissejuhatus

Vastavalt kemikaaliseadusele on Päästeameti (edaspidi PäA) pädevuses järelevalve tegemine

ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike

õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) pädevuses on järelevalve tegemine ohtliku ettevõtte ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning ohtliku

kemikaali arvestuse ja vastutuskindlustuse nõude täitmise üle.

Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel

ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (käitiste loetelu, kategooria,

tegevusala, geograafiline määratlus, ohualad, doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon,

riikliku järelevalve ajad). Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast

ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber.

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata

käitised), toimunud õnnetused, kaebused, tähtaegselt ajakohastatud ja tegelikkusele vastavad

dokumendid, läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise kohustuse täitmine, oskus

ning võime reageerida õnnetusele.

Peamised ohud kemikaale käitlevates käitistes on seotud kemikaalide leketega (sh pihkumised),

mittesoovitavate kemikaalide segunemisega ning põlengute ja plahvatustega. Õnnetusi võivad

põhjustada seadmete tehnilised rikked (sh elektriseadmetes ja –paigaldistes), valed töövõtted,

eksimused tuletööde teostamisel, inimlik eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane

juhendamine).

Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui käitise kohta koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu

kõik riskid ehk ei ole endale teadvustatud kõiki riske, mis omakorda võib tingida ennetavate ja

leevendavate meetmete puudulikkuse. Üheks ohufaktoriks on ka valesti arvutatud ohualad või

käideldavad kemikaalide kogused ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad).

Näiteks dokumentide kirjelduses ei kajastu käitise tegelik toimimine – ilustatakse olukorda,

antakse tulevikuvisiooni või ohtlikke kemikaale käitleb käitis, kellel puudub selleks pädevus ja

vastavad load. Ohtu võib tekitada sündmuse toimumisel vale tegutsemine, avalikkuse

teavitamata jätmine või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib

ohufaktoritena välja tuua: puudused ohumärgistustes, kemikaalihoiukohtades ja dokumentides.

Samuti koolitamata ja juhendamata töötajad ning enne õnnetust puudulik avalikkuse

teavitamine (sh kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi).

2 (3)

Ohuolukorra võimalikud tagajärjed

Kemikaalide käitlemisel võib tekkida keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus ja/või

mürgipilvede levik. Juhul, kui protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed

võivad olla väga ulatuslikud – tekib oht elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Nõuete

mittetäitmise või riskide puuduliku teadvustamise korral ning ennetavate meetmete puudulik

rakendamine võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral

elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed

kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja

sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja

leevendamine).

Käitised võivad olla mõjutatud ka välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski

või raskendada selle tagajärgi (doominoefekti võimalikkus, äärmuslikud ilmastikutingimused,

loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism).

Ohuolukorra tekkimise tõenäosus

Kemikaalide käitlemisel võib toimuda väikeseid lekkeid ja pihkumisi (avariiklapid, vananenud

tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja käitis

suudab õnnetused hoida kontrolli all. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes on toimunud

viimase viie aasta jooksul nii tulekahjusid (nt hooned, mahutid) kui ka kemikaalide lekkeid (nt

ammoniaak, vedelgaas) ning õnnetuste käigus on olnud nii hukkunuid kui ka vigastatuid.

Järelevalve käigus on tuvastatud järgmiseid asjaolusid: ohumärgistus kulunud või puudu,

kemikaalihoiukohad ei vasta nõuetele, dokumendid on vastuolus tegelikkusega ja

ajakohastamata, koolituste ja juhendamise osas puudused, enne õnnetust puudulik avalikkuse

teavitamine ning kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi.

Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus

Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse

seadusest, sh võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud

õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus). Süüteotunnuste

ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale

asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse vajadusel teiste ametkondade spetsialistid.

Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave laekus esimesena või kelle ainupädevuses see

on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni

uute käitiste lisandumisel või olemasolevates muudatuste tegemisel, järelevalve tulemuste,

kohustuslike dokumentide ja nende kooskõlastamise, käitamislubade ning riikliku

järelevalveplaanide kohta).

Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli.

Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust

tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab

üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.

Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste

ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid)

ja korraldatakse infopäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks.

PäA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord ühe aasta jooksul,

3 (3)

va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord kahe aasta jooksul,

katlamajad – kord kolme aasta jooksul. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord

kolme aasta jooksul. C-kategooria ehk ohtlikke ettevõtteid kord kolme aasta jooksul, va

katlamajad, tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse kord viie aasta jooksul.

TTJA kontrollib üldjuhul A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kahe aasta jooksul,

va terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitised – kord kolme aasta jooksul,

katlamajad – tegevusloa taotlemisel. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kord kolme

aasta jooksul, va pürotehniliste toodete käitised – kord nelja aasta jooksul. C-kategooria ehk

ohtlikke ettevõtteid – kord viie aasta jooksul, va tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida

kontrollitakse seadme ohutuse seaduse auditite raames, katlamajad – tegevusloa taotlemisel.

Neid tähtaegu võib mitte kohaldada käitistes, kus ei toimu tehnoloogilisi protsesse (segamine,

destillatsioon, kõrge temperatuur, jms) ning kemikaali hoitakse auditeeritavas surveseadmes,

mille auditid on toimunud korrapäraselt ja positiivsete tulemustega.

Üldjuhul planeeritakse PäA ja TTJA poolt järelevalve selliselt, et ühel ja samal aastal käiakse

ametite poolt erinevates käitistes (sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käiakse

vähemalt kord aastas, kuid erinevate pädevate asutuste poolt), vähendades nii riigi kui ettevõtete

halduskoormust.

Juhul, kui plaanilise inspekteerimise käigus tuvastatakse puudused, viiakse läbi järelkontroll

ettekirjutuse täitmise üle hiljemalt kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse täitmise tähtaja

saabumist. Järelkontrolli eesmärgil tehtavad inspekteerimised teostatakse tööplaani väliselt ja

neid käitiseid tööplaani ei lisata.

Riikliku järelevalve käigus pööratakse tähelepanu järgmistele suurõnnetuse vältimiseks

kohaldatavatele meetmetele: organisatoorsed (personali kohustused, koolitus, audit,

muudatuste sisseviimine, juhendid, tehnilised kontrollid, hooldused-remondid) ja tehnilised

(sprinklersüsteemi, aurutõkkeekraanid, kaitseklapid, inertimissüsteemid, gaasiandurid,

nivooandurid, rõhuandurid, veekardinad, videovalve, automaatika). Lisaks kontrollitakse

õnnetuse tagajärgede piiramiseks vajalike vahendite olemasolu (lekete piiramise vahendid ja

kogumisnõud, tulekustutusvee laialivoolamise piiramine) ning kas dokumentides sisalduv

andmed ja teave kajastavad käitises valitsevaid olusid (kemikaalide loetelu ja kogused,

käitlemisprotsessid, kasutatavad seadmed, alltöövõtt, info vedude kohta, ümbrus ning naabritelt

ja käitiselt tulenev oht ehk doominoefekti võimalikkus jne). Samuti hinnatakse avalikkuse

teavitamise osa: teave ohutusabinõude kohta ning selle olemasolu kodulehel ja ettevõttes,

varajase hoiatuse süsteem (st mõjupiirkonda jäävate inimeste kohene teavitamine).

Viited allikatele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EU ehk SEVESO III direktiivi artikli 20

punkt 4 alusel: A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte kontrollimise vahele jääv

ajavahemik ei ole pikem kui üks aasta ning B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul

pikem kui kolm aastat.

Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika järelevalve tulemuste kohta ning teistelt

järelevalveasutustelt laekunud info (TTJA, KeA, KKI, TI jne).

KÄSKKIRI Tallinn

23.12.2019 nr 1.1-3.1/318

Ohutusjärelevalve valdkonna

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse

ohuprognoosi hindamine ning uue

ohuprognoosi kinnitamine

Siseministri 03.10.2014 määruse nr 42 “Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja 15

ning lõike 2 alusel ning lähtudes korrakaitseseaduse § 24 lõikest 1, lõikest 4 ja lõikest 5 ja

vaadanud üle Päästeametis kehtiva kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi

dokumendid, mis on kinnitatud Päästeameti peadirektori 29.12.2016 käskkirjaga nr 479

„Ohutusjärelevalve valdkonna kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi hindamine

ning uue ohuprognoosi kinnitamine“ ning Päästeameti peadirektori 17.12.2018 käskkirjaga nr

424 „Ohutusjärelevalve valdkonna kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi

asjakohasuse hindamine“:

1. Hindan ohuprognoosina kinnitatud dokumendid mitteasjakohaseks ning leian, et on vajadus

nendes muudatuste tegemiseks.

2. Kinnitan kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi (lisa 1).

3. Päästekeskustel võtta riikliku kemikaaliohutuse järelevalve läbiviimiseks koostatavate

tööplaanide aluseks:

3.1. punktis 2 kinnitatud ohuprognoos;

3.2. interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava

informatsiooniga (lisa 2).

4. Juhul, kui päästeasutusele laekunud märgukirja, avalduse ja kaebuse või muu teabe alusel on

tekkinud ohukahtlus, tuleb oht välja selgitada sõltumata ohuprognoosist ja otsustada selle

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise vajadus.

5. Tunnistan kehtetuks järgmised Päästeameti peadirektori käskkirjad:

5.1. Päästeameti peadirektori 29.12.2016 käskkiri nr 479 „Ohutusjärelevalve valdkonna

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi hindamine ning uue ohuprognoosi

kinnitamine“.

5.2. Päästeameti peadirektori 17.12.2018 käskkiri nr 424 „Ohutusjärelevalve valdkonna

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi asjakohasuse hindamine“.

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuno Tammearu

peadirektor

Koopiad: ohutusjärelevalve osakond päästekeskuste juhid

päästekeskuste ohutusjärelevalve büroode juhatajad