Ohuprognoos

Kinnitatud peadirektori 04.01.2022. a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/5 Lisa 1

KEMIKAALIOHUTUSE KONTROLLI TEENUSE OHUPROGNOOS

Sissejuhatus

Kemikaaliseaduse alusel on ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte osas pädevateks

järelevalveasutusteks määratud Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).

PäA pädevuses on:

 Osaleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses ning nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamises, hinnates muu hulgas suurõnnetuse toimumise riski, tagajärgede raskuse ja ulatuse kirjeldust, tagajärgede leevendamise

meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut.

 Selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja doominoefekti põhjustada võivad käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest vastavasse rühma kuuluvaid ettevõtteid.

 Anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja edaspidiste õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kohta.

 Järelevalve tegemine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle.

TTJA pädevuses on:

 Anda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamislubasid, sealhulgas kooskõlastada kohustuslikke dokumente, hinnates ohtlikkuse määramist, õnnetuse

ennetusmeetmeid ja suurõnnetuse vältimise põhimõtteid.

 Anda soovitusi õnnetuse ennetusmeetmete kohta.

 Järelevalve tegemine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamis loa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise ning ohtliku kemikaali arvestuse üle.

Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel

ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (käitiste loetelu, kategooria, tegevusala, geograafiline määratlus, ohualad, doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon, riikliku järelevalve ajad). Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast

ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber.

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollima ta käitised), toimunud õnnetused, kaebused, kohustuslikud dokumendid (sh ajakohastamine ja

vastavus tegelikkusele), läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise ja doominoefek ti olemasolul käitajate kohustuse täitmine, töötajate teadlikkus, oskus ning võime reageerida õnnetusele.

Peamised ohud kemikaale käitlevates käitistes on seotud kemikaalide leketega (sh pihkumised),

mittesoovitavate kemikaalide segunemisega ning põlengute ja plahvatustega. Õnnetusi võivad

2 (5)

põhjustada hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel, seadmete tehnilised rikked (sh elektriseadmetes ja -paigaldistes), valed töövõtted, eksimused tuletööde teostamisel, inimlik

eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine).

Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui käitise kohta koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu kõik riskid ehk ei ole endale teadvustatud kõiki riske, mis omakorda võib tingida ennetavate ja leevendavate meetmete puudulikkuse. Üheks ohufaktoriks on ka valesti arvutatud ohualad ,

käideldavad kemikaalide kogused ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad) või määratakse õnnetuse eest vastutama isikud, kes seda tegelikult teha ei oska/ei ole teadlikud

määratud kohustustest, sh tegutsemisjuhised ei kirjelda ära detailselt tegevusi õnnetusjuhtumi korral. Näiteks dokumentide kirjelduses ei kajastu käitise tegelik toimimine – ilustatakse olukorda, antakse tulevikuvisiooni või ohtlikke kemikaale käitleb käitis, kellel puudub selleks

pädevus ja vastavad load. Ohtu võib tekitada sündmuse toimumisel vale tegutsemine, avalikkuse teavitamata jätmine või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks.

Lisaks võib ohufaktoritena välja tuua: puudused ohumärgistustes, kemikaalihoiukohtades ja dokumentides. Samuti koolitamata ja juhendamata töötajad, sh õppuste mitte korraldamine ning enne õnnetust puudulik avalikkuse teavitamine (sh kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi).

Ohuolukorra võimalikud tagajärjed

Kemikaalide käitlemisel võib tekkida keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus ja/või

mürgipilvede levik. Juhul, kui protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed võivad olla väga ulatuslikud – tekib oht elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Nõuete

mittetäitmise või riskide puuduliku teadvustamise korral ning ennetus- ja leevendusmeetmete puudulik rakendamine võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed

kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja

leevendamine). Käitised võivad olla mõjutatud ka välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski

või raskendada selle tagajärgi (doominoefekti võimalikkus, äärmuslikud ilmastikutingimused, loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism).

Ohuolukorra tekkimise tõenäosus

Kemikaalide käitlemisel võib toimuda väikeseid lekkeid ja pihkumisi (avariiklapid, vananenud

tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja käitis suudab õnnetused hoida kontrolli all. Ohtlikes ettevõtetes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes on toimunud viimase viie aasta jooksul nii tulekahjusid (nt hooned, mahutid) kui ka kemikaalide

lekkeid (nt ammoniaak, vedelgaas) ning õnnetuste käigus on olnud nii hukkunuid kui ka vigastatuid. Järelevalve käigus on tuvastatud järgmiseid asjaolusid: ohumärgistus kulunud või

puudu, kemikaalihoiukohad ei vasta nõuetele, dokumendid on vastuolus tegelikkusega ja ajakohastamata, koolituste ja juhendamise osas puudused, enne õnnetust puudulik avalikkuse teavitamine ning kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi.

Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus

Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse

seadusest, sh võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud

3 (5)

õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus ning nende alamaktid). Süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse

väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse vajadusel teiste ametkondade spetsialistid. Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave

laekus esimesena või kelle ainupädevuses see on. Pädevad asutused teevad oma ülesanne te täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni uute käitiste lisandumisel või olemasoleva tes muudatuste tegemisel, järelevalve tulemuste, kohustuslike dokumentide ja nende

kooskõlastamise, käitamislubade ning riikliku järelevalveplaanide kohta).

Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta interva ll i. Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab

üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.

Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid) ja korraldatakse infopäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks.

PäA kontrollib üldjuhul:

Kategooria Sagedus Erisused

A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Kord ühe aasta jooksul Terminalid, lõhkematerjali ja pürotehnil is te

toodete käitised: kord kahe aasta jooksul. Katlamajad: kord kolme aasta jooksul.

B-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul

C-kategooria ehk ohtlikud

ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul Katlamajad, tanklad ja veeldatud gaasi käitised: kord viie aasta jooksul.

Ohuprognoosi ohuolukorra kirjeldusest lähtuvalt võidakse ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete PäA poolt kontrolli sagedusi vähendada, sh teotada kontrolli

kooskõlastamiseks esitatud kemikaaliohutuse dokumentide (riskianalüüs, ohutusaruanne, hädaolukorra lahendamise plaan) alusel.

TTJA kontrollib üldjuhul:

Kategooria Sagedus Erisused

A-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kahe aasta jooksul Terminalid, lõhkematerjali ja pürotehnil is te toodete käitised: kord kolme aasta jooksul.

Katlamajad: tegevusloa taotlemisel.

B-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul Pürotehniliste toodete käitised: kord nelja aasta jooksul.

C-kategooria ehk ohtlikud

ettevõtted

Kord viie aasta jooksul Tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida kontrollitakse seadme ohutuse seaduse

auditite raames, katlamajad: tegevus loa taotlemisel. Neid tähtaegu võib mitte kohaldada käitistes, kus ei toimu

tehnoloogilisi protsesse (segamine, destillatsioon, kõrge temperatuur, jms) ning

kemikaali hoitakse auditeeritavas surveseadmes, mille auditid on toimunud korrapäraselt ja positiivsete tulemustega.

4 (5)

Üldjuhul planeeritakse PäA ja TTJA poolt järelevalve selliselt, et ühel ja samal aastal käiakse ametite poolt erinevates käitistes (sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käiakse

vähemalt kord aastas, kuid erinevate pädevate asutuste poolt), vähendades nii riigi kui ettevõtete halduskoormust.

Regulaarse riikliku järelevalve käigus pööratakse PäA poolt tähelepanu järgmiste le suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele:

 Kemikaalide käitlemise tingimused (kemikaaliseadus § 22 lg 7 ning § 8 lõige 1-4 ja 6).

 Kemikaaliseaduses nõutud ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete dokumentide olemasolu/kehtivus ja kohapealse olukorra vastavust dokumentidele ehk kas ettevõttes on rakendatud dokumentides toodud õnnetuste ennetamis- ja leevendamismeetmed

(automaatne tulekahjusignalisatsioon, veekardinad, sireenid, kustutusvahendid jne), sh koolituste ja õppuste korraldamine ning kas töötajad on teadlikud neile dokumentidega määratud kohustustest (kemikaaliseadus § 22 lõige 3):

o organisatsioon ja personal (koolitus, tööload, (all)töövõtt); o suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine, sh doominoefektid (ohtude

analüüs, doominoefektid); o töökorralduslikud meetmed ja tegevuste jälgimine (rõhu vähendamise süsteemid,

avariiisolatsioonisüsteemid, esmaste reageerimissüsteemide hooldus, ohutuse

jälgimine, tulemuslikkuse näitajad); o hädaolukorraks valmisolek, sh avalikkuse teavitamine, koostöö Päästeametiga

(hädaolukorra lahendamise plaan, õnnetusteks valmistumine, avalikkuse teavitamine);

o muudatuste juhtimine, audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus (muudatuste juhtimine,

audit ja juhtkonna poolne ülevaatus).

 Doominoefekti olemasolul käitajate kohustused (kemikaaliseadus § 22 lõige 4).

 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte õppus ja sellest PäA teavitamine (kemikaaliseadus § 22 lõige 5).

 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt ennetav avalikkuse teavitamine (kemikaaliseadus § 24 lõige 1).

 Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt õnnetusest teavitamine, sh varajase hoiatuse süsteemi olemasolu (kemikaaliseadus § 24 lõige 2).

 Tuleohutuse seadusest tulenevad korralduslikud ja ehituslikud nõuded.

Pärast kontrolli koostatud kokkuvõtted annavad ülevaate nõuetele vastavusest ja hinnangust ettevõttes kasutatavate ohutuse tagamise meetmete tööle rakendumisest. Juhul, kui plaanilise inspekteerimise käigus tuvastatakse:

 puudused, viiakse läbi järelkontroll ettekirjutuse nõudepunkti täitmise üle hiljemalt kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse nõudepunkti täitmise tähtaja saabumist.

 oluline rikkumine, siis kontrollitakse ohtlikku ettevõtet ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet kuue kuu jooksul uuesti.

Viited allikatele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse

ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi Seveso III direktiiv) artikkel 20, sh artikkel 20 punkti 4 alusel: tikkel 20 punkti 4 alusel: A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte kontrollimise vahele jääv ajavahemik ei ole pikem kui üks aasta ning B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul pikem kui kolm aastat.

5 (5)

Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ning järelevalve tulemuste kohta, sh teistelt järelevalveasutustelt laekunud info

(TTJA, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet).

KÄSKKIRI Tallinn

04.01.2022 nr 1.1-3.1/5

Ohutusjärelevalve valdkonna

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse

ohuprognoosi hindamine ning uue

ohuprognoosi kinnitamine

Siseministri 03.10.2014 määruse nr 42 “Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja 15 ning lõike 2 alusel ning lähtudes korrakaitseseaduse § 24 lõigetest 1, 4 ja 5 ja Päästeameti peadirektori 05.01.2021 nr 1 kinnitatud riikliku kemikaaliohutuse kontrolli järelevalve aluseks olevatest

ohuprognoosina kinnitatud dokumentidest:

1. Hinnata ohuprognoosina 05.01.2021 kinnitatud dokumendid mitteasjakohaseks, kuna esineb vajadus nendes muudatuste tegemiseks.

2. Kinnitada kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoos (lisa 1).

3. Päästekeskustel võtta riikliku kemikaaliohutusjärelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide aluseks: 3.1. punktis 2 kinnitatud ohuprognoos;

3.2. interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (lisa 2).

4. Juhul, kui päästeasutusele laekunud märgukirja, avalduse ja kaebuse või muu teabe alusel on

tekkinud ohukahtlus või kui on toimunud raske õnnetus ja ohtlik olukord/vahejuhtum, tuleb oht

välja selgitada sõltumata ohuprognoosist ja otsustada selle tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise vajadus.

Tunnistada kehtetuks Päästeameti peadirektori 05.01.2021 käskkiri nr 1 "Ohutusjärelevalve valdkonna kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi hindamine ning uue ohuprognoosi

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuno Tammearu peadirektor

2 (2)

Koopiad: ohutusjärelevalve osakond

päästekeskuste juhid päästekeskuste ohutusjärelevalve büroode juhatajad