Kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoos

Kinnitatud peadirektori 05.01.2021. a

käskkirjaga nr 1.1-3.1/1

Lisa 1

KEMIKAALIOHUTUSE KONTROLLI TEENUSE OHUPROGNOOS

Sissejuhatus

Kemikaaliseaduse alusel on ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte osas pädevateks

järelevalveasutusteks määratud Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).

PäA pädevuses on:

 Osaleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses ning

nende kohustuslike dokumentide kooskõlastamises, hinnates muu hulgas suurõnnetuse

toimumise riski, tagajärgede raskuse ja ulatuse kirjeldust, tagajärgede leevendamise

meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut.

 Selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja

doominoefekti põhjustada võivad käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest

vastavasse rühma kuuluvaid ettevõtteid.

 Anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja edaspidiste õnnetuse tagajärgede

leevendamise meetmete kohta.

 Järelevalve tegemine ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse

ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise

üle.

TTJA pädevuses on:

 Anda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamislubasid, sealhulgas

kooskõlastada kohustuslikke dokumente, hinnates ohtlikkuse määramist, õnnetuse

ennetusmeetmeid ja suurõnnetuse vältimise põhimõtteid.

 Anda soovitusi õnnetuse ennetusmeetmete kohta.

 Järelevalve tegemine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa

kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise ning ohtliku

kemikaali arvestuse üle.

Käesolev ohuprognoos hõlmab kogu Eestit ning selle lisaks on interaktiivne A-B-C tabel

ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava informatsiooniga (käitiste loetelu, kategooria,

tegevusala, geograafiline määratlus, ohualad, doominoefektid, kohustuslik dokumentatsioon,

riikliku järelevalve ajad). Tegemist on nö elava dokumendiga, st lähtutakse hetkeolukorrast

ning olukorra muutudes tehakse vajadusel ka tööplaan ümber.

Ohuolukorra kirjeldus

Ohutusküsimuste üldhinnang tuleneb: varasemad järelevalve tulemused (sh kontrollimata

käitised), toimunud õnnetused, kaebused, kohustuslikud dokumendid (sh ajakohastamine ja

vastavus tegelikkusele), läbiviidud tehnilised auditid, avalikkuse teavitamise ja doominoefekti

olemasolul käitajate kohustuse täitmine, töötajate teadlikkus, oskus ning võime reageerida

õnnetusele.

2 (4)

Peamised ohud kemikaale käitlevates käitistes on seotud kemikaalide leketega (sh pihkumised),

mittesoovitavate kemikaalide segunemisega ning põlengute ja plahvatustega. Õnnetusi võivad

põhjustada hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel, seadmete tehnilised rikked (sh

elektriseadmetes ja –paigaldistes), valed töövõtted, eksimused tuletööde teostamisel, inimlik

eksitus ja hooletus (sh puudulik ohutusalane juhendamine).

Ohuolukord võib tekkida ka siis, kui käitise kohta koostatud ja esitatud dokumentides ei kajastu

kõik riskid ehk ei ole endale teadvustatud kõiki riske, mis omakorda võib tingida ennetavate ja

leevendavate meetmete puudulikkuse. Üheks ohufaktoriks on ka valesti arvutatud ohualad või

käideldavad kemikaalide kogused ei vasta tegelikkusele (sh tegelikud kogused on suuremad).

Näiteks dokumentide kirjelduses ei kajastu käitise tegelik toimimine – ilustatakse olukorda,

antakse tulevikuvisiooni või ohtlikke kemikaale käitleb käitis, kellel puudub selleks pädevus ja

vastavad load. Ohtu võib tekitada sündmuse toimumisel vale tegutsemine, avalikkuse

teavitamata jätmine või puudulik ressursi planeerimine õnnetusele reageerimiseks. Lisaks võib

ohufaktoritena välja tuua: puudused ohumärgistustes, kemikaalihoiukohtades ja dokumentides.

Samuti koolitamata ja juhendamata töötajad, sh õppuste mitte korraldamine ning enne õnnetust

puudulik avalikkuse teavitamine (sh kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi).

Ohuolukorra võimalikud tagajärjed

Kemikaalide käitlemisel võib tekkida keskkonnareostus, tulekahju, plahvatus ja/või

mürgipilvede levik. Juhul, kui protsesse ei suudeta kontrolli alla saada, siis õnnetuse tagajärjed

võivad olla väga ulatuslikud – tekib oht elule, tervisele, keskkonnale ja varale. Nõuete

mittetäitmise või riskide puuduliku teadvustamise korral ning ennetus- ja leevendusmeetmete

puudulik rakendamine võib viia tõsise õnnetuseni. Valed ohualad võivad eksitada õnnetuse

korral elanikkonna teavitamist, evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Puudulikud andmed

kemikaalide nomenklatuuri ja koguste kohta võivad kaasa tuua vale ohtlikkuse kategooria ja

sellest tulenevalt valed dokumendid ning puuduliku riskide käsitlemise (ennetamine ja

leevendamine).

Käitised võivad olla mõjutatud ka välistest ohtudest, mis võivad suurendada suurõnnetuse riski

või raskendada selle tagajärgi (doominoefekti võimalikkus, äärmuslikud ilmastikutingimused,

loodusõnnetused, ulatuslikud maastikupõlengud, terrorism, vandalism).

Ohuolukorra tekkimise tõenäosus

Kemikaalide käitlemisel võib toimuda väikeseid lekkeid ja pihkumisi (avariiklapid, vananenud

tihendid, toodete laadimine), kuid nendega on tehnoloogilises protsessis arvestatud ja käitis

suudab õnnetused hoida kontrolli all. Ohtlikes ettevõtetes ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes on

toimunud viimase viie aasta jooksul nii tulekahjusid (nt hooned, mahutid) kui ka kemikaalide

lekkeid (nt ammoniaak, vedelgaas) ning õnnetuste käigus on olnud nii hukkunuid kui ka

vigastatuid. Järelevalve käigus on tuvastatud järgmiseid asjaolusid: ohumärgistus kulunud või

puudu, kemikaalihoiukohad ei vasta nõuetele, dokumendid on vastuolus tegelikkusega ja

ajakohastamata, koolituste ja juhendamise osas puudused, enne õnnetust puudulik avalikkuse

teavitamine ning kasutusel ei ole varajase hoiatuse süsteemi.

Ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus

Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse

seadusest, sh võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud

3 (4)

õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus). Süüteotunnuste

ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale

asutusele väärteoteade. Menetlusse kaasatakse vajadusel teiste ametkondade spetsialistid.

Menetluse alustab see pädev asutus, kellele teave laekus esimesena või kelle ainupädevuses see

on. Pädevad asutused teevad oma ülesannete täitmisel koostööd (sh vahetavad informatsiooni

uute käitiste lisandumisel või olemasolevates muudatuste tegemisel, järelevalve tulemuste,

kohustuslike dokumentide ja nende kooskõlastamise, käitamislubade ning riikliku

järelevalveplaanide kohta).

Ohuprognoosi põhjal koostatakse iga-aastased tööplaanid pidades silmas viie aasta intervalli.

Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust

tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab

üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.

Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö ja teabe vahetamine teiste riikide pädevate asutuste

ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Täiendavalt koostatakse infomaterjale (sh juhendeid)

ja korraldatakse infopäevi ettevõtjatele teadlikkuse tõstmiseks.

PäA kontrollib üldjuhul:

Kategooria Sagedus Erisused

A-kategooria

suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord ühe aasta jooksul Terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste

toodete käitised: kord kahe aasta jooksul.

Katlamajad: kord kolme aasta jooksul.

B-kategooria

suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul

C-kategooria

ehk ohtlikud

ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul Katlamajad, tanklad ja veeldatud gaasi

käitised: kord viie aasta jooksul.

Ohuprognoosi ohuolukorra kirjeldusest lähtuvalt võidakse ohtlike ettevõtte ja suurõnnetuse

ohuga ettevõtte kontrolli sagedusi vähendada.

TTJA kontrollib üldjuhul:

Kategooria Sagedus Erisused

A-kategooria

suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kahe aasta jooksul Terminalid, lõhkematerjali ja pürotehniliste

toodete käitised: kord kolme aasta jooksul.

Katlamajad: tegevusloa taotlemisel.

B-kategooria

suurõnnetuse

ohuga ettevõtted

Kord kolme aasta jooksul Pürotehniliste toodete käitised: kord nelja

aasta jooksul.

C-kategooria

ehk ohtlikud

ettevõtted

Kord viie aasta jooksul Tanklad ja veeldatud gaasi käitised, mida

kontrollitakse seadme ohutuse seaduse

auditite raames, katlamajad: tegevusloa

taotlemisel. Neid tähtaegu võib mitte

kohaldada käitistes, kus ei toimu

tehnoloogilisi protsesse (segamine,

destillatsioon, kõrge temperatuur, jms) ning

kemikaali hoitakse auditeeritavas

surveseadmes, mille auditid on toimunud

korrapäraselt ja positiivsete tulemustega.

Üldjuhul planeeritakse PäA ja TTJA poolt järelevalve selliselt, et ühel ja samal aastal käiakse

4 (4)

ametite poolt erinevates käitistes (sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käiakse

vähemalt kord aastas, kuid erinevate pädevate asutuste poolt), vähendades nii riigi kui ettevõtete

halduskoormust.

Regulaarse riikliku järelevalve käigus pööratakse PäA poolt tähelepanu järgmistele

suurõnnetuse vältimiseks kohaldatavatele meetmetele:

 Kemikaalide käitlemise tingimused (kemikaaliseadus § 22 lg 7 ning § 8 lõige 1-4 ja 6).

 Kemikaaliseaduses nõutud ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete dokumentide

olemasolu/kehtivus ja kohapealse olukorra vastavust dokumentidele ehk kas ettevõttes on

rakendatud dokumentides toodud õnnetuste ennetamis- ja leevendamismeetmed

(automaatne tulekahjusignalisatsioon, veekardinad, sireenid, kustutusvahendid jne), sh

koolituste ja õppuste korraldamine ning kas töötajad on teadlikud neile dokumentidega

määratud kohustustest (kemikaaliseadus § 22 lõige 3): organisatoorsed (koolitus, audit,

muudatuste sisseviimine, juhendid, tehnilised kontrollid, hooldused-remondid jne) ja

tehnilised (gaasiandurid, nivooandurid, rõhuandurid, veekardinad, videovalve,

automaatika) meetmed. Ajakohased andmed: kemikaalide loetelu ja kogused,

käitlemisprotsessid, kasutatavad seadmed, (all)töövõtt, info vedude kohta (kemikaal,

sagedus, kogused, liik, võimalusel marsruut), ümbrus ja naabritelt tulenev oht.

 Doominoefekti olemasolul käitajate kohustused (kemikaaliseadus § 22 lõige 4).

 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte õppus ja sellest PäA teavitamine (kemikaaliseadus § 22 lõige

5).

 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt ennetav avalikkuse teavitamine (kemikaaliseadus § 24

lõige 1).

 Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte poolt õnnetusest teavitamine, sh varajase

hoiatuse süsteemi olemasolu (kemikaaliseadus § 24 lõige 2).

 Tuleohutuse seadusest tulenevad korralduslikud ja ehituslikud nõuded.

Pärast kontrolli koostatud kokkuvõtted annavad ülevaate nõuetele vastavusest ja hinnangust

ettevõttes kasutatavate ohutuse tagamise meetmete tööle rakendumisest. Juhul, kui plaanilise

inspekteerimise käigus tuvastatakse puudused, viiakse läbi järelkontroll ettekirjutuse täitmise

üle hiljemalt kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse täitmise tähtaja saabumist. Järelkontrolli

eesmärgil tehtavad inspekteerimised teostatakse tööplaani väliselt ja neid käitiseid tööplaani ei

lisata.

Viited allikatele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse

ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi Seveso III direktiiv) artikkel 20,

sh artikkel 20 punkti 4 alusel: tikkel 20 punkti 4 alusel: A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte kontrollimise vahele jääv ajavahemik ei ole pikem kui üks aasta ning B-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul pikem kui kolm aastat.

Pädevate asutuste infosüsteemide (JVIS, OIS) statistika ohtlike ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtete ning järelevalve tulemuste kohta, sh teistelt järelevalveasutustelt laekunud info

(TTJA, KeA, TI jne).

KÄSKKIRI Asukoht

05.01.2021 nr 1.1-3.1/1

Ohutusjärelevalve valdkonna

kemikaaliohutuse kontrolli teenuse

ohuprognoosi hindamine ning uue

ohuprognoosi kinnitamine

Siseministri 03.10.2014 määruse nr 42 “Päästeameti põhimäärus“ § 10 lõike 1 punkti 10 ja 15 ning

lõike 2 alusel ning lähtudes korrakaitseseaduse § 24 lõikest 1, lõikest 4 ja lõikest 5 ja vaadanud üle

Päästeametis kehtiva kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi dokumendid, mis on

kinnitatud Päästeameti peadirektori 23.12.2019 nr 318 kinnitatud riikliku

kemikaaliohutusjärelevalve aluseks oleva ohuprognoosina kinnitatud dokumendid:

1. Hindan ohuprognoosina kinnitatud dokumendid mitteasjakohaseks ning leian, et on vajadus

nendes muudatuste tegemiseks.

2. Kinnitan kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi (lisa 1).

3. Päästekeskustel võtta riikliku kemikaaliohutusjärelevalve läbiviimiseks koostatavate

tööplaanide aluseks:

3.1. punktis 2 kinnitatud ohuprognoos;

3.2. interaktiivne A-B-C tabel ohtlike kemikaalide käitlemiskohti puudutava

informatsiooniga (lisa 2).

4. Juhul, kui päästeasutusele laekunud märgukirja, avalduse ja kaebuse või muu teabe alusel on

tekkinud ohukahtlus või kui on toimunud raske õnnetus ja ohtlik olukord/vahejuhtum, tuleb oht

välja selgitada sõltumata ohuprognoosist ja otsustada selle tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise vajadus.

5. Tunnistan kehtetuks Päästeameti peadirektori käskkirja 23.12.2019 nr 318 "Ohutusjärelevalve

valdkonna kemikaaliohutuse kontrolli teenuse ohuprognoosi hindamine ning uue ohuprognoosi

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuno Tammearu

peadirektor

2 (2)

Koopiad: ohutusjärelevalve osakond

päästekeskuste juhid

päästekeskuste ohutusjärelevalve büroode juhatajad