| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 6.4-2.1/338ML |
| Registreeritud | 09.08.2023 |
| Sünkroonitud | 27.03.2024 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 6.4 Lepingute haldamine |
| Sari | 6.4-2 Majanduslepingud (ML) |
| Toimik | 6.4-2.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Elisabeth Siimer (halduse valdkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Päästeameti riigihange viitenumber 257704
“Põhiautode ostmine koos garantiiaegsete korraliste
hoolduste ja erakorraliste remonttööde tellimise ning
varuosade ostmisega”
RIIGIHANKE SELGITAVA DOKUMENDI LISA 1
PÕHIAUTO JA SELLE PÄÄSTEVARUSTUSE TEHNILINE KIRJELDUS
Tallinn 2023
2
SISUKORD
1 ÜLDTINGIMUSED ........................................................................................................... 4
1.1 Üldist .......................................................................................................................... 4 1.2 Standardid ja õigusaktid ............................................................................................. 5
2 TEHNILISED NÕUDED ................................................................................................... 5 2.1 Tehnilised parameetrid ............................................................................................... 5 2.2 Kasutustingimused ..................................................................................................... 5
3 NÕUDED ALUSAUTO KOMPONENTIDELE ............................................................... 6 3.1 Kere ............................................................................................................................ 6 3.2 Alusauto välised toitesüsteemid ................................................................................. 6 3.3 Alusauto elektrisüsteem ............................................................................................. 6
3.4 Alusauto valgustusseadmed ....................................................................................... 7 3.5 Tagurpidisõidu abivahendid ....................................................................................... 8 3.6 Mootor ........................................................................................................................ 8
3.7 Alusauto juhtimissüsteem .......................................................................................... 8 3.8 Kütusesüsteem ............................................................................................................ 8 3.9 Heitgaasisüsteem ........................................................................................................ 9 3.10 Jõuväljavõtt (PTO) ..................................................................................................... 9
3.11 Käigukast .................................................................................................................... 9 3.12 Kardaanvõllid, liigendid ............................................................................................. 9
3.13 Teljed .......................................................................................................................... 9 3.14 Pidurid ...................................................................................................................... 10
3.15 Suruõhusüsteem ....................................................................................................... 10 3.16 Vedrustussüsteem ..................................................................................................... 10 3.17 Rehvid ja rattad ........................................................................................................ 10
3.18 Pukseerimis- ja haakeseadmed ................................................................................. 11 4 NÕUDED PEALISEHITUSE KOMPONENTIDELE .................................................... 11
4.1 Pealisehituse kattedetailid ja raamistiku osad .......................................................... 11 4.2 Pumbasüsteem .......................................................................................................... 12 4.3 Pealisehituse küttesüsteem ....................................................................................... 18
4.4 Pealisehituse valgustusseadmed ............................................................................... 18
4.5 Vints ......................................................................................................................... 19 5 NÕUDED PEALISEHITUSE KAPPIDELE JA VARUSTUSE PAIGUTAMISELE .... 20
5.1 Üldist ........................................................................................................................ 20
5.2 Kappide uksed .......................................................................................................... 21 5.3 Kappide valgustus .................................................................................................... 22 5.4 Pealisehituse katus .................................................................................................... 22
6 NÕUDED KABIINILE .................................................................................................... 23
6.1 Üldist ........................................................................................................................ 23 6.2 Ohutusnõuded ........................................................................................................... 23 6.3 Istekohad .................................................................................................................. 23 6.4 Uksed ........................................................................................................................ 24 6.5 Peeglid ...................................................................................................................... 24
6.6 Varustuse panipaigad kabiinis .................................................................................. 24 6.7 Kabiini valgustus ...................................................................................................... 25
6.8 Kabiini küttesüsteem ................................................................................................ 25 6.9 Elektriliste seadmete kaitsmeplokk .......................................................................... 25 6.10 Raadiosideseadmed .................................................................................................. 26 6.11 IT sedmed ................................................................................................................. 26
3
6.12 Videoregistraator ...................................................................................................... 27 6.13 Tahavaate kaamera ................................................................................................... 27 6.14 Raadio ....................................................................................................................... 27
7 NÕUDED PÕHIAUTO TÄHISTAMISELE ................................................................... 27 7.1 Üldist ........................................................................................................................ 27
8 NÕUDED PÕHIAUTO ALARMSEADMETELE .......................................................... 27 8.1 Märgutuled ............................................................................................................... 27 8.2 Sireenid ..................................................................................................................... 28
9 NÕUDED PÄÄSTEVARUSTUSELE ............................................................................ 28 9.1 Üldist ........................................................................................................................ 28
10 NÕUDED PÕHIAUTO JA SELLE PÄÄSTEVARUSTUSE KASUTUSJUHENDITELE
29
10.1 Üldist ........................................................................................................................ 29 10.2 Põhiauto ja selle varustuse kasutusjuhendid peavad sisaldama ............................... 29
11 PERSONALI KOOLITUS ............................................................................................... 30
12 TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD ................................................................................ 32 12.1 Lisa 1.Põhiauto pumbasüsteemi skeem .................................................................... 32 12.2 Lisa 2. Põhiautole paigaldatav varustus ja nende paiknemine ................................. 33 12.3 Lisa 3. Põhiautole paigaldatavad elektroonikaseadmed ........................................... 38
12.4 Lisa 4. Põhiauto päästevarustuse tehnilised kirjeldused .......................................... 40 12.5 Lisa 5. Päästeameti sõidukite tähistamise juhend (lisatakse eraldi failina) .............. 69
4
1 ÜLDTINGIMUSED
1.1 Üldist
Põhiauto käesoleva dokumendi mõistes koosneb alusautost ja pealisehitusest (edaspidi
nimetatud Põhiauto), mis komplekteeritakse päästevarustusega ja on ette nähtud
kasutamiseks vastavalt päästeseadusega määratletud päästetöödega seotud eesmärkidel
– inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavate tööde korral:
tulekahjud, loodusõnnetused, katastroofid, avariid, plahvatused, liiklusõnnetused ja
muud õnnetused. Samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavate
tööde puhul.
Põhiauto ja päästevarustus peavad olema uued.
Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, siis käesolevas dokumendis kirjeldatud
tehnilised näitajad ja tingimused on miinimumnõuded, mille täitmise peab pakkuja
tagama.
Põhiautole esitatavate kohustuslike tehniliste nõuete ja/või standardite muutuste
jälgimine on pakkuja kohustus. Uute normide kehtestamisest või olemasolevate
muutmisest tuleb teavitada Päästeametit (edaspidi ka PÄA).
Põhiauto konstruktsioonilised ja funktsionaalsed lahendused peavad võimaldama
päästja kaitseriietust kandes käsitseda Põhiautot lihtsalt, turvaliselt ja kiirelt.
Kõik Põhiauto osad (alusauto ja pealisehitus) peavad olema komplekteeritud
(võimalusel standardteostuses) kvaliteetsete komponentidega, mis peavad olema
vastupidavad ja kasutatavad Põhiauto kogu ekspluatatsiooniea kestel.
Kõik Põhiauto päästevarustuse detailid peavad olema komplekteeritud (võimalusel
standardteostuses) kvaliteetsete komponentidega.
Kõik Põhiautole paigaldatud märgised (juhised, ohusildid jne) peavad säilima kogu
Põhiauto ekspluatatsiooniea kestel.
Ekspluatatsiooniea jooksul peab Põhiauto vastama käesolevas dokumendis Põhiautole
esitatud nõuetele. Põhiauto ekspluatatsiooniiga peab olema vähemalt 25 (kakskümmend
viis) aastat.
Käesolevas tehnilises spetsifikatsioonis esitatud nõuded (välja arvatud nõuded Põhiauto
kõrgusele) kehtivad täisvarustuses ja täielikult (registrimass) koormatud Põhiauto
kohta.
Kõik Põhiauto osad ja komponendid peavad vastama Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus
kehtivatele õigusaktidele, normdokumentidele, eeskirjadele ja standarditele, kui PÄA ei
ole ette näinud teisiti.
PÄA tagab Euro 5 mootori kasutamiseks eriloa olemasolu.
Edukas pakkuja on kohustatud tagama, et Põhiauto on PÄA-le üleandmisel
Transpordiametis alarmsõidukina registreeritud (sh korraldab edukas pakkuja
Põhiautode tüübikinnituste saamise).
Kõik Põhiauto päikesevalgusega kokku puutuvad osad/detailid peavad olema UV
kindlad.
5
Käesolevas tehnilises kirjelduses kasutatud viidete puhul konkreetsele ostuallikale,
protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb juhul,
kui sinna vastavat märget lisatud ei ole, lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega
„või sellega samaväärne“.
1.2 Standardid ja õigusaktid
Käesolevas tehnilises kirjelduses kasutatud viidete puhul standarditele, tuleb juhul, kui
sinna vastavat märget lisatud ei ole, lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või
sellega samaväärne“.
Lisaks käesolevale tehnilisele kirjeldusele peab Põhiauto vastama muuhulgas Eesti
siseriiklikes õigusaktides toodud üldistele normidele ja põhinõuetele.
Põhiauto peab vastama Euroopa Liidu standarditele või nendega samaväärsetele
standarditele (samaväärsuse tõendamise kohustus on pakkujal vastavalt hankija poolt
esitatud tingimustele).
2 TEHNILISED NÕUDED
2.1 Tehnilised parameetrid
Põhiauto peab tasasel ja kuival asfaldil saavutama kiiruse 120 km/h kuni 60 sekundiga.
Põhiauto olulised keevisliited peavad vastama standardi ISO 5817 või sellega
samaväärse standardi nõuetele.
Põhiauto peab läbima sirgel ja siledal teel paigalseisust 100 m maksimaalselt 13
sekundiga.
Põhiauto peab saavutama sirgel ja siledal teel paigalseisust kiiruse 65 km/h
maksimaalselt 25 sekundiga.
Põhiauto, liikudes kiirusega 80 km/h ja vähendades pidurdades kiiruse 20 km/h, peab
sõiduk saavutama uuesti kiiruse 80 km/h maksimaalselt 27 sekundiga.
Põhiauto gabariidid ei tohi ületada Eestis ja Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud
norme.
Põhiauto registrimass võib olla minimaalselt 16 000 kg ja maksimaalselt kuni 18 000
kg.
Põhiauto pikkus võib olla kuni 8,5 m.
Põhiauto kõrgus võib olla maksimaalselt 3,1 meetrit. Esitatud maksimaalne lubatud
kõrgus kehtib koormamata Põhiautole koos katusele paigaldatud varustusega.
Maksimaalset lubatud kõrgust võivad ületada katusele paigaldatud antennid.
2.2 Kasutustingimused
Põhiauto ja kõik selle osad peavad töötama häireteta töötava mootori korral
välistemperatuuri vahemikus -30°C kuni +35°C ning kõikides Eestile omastes
klimaatilistes tingimustes. Tingimuse täimise tagamiseks peavad Põhiauto tootjal olema
vastavad insenertehnilised teadmised ning reaalne kogemus, kus nende toodetud
pumbaga varustatud päästesõidukid on töötanud Eestiga samaväärsetes või karmimates
klimaatilistes tingimustes.
Põhiauto liikumiskiirusel 90 km/h või mootori tühikäigul töötamise ajal peab kabiini
kliimaseade ja lisa küttesüsteem tagama välistemperatuuri vahemikus –30°C kuni
+35°C kabiinis temperatuuri +23 kuni +25°C.
6
Kabiini sisendõhk peab olema tolmust filtreeritud. Ventilatsioon peab hoidma kabiini
kõik aknaklaasid vabad kondensaadist ja härmatisest ka niiskete riietega meeskonna
puhul.
Põhiauto seisu ja sõidu ajal välistemperatuuril kuni –30°C peab pealisehituse
küttesüsteem tagama suletud varustuse kappides temperatuuri vähemalt +1°C.
Kustutusainega täidetud pumbasüsteem ei tohi külmuda pealisehituse küttesüsteemi
töötamisel.
3 NÕUDED ALUSAUTO KOMPONENTIDELE
3.1 Kere
Põhiautol peab olema seeriatoodangus (toodetakse ka muude majandusvaldkondade
tarvis) šassii.
Põhiauto ees peab olema metallist põrkeraud.
Kõik perioodilist kontrolli ja hooldust nõudvad komponendid peavad olema kergesti
juurdepääsetavad.
Alusauto raam peab olema lisakaitstud korrosiooni eest Tectyl 300 Clear kaitseainega
või samaväärse ainega. Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama, millise tehnoloogia või
ainega on alusraam korrosiooni eest kaitstud.
3.2 Alusauto välised toitesüsteemid
Põhiauto juhiukse lähedusse tuleb paigutada kombineeritud pistikupesa sõiduki elektri-
ja õhusüsteemi ühendamiseks välistoiteallikatega, mille kaudu tagatakse Põhiauto aku
ja muude vajalike seadmete laadimine ning hoitakse õhu rõhk Põhiauto pidurisüsteemis
nõutaval tasemel.
3.2.1.1 Kombineeritud pistikupesa peab olema LEAB Automotive GmbH PowAirBox.
Kombineeritud pistikule peab olema märgistatud maksimaalne pinge (V),
voolutugevus (A) ja õhu rõhk (bar). Pistikupesa asukoht kooskõlastatakse enne
paigaldamist PÄA-ga.
3.2.1.2 Põhiauto käivitamisel peab kombineeritud pistik pesast automaatselt eralduma. Pärast
pesast eraldumist peab pesa jääma ilma kõrvalise abita ilmastikukindlalt kaetuks.
3.2.1.3 Kombineeritud pistikupesaga koos peab Põhiautole olema lisatud vastusliitmik ja
vähemalt 5 m kombineeritud õhu/elektrijuhe, mille teises otsas on 220 V pistik ja õhu
voolikul peab olema isane kiirühendusliitmik (tüüp CEJN 320).
3.3 Alusauto elektrisüsteem
Pinge Põhiauto elektrisüsteemis peab olema 24 V.
Elektrisüsteem ei tohi tekitada häireid sidevahendite töös.
Pealüliti:
3.3.3.1 Põhiauto pealüliti asukoht peab olema juhi sõidukisse sisenemise koha vahetus
läheduses;
3.3.3.2 Põhiauto pealüliti peab olema mehhaaniline;
3.3.3.3 pealüliti väljalülitamisel peab kogu auto ja sinna paigaldatud seadmed välja lülituma;
7
3.3.3.4 Põhiauto pealüliti väljalülitamisel peab säilima vool PÄA-ga kokkulepitud seadmetes.
Aku:
3.3.4.1 Põhiautol peab olema kaks akut;
3.3.4.2 akud peavad olema hooldevabad;
3.3.4.3 akud ei tohi olla paigutatud kabiini;
3.3.4.4 akud peavad tagama Põhiautol olevate seadmete tõrgeteta töö, kuid kummagi aku
mahtuvus ei tohi olla madalam kui 180Ah;
3.3.4.5 akud peavad olema võrdselt koormatud.
Akulaadija:
3.3.5.1 Põhiauto peab olema varustatud eraldi impulssakulaadijaga hoidmaks akude laetuse
taset;
3.3.5.2 akulaadija peab olema paigaldatud Põhiauto külge akude juurde, kaitstuna väliste
keskkonnamõjude eest ja olema ühendatud läbi kombineeritud pistiku (p 3.2.1)
välisesse 220V vooluvõrku;
3.3.5.3 akulaadija peab olema konstrueeritud nii, et aku ülelaadimise oht oleks välistatud;
3.3.5.4 akulaadija peab võimaldama kõikide elektrisüsteemi kuuluvate komponentide
üheaegset töötamist;
akulaadijaga laetav varustus on kirjeldatud tehnilise kirjelduse lisas 3, täpsem
varustuse lisamine elektrisüsteemi lepitakse kokku lepingu täitmise käigus;
3.3.5.5 Põhiauto mootor ei tohi käivituda, kui väline toiteallikas (p 3.2.1) ei ole lahti
ühendatud manuaalselt või süüdet keerates ei eraldu automaatselt.
Kaitsmed, releed, lülitid ja elektrijuhtmestik:
3.3.6.1 kõik väljaspool kabiini paiknevad kaitsmed ja releed peavad olema paigaldatud
korrosioonikindlatesse (PVC) kilpidesse, mille kaitsetase peab vastama vähemalt IP
66-le ja IK 07-le;
3.3.6.2 kõik alusauto kaitsmed (Automaatkaitsmed ICE 529/IP55) ja releed peavad olema
paigaldatud kergesti juurdepääsetavasse kohta (soovitavalt kabiini);
3.3.6.3 kaitsmed, releed, lülitid ja elektrijuhtmestik peavad olema niiskuse ja välise füüsilise
mõjutuse eest kaitstud.
3.4 Alusauto valgustusseadmed
Põhiautol peab olema ees kaks udutuld.
Põhiauto peab olema varustatud kahe täiendava kaugtulega, mille asukoht lepitakse
poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
Põhiauto peab olema varustatud taga üleval servas asuvate täiendavate piduri- ja
suunatuledega, mille täpne asukoht lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise
käigus.
Täiendavatel pidurituledel või ohutuledel peab olema „tagumine avariiohusignaal“, mis
peab vastama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni
(UNECE) eeskirja nr 48 „Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja
valgussignaalseadmete paigaldusega [2019/57]“ nõuetele.
8
3.5 Tagurpidisõidu abivahendid
Põhiautol peab olema väline automaatne akustiline tagurpidikäigu alarmsignaal.
Põhiautol peab olema taga kogu tagumist osa katvad vähemalt neli parkimisandurit, mis
annavad helisignaaliga kabiinis märku lähenevast takistusest. Helisignaal peab olema
astmeline ja sõltuv takistuse kaugusest.
3.6 Mootor
Põhiautol peab olema diiselmootor, mis peab pärinema seeriatoodangust ja vastama
EURO 5 standardi nõuetele.
3.6.1.1 Mootori töömaht peab olema vähemalt 8 (kaheksa) liitrit.
3.6.1.2 Õlitaset peab saama kontrollida sõiduki varustuses oleva mõõtevardaga ilma kabiini
üles tõstmata.
3.6.1.3 Mootor peab võimaldama tööd täisvõimsusel pöördemomendi piiramiseta igas
tööolukorras (näiteks AdBlue lõppemisel).
3.6.1.4 Mootor peab võimaldama keskkonnahoidlikuma biodiislikütuse (nt 100% HVOl -
Hydrotreated Vegetable Oil põhinev) kasutamist.
3.7 Alusauto juhtimissüsteem
Põhiautol peab olema püsikiirusehoidja.
Põhiauto juhi kohalt peab saama näha vähemalt:
3.7.2.1 kütuse kulu (hetke ja keskmist);
3.7.2.2 kütuse jääki paagis;
3.7.2.3 jahutusvedeliku temperatuuri;
3.7.2.4 õli survet;
3.7.2.5 mootori pöördeid;
3.7.2.6 sõidukiirust;
3.7.2.7 mootori tööaega (sõidu- ja tühikäigu- ning jõuväljavõtete (edaspidi PTO) tööaega);
3.7.2.8 läbitud distantsi;
3.7.2.9 välistemperatuuri.
3.8 Kütusesüsteem
Kütusepaagi mahutavus peab võimaldama vähemalt 400 km sõitu maanteel või
Põhiauto seadmete tööd vähemalt 6 h.
Kütusepaak peab olema valmistatud alumiiniumist või roostevabast terasest.
Põhiauto kütus kütusesüsteemis peab olema eelsoojendatud (n: kütusefiltri soojendi).
Kasutada tuleb sama kütusesüsteemi nii mootori kui võimaliku vedelkütusel töötava
kütteseadme jaoks.
Põhiautol peab olema GPS jälgimissüsteem Ruptela FM-Eco4 või samaväärne.
9
Põhiautol peab olema kütuse nivoo andur Ruptela FLS Pro või samaväärne. Kütuse
nivoo andur ei ole nõutud, kui auto ajust on võimalik välja võtta ja edastada vajalikud
andmed.
Pakkuja on kohustatud tagama GPS jälgimissüsteemi kütusepaagi anduri kalibreerimise
ja kalibreerimisandmete väljastamise hankija soovi korral.
GPS jälgimissüsteemi peab olema võimalik reaalajas interneti keskkonnas jälgida.
PÄA tagab GPS jälgimissüsteemi käivitamise ja käigus hoidmisega seotud kulud.
Õli, kütuse ja teiste tehniliste vedelike täiteavade vahetusse lähedusse peavad olema
paigaldatud sildid, mis näitavad kasutatava kütuse/õli/tehnilise vedeliku tüüpi.
3.9 Heitgaasisüsteem
Väljalasketoru ei tohi olla Põhiauto taga.
Väljalasketoru peab asetsema maapinnast 0,3 - 1 meetri kõrgusel.
AdBlue paagi olemasolul peab see ja selle torustik olema ehitatud niimoodi, et oleks
välistatud nende külmumine.
3.10 Jõuväljavõtt (PTO)
Põhiauto jõuväljavõtted peavad käitama tsentrifugaalpumpa ja külmlõikeseadet.
PTO sisse- ja väljalülitamine peab olema võimalik seitsmendas kapis asuvalt
juhtimissüsteemilt.
Põhiauto PTO töötamise ajal peab olema kabiinis juhile nähtaval kohal indikaatortuli,
mis põleb kui PTO on sisse lülitatud.
Põhiauto PTO võib lülituda sisse ainult sisselülitatud seisupiduri ja käigulüliti neutraal-
ja parkimisasendi korral.
3.11 Käigukast
Põhiautol peab olema täisautomaatne käigukast (ei vaja juhi poolt käikude vahetamist),
mille käikude vahetamiseks ei pea juht kasutama sidurit (siduri pedaali ei tohi olla).
Käigukastiga peab saama kiiresti manööverdada (üle minna kiiresti edaspidi käigult
tagurpidi käigule).
Käigukast peab toime tulema raskete tee- ja maastikuoludega. Kui alusauto tootjal on
pakkuda käigukastile raskete tee- ja maastikuolude tarkvara, siis peab see olema
installeeritud.
3.12 Kardaanvõllid, liigendid
Tugilaagrite ja liigendite määrimine peab olema lihtsalt teostatav. Tagatud peab olema
piisav juurdepääs määrdeniplitele.
3.13 Teljed
Põhiauto teljevahe peab mahtuma vahemikku 4090 - 4550 mm. Teljevahe peab
võimaldama head manööverdamist kitsastes oludes, aga samas peab säilima stabiilsus
suurtel kiirustel sõitmisel.
Põhiautol peab olema ees ja taga üks telg.
Põhiauto mõlemad teljed peavad olema vedavad (4x4). Esitelg peab olema
väljalülitatav.
10
Põhiauto veoteljed ja vahekast peavad olema varustatud diferentsiaalilukkudega
(diferentsiaalilukkude sisse lülitamisel peab süttima indikaatortuli).
3.14 Pidurid
3.14.1 Põhiautol peavad olema õhkpidurid, kombineeritud (hüdro-õhk) pidurisüsteem ei ole
lubatud.
3.14.2 Põhiauto sõidupidur peab olema mitteblokeeriv ja pidurdusjõudu jaotav (ABS).
3.14.3 Seisupidur peab rakenduma ainult tagateljele.
3.14.4 Põhiautol peab olema kallakupidur, mis peab rakenduma käsitsi ja vabanema kallakul
üles liikumiseks piisava mootori pöördemomendi korral automaatselt ja käsitsi
lülitades.
3.15 Suruõhusüsteem
Põhiauto peab olema varustatud õhukuivatiga.
Kõik suruõhureservuaarid peavad olema kinnitatud roostevabast terasest kinnitustega ja
varustatud seadeldistega reservuaaridesse koguneva kondensatsioonivee
väljalaskmiseks.
Suruõhusüsteemil peavad olema väljundid, mis peavad paiknema Põhiauto mõlemal
küljel esimeses ja neljandas kapis ja taga seitsmendas kapis. Liitmik peab olema nn
„emane“ (tüüp CEJN 320), kaetud kaitsekorgiga ja enne liitmikku peab olema
sulgurventiil.
Suruõhusüsteemi kompressor peab olema tootlikkusega vähemalt 300 l/min 6 bar
juures.
3.16 Vedrustussüsteem
Vedrustussüsteemi detailid peavad olema kontrollimiseks, hooldustöödeks ja
väljavahetamiseks lihtsalt ligipääsetavad (ilma pealisehituse detaile eemaldamata).
Põhiautol peab olema paraboolvedrustus, millele on lisatud telgede põikipüsivuse
stabilisaatorid.
Põhiautol ei tohi olla õhkvedrustus.
3.17 Rehvid ja rattad
Põhiautol peab olema esimesel teljel 2 (kaks) ühekordset ratast ja tagumisel 4 (neli)
ratast ning Põhiautoga peab olema kaasa antud 1 (üks) tagumise telje ja 1 (üks) esitelje
tagavararatas.
Põhiauto rehvid esiteljel peavad olema 385/65 R22,5 (385 - rehvi laius millimeetrites;
65 - profiili indeks, ehk suhe rehvi kõrguse ja laiuse vahel %; R – radiaalrehv; 22,5 –
velje diameeter tollides). Rehvide kiirusindeks peab vastama sõiduki maksimaalsele
kiirusele. Rehvide kiirusindeks peab olema vähemalt L ja koormusindeks vähemalt 156.
Põhiauto rehvid tagateljel peavad olema 295/80 R22,5 (295 - rehvi laius millimeetrites;
80 - profiili indeks, ehk suhe rehvi kõrguse ja laiuse vahel %; R – radiaalrehv; 22,5 –
velje diameeter tollides). Rehvide kiirusindeks peab vastama sõiduki maksimaalsele
kiirusele ja vastama vähemalt L nõudele.
Põhiautol peavad kõik rehvid olema uued, M+S markeeringuga ja talvemustriga (rehvil
peab olema "Three Peak Mountain Snow Flake" märgis ).
11
Rehvid peavad olema toodetud kasutamiseks põhjamaades.
Rehvide tootja peab olema ETRMA (European Tyre and Rubber Manufactures
Association) liige või sellega samaväärse ühingu liige. Samaväärsuse tõendamise
kohustus on pakkujal.
Rehvid peavad olema rehvitootja põhi kaubamärgi rehvid.
Esimesed rehvid peavad olema jämedat tüüpi veeremustriga ainult esisillal kasutatavad
rehvid.
Tagumised rehvid peavad olema talimustriga veorehvid.
Nõutav rehvisurve peab olema markeeritud iga ratta kohal vähemalt 25 mm kõrguse
kirjaga.
Põhiautol peavad olema sobiva kõrgusega elastsest materjalist porilapid esi- ja
tagaratastel selliselt, et oleks tagurdamisel välistatud nende takerdumine rehvidesse.
3.17.11.1 Paigaldada täiendavad porilapid tagumise kaitseraua külge (et ratta alt paiskuvad
kivid ei vigastaks haakes oleva haagise tulesid).
3.18 Pukseerimis- ja haakeseadmed
Põhiauto taga peab olema universaalne haakeseade kuni 3500 kg massiga haagise
veoks. Haakeseadmel peab olema 50 mm läbimõõduga haakekuul. Haakeseade peab
olema teisaldatav ja haakekuuli kõrgust maapinnast peab saama reguleerida kahe
kõrguse vahel, millest esimene on 380-420 mm ja teine 500-540 mm. Haakeseade peab
taluma vertikaalset jõudu vähemalt 350 kg.
Põhiautol peab olema haagise 12 V 13 klemmiga toitepistik, mis peab vastama standardi
ISO 11446 nõuetele. Täpsem toitepistikute paigutus lepitakse kokku poolte vahel
lepingu täitmise käigus. Toitepistik peab tagama LED tulede häireteta töö.
3.18.2.1 Toitepistikul peab olema üleminek 13-lt klemmilt 7-le klemmile.
Põhiautol peab olema haagise 24 V 15 klemmiga toitepistik, mis peab vastama standardi
ISO 12098 nõuetele. Täpsem toitepistikute paigutus lepitakse kokku poolte vahel
lepingu täitmise käigus. Toitepistik peab tagama LED tulede häireteta töö.
Põhiautol peavad olema ees ja taga pukseerimisrihmade/köie kinnitusaasad (seeklid),
mis peavad taluma kogu Põhiauto registrimassi.
Põhiauto pukseerimisvõime tuleb märkida pukseerimis- ja haakeseadme lähedal.
4 NÕUDED PEALISEHITUSE KOMPONENTIDELE
4.1 Pealisehituse kattedetailid ja raamistiku osad
Pealisehituse kõik detailid va. pealisehituse alusraam peavad olema korrosioonikindlast
materjalist ning pidama vastu kustutusainete (vahuaine) ja merevee mõjudele.
Pealisehituse kõiki detaile peab saama pesta survepesuriga.
Pealisehituse alusraam, kui see on korrodeeruvast materjalist, peab olema korrosiooni
eest kaitstud tsinkimise ja kaitseainega katmise teel (Tectyl 300 Clear või samaväärne).
Alusraam võib olla korrosioonivabast materjalist. Pakkuja peab pakkumuses
kirjeldama, millise tehnoloogiaga ja kaitseainega on alusraam korrosiooni eest kaitstud.
12
Pealisehituse kattedetailid (katteplekid) peavad olema valmistatud EN 573 standardile
vastavast anodeeritud alumiiniumist või sellega samaväärsest alumiiniumist ja/või
klaasplastist, mille valmistamisel tuleb kasutada materjale, mis on sertifitseeritud
rahvusvahelistes kvaliteediregistrites.
Pealisehituse kattedetailid (katteplekid) peavad olema vahetatavad (ei ole lubatud
keevitused).
Pealisehituse raamistiku osad peavad olema valmistatud EN 573 ja EN 754 standarditele
vastavast anodeeritud alumiiniumist, EN 10088 standardile vastavast roostevabast
terasest või klaasplastist, mille valmistamisel tuleb kasutada materjale, mis on
sertifitseeritud rahvusvahelistes kvaliteediregistrites.
Pealisehituse raamistiku osad peavad olema kinnitatud roostevabast terasest neetide või
poltidega, roostevabast terasest valmistatud raamistiku osad võivad olla keevitatud (on
lubatud ainult roostevaba keevitus).
Põhiauto pealisehituse konstrueerimisel tuleb arvesse võtta sõitmise ajal šassiiraamis
esinevaid elastseid väändeid. Pealisehitus peab asetsema vaheraamil, mille kinnitus
Põhiauto šassiile vähendab pealisehituse konstruktsioonis tekkivaid elastseid väändeid.
Põhiauto pealisehituse konstrueerimisel tuleb arvestada ekspluatatsioonieal ette tulla
võiva detailide vahetamise vajadusega.
4.2 Pumbasüsteem
Põhiauto pumbasüsteem koosneb järgmistest komponentidest:
4.2.1.1 kustutusveepaak;
4.2.1.2 pump;
4.2.1.3 torustik;
4.2.1.4 imemissüsteem;
4.2.1.5 juhtimissüsteem;
4.2.1.6 külmlõikeseade;
4.2.1.7 vahusüsteem.
Pumbasüsteemis võib kasutada ainult pöördklapp (lubatud pronksist ja roostevabast
terasest klapiga) (ingl. k. butterfly valve), tuletõrje rõhuklapp (AWG pressure valves for
fire fighting pumps Shut-off device for pressure outlets of fire fighting pumps või
samaväärne) või siiber (ingl. k. gate valve) (AWG Fiting hydrant gate valve või
samaväärne) tüüpi toruarmatuuri (edaspidi nimetatud kraan). Kuulkraanide kasutamine
on lubatud alla 25 mm kraanide korral.
Ratas tüüpi kraani käepidemetel peavad olema küljes keerlevad pulk käepidemed,
millega on võimalik kiiresti kraani avada ja sulgeda. Rataskäepidemed peavad olema
Asahi/America Inc Plasgear™ hand wheel with SPEED HANDLE™ või samaväärsed.
Pumbasüsteemil (pump, torustik ja vahusüsteem v.a vahuainepaak) peab olema
automaatne tühjendussüsteem, mis peab rakenduma pumba välja lülitamise korral ning
mida peab saama juhtida ka juhtimissüsteemil oleva nupuga ja manuaalselt (avarii
olukordades kraane keerates).
Pumbasüsteemi pumbasisendid peavad olema pumba kaitsmiseks varustatud kergelt
ligipääsetavate võrksõeltega, mille silma läbimõõt võib olla maksimaalselt 8 mm.
Pumbasisendite alumised servad peavad mõõdetuna tasapinnast, kus Põhiauto seisab,
olema mitte madalamal kui 700 mm ja mitte kõrgemal kui pumba sisendi alumine serv.
Pumba peasisendid peavad olema kallutatud 10° allapoole tasapinna suhtes.
13
Kõik pumbasüsteemi kraanid ja juhtimisseadmed peavad paiknema Põhiauto
seitsmendas kapis.
Pumbasüsteemi kõik väljundid ja sisendid peavad paiknema Põhiauto pumba sisendite
ja väljundite kappides ja seitsmenda kapi all.
Pumbasüsteemi surveväljundite, sisendite ja vahusüsteemi kraanid ja liitmikud peavad
olema märgistatud. Märgistused lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
Pumbasüsteemi kahel surveväljundil peavad olema vooluhulgamõõdikud (KGK Corp
EMF-300A või samaväärne), mis peavad näitama surveväljundist väljuva vee hetke
kogust ja kogu tootlikkust.
4.2.10.1 Vooluhulgamõõtja tootlikkus tuleb kuvada l/min mõõtühikus.
4.2.10.2 Vooluhulgamõõtjal ei tohi olla anduris vee mõjul liikuvaid osi.
Kustutusveepaak:
4.2.11.1 kustutusveepaak peab olema plastist või roostevabast terasest, mis peab vastu pidama
Põhiauto liikumisega kaasnevatele elastsetele väänetele;
4.2.11.2 kustutusveepaak peab olema varustatud nivooanduriga;
4.2.11.3 kustutusveepaak peab mahutama vähemalt 2800 liitrit vett;
4.2.11.4 kustutusveepaak peab olema varustatud ülevoolutoruga, mis suubub Põhiauto põhja
alla ja mis peab välistama üle- ja alarõhu tekkimise paagi täitmisel ja tühjendamisel;
4.2.11.5 kustutusveepaak peab olema paagisisese hoolduse tegemiseks varustatud luugiga
kaetud avaga;
4.2.11.6 kustutusveepaagil peab olema võimalikult all servas (võimalusel paagi all) 5" veevõtu
ava pumbale;
4.2.11.7 kustutusveepaaki peab saama täita maksimaalsetel pööretel 3000 l/min 10 bar
pumbaga, kahe 20 meetrise 3" voolikuga;
4.2.11.8 kustutusveepaagi täitmisava peab asuma veepaagi ülemises servas ja peab olema
varustatud automaatse elektriliselt käitatava aeglaselt sulguva (minimaalselt viis
sekundit) kraaniga (tehnilise kirjelduse lisa 1 K1), mis sulgeb paagi täiteava veepaagi
täitumisel ning avab selle kui vajutada nuppu juhtimissüsteemil. Nimetatud kraani
peab saama lihtsalt avada ja sulgeda ka käsitsi (avarii olukorras).
Pump:
4.2.12.1 Põhiautol peab olema pump (Fire-fighting centrifugal pump), mis vastab standardi
EVS-EN 1028-1 – FPN 10 – 3000 pumba nõuetele;
4.2.12.2 pump peab olema paigaldatud Põhiautole nii, et pumba töötamisel tekkiv vibratsioon
ei kahjustaks pumpa, alusautot ega pealisehitust;
4.2.12.3 pump peab olema paigaldatud Põhiauto 7 (seitsmendasse) kappi;
4.2.12.4 pumba töörõhu vahemik peab olema 3 kuni 15 bar-i;
4.2.12.5 pumbasisendisse peab saama anda vähemalt 5 bar rõhu;
4.2.12.6 pumba tootlikkus veepaagist peab olema vähemalt 3000 L/min;
4.2.12.7 pump, juhtimissüsteem ja selle käitusmehhanism peab olema konstrueeritud nii, et
pumba väljundrõhk ei muutuks rohkem kui ± 5% olenemata pumba tootlikkuse
kõikumisest;
14
4.2.12.8 pumpa peab saama pumba töötamise ajal anda lisatoite vähemalt 3000 L/min;
4.2.12.9 pump peab töötamise tulemusel kuumenenud vee suunama kustutusvee paaki. Alla
+35°C temperatuuri korral ei tohi pump vett kustutusvee paaki lasta;
4.2.12.10 pump peab olema käitatav Põhiauto mootoriga.
Imemissüsteem:
4.2.13.1 imemissüsteemi minimaalne imemiskiirus (kuni pumbasurve saavutamiseni)
kasutades 5" 8 meetri pikkust imivoolikut peab olema 6 meetrisel imemiskõrgusel kuni
40 sekundit;
4.2.13.2 imemissüsteem peab tagama imemise ka 8 meetrise kõrguse korral;
4.2.13.3 imemissüsteem peab automaatselt tööle rakenduma pumba töötamise ajal, kui
pumbapeasisend on avatud ja pumbas puudub töörõhk;
4.2.13.4 imemissüsteem peab olema käsitsi sisse ja välja lülitatav;
4.2.13.5 imemissüsteem peab olema võimeline imema imivooliku vett täis suletud pumba
peasisendi korral;
4.2.13.6 imemissüsteemist ei tohi seisva pumba ja lahtise paagikraani korral joosta vett
väljapoole Põhiautot.
Juhtimissüsteem:
4.2.14.1 juhtimissüsteemi peab saama lihtsalt opereerida tuletõrjujakindaid kandes ja
maapinnal või astmelaual olles;
4.2.14.2 kõigil juhtimissüsteemi lülititel peavad olema töös ja seisaku indikaatortuled;
4.2.14.3 kõikidel juhtimisseadmetel (lülitid, kraanid vm) peab olema arusaadav tähistus
(piltsümbol, värv, tekst vm) (tähistuse disain ja arusaadavus lepitakse poolte vahel
kokku lepingu täitmise käigus);
4.2.14.4 juhtimissüsteemil peab olema nupp kustutusveepaagi täitekraani K1 (toodud tehnilise
kirjelduse lisas 1) avamiseks;
4.2.14.5 juhtimissüsteemil peab olema pumba surveväljundi rõhu juhtimisseade;
pumba surveväljundi rõhu juhtimisseade peab võimaldama valitud rõhu
hoidmist automaatselt, olenemata pumba tootlikkuse muutumisest;
pumba surveväljundi rõhu juhtimisseade peab Põhiauto mootori pöörded
automaatselt alandama miinimum tasemele, kui pumbas puudub vesi;
juhtimisseadmel peavad olema rõhu reguleerimiseks nupp või nupud;
pumba surveväljundi rõhku peab saama reguleerida vahemikus 3-15 bar
(reguleerimise intervall 1 bar);
pumba surveväljundi rõhu juhtimisseadme lähedal peab olema pumba
surveväljundi rõhu näidik, mille mõõtühikuks on bar ja mis peab võimaldama
tuvastada näitu 0,5 bar-i täpsusega ning mille mõõtevahemik on 0 – 25 bar-i;
4.2.14.6 juhtimissüsteemil peab olema pumba tööle rakendamise ja seisma jätmise
juhtimisseade (lüliti);
4.2.14.7 juhtimissüsteemil peab olema pumba ja torustiku tühjendussüsteemi avamise ja
sulgemise lüliti;
15
4.2.14.8 juhtimissüsteemil peab olema imemissüsteemi tööle rakendamise ja seisma jätmise
juhtimisseade (lüliti);
4.2.14.9 juhtimisseadme lähedal peavad olema pumba sisendi rõhu näidikud, mille
mõõtühikuks on bar ja mis peavad võimaldama tuvastada näitu 0,1 bar-i täpsusega
ning mille mõõtevahemik on -1 – 15 bar-i. Nimetatud näidikutest üks peab näitama
rõhku enne kraani K9 (toodud tehnilise kirjelduse lisas 1) ja teine pärast kraani K9;
4.2.14.10 juhtimissüsteemil peab olema vahuainepaagi täitmis- ja tühjendamisava avamise
ja sulgemise juhtimisseade (lüliti);
4.2.14.11 juhtimissüsteemil peab olema vahuainepaagi vahu võtmise ava avamise ja
sulgemise juhtimisseade (lüliti);
4.2.14.12 juhtimissüsteemil peab olema kustutusveepaagi nivoo näidik;
4.2.14.13 juhtimissüsteemil peab olema vahuainepaagi nivoo näidik;
4.2.14.14 juhtimissüsteemil peab olema Põhiauto mootori õlirõhunäidik;
4.2.14.15 juhtimissüsteemil peab olema Põhiauto mootori jahutusvedeliku temperatuuri
näidik;
4.2.14.16 juhtimissüsteemil peab olema Põhiauto mootori pöörete näidik;
4.2.14.17 juhtimisseadmetega opereerimiseks peavad olema paigaldatud seitsmendasse
kappi selgitavad kleebised;
Külmlõikeseade:
4.2.15.1 Põhiautole peab olema paigaldatud seitsmendasse kappi külmlõikeseade (Cold Cut
Systems AB, Intervent Corp. Sp. z o.o. seadmed). Kui seitsmendasse kappi ei ole
võimalik külmlõikeseadet paigaldada, siis lepivad pooled lepingu täitmise käigus
kokku külmlõikeseadme uue asukoha;
4.2.15.2 külmlõikeseade peab töötama Põhiauto mootori jõul;
4.2.15.3 kõik külmlõikeseadme osad peavad olema roostevabast materjalist;
4.2.15.4 külmlõikeseadme töörõhk peab kasutades lõikamise joatoru olema ligikaudu 300 bar-
i ja kasutades kõrgsurvejoatoru ligikaudu 80 – 90 bar-i. Erinevate rõhkude valiku peab
saama teha külmlõikesüsteemi juhtimispaneelil;
4.2.15.5 külmlõikeseadme tootlikus peab olema ligikaudu 60 l/min;
4.2.15.6 külmlõikeseade peab saama veetoite Põhiauto kustutusveepaagist (tehnilise kirjelduse
lisa 1 T14);
4.2.15.7 külmlõikeseadmel peab olema 80 meetri pikkuse voolikuga voolikupool, mis peab
olema elektrimootoriga keritav;
4.2.15.8 külmlõikeseadmega peab saama lõigata, kasutades abrasiivainet, vähemalt 4 minutit
järjest;
4.2.15.9 külmlõikeseade peab olema paigaldatud Põhiautole nii, et selle töötamisel tekkiv
vibratsioon ei kahjustaks külmlõikeseadet, alusautot ega pealisehitust;
4.2.15.10 külmlõikesüsteemiga peavad kaasas olema voolikupoolil oleva voolikuga
kiirühendusliitmikega lihtsasti ühendatavad joatorud:
16
lõikamise joatoru:
4.2.15.10.1.1 lõikamise joatoru peab olema ergonoomiline (õlga sobima), et ohjeldada
võimalikult lihtsasti joatoru joast tekkivat reaktsioonijõudu;
4.2.15.10.1.2 lõikamise joatoru peab saama juhtida (abrasiivi lisamine vette, joa avamine)
joatoru pealt;
4.2.15.10.1.3 lõikamise joatoru töörõhk peab olema ligikaudu 300 bar-i ja tootlikkus 60
l/min;
4.2.15.10.1.4 lõikamise joatoru joapikkus peab olema vähemalt 30 m.
kõrgsurvejoatoru:
4.2.15.10.2.1 kõrgsurvejoatoru peab olema ergonoomiline;
4.2.15.10.2.2 kõrgsurvejoatoru töörõhk peab olema ligikaudu 80 – 90 bar-i ja tootlikkus 40
l/min;
4.2.15.10.2.3 kõrgsurvejoatoru peab saama avada ja sulgeda joatorult;
4.2.15.10.2.4 kõrgsurvejoatoru peab tekitama nii kompakt kui ka lehvik/pihustatud joa.
4.2.15.11 külmlõikeseadme kõikidel portatiivsetel komponentidel peavad olema hoidjad;
4.2.15.12 külmlõikeseadme juhtimispaneeli kõikidel juhtimisseadmetel (lülitid, kraanid
vm) peab olema arusaadav tähistus (piltsümbol, värv, tekst vm). Tähistuse disain ja
arusaadavus lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
Vahusüsteem:
4.2.16.1 Põhiauto peab olema varustatud ühe vahuaine paagiga, mis võib olla integreeritud
kustutusveepaagiga;
4.2.16.2 vahuaine paagi maht peab olema vähemalt 200 L;
4.2.16.3 vahuaine paak peab olema varustatud ülevoolu toruga, mis suubub Põhiauto põhja alla
ja mis välistab üle- ja alarõhu tekkimise paagi täitmisel ja tühjendamisel;
4.2.16.4 tugeva kiirenduse, kiire sõidu või pidurdamise tagajärjel ei tohi vahuaine paagist välja
voolata ja paak puruneda;
4.2.16.5 vahuaine paagi täitmis-ja tühjendamisava peab olema varustatud automaatse kraaniga
(tehnilise kirjelduse lisa 1 K2), mis sulgub vahuainepaagi täitumisel ja avaneb nuppu
vajutades. Nimetatud kraani peab saama avada ja sulgeda käsitsi (kraani keerates);
4.2.16.6 vahusüsteemi täite- ja tühjendustoru (tehnilise kirjelduse lisa 1 T1) peab olema
vähemalt 1,5" läbimõõduga ja suubuma pealisehituse seitsmenda kapi alla ning mille
suudmes peab olema Gost 50 liitmik (tehnilise kirjelduse lisa 1 L1) koos vastava
samast materialist sulgurliitmikuga;
4.2.16.7 vahuainepaagi vahu võtmise ava peab olema varustatud kraaniga (tehnilise kirjelduse
lisa 1 K3), mida peab saama avada ja sulgeda nuppu vajutades ja käsitsi kraani keerates
(avarii olukordades);
4.2.16.8 vahusüsteemi sisese vahu toru (tehnilise kirjelduse lisa 1 T3) (vahuaine paagist tulev)
peab olema vähemalt 1,5" läbimõõduga ja sellel peab olema tagasilöögiklapp
(tehnilise kirjelduse lisa 1 TLK2), et takistada vee sattumist vahuainepaaki. Nimetatud
toru peab olema ühendatud vahupaagist vahu võtmise ava kraaniga;
17
4.2.16.9 vahusüsteemi vahusegisti peab töötama jugapumba põhimõttel ja peab suutma
doseerida vahuainet vastavalt pumba tootlikkusele;
4.2.16.10 vahusegisti sisend peab olema toruga (tehnilise kirjelduse lisa 1 T4) ühendatud
pumba surveväljundiga, millel peab olema käsitsi avatav ja suletav kraan (tehnilise
kirjelduse lisa 1 K4);
4.2.16.11 vahusegisti väljund peab olema toruga (tehnilise kirjelduse lisa 1 T5) ühendatud
pumba peasisendiga, millel peab olema tagasilöögiklapp (tehnilise kirjelduse lisa 1
TLK3),
4.2.16.12 vahusüsteem peab võimaldama vedelate ja geeljate sünteetiliste ja proteiin-
vahuainete kasutamist;
4.2.16.13 vahusüsteem peab olema kogu pumba tootlikkust ja surveväljundeid hõlmav;
4.2.16.14 vahusüsteem peab doseerima vastavalt pumba tootlikkusele 0,1 kuni 0,3 %, 1%
ja 3 % vahulahust;
4.2.16.15 vahusüsteem peab olema võimeline iseseisvalt imema vahuainet vahuaine
paagist ja välisanumast;
4.2.16.16 välisvahu väliseks imemiseks peab Põhiautol olema 2" 7 m pikkune läbipaistev
voolik, mille mõlemas otsas on Gost 50 voolikuliitmik. Lisaks peab Põhiautol olema
1" läbimõõduga 50 cm pikkune toru, mille ühes otsas peab olema Gost 50 liitmik ja
teine ots peab olema lõigatud 45° nurga alla;
4.2.16.17 vahusüsteem peab olema läbipestav;
läbipesusüsteem peab hõlmama kogu vahusüsteemi;
läbipesusüsteem peab tööle rakenduma käsitsi kraani (tehnilise kirjelduse
lisa 1 K5) keerates (tehnilise kirjelduse lisa 1 T13);
4.2.16.18 vahuainepaagi täitmiseks peab Põhiautol olema vahuainepaagi täitmise pump
LUTZ B2 (230V) või samaväärne ja sellel peab olema surveväljundis Gost 50 liitmik;
4.2.16.19 vahusegisti ei tohi tekitada pumbasüsteemis üle 10% survekadusid.
Torustik:
4.2.17.1 torustik peab vastu pidama töörõhule vähemalt 16 bari;
4.2.17.2 kustutusveepaaki ja pumpa ühendav toru (tehnilise kirjelduse lisa 1 T6) (paagitoru)
peab paiknema pealisehituse seitsmendas kapis ja selle läbimõõt võib olla
minimaalselt 5". Antud torul peab olema käsitsi kergesti avatav ja sulgetav ning
ligipääsetav 5" kraan (tehnilise kirjelduse lisa 1 K6);
4.2.17.3 kustutusveepaagi täitmiseks peab olema kaks 3" täitetoru (tehnilise kirjelduse lisa 1
T7 ja T8), mille sisendid peavad paiknema sisendite ja väljundite kappides ja mille
otstes peavad olema Gost 80 liitmikud (tehnilise kirjelduse lisa 1 L3 ja L4). Sisendite
ja nende kraanide täpsed asukohad lepivad pooled kokku lepingu täitmise käigus.
Sisenditele peavad olema paigaldatud 3" käsitsi avatavad ja suletavad kraanid
(tehnilise kirjelduse lisa 1 K7 ja K8). Nimetatud torud peavad olema ühendatud
kustutusveepaagi täiteava kraaniga (tehnilise kirjelduse lisa 1 K1);
4.2.17.4 pumbal peab olema kolm 5" pumbapeasisendit (tehnilise kirjelduse lisa 1 T9), mille
suudmetes peavad olema Storz 125 liitmikud (tehnilise kirjelduse lisa 1 L5, L6 ja L7)
koos hõrendust pidavate sulgurliitmikega. Pumba peasisendid peavad paiknema
pumba sisendite ja väljundite kappides ja seitsmenda kapi all. Pumba peasisenditel
18
peab olema käsitsi avatav ja suletav kraan (tehnilise kirjelduse lisa 1 K9). Pumba
peasisendite ja nende kraanide täpse paigutuse lepivad pooled kokku lepingu täitmise
käigus;
4.2.17.5 pumba peasisendil peab olema rõhuklapp (tehnilise kirjelduse lisa 1 RK1), mis peab
avanema üle 5 bar-se rõhu korral ja peab välistama üle 5 bar-se rõhu tekkimist
pumbasisendil. Rõhuklapp peab pidama alarõhku. Rõhuklapi avanemisrõhku peab
saama reguleerida kuni 10 bar-ni. Rõhuklapp peab olema automaatne mehhaaniliselt
töötav rõhuklapp, mille reguleerimise samm on 1 (üks) bar;
4.2.17.6 pumbal peab olema surveväljundist kustutusveepaagi täiteavasse 2,5" toru (tehnilise
kirjelduse lisa 1 T10) (paagitäide), mida peab saama avada ja sulgeda ning vooluhulka
reguleerida käsitsi kraaniga (tehnilise kirjelduse lisa 1 K10);
4.2.17.7 pumbal peab olema neli 2,5" surveväljundit (tehnilise kirjelduse lisa 1 T11), mis
peavad paiknema pumba sisendite ja väljundite kappides ning millest kolmel peavad
olema Gost 80 ja ühel Storz 100 liitmikud (tehnilise kirjelduse lisa 1 L8, L9, L10 ja
L11). Surveväljunditel peavad olema eraldi käsitsi keeratavad kraanid (tehnilise
kirjelduse lisa 1 K11, K12, K13 ja K14). Surveväljundite ja nende kraanide täpne
paigutus lepitakse poolte vahel lepingu täitmise käigus eraldi kokku;
4.2.17.8 mõlemas pumba sisendite ja väljundite kapis peab olema kaks 3" (tehnilise kirjelduse
lisa 1 T12) pumba lisasisendit, mille suudmetes peavad olema Gost 80 liitmikud
(tehnilise kirjelduse lisa 1 L12, L13, L14 ja L15) koos hõrendust pidavate
sulgurliitmikega. Pumba lisasisenditel peavad olema käsitsi avatavad ja suletavad
kraanid (tehnilise kirjelduse lisa 1 K15, K16). Pumba lisasisendite ja nende kraanide
täpne paigutus lepitakse poolte vahel lepingu täitmise käigus kokku. Pumba
lisasisendid peavad suubuma otse pumpa ja need ei tohi sõltuda pumba peasisendi
kraanist (tehnilise kirjelduse lisa 1 K9).
4.3 Pealisehituse küttesüsteem
Pealisehitus peab olema varustatud õhuküttesüsteemiga.
Küttesüsteem peab automaatselt tööle rakenduma, kui temperatuur langeb alla +1°C.
Küttesüsteemi ettenähtud töötsükkel (tootja poolne nõue) peab olema tagatud igal juhul
olenemata, kas Põhiauto mootor töötab või mitte.
Küttesüsteemi peab saama tööle panna ja seisma jätta Põhiauto kabiinis juhile mugavast
kohast. Täpse paigutuse lepivad pooled kokku lepingu täitmise käigus.
Küttesüsteemi töötamise ajal peab kabiinis ja pumbasüsteemi juhtimissüsteemil põlema
märgutuli.
Küttesüsteem peab kasutama Põhiauto kütusesüsteemi kütust.
4.4 Pealisehituse valgustusseadmed
Lisatuled ja töövalgustid:
4.4.1.1 Põhiauto kõikidel külgedel (ka ees ja taga) peab olema vähemalt kaks LED
töövalgustit (hajusvalgustusprožektorid), mis peavad tagama maapinna valgustatuse
Põhiauto ümber kuni 5 m kauguseni 10 lx;
19
kõikide käesolevas tehnilises kirjelduses käsitletud LED valgusallikate puhul
peab olema tagatud valgusallika piisav jahutus, et oleks tagatud pikaealisus;
töövalgustid peavad olema kinnitatud Põhiautole maapinnast võimalikult
kõrgele;
töövalgusteid peab olema võimalik lülitada eraldi külgede kaupa kabiinist
juhi kohalt ja pealisehituse seitsmendast kapist juhtimispaneelilt.
Valgustusmast:
4.4.2.1 Põhiautol peab olema pneumaatiliselt ülestõstetav ja elektrooniliselt juhitav
(horisontaalselt ja vertikaalselt) nelja erinevasse suunda valgustav LED
valgustusmast, mis peab tagama maapinna valgustatuse Põhiauto ümber kuni 25 m
kauguseni 10 lx. Juhul, kui valgustusmast valgustab 360° ulatuses, siis ei ole
valgustusmasti horisontaalne liikumine nõutav;
valgustusmast peab maksimaalses tööasendis asuma Põhiauto katusest
vähemalt 2,5 m kõrgusel;
valgustusmast peab olema horisontaalselt ja vertikaalselt juhitav Põhiauto
seitsmendas kapis asuvalt teisaldatavalt juhtimispaneelilt;
valgustusmastil peab olema kaitseseade, mis välistab valgustite töö, kui mast
ei ole tööpositsioonis;
Põhiauto seisupiduri vabastamisel peab valgustusmast lülituma vooluvõrgust
välja ja automaatselt laskuma transpordiasendisse;
kabiinis peab olema hoiatustuli, mis näitab, et valgustusmast ei ole
transpordiasendis. Kui valgustusmast ei ole transpordiasendis pärast Põhiauto
seisupiduri vabastamist peab tööle hakkama lisaks hoiatustulele ka
hoiatussignaal;
valgustusmasti tipus peavad olema tuule kiiruse ja suuna ning
õhutemperatuuri andurid, mille andmeid peab saama näha pealisehituse
seitsmendast kapist juhtimissüsteemilt või kabiinis. Nimetatud andureid võib
kooskõlastatult PÄA-ga paigaldada mujale juhul, kui on tagatud mõõdetavate
näitajate samaväärne mõõtetulemus.
4.5 Vints
Põhiauto ette peab olema paigaldatud elektriline vints, mis ei tohi jääda välja auto
gabariitidest (lubatud auto kogu pikkusest).
Vintsi tõmbejõud peab olema vähemalt 40 000 N.
Vintsil peab olema juhtmevaba distantsjuhtimispult.
Vintsi peab olema võimalik käsitsi lahti vedada.
Vintsil peab olema nööri suunaja, mis tagab poolile ühtlaselt kerimise.
Vintsil peavad olema suunajad, et oleks tagatud nurga all tõmbamine.
Vints peab olema varustatud piduriga, seiskamisel ei tohi vints vabalt joosta.
Vintsi nööri kasulik pikkus peab olema vähemalt 25 meetrit, seejuures peab poolile
jääma veel 2 meetrit. Poolile jääv tross/nöör peab olema märgistatud teise värviga.
Vintsi nöör peab olema võimalikult pehme, et see poolil lahti ja sõlme ei jookseks.
20
Vintsi nöör peab olema vastupidav abrasiivsele materjalile.
Vintsil peab olema plokk tõmbejõu suurendamiseks.
5 NÕUDED PEALISEHITUSE KAPPIDELE JA VARUSTUSE
PAIGUTAMISELE
5.1 Üldist
Varustuse korrapäraseks paigutamiseks ja kapiruumi ratsionaalseks kasutamiseks on
pakkuja kohustatud kasutama liikuvaid vaheseinu, sahtleid, riiuleid, kappide külgesid
ja tagaseinu ning muid Põhiauto tootja poolt PÄA-le väljapakutud lahendusi. Pinnad
kuhu varustus kinnitatakse peavad olema EN 573 standardile vastavast anodeeritud
alumiiniumist või EN 10088 “Stainless steels” standardile vastavast roostevabast
terasest. Kõikide liikuvate osade konstruktsioonid peavad olema roostevabast terasest.
Pealisehituse kappide horisontaalpinnad peavad olema EN 10088 “Stainless steels”
standardile vastavast siledast roostevabast terasest.
Pealisehituse kapid peavad olema ülerõhustatud selliselt, et oleks välistatud tolmu
sattumine kappidesse.
Pealisehituse kappide põhjad peavad olema kapi uste poole kaldega, et vesi valguks
kappidest välja.
Pealisehituse kappe peab saama pesta survepesuriga.
PÄA-l peab olema võimalus vajadusel kappides olevaid riiuleid, vaheseinu ja sahtleid
ümber paigutada ning varustuse kinnitusi ümber tõsta.
Varustuse kinnitused peavad tagama kiire ja mugava varustuse kättesaamise ning sõidu
ajal paigal püsimise. Varustuse kinnituste asukohad ja lahendused lepitakse poolte vahel
kokku lepingu täitmise käigus.
Pealisehituse kappidesse varustuse paigaldamisest üle jääva ruumi korral peab pakkuja
paigaldama riiulid koos plastik kastide ja nende kinnitustega. Täpne vajadus lepitakse
poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
Kõigi luukide, kappide, lastimisaluste jms juures olevad käepidemed, ukselingid ja/või
käsipuud peavad olema ehitatud arvesse võttes päästekinnaste kasutamist.
Kapi ukse avanemisest peab andma märku hoiatustuli kabiinis ja seisupiduri
vabastamisel peab lisaks hoiatustulele tööle hakkama ka hoiatussignaal.
Kappide sügavus peab olema vähemalt 550 mm.
Kappide 1, 3, 4 ja 6 põhja kõrgus maapinnatasandilt ei tohi olla suurem kui 600 mm ja
väiksem kui 300 mm.
Kappide 2, 5 ja 7 põhja kõrgus maapinnatasandilt ei tohi olla suurem kui 1400 mm.
Pealisehitusel peab olema seitse pluss kaks kappi.
Pealisehituse kappide numeratsioon jaguneb järgmiselt:
5.1.15.1 esimene kapp on Põhiauto juhipoolsel küljel olev kabiinile kõige lähemal asuv kapp,
teine ja kolmas on sellest järgmised kapid;
5.1.15.2 neljas kapp on Põhiauto juhi kaassõitja poolsel küljel olev kabiinile kõige lähemal
asuv kapp, viies ja kuues on sellest järgmised kapid;
21
5.1.15.3 seitsmes kapp on Põhiauto taga asuv kapp.
Pumba sisendite ja väljundite kapid paiknevad eraldi kolmanda ja kuuenda kapi all,
mille põhja kõrguse nõue maapinnalt on toodud punktis 5.1.12.
5.1.16.1 Antud kappide ruumikuse tagamiseks on lubatud eirata standardis ettenähtud tõusu- ja
mahasõidunurka.
Kappide numeratsioon on visualiseeritud alloleval joonisel:
Pealisehituse kappide ülaservas, usterullide taga, peavad olema kaks kappe läbivat
imivoolikute pinalit, mille väljundid suubuvad Põhiauto taga seitsmendas kapis või läbi
tagumise seina (sel juhul nõutud luukide olemasolu).
5.1.18.1 Voolikupinalid peavad olema vastupidavast materjalist, ventileeritud ja need peavad
mahutama kaks 4 meetrist 125 mm imivoolikut, millel on 125 Storz liitmikud ning
ühel neist otsas madala vee imisõel.
Pealisehituse kapis (millises, lepitakse kokku lepingu täitmise käigus) peab olema
väljatõmmatav sein, kuhu peab olema kinnitatud käte pesemiseks maapinna poole
suunatud väljundiga kuulkraan. Kraan peab saama veetoite kustutusveepaagist. Seinal
peavad olema kinnitused vedela seebi pudelile ja niiskete salvrätikute pakile.
Päästevarustus ja selle paigutus Põhiautol on kirjeldatud tehnilise kirjelduse lisas 2 ja
elektrooniline varustus lisas 3. PÄA poolt tehnilises kirjelduses esitatav kappide sisu
kirjeldus ei pruugi olla lõplik ning võib muutuda vastavalt päästeteenistuse
operatiivtaktikalistele vajadustele ning PÄA poolt heaks kiidetud edukaks tunnistatud
pakkumuse esitanud pakkuja ettepanekutele.
5.2 Kappide uksed
Uksed peavad olema suunaga alt üles avatavad ruloouksed, mis võivad kappide allosas
olla kombineeritud ülevalt alla avanevate astmelaud luukidega. Pumba sisendite ja
väljundite kappide luukide lahendus lepitakse kokku poolte vahel lepingu täitmise
käigus.
Uksed peavad olema valmistatud EN 573 “Aluminium and Aluminium Alloys – Cemical
Composition and Form of Wrought Products” ja EN 12020 standarditele vastavast
anodeeritud alumiiniumist.
Uksed peavad olema tolmu- ja pritsmekindlad, vältimaks kapi sisemuse määrdumist.
Uksed peavad olema kõrvalistele isikutele juurdepääsu takistamiseks lukustatavad.
Uste ja luukide lukustused peavad olema konstrueeritud nii, et oleks välistatud mustuse
kogunemine ja külmumine.
Uste fikseerimisemehhanism peab olema tugev, fikseerimisemehhanismi valikul tuleb
arvesse võtta sõidu ajal tekkida võivaid väändeid.
1 2 3
S/V
4 5 6
S/V
7
Vaade vasakult Vaade paremalt Vaade tagant
22
Ukse sulgur ja käepide peavad olema nn torukinnitusega (barlock).
Uksel peab olema rihm ukse allatõmbamiseks.
Astmelaud luugid peavad olema kaetud libisemiskindla materjaliga.
Astmelaud luugid peavad avatud asendis taluma vähemalt 200 kg suurust koormust.
Astmelaud luugi lukustusmehhanismi peab saama avada kapist seest, et vältida selle
külmumist talvisel ajal.
5.3 Kappide valgustus
Põhiauto pealisehituse kapid peavad olema varustatud LED valgustitega, mis
valgustavad igat riiuli tasapinda ja mis kergendab varustuse käsitsemist ka
pealisehitusest vähemalt 1 m kaugusel.
Kappide valgustus peab sisse ja välja lülituma kapiuste avamisel ja sulgemisel
automaatselt.
Kappide valgustid peavad olema kaitstud mehaaniliste vigastuste eest.
Kappide valgustuse täpsemad lahendused ja asukohad lepivad pooled kokku lepingu
täitmise käigus.
5.4 Pealisehituse katus
Pealisehituse katusele standardiga ettenähtud käimisala võib teha väiksemaks kui see
on varustuse paigutamisega põhjendatud. Täpne varustuse paigutus lepitakse kokku
lepingu täitmise käigus.
Katusele ronimiseks peab pealisehituse taha mõlemale poole serva olema paigaldatud
libisemiskindel redel.
Pealisehituse katusel peab olema kaks lifti, mis võimaldavad päästevarustust katuselt
maha võtta maatasapinnal seistes.
5.4.3.1 Liftid peavad olema valmistatud EN 10088 “Stainless steels” standardile vastavast
roostevabast terasest.
5.4.3.2 Liftidele paigaldatav varustus on: pinnaltpäästelaud, kaks imivoolikut 77", madala vee
imisõel 75", jätkredel, päästeritv ja tõmberedel.
5.4.3.3 Liftide täpse tehnilise lahenduse ja varustuse paigutuse lepivad pooled kokku lepingu
täitmise käigus.
Pealisehituse katusel peab olema EN 573 standardile vastavast anodeeritud
alumiiniumist varustusekast.
5.4.4.1 Varustusekast peab olema võimalikult suur ja selle luugid peavad avanema kahes osas.
5.4.4.2 Varustusekast peab olema kahetasandiline, mille madalamale tasandile peab saama
lapata auto sõidusuunaga ristipidi 100 mm läbimõõduga 20 m pikad Storz 100
liitmikega 10 voolikut. Varustusekasti tagumine sein on luuk, mille kaudu saab
vooliku kastist välja tõmmata. Varustusekast peab olema konstrueeritud nii, et see ei
takistaks voolikute kinnijäämist kastist väljatõmbamisel.
5.4.4.3 Varustusekasti kahe tasandi vahelist põrandlage peab saama kahes eraldi osas kergesti
üles tõsta või eemaldada.
5.4.4.4 Varustusekasti täpne tehniline lahendus ja varustuse paigutus lepitakse poolte vahel
kokku lepingu täitmise käigus.
23
6 NÕUDED KABIINILE
6.1 Üldist
Põhiauto peab olema alusauto tootja seeriatootmises oleva standardse neljaukselise
meeskonnakabiiniga “Crew Cab”.
Meeskonnaruumi sisepikkus peab olema vähemalt 1450 mm mõõdetuna tagumises
asendis oleva juhiistme istumispadja tagumisest otsast kuni kabiini tagumise seinani.
Kabiini siselaius peab olema mõõdetuna uste postide vahel õlgade kõrguselt vähemalt
1950 mm.
Kabiini sisekõrgus põranda ja lae vahel peab olema vähemalt 1500 mm.
Kabiini peab saama üles tõsta ilma varustust välja võtmata.
Kabiinil olevate sissepääsude juures olevad käepidemed, ukselingid ja/või käsipuud
peavad olema ehitatud arvesse võttes päästekinnaste kasutamist.
Kabiini põrandate ja panipaikade pinnad peavad olema kulumiskindlast materjalist.
Pind peab olema kergesti hooldatav ja vastupidav.
Kabiinil peab olema väline päikesekaitse (tuuleklaasi kohal asuv sirm), mis ei tohi
tekitada märgutulede peegeldusi kabiini esiklaasile.
Kabiini meeskonnaruumi laes peab olema kogu kabiini laiuses torutüüpi käsipuu.
Kabiini meeskonnaruumi põrandal peab olema vähemalt üks liigvee äravoolutrapp,
mille suue peab suubuma Põhiauto alla.
6.2 Ohutusnõuded
Iga istekoht peab olema varustatud kolmepunkti turvavööga.
6.2.1.1 Turvavööd peavad olema punast värvi (selgelt eristatav ümbritsevast keskkonnast).
6.2.1.2 Turvavööd peab olema lihtne kasutada, turvavöö pikkus peab olema täisvarustuses
päästjale paras.
Põhiauto roolil peab olema turvapadi.
Juhi kõrvalistuja istekoha ees armatuuril ei tohi olla turvapatja.
Varustus ja sisustus peab olema kinnitatud nii, et oleks välditud selle lahti pääsemine ja
päästjate vigastamine liiklusõnnetuse korral.
Kabiinis olevatel panipaikadel peavad olema luugid ja uksed või muud samaväärsed
lahendused, mis avarii olukorras ei või ise avaneda. Täpsem luukide ja uste vajadus ja
lahendus lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
6.3 Istekohad
Kabiinis peab olema kuus istekohta. Ees on juhiiste (autojuht) ja kõrvalistuja iste
(päästemeeskonna vanem). Taga on istmerida sõidusuunas nelja istmega (neli päästjat).
Põhiauto istmete (va autojuhi iste) seljatugede sees peavad olema kinnitussüsteemid
suruõhu hingamisaparaatide Interspiro QS-II, mis on varustatud ühe 6,8 liitrise
kergballooniga, kinnitamiseks.
6.3.2.1 Hingamisaparaatide kinnitussüsteemi kõrgust peab saama reguleerida.
6.3.2.2 Hingamisaparaatide kinnitussüsteemi balloonide hoidikuid peab saama reguleerida, et
oleks võimalik kasutada erineva läbimõõduga balloone.
24
6.3.2.3 Hingamisaparaatide kinnitussüsteemis olevat hingamisaparaati peab saama selga
panna sõidu ajal lihtsasti.
Istmed peavad olema mugavad ja olema kaetud pestava, libisemiskindla, vett mitte
imava ning vastupidava materjaliga.
Autojuhi iste peab sobima erineva kaalu ja pikkusega juhtidele. Iste peab olema
reguleeritav ja peab tagama juhile võimaluse maksimaalselt oma istet mugavasse ja
pingevabasse sõiduasendisse sättida.
6.4 Uksed
Kabiini kõik uksed peavad olema lukustatavad kesklukustussüsteemiga.
6.4.1.1 Kesklukustuse juhtimine peab välistama juhusliku uste lukustamise.
6.4.1.2 Põhiautol peab olema kaks komplekti võtmeid.
Uste sisepind peab olema pestav (näiteks plastik).
Kabiini esimeste uste aknad peavad olema elektriliselt avanevad.
Uste aknad peavad olema kiletatud turvakilega 3M Safety Film S70, et avarii olukorras
klaas ei muutuks kildudeks (turvakile). Täpne akende kiletamise lahendus lepitakse
kokku lepingu täitmise käigus.
6.5 Peeglid
Põhiauto tahavaatepeeglid peavad olema elektriliselt reguleeritavad.
Põhiauto tahavaatepeeglid peavad olema elektrilise soojendusega.
Autojuhi ja kõrvalistuja (päästemeeskonna vanem) akna kohal peab olema teljepeegel.
Põhiauto mõlemal küljel peavad olema suure vaatenurgaga peeglid, mis peavad olema
elektrilise soojendusega.
Kõrvalistuja pool peab olema esinurga peegel.
6.6 Varustuse panipaigad kabiinis
Varustuse panipaikade, riputite ja hoidikute kinnitused peavad välistama avarii korral
varustuse lahti pääsemise.
Panipaikade käepidemed ja ukselingid peavad olema ehitatud arvesse võttes
päästekinnaste kasutamist.
Päästjate istmerea all peab olema panipaik.
6.6.3.1 Panipaik peab mahutama kahte pinnaltpääste varustusekotti.
6.6.3.2 Panipaigast peab varustuse kättesaamine olema kiire ja lihtne.
6.6.3.3 Panipaiga lahendus lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
6.6.3.4 Päästjate istmerea all olev panipaik peab olema ventileeritud.
Juhi ja kõrvalistuja istmete taga peab olema meeskonnale panipaikade riiul, mis eraldab
kabiini kaheks.
6.6.4.1 Panipaikade riiulid peavad olema varustatud rullikustega, võrkude või samaväärse
lahendustega, mis lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
6.6.4.2 Panipaikade riiulil peab olema ette nähtud ruum ja kinnitused kohvrile, mille mõõdud
on 500 mm (laius), 250 mm (sügavus) ja 400 mm (kõrgus).
25
Juhi ukseposti küljes peab olema riputi gaasimaski riputamiseks.
Päästjate istmerea ees üleval laes peab olema panipaikade riiul.
Kabiini paigaldatud panipaigad ei tohi vähendada kabiini minimaalseid ettenähtud
mõõtmeid.
Panipaikade seinad ja põhi peavad olema polsterdatud (kolina vältimiseks) vett
mitteimava, libisemiskindla ja kergesti puhastatava materjaliga.
Suletud panipaigad peavad olema valgustatud LED tüüpi valgustitega, mis peavad
süttima panipaikade avamisel.
Kabiinis peavad olema isikukaitsevarustuse (kiivrid, kindad, vööd jne) riputid/hoidikud.
Autojuhile ja kõrvalistujale kättesaadavas kohas (kahe istme vahel) peavad paiknema
sahtlid ja riiulid erinevas formaadis dokumendikaustade, kaartide, kontoritarvete,
vajalike mõõteseadmete ja varustuse hoidmiseks.
Kabiini paigaldatav varustus on loetletud tehnilise kirjelduse lisas 2 ja elektrooniline
varustus tehnilise kirjelduse lisas 3.
Kabiini paigutatava varustuse panipaikade täpsed asukohad ja nende mõõtmed lepivad
pooled kokku lepingu täitmise käigus.
6.7 Kabiini valgustus
Põhiauto kabiini ukse avamisel peab süttima kabiini üldvalgus, põranda valgus ja
kabiini astmelaudade valgustus, mis peavad olema LED tüüpi. Kabiini üld- ja
põrandavalgust peab saama sisse ning välja lülitada ka suletud uste korral eraldi lülitist.
Kabiini esiistmete kohal ja meeskonnaruumis iga istme kohal peab olema valgusti, mida
saab sisse ja välja lülitada valgusti küljes olevast lülitist ning mis peavad tagama
istmepadja pinnal valgustatuse vähemalt 100 lx (luksi).
Kabiini valgustuslahendus kooskõlastatakse poolte vahel lepingu täitmise käigus.
6.8 Kabiini küttesüsteem
Meeskonnaruum peab olema varustatud reguleeritava lisaküttesüsteemiga, mille
võimsus on vähemalt 3,5 kW.
6.8.1.1 Küttesüsteemi ettenähtud töötsükkel (tootja poolne nõue) peab olema tagatud igal
juhul, olenemata kas Põhiauto mootor töötab või mitte.
6.8.1.2 Lisaküttesüsteem peab kasutama Põhiauto kütusesüsteemi.
6.8.1.3 Lisaküttesüsteemi väljundava peab olema meeskonnaruumis.
6.8.1.4 Lisaküttesüsteem ei tohi kahjustada varustust, ega muid Põhiauto elemente.
6.9 Elektriliste seadmete kaitsmeplokk
Põhiauto kabiinis peab olema kaitsmeplokk, kust Põhiauto kasutaja saab hõlpsalt võtta
elektritoite kabiini paigaldatavatele seadmetele ja laadijatele.
Kaitsmeplokist peab saama võtta nii 12 V kui ka 24 V pinget.
Kaitsmeplokil peab olema vähemalt kümme väljundit (kaheksa 12 V ja kaks 24 V), mis
peavad olema varustatud kaitsmepesadega ja vahetatavate ülekoormuse
sulavkaitsmetega.
Kaitsmeploki kogu voolutugevus peab olema vähemalt 50 A.
26
6.10 Raadiosideseadmed
Põhiauto katusel olevate antennijalgade juures peab olema 0,3 m kaablivaru.
Antennikaableid ei tohi sõiduki kere külge kinnitada, peab jääma võimalus
antennikaabli vahetamiseks kabiini sisekatteid eemaldamata.
Raadiojaamade planeeritav asukoht peab paiknema kabiinis ventileeritavas ja lihtsasti
ligipääsetavas kohas.
Kõikide raadiojaamade komponentide täpne paigutus lepitakse poolte vahel kokku
lepingu täitmise käigus.
Põhiautole peab olema autoraadiojaama Sepura SRG 3500 paiknemiskohta veetud:
6.10.5.1 12V toitekaabel;
6.10.5.2 kabiini armatuurlaualt autojuhile ja kõrvalistujale mugavalt kasutatavast kohast nr
300-00069 Sepura (male – seadme pinnal) (või samaväärne) ekraanikaabel;
6.10.5.3 SMARTEQ Product no: 72488-1 või sellega samaväärsest antennist, millel on
antennivarras SMARTEQ Product no: 3132.13.00.00 või samaväärne, antennikaabel
(mark RG 58 C/U), mis peab olema otsastatud 3 (kolme) otsaga (sülearvutile
Mobilephone FME (f), raadiojaamale GPS: SMC (m) ja raadiojaamale Optional
radiaator: BNC pistik RG58-crimp). Antennikaablite otsad peavad olema märgistatud
ning kaablid peavad olema veetud raadiojaama plokki varuga ca 1 meeter;
6.10.5.4 kabiini ja seitsmenda kapi kõlari asukohast kõlarikaablid.
Kabiini ja seitsmenda kapi kõlarid ja nende kinnitused tarnib ja paigaldab lepingu täitja.
Täpne kõlarite asukoht lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
Autoraadiojaama kabiini ekraani Sepura 300-00149 kinnituse tarnib ja paigaldab
lepingu täitja, aga ekraani annab täitjale hankija.
Autoraadiojaama Sepura 3500 kinnituse tarnib ja paigaldab lepingu täitja aga jaama
annab täitjale hankija.
Autoraadiojaama monofoni kinnitus peab olema paigaldatud autojuhile ja kaasreisijale
mugavalt kättesaadavasse kohta.
Põhiautol peab olema meeskonnaruumis kuus EADS THR 880 käsiraadiojaama
autohoidikut CarKit, millele tuleb tagada vaid elektritoide. Täpne autohoidikute asukoht
lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
6.11 IT sedmed
Põhiautol peab olema armatuurlaual kinnitus Zirkona 75 mm VESA Device Plate või
samaväärne, millele peab saama kinnitada Zirkona Joiner või samaväärse liigendi koos
2500 g kaaluva arvutiga. Kinnitus peab tagama doki ja dokitava seadme turvalise
paigalduse sõidukisse. Doki kinnituskoht peab taluma kogu seadme ja doki raskust.
Peab vastu pidama sõidukis tekkivatele löökidele, vibratsioonile ja väänetele.
Põhiauto peab olema varustatud vähemalt 6" ekraaniga navigeerimisseadmega Garmin
või sellega samaväärse FMI tuge omava seadmega, mis peab paiknema Põhiauto
esiklaasil juhile mugavalt käsitletavas kohas.
Esiklaasile paigaldatava navigeerimisseadme ühendamiseks dokiga tuleb paigaldada
kaabel Mini USB (Male) 90° nurgaga esiklaasil ja RS 232 (Female) otsaga doki juures.
Navigeerimisseadme toiteks ühendada sama kaabli külge 5V toiteplokk GARMIN T/M:
320-00686-00 või samaväärne ja ühendada see auto elektrisüsteemiga.
27
Doki juures peab olema toitekaabel 24/12 V pingega. Tarbitav voolutugevus kuni 7A.
Põhiauto katusel peab olema Dual-channel antenna (GSM 4G/5G; GPS), millest peab
olema veetud Doki juurde HF195 / RF195 koaksiaalkaabel, mis peab olema otsastatud
TNC (male) pistikuga.
6.12 Videoregistraator
Põhiautol peab olema esiklaasil videoregistraator Garmin Dash Cam 57 koos tootja
poolsetele soovitustele vastavalt vähemalt 128GB Extreme CL10 mälukaardiga (hetkel
PÄA-s kasutatav).
Videoregistraatoril peab olema alaline toide, mis tähendab, et toide ei tohi olla
lahendatud sigaretisüütaja kujul.
Videoregistraator peab käivituma, kui Põhiauto süüde on sisse keeratud.
6.13 Tahavaate kaamera
Põhiautol peab olema tahavaate kaamera.
6.13.1.1 Tahavaate kaamera peab tööle lülituma tagumise käigu sisse lülitamisel ja eraldi
lülitist.
6.13.1.2 Tahavaate kaamerat peab olema võimalik jälgida juhikohalt ka edaspidi sõidu ajal
(haagise vedu).
6.13.1.3 Seadme ekraanil peab olema automaatne öö- ja päevarežiim.
6.13.1.4 Tahavaate kaameral peab olema kaamera objektiivi soojendus ja automaatselt avatav
ja suletav kaas.
6.13.1.5 Tahavaate kaamera ekraani täpne paigutus kabiinis, lepitakse kokku lepingu täitmise
käigus.
6.14 Raadio
Põhiautole paigaldatud raadio peab olema koodivaba.
Põhiautol peab olema vähemalt 4 (neli) kõlarit (2 ees ja 2 taga).
7 NÕUDED PÕHIAUTO TÄHISTAMISELE
7.1 Üldist
Põhiauto on päästeteenistuse värvides sõiduk, mis peab vastama Vabariigi Valitsuse 16.
juuni 2011. a. määrusele nr 77 “Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja
liiklemise kord”.
Auto disain peab vastama PÄA sõidukite tähistamise juhendile (tehnilise kirjelduse lisa
5).
8 NÕUDED PÕHIAUTO ALARMSEADMETELE
8.1 Märgutuled
Põhiautole peavad olema paigaldatud läbipaistva klaasiga kaherežiimsed (sinine ja
kollane) märgutuled (Axixtech XT12 või sellega samaväärne), mis vastavad Euroopa
direktiivi 95/54/CE ja reegli R65 nõuetele. Märgutulesid peab saama lihtsasti vahetada
ilma Põhiauto muid detaile eemaldamata, ning neil peab olema vähemalt 25 cm-ne
kaablivaru.
28
Kabiini esiosa ülemises osas sirmi sees kogu kabiini ulatuses peavad olema paigaldatud
LED märgutuled (vähemalt 6 tükki).
Pealisehituse taga peab olema 4 (neli) LED märgutuld.
Põhiauto ees iluvõrel peab olema kokku 4 (neli) LED märgutuld.
Põhiauto kummagi tahavaate peegli korpuse küljes peab olema LED-tüüpi märgutuli.
Põhiauto kabiini esiosas (ees külgedel autojuhi ja kõrvalistuja ukse ees) peab olema üks
LED-tüüpi märgutuli.
Põhiauto pealisehituse mõlemal küljel peab olema kaks LED märgutuld.
Täpsem märgutulede paigutus lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
Märgutulesid peab saama sisse ja välja lülitada kabiinist. Lülitite paigutus lepitakse
kokku poolte poolt lepingu täitmise käigus.
Põhiauto kaug- ja lisakaugtulesid peab saama lülitada alla 1000 luksise päikesevalguse
korral ja seisupiduri mitte aktiivses olekus olles vilkuma eraldi lülitist ja need peavad
vilkuma sagedusega 60 korda minutis. Lülitil peab olema indikaatortuli, mis näitab selle
töös olekut.
8.2 Sireenid
Põhiauto peab olema varustatud Euroopa direktiivide 95/54/CE ja 89/336/CE nõuetele
vastava elektroonilise ja erineva tonaalsusega sireeniga (standardtoonidega Wail, Yelp,
Hi-Lo, AirHorn).
Sireeni mikrofon peab asuma kabiinis autojuhi ja kõrvalistuja käeulatuses.
Sireeni sisse ja välja lülitamise ning tonaalsuse muutmise lülitid peavad võimalusel
paiknema roolil või juhile ja kõrvalistujale mugavalt kasutatavas kohas. Lülitite täpne
asukoht lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.
Sireeni valjuhääldi peab paiknema Põhiauto ees, võimalusel iluvõre taga, kuni 1,5
meetri kõrgusel maapinnast ja olema suunatud Põhiauto sõidusuunas. Kõlar peab olema
kaitstud mehaaniliste vigastuste eest.
Sireeni valjuhääldite minimaalne helitugevus peab olema vähemalt 125 dB (A)
Põhiauto ees 7 (seitsme) meetri kaugusel.
Põhiauto kabiini katusel või selle külgedel võimalikult kõrgel peavad paiknema 2 (kaks)
õhkpasunat, mille lülitid peavad asuma autojuhile ja kõrvalistujale mugavalt
kasutatavas kohas.
9 NÕUDED PÄÄSTEVARUSTUSELE
9.1 Üldist
Põhiautol peavad olema paigaldatud päästevarustuse kinnitused nii eduka pakkuja poolt
tarnitavale, kui ka PÄA poolt antava varustuse jaoks.
Põhiautole paigaldatav päästevarustus on loetletud tehnilise kirjelduse lisades 2 ja 3
ning pakkuja poolt tarnitava päästevarustuse kirjeldused on toodud tehnilise kirjelduse
lisas 4.
PÄA poolt edukale pakkujale paigaldamiseks üle antava varustuse näidiste transpordi
kulud katab edukas pakkuja.
29
10 NÕUDED PÕHIAUTO JA SELLE PÄÄSTEVARUSTUSE
KASUTUSJUHENDITELE
10.1 Üldist
Põhiautoga peavad olema kaasas kasutusjuhendid Põhiauto ja selle statsionaarsete
seadmete kohta ning iga pakkuja poolt tagatava portatiivse varustuse elemendi kohta
eraldi.
Põhiautoga kaasas olevad kasutusjuhendid peavad olema eestikeelsed ja elektroonsed.
Pakkuja esitab kasutusjuhendid PÄA-le koos esimese Põhiauto üleandmisega.
Esitatavad kasutusjuhendid tuleb eelnevalt kooskõlastada PÄA-ga.
Pakkuja peab tagama kasutusjuhendites õigete erialaste terminite kasutamise.
Kasutusjuhendite tõlkimisel peab pakkuja terminoloogia osas konsulteerima PÄA
poolsete eriala spetsialistidega.
10.2 Põhiauto ja selle varustuse kasutusjuhendid peavad sisaldama
Infot tehniliste parameetrite kohta:
10.2.1.1 mõõtmed;
10.2.1.2 mass;
10.2.1.3 kiirendus;
10.2.1.4 markeering;
10.2.1.5 detailsed joonised konstruktsioonide ja seadmete kohta (läbilõiked, vaated jne.);
10.2.1.6 lihtsalt loetav joonis pumbasüsteemi kohta.
Infot hoidmistingimuste kohta:
10.2.2.1 temperatuur;
10.2.2.2 niiskus;
10.2.2.3 välised toiteahelad;
10.2.2.4 ventilatsioon;
10.2.2.5 ohutus (ohutud vahemaad, ohutähistus jne.).
Infot kasutamise kohta:
10.2.3.1 juhtimisseadmetega opereerimine (juhtimisseadmete kirjeldus ja nende rakendamise
järjekord jne);
10.2.3.2 kasutusalad;
10.2.3.3 külmakaitse;
10.2.3.4 ohud kasutajale;
10.2.3.5 ohud kõrvalistele isikutele;
10.2.3.6 ohud seadmele (välistatud kasutusalad, tehnilised parameetrid ja muud nüansid, mis
võivad seadet kahjustada);
10.2.3.7 tegevused avariiolukordades;
10.2.3.8 rikete tuvastamine ja likvideerimine.
30
Info hoolduse, seadistuste ja remondi kohta:
10.2.4.1 kütuse ja määrdeainete andmed;
10.2.4.2 kasutusjärgne hooldus;
10.2.4.3 tähtajalised hooldused (nädal, kuu, kvartal, aasta jne.);
10.2.4.4 täpsed juhised hoolduste läbiviimise kohta;
10.2.4.5 tabel „checklist“ hoolduste läbiviimise ja vajaduse kohta;
10.2.4.6 nõuded hooldajale;
10.2.4.7 juhtimisseadmete reguleerimine ja programmeerimine (võimaluste välja toomine);
10.2.4.8 tehniliste komponentide reguleerimine ja programmeerimine.
11 PERSONALI KOOLITUS
Pärast Põhiauto üleandmist, peab pakkuja tagama Põhiauto (alusauto, pealisehitus ja
selle varustus) teoreetiliste ja praktiliste koolituste (hooldus ja kasutamine) läbiviimise.
Koolitused viiakse läbi eesti keeles koos eestikeelse elektroonilise
koolitusdokumentatsiooniga. Koolituste ja koolitusdokumentatsiooni eest ei tohi PÄA-
le kaasneda täiendavaid kulusid.
Põhiautode ja nende varustuse kasutamise ja hooldamisega seotud koolitused Põhiauto
ja selle varustuse kasutajatele ning hoolduspersonalile tuleb läbi viia Eestis PÄA-ga
kokkulepitud ajal ja kohas.
Edukal pakkujal on kohutus läbi viia iga raamlepingu alusel üleantud põhiauto kohta
üks alusauto koolitus. Esimese põhiautode tellimuse kohta on edukas pakkuja
kohustatud läbi viima 5 (viis) pealisehituse (sh külmlõikeseade ja päästevarustus)
koolitust. Edaspidi optsiooni korras ostetavate põhiautode puhul lepitakse pealisehituse
koolituse vajadus eraldi kokku.
Koolituste täpne toimumise koht ja aeg lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise
käigus.
Koolitused peavad tagama Põhiauto ja selle varustuse efektiivse ja ohutu kasutamise
ning sisaldama vähemalt järgnevaid teemasid:
11.1.5.1 konstruktsioon ja tööpõhimõte;
11.1.5.2 kasutamise ohutuseeskirjad;
11.1.5.3 käsitsemine;
11.1.5.4 korrashoid;
11.1.5.5 rikete otsimine;
11.1.5.6 kasutaja poolt sooritatav tehniline hooldus.
Koolituse läbimise tõendiks, mis annab edasikoolitamise õiguse, on koolitusel osalejate
nimekiri.
PÄA-le peab jääma õigus Põhiauto ja selle varustuse kasutamist edasi koolitada PÄA
personalile ja kolmandatele isikutele. Vastavat õigust omavad alusauto ja/või
pealisehituse kasutajakoolituse läbinud PÄA teenistujad.
31
Koolitusdokumentatsiooni ettevalmistamisel peab edukas pakkuja konsulteerima PÄA-
ga selle ülesehituse ja terminoloogia osas. Koolitusdokumentatsioon peab olema PÄA-
le esitatud elektroonselt eesti keeles.
Pakkuja peab tagama konsultatsiooni andmise Põhiauto ja selle varustuse kasutamise
osas kogu Põhiauto garantiiperioodi jooksul. Konsultatsioonid ei tohi PÄA-le kaasa
tuua täiendavaid kulusid.
32
12 TEHNILISE KIRJELDUSE LISAD
12.1 Lisa 1.Põhiauto pumbasüsteemi skeem
33
12.2 Lisa 2. Põhiautole paigaldatav varustus ja nende paiknemine
Varustuse nimetus Kogus (tk) Võimalik
paiknemine
(kapi nr, katus,
kabiin, lift)
Varustuse tarnija
Kang „Hooligan Tool“ 1 3 Päästeamet
Magnetiline kaevuluugi avaja 1 3 Pakkuja
Kirves 1 3 Pakkuja
Kululuud 2 Katus Pakkuja
Kühvel 1 3 Pakkuja
Labidas 1 Katus Pakkuja
Pootshaak 1 Katus Pakkuja
Kang 1 Katus Pakkuja
Vasar 1 3 Pakkuja
Sõrgkang 1 3 Pakkuja
Hari 2 Katus Pakkuja
Ämber 1 3 Pakkuja
Torutangid 1 3 Pakkuja
Imivoolik 125 2 Pinalid Pakkuja
Imivoolik 75 2 Lift Pakkuja
Survevoolik 100 10 Katus Päästeamet
Survevoolik 75 10 5 Päästeamet
Survevoolik 42 10 5 Päästeamet
Täitevoolik 125 1 6 Pakkuja
Täitevoolik 75 2 6 Päästeamet
Voolikuremm 5 Kabiin Pakkuja
Voolikuvõti 125 2 7 Pakkuja
Voolikuvõti 100 2 7 Pakkuja
Voolikuvõti 75 2 7 Pakkuja
Voolikuvõti 42 2 7 Pakkuja
Voolikuklamber 100 2 7 Pakkuja
Voolikuklamber 75 2 7 Pakkuja
Voolikuklamber 42 2 7 Pakkuja
Voolikusild 2 Katus Pakkuja
34
Hargmik (kahene) 1 6 Pakkuja
Hargmik (kolmene) kogujaga 1 6 Päästeamet
Hüdrandipüstik 125 1 6 Pakkuja
Hüdrandipüstiku üleminekuliitmik 1 6 Pakkuja
Hüdrandivõti 1 6 Pakkuja
Madala vee imisõel 125 1 Pinal Pakkuja
Madala vee imisõel 75 1 Lift Pakkuja
Üleminekuliitmik 75/42 3 7 Pakkuja
Üleminekuliitmik 100/75 1 7 Pakkuja
Üleminekuliitmik 125/100 1 7 Pakkuja
Üleminekuliitmik 75/laev
rahvusvaheline
1 6 Päästeamet
Kombineeritud joatoru 2 5 Päästeamet
Kompakt joatoru 2 5 Pakkuja
Lafettjoatoru 1 6 Pakkuja
Lafettjoatoru kombineeritud otsik 1 6 Pakkuja
Lafettjoatoru kompakt otsik 1 6 Pakkuja
Naeljoatoru 1 5 Pakkuja
Kombineeritud vahujoatoru 1 6 Pakkuja
Jätkredel 1 Lift Pakkuja
Tõmberedel 1 Lift Pakkuja
Akumootorsaag 1 2 Pakkuja
Akuketaslõikur 1 2 Päästeamet
Mootorpump 1 4 Pakkuja
Ülerõhuventilaator 1 4 Päästeamet
Elektrigeneraator 1 4 Päästeamet
Pikendusjuhe 16A, 25m 2 4 Pakkuja
Valgusti 2 4 Pakkuja
Nurklihvija 1 4 Päästeamet
Akutrell 1 4 Päästeamet
Tiigersaag 1 4 Päästeamet
Dielektrilised kindad 1 1 Pakkuja
Hüdraulilised töövahendid (leviti;
lõikur; tungraud; tungraua
1 1 Päästeamet
35
nurgatugi; tungraua tugi; laiendi
ketikomplekt)
Klaasipliiats 1 1 Päästeamet
Klaasisaag 1 1 Päästeamet
Stabiliseerimistrepp 2 1 Päästeamet
Turvapadjapüüdja sõiduauto roolile 1 1 Päästeamet
Turvapadjapüüdja veoauto roolile 1 1 Pakkuja
Veoauto kabiini toestus komplekt 1 1 Pakkuja
Turvavöö lõikur 1 1 Päästeamet
Toestusvahend 1 1 Päästeamet
Kühvelraam 1 1 Päästeamet
Esmaabi seljakott 1 1 Pakkuja
Päästevest muutumatu ujuvusega 2 4 Pakkuja
Teleskoopritv 1 Pinal Päästeamet
Viskeliin 1 4 Pakkuja
Päästelaud 1 Lift Päästeamet
Nöör poolil 300 m 1 4 Päästeamet
Kuivülikond 2 Kabiin Päästeamet
Absorbent 1 Katus Päästeamet
Keemiapääste komplekt:
− keemiapäästekott;
− kaablisidemed karp;
− kilekotid;
− kummikindad;
− lekke sulgemise pasta;
− universaalfilter;
− ühekordne kaitseülikond;
− tolmumask;
− teip.
1
1
1 karp = 100 tk
10
3 paari
2
5
3
1 karp = 10 tk
1
4 Pakkuja
Kiirguspiipar 1 Kabiin Päästeamet
Kile 1 4 Pakkuja
Kokkupandav bassein 1 Katus Pakkuja
Mahuti 1 Katus Pakkuja
Gaasimõõtevahend 1 Kabiin Päästeamet
Raudtee universaalvõti 1 3 Päästeamet
Gaasidetektor 1 Kabiin Pakkuja
Ohukoonus 5 1 Pakkuja
36
Binokkel kaugusmõõtja 1 Kabiin Pakkuja
Teisaldatav liiklusmärk 2 1 Päästeamet
Elektrikilbi avamise võti 1 Tööriistakohve
r
Päästeamet
Hingamisaparaat 5 Kabiin Päästeamet
Hingamisaparaadi varuballoon 5 1 Päästeamet
Kandelamp 1 Kabiin Pakkuja
Käsilamp 2 Kabiin Pakkuja
Koormarihm 2 1 Pakkuja
Piirdelint (pääste) 1 1 Päästeamet
Puksiirköis 1 Katus Pakkuja
Pulberkustuti 1 3 Pakkuja
CO2 kustuti 1 3 Pakkuja
CAFS kustuti 1 3 Pakkuja
Puust kiilude komplekt 1 4 Päästeamet
Päästekapuuts 2 Kabiin Päästeamet
Termokaamera 2 Kabiin Päästeamet
Tekk 2 4 Päästeamet
Töövahendite aluskate 1 1 Päästeamet
Gaasipõleti 1 2 Pakkuja
Nööripääste komplekt − nööripäästevarustuse kott − karabiin − kolmnurkrakmed − päästenöör − sling − topeltplokk − automaatlukuga laskumise
vahend − täisrakmed
1 1 15 1 1 10 2 3 2
4 Päästeamet
Tuletõrjenöör 2 3 Päästeamet
Pneumaatiliste tõstepatjade
komplekt
1 1 Päästeamet
Kanister 1 4 Pakkuja
Tööriistakohver − kruvikeerajate komplekt − mutrivõtmete komplekt − nuga − näpitsad − tangid (kullinokad) − tellitav mutrivõti − haamer
1 1 1 1 1 1 1 1
2 Pakkuja
37
− lõiketangid − elektrivooluindikaator
1 1
Päästetöö- ja tagala juhi vest 1 Kabiin Päästeamet
Kahv 1 Katus Pakkuja
Kokkupandav puur 1 Katus Pakkuja
Ling 1 Katus Pakkuja
Ussinäpitsad 1 Katus Pakkuja
Loomapäästekindad 1 4 Päästeamet
Liikluse reguleerimise ketas 1 1 Päästeamet
Spiraalse suruõhuvooliku komplekt 1 4 Pakkuja
38
12.3 Lisa 3. Põhiautole paigaldatavad elektroonikaseadmed
Seadme nimetus Seadme
tarvikud
Seadme
arv (tk)
Seadme
tarnija
Seadme
voolupinge
(V)
Seadmele
vajaminev
voolutugevu
s
Sepura SRG 3500 1 PÄA 12 7,5 A
Kaabel nr 300-
00069 Sepura
1 Pakkuja
Kaabel nr 300-
000666 Sepura
1 Pakkuja
SMARTEQ
Product no:
72488-1
(Mobilephone
FME (f), GPS:
SMA (m),
Optional
radiaator: BNC
pistik RG58-
crimp)
1 Pakkuja
Kõlarijuhe ja
kõlarid (kabiini
ja 7 kappi)
2 Pakkuja
Monofooni
hoidik (kabiini)
2 Pakkuja
Sepura SRG
3500 hoidikud
1 Pakkuja
EADS THR 880
käsiraadiojaama
(tagab Päästeamet)
autohoidik CarKit
MCR3 või sellega
samaväärne
CarKit-i
SMARTEQ 1123
6 Pakkuja 12 5 A
Vehicle Docing
Station
1 PÄA
GARMIN T/M:
320-00686-00
Mini USB
(Male) 90° RS
232 (Female)
otsaga või
samaväärne.
1 Pakkuja 5 2,5 A
39
Ühenduskaabel
toiteahelaga
1 Pakkuja 12-24 7 A
Garmin
navigeerimisseade
1 Pakkuja Sõltub
pakutavast
Sõltub
pakutavast
Tahavaate kaamera 1 Pakkuja Sõltub
pakutavast
Sõltub
pakutavast
Videoregistraator 1 Pakkuja Sõltub
pakutavast
Sõltub
pakutavast
Kandelambi
akulaadija
1 Pakkuja Sõltub
pakutavast
Sõltub
pakutavast
Käsilambi
akulaadija
2 Pakkuja Sõltub
pakutavast
Sõltub
pakutavast
Infrapunakaamera
akulaadija
2 PÄA 12 - 24 3 A
Gaasimõõtevahendi
laadija
1 PÄA 12-24 2,5 A
Hüdrauliliste
päästevahendite
akulaadija
2 PÄA 12-24 74 W
CAS akude kahene
akulaadija
1 PÄA 220 8 A
Ketaslõikuri
akulaadija
1 PÄA 220 1800 W
Akukettsae
akulaadija
1 Pakkuja Sõltub
pakutavast
Sõltub
pakutavast
40
12.4 Lisa 4. Põhiauto päästevarustuse tehnilised kirjeldused
Magnetiline kaevuluugi avaja
− Magnetilise padja mõõtmed peavad olema ca 100 x 170 mm.
− Kinnitusjõud peab olema vähemalt 160 kg.
− Peab saama töötada vee sees.
− Magneetilise kaevuluugi avaja kaal võib olla kuni 6 kg.
− Pikkus kuni 700 mm.
Kirves
− Kirve kogukaal peab olema vähemalt 2 kg.
− Kirve peast varre otsa poole liikudes peab varrel olema minimaalselt 100 mm pikk
kaitsekiht valesti sooritatud löökide kaitseks.
− Kirves peab olema niinimetatud tuletõrjekirves, mille ühes otsas on kaardus teravik ja
teises klassikaline kirvetera.
− Kirve vars peab olema tehtud FiberComp või samaväärsest materjalist ning olema
kaetud kummi materjaliga, et vähendada löögist tekkivat vibratsiooni.
Kululuud
− Kululuua kaal peab olema kuni 2 kg.
− Kululuua vars peab olema puidust või klaasfiibrist
− Kululuua vars peab olema ühest tükist koosnev ja ca 2 m pikk.
− Kululuua hari peab olema vastupidavatest metall-lehtedest pikkusega ca 400 mm ja selle
tööpinna laius peab olema vähemalt 450 mm.
Kühvel
− Kühvli varre pikkus peab olema minimaalselt 1200 mm.
− Kühvli varre lõpus peab olema käepide.
− Kühvli maksimaalne kaal võib olla 2 kg.
− Kühvli tööpinna laius peab jääma vahemikku 220 mm kuni 300 mm.
− Kühvli tööpind peab olema tehtud metallist.
Labidas
41
− Labida varre pikkus peab olema minimaalselt 1200 mm.
− Labida varre lõpus peab olema käepide.
− Labida maksimaalne kaal võib olla 2 kg.
− Labida tööpinna laius peab jääma vahemikku 200 mm kuni 250 mm.
− Labida tööpind peab olema tehtud metallist ning tööpinna ots peab olema kolmnurkne.
Pootshaak
− Pootshaak peab vastama DIN 14851:2011-10 standardile.
− Pootshaagil peab olema teleskoopiline või kahest tükist kokkupandav käepide, mis
transpordiasendis ei tohi olla pikem kui 1500 mm ja tööasendis peab olema vähemalt
3000 mm.
− Pootshaagiga peab saama tõmmata ja lükata 250 kg raskust.
− Pootshaagi kogukaal võib olla maksimaalselt 7 kg.
− Pootshaagi käepide ei tohi juhtida elektripinget kuni 1000 V.
− Pootshaagi varre lõpus peab olema käepide (nagu labidal).
Kang
− Kang peab olema vähemalt 150 cm pikk.
− Kangi kaal peab olema vähemalt 7 kg.
− Kang peab olema valmistatud legeeritud terasest.
− Kang peab säilitama oma kuju 200 kg jõudu kasutades.
Vasar
− Vasara kogukaal peab olema minimaalselt 5 kg.
− Vasara pea kaal peab olema minimaalselt 4 kg.
42
− Vasara peast varre otsa poole liikudes peab olema varrel minimaalselt 100 mm pikk
kaitsekiht valesti sooritatud löökide kaitseks.
− Vasara vars peab olema tehtud FiberComp või samaväärsest materjalist ning olema
kaetud kummise materjaliga, et vähendada löögist tekkivat vibratsiooni.
Sõrgkang
− Sõrgkangil peab olema ühes otsas „sõrg“ ja teises otsas nn „piik“
− Sõrgkangi pikkus peab olema vähemalt 600 mm ning valmistatud ühes tükis
− Sõrgkang peab olema valmistatud kõrge kvaliteediga legeeritud terasest
− Sõrgkang peab olema korrosiooni eest kaitstud erksa värviga.
− Sõrgkang peab sobima vähemalt 90 mm naela välja tõmbamiseks.
Hari
− Hari peab olema Fiskars mitmeotstarbeline õuehari L suurus.
− Harja tööpinna laius peab olema minimaalselt 450 mm.
− Harja kaal võib olla maksimaalselt 0,9 kg.
− Hari peab olema vastupidav.
− Harja kogupikkus võib olla kuni 1800 mm.
Ämber
− Ämber peab mahutama 10 l.
− Ämbri materjal peab vastu pidama väänetele -35° kuni +35°C õhutemperatuuri juures.
− Ämbril peab olema peal liigendiga sang.
Torutangid
43
− Torutangidel peab olema 90° pea käepidemete suhtes.
− Torutangid peavad olema reguleeritavad 0 kuni 2"-ni.
− Torutangid peavad olema vastupidavast materjalist, mis peab tagama nende pikaajalise
vastupidavuse.
Imivoolik 125
− Imivoolik peab olema Kochek Flex-Lite Suction Hose.
− Imivooliku painderaadius võib olla maksimaalselt 305 mm.
− Imivooliku siseläbimõõt peab olema 5".
− Imivooliku sisemine pind peab olema sile.
− Imivoolik peab olema osaliselt läbipaistev, et oleks näha vee liikumist.
− Imivoolik peab säilitama oma omadused temperatuurivahemikus +35° kuni -35° C.
− Imivoolikul peavad olema Storz 125 kokku pakitavate käepidemetega keerlevad
voolikuliitmikud.
− Imivoolik peab olema 4 m pikk.
− Imivoolk peab taluma -0,9 bar vaakumit.
− Imivoolik peab olema UV kiirguse kindel.
− Imivooliku kaal ei tohi ületada 20 kg.
Imivoolik 75
− Imivooliku painderaadius võib olla maksimaalselt 450 mm.
− Imivooliku siseläbimõõt peab olema 3".
− Imivooliku sisemine pind peab olema sile.
− Imivoolik peab säilitama oma omadused temperatuurivahemikus +35° kuni -35° C.
− Imivoolikul peavad olema Gost 80 keerlevad voolikuliitmikud.
− Imivooliku voolikuklamber peab vooliku spiraaliga osa suutma hermeetiliselt kinni
pressida.
− Imivoolik peab olema 4 m pikk.
− Imivoolk peab taluma -0,9 bar kuni 10 bar rõhku.
− Imivoolik peab olema UV kiirguse kindel.
− Imivoolik peab olema kummist, mis on hõõrdekindel.
− Imivooliku kaal ei tohi ületada 15 kg.
125 täitesurvevoolik
− 125 täitesurvevoolik peab vastama DIN 14811 standardile või sellega samaväärsele
standardile.
− 125 täitesurvevooliku pikkus peab olema vähemalt 5 m.
− 125 täitesurvevoolik peab olema punast värvi.
44
− 125 täitesurvevoolik peavb olema hooldusvaba.
− 125 täitesurvevooliku välimine kiht peab olema kummeeritud.
− 125 täitesurvevooliku töösurve peab olema vähemalt 12 bar.
− 125 täitesurvevooliku purunemisrõhk peab olema vähemalt 35 bar.
− 125 täitesurvevoolik peab olema seotud ühe katkematu traadiga vähemalt kolmeks
sektsiooniks ja igas sektsioonis vähemalt 10 (kümme) tiiru traati.
− Sidumistraat peab olema vähemalt läbimõõduga 1,8 mm.
− 125 täitesurvevoolikul peavad otstes olema Storz 125 keerlevad voolikuliitmikud.
− 125 täitesurvevooliku sisemine läbimõõt peab olema 125 mm.
− 125 täitesurvevoolik peab olema märgistatud vooliku läbimõõdu, valmistamiskuupäeva
ja tootja (embleem või nimi) andmetega.
− 125 täitesurvevooliku sisemine kiht peab olema kummeeritud (EPDM kummist või
samaväärne).
− 125 täitesurvevoolik peab olema uus ja toodetud samal aastal, kui Põhiauto PÄA-le
tarnitakse või aasta varem.
− 125 täitesurvevoolik peab vastu pidama temperatuurile vähemalt -30° C.
− 125 täitesurvevoolikul peavad olema voolikuliitmikud, mille seotud osad peavad olema
kaetud spetsiaalselt vooliku kaitseks valmistatud ühest tükist kaitsekattega (võib olla
sama materjal, millest on voolik valmistatud) voolikuliideste lõpust viis (5) cm
pikemalt, et kaitsta voolikut kulumise eest ja vooliku lohistamisel mööda maad …
− Liitmikud peavad olema 125 täitesurvevoolikule paigaldatud vooliku valmistaja tehase
poolt (seotud traadiga vastavalt DIN 144811).
− Voolikuliitmiku ja vooliku ühendamine peab olema tehtud traadiga sidumise teel.
− Sektsioonide vaheline ühendustraat peab olema seotud spiraalselt.
− Voolikuliitmikud peavad olema omavahel kergesti ühendatavad.
− Voolikuliitmik peab olema alumiiniumist.
− Voolikuliitmike tootja kvaliteedijuhtimissüsteem peab olema sertifitseeritud vastavalt
ISO 9001 standardile.
− Voolikuliitmiku tihendid peavad olema kummist ning voolikuliitmikel peab olema
stopperrõngas, mis takistab voolikuliitmiku kinnituse maha libisemist voolikule.
− 125 täitesurvevoolik peab olema parandatav vulkaniseerimise teel.
Voolikuremm
− Voolikuremmil peab olema ca 400 mm pikk ja kuni 50 mm lai rihm.
− Voolikuremmi konks peab olema tehtud roostevabast terasest või alumiiniumist.
45
− Voolikuremmi koormustaluvus peab olema minimaalselt 180 kg.
− Voolikuremmi kaal ei tohi ületada 0,5 kg.
Voolikuvõti 125
− Voolikuvõti 125 peab sobima Storz 125 voolikuliitmike kinni ja lahti keeramiseks.
− Voolikuvõti 125 peab olema roostevabast materjalist.
− Voolikuvõtme 125 kaal ei tohi ületada 2,2 kg.
− Voolikuvõtit 125 peab saama lihtsasti ja mugavalt kasutada.
Voolikuvõti 75
− Voolikuvõti 75 peab sobima Gost 80 voolikuliitmike kinni ja lahti keeramiseks.
− Voolikuvõti 75 peab olema roostevabast materjalist.
− Voolikuvõtme 75 kaal ei tohi ületada 0,3 kg.
− Voolikuvõtit 75 peab saama lihtsasti ja mugavalt kasutada.
Voolikuvõti 42
− Voolikuvõti 42 peab sobima Gost 50 voolikuliitmike kinni ja lahti keeramiseks.
− Voolikuvõti 42 peab olema roostevabast materjalist.
− Voolikuvõtme 42 kaal ei tohi ületada 0,3 kg.
− Voolikuvõtit 42 peab saama lihtsasti ja mugavalt kasutada.
Voolikuvõti 100
− Voolikuvõti 100 peab sobima Storz 100 voolikuliitmike kinni ja lahti keeramiseks.
− Voolikuvõti 100 peab olema roostevabast materjalist.
− Voolikuvõtme 100 kaal ei tohi ületada 2,2 kg.
− Voolikuvõtit 100 peab saama lihtsasti ja mugavalt kasutada.
Voolikuklamber 100
− Voolikuklamber peab olema vastupidavast elastsest materjalist, mida peab saama
kasutada +35° kuni -35°C õhutemperatuuri korral.
− Voolikuklamber peab sobima 100 mm survevoolikule.
− Voolikuklambrit peab saama lihtsasti paigaldada päästja kaitsevarustust kandes.
− Voolikuklamber ei tohi kaaluda rohkem kui 0,20 kg.
Voolikuklamber 75
− Voolikuklamber peab olema vastupidavast elastsest materjalist, mida peab saama
kasutada +35° kuni -35°C õhutemperatuuri korral.
− Voolikuklamber peab sobima 75 mm survevoolikule.
− Voolikuklambrit peab saama lihtsasti paigaldada päästja kaitsevarustust kandes.
− Voolikuklamber ei tohi kaaluda rohkem kui 0,15 kg.
Voolikuklamber 42
46
− Voolikuklamber peab olema vastupidavast elastsest materjalist, mida peab saama
kasutada +35° kuni -35°C õhutemperatuuri korral.
− Voolikuklamber peab sobima 42 mm survevoolikule.
− Voolikuklambrit peab saama lihtsasti paigaldada päästja kaitsevarustust kandes.
− Voolikuklamber ei tohi kaaluda rohkem kui 0,12 kg.
Voolikusild
− Voolikusild peab olema HR4M - Modular Hose Ramp.
− Voolikusild peab olema libisemiskindlast kummist.
− Voolikusild ei tohi kaaluda rohkem kui 21 kg.
− Voolikusilla kandejõud peab olema vähemalt 40 000 kg.
− Voolikusilla alla peab saama panna kaks 100 mm voolikut.
− Voolikusild peab olema kuni 1000 mm pikk, kuni 540 mm lai ja kuni 120 mm kõrge.
− Voolikusillal peavad pealmisel küljel olema kollased helkurribad.
Hargmik (kahene)
− Hargmikul peab olema üks sisend, millel on Gost 80 liitmik.
− Hargmikul peab olema kaks väljundit, mille läbimõõt on 2,5" ja millel peavad olema
Gost 80 liitmikud.
− Hargmiku kõigil väljunditel peavad olema kuulkraanid, millel on lihtsasti käsitletavad
käepidemed.
− Hargmik võib maksimaalselt kaaluda 3,5 kg.
− Hargmik võib olla maksimaalselt 280 mm pikk, 370 mm lai ja 230 mm kõrge.
− Hargmiku töörõhk peab olema vähemalt 16 bar.
Hüdrandipüstik 125
− Hüdrandipüstik 125 peab olema roostevabast materjalist (alumiinium, roostevaba teras).
− Hüdrandipüstiku 125 jalg peab olema vähemalt 600 mm pikk ja sellel peab olema 90°
põlv.
− Hüdrandipüstikul 125 peab olema väljund- ja sisendaval Storz 125 liitmikud.
− Hüdrandipüstiku 125 siseläbimõõt peab olema 125 mm.
− Hüdrandipüstik 125 võib maksimaalselt kaaluda 7 kg.
Hüdrandipüstiku üleminekuliitmik
− Hüdrandipüstiku üleminekuliitmiku siseläbimõõt peab olema vähemalt 125 mm.
− Hüdrandipüstiku üleminekuliitmik peab olema roostevabast materjalist (alumiinium,
roostevaba teras).
− Hüdrandipüstiku üleminekuliitmik peab olema võimalikult lühike.
− Hüdrandipüstiku üleminekuliitmikul peab olema ühes otsas Storz 125 liitmik ja teises
sisekeere, mis peab vastama standardi EVS 812-6 lisa M nõuetele.
47
Hüdrandivõti
− Hüdrandivõti peab olema roostevabast metallist või mustast metallist, mis on üle
tsingitud.
− Hüdrandivõtme varre pikkus peab olema vähemalt 800 mm.
− Hüdrandivõtmel peab olema peal varrega risti käepide, mis peab olema vähemalt 300
mm pikk ja mille üks ots peab olema väänatud 100 mm ülessuunas.
− Hüdrandivõtme kaal võib olla maksimaalselt 4 kg.
Madala vee imisõel 125
− Madala vee imisõel peab olema Fol-Da-Tank Aluminum Low-Flow "TM" Strainer
Low-Level.
− Madala vee imisõel peab suutma vett võtta vähemalt 100 mm veetasapinnaga
veevõtukohast.
− Madala vee imisõelal peab olema Sorz 125 mittekeerlev liitmik.
− Madala vee imisõela põhjaplaat ja sõel peavad olema muutuva nurgaga voolikuliitmiku
suhtes.
− Madala vee imisõela põhjaplaat peab olema laiem kui sõela välismõõtmed ja selle ääred
peavad olema painutatud ülespoole.
− Madala vee imisõel peab suutma vett läbi lasta vähemalt 60 L/s 3000 L/min
tsentrifugaalpumba korral.
− Madala vee imisõelal peab olema käepide selle tõstmiseks.
Madala vee imisõel 75
− Madala vee imisõel peab olema Fol-Da-Tank Aluminum Low-Flow "TM" Strainer
Low-Level.
− Madala vee imisõel peab suutma vett võtta vähemalt 100 mm veetasapinnaga
veevõtukohast.
− Madala vee imisõela väljund peab olema 2,5" ja sellel peab olema Cost 80 mittekeerlev
liitmik.
− Madala vee imisõela põhjaplaat ja sõel peavad olema muutuva nurgaga voolikuliitmiku
suhtes.
− Madala vee imisõela põhjaplaat peab olema laiem kui sõela välismõõtmed ja selle ääred
peavad olema painutatud ülespoole.
− Madala vee imisõel peab suutma vett läbi lasta vähemalt 30 L/s tsentrifugaalpumba
korral.
− Madala vee imisõelal peab olema käepide selle tõstmiseks.
− Madala vee imisõela kaal ei tühi ületada 6,5 kg.
− Madala vee imisõela mõõtmed ei tohi ületada (pikkus x laius x kõrgus) 27 x 27 x 24 cm.
Üleminekuliitmik 75/42
− Üleminekuliitmiku ühes otsas peab olema Gost 80 ja teises Gost 50 liitmik.
48
− Üleminekuliitmiku liitmikud peavad üksteise suhtes olema fikseeritud.
− Üleminekuliitmik peab olema alumiiniumist.
Üleminekuliitmik 100/75
− Üleminekuliitmiku ühes otsas peab olema Storz 100 (mitte 110) ja teises Gost 80
liitmik.
− Üleminekuliitmiku liitmikud peavad üksteise suhtes olema fikseeritud.
− Üleminekuliitmik peab olema alumiiniumist.
Üleminekuliitmik 125/100
− Üleminekuliitmiku ühes otsas peab olema Storz 125 ja teises Storz 100 (mitte 110)
liitmik.
− Üleminekuliitmiku liitmikud peavad üksteise suhtes olema fikseeritud.
− Üleminekuliitmik peab olema alumiiniumist.
Kompakt joatoru
− Joatoru peab olema tugeva ja kerge ehitusega alumiiniumsulamist ning kaitstud
oksüdeerumise eest ainetega.
− Joatorul peab olema püstolkäepide, mis peab olema libisemiskindlast materjalist ja
ergonoomilise kujuga.
− Joatoru kõik detailid peavad olema roostevabast materjalist.
− Joatoru avamise ja sulgemise kraani kuul peab olema roostevabast terasest ja käepide
peab olema libisemiskindlast materjalist ja ergonoomiline.
− Joatorul peab olema kaks erineva suudmeläbimõõduga otsikut (otsik 15/16", otsik 3/8"),
mille sisendid on 1,5" sisekeermega ja mis peab sobima joatoruga.
− Joatoru sisend peab olema läbimõõduga 1,5" ja Gost 50 liitmikuga ning sellel ei tohi
olla sõela.
− Joatoru kaal ei tohi ületada 4 kg.
Lafettjoatoru
− Lafettjaotoru peab olema Protek Style 600.
− Lafettjaotoru peab olema alumiiniumist ja kaetud oksüdeerimist kaitsva ainega.
− Lafettjoatoru sisend ja väljund ja kogu torustik peavad olema 2 1/2".
− Lafettjoatoru sisendil peab olema Gost 80 liitmik.
− Lafettjoatoru väljundil peab olema Storz B liitmik.
− Lafettjoatoru suuet peab saama liigutada mõlemale küljele 20° aluse suhtes ja suue peab
fikseeruma soovitud asendis.
− Lafettjoatoru suuet peab saama liigutada ülessuunas maksimaalselt 60° ja allasuunas
maksimaalselt 20° aluse asendi suhtes ning suue peab fikseeruma soovitud asendis.
− Lafettjoatoru ei tohi kaaluda rohkem kui 7 kg.
− Lafettjoatoru peab suutma 5 bar juures läbi lasta 2000 L/min vett.
49
− Lafettjoatorul peab olema sulgemise ja avamise kuulkraan, mis peab olema roostevabast
terasest ja mille käepide peab olema ergonoomiline ja lihtsalt kasutatav päästja
kaitseriietust kandes.
− Lafettjoatoru jalad peavad tagama selle paigal püsimise maksimaalse tootlikkuse korral
libedal pinnal ja jalad peavad olema kokkupandavad.
Lafettjoatoru kombineeritud otsik
− Lafettjoatoru kombineeritud otsik peab olema Protek Style 824.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsik peab olema valmistatud alumiiniumist, mis peab
olema oksüdeerumise eest ainetega kaitstud.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsik peab tegema kompaktset ja pihustatud juga.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsik peab olema käsitsi muudetava tootlikkusega (n: 900-
1400-1900 L/min) (vähemalt kolm erinevat tootlikkust).
− Lafettjoatoru kombineeritud otsiku maksimaalne tootlikkus peab olema vahemikus
1900 kuni 2000 L/min.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsiku töörõhk peab olema 7 bar.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsik peab tegema vähemalt 110° udujoa.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsiku hammasrõngas peab olema roostevabast terasest.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsiku maksimaalne kaal võib olla 2 kg.
− Lafettjoatoru kombineeritud otsiku sisend peab olema läbimõõduga 2 1/2" ja sellel peab
olema Storz B liitmik.
Lafettjoatoru kompakt otsik
− Lafettjoatoru kompakt otsik peab olema Protek Style 117 ja Style 119.
− Lafettjoatoru kompakt otsiku suudme läbimõõt peab olema 1 1/4".
− Lafettjoatoru kompakt otsiku sisendil peab olema Storz B liitmik.
− Lafettjoatoru kompakt otsikul peab olema veevoolustabilisaator, mis peab olema
vähemalt 100 mm pikk.
− Lafettjoatoru kompakt otsik peab olema alumiiniumist ja peab olema kaitstud ainetega
oksüdeerumise eest.
− Lafettjoatoru kompakt otsiku maksimaalne kaal võib olla 1 kg.
Naeljoatoru
− Naeljoatoru peab olema TFT Transformer PA1.
− Naeljoatoru ei tohi kaaluda rohkem kui 8 kg.
− Naeljoatoru koosneb alljärgnevatest omavahel ühendatavatest komponentidest:
− kahest 45 kuni 49 cm pikkustest pikendustest;
− löögipeast, mida peab saama vasaraga lüüa;
− kraanist, mille sisendil peab olema Gost 50 liitmik;
− teravaotsalisest joatorust.
50
− Naeljoatorul peab olema terav ots, millega saab tungida läbi konstruktsioonide.
− Naeljoatoruga läbi konstruktsioonide tungimiseks peab saama seda lüüa vasaraga.
− Naeljoatoru töörõhk peab olema 5 kuni 7 bar-i.
− Naeljoatoru tootlikkus peab olema 500 kuni 600 l/min.
− Naeljoatoru peab tegema pihustatud veejoa.
− Naeljoatoru komponente peab saama ühendada nii, et neist saab moodustada pika
naeljaotoru puistematerjalide kuhjadesse surumiseks, kui ka nurga moodustamiseks
katuse ja muude konstruktsioonidest läbi löömiseks.
− Naeljoatoru peab olema kaitstud alumiiniumist.
Kombineeritud vahujoatoru
− Kombineeritud vahujoatoru peab olema AWG Combination foam branchpipe S4/M4.
− Kombineeritud vahujoatoru tootlikkus peab olema 400 L/min.
− Kombineeritud vahujoatoru peab M4 joaga tootma keskkordset vahtu kordsusega 21
kuni 200.
− Kombineeritud vahujoatoru peab S4 joaga tootma madalkordset vahtu kordsusega 5
kuni 20.
− Kombineeritud vahujoatoru liitmik peab olema Gost 50 tüüpi.
− Kombineeritud vahujoatoru peab olema avamiseks ja sulgemiseks mugavalt käsitletav
kuulkraan.
− Kombineeritud vahujoatorul peab olema libisemiskindel käepide.
− Kombineeritud vahujoatoru peab olema toodetud päästetöödel kasutamiseks.
− Kombineeritud vahujoatoru võib kaaluda maksimaalselt 8 kg.
− Kombineeritud vahujoatoru M4 joa pikkus peab olema minimaalselt 8 m.
− Kombineeritud vahujoatoru S4 joa pikkus peab olema minimaalselt 26 m.
− Kombineeritud vahujoatoru töörõhk peab olema 5 bar.
− Kombineeritud vahujoatoru peab olema manomeeter skaalaga 1 kuni 10 bar.
− Kombineeritud vahujoatoru peab olema roostevabast materjalist.
Jätkredel
− Jätkredel peab olema Just Ladders AG (Item-number: F-101) või sellega samaväärne.
− Põhiautole paigaldatav jätkredel peab ühilduma PÄA-s kasutusel olevate Just Ladder
AG jätkredelitega (Item-number: F-101).
− Jätkredel peab olema „Roof ladder“ või samaväärset tüüpi ja vastama Euroopa
standarditele EN 131 (Ladders - Part 1: Terms, types, functional sizes; Part 2: Ladders
- Requirements, testing, marking; Part 3: User Instructions) ja EN 1147 (Portable
ladders for fire service use) või samaväärsetele standarditele.
− Peab olema valmistatud anodeeritud alumiiniumist.
51
− Jätkredelit peab saama samasuguste jätkredelitega omavahel lihtsasti ühendada
kiirühendustega.
− Maksimaalne jätkredeli laius võib olla 400 mm.
− Jätkredeli maksimaalne pikkus ühendatuna teiste jätkredelitega peab olema vähemalt 9
meetrit.
− Jätkredeli pikkus peab olema vahemikus 1900 mm kuni 3900 mm.
− Jätkredelil peab olema katusel töötamiseks konks, mille saab kinnitada erinevate
katuseharjade taha.
− Jätkredeli konks peab olema kas kokku pakitav või ära võetav.
− Jätkredeli konksu vastasküljel peavad olema redeli peelte lähedal rattad/rullikud, et
hõlbustada jätkredeli lükkamist mööda katust.
− Jätkredeli komplekti peab kuuluma kiirühendustega ühendusplate, millega on võimalik
jätkredelitest moodustada kolmnurk nööripääste teostamiseks.
Tõmberedel
− Tõmberedel peab vastama Euroopa standarditele EN 131 (Ladders - Part 1: Terms,
types, functional sizes; Part 2: Ladders - Requirements, testing, marking; Part 3: User
Instructions) ja EN 1147 (Portable ladders for fire service use) või samaväärsetele
standarditele.
− Tõmberedel peab olema 3-osaline, mille kaks ülemist osa peavad olema
väljatõmmatavad ühest nöörist.
− Tõmberedeli pikkus lahti tõmmatuna peab olema vähemalt 11 000 mm.
− Tõmberedeli pikkus transpordiasendis ei tohi ületada 4600 mm.
− Tõmberedeli maksimaalne laius ei tohi ületada 700 mm.
− Tõmberedeli ülemise jätku pulkade laius peab olema vähemalt 335 mm.
− Tõmberedeli tõmbenöör peab olema valmistatud mittepõlevast ja vähekuluvast
materjalist.
− Tõmberedeli tõmbenöör peab paiknema redeli taga ja neid võib olla ainult üks.
− Tõmberedel peab olema varustatud redeli allalangemist takistava turvaseadmega
(maksimaalne alla-langemise pikkus on 30 cm).
− Tõmberedelil peavad olema libisemiskindlad jalad.
− Tõmberedel peab olema valmistatud anodeeritud alumiiniumist.
− Tõmberedeli osad ja detailid peavad olema eraldi vahetatavad.
− Tõmberedeli kaal ei tohi ületad 52 kg.
− Tõmberedeliga peab kaasas olema selle testimise juhend, kui see on tootja tehase poolt
ettenähtud.
Akumootorsaag
− Akumootorsaag peab olema STIHL MSA 300 C-O PRO.
− Akumootorsae ketikiirus peab olema vähemalt 30 m/s.
52
− Akumootorsael peab olema kaasas kaks vähemalt 36 V ja vähemalt 9 Ah akut ning
nende laadija.
− Akumootorsael peab olema kaasas 4 (neli) abrasiivikindlat kõvasulam ketti (Oregon
MultiCut).
− Akumootorsae ketilatt peab olema vähemalt 40 cm.
Mootorpump
− Mootorpump peab olema Rosenbauer Otter.
− Mootorpump peab suutma pumbata vett 3 m imikõrguse juures 20 L/s 0 rõhuga.
− Mootorpumba töörõhk peab olema vähemalt 8 bar-i.
− Mootorpumbal peab olema vaakumsüsteem (võib olla manuaalne), mis võimaldab vett
imeda vähemalt 7,5 m sügavuselt.
− Mootorpumbal peab olema üks 2,5" surveväljund, millel peab olema Gost 80 liitmik.
− Mootorpumbal peab olema 2,5" pumbasisend, millel peab olema Gost 80 liitmik.
− Mootorpumbal peab olema neljataktiline käsistarteriga ja õhkjahutusega
bensiinimootor.
− Mootorpumba mõõdud ei tohi olla suuremad kui 550 x 600 x 650 mm.
− Mootorpumbal peavad olema käepidemed, kust saab seda kahe inimesega tõsta.
− Mootorpumba kaal ei tohi ületada täis kütusepaagiga 70 kg.
− Mootorpumba kütusepaak peab mahutama vähemalt 8 L kütust.
− Mootorpumbal peab olema surveväljundil manomeeter, mille mõõtevahemik on
vähemalt 0 kuni 15 bar-i.
− Mootorpumbal peab olema pumbasisendil manomeeter, mille mõõtevahemik on
vähemalt -1 kuni 15 bar-i.
Pikendusjuhe 16A, 25m
− Pikendusjuhe peab olema teisaldataval metallist poolil, millel on käepide.
− Pikendusjuhe peab olema vähemalt 25 m pikkune elektrikaabel koos pistikuga.
− Pikendusjuhtme kaabel peab olema kummikiudkaabel ja peab jääma elastseks -35°C
temperatuuri juures.
− Pikendusjuhtme poolil peab olema 4 x 230 V (1000 V, 16A) pistikupesa.
Valgusti
− Valgusti peab olema ScanGrip NOVA 10 CAS.
− Valgustil peab olema 18 V LiHD aku, mille mahtuvus peab olema vähemalt 9 Ah ja
millel peab olema CAS (cordless-alliance-system) märge.
53
− Valgusti peab valgustama vähemalt 10 000 luumenit.
− Valgusti veekindlus peab olema vähemalt IP 65.
− Valgustiga peab saama töötada ka 220 V vahelduvvooluvõrgus.
− Valgustiga peab kaasas olema hajuvalguse filter.
− Valgustiga peab kaasas olema kolmjalgstatiiv, mis peab olema lahti võetult vähemalt 3
m ja ei tohi olla kokku pandult pikem kui 1,40 m.
− Valgustil peab olema magnethoidik, mis peab suutma kanda valgusti kaalu.
Dielektrilised kindad
− Dielektrilised kindad peavad olema Elsec 5 kV.
− Dielektrilised kindad peavad välistama inimese pinge alla sattumise kuni 1000 V pinge
korral.
− Dielektrilisi kindaid peab saama kasutada temperatuuri vahemikus + 40 kuni – 35°C.
− Dielektrilisi kindaid peab saama kasutada kuni 95% õhuniiskuse korral.
− Dielektriliste kinnaste all peab saama kanda aluskindaid.
− Dielektrilised kindad peavad olem suurusega 11 (suured).
Turvapadjapüüdja veoauto roolile
− Veoauto turvapadja püüdja peab olema Holmatro Secunet III.
− Veoauto turvapadjapüüdja peab mahtuma vähemalt 510 mm läbimõõduga roolile.
− Veoauto turvapadjapüüdja kaal võib olla kuni 1 kg.
− Veoauto turvapadja püüdja peab sobima päästetöödeks.
Veoauto kabiini toestus komplekt
− Veoautokabiini toestus komplekt peab olema Lukas „Truck cab safety set“.
− Komplekti peavad kuuluma kaks tõmbetroppi, mis on kaitstud vigastuste eest,
koormarihma komplekt konksudega tõmbetroppide kinnitamiseks ja transpordikohver.
Esmaabi seljakott
− Esmaabi seljakotil peab olema kaks pehmendustega õlarihma ja pehmendatud seljatugi.
− Esmaabi seljakotil peab olema käepide selle tõstmiseks.
− Esmaabi seljakott peab olema niiskuskindel.
54
− Esmaabi seljakott peab olema punast värvi ja sellel peavad olema kollased
helkurkleebised ning kirje „ESMAABI“ või esmaabi märgis.
− Esmaabi seljakott peab avanema hingega kaane põhimõttel ja selle kaane sees peavad
olema sahtlid mis välistavad vahendite väljakukkumise.
− Esmaabi seljakoti kaane vastaspoolel peavad olema vahendite sahtlid ja nende
kinnitused, et oleks välistatud vahendite väljakukkumine.
− Esmaabi seljakott peab olema standard toodangus meditsiini seljakott.
− Esmaabi seljakott peab olema varustatud (kõik mõõdud on toodud ligilähedaselt ehk
pakkujal on lubatud pakkumuse esitamisel muuta toodud esmaabivahendite mõõte, kuid
sellisel juhul peab muudetav mõõt olema lähim tehnilises kirjelduses sätestatud
mõõdule):
− žgutt;
− plaastrid eri suuruses (2+6) - 1 pk;
− desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks - 4 tk;
− kinnitusplaaster 1,25 cm x 9,1 m - 1 tk;
− rullside 8 cm - 2 tk;
− steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 10 cm x 10 cm - 4 tk;
− steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 30 cm x 10 cm - 4 tk;
− steriilne haavatampoon 7 x 7 cm - 5 tk;
− steriilne haavatampoon 10 x 20 cm - 5 tk;
− steriilne haavatampoon 20 x 40 cm - 5 tk;
− kolmnurk rätik - 6 tk;
− elastne võrkside (jalale, peale) - 1 tk;
− elastne rullside 8 cm - 3 tk;
− elastik rullside 10 cm - 3 tk;
− plaaster 6 cm x 1 m - 1 tk;
− isekülmuv külmakompress - 3 tk;
− alumiiniumkihiga soojendustekk 140 x 220 cm - 1 tk;
− termotekk 140 x 220 cm - 1 tk;
− kaelalahas reguleeritava lõuaga täiskasvanule isekinnituv (Ferno, AMBU või
samaväärne) - 1 tk;
− kaelalahas reguleeritava lõuaga lapsele isekinnituv (Ferno, AMBU või samaväärne)
- 1 tk;
− parafiinside põletushaavadele - 1 tk;
− käärid - 1 tk;
− põletushaava geel - 1 L;
55
− külmaaerosool – 1 tk;
− elustamise pakend, mis sisaldab:
− mask kunstliku hingamise tegemiseks (pocket mask) - 1 tk;
− kummikindad - 4 karpi – XL suurus;
− desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks - 2 tk;
− ambukotid (täiskasvanu ja laps) koos näomaskiga (täiskasvanu- ja lapse
suurused) koos filtritega - 1 kmpl.
Päästevest muutumatu ujuvusega
− Peab olema muutumatu ujuvusega.
− Päästevestil peab olema jalgade vaheline rihm, mis väldib vette kukkumisel vesti seljast
libisemist.
− Peab olema krae, mis vette kukkumisel hoiab pead õiges asendis.
− Peab olema eest avatav ja suletav, selliselt, et oleks välistatud vesti seljast tulemine
mistahes kehaasendi korral.
− Peab olema mõeldud kasutamiseks 90+ kg kasutajale.
− Peab olema 100N kandevõimega.
Viskeliin
− Viskeliinil peab olema kaks aasa nii päästetavale kui päästjale.
− Viskeliini nöör peab olema ujuv.
− Viskeliini nöör peab sisaldama helkurkangast, et tagada nähtavus pimedas.
− Peab olema 20-25 m pika nööriga.
− Viskeliini läbimõõt peab olema 8-10 mm.
− Viskeliin peab olema kotis.
− Kott peab olema vöökinnitusega.
− Viskeliini kott peab olema mõeldud viskamiseks päästetavale.
Keemiapääste komplekt
Keemiapääste komplekti kuulub:
− keemiapäästekott;
− kaablisidemed;
− kilekotid;
− kummikindad;
− lekkesulgemise pasta;
− universaalfilter;
56
− ühekordne kaitseülikond;
− tolmumask;
− teip.
Keemiapäästekoti tehnilised nõuded
− Keemiapäästekott peab olema tõmblukuga suletav.
− Keemiapäästekott peab mahutama kogu keemiapääste komplekti kuuluvad vahendid.
− Keemiapäästekoti esiküljel ja sees peavad olema lukuga suletavad taskud.
− Keemiapäästekotil peab olema käepide selle tõstmiseks.
− Keemiapäästekoti materjal peab olema 100% polüester 600 Denier (veekindel ja
hingav).
− Keemiapäästekoti värv peab olema must.
− Keemiapäästekotil peab olema reflekteeruv, hõõrdumis- ja niiskuskindel kirje
„KEEMIA PÄÄSTE“.
− Keemiapäästekoti mõõdud peavad olema ligilähedaselt:
− kõrgus: 35 cm;
− pikkus: 55 cm;
− laius: 30 cm.
Kaablisideme tehnilised nõuded
− Kaabliside peab olema pikkusega 200 mm.
− Kaabliside peab olema UV kiirguse kindel.
Kilekoti tehnilised nõuded
− Kilekoti kile paksus peab olema 60 mikronit.
− Kilekoti värv peab olema must.
− Kilekoti maht peab olema 200 l.
Kummikinnaste tehnilised nõuded
57
− Kummikindad peavad olema väljavõetava akrüülvoodriga SHOWA 3416.
− Kummikindad peavad tagama kemikaalide kindluse ning kaitse surmava või tervist
raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest.
− Kummikinnaste lõikekindluse tase peab olema 5 ja peab olema CE III kategooria
märgistus.
− Miinimum standardid, millele pakutavad kummikindad vastama peavad: EN 388, EN
511, EN 374 või samaväärne.
Lekkesulgemise pasta tehnilised nõuded
− Lekkesulgemise pasta peab olema Vetter Leak sealing paste.
− Lekkesulgemise pasta peab olema universaalne ja peab olema valmistatud savi baasil.
− Lekkesulgemise pasta ei tohi reageerida kemikaalidega ja naftaproduktidega ning tagab
avade hermetiseerimise.
Universaalfiltri tehnilised nõuded
− Universaalfilter peab olema Scott CF 32.
− Universaalfiltri kaitsetase peab olema A2B2E2K2HG-P3.
− Universaalfilter peab tagama kaitse:
− orgaaniliste ühendite gaaside ja aurude vastu, mille keemispunkt on üle 65 º C;
− anorgaaniliste gaaside ja aurude vastu;
− happeliste gaaside ja aurude vastu;
58
− tahkete ja vedelate, radioaktiivsete ja toksiliste osakeste ning mikroorganismide
(bakterid, viirused ja ensüümid) vastu.
• Universaalfilter peab vastama EN 14387, EN 12941, EN 12942 või samaväärsele
standarditele.
• Universaalfiltri säilivusaeg peab olema vähemalt 60 kuud.
Kaitseülikonna tehnilised nõuded
− Ühekordne kaitseülikond peab olema 3M Protective Coverall 4570.
− Ühekordsel kaitseülikonnal peab olema CE III kategooria märgistus.
− Ühekordne kaitseülikond peab tagama kemikaalide kindluse ning tagama surmava või
tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitse.
− Ühekordne kaitseülikond peab olema pritsme, tolmu ja vedelikukindel.
− Ühekordse kaitseülikonna säilivusaeg peab olema vähemalt 60 kuud.
− Ühekordne kaitseülikond peab vastama standardite EN 1149-5, EN 1073-2, EN 14126,
EN 13982, EN 13034 ja EN 14605 nõuetele või nendega samaväärsete standardite
nõuetele.
− Ühekordse kaitseülikonna suurus peab olema XXXL.
Tolmumaski tehnilised nõuded
− Tolmumask peab olema Segre CN P3 V.
− Tolmumask peab olema väljahingamisklapiga ja aktiivsöega.
− Tolmumask peab vastama standardi EN 149 klassi FFP2 nõuetele.
− Tolmumaskil peab olema süsinikukiht, mis eemaldab tugeva ja ebameeldiva lõhna,
orgaanilised aurud, happelised ohutud gaasid (keevitussuitsuga kokkupuutuvad tööd,
prügi- ja jäätmekäitlus, loomapidamine jne).
− Tolmumask peab olema varustatud väljahingamisklapiga, mis hoiab temperatuuri
normaalsel tasemel ega lase tekkida liigsel niiskusel.
59
− Tolmumaskil peab olema minimaalne hingamistakistus (pehme kumm ja alumiiniumist
regulaator ninajuurel, reguleeritavad kummipaelad).
− Tolmumask peab olema hermeetiliselt suletud kilepakendis.
Teip (hall)
− Teip peab olema universaalne niiskuskindel teip (niinimetatud MacGyveri teip).
− Teip peab olema tugev, rebenemis- ja veekindel.
− Teip peab olema vastupidav ja universaalne kangasteip.
− Teipi peab saama kasutada temperatuurivahemikus -50°C kuni +100°C.
− Teip peab olema vähemalt 50 mm lai ja 10 m pikk.
Kile
− Kile peab olema valmistatud polüpropüleenist.
− Kilel peavad säilima selle elastsed omadused ka - 30°C temperatuuri juures.
− Kile paksus peab olema 90 mikronit.
− Kile suurus peab olema vähemalt 50 m².
Kokkupandav bassein
− Kokkupandav bassein peab olema ECCOTARP ET.
− Kokkupandava basseini komplekt koosneb alusvannist, sisevoodrist ja alusmatist ning
pakend-kandekotist.
− Basseini komplekti peab saama kasutada mobiilse basseinina esemete puhastamiseks
või vedelike kogumiseks.
TEHNILISED NÕUDED
− Kokkupandav bassein peab sobima kemikaalide- ja õlitünnide ajutiseks hoiustamiseks.
− Kokkupandav bassein peab säilitama oma omadused erinevate vedelikega kokkupuutel.
− Kokkupandavasse basseini peab olema paigaldatud vedeliku mõõtmise indikaator.
60
− Kokkupandava basseini maht peab olema vähemalt 175 l.
− Kokkupandava basseini välispind peab olema valmistatud PVC materjalist.
− Kokkupandava basseini mõõdud peavad olema vähemalt 1000 x 1000 x 200 mm.
− Kokkupandava basseini sisevooder peab olema kemikaalide kindel ja olema vahetatav.
Mahuti
− Mahuti peab olema Ergoron OÜ toodetud mudel Universaalmahuti KN12 (peab kokku
voldituna olema kompaktne).
− Mahuti koosneb täiteseelikust ja kilevoodrist. Mahuti on mõeldud ühekordseks
kasutamiseks.
TEHNILISED NÕUDED
− Mahuti peab olema mahutavusega 0,45-0,5 m³.
− Mahuti peab olema PP-kangast tugevdatud seintega, lisana seespool täiteseelik ja
kilevooder.
− Mahuti on mõeldud ühekordseks kasutamiseks (standard 5:1).
− Mahuti peab olema naftaprodukti kindel (kütteõlid, bensiin, diisel, lennukipetrool JET
A-1).
− Täidetud mahutit peab saama tõstesangadest tõsta neljast kohast.
− Tühi mahuti peab olema transpordiasendisse kokku pakitav.
− Mahuti peab võimaldama naftaprodukti ladustamist lekkekindlalt.
− Mahuti peab täidetuna säilitama oma kuju ja püsti püsima.
− Mahuti sees peab olema täiendavalt kaks kihti sisekilet, mis ei tohi lekkida.
− Sisekile 2 kihti peavad olema valmistatud polüpropüleenist või sellega samaväärsest
kilest 2 x 90 mikronit õmmelduna kotisuu külge.
− Mahuti peab vastu pidama temperatuurivahemikule -10⁰C kuni +65⁰C.
Gaasidetektor
− Gaasidetektor peab olema Sewerin Snooper ja olema mõeldud kasutamiseks
päästetöödel.
− Gaasidetektori eesmärk on tuvastada metaani ja gaasisegu õhust ning avastada gaasi
lekke kohad.
− Gaasidetektor peab olema kalibreeritud metaanile, kuid peab reageerima kõikidele
põlevatele gaasidele ja aurudele.
61
− Gaasidetektori anduri tüüp peab olema gaasitundlik pooljuhtandur. Anduri tööiga peab
olema vähemalt 5 (viis) aastat.
− Gaasidetektoril peab olema LCD ekraan, mis kuvab numbrilist näitu.
− Gaasidetektoril peab olema helisignaal tugevusega 75 dB/1 m. Helisignaali sagedus
peab intensiivistuma gaasikontsentratsiooni kasvades. Helisignaali peab olema
võimalik eraldiseisvast nupust välja lülitada.
− Gaasidetektori töövalmidus peab olema tagatud kuni 20 sekundi jooksul gaasidetektori
käivitamisest.
− Gaasidetektori gaasile reageerimise kiirus peab olema kuni 10 sekundit.
− Gaasidetektori metaani (CH4) mõõtevahemik peab olema 0-2,2 Vol% (0-22 000 ppm).
− Gaasidetektori IP-kaitseaste peab olema vähemalt 54.
− Gaasidetektori mõõtmed võivad olla kuni 50 x 50 x 200 mm.
− Gaasidetektori mõõtesondi pikkus peab olema vähemalt 200 mm. Sondi otsas peab
olema tolmukaitsefilter, mida peab olema võimalik vahetada.
− Gaasidetektori kaal peab olema vahemikus 120-200 g.
− Gaasidetektor peab tõrgeteta töötama vähemalt temperatuurivahemikus -10º - +40º C.
Ohukoonus
− Ohukoonus peab olema vähemalt 750 mm kõrge.
− Ohukoonus peab olema kokkupandav ja kokkupandult võib see maksimaalselt olla 60
mm kõrge.
− Ohukoonus peab olema vähemalt 3 kg rake.
− Ohukoonuse alus peab olema valmistatud libisemiskindlast kummist.
− Ohukoonusel peab sees olem LED valgusti, mida peab saama panna tööle püsivalt ja
vilkudes eraldi lülitist ning mis peab saama toite patareidelt. LED valgusti järjepidev
põlemiseaeg peab olema vähemalt kolm tundi.
− Ohukoonus peab olema pritsmekindel.
− Ohukoonus peab olema erksat punast või oranži värvi ja selle peal peab olema kaks
valget helkurriba, mida peab nägema vähemalt 250 m kauguselt.
− Ohukoonus peab olema pestavast materjalist.
Binokkel kaugusemõõtja
− Binokkel kaugusemõõtja peab olema veekindel.
− Binokkel kaugusemõõtja peab olema libisemiskindla kattega või olema
libisemiskindlate käepidemetega.
− Binokkel kaugusemõõtja läätse suurus peab olema vähemalt 42 mm.
62
− Binokkel kaugusemõõtjal peab olema „Zoom“ (suurendus) vähemalt 7 ja maksimaalselt
10.
− Binokkel kaugusemõõtjaga kauguse mõõtmise distants peab olema vähemalt 1500 m.
− Binokkel kaugusemõõtjal peab olema kaelarihm ja kott.
− Binokkel kaugusemõõtja kaal ei tohi ületada 1 kg.
Kandelamp koos akulaadijaga
− Kandelamp peab olema ADALIT L-5000 Z0.
Käsilamp koos akulaadijaga
− Käsilamp peab olema ADALIT L-3000 POWER.
Koormarihm
− Koormarihm peab vastama EN 12195-2 standardi nõuetele.
− Koormarihm peab olema vähemalt 5 cm lai.
− Koormarihma tõmbejõud peab olema vähemalt 5000 kg.
− Koormarihm peab olema valmistatud polüester materjalist.
− Koormarihm peab olema vastupidav hapete ja leeliste suhtes.
− Koormarihm võib venida töö ajal maksimaalselt 3-7% normaalpikkusest.
− Koormarihm peab olema erksat värvi.
− Koormarihm peab olema vähemalt 10 m pikk.
− Koormarihma metallist osad peavad olema kaitstud korrodeerumise eest.
− Koormarihmale peab peale olema markeeritud töökoormus (WLL) erinevate
kasutusmeetodite puhul, tropi pikkus, Euroopa normidele vastavuse CE-märgistus ja
valmistamiskuupäev.
Puksiirköis
− Puksiirköis peab olema veniv.
− Puksiirköie pikkus peab olema vähemalt 6 m.
− Puksiirköis peab vastu pidama vähemalt 18 000 kg jõule.
− Puksiirköis peab sobima Põhiauto pukseerimisseadme kinnitusega.
Pulberkustuti
63
− Pulberkustuti peab mahutama 6 kg kustutusainet.
− Pulberkustuti peab sobima A, B ja C klassi tulekahjude kustutamiseks.
− Pulberkustutil peab olema manomeeter, mis peab näitama kustutis olevat rõhku.
− Pulberkustuti päästik peab olema splindiga fikseeritud.
− Pulberkustutit peab saama kasutada -30° kuni +60° temperatuuri korral.
− Pulberkustuti joapikkus peab olema vähemalt 4 m.
− Pulberkustuti pidev tööaeg peab olema vähemalt 20 sekundit.
CO2 kustuti
− CO2 kustuti peab olema Gloria KS5ST.
− CO2 kustuti kustutusvõimsus peab olema 89B.
− CO2 kustuti peab vastama standardi EVS-EN 3 nõuetele.
− CO2 kustuti kaal ei tohi ületada 14,5 kg.
− CO2 kustutis peab olema 5 kg kustutusainet.
− CO2 kustuti kustutusaineks peab olema süsihappegaas (CO2).
− CO2 kustuti kustutusjoa pikkus peab olema vähemalt 4 m.
− CO2 kustuti kasutustemperatuur peab olema -30…+60° C.
− CO2 kustuti maksimaalsed mõõtmed võivad olla 930 x 400 x 136 mm.
− CO2 kustuti hooldusvälp ei tohi olla lühem kui 10 aastat.
CAFS käsikustuti
CAFS käsikustuti komplekti kuulub:
− kustutusaine paak;
− suruõhuballoon;
− reduktor;
− survevoolik;
− joatoru.
TEHNILISED NÕUDED
64
− CAFS käsikustuti peab vastama standardi EN 3 nõuetele.
− CAFS käsikustuti peab olema võimalik kasutusele võtta pääste kaitseriietuses 6 sekundi
jooksul.
− CAFS käsikustutit peab saama kasutada nii sisetulekahju korral kui välitingimustes.
− CAFS käsikustuti täiskaal võib olla kuni 23 kg.
− CAFS käsikustuti peab tõrgeteta töötama temperatuuridel -20° kuni +50°C.
− CAFS käsikustuti kustutusaeg peab olema vähemalt 45 sekundit.
− CAFS käsikustuti vahujoa pikkus peab olema vähemalt 10 meetrit.
− CAFS käsikustuti täitmine ning taaskasutusele võtmine pärast kasutamist peab olema
võimalik teostada PÄA poolt.
− CAFS käsikustutil peab olema pehmendatud õlakanderihm.
− CAFS käsikustuti suruõhuballooni maht peab olema vähemalt 1 L.
− CAFS käsikustuti suruõhuballooni surve peab olema kuni 300 bar.
− CAFS käsikustuti kustutusaine paak peab olema vähemalt 10 L.
− CAFS käsikustuti survevooliku survetaluvus peab olema vähemalt 10 bar.
− CAFS käsikustuti survevooliku pikkus peab olema vahemikus 1-1,5 meetrit.
Gaasipõleti
− Gaasipõleti peab olema Piezo.
− Gaasipõletiga peab saama töötada järjest vähemalt 2,5 tundi.
− Gaasipõletil peab olema süütamise nupp.
− Gaasipõletil peab olema rõhuregulaator.
− Gaasipõleti gaasiballoon peab mahutama vähemalt 750 ml gaasi.
− Gaasipõleti gaas peab sobima töötamiseks - 35°C temperatuuri korral.
Kanister
− Kanister peab olema punane.
− Kanister peab mahutama 20 L bensiini.
65
− Kanister peab olema metallist.
− Kanistril peab olema tõstekäepide.
− Kanistril peab olema hermeetiliselt suletav kork, mis võimaldab täis kanistrit pikali
pöörata ilma, et vedelik välja voolaks.
Tööriistakohver
− Tööriistakohvris peab olema:
− kruvikeerajate komplekt;
− mutrivõtmete komplekt;
− nuga;
− näpitsad;
− tangid (kullinokad);
− tellitav mutrivõti;
− haamer;
− lõiketangid;
− elektrivooluindikaator.
TEHNILISED NÕUDED
Tööriistakohvri tehnilised nõuded
− Tööriistakohver peab olema vastupidavast materjalist ja mahutama kõik sinna kuuluvad
tööriistad.
− Tööriistakohvril peab olema kandmise sang, mis peab vastu pidama kohvri ja vahendite
raskuse tõstmisele.
Kruvikeerajate komplekti tehnilised nõuded
− Kruvikeerajate komplekti peab kuuluma vähemalt kuus lapiku ja kuus ristpea otsaga
kruvikeerajat.
− Kruvikeerajate käepidemed peavad olema libisemiskindlast materjalist ja
ergonoomilised.
− Kruvikeeraja peab olema kvaliteetsest materjalist, mis peab tagama nende pikaajalisuse.
− Kruvikeerajate elektrivoolu pinge taluvus peab olema vähemalt 1000 V.
Mutrivõtmete komplekti tehnilised nõuded
− Mutrivõtmete komplekt peab olema vähemalt 16-osaline ja mõõdud peavad olema 6
kuni 21 mm.
66
− Mutrivõtme üks ots peab olema silmus ja teine ots tavaline.
− Mutrivõtmed peavad olema vastupidavast materjalist, mis peab tagama nende
pikaajalisuse.
Noa tehnilised nõuded
− Noal peab olema ca 100 mm pikk ja 3 mm paks tera.
− Nuga peab olema teritatav.
− Noal peab olema libisemiskindlast materjalist pea.
− Noal peab olema plastikust vutlar.
Näpitsate tehnilised nõuded
− Näpitsad peavad olema ca 180 mm pikad.
− Näpitsa käepidemed peavad olema libisemiskindlast materjalist ja ergonoomilised.
− Näpitsad peavad olema kvaliteetsest materjalist, mis peab tagama nende pikaajalisuse.
Tangide (kullinokkade) tehnilised nõuded
− Tangid peavad olema ca 250 mm pikad.
− Tangide lõugade vahe peab olema reguleeritav ja asendis fikseeritav.
− Tangide käepidemed peavad olema libisemiskindlast materjalist ja ergonoomilised.
− Tangid peavad olema kvaliteetsest materjalist, mis peab tagama nende pikaajalisuse.
Tellitava mutrivõtme tehnilised nõuded
− Tellitav mutrivõti peab olema ca 200 mm pikk.
− Tellitavat mutrivõtit peab saama reguleerida 25 mm ulatuses.
− Tellitav mutrivõti peab olema vastupidavast materjalist, mis peab tagama selle
pikaajalisuse.
67
Haamri tehnilised nõuded
− Haamri ühes otsas peab olema sõrg ja teises otsas löögipea.
− Haamri varre käepide peab olema libisemisekindlast materjalist.
− Haamri kaal võib olla 0,5 kuni 0,8 g.
Lõiketangide tehnilised nõuded
− Lõiketangid peavad olema vähemalt 200 mm pikad.
− Lõiketangide käepidemed peavad olema libisemiskindlast materjalist ja
ergonoomilised.
− Lõiketangid peavad olema kvaliteetsest materjalist, mis peab tagama nende
pikaajalisuse.
− Lõiketangide terad peavad olema seestpoolt kumerad.
Elektrivooluindikaatori tehnilised nõuded
− Elektrivooluindikaator peab olema Volt Stick SOUND.
Kahv
− Kahva kogupikkus peab olema vähemalt 2200 mm.
− Kahva pikkus kokkupandult ei tohi ületada 1500 mm.
− Kahva võrk ei tohi olla veniv.
− Kahv peab vastu pidama 20 kg raskusele.
− Kahv ei tohi kaaluda üle 2 kg.
− Kahv ei tohi korrodeeruda.
− Kahva võrgu suuet peab olema võimalik sulgeda.
Kokkupandav puur
68
− Kokkupandav puur peab olema kergesti lahti- ja kokkupandav.
− Kokkupandava puuri põhi peab olema siledast materjalist (ei tohi olla traatvõrestikust).
− Kokkupandaval puuril peab olema kindlalt suletav luuk.
− Kokkupandava puuri mõõdud peavad olema 90 x 60 x 70 cm, mis võivad muutuda kuni
10 cm ulatuses.
− Kokkupandaval puuril peab olema tõstesang, mis peab võimaldama tõsta puuri kui seal
sees on 30 kg loom.
− Kokkupandaval puuril peab olema PVC kate.
Ling
− Lingu pikkus peab olema 120-200 cm (transpordi asendis ei tohi lingu pikkus ületada
150 cm).
− Lingu materjal peab olema metall või plastik, kuid peab vastu pidama vähemalt 30 kg
raskuse looma poolt tekitatud väänetele ja pingetele.
− Peab võimaldama vähemalt 20 kg looma tõstmist (täielikult maast lahti).
− Ling peab olema varustatud libisemiskindlate käepidemetega või libisemiskindlate
lingu käsitlus aladega.
− Lingu alumine osa (lingu lähiümbrus) peab taluma looma poolt tekitatud hammustusi
ning olema tagatud piisav elastsus, et loom ei saaks kahjustusi hammustamisel (hamba
murdmise oht peab olema minimeeritud).
− Lingu suurus peab olema vähemalt 30 cm.
− Lingu suurust peab olema võimalik kiirelt ja mugavalt suurendada ja vähendada.
− Lingul peab olema lihtne lingu silmuse suuruse fikseerimise ja vabastamise mehhanism.
− Lingusilmuse fikseerimissüsteem ei tohi vabaneda iseeneslikult peale lingu silmuse
suuruse fikseerimist.
− Lingu kõik osad peavad taluma desinfitseerivaid aineid ja olema lihtsasti puhastatavad.
− Lingu silmuse materjal ei tohi olla venivast materjalist ega olla kiuline, kuhu võivad
kinni jääda looma karvad. Soovitavalt terastross, mis on kaetud terve linguaasa ulatuses.
Ussinäpitsad
− Ussinäpitsad peavad olema ca 1500 mm pikad.
− Ussinäpitsad ei tohi korrodeeruda.
69
− Ussinäpitsad peavad olema ergonoomilised ja neid peab saama mugavalt kasutada.
− Ussinäpitsad peavad tagama ussi mittevigastamise.
− Ussinäpitsatega peab saama ohutult ussi haarata ja fikseerida haarade vahel.
Spiraalse suruõhuvooliku komplekt
− Spiraalne suruõhuvoolik peab lahti venitatult ulatuma vähemalt 6 m kaugusele.
− Spiraalse suruõhuvooliku sisemine läbimõõt peab olema 10-12 mm.
− Spiraalse suruõhuvooliku ühes otsas peab olema emane ja teises otsas isane kiirühendus
(CEJN 320).
− Spiraalse suruõhuvoolikuga peab kaasas olema varustuse puhastamise õhupüstol, millel
peab olema isane kiirühendus (CEJN 320).
− Spiraalse suruõhuvoolikuga peab kaasas olema üleminekuliitmik, millel ühes otsas peab
olema Gost 50 liitmik ja teises emane kiirühendus (CEJN 320).
− Spiraalse suruõhuvoolikuga peab kaasas olema üleminekuliitmik, millel ühes otsas peab
olema emane kastmisvooliku kiirliitmik ja teises isane kiirühendus (CEJN 320).
12.5 Lisa 5. Päästeameti sõidukite tähistamise juhend (lisatakse eraldi failina)
1
Riigihanke selgitava dokumendi lisa 2
Päästeteenistuse põhiauto garantii, hoolduse ja remondi tingimused 1. ÜLDIST
1.1. Riigihanke puhul käsitletakse mõisteid järgmises tähenduses. 1.1.1. Põhiauto – alusauto + pealisehitus (pealisehituse hulka loetakse ka
külmlõikeseade).
1.1.2. Päästevarustus – põhiauto tehnilise kirjelduse lisas 4 toodud põhiauto varustus, mille olemasolu põhiautol tagab riigihanke käigus pakkuja (vt tehnilise
kirjelduse lisa 2). 1.1.3. Päästetehnika – ühiselt nimetatuna põhiauto ja päästevarustus. 1.1.4. Põhiauto asukoht – päästekomando, mis on põhiauto kasutaja.
1.1.5. Alusauto korraline hooldus – alusauto tootja poolt ettenähtud hooldus, mida teostab põhiauto garantiiajal alusauto esindaja Eesti neljas erinevas regioonis
asuvas alusauto tootja poolt aktsepteeritud või volitatud teeninduspunk tis (edaspidi alusauto teeninduspunkt) vastavalt pakkumuses esitatavale hooldusgraafikule ja hinnakirjale raamlepingu kehtivuse ajal.
1.1.6. Pealisehituse korraline hooldus – pealisehituse tootja poolt ettenähtud hooldus, mida teostab põhiauto garantiiajal pealisehituse tootja esindaja (edaspidi
pealisehituse tootja esindaja) vähemalt ühes mandri-Eestis asuvas pealisehituse tootja poolt aktsepteeritud või volitatud teeninduspunktis vastavalt pakkumuses esitatavale hooldusgraafikule ja hinnakirjale raamlepingu kehtivuse ajal.
1.1.7. Päästevarustuse korraline hooldus – päästevarustuse korralise hoolduse vajadusel korraldab ja/või teostab päästevarustuse garantiiajal päästevarustuse
tootja poolt ettenähtud korralisi hooldusi pealisehituse tootja esindaja vastavalt päästevarustuse tootjate poolt kehtestatud hooldusjuhenditele ja –graafikute le päästevarustuse garantii kehtivuse aja jooksul.
1.1.8. Garantiiremont – kõik puudused, mis päästetehnikal ilmnevad garantiiperiood i jooksul ja mis ei ole tingitud kasutajate poolsetest kasutusvigadest,
kasutusjuhendi mittejärgimisest või loomulikust kulumisest, kõrvaldatakse Päästeametile (edaspidi hankija) täiendavaid kulutusi tekitamata. Alusauto garantiiremonti teostab alusauto teeninduspunkt, pealisehituse ja
päästevarustuse garantiiremonti korraldab ja/või teostab pealisehituse tootja esindaja.
1.1.9. Erakorraline remont – päästetehnika kasutajate poolsetest kasutus- ja/või hooldusjuhendi mittejärgimisest tingitud puuduste kõrvaldamine, mis ei lähe garantiiremondi alla ning mille eest tasub hankija vastavalt lepingus
kokkulepitavale töötunni hinnale ja varuosade maksumusele vastavale remonttööde teostajale.
1.2. Pakkuja annab päästetehnikale garantii järgmiselt. 1.2.1. Alusautole ja pealisehitusele vähemalt 36 (kolmkümmend kuus) kalendrikuud
alates põhiauto üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Pakkujal on
lubatud põhiautole pakkuda ka pikemat garantiiaega. Põhiauto garantiiaja pikkus kalendrikuudes on üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks.
1.2.2. Pealisehitusele ning selle alus- ja/või vahe- ja/või tugiraamile vähemalt 15 (viieteistkümne) aastase garantii läbiva korrodeerumise vastu alates põhiauto vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.
1.2.3. Päästevarustusele vähemalt 24 (kakskümmend neli) kalendrikuud alates päästetehnika vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.
2
1.2.4. Korralise hoolduse ja/või garantiiremondi ja/või erakorralise remondi käigus paigaldatud varuosadele, lisaseadmetele ja mehhanismidele ning teostatavatele töödele vähemalt 12 (kaksteist) kalendrikuud alates vastava korralise hoolduse
ja/või garantiiremondi ja/või erakorralise remondi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates.
1.3. Käesolevas dokumendis kirjeldatud tingimused on miinimumnõuded, mille täitmise peab pakkuja tagama.
1.4. Hankijal peab olema võimalik saada vajaduse korral informatsiooni põhiautol teostatud
korraliste hoolduste, garantii- ja remonttööde ning tööde käigus vahetatud varuosade kohta paberkandjal või digitaalselt.
1.5. Pakkuja peab tagama päästetehnika kasutamisega, hooldusega, remondiga ning koolitusega seotud küsimuste lahendamise ja asjaajamise. Selleks peavad pakkujal olema:
- alusauto teeninduspunktide esindajad Eestis, kes suhtlevad hankija kontaktisikutega eesti keeles;
- pealisehituse tootja esindaja Eestis, kes suhtleb hankija kontaktisikutega eesti keeles; - pealisehituse tootja tehase poolne kontaktisik, kes suhtleb hankija kontaktisikuga
vähemalt inglise keeles.
Nimetatud isikud on riigihanke tulemusena sõlmitava raamlepingu täitmise l kontaktisikuteks. Hankijal on õigus pöörduda otse kõikide kontaktisikute poole, kes
peavad päästetehnika kasutamisega, hooldusega ja remondiga seotud küsimusi lahendama.
1.6. Pakkuja on pakkumuse esitamisel kohustatud arvestama järgmist.
1.6.1. Hankija vastava soovi korral peab hankijal olema õigus pärast punktis 1.2.1. nimetatud põhiauto garantiiaja lõppu ise teostada alusauto ja pealisehituse hooldus- ja remonttöid. Juhul, kui hankija on huvitatud pealisehituse hooldus-
ja remonttööde iseseisvast teostamisest pärast põhiauto garantiiaja lõppu, on pakkuja kohustatud läbi viima maksimaalselt 10-le hankija teenistuja le
koolituse, mis tagab hankijale pädevuse põhiauto pealisehituse hooldus- ja remonttööde teostamiseks. Koolituse läbinutele väljastatakse tunnistus, mis tõendab, et antud isikutel on pädevus pealisehituse hooldus- ja remonttööde
teostamiseks. Koolitus peab toimuma eesti keeles või pakkuja poolt peab olema tagatud eesti keelne tõlge. Koolituse eest ei tohi hankijale täiendavaid kulusid
kaasneda (v.a vajadusel koolitatavate transpordi ja majutusega seotud kulud). Koolituse toimumise täpsemad tingimused, sh aeg lepitakse kokku vähemalt 3 (kolm) kuud enne esimesena üleantud põhiauto garantiiaja lõppu.
1.6.1.1. Koolitusel peab olema nii teoreetiline kui ka praktiline osa. 1.6.1.2. Koolitaja on kohustatud tagama eesti keelse
koolitusdokumentatsiooni (nii paberil igale koolitatavale, kui ka digitaalselt), milles on toodud hoolduse läbiviimiseks vajalike hooldusmaterjalide ja varuosade täisnimekiri ja detailne hoolduse
manuaal (sh elektri-, vee-, pneumaatika- ja hüdraulikasüsteemide skeemid).
1.6.1.3. Pärast garantiiaega ei tohi jääda päästetehnikale funktsioone, mis piiraksid hankija hoolduspersonali poolt läbiviidavate hooldustööde mahtu (näiteks: näitude nullimine vms).
3
2. GARANTII
2.1. Üldist
2.1.1. Pakkuja peab tagama garantiiajal päästetehnikal ilmnenud rikete kõrvaldamise ja/või
mitte töökorras olevate seadmete vahetuse (garantiiremont). Tehniliste rikete garantiijuhtumite korral ei tohi nende likvideerimine tuua endaga kaasa hankija le
mingeid kulusid (v.a juhul kui pooled on lepingu täitmise käigus kokku leppinud teisit i) . 2.1.2. Kui päästetehnikal avastatakse mittevastavus kokkulepitud tingimustele või tehniline
rike, mis võib esineda kõikidel tarnitud põhiautodel või päästevarustuse elementidel, on
pakkuja kohustatud likvideerima vastava puuduse või mittevastavuse kõikidel pakkuja poolt tarnitud põhiautodel või päästevarustuse elementidel.
2.1.3. Garantii ei kehti juhul, kui päästetehnikal olevad defektid tulenevad hankija poolt päästetehnika väärast kasutamisest või hooldusest. Garantiid välistavad asjaolud fikseeritakse päästetehnika kasutus- ja hooldusjuhendis. Garantiid välistavate asjaolude
määramisel peab pakkuja arvestama, et päästetehnika on ette nähtud kasutamiseks hankija töötajatele päästeseadusega määratletud päästetöödega seotud eesmärkidel -
inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavate l töödel: tulekahjude, loodusõnnetuste, katastroofide, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste korral, samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavate tööde
puhul. 2.1.4. Pakkuja on kohustatud riigihankele esitatavas pakkumuses välja tooma detailsed
garantiitingimused, millega hankija peab arvestama lepingu täitmise käigus päästetehnika puhul.
2.2. Garantiiremont
2.2.1. Alusauto garantiiremonti teostatakse eelkõige põhiauto asukohale lähimas alusauto teeninduspunktis.
2.2.1.1. Alusauto garantiiremondiga seotud küsimustes suhtleb hankija otse alusauto teeninduspunktidega.
2.2.1.2. Alusauto garantiijuhtumi korral: - teavitab hankija kontaktisik alusauto teeninduspunkti juhtumist,
kirjeldades rikke olemust ning edastab e-posti teel veateate;
- on alusauto teeninduspunkt kohustatud 1 (ühe) tööpäeva jooksul teate saamisest arvates põhiauto teeninduspunkti sisse võtma;
- on alusauto teeninduspunkt kohustatud 1 (ühe) tööpäeva jooksul põhiauto teeninduspunkti võtmisest tuvastama alusauto rikke põhjuse ning edastama hankija kontaktisikule e-posti teel info, kuidas rike
kõrvaldatakse ning millise aja jooksul; - on alusauto teeninduspunkt kohustatud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul
alusauto rikke tuvastamisest arvates rikke kõrvaldama, v.a punktis 2.2.2. sätestatud juhtudel.
2.2.2. Erandkorras suuremahuliste alusauto garantiijuhtumite korral (nt mootori, käigukast i,
sõlmede vahetus vm) lepivad hankija kontaktisik ja alusauto teeninduspunkt rikke kõrvaldamise aja eraldi kokku tingimusel, et rikke kõrvaldamise aeg ei või olla pikem
kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva. Erandkorralisuse üle otsustamise õigus on hankijal.
2.2.3. Pealisehituse ja päästevarustuse garantiiremonti teostatakse vähemalt ühes mandri-Eest is
asuvas pealisehituse tootja esindaja teeninduspunktis. Juhul kui see on tööde iseloomust tulenevalt vajalik, siis teostatakse garantiiremont põhiauto tootja tehases (st rikke korral,
mida ei ole võimalik likvideerida Eestis asuvas teeninduspunktis). Pealisehituse tootja esindaja tuvastab rikke olemuse ning lepib hankijaga kokku, kus rike kõrvaldatakse ning
4
rikke kõrvaldamiseks kuluva aja. Asukoha valikul peab olema aluseks see, et rike kõrvaldatakse hankija jaoks võimalikult kiiresti. 2.2.3.1. Juhul kui pealisehituse tootja esindajal ei ole endal võimekust päästevarustuse
garantiiremondi teostamiseks, siis korraldab ta selle teostamise päästevarustuse tootja esindaja juures.
2.2.4. Garantiiaja jooksul pealisehitusel või päästevarustusel ilmnevate garantiijuhtumite korral: 2.2.4.1. edastab hankija kontaktisik pealisehituse tootja esindajale e-posti teel veateate
koos rikke kirjeldusega; 2.2.4.2. on pealisehituse tootja esindaja kohustatud veateatele reageerima 1 (ühe)
tööpäeva jooksul, edastades hankija kontaktisikule e-posti teel info, kuidas rike kõrvaldatakse ning millise aja jooksul;
2.2.4.3. on pealisehituse tootja esindaja kohustatud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul
veateatele reageerimisest arvates rikke kõrvaldama, v.a punktis 2.2.5. sätestatud juhtudel.
2.2.5. Erandkorras suuremahuliste pealisehituse garantiijuhtumite korral lepivad hankija kontaktisik ja pealisehituse tootja esindaja rikke kõrvaldamise aja eraldi kokku tingimusel, et rikke kõrvaldamise aeg ei või olla pikem kui 30 (kolmkümmend)
kalendripäeva. Erandkorralisuse üle otsustamise õigus on hankijal. 2.2.6. Garantiijuhtumite korral, kui põhiauto on sõidukorras, transpordib vajadusel hankija
Eesti piires oma kuludega põhiauto garantiiremondi teostamiseks alusauto või pealisehituse tootja esindaja teeninduspunkti. Juhul, kui pealisehituse garantiiremond i teostamiseks on põhiauto vajalik transportida pealisehituse tootja tehasesse väljaspool
Eestit, kompenseerib pakkuja hankijale põhiauto transpordikulu. Juhul, kui põhiauto ei ole sõidukorras ning vajab nt pukseerimist nii Eestis või ka Eestist väljapoole, korraldab pukseerimise ning tasub pukseerimise ja transpordiga seonduvad kulud pakkuja.
2.2.7. Juhul, kui pakkuja ei pea raamlepingu täitmise käigus kinni garantiitingimustest, sh garantiiremondi teostamiseks kehtestatud tähtaegadest, on hankijal õigus nõuda
raamlepingus sätestatud tingimustel leppetrahvi. Pakkujal on õigus leppetrahvi tasumise asemel anda hankijale kasutamiseks asenduspõhiauto (edaspidi asendusauto) järgmis te l tingimustel:
2.2.7.1. asendusauto andmisega ei tohi hankijale kaasneda täiendavaid kulusid (sh kulu asendusauto transpordi eest põhiauto asukohast või asukohta);
2.2.7.2. asendusauto ei pea olema uus, kuid peab olema töökorras ja testitud ning tagama sama funktsionaalsuse hankija põhiautoga;
2.2.7.3. asendusautoga peab hankijal olema võimalik teostada päästetöid selliselt, et see
ei nõua hankija teenistujate täiendavat väljaõpet; 2.2.7.4. asendusauto hankijale tema asukohas üleandmiseni on edukaks tunnistatud
pakkuja kohustatud garantiitingimuste rikkumise korral tasuma hankija nõudmisel leppetrahvi.
3. KORRALINE HOOLDUS
3.1. Üldist
3.1.1. Pakkuja tagab päästetehnika korraliste hoolduste teostamise vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, alusauto, pealisehituse ja päästevarustuse tootja tehnilistele tingimustele, standarditele ja kvaliteedinõuetele.
3.1.2. Päästetehnika korralist hooldust teostatakse garantiiajal vastavalt alusauto ja pealisehituse ning päästevarustuse tootja poolt ettenähtud hooldusprogrammile.
3.1.3. Hankija teenistujad, kes kasutavad päästetehnikat, teostavad põhiauto ja päästevarustuse igapäevast kontrolli, hooldust ja testimisi (juhul kui need on ette nähtud) põhiauto
5
asukohas vastavalt tootja poolsetele kasutus- ja hooldusjuhenditele. Hankija poolne igapäevane päästetehnika kontroll, hooldus ja testimine (juhul kui need on ette nähtud) peab olema võimalik ilma erivahendeid kasutamata ja põhiauto kabiini üles tõstmata.
3.1.3.1. Pakkuja poolt koos päästetehnikaga üleantavad kasutus- ja hooldusjuhend id peavad sisaldama üksikasjalikku instruktsiooni kontrolli, hoolduse ja testimiste
teostamiseks (mida ning millise intervalliga on vajalik teha). Kasutus- ja hooldusjuhendites peab olema välja toodud hankija poolse igapäevase kontrolli, hoolduse ja testimise (kui need on ette nähtud) teostamiseks kasutatavad
soovituslikud hooldusvahendid. 3.1.4. Päästetehnika korraliste hoolduste ajad lepitakse poolte vahel jooksvalt kokku vähemalt
nädal aega enne korralise hoolduse toimumist. 3.1.5. Alusauto korralise hoolduse küsimustes suhtlevad hankija kontaktisikud otse alusauto
teeninduspunktidega ning alusauto korraliste hoolduste eest tasutakse lepingus
kokkulepitud maksumused vastavale alusauto teeninduspunktile. 3.1.6. Alusauto korralised hooldused toimuvad alusauto teeninduspunktides Eesti neljas
regioonis. 3.1.6.1. Alusauto korralise hoolduse välp ei või garantiiperioodi jooksul ega pärast seda
olla sagedasem kui üks kord aastas või läbisõidust tingitud hoolduse välp.
3.1.6.2. Pakkuja esitab riigihanke pakkumuses alusauto tootja poolt kehtestatud hooldusgraafiku koos maksumustega 15 (viieteistkümne) aasta kohta.
Hooldusgraafikus toob pakkuja välja:
korralise hoolduse välba ja hoolduse käigus teostatavad tööd;
hoolduseks kuluva aja (tundides);
korralise hoolduse käigus vahetatavad varuosad ja tehnilised vedelikud;
korraliste hoolduste maksumused eurodes, ilma käibemaksuta. Pakkumuse edukaks tunnistamise korral muutuvad pakkuja jaoks siduvaks põhiauto garantiiaja jooksul toimuvate korraliste hoolduste hinnad (näiteks, kui
pakkuja pakub põhiautole garantii 36 kalendrikuud, siis fikseeritakse raamlepingus alusauto 36 kalendrikuu korraliste hoolduste maksumused.
Kui pakkuja pakub põhiautole garantii 48 kalendrikuud, siis fikseeritakse raamlepingus alusauto 48 kalendrikuu korraliste hoolduste maksumused).
Pakkuja on kohustatud riigihanke pakkumuses esitama kõik alusauto korralise
hooldusega seotud tingimused. 3.1.6.3. Põhiauto transpordiga seotud kulud ausauto teeninduspunkti kannab hankija.
3.1.7. Pealisehituse korraline hooldus teostatakse pealisehituse tootja esindaja mandri-Eest is asuvas teeninduspunktis. Pealisehituse korralise hoolduse eest tasutakse lepingus kokkulepitud maksumused pealisehituse tootja esindajale. Põhiauto transpordiga seotud
kulud pealisehituse tootja esindaja teeninduspunkti kannab hankija. 3.1.7.1. Pealisehituse korralise hoolduse sagedus ei või garantiiperioodi ajal ega pärast
seda olla sagedasem kui üks kord aastas või töötundidest tingitud hoolduse välp. 3.1.7.2. Pakkuja esitab riigihanke pakkumuses pealisehituse tootja poolt kehtestatud
hooldusgraafiku 15 (viieteistkümne) aasta kohta. Hooldusgraafikus toob
pakkuja välja:
pealisehituse hooldusvälba;
teostatavad tööd, vahetatavad varuosad ja tehnilised vedelikud;
hoolduseks kuluva aja (tundides);
pealisehituse korraliste hoolduste maksumused eurodes, ilma käibemaksuta. Pakkumuse edukaks tunnistamise korral muutuvad pakkuja
jaoks siduvaks põhiauto garantiiaja jooksul toimuvate korraliste hoolduste hinnad (näiteks, kui pakkuja pakub põhiautole garantii 36 kalendrikuud, siis
6
fikseeritakse raamlepingus pealisehituse 36 kalendrikuu korraliste hoolduste maksumused. Kui pakkuja pakub põhiautole garantii 48 kalendrikuud, siis fikseeritakse raamlepingus pealisehituse 48 kalendrikuu
korraliste hoolduste maksumused). Pakkuja on kohustatud riigihanke pakkumuses esitama kõik pealisehituse
korralise hooldusega seotud tingimused. 3.1.8. Päästevarustuse korralist hooldust teostab või korraldab selle teostamise pealisehituse
tootja esindaja võimalusel koos pealisehituse korralise hooldusega. Juhul, kui
päästevarustusele on tootjate poolt ette nähtud korraline hooldus, esitab pakkuja riigihanke pakkumuses päästevarustuse tootjate poolt kehtestatud kõik päästevarustuse
korraliste hooldustega seotud tingimused. Tingimustest peab muuhulgas olema võimalik välja lugeda, millistele päästevarustuse elementidele ning millise intervalliga on vajalik korralist hooldust teostada. Päästevarustuse korralise hoolduse vajaduse korral, lepitakse
maksumused iga perioodi kohta kokku lepingu täitmise käigus ning päästevarustuse korralise hoolduse eest tasub hankija pealisehituse tootja esindajale.
4. ERAKORRALINE REMONT
4.1. Pakkuja on kohustatud tagama põhiauto garantiiajal päästetehnika erakorraliste
remonttööde (edaspidi remonttööd) teostamise, mis ei kuulu garantiiremondi alla. Hankija tasub remonttööde eest vastavalt raamlepingus kokkulepitud regulatsioonile
(välja arvatud juhul, kui tasumiskohustus on kolmandatel isikutel, nt kindlustusjuhtumite korral) otse kas vastavale alusauto teeninduspunktile või pealisehituse tootja esindajale.
4.2. Alusauto remonttöid teostatakse alusauto teeninduspunktides.
4.3. Pealisehituse remonttöid teostatakse pealisehituse tootja esindaja mandri-Eestis asuvas vähemalt ühes teeninduspunktis. Erikokkuleppel hankijaga teostatakse pealisehituse remonttöid pealisehituse tootja tehases. Pealisehituse remonttööde teostamise asukoha
valikul lähtutakse esmalt sellest, kus vastavaid töid on võimalik teostada (esimese valikuna mandri-Eestis asuvas teeninduspunktis), teiseks sellest, kus remonttööd saavad
teostatud hankija jaoks ajaliselt kõige kiiremini ning kolmandaks majanduslikest kaalutlustest ehk sellest, millises asukohas on remonttöid hankija jaoks kõige odavam teostada. Remonttööde teostamise asukoha pakub välja pealisehituse tootja esindaja, kuid
lõpliku otsuse teeb hankija esindaja. 4.4. Päästevarustuse erakorraliste remonttööde vajaduse korral teostab need või korraldab
nende teostamise pealisehituse tootja esindaja. 4.5. Erakorraliste remonttööde korral on alusauto teeninduspunktil või pealisehituse tootja
esindajal kohustus alustada rikkega tegelemist koheselt pärast hankija poolt väljakutse
saamist, eesmärgiga kõrvaldada rike hankija jaoks võimalikult lühikese aja jooksul. 4.6. Pakkuja peab tagama tööajal (esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08:00-17:00, v.a Eesti
Vabariigi seadustega kehtestatud riiklikud pühad) päästetehnika remonttöödega seotud küsimuste osas spetsialistide tehnilise nõustamise. Nõustamine ei tohi hankijale kaasa tuua täiendavaid kulusid.
4.6. Alusauto remonttööde korral: - teavitab hankija kontaktisik alusauto teeninduspunkti remonttööde vajadusest,
lisades juhtumi kirjelduse; - on alusauto teeninduspunkt kohustatud 1 (ühe) tööpäeva jooksul teate saamisest
arvates põhiauto teeninduspunkti sisse võtma;
- on alusauto teeninduspunkt kohustatud 1 (ühe) tööpäeva jooksul põhiauto teeninduspunkti võtmisest tuvastama alusauto rikke põhjuse ning esitama hankija
kontaktisikule e-posti teel hinnapakkumise, milles sisaldub remonttööde kirjeldus, kulumaterjalide loetelu, rikke kõrvaldamise kogumaksumus (töötundide arv,
7
vajadusel transpordi maksumus, kulumaterjalide maksumus) ning rikke kõrvaldamiseks kuluv täpne aeg;
- on alusauto teeninduspunkt kohustatud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul hankija poolt
hinnapakkumise kinnitamisest arvates remonttööd teostama, v.a punktis 4.8. sätestatud juhtudel.
4.7. Pealisehituse või päästevarustuse remonttööde korral: - teavitab hankija kontaktisik pealisehituse tootja esindajat remonttööde vajadusest,
lisades juhtumi kirjelduse;
- on pealisehituse tootja esindaja kohustatud 1 (ühe) tööpäeva jooksul teate saamisest arvates tuvastama pealisehituse või päästevarustuse rikke põhjuse (tagades vajadusel
hooldusmeeskonna või spetsialisti saabumise põhiauto asukohta) ning esitama hankija kontaktisikule e-posti teel hinnapakkumise, milles sisaldub remonttööde kirjeldus, kulumaterjalide loetelu, rikke kõrvaldamise kogumaksumus (töötundide
arv, vajadusel transpordi maksumus, kulumaterjalide maksumus) ning rikke kõrvaldamiseks kuluv täpne aeg;
- on pealisehituse tootja esindaja kohustatud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul hankija poolt hinnapakkumise kinnitamisest arvates remonttööd teostama, v.a punktis 4.8. sätestatud juhtudel.
4.8. Erandkorras suuremahuliste remonttööde korral lepivad hankija kontaktisik ja vastavalt kas alusauto teeninduspunkt või pealisehituse tootja esindaja rikke kõrvaldamise aja
eraldi kokku. Erandkorralisuse üle otsustamise õigus on hankijal. 4.9. Remonttööde eest tasumine toimub järgmiste tingimuste kohaselt:
4.9.1. põhiauto transpordiga seotud kulud alusauto või pealisehituse tootja
teeninduspunkti või pealisehituse tootja tehasesse tasub vajadusel hankija; 4.9.2. kui remonttöid teostatakse pealisehituse tootja esindaja või alusauto
teeninduspunktis või põhiautode tootja tehases algab töötundide arvestamine
hetkest, kui asutakse remonttöid teostama; 4.9.3. töötundide hulka ei arvestata aega, kui tegeletakse varuosade hankimisega.
Hoolduste töö ja kulumaterjalide maksumus P450 B 4X4 HZ (Euro5, DC 13 143)
Hooldus Run-in Toode Kogus
Maksumus käibemaksuta
Maksumus käibemaksuga
Tööde maksumus: R-in (5,1 h) 1 459 551 Kulumaterjalide maksumus:
Muud hooldustarvikud 1 80 96 Maksumus kokku 539 647
Hooldus S-hooldus Toode Kogus
Maksumus käibemaksuta
Maksumus käibemaksuga
Tööde maksumus: S-hool (3,6 h) 1 324 389 Kulumaterjalide maksumus: 2419091 tihendseib 1 12 14
2731875 tsentrifuugi kmpl 1 60 72 1328242 o-ring 1 12 14 2625884 mootori õlifilter kmpl 1 54 65 750226 o-ring 1 16 20 810964 o-ring 4 8 10 2095029 kabiini õhufilter 1 63 75 2003505 kütuse filtri kmpl XPI 1 107 128 2164834 tihendseib 4 6 7 Jaotuskasti õli 75W-90 8 125 150 Rummureduktori õli 75W-140 8 125 150 Mootoriõli Scania LDF4 5W-30 44 494 593 Muud hooldustarvikud 1 50 60 Veoki raamipesu alt 1 100 120
Maksumus kokku 1 556 1 867
Hooldus M-hooldus Toode Kogus
Maksumus käibemaksuta
Maksumus käibemaksuga
Tööde maksumus: M-hool (5,4 h) 1 486 583 Kulumaterjalide maksumus: 2419091 tihendseib 1 12 14
2731875 tsentrifuugi kmpl 1 60 72 1328242 o-ring 1 12 14 2625884 mootori õlifilter kmpl 1 54 65 750226 o-ring 1 16 20 810964 o-ring 4 8 10 2095029 kabiini õhufilter 1 63 75 2003505 kütuse filtri kmpl XPI 1 107 128 2164834 tihendseib 4 6 7 2001228 tihendseib 2 23 27 Jaotuskasti õli 75W-90 8 125 150 Rummureduktori õli 75W-140 8 125 150 Mootoriõli Scania LDF4 5W-30 44 494 593 Muud hooldustarvikud 1 50 60 Veoki raamipesu alt 1 100 120
Maksumus kokku 1 740 2 088
Hooldus L-hooldus: Toode Kogus
Maksumus käibemaksuta
Maksumus käibemaksuga
Tööde maksumus: L-hool (9,1 h) 1 819 983 Kulumaterjalide maksumus: 2419091 tihendseib 1 12 14
2731875 tsentrifuugi kmpl 1 60 72 1328242 o-ring 1 12 14 2625884 mootori õlifilter kmpl 1 54 65 750226 o-ring 1 16 20 2348148 mootori õhufilter 1 191 230 2003505 kütuse filtri kmpl XPI 1 107 128 2240905 kütuse filter vent. 1 48 58 2655854 SCR filter kmpl 1 70 84 2164834 tihendseib 4 6 7 2578823 Allison kk filtri kmpl (AWD 4x4) 1 306 368 2001228 tihendseib 4 45 54 2002705 jõu ülekande filter 2 157 189 810964 o-ring 6 12 14 2562323 õhukuivati element kmpl 1 88 105 2095029 kabiini õhufilter 1 63 75 Mootoriõli Scania LDF4 5W-30 44 494 593 Jaotuskasti õli Scania STO:2G 75W-90 8 125 150 Transm. õli Scania STO:2A 75W-140 28 437 525 Automaat jõuülekande õli (TES295) 40 850 1 020 Muud hooldustarvikud 1 90 108 Veoki raamipesu alt 1 100 120
Maksumus kokku 4 163 4 996
Hoolduste töö ja kulumaterjalide maksumus aastate lõikes P450 B 4X4 HZ (Euro5, DC 13 143)
Periood 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta 5. aasta Kokku Teostatavad hooldused R+S M L S M Tööde maksumus km-ta: 783 486 819 324 486 Kulumaterjalide maksumus km-ta: 1 312 1 254 3 344 1 232 1 254 Kogumaksumus km-ta 2 095 1 740 4 163 1 556 1 740 11 294 Kogumaksumus km-ga 2 514 2 088 4 996 1 867 2 088 13 553
Periood 6. aasta 7. aasta 8. aasta 9. aasta 10. aasta Teostatavad hooldused L S M L S Tööde maksumus km-ta: 819 324 486 819 324 Kulumaterjalide maksumus km-ta: 3 344 1 232 1 254 3 344 1 232 Kogumaksumus km-ta 4 163 1 556 1 740 4 163 1 556 13 178 Kogumaksumus km-ga 4 996 1 867 4 996 1 867 4 996 18 721
Periood 11. aasta 12. aasta 13. aasta 14. aasta 15. aasta Teostatavad hooldused M L S M L Tööde maksumus km-ta: 486 819 324 486 819 Kulumaterjalide maksumus km-ta: 1 254 3 344 1 232 1 254 3 344 Kogumaksumus km-ta 1 740 4 163 1 556 1 740 4 163 13 362 Kogumaksumus km-ga 1 867 4 996 1 867 4 996 1 867 15 592
1 alusveoki hooldus 15a kokku käibemaksuta 37 834 1 alusveoki hooldus 15a kokku käibemaksuga 47 866
Str. 1 z 3
Hankija nimi: Päästeamet reg. nr. 70000585 Raua 2, 10124 Tallinn Riigihanke nimetus: Põhiautode ostmine koos garantiiaegsete korraliste hoolduste
ja erakorraliste remonttööde tellimise ning varuosade
ostmisega.
Riigihanke viitenumber: 257704
MAINTENANCE SCHEDULE FOR SZCZĘŚNIAK FIREFIGHTING SUPERSTRUCTURE
based on chassis SCANIA P450 4x4, superstructure model: 2800/200-C
The maintenance schedule for the superstructure includes 1 full inspection of the firefighting
superstructure per year. The inspection will take approx 6 to 8 hours, depending on the scope
of work.
YEARLY INSPECTION PROGRAMME:
1. General visual inspection of the body
2. Inspection of the water-foam system (performance and leaks)
3. Adjustment of pressure in the water system
4. Inspection of the proper functioning of all the valves
5. Cleaning of the water filter
6. Inspection of the level of oil for lubrication the waterpump and trokomat
7. Inspection of electric installation of the ligting system
8. Inspection of emergency signalling system (LED bar, beacons, etc)
9. Inspection of Control Panel in the cabin and in the rear of the superstructure
10. Checking the performance of the shutters in the superstructure
11. Inspection of the mounts for equipment, and mounting of the roof ladder
12. Inspection of the bottom working platforms
13. Inspection of the roof of the superstructure
14. Inspection of the performance of roof monitor
15. Checking the connections between the main frame and superstructure
16. Inspection of the drive shaft of the waterpump
17. Lubrication of shutters and all the moving elements.
18. Inspection of magnetic sensors
Str. 2 z 3
19. Control and inspection of PA and signalling system
20. Verification of battery charger
21. Inspection and lubrication of roof ladder removal systems
22. Inspection and service of the Custting Extinguisher installation as per manufacturer’s guidelines
NOTE: Inspection programme includes changing the oil in waterpump – every 250 hours of pump work (250 mth).
Questions and answers as per tender documentation:
Question 1: What is the maintenance schedule and price list for regular maintenance of the
superstructure (including cold cutting device) established by the manufacturer of the superstructure, on the basis of which the regular maintenance of the superstructure will take place during the warranty period of the main car?
Answer 1: Maintenance schedule includes 1 full superstructure inspection lasting between 6 to 8 hours once a year, average inspection time 7 hours. During the warranty period we offer superstuctrue inspections free of charge. Cost of maintenance including consumables during the warranty period: 3 x 0 EUR = 0 EUR
Question 2: The maintenance schedule for regular maintenance of the superstructure with
the costs of regular maintenance must be submitted for 15 (fifteen) years.
YEAR Maintenance cost per hour (excl VAT)
Expected average yearly inspection cost (average 7 hours inspections) (excl VAT)
Expected cost of consumables (excl VAT)
TOTAL cost of maintenance (excl VAT)
1 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 2 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR
3 0 EUR 0 EUR 0 EUR 0 EUR 4 70 EUR 490 EUR 140 EUR 630 EUR
5 70 EUR 490 EUR 1350 EUR 1840 EUR 6 80 EUR 560 EUR 150 EUR 710 EUR
7 80 EUR 560 EUR 150 EUR 710 EUR 8 80 EUR 560 EUR 150 EUR 710 EUR
9 80 EUR 560 EUR 150 EUR 710 EUR 10 80 EUR 560 EUR 1400 EUR 1960 EUR
11 90 EUR 630 EUR 155 EUR 785 EUR
12 90 EUR 630 EUR 155 EUR 785 EUR 13 90 EUR 630 EUR 155 EUR 785 EUR
14 90 EUR 630 EUR 155 EUR 785 EUR 15 90 EUR 630 EUR 1500 EUR 2130 EUR TOTAL: 12540 EUR
Time required for regular maintenance (in hours); between 6 and 8 hours once a year,
average time 7 hours
Str. 3 z 3
Spare parts and technical fluids to be replaced during regular maintenance;
Every year there will be some basic wearing parts for the pump, rollershutters, electric sensors etc., oil for the pump, lubricants.
The cost of those parts and fluids is estimated in the chart above in column: “Expected cost of consumables (excl VAT)”
Every 5 years it is possible, that some more wearing parts will have to added, like for instance trokomat repair kit, pump seals, or valve replacement, therefore every 5 years the cost of consumables is quoted a bit higher. All the quoted values are average values basing on statistic calculations of those costs in previous similar assignments on similar vehicles.
Hankija nimi: Päästeamet reg. nr. 70000585 Raua 2, 10124 Tallinn Riigihanke nimetus: Põhiautode ostmine koos
garantiiaegsete korraliste hoolduste ja
erakorraliste remonttööde tellimise
ning varuosade ostmisega.
Riigihanke viitenumber: 257704
WARRANTY BOOK
SZCZĘŚNIAK FIREFIGHTING SUPERSTRUCTURE
based on chassis SCANIA P450 4x4,
superstructure model: 2800/200-C
The vehicle warranty covers following aspects:
Scania P450 4x4 chassis warranty: 36 months on a condition
yearly service & maintenance is performed on chassis as per
manufacturer recommendations
Superstructure + cutting extinguisher warranty: 36 months on
a condition yearly service & maintenance is performed on the
superstructure and cutting extinguisher as per manufacturer
recommendations
Continuous corrosion for the superstructure and its base
and/or intermediate and/or support frame: 15 years on a
condition yearly inspections for rust perforation are performed on
the superstructure elements, and any spotted corrosion sources
are eliminated / fixed as per manufacturer recommendations
Rescue equipment supplied with the vehicle: 24 months
Spare parts, accessories and mechanisms installed in the
course of regular maintenance and/or warranty repair and/or
emergency repair: 12 months
This Warranty Book is the proof of activation of the warranty for a special
vehicle, built by the company SZCZĘŚNIAK Pojazdy Specjalne Sp. z
o.o.. When performing repairs and inspections, it is absolutely necessary
to present this document in order to place the relevant annotations. Prior
to using the vehicle, you should read the vehicle and accessories
manual, as well as the Warranty Book, and act accordingly.
Vehicle Data
Brand
Type
VIN
Serial No
Water Pump No
Data of the User / Ordering Party
Name
Address
Confirmation of activation of the warranty
Vehicle release date
Agreement number and date of
conclusion
Warranty Period
Chassis
Superstructure
Water Pump
Equipment
……………………………..
……………………………..
(Company stamp)
Hereby I confirm the guarantee
(Contractor's signature and
stamp)
Before the release of the vehicle to the Ordering Party / User, it undergoes
a detailed verification and a zero inspection of the chassis is performed, in
accordance with the Manufacturer's manual. Only signed and completed
Warranty Book is valid.
I General terms and conditions
The Contractor is obliged to remove quality defects and installation
defects only if they occurred during the warranty period, in accordance with
the provisions of the Agreement.
The formal date of receipt of the vehicle by the Ordering Party / User
is the starting date of the warranty period.
Warranty services are provided and performed exclusively by the
company Szczęśniak Pojazdy Specjalne Sp. z o.o., authorized services of
the chassis Manufacturer and Parties authorized by the Contractor.
The User is obliged to report the detected defect of the vehicle
immediately, not later than within 14 days from the date of its detection, or
from the day on which, with due diligence, he could detect this defect,
under the pain of the loss of warranty rights. The application should be
submitted at the company's headquarters:
SZCZĘŚNIAK Pojazdy Specjalne Sp. z o.o.
Bestwińska Street 105A
43-346 Bielsko-Biała
Poland
Tel.: + 48 33 827 34 00, fax.: + 48 33 818 26 14
e-mail: [email protected]
The report should contain at least the following information:
Warranty Report
Production Number (Fill in)
VIN (Fill in)
User Name (Fill in)
User Address (Fill in)
Contact details:
- telephone number
- e-mail address
(Fill in)
Detailed description of the fault (Fill in with sufficient details)
At the request of the Contractor, the Ordering Party / User is obliged
to present the Warranty Book, under the pain of the loss of warranty rights.
In the case of a warranty report on the vehicle equipment, the Contractor
is responsible for defects only at the moment of recognition of warranty by
the Manufacturer of the equipment.
In the case of warranty claims, the Contractor has the sole decision on the
method of repair or replacement of elements with new / regenerated ones.
In the event of a reported failure caused by the User's fault, the costs of
repair and any additional costs related to e.g. displacement of the device
will be borne by the User. Each warranty repair should be certified in the
Warranty Book.
If the description of fault is insufficient, warranty report will not be accepted.
II Warranty exclusions
Activities and elements not covered by the warranty:
Performing adjustments.
Replacement / regeneration of consumables subject to normal
wear and tear (including oils, fuels, suspension system, brake
system, engine wear parts, tires, batteries, clutch discs, drive belts,
filters, bulbs, fuses, wiper blades, spark plugs, etc.).
Damage caused by non-compliance with the instructions in the
operating manual.
Damage resulting from accidents, vandalism, scratches and / or
abrasions to the car body, as well as damage caused by them,
weather phenomena and natural disasters.
Damage caused by unauthorized interference in construction or
sheathing.
Calibration of systems and devices that are part of the vehicle or
its equipment.
Entitlements under the guarantee will expire before the date on which they
were granted if they meet among others one of the following components:
Operation of the vehicle by unauthorized persons,
Operation of the vehicle inconsistently with its intended function,
Failure to comply with the provisions of the operating manual,
Failure to perform regular technical inspections designated by the
Contractor,
Execution of superstructure, reconstruction or modification of the
vehicle without the prior written consent of the Contractor,
Breakage or damage to security seals.
The Contractor shall be liable to the Purchaser only for the losses
resulting from the fault of the Contractor, subject to the provisions of the
Agreement or the mandatory provisions of law.
III Water pump
The warranty period for the water pump begins upon receipt of the
vehicle and continues as indicated at the beginning of the manual. The
contractor guarantees that the device will be free from materials and
production defects during the applicable warranty period.
The warranty does not cover elements subject to normal wear and tear.
The warranty for the device is forfeited when, inter alia, one of the following:
Using the device inconsistently with the vehicle bodywork
operating manual and the Manufacturer's operating manual.
The use of agents other than water and foaming agents approved
for use.
Transportation of drinking / sanitation water.
Improper use,
Performing repair / regeneration activities by unauthorized
persons,
Carrying out modifications / alterations of the water pump or the
water-foam system without prior written consent of the Contractor.
Moreover, the warranty does not cover:
Normal wear and tear,
Failure caused by the technical specification of the vehicle meeting
the Ordering Party's tender requirements,
Failure caused by the use of too much pressure, sudden closing /
opening the valve at high pressure,
Mechanical failures and damages caused by switching on /
switching off the water pump’s drive at high speed power transfer,
Damages caused by the fault of the User,
Failure, the cause of which can be attributed to non-factory
components in-vehicle equipment.
Failures caused by defrosting the system (resulting e.g. from
improper drainage of the water-foam system),
Failures due to overheating of the system.
The report of a failure related to the water pump must include the
serial number of the device placed directly on the water pump, as well as
on the rating plate.
IV Fire extinguisher
Operating with an incomplete water and / or foam concentrate tank
will void any warranty claims. The Szczęśniak PS company is not
responsible for any damage caused by moving with incomplete tanks.
The warranty does not cover damage caused by working at a
pressure greater than indicated in the manual, as well as during refueling
with substances other than those indicated by the Contractor.
When using a vehicle with a steel tank, it is necessary to perform
regular disinfection (at least once a month) with chlorine dioxide based
tablets and regular rinsing of the tank with water (every 14 days). When
using a vehicle with a composite tank, the water in the tank must be
changed regularly every 14 days. Periodically clean the tank cleaner in
accordance with the vehicle operator's manual.
V Chassis
Periodic inspections of the chassis should be performed in
accordance with the Manufacturer's recommendations or otherwise the
vehicle warranty will be void. Terms of warranty under the terms of the
Contractor's representative.
VI Equipment
The warranty expires if:
Damage to a component caused by failure to take steps to prevent
the failure (e.g. ignoring the information lights).
Damage caused by improper maintenance of devices.
Using the equipment inconsistently with its intended use.
The use of equipment by unauthorized and / or untrained persons.
Damage caused by an accident.
The warranty does not cover equipment and elements that have not
been delivered with the vehicle.
VII Additional comments
VIII Service support
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Periodic
inspection Service name
Warranty
repair Service address
Date
Mileage [km]
Working time [mth]
Description of
activities
Stamp and signature
Hankija nimi: Päästeamet reg. nr. 70000585 Raua 2, 10124 Tallinn
Riigihanke nimetus: Põhiautode ostmine koos garantiiaegsete korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde tellimise ning varuosade ostmisega.
Riigihanke viitenumber: 257704
Vastuolude korral riigihanke nr 257704 tingimustega kehtivad riigihankes toodud tingimused.
Sisukord
Vastuolude korral riigihanke nr 257704 tingimustega lähtutakse riigihankes toodud tingimustest.
Alusauto garantii üldtingimused
Garantiitingimused 3
Üksikasjalikud garantiitingimused
Veokid ja bussid 4
4
5
GARANTIITINGIMUSED
Scania Eesti AS kui Scania autoriseeritud edasimüüja annab kolmekümne kuue kuulise (36) müügigarantii (edaspidi: Müügigarantii) kõikidele enda poolt müüdavatele uutele sõidukitele, alates sõiduki tarnimisehetkest lõppkasutajale ning see kehtib üksnes Esimesele Lõppkasutajale. Scania kohustub garantii perioodil kompenseerima oma toodete juures esinevad defektid, mille põhjuseks on ebakvaliteetsed materjalid või töö (edaspidi: Defektid) ning garantiivastutus ei laiene ühelgi juhul mistahes defektidele, mis on põhjustatud sõiduki kasutamis ja/või hooldusnõuete rikkumisest.
VEOKID
Juhul kui Defektid ilmnevad kolmekümne kuue (36) kuu jooksul alates sõiduki tarnimisest Esimesele Lõppkasutajale, remondib või asendab Scania autoriseeritud töökoda defektse osa vastavalt Scania tehase poolt määratud tingimustele ja kompenseerib ühtlasi kõik selle demonteerimise ja paigaldamisega seotud kulutused.
VEOKI ŠASSII MÜÜGIGARANTII • Garantiirikke esinemisel on Esimene Lõppkasutaja kohustatud sellest viivitamatult teavitama Scania
autoriseeritud esindust ning esimesel võimalusel viima sõiduki remonti. • Esimene Lõppkasutaja peab tagama, et sõiduki kasutamine ja hooldamine toimub vastavalt
tootjapoolsetele juhistele, milliseid on Esimesele Lõppkasutajale tutvustatud sõiduki tarnimisel ning mis on leitavad veebilehelt http://tis.scania.com.
• Esimene Lõppkasutaja peab vastutama selle eest, et sõiduki osas teostatud hooldused oleksid korrektselt hooldusraamatus dokumenteeritud.
• Müügigarantii ei laiene vigastustele, mis on tekkinud liiklusõnnetuste käigus või mille põhjuseks on õnnetusjuhtumid või loodusnähtused, sõiduki vale, hooletu või mittesihipärane kasutamine sh. veoki süsteemidega (tarkvara ja juhtprogrammid) manipuleerimine (näiteks kiiruseanduriga manipuleerimine või AdBlue asemel mõne muu selleks mitte ettenähtud vedeliku kasutamine), sõiduki algse spetsifikatsiooni mistahes viisil muutmine (näiteks emissioonitaseme, jõudluse ja muu sarnase osas), Scania poolt määratletud koormusest suurema koormuse rakendamine, kehtestatud hooldusnõuete mittejärgimine ja hoolduse mitteteostamine Scania autoriseeritud töökodades, sealhulgas ebapiisav igapäevase sõidueelse kontrolli teostus, ebaõigete määrdeainete kasutamine, mustus või hooletus. Samuti ei kata Müügi garantii sõiduki kasutamisega kaasnevat normaalset kulumist ja kulumaterjale nagu nt pidurikatted/klotsid, sidurikettad, mootoririhmad, klaasipuhastid, rehvid, veljed, pirnid, vedelikud, määrdeained, filtrid jne.
• Juhul kui sõidukit on ümber ehitatud või Scania poolt paigaldatud plomme või muid kaitsevahendeid on lõhutud või kui toote remontimisel on kasutatud varuosi, mis ei ole Scania varuosad, ei võta Scania Eesti AS ega ükski autoriseeritud Scania töökoda endale vastutust defektide eest, mis on tekkinud eelkirjeldatud tegevuse tulemusel või sellega seoses.
• Sõiduki šassiile paigaldatud pealisehituse ja lisaseadmete (k.a. monitooringu seadmed) paigaldus peab vastama Scania tehase poolt määratud tingimustele (Bodybuilder Manual, mis on kättesaadav veebilehelt https://bodybuilder.scania.com). Viidatud nõuete mittejärgimisel katkeb terve sõiduki osas Scania Eesti AS poolt antud Müügigarantii ning ka võimalik Laiendatud Müügigarantii, juhul kui see laieneb konkreetsele sõidukile.
• Vastavalt Scania ja Scania allhankijate vahelistele kokkulepetele vaadatakse allhankijate poolt toodetud komponentide – näiteks kõrgsurvepumbad, kütuse pihustid, pihustiotsad (v.a pumppihustid), automaatkäigukastid, rehvid, veljed või muu Scania poolt määratu – garantiijuhtumid läbi Scania Eesti ASi esindaja ja kohaliku allhankija esindaja poolt ning vastavalt Scania Eesti ASi esindaja eksperthinnangule tehakse garantiiotsus. Garantii puhul lahendatakse juhtum vastavalt allhankija garantiitingimustele.
SCANIA NÕUDMISED GARANTIIJUHTUMITE KORRAL
Klient on kohustatud garantiijuhtumist viivitamatult teavitama Scania autoriseeritud töökoda (soovitavalt koduosakonna töökoda) ning saabuma esimesel võimalusel töökotta riket kõrvaldama.
Toote kasutamisel, hooldamisel ja teenindamisel on järgitud Scania Eesti ASi poolt väljastatud juhiseid.
Defektne detail tuleb toimetada Scania autoriseeritud töökojale kontrollimiseks. (Varuosagarantii korral)
MÜÜGIGARANTIIGA KAETAVAD/MITTEKAETAVAD KULUARTIKLID
Toode ekspluatatsiooniga seotud kulud • Scania garantii ei sisalda hoolduskulusid ja samuti ei kata sõiduki kasutamisest tulenevat normaalset
kulumist ja kulumaterjale (sh. filtrid, piduriklotsid jne.)
Väljakutsetasud ja töö väljaspool teeninduse tavapärast lahtiolekuaega
Ei kuulu kompenseerimisele, välja arvatud juhul, kui tegemist on garantiilise sõiduki remondiga maanteel ning sõiduk ei ole ilmnenud probleemi tõttu sõidukõlbulik käesolevate garantiitingimuste tähenduses.
Vedamine puksiiris
Juhul kui rikke tõttu ei ole sõiduk sõidukõlbulik, kompenseerib Scania otsesed mõistlikud ja dokumentaalselt tõendatud kulutused, mis on seotud sõiduki pukseerimisega lähima Scania autoriseeritud töökojani.
Sõiduk on sõidukõlbulik seni, kuni mõni rike on muutnud sellega tavapärasel teel sõitmise kas:
• võimatuks (näiteks mootoririke),
• ebaseaduslikuks või ohtlikuks (näiteks pidurid ei rakendu või klaasipuhastid ei toimi vihmase ilmaga),
• ohtlikuks, kuna rikke eiramisega võib kaasneda oluliselt suurem rike (näiteks ülekuumenemine).
Scania kompenseerib puksiiris vedamisega seotud mõistlikud ja dokumentaalsed tõendatud kulud tingimusel, et garantiinõudele on asjakohaseid kulusid tõendavad dokumendid (kuluarved, millel on ära näidatud kuupäev, sündmuskohad, läbitud distants ja kellaajad) lisatud.
Üksikasjalikud garantiitingimused
Asendus/rendisõiduk
Ei kuulu kompenseerimisele.
Telefoni ja muude sidevahendite kasutamine
Ei kuulu kompenseerimisele.
Sõiduki seisuaeg
Ei kuulu kompenseerimisele. Samuti ei kuulu kompenseerimisele mistahes varaline või mittevaraline kahju
lõppkasutajale (sealhulgas saamata jäänud tulu), mis tuleneb sõiduki seisuajast.
Juhi/reisijate majutuskulud
Ei kuulu kompenseerimisele.
Õlikulu
Nõudeid liigsest õlikulust tulenevate remonttööde kompenseerimisele kaalutakse üksnes siis, kui koos nõudega esitatakse vastav tõendusmaterjal, mis kinnitab suurenenud õlikulu kütusekulu suhtes. Täpsete andmete saamiseks peab mootor töötama vähemalt 40000 km või 600 tundi lahtise karterituulutusega ning Scania poolt määratud graafiku alusel registreeritakse kogu selle aja jooksul õlitarbimisega seotud andmeid. Iga kord, kui õlitaset kontrollitakse, peab mootori temperatuur vastama normaalsele töötemperatuurile. Alljärgnevas tabelis on toodud Scania poolt lubatud maksimaalne õlikulu, millest väiksem õlikulu ei kuulu garantiikorras kompenseerimisele.
Mootori tüüp Maksimaalne õlikulu %des tarbitud kütuse koguse kohta normaalsetel töötingimustel
D07, D09, D13, D16 0,25%
SCANIA VARUOSAD JA LISASEADMED • Scania annab kõigile ostja poolt Scania autoriseeritud edasimüüjalt ostetud Scania varuosadele ja
lisaseadmetele kaheteistkümne (12) kalendrikuu pikkuse garantii. • Garantii laieneb varuosade demonteerimisel, lahti monteerimisel ja paigaldamisel tehtavatele töödele,
juhul kui vastav varuosa on paigaldatud Scania autoriseeritud töökojas. • Garantii kaotab kehtivuse, kui varuosa on paigaldatud valesti. • Väljakutse ja väljasõidutasud, pukseerimine ja remont teel ei kuulu kompenseerimisele varuosagarantii
nõuete korral, isegi juhul kui eelnev vahetus on teostatud Scania autoriseeritud töökoja poolt. Kõigile varuosade ja/või lisaseadmetega seoses esitatavatele garantii nõuetele peab olema lisatud ostuarve koopia, millel on ära näidatud ostja nimi, varuosa number, auto reg. ja šassii number, auto läbisõit ning kuupäev millal vastav detail osteti ning vajaduse korral ka remonttööde teostamise arve koopia.
Scania kontaktandmed
Tallinna osakond Betooni tänav 2, 13816, Tallinn
Teenindus 665 1211 Varuosad 665 1212
Müük 665 1200 Kasutatud sõidukid 665 1242
Saue teenindus Paju tn 3, 76506, Saue Teenindus 665 1261 Varuosad 665 1262
Tartu osakond Sepa 22a, 50113, Tartu
Teenindus 665 1271 Varuosad 665 1272
Müük 6651 277 Pärnu osakond
Roheline 76, 80010, Pärnu Teenindus 665 1251 Varuosad 665 1252
Müük 665 1257 Rakvere osakond
Rägavere tee 48a, 44312, Rakvere Teenindus 665 1281 Varuosad 665 1282
Müük 665 1287 Scania hädaabi 24h
(Scania Assistance 24h) Tallinna osakonnas +372 515 3388
Tartu osakonnas +372 512 6333 Pärnu osakonnas +372 507 1477
Rakvere osakonnas +372 504 7655
www.scania.ee
Lepingu lisa 8 – päästevarustuse nimekiri koos hindadega
Nimetus Kogus Ühik Ühiku
hind
Maksumus
KM-ta
Magnetiline kaevuluugi avaja 1 tk 514,13 514,13
Kirves 1 tk 117,86 117,86
Kululuud 2 tk 64,69 129,38
Kühvel 1 tk 28,13 28,13
Labidas 1 tk 28,13 28,13
Pootshaak 1 tk 258,75 258,75
Kang 1 tk 34,43 34,43
Vasar 1 tk 52,50 52,50
Sõrgkang 1 tk 7,59 7,59
Hari 2 tk 29,73 59,46
Ämber 1 tk 5,36 5,36
Torutangid 1 tk 40,18 40,18
Imivoolik 125 2 tk 1 400,00 2 800,00
Imivoolik 75 2 tk 112,50 225,00
Täitevoolik 125 1 tk 219,64 219,64
Voolikuremm 5 tk 51,30 256,50
Voolikuvõti 125 2 tk 21,54 43,08
Voolikuvõti 100 2 tk 10,41 20,82
Voolikuvõti 75 2 tk 12,88 25,76
Voolikuvõti 42 2 tk 12,88 25,76
Voolikuklamber 100 2 tk 23,34 46,68
Voolikuklamber 75 2 tk 17,94 35,88
Voolikuklamber 42 2 tk 15,75 31,50
Nimetus Kogus Ühik Ühiku
hind
Maksumus
KM-ta
Voolikusild 2 tk 132,19 264,38
Hargmik (kahene) 1 tk 298,13 298,13
Hüdrandipüstik 125 1 tk 581,63 581,63
Hüdrandipüstiku üleminekuliitmik 1 tk 77,63 77,63
Hüdrandivõti 1 tk 45,00 45,00
Madala vee imisõel 125 1 tk 866,25 866,25
Madala vee imisõel 75 1 tk 614,25 614,25
Üleminekuliitmik 75/42 3 tk 46,24 138,72
Üleminekuliitmik 100/75 1 tk 126,34 126,34
Üleminekuliitmik 125/100 1 tk 106,88 106,88
Kompakt joatoru 2 tk 392,63 785,26
Lafettjoatoru 1 tk 877,50 877,50
Lafettjoatoru kombineeritud otsik 1 tk 208,13 208,13
Lafettjoatoru kompakt otsik 1 tk 180,00 180,00
Naeljoatoru 1 tk 1 473,21 1 473,21
Kombineeritud vahujoatoru 1 tk 497,25 497,25
Jätkredel 1 tk 1 423,90 1 423,90
Tõmberedel 1 tk 1 707,75 1 707,75
Akumootorsaag 1 tk 1 775,89 1 775,89
Mootorpump 1 tk 7 741,07 7 741,07
Pikendusjuhe 16A, 25m 2 tk 214,29 428,58
Valgusti 2 tk 627,09 1 254,18
Dielektrilised kindad 1 tk 28,13 28,13
Turvapadjapüüdja veoauto roolile 1 tk 555,75 555,75
Nimetus Kogus Ühik Ühiku
hind
Maksumus
KM-ta
Veoauto kabiini toestus komplekt 1 tk 506,25 506,25
Esmaabi seljakott 1 tk 594,00 594,00
Päästevest muutumatu ujuvusega 2 tk 30,38 60,76
Viskeliin 1 tk 44,20 44,20
Keemiapääste komplekt 1 komplekt 264,38 264,38
Kile 1 tk 16,31 16,31
Kokkupandav bassein 1 tk 396,43 396,43
Mahuti 1 tk 173,25 173,25
Gaasidetektor 1 tk 493,76 493,76
Ohukoonus 5 tk 69,64 348,20
Binokkel kaugusmõõtja 1 tk 1 084,82 1 084,82
Kandelamp 1 tk 631,13 631,13
Käsilamp 2 tk 365,06 730,12
Koormarihm 2 tk 13,93 27,86
Puksiirköis 1 tk 93,75 93,75
Pulberkustuti 1 tk 37,50 37,50
CO2 kustuti 1 tk 72,00 72,00
CAFS kustuti 1 tk 1 923,75 1 923,75
Gaasipõleti 1 tk 53,57 53,57
Kanister 1 tk 34,82 34,82
Tööriistakohver 1 tk 414,79 414,79
Kahv 1 tk 254,46 254,46
Kokkupandav puur 1 tk 101,25 101,25
Ling 1 tk 171,00 171,00
Nimetus Kogus Ühik Ühiku
hind
Maksumus
KM-ta
Ussinäpitsad 1 tk 133,88 133,88
Spiraalse suruõhuvooliku komplekt
1 tk 194,63 194,63
1
RAAMLEPING nr 6.4-2.1/338ML
Päästeamet, registrikood 70000585, asukohaga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Andreas Anvelt (edaspidi hankija),
SZCZESNIAK Pojazdy Specjalne Sp. z o.o., registrikood 0000320062, asukohaga ul.
Bestwińska 105A 43-346 Bielsko-Biała, mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Dr Grzegorz Szczęśniak (edaspidi täitja),
Scania Eesti AS, registrikood 10238872, asukohaga Betooni tn 2, 13816 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liikmed Alar Prääm ja Veljo Barbo (edaspidi alusauto tootja esindaja) ja
Arete Tech OÜ, registrikood 14473570, asukohaga Valdeku tn 132, 11216 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Teet Reinvars (edaspidi pealisehituse tootja esindaja),
edaspidi hankija, täitja, alusautode tootja esindaja ja pealisehituse tootja esindaja umbisikuliselt kui
pool või üheskoos pooled, sõlmisid alljärgneva raamlepingu (edaspidi leping):
1. LEPINGU DOKUMENDID JA MÕISTED
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 257704
„Põhiautode ostmine koos garantiiaegsete korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde tellimise ning varuosade ostmisega“ (edaspidi riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihankele esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse
kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja riigihanke pakkumusele, lepinguga fikseeritud
kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut
nõuetekohaselt täita. 1.3. Lepingu täitmine ja vastutuse kandmine jaguneb järgmiselt:
1.3.1. täitja – täidab lepingut ning vastutab päästetehnika tootmise ja hankijale üleandmise eest ning muude tingimuste osas, millele on lepingus viidatud (nt vajadusel põhiauto garantiitingimuste ja -remondiga seotud küsimused);
1.3.2. alusauto tootja esindaja – täidab lepingut ja vastutab põhiauto alusauto garantii, korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde osas läbi alusauto
teeninduspunktide; 1.3.3. pealisehituse tootja esindaja - täidab lepingut ja vastutab põhiauto pealisehituse ja
päästevarustuse garantii, korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde osas.
1.4. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades lepinguga ühtse terviku.
1.5. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad: 1.5.1. lisa 1 – põhiauto tehniline kirjeldus koos põhiautole paigaldatava päästevarustuse
nimekirja ja tehniliste tingimustega;
1.5.2. lisa 2 - garantii, hoolduse ja remondi tingimused; 1.5.3. lisa 3 - alusauto hooldusgraafik ja hinnakiri;
1.5.4. lisa 4 - alusauto tootja poolt aktsepteeritud või volitatud teeninduspunktide nimekir i Eestis koos kontaktisikutega;
1.5.5. lisa 5 - pealisehituse hooldusgraafik ja hinnakiri;
1.5.6. lisa 6 - päästevarustuse hooldusgraafik; 1.5.7. lisa 7 - põhiauto garantiitingimused;
1.5.8. lisa 8 - päästevarustuse nimekiri koos hindadega. 1.6. Lepingus kasutatavad mõisted:
2
1.6.1. „põhiauto“ – ühiselt nimetatuna alusauto ja pealisehitus (sh külmlõikeseade), mis
on ette nähtud kasutamiseks vastavalt päästeseaduses määratletud päästetöödega seotud eesmärkidel;
1.6.2. „päästevarustus“ – lepingu lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse lisas 2 loetletud ja lisas
4 kirjeldatud päästevarustus, mille olemasolu põhiautol tagab täitja; 1.6.3. „päästetehnika“ – ühiselt nimetatuna alusauto, pealisehitus sh külmlõikeseade ja
päästevarustuse ostmise korral päästevarustus ning kõik nendega koos tarnitavad osad;
1.6.4. „päästetehnika asukoht“ – päästekomando, mis on päästetehnika kasutaja;
1.6.5. „alusauto teeninduspunktid“ - põhiauto alusauto tootja poolt aktsepteeritud või volitatud teeninduspunktid Eesti neljas erinevas regioonis, mis on sätestatud lepingu
lisas 4; 1.6.6. „alusauto korraline hooldus“ – alusauto tootja poolt ettenähtud hooldus, mida
teostavad vastavalt lepingu lisas 3 toodud hooldusgraafikule ja hinnakirjale alusauto
teeninduspunktid lepingu kehtivuse jooksul lepingu lisa 2 punktis 3 toodud tingimustel;
1.6.7. „pealisehituse tootja esindaja“ - põhiauto pealisehituse tootja poolt riigihanke pakkumuses määratud Eesti esindaja, kes tagab hankijale lepingu täitmise eesti keeles, nõustab hankijat pealisehituse ja päästevarustuse kasutamisega seotud
küsimustes ning korraldab pealisehituse ja päästevarustuse korralise hoolduse, garantiiremondi ja erakorralise remondi teostamise oma mandri-Eestis asuvas
vähemalt ühes teeninduspunktis; 1.6.8. „pealisehituse (sh külmlõikeseadme) korraline hooldus“ – pealisehituse tootja poolt
ettenähtud hooldus, mida teostab vajadusel pealisehituse tootja esindaja lepingu
lisas 2 toodud tingimuste kohaselt oma mandri-Eestis asuvas vähemalt ühes teeninduspunktis lepingu lisas 5 toodud hooldusgraafiku ja hinnakirja alusel lepingu kehtivuse ajal;
1.6.9. „päästevarustuse korraline hooldus“ – päästevarustuse tootjate poolt ettenähtud hooldus, mida vajadusel korraldab või teostab pealisehituse tootja esindaja vastavalt
päästevarustuse kasutus– ja hooldusjuhenditele ning lepingu lisas 6 toodud hooldusgraafikule lepingu kehtivuse aja jooksul lepingu lisa 2 punktis 3 toodud tingimustel;
1.6.10. „garantiiremont“ – kõik puudused, mis päästetehnikal ilmnevad lepingu kehtivuse ajal ja mis ei ole tingitud kasutajate poolsetest kasutusvigadest, kasutusjuhend i
mittejärgimisest või loomulikust kulumisest, kõrvaldatakse hankijale täiendava id kulutusi tekitamata lepingu punktis 6 ning lepingu lisades 2 ja 7 toodud tingimuste l (alusauto garantiiremonti korraldab ja/või teostab alusauto teeninduspunkt,
pealisehituse ja päästevarustuse garantiiremonti korraldab ja/või teostab pealisehituse tootja esindaja);
1.6.11. „erakorraline remont“ – päästetehnika kasutajate poolsetest kasutus- ja/või hooldusjuhendi mittejärgimisest tingitud puuduste kõrvaldamine, mis ei lähe garantiiremondi alla ning mille eest tasub hankija vastavalt lepingus kokkulepitava le
töötunni hinnale, kaasnevatele kuludele ja varuosade maksumusele (alusauto erakorralist remonti korraldab ja/või teostab alusauto teeninduspunkt, pealisehituse
ja päästevarustuse erakorralist remonti korraldab ja/või teostab pealisehituse tootja esindaja);
1.6.12. „dokumentide elektroonne esitamine“ – dokumendid esitatakse poolele kas e-posti
teel või andmekandjal; 1.6.13. „tööpäev“ – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi
seadustega kehtestatud riiklik püha või tähtpäev; 1.6.14. „tööaeg“ – ajavahemik tööpäeviti 08:00-17:00;
3
1.6.15. „kolmas isik“ – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks,
välja arvatud alusauto teeninduspunktid ja pealisehituse tootja esindaja; 1.6.16. „lepingu objekt“ – ühiselt nimetatuna kõik lepingu punktis 2.1. nimetatud asjad ja
teenused.
1.7. Lepingu ja lepingu lisade vahel esineva vastuolu korral lähtutakse lepingust. Hiljem sõlmitud lepingu lisa või muudatus prevaleerib ajaliselt varasema lepingu lisa või muudatuse ees.
Samaaegselt allkirjastatud lepingu lisade puhul lähtutakse lepingu punktis 1.5. toodud järjekorrast.
1.8. Lepingu rahastamine.
1.8.1. Maksimaalselt 42 (neljakümne kahe) päästetehnika ühiku finantseerimiseks kasutatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-
2027 prioriteedi poliitikaeesmärki 2 „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2- neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste
investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise ning kestliku linnalise
liikuvuskeskkonna edendamise kaudu“ vahendeid ning riiklikku kaasfinantseeringut.
1.8.2. Ülejäänud päästetehnika ostmiseks kasutatakse hankija eelarvelisi vahendeid.
1.8.3. Päästetehnika elukaare tagamise kulud (hooldus, remont, varuosad) finantseeritakse hankija eelarvest.
2. LEPINGU OBJEKT
2.1. Lepingu objektiks on lepingus sätestatud tingimustel ja korras:
2.1.1. lepingu lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele vastavate päästevarustusega komplekteeritud või komplekteerimata päästeteenistuse põhiautode ostmine ning nende tarnimine lepingu täitmise käigus kokkulepitud asukohas Eestis;
2.1.2. hankija teenistujatele kasutaja- ja hoolduskoolituste läbiviimine; 2.1.3. põhiauto garantiiajal:
2.1.3.1. alusauto ja pealisehituse korralise hoolduse, garantiiremondi ja erakorralise remondi teostamine;
2.1.3.2. erakorralise remondi teostamiseks kasutatavate varuosade (edaspidi
varuosad) ostmine; 2.1.4. päästevarustuse garantiiajal:
2.1.4.1. täitja poolt põhiautole tagatava päästevarustuse korralise hoolduse, garantiiremondi ja erakorralise remondi teostamine;
2.1.4.2. erakorralise remondi teostamiseks kasutatavate varuosade ostmine.
2.2. Raamlepingu alusel ostab hankija maksimaalselt 55 (viiskümmend viis) põhiautot. 2.2.1. Koheselt pärast lepingu sõlmimist sõlmib hankija esimese hankelepingu 42 - 45
päästevarustusega komplekteeritud põhiauto ostmiseks. Täpne ostetav päästetehnika kogus selgub enne hankelepingu sõlmimist ning sõltub hankija eelarvelistest võimalustest ja riigihanke pakkumuses esitatud esimese hankelepingu
maksumusest. 2.2.2. Pärast esimese hankelepingu sõlmimist ostetakse põhiautosid vastavalt hankija
vajadustele (edaspidi optsioon) mahus, mis ei ületa punktis 2.2. nimetatud maksimaalset põhiautode arvu. Optsiooni korras ostetavad põhiautod ostab hankija ilma päästevarustuseta, kuid täitja on kohustatud tagama põhiautos kohad kogu
lepingu lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse lisas 2 loetletud päästevarustuse kinnitamiseks.
2.2.3. Optsiooni rakendamise õigus ehk põhiautode tellimise õigus on kuni 2027 aasta lõpuni.
2.3. Tarneajad.
4
2.3.1. Punktis 2.2.1. nimetatud esimese hankelepingu alusel ostetavad põhiautod on täitja
kohustatud tarnima ja hankijale üle andma Eestis järgmiselt: 2.3.1.1. prototüübi ehk ühe kõigile tingimustele vastava päästevarustusega
komplekteeritud põhiauto hiljemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva
enne ülejäänud põhiautode tarnet; 2.3.1.2. ülejäänud päästevarustusega komplekteeritud põhiautod hiljemalt lepingu
sõlmimisest 18 (kaheksateistkümne) kalendrikuu jooksul. 2.3.2. Punktis 2.2.2. viidatud optsiooni korras põhiautode tellimisel on täitja kohustatud
põhiautod tarnima ja hankijale Eestis üle andma hiljemalt 14 (neljateistkümne)
kalendrikuu jooksul vastava hankelepingu sõlmimisest arvates. Pooltel on hankelepingu sõlmimisel õigus kokku leppida lühemas põhiautode tarneajas.
2.3.3. Lepingu punktides 2.3.1. ja 2.3.2. nimetatud põhiautod on mõlemal juhul lubatud tarnida nii järk-järgult kui ka kõik põhiautod ühel ajal nii, et ettenähtud tähtaegadeks on nõutud ja kõikidele tingimustele vastavad põhiautod tarnitud. Täpne ajaline
tarneskeem põhiautode koguste lõikes lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
3. LEPINGU HIND JA ARVELDUSTE KORD
3.1. Hankija tasub päästetehnika eest täitjale vastavalt lepingu alusel sõlmitavas hankelepingus
toodud tingimustele. Päästetehnika eest tasumisel lähtutakse järgmistest ühikuhindadest. 3.1.1. 1 (ühe) põhiauto (alusauto + pealisehitus, sh külmlõikeseade) hind eurodes, ilma
käibemaksuta, mis rakendub lepingu punktis 2.2.1. toodud esimese põhiautode tellimuse korral ning mis kehtib ka optsiooni korras tellitavatele põhiautodele kuni 2024 aasta lõpuni (tellimus on esitatud hiljemalt 2024 aasta lõpuks) on 379 500,00
(kolmsada seitsekümmend üheksa tuhat viissada) eurot ilma käibemaksuta. 3.1.1.1. Põhiauto ühikuhind sisaldab kõiki raamlepingu tingimuste nõuetekohaseks
täitmiseks vajalikke kulusid, sh põhiauto tootmine ja tarne,
Transpordiametis alarmsõidukina registreerimine, kasutaja- ja hoolduskoolituste läbiviimine, garantiitingimuste täitmine. Esitatud hind
on hankija jaoks lõplik ning see ei saa suureneda ühegi põhjuse tõttu. 3.1.1.2. Esimese põhiautode tellimuse korral liidetakse põhiauto hinnale juurde
kogu täitja poolt põhiautole komplekteeritava päästevarustuse maksumus.
Päästevarustuse ühikuhinnad on toodud lepingu lisas 8 ning need ei saa hankija jaoks suureneda ühegi põhjuse tõttu.
3.1.2. Lepingu punktis 2.2.2. toodud optsiooni korras põhiautode ostmisel aastatel 2025- 2027 lähtutakse hankelepingu sõlmimisel järgmistest põhiautode (ei komplekteer ita päästevarustusega) ühikuhindadest, mis sisaldavad kõiki hankelepingu tingimuste
nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke kulusid (sh põhiauto tootmine ja tarne, Transpordiametis alarmsõidukina registreerimine, vastavalt kokkuleppele kasutaja-
ja hoolduskoolituste läbiviimine, garantiitingimuste täitmine) ning ei suurene hankija jaoks ühegi põhjuse tõttu: 3.1.2.1. tellimuse esitamisel 2025 aastal on 1 (ühe) põhiauto hinnaks 389 500,00
(kolmsada kaheksakümmend üheksa tuhat viissada) eurot ilma käibemaksuta;
3.1.2.2. tellimuse esitamisel 2026 aastal on 1 (ühe) põhiauto hinnaks 399 500,00 (kolmsada üheksakümmend üheksa tuhat viissada) eurot ilma käibemaksuta;
3.1.2.3. tellimuse esitamisel 2027 aastal on 1 (ühe) põhiauto hinnaks 409 500,00 (nelisada üheksa tuhat viissada) eurot ilma käibemaksuta.
3.2. Päästetehnika eest tasumine toimub täitja poolt esitatud arvete alusel iga kord pärast vastava päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, lähtuvalt üle antud päästetehnikast, selle kogusest ja lepingu punktis 3.1. sätestatud ühikuhindadest.
5
3.3. Lepingu alusel tellitavate korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde (sh varuosad)
maksimaalne maht on 3 575 000,00 (kolm miljonit viissada seitsekümmend viis tuhat) eurot ilma käibemaksuta. 3.3.1. Tegemist on maksimaalse mahuga, mis on esitatud tugeva puhvriga juhuks, kui
päästetehnikale on vajalik teostada avariijärgset remonti avariieelse olukorra saavutamiseks. Vastava maksimaalse mahu täitumisel leping lõppeb.
3.3.2. Korralisi hooldusi ja erakorralist remonti tellitakse lepingu alusel vajaduspõhise lt vastavuses lepingus toodud hooldusgraafikutega ja hindadega.
3.4. Põhiauto korralise hoolduse maksumused lepingu kehtivuse perioodil on sätestatud lepingu
lisades 3 ja 5 ning nende eest tasub hankija alusauto teeninduspunktile või pealisehituse tootja esindajale. Päästevarustuse korralise hoolduse vajaduse korral lepitakse maksumused iga
perioodi kohta kokku lepingu täitmise käigus ning nende eest tasub hankija pealisehituse tootja esindajale. Korralise hoolduse maksumused sisaldavad kõiki korralise hoolduse teostamiseks vajalikke kulusid, sh töötasu, varuosade ja tehniliste vedelike maksumust.
3.4.1. Lepingu lisades 3 ja 5 fikseeritud korraliste hoolduste ühikuhinnad ei tohi hankija jaoks suureneda vähemalt 12 (kaheteistkümne) kalendrikuu jooksul alates esimese
hankelepinguga ostetud põhiautode hankijale üleandmise hetkest. 3.4.2. Poolel on õigus esitada teisele poolele avaldus lepingu punktis 3.4.1. viidatud
fikseeritud hindade muutmiseks ühel korral aastas. Ühikuhindade muutmise
avalduse esitamise õigus tekib poolel esmalt kui esimese hankelepingu alusel ostetud põhiautode hankijale üleandmisest on möödunud 11 (üksteist) kalendrikuud .
Muudetud hinnad kehtivad vähemalt 12 (kaksteist) kalendrikuud lepingu muudatuse jõustumisest arvates. Avalduses peavad olema välja toodud muutuse aluseks olev tarbijahinnaindeksi (THI) protsentuaalne väärtus ning uued korraliste hoolduste
ühikuhinnad. 3.4.3. Lepingu punktis 3.4.1. viidatud hindade muutmise aluseks võetakse Eesti
Statistikaameti kodulehel avaldatud tarbijahinnaindeksi (THI) muutus võrreldes
täitja poolt avalduse esitamise kalendrikuule eelneva 11 (üheteistkümne) kalendrikuu kohta (ehk üheteistkümne kalendrikuu THI muutus). THI muutuse
arvutamisel võetakse aluseks Statistikaameti kodulehel avaldatud tabel IA02, kõik kaubagrupid kokku ning muutus viimase üheteistkümne kalendrikuu kohta.
3.4.4. Täitja, alusauto tootja esindaja või pealisehituse tootja esindaja on kohustatud
esitama avalduse hankijale kirjalikus vormis vähemalt üks kuu ette. Hankija kontrollib avalduses toodud hindade vastavust lepingus toodule ning vajadusel on
hankijal õigus esitada põhjendatud vastuväide. 3.4.5. Hindade osas kokkuleppe saavutamise korral vormistatakse uute hindade
fikseerimiseks lepingu lisa, mis allkirjastatakse hankija ja vastava avalduse esitanud
poole poolt. 3.4.6. Juhul, kui täitja, alusauto tootja esindaja või pealisehituse tootja esindaja avaldust ei
esita või kokkulepet ei saavutata, jäävad kehtima lepingu punktis 3.4.1. viidatud hinnad.
3.5. Erakorralise remondi tegelik kogumaksumus selgub pärast lepingu lõppu hankija poolt
lepingu alusel esitatud tellimuskirjade ja sõlmitud hankelepingute maksumuste alusel. Erakorralise remondi puhul lähtutakse järgmistest ühikuhindadest.
3.5.1. Alusauto erakorralise remondi 1 (ühe) töötunni maksumus on 75,00 (seitsekümmend viis) eurot, millele lisandub käibemaks.
3.5.2. Pealisehituse erakorralise remondi 1 (ühe) töötunni maksumus on 70,00
(seitsekümmend) eurot, millele lisandub käibemaks. 3.5.3. Erakorralise remondi töötunni maksumus sisaldab kõiki erakorralise remondi
teostamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud vajadusel päästetehnika transporti, varuosi ja kulumaterjale.
6
3.5.4. Erakorraliseks remondiks vajalikke varuosi ostab hankija täitja, alusauto tootja
esindaja või pealisehituse tootja esindaja hinnakirjajärgsete hindadega. 3.6. Erakorralise remondi eest tasumine toimub järgmiste tingimuste kohaselt:
3.6.1. põhiauto transpordiga seotud kulud tasub vajadusel hankija;
3.6.2. töötundide arvestamine algab hetkest, kui asutakse reaalselt remonttöid teostama; 3.6.3. töötundide hulka ei arvestata aega, kui täitja, alusauto teeninduspunkt või
pealisehituse tootja esindaja tegeleb varuosade hankimisega. 3.7. Korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde eest tasutakse arved otse vastavalt hooldust
või remonttöid teostanud täitjale, alusauto teeninduspunktile või pealisehituse tootja
esindajale. 3.8. Täitjal, alusauto teeninduspunktil või pealisehituse tootja esindajal on kohustus esitada
hankijale arved: 3.8.1. päästetehnika eest hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast kontaktisikute poolt
vastavate, arve esitamise aluseks olevate üleandmise-vastuvõtmise aktide
allkirjastamist; 3.8.2. korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde eest koheselt pärast tööde
teostamist ja päästetehnika tagastamist hankijale. 3.9. Korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde eesti esitataval arvel peab kajastuma
vähemalt põhiauto registreerimisnumber, teostatud tööde kirjeldus, erakorralise remondi
puhul lisaks töötundide arvestus ning kasutatud varuosade ja tehniliste vedelike info. 3.10. Hankija tasub esitatud arved hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul
nõuetekohase arve kättesaamisest. 3.11. Arvetel peab maksjaks olema märgitud Päästeamet. Arved tuleb esitada e-arve formaadis e-
arvete operaatori kaudu või PDF formaadis e-posti aadressile [email protected] (juhul kui
tegemist on väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud ettevõtjaga). 3.12. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse
nõuetele.
3.13. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 3.14. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust
tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.
4. LEPINGU TÄITMINE
4.1. Lepingu täitmise (sh päästetehnika tarnimise ja koolituste läbiviimise) täpne protsess ja
ajakava lepitakse poolte kontaktisikute poolt kokku vastava hankelepingu täitmise käigus lähtudes lepingu punktis 2.3. toodust.
4.2. Põhiautode ja päästevarustuse järelteenindus, st garantiiremondi, korraliste hoolduste ja
erakorraliste remonttööde teostamine toimub: 4.2.1. alusautode puhul alusautode teeninduspunktides, mis on nimetatud lepingu lisas 4;
4.2.2. pealisehituse ja päästevarustuse puhul on vähemalt esimese põhiauto üleandmise hetkeks olemas pealisehituse ja päästevarustuse korralise hoolduse, garantiiremond i ja erakorralise remondi teostamiseks vähemalt üks teeninduspunkt koos
kvalifitseeritud personaliga mandri-Eestis. 4.2.2.1. pealisehituse tootja esindaja on kohustatud tagama vähemalt kaks kuud
enne esimese põhiauto üleandmist teeninduspunktide täpsed asukohad koos seal olevate kontaktisikutega. Lisaks on täitja kohustatud hankijale tagama teeninduspunktide ametlike esindajate kirjalikud kinnitused
nõustumusega lepingut täita lepingus toodud tingimustel 4.3. Päästetehnika garantiiremondi tellimine toimub lepingu lisas 2 punktis 2, lepingu lisas 7 ning
lepingu punktis 6 sätestatud korras. 4.4. Korralise hoolduse tellimine ja teostamine toimub vastavalt lepingu lisas 2 punktis 3
sätestatule, lepingu lisades 3, 5 ja 6 toodud hooldusgraafikutele ja hinnakirjadele ning lepingu
7
alusel sõlmitavate hankelepingute alusel. Hankelepingutena käsitletakse lepingu punktis 12.3
nimetatud hankija kontaktisikute poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tellimuskirju, mis on hankijale ja täitjale, alusauto teeninduspunktile või pealisehituse tootja esindajale siduvad. Tellimuskirjas lepitakse kokku vähemalt päästetehnika täpne korralise
hoolduse teostamise aeg ning koht. 4.5. Erakorralise remondi tellimine toimub vastavalt lepingu lisas 2 punktis 4 sätestatud
tingimustele, lepingu punktis 3.5. sätestatud ühikuhindadele ning hankija vajadustele sõlmitavate hankelepingute alusel. Hankelepingutena käsitletakse lepingu punktis 12.3 nimetatud hankija kontaktisikute poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud
tellimuskirju, mis on hankijale ning täitjale, alusauto teeninduspunktile või pealisehituse tootja esindajale siduvad.
4.6. Juhul, kui korralise hoolduse või erakorralise remondi ühekordne tellimus ületab 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot ilma käibemaksuta, sõlmib hankija täitja, alusauto tootja esindajaga või pealisehituse tootja esindajaga kirjaliku hankelepingu vastavalt lepingus
sätestatud tingimustele. 4.7. Päästetehnika kasutus- ja hoolduskoolituste täpne regulatsioon sätestatakse põhiautode
ostmiseks sõlmitavates hankelepingutes. 4.8. Täitja, alusauto teeninduspunktid ja pealisehituse tootja esindaja on lepingu kehtivusaja l
kohustatud tagama tööajal päästetehnika kasutamisega ja muude päästetehnikaga seotud
küsimuste (garantii, korralised hooldused, erakorralised remonttööd) osas hankija spetsialistide nõustamise, sh tehnilise nõustamise eesti keeles, mis ei too hankijale kaasa
täiendavaid kulusid. 4.9. Hankijal on soovi korral õigus pärast lepingu punktis 6.3.1 nimetatud põhiauto garantiia ja
lõppu ise teostada alusauto- ja pealisehituse hooldus- ja remonttöid. Juhul, kui hankija on
huvitatud vastavate hooldus- ja remonttööde iseseisvast teostamisest, on täitja, alusauto tootja esindaja ja pealisehituse tootja esindaja kohustatud lepingu lisa 2 punktis 1.6.1. toodud tingimustel läbi viima maksimaalselt kümnele hankija teenistujale koolituse, mis tagab
hankijale pädevuse põhiauto hooldus- ja remonttööde teostamiseks (edaspidi hoolduskoolitus).
4.10. Pärast garantiiaega ei tohi päästetehnikale jääda funktsioone, mis piiraksid hankija hoolduspersonali poolt läbiviidavate hooldustööde mahtu.
4.11. Hankijal peab olema võimalik saada vajaduse korral informatsiooni päästetehnikal teostatud
korraliste hoolduste, garantiitööde ja erakorraliste remonttööde ning tööde käigus vahetatud varuosade kohta paberkandjal või digitaalselt.
4.12. Täitja esitab lepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot, nime ja registrikood i ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.
5. ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE TINGIMUSED
5.1. Päästetehnika hankijale üleandmise täpne regulatsioon sätestatakse lepingu alusel sõlmitavas hankelepingus.
5.2. Täitja, alusauto teeninduspunktide ja/või pealisehituse tootja esindaja poolt korraliste
hoolduste teostamise ja üleandmise täpne aeg lepitakse jooksvalt kokku kontaktisikute poolt iga kord vähemalt nädal aega enne korralise hoolduse toimumist võttes arvesse lepingu
punktis 4.4. sätestatut. 5.3. Päästetehnika erakorralise remondi üleandmise tähtajad on sätestatud lepingu lisas 2
punktides 4.6 ja 4.7.
5.4. Korralise hoolduse või erakorralise remondi üleandmise ajaks loetakse aega, kui ettenähtud tööd on teostatud ja päästetehnika hankija töötajale tagastatud.
5.4.1. Enne päästetehnika tööde teostajalt vastuvõtmist kontrollib hankija töötaja võimalusel üleantava töö vastavust lepingus kokkulepitud tingimustele. Hankija töötaja on kohustatud vastuvõtmiseks esitatud töö koheselt üle vaatama.
8
5.4.2. Pärast töö ülevaatamist ja päästetehnika töö teostajalt vastuvõtmist loetakse töö üle
antuks ja hankija poolt vastu võetuks ning tööde teostajal tekib õigus esitada arve. 5.4.3. Kui päästetehnikal ilmnevad kasutamise käigus teostatud tööst tulenevad puudused
pärast töö vastuvõtmist, teavitab hankija täitjat, alusauto teeninduspunkti või
pealisehituse tootja esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavast puudusest ning töö teostaja on kohustatud puuduse esimesel võimalusel kõrvaldama.
5.5. Päästetehnika kasutus- ja hoolduskoolituste, sh koolitusdokumentatsiooni, täpne üleandmise regulatsioon sätestatakse põhiautode ostmiseks sõlmitavates hankelepingutes.
5.6. Juhul, kui hankija avastab lepingu objekti vastuvõtmisel puudusi või muid lepingu
tingimustele mittevastavusi, on hankijal õigus jätta vastuvõtmiseks esitatud lepingu objekt vastu võtmata, teavitades sellest täitjat, alusauto teeninduspunkti või pealisehituse tootja
esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (edaspidi vastuväide). Vastuväite saaja on kohustatud viima lepingu objekti lepingu tingimustega vastavusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul vastuväite saamisest arvates. Täiendav
tähtaeg lepingu objekti lepingu tingimustega vastavusse viimiseks ei vabasta vastuväite saajat kohustusest anda lepingu objekt hankijale üle lepingus või lepingu alusel poolte poolt
kokkulepitud tähtajaks. 5.6.1. Hankijal on õigus vastu võtta ka puudustega päästetehnika. Sellisel juhul märgitakse
üleandmise-vastuvõtmise aktis kõik kõrvaldamist vajavad puudused ning määratakse
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 5.7. Hankija võib lepingu objekti lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda pärast selle
vastuvõtmist ja/või üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: 5.7.1. sõltumata sellest, et ta lepingu objekti üle ei vaadanud ja selle mittevastavuses t
õigeaegselt ei teatanud, kui mittevastavus on tekkinud täitja, alusauto teeninduspunkti
või pealisehituse tootja esindaja süü läbi või kui täitja, alusauto teeninduspunkti või pealisehituse tootja esindaja teadis või pidi teadma lepingu objekti mittevastavuses t ja ei teatanud sellest hankijale enne selle üleandmist;
5.7.2. kui päästetehnika kasutamisel ilmnevad varjatud puudused (mida ei olnud võimalik avastada päästetehnika, korralise hoolduse või erakorralise remondi tavapärase
ülevaatamisega), mis ei ole kuidagi seotud päästetehnika vääriti kasutamisega hankija poolt.
5.8. Kui nõuetele mittevastavat päästetehnikat ei ole võimalik tingimustega vastavusse viia,
teavitab täitja sellest hankijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 3 (kolme) tööpäeva jooksul hankija poolt vastuväite edastamisest arvates ning hankijal on sellisel juhul
õigus loobuda mittevastava päästetehnika ostu-müügitehingust. 5.9. Kui täitja, alusauto teeninduspunkt või pealisehituse tootja esindaja keeldub nõuetele
mittevastavat lepingu objekti nõuetele vastavusse viimast, on hankijal õigus tellida selle
nõuetele vastavusse viimine täitja, alusauto teeninduspunkti või pealisehituse tootja esindaja kulul kolmandalt isikult. Juhul kui hankija tellib lepingu objekti nõuetele vastavusse viimise
kolmandalt isikult ei muutu sellest kehtetuks lepingu punktis 6.3 nimetatud garantii. 5.10. Päästetehnika garantiiremondi, korralise hoolduse või erakorralise remondi teostamise ajal
kannab päästetehnika juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot täitja, alusauto
teeninduspunkt või pealisehituse tootja esindaja, kelle valduses päästetehnika tööde teostamise ajal on.
6. GARANTII
6.1. Täitja, alusauto teeninduspunkt või pealisehituse tootja esindaja garanteerib päästetehnika,
korraliste hoolduste ja erakorralise remondi täieliku vastavuse lepingule, riigihanke alusdokumentidele, riigihankel edukaks tunnistatud pakkumusele ning tootja tehniliste le
tingimustele.
9
6.2. Täitja garanteerib päästetehnika vastavuse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate le
õigusaktidele, normdokumentidele, eeskirjadele ja standarditele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
6.3. Lepinguga annab täitja lepingu objektile järgmise garantii: 6.3.1. põhiautole 36 (kolmkümmend kuus) kalendrikuud alates vastava põhiauto üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamisest; 6.3.2. pealisehitusele ning selle alus- ja/või vahe- ja/või tugiraamile vähemalt 15
(viieteistkümne) aastase garantii läbiva korrodeerumise vastu alates vastava põhiauto
üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisest; 6.3.3. põhiautole täitja poolt paigaldatud päästevarustusele 24 (kakskümmend neli)
kalendrikuud alates vastava põhiauto üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest; 6.3.4. korralise hoolduse ja/või garantiiremondi ja/või erakorralise remondi käigus
paigaldatud varuosadele, lisaseadmetele ja mehhanismidele ning teostatavatele töödele
vähemalt 12 (kaksteist) kalendrikuud alates vastava korralise hoolduse ja/või garantiiremondi ja/või erakorralise remondi hankijale üleandmisest arvates.
6.4. Garantiiajal on täitja, alusauto teeninduspunkt või pealisehituse tootja esindaja kohustatud
tagama kõigi päästetehnikal ilmnenud rikete kõrvaldamise ja/või mitte töökorras olevate seadmete vahetuse ehk garantiiremondi teostamise.
6.5. Garantiiremondi teostamisel lähtutakse lepingu lisas 2 toodud garantii ja garantiiremond i kohta käivatest tingimustest.
6.6. Garantiiremondi korral ei tohi puuduste likvideerimine tuua endaga kaasa hankija le
täiendavaid kulusid (sh transpordikulusid), kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud teisit i. 6.7. Kui garantiiajal avastatakse ühel päästetehnika elemendil mittevastavus kokkulepitud
tingimustele või tehniline rike, mis võib esineda kõikidel tarnitud päästetehnika elementide l, on täitja kohustatud tagama vastava tehnilise rikke või mittevastavuse likvideerimise kõikidel täitja poolt tarnitud päästetehnika elementidel.
6.8. Garantii ei kehti juhul, kui päästetehnikal olevad defektid tulenevad hankija poolt päästetehnika väärast kasutamisest või hooldusest. Garantiid välistavad asjaolud fikseeritakse
päästetehnika kasutus- ja hooldusjuhendites. 6.9. Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingu lisas 7 toodud garantiitingimustest. Kui
lepingu lisas 7 ja lepingu põhitekstis ning lepingu lisas 2 toodud tingimused on omavahel
vastuolus, lähtuvad pooled lepingu põhitekstis ja lepingu lisas 2 toodud tingimustest.
7. OMANDIÕIGUS Omandiõigus päästetehnikale, korralise hoolduse või erakorralise remondi käigus kasutatud kulumaterjalidele ja varuosadele läheb täitjalt, alusauto teeninduspunktilt või pealisehituse
tootja esindajalt üle pärast päästetehnika, korralise hoolduse või erakorralise remondi eest tasutavate summade laekumist vastava arve esitaja arvelduskontole.
8. POOLTE VASTUTUS
8.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmise eest. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest hankija ees vastutavaks täitja. Pooled on kohustatud teavitama üksteist kõikidest lepingu täitmisega
seotud probleemides. 8.2. Juhul, kui hankija ei tasu lepingu tingimustele vastava, vastuvõetud päästetehnika, korralise
hoolduse või erakorralise remondi eest nõuetekohaselt esitatud arve alusel tähtaegselt, on
arve esitanud täitjal või alusauto teeninduspunktil või pealisehituse tootja esindajal õigus nõuda hankijalt viivise tasumist kuni 0,2 (null koma kaks) % tähtajaks tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % tasumisele kuuluvast summast.
8.3. Juhul, kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat päästetehnikat üle lepingu punktis 2.3.
sätestatud tähtaegade jooksul, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 (null koma
10
kaks) % tähtaegselt üleandmata päästetehnika hinnast iga üleandmisega viivita tud
kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % tähtaegselt üleandmata päästetehnika hinnast.
8.4. Hankija teenistujatele lepingust tulenevate nõuetekohaste koolituste läbiviimisega
viivitamisel poolte poolt lepingu täitmise käigus kokkulepitud tähtaegadest on hankijal õigus iga nimetatud rikkumise eest nõuda leppetrahvi kuni 200 (kakssada) eurot iga kohustuse
täitmisega viivitatud kalendripäeva eest. 8.5. Garantiitingimuste rikkumise korral (nt garantiiremondi tähtaegadest mittekinnipidamine) on
hankijal õigus nõuda tingimuse rikkujalt leppetrahvi kuni 0,2 (null koma kaks) % lepingu
tingimustele mittevastava päästetehnika hinnast iga garantiitingimust rikutud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % mittevastava päästetehnika hinnast.
8.5.1. Täitjal on õigus leppetrahvi tasumise asemel anda hankijale kasutamiseks asendus päästetehnika (edaspidi asendustehnika) järgmistel tingimustel: 8.5.1.1. asendustehnika kasutamiseks andmisega ei tohi hankijale kaasneda
täiendavaid kulusid (sh kulu asendustehnika transpordi eest päästetehnika asukohast või asukohta);
8.5.1.2. asendustehnika ei pea olema uus, kuid peab olema töökorras ja testitud ning tagama sama funktsionaalsuse hankija päästetehnikaga. Hankijal peab olema võimalik asendustehnikaga teostada päästetöid selliselt, et see ei nõua hankija
teenistujate täiendavat väljaõpet; 8.5.1.3. asendustehnika hankijale tema asukohas üleandmiseni on täitja kohustatud
garantiitingimuste rikkumise korral tasuma hankija nõudmisel leppetrahvi. 8.5.2. Muuhulgas on garantiitingimuste rikkumise korral hankijal õigus korraldada ise
puuduste kõrvaldamine, millega seonduvad kulud kannab tingimuse rikkuja. Hankija
poolne puuduste kõrvaldamine ei vabasta tingimuse rikkujat käesolevas punktis sätestatud leppetrahvi tasumise kohustusest ning tagab garantii kehtivuse kuni lepingu punktis 6.3. toodud tähtaegade lõpuni.
8.6. Juhul, kui täitja, alusauto teeninduspunkt või pealisehituse tootja esindaja ei taga lepingu tingimustele vastava korralise hoolduse või erakorralise remondi hankijale üle andmist
lepingus sätestatud tähtaegade jooksul, on hankijal õigus nõuda tingimuse mittetäitja lt leppetrahvi kuni 0,2 (null koma kaks) % iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest tähtaegselt üle andmata korralise hoolduse või erakorralise remondi hinnast, kuid mitte
rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % tähtaegselt üle andmata korralise hoolduse või erakorralise remondi hinnast.
8.7. Täitjal, alusauto tootja esindajal või pealisehituse tootja esindajal ei ole õigust lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on hankijal õigus nõuda rikkujalt
leppetrahvi kuni 20 (kakskümmend) % lepingu hinnast. 8.8. Juhul kui hankija võtab vastavalt lepingu punktile 5.6.1. vastu puudustega päästetehnika ja
puudusi ei kõrvaldata üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda tingimuse mittetäitjalt leppetrahvi kuni 350 (kolmsada viiskümmend) eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest.
8.9. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale, alusauto teeninduspunktile /alusauto tootja esindajale või pealisehituse tootja esindajale makstava arve summast.
8.10. Leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled summadest koos käibemaksuga. 8.11. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine
ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Pool
vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise põhjustab vääramatu jõud.
8.12. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamise le eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
11
8.13. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja
nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. 8.14. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis
on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.
9. LEPINGU KEHTIVUS
9.1. Leping jõustub sellele allakirjutamise momendist poolte poolt ning kehtib kuni poolte lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni või lepingu eeldatava maksimaalse maksumuse täitumiseni.
9.1.1. Poolte lepingust tulenevate kohustuste all peetakse silmas päästetehnika (sh optsiooni korras ostetud põhiautode) tarnimist, hankija teenistujatele kasutaja- ja
hoolduskoolituste läbiviimist, kõikide lepingust tulenevate garantiitingimuste täitmis t ning põhiauto garantiiajal päästetehnika korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttööde teostamist.
9.1.1.1. Pooled on kohustatud lõpuni täitma kõik garantii-, hooldus- ja remonttööd, mille tellimus on hankija poolt esitatud lepingu kehtivuse ajal (sh optsiooni
korras ostetavate põhiautode puhul). 9.1.2. Lepingu eeldatavaks maksimaalseks maksumuseks on maksimaalselt 55 (viiekümne
viie) põhiauto maksumus, millele on liidetud lepingu punktis 3.3. toodud korraliste
hoolduste ja erakorraliste remonttööde maksimaalne maksumus. 9.2. Hankijal on õigus lepingust etteteatamistähtajata taganeda, kui:
9.2.1. täitja viivitab päästetehnika hankijale üleandmisega lepingu punktis 2.3. toodud tähtaegadest enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva;
9.2.2. prototüübi testimisel ja katsetamisel ilmnevad olulised puudused või lepingu lisas 1
sätestatud tehnilistest tingimustest kõrvalekalded ning täitja ei kõrvalda vastavaid puudusi hankija poolt esitatud tähtajaks;
9.2.3. täitja rikub muul moel oma lepingust tulenevaid kohustusi sedavõrd olulisel määral,
et hankijalt ei saa mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist. 9.3. Oluliseks lepingu rikkumiseks loeb hankija muu hulgas olukorda, kui täitja kaasab lepingu
täitmisesse sellise isiku, kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2022/576 tähenduses.
9.4. Juhul, kui hankija lepingust taganeb, kuna täitja ei anna päästetehnikat üle kokkulepitud
tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 8.3 ettenähtud leppetrahvi tasumist ning lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
9.5. Täitjal on õigus lepingust taganeda, kui hankija põhjendamatult viivitab täitjale päästetehnika eest nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasumisega enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva.
9.6. Lepingust taganemise korral kohustuvad pooled tagastama kõik lepingu alusel üleantu (v.a makstud leppetrahvid ja viivised). Kui hankija lepingust taganemine on tingitud täitja
poolsest lepingu rikkumisest, on hankijal õigus nõuda kõigi lepingu rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist.
9.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu
sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eeltoodu kehtib eelkõige sätete kohta, mis kehtivad garantiitingimuste täitmise kohta, mis
määravad poolte vaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi ja poolte vastutuse ning kahju hüvitamise.
10. VÄÄRAMATU JÕUD
10.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise
eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.
12
10.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel või
mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel võimalusel teisele poolele.
10.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte
alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus, üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb
võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise. 10.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate
hooletusest või tahtlikust tegevusest.
10.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või kolmandate
isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud loetakse täitja äririskiks.
10.3.3. Vääramatu jõuna ei käsitleta riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
koroonaviiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid või Ukraina sõjaga seostud piiranguid. Riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva
seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused, sh lepingu tähtaegne täitmine oli võimalik planeerida arvestades riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Juhul, kui koroonaviiruse leviku
tõkestamiseks või Ukraina sõjaga seoses kehtestatakse pärast riigihanke pakkumuste esitamise tähtaega täiendavaid piirangud, mis takistavad lepingu nõuetekohast
täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 10.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg
pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.
10.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60 (kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus, on poolel õigus leping ilma etteteatamistähtajata ühepoolselt üles öelda.
11. LEPINGU MUUTMINE JA LOOVUTAMINE
11.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku
vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 11.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest
kirjalikult teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja. 11.3. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
12. POOLTE KONTAKTISIKUD
12.1. Hankija kontaktisikud lepinguga seotud üldistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes on: 12.1.1. kuni päästetehnika vastuvõtmiseni päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert
Tormi Soekõrv (tel: +372 527 4590, e-post: [email protected]) või tema
puudumisel Leho Lemsalu, päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja (+372 504 4004, [email protected]);
12.1.2. pärast päästetehnika vastuvõtmist Rain Dorbek, haldusosakonna haldusarenduse talituse sõidukite nõunik, tel nr: +372 5343 1379, e-post: [email protected] ja Heikki Liivrand, haldusosakonna haldusarenduse talituse sõidukite ekspert, tel nr:
+372 5280 941, e-post: [email protected]. 12.2. Hankija volitatud kontaktisikud päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise aktide
allkirjastamisel on: 12.2.1. Tormi Soekõrv, päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert, tel: +372 527 4801,
e-post: [email protected];
13
12.2.2. Heikki Liivrand, haldusosakonna haldusarenduse talituse sõidukite ekspert, tel nr:
+372 5280 941, e-post: [email protected]. 12.3. Hankija kontaktisikud korraliste hoolduste ja erakorraliste remonttöödega seonduvalt, sh
tellimuste esitamisel on:
12.3.1. Põhja päästekeskuses: 12.3.1.1. Ergo Tiimus, haldusosakonna põhja haldusgrupi juht, tel nr: +372 505
9852, e-post: [email protected]; 12.3.1.2. Eino Kõosaar, haldusosakonna põhja haldusgrupi tehnika- ja varustuse
spetsialist tel +372 5340 3379, e-post: [email protected];
12.3.2. Lõuna päästekeskuses: 12.3.2.1. Valeri Mogilenskihh, haldusosakonna lõuna haldusgrupi juht, tel nr: +372
5333 7249, e-post: [email protected]; 12.3.2.2. Rauno Laar, haldusosakonna lõuna haldusgrupi tehnika- ja varustuse
spetsialist, tel nr: +372 5141 748, e-post: [email protected];
12.3.3. Ida päästekeskuses: 12.3.3.1. Eveli Erm, haldusosakonna ida haldusgrupi juht, tel +372 5300 9310, e-
post: [email protected]; 12.3.3.2. Harri Ohaka, haldusosakonna ida haldusgrupi tehnikaspetsialist, tel nr:
+372 5290 811, e-post: [email protected];
12.3.4. Lääne päästekeskuses: 12.3.4.1. Geimo Eesmäe, haldusosakonna lääne haldusgrupi juht, tel nr: +372 5856
9951, e-post: [email protected]; 12.3.4.2. Kristjan Ehastu, haldusosakonna lääne haldusgrupi tehnika- ja varustuse
spetsialist, tel nr: +372 5386 2788, e-post: [email protected].
12.4. Hankija kontaktisikud koolitustega seotud küsimustes ning üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastajad on: 12.4.1. kasutajakoolituste puhul: päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Tormi
Soekõrv, +372 527 4590, [email protected] või tema puudumisel Leho Lemsalu, päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja, +372 504 4004,
[email protected]; 12.4.2. hoolduskoolituse puhul: Heikki Liivrand, haldusosakonna haldusarenduse talituse
sõidukite ekspert, tel nr: +372 5280 941, e-post: [email protected] või tema
puudumisel Rain Dorbek, haldusosakonna haldusarenduse talituse sõidukite nõunik, tel nr: +372 5343 1379, e-post: [email protected].
12.5. Täitja kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes on: Janusz Bitner, rahvusvahelise müügiosakonna juht, +48 692520248, e-mail: [email protected].
12.6. Pealisehituse tootja esindaja kontaktisikud lepingu täitmisega (garantii, korralised hooldused,
erakorralised remonttööd, pealisehituse kasutamise tehnilised küsimused jne) seotud küsimustes on: Teet Reinvars, telefon +372 56650762 ja Siiri Plado, telefon +372 5659600,
e-post: [email protected]. 12.7. Täitja volitatud päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastaja on: Marcin
Antczak, laojuhataja, +48 882 358 567, e-mail: [email protected].
12.8. Alusauto teeninduspunkti(de) kontaktisik(ud) on toodud lepingu lisas 4. 12.9. Alusauto tootja esindaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Alar Prääm,
juhatuse liige, +372 502 1119, e-post: [email protected]. 12.10. Pealisehituse tootja tehase kontaktisik on: Teet Reinvars, telefon +372 56650762 ja Siiri
Plado, telefon +372 5659600, e-post: [email protected].
12.11. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamis t võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning
seda ei käsitleta lepingu muutmisena. 13. MUUD TINGIMUSED
14
13.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
13.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimis te teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus.
13.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest. 13.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,
kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma kehtetu sätteta. 13.5. Leping tühistab kõik pooltevahelised varasemad suulised ja kirjalikud lepingu esemega
seotud kokkulepped.
13.6. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.
13.7. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema edastatud kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, peavad olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
(lubatud e-kirjad). 13.8. Ühe lepingu poole teade loetakse teiste poolte poolt kättesaaduks:
13.8.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 12 toodud e-posti aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmise l
tööpäeval; 13.8.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud kirja
postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. 13.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §
80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.
14. POOLTE REKVISIIDID
Hankija Täitja
Päästeamet SZCZESNIAK Pojazdy Specjalne Sp. z o.o
Raua 2, 10124, Tallinn ul. Bestwińska 105A 43-346 Bielsko-Biała Registrikood: 70000585 Registrikood: 0000320062 Tel: +372 628 2000 Tel: +48 692520248
E-post: [email protected] E-post: [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Anvelt Dr Grzegorz Szczęśniak peadirektori asetäitja juhatuse esimees
peadirektori ülesannetes
Alusauto tootja esindaja Pealisehituse tootja esindaja
Scania Eesti AS Arete Tech OÜ Betooni tn 2, 13816 Tallinn Valdeku tn 132, 11216 Tallinn
Registrikood: 10238872 Registrikood: 14473570 Tel: +372 502 1119 Tel: +372 5665 0762
E-post: [email protected] E-post: [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Alar Prääm Veljo Barbo Teet Reinvars juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige
15
Hankelepingu projekt
Lepingu projektis kursiivis toodu täpsustatakse/muudetakse vastavalt edukaks tunnistatud
pakkumusele ning tellimuse iseloomule enne lepingu sõlmimist. Juhul kui hankija kogu päästevarustuse ostmisest loobub või ostab optsiooni korras põhiautod, siis muudetakse vajadusel lepingut vastavalt.
HANKELEPING nr ____________
Leping on sõlmitud ______________________/kuupäev/
Päästeamet, registrikood 70000585, asukohaga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab __________ põhimääruse alusel ____________ (esindaja ametinimetus ja nimi) (edaspidi hankija),
_______________ (lepingupartneri nimi), registrikood ________, asukohaga ____________,
mida esindab _______________ (põhikirja/volikirja) alusel ____________ (esindaja ametinimetus ja nimi) (edaspidi täitja),
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU SÕLMIMISE ALUS JA DOKUMENDID
1.1. Leping sõlmitakse riigihanke viitenumber ___ “___” (edaspidi riigihange) tulemusena ___ sõlmitud raamlepingu nr ___ (edaspidi raamleping) alusel.
1.2. Kõik poolte vahel ____ sõlmitud raamlepingus nr ___ sätestatud tingimused kehtivad käesolevale lepingule, kui käesolevas lepingus ei ole mõnele raamlepingu sättele seatud erisust.
1.3. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades lepinguga ühtse terviku.
1.4. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad: 1.4.1. lisa 1 – põhiauto tehniline kirjeldus koos põhiautole paigaldatava
päästevarustuse nimekirja ja tehniliste tingimustega (vajadusel täpsustatakse
täitja poolt tagatava päästevarustuse nimekirja); 1.4.2. lisa 2 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;
1.4.3. lisa 3 – päästevarustuse hinnad; 1.4.4. ____
1.5. Lepingu ja lepingu lisade vahel esineva vastuolu korral lähtutakse lepingust. Hiljem
sõlmitud lepingu lisa või muudatus prevaleerib ajaliselt varasema lepingu lisa või muudatuse ees. Samaaegselt allkirjastatud lepingu lisade puhul lähtutakse lepingu punktis
1.4. toodud järjekorrast. 1.6. Lepingu alusel põhiautode ostmist rahastatakse järgmiselt:
1.6.1. ___ (kogus sõnadega) päästevarustusega komplekteeritud põhiauto
finantseerimiseks kasutatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 prioriteedi poliitikaeesmärki 2
„Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2- neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energeetikale
16
õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse,
kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning riskiennetuse ja - juhtimise ning kestliku linnalise liikuvuskeskkonna edendamise kaudu“
vahendeid ning riiklikku kaasfinantseeringut; 1.6.2. ___ (kogus sõnadega) päästevarustusega komplekteeritud põhiauto
finantseerimiseks kasutatakse hankija eelarvelisi vahendeid.
1.7. Täitja on kohustatud hankija poolt etteantud arvule põhiautodele (maksimaalselt 42 põhiautot) kleepima Euroopa Liidu projektist tulenevatele nõuetele vastavad kleebised
ning märgistama kõik hankijale üleantavad lepingu objektiga seotud dokumendid (sh kasutus- ja hooldusjuhendi, koolitusmaterjalid jms). 1.7.1. Kleebise ja märgistuse kujundused annab täitjale hankija, kuid täitja korraldab
kleebiste ja märgistuste olemasolu põhiautodel ja dokumentidel. 1.7.2. Kleebise täpne asukoht lepitakse poolte vahel enne paigaldamist kokku.
2. LEPINGU OBJEKT
2.1. Lepingu objektiks on lepingus sätestatud tingimustel ja korras:
2.1.1. ___ (kogus sõnadega) lepingu lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele vastava päästevarustusega komplekteeritud/päästevarustusega komplekteerimata
põhiauto (edaspidi päästetehnika) ostmine ning vigastusteta tarnimine poolte poolt kokkulepitud asukohta Eestis;
2.1.2. hankija teenistujatele lepingu lisas 1 punktis ___ toodud tingimustele vastava
päästetehnika kasutajakoolituste läbiviimine. 2.2. Lepingu lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse lisas 2 on loetletud põhiautole komplekteeritav
päästevarustus. Osaliselt tagab päästevarusutse olemasolu täitja ning osaliselt annab päästevarustuse põhiautole paigaldamiseks hankija. Täitja on kohustatud tagama põhiautos kinnituskohad kõikidele päästevarustuse elementidele. / Täitja poolt põhiautole
päästevarustust ei komplekteerita (kogu päästevarustuse annab hankija), kuid täitja on kohustatud tagama põhiautos kohad kogu tehnilise kirjelduse lisas 2 loetletud
päästevarustuse kinnitamiseks. 2.3. Rakendatakse esimese tellimuse korral. Täitja on kohustatud päästetehnika hankijale üle
andma Eestis järgmiselt:
2.3.1. prototüübi ehk 1 (ühe) kõigile tingimustele vastava päästevarustusega komplekteeritud/päästevarustusega komplekteerimata põhiauto hiljemalt 30
(kolmkümmend) kalendripäeva enne ülejäänud põhiautode tarnet; 2.3.2. ülejäänud põhiautod perioodil 01.02.2024-31.12.2024 või hiljemalt lepingu
sõlmimisest 18 (kaheksateistkümne) kalendrikuu jooksul (rakendub juhul kui
hankijal ei õnnestu hankijast tulenevatel põhjustel (nt riigihanke vaidlustus) lepingut sõlmida hiljemalt 2023 aasta mai kuu lõpuks).
Rakendatakse edaspidiste tellimuste korral. Täitja on kohustatud päästetehnika hankijale üle andma Eestis hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendrikuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates.
2.4. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral õigus lepingu täitmise käigus muuta ja täiendada lepingu lisas 1 toodud päästetehnika tehnilist kirjeldust. Kõik muudatused ja täiendused
fikseeritakse lepingu muudatusena, mille kohta pooled allkirjastavad lepingu lisa. Muudatustes ja täiendustes on lubatud kokku leppida põhjendatud vajaduse korral vaid juhul, kui need ei too kaasa päästetehnika lepingu lisas 1 toodud tehnilisele kirjelduse le
mittevastavust ning hankijale täiendavaid kulusid. 2.5. Kui põhiautode tootmise käigus ilmneb põhjendatud vajadus asendada mingi
paigaldamiseks planeeritud element, esitab täitja hankija kontaktisikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis olukorra kirjelduse koos ettepanekuga asendatava
17
elemendi kohta ning kui hankija peab asendamist põhjendatuks ja lepingu tingimustega
kooskõlas olevaks, koostatakse asendamise kohta vastavasisuline lepingu lisa, mis allkirjastatakse poolte poolt. Asendamine on lubatud vaid juhul, kui päästetehnika
elementide kvaliteet jääb samaks või paraneb võrreldes eelnevalt kokkulepituga, asendamisega ei kaasne elementide mittevastavus lepingu lisas 1 toodud tehnilise le kirjeldusele (sh võivad tingimused olla paremad kui tehnilises kirjelduses sätestatud) ning
asendamise tõttu ei suurene lepingus kokkulepitud põhiauto maksumus.
3. LEPINGU HIND JA ARVELDUSTE KORD
3.1. Hankija tasub päästetehnika eest täitjale kokku ____ (summa sõnadega) eurot ilma käibemaksuta.
3.1.1. 1 (ühe) põhiauto (alusauto + pealisehitus, sh külmlõikeseade) hind eurodes, ilma käibemaksuta on ___ (hind sõnadega) eurot ilma käibemaksuta.
3.1.2. Põhiauto hinnale lisanduvad päästevarustuse elementide ühikumaksumused on toodud lepingu lisas 3.
3.2. Punktis 3.1. viidatud ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu tingimuste nõuetekohaseks
täitmiseks vajalikke kulusid, sh päästetehnika tootmine ja tarne, Transpordiametis alarmsõidukina registreerimine, kasutaja- ja hoolduskoolituste läbiviimine,
garantiitingimuste täitmine. Esitatud hinnad on hankija jaoks lõplikud ning need ei saa suureneda ühegi põhjuse tõttu.
3.3. Päästetehnika eest tasumine toimub täitja poolt esitatud arve(te) alusel iga kord pärast
vastava päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, lähtuvalt üle antud päästetehnikast, selle kogusest ja lepingu punktis 3.1. sätestatud ühikuhindadest.
3.4. Hankija tasub esitatud arve(d) hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve kättesaamisest.
3.5. Arve(te)l peab maksjaks olema märgitud Päästeamet. Arve(d) tuleb esitada e-arve
formaadis e-arvete operaatori kaudu või PDF formaadis e-posti aadressile [email protected] (juhul kui tegemist on väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud
ettevõtjaga). 3.6. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja
käibemaksuseaduse nõuetele.
3.7. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev.
3.8. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumise le. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.
4. LEPINGU TÄITMINE
4.1. Lepingu täitmise (sh päästetehnika tarnimise ja koolituste läbiviimise) täpne protsess ja
ajakava lepitakse poolte kontaktisikute vahel kokku lepingu täitmise käigus lähtudes lepingus toodud muudest tingimustest.
4.2. Täitja on kohustatud kooskõlastama hankijaga enne päästetehnika tootma asumist kõik
lepingu lisas 1 toodud tehnilises kirjelduses lahtiseks jäänud asjaolud ning 2D ja 3D joonised.
4.2.1. Kõik kokkulepped ja vastu võetud otsused fikseeritakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2.2. Täitja koostab päästetehnika 2D ja 3D joonised, mis sisaldavad põhiauto vaateid
ja lõikeid ning kooskõlastab need hankijaga. Alles pärast hankija kooskõlastust on täitjal lubatud alustada põhiautode tootmise protsessi.
4.2.3. Hankijal on igal hetkel õigus kontrollida päästetehnika tootmisprotsessi, sh päästetehnika tootja tehases ning teostada tarne eelset päästetehnika ülevaatust.
18
4.3. Täitja on kohustatud enne põhitarne teostamist tootma päästetehnika prototüübi
(edaspidi prototüüp), mis antakse hankijale üle hiljemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne ülejäänud päästetehnika tarnet.
4.3.1. Prototüüp peab olema hankijale üleandmisel Transpordiametis alarmsõidukina registreeritud (sh omama tüübikinnitust). Loa ja volituse täitjale annab selleks hankija.
4.3.2. Hankija võtab prototüübi teenistusse ning testib ja katsetab seda tavapärase päästetöödel kasutamise teel kuni 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul
eesmärgiga selgitada välja prototüübi vastavus lepingus kokkulepitud tingimustele.
4.3.3. Testimise ja katsetamise aja jooksul fikseerib hankija kõik prototüübil ilmnevad
puudused ja kõrvalekalded lepingus kokkulepitud tingimustest ning esitab need kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pretensioonina täitjale.
4.3.4. Täitja on kohustatud prototüübil ilmnenud puudused kõrvaldama poolte poolt kokkulepitud tähtaja jooksul (fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ning ülejäänud tarnitaval päästetehnikal ei tohi pretensioonis toodud
puudusi esineda. 4.3.5. Prototüübil esinevate puuduste kõrvaldamine ei tohi hankijale kaasa tuua
täiendavaid kulusid ega pikendada lepingu punktis 2.3. nimetatud päästetehnika üleandmise tähtaega(sid).
4.4. Päästetehnika on lubatud tarnida nii järk-järgult kui ka kõik ühel ajal nii, et punktis 2.3.
toodud tähtajaks või tähtaegadeks on nõutud ja kõikidele tingimustele vastav päästetehnika tarnitud. Täpne ajaline tarneskeem lepitakse poolte vahel kokku lepingu
täitmise käigus. 4.5. Päästetehnika peab olema hankijale üleandmisel Transpordiametis alarmsõiduk ina
registreeritud (sh omama tüübikinnitust). Hankija annab selleks täitjale loa ja volituse.
4.6. Pärast päästetehnika üleandmist on täitja kohustatud läbi viima päästetehnika kasutajakoolituse(d) lepingu lisa 1 punktis 11 toodud tingimustel.
4.6.1. Iga lepingu alusel üleantud põhiauto kohta on täitja kohustatud läbi viima ühe alusauto koolituse ning kokku 5 (viis) pealisehituse (sh külmlõikeseade ja päästevarustus) koolitust või lepitakse pealisehituse koolituse vajadus eraldi
poolte poolt kokku lepingu täitmise käigus. 4.6.2. Kasutajakoolituste eesmärk on tagada päästetehnika efektiivne ja ohutu
kasutamine. 4.6.3. Kasutajakoolituste täpsed toimumise ajad lepitakse poolte vahel kokku lepingu
täitmise käigus, arvestades asjaolu, et kasutajakoolitused toimuvad vahetult pärast
päästetehnika üleandmist. 4.6.4. Täitja edastab koolitusdokumentatsiooni hankijale ning hankija korraldab selle
edastamise koolitusel osalejatele. 5. PÄÄSTETEHNIKA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE TINGIMUSED
5.1. Täitja tagab päästetehnika vigastusteta tarnimise poolte poolt kokkulepitud asukohta Eestis hiljemalt lepingu punktis 2.3. nimetatud tähtajaks/tähtaegadeks.
5.1.1. Täitja on kohustatud kooskõlastama lepingu punktis 7.1. nimetatud hankija kontaktisikuga täpse päästetehnika üleandmise ajakava vähemalt 4 (neli) nädalat enne tarnet.
5.2. Koos päästetehnikaga annab täitja hankijale üle kõik selle vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid, kaasa arvatud:
5.2.1. põhiauto eesti keelne kasutus- ja hooldusjuhend elektroonselt vastavalt lepingu lisas 1 punktis 10 toodud tingimustele;
19
5.2.2. joonised ja diagrammid ning alusauto ja pealisehituse täielikud elektri- ja
veeskeemid elektroonselt, pneumaatika skeemi elektrooniliselt; 5.2.3. iga päästevarustuse elemendi eesti keelne kasutus- ja hooldusjuhend
elektroonselt; 5.2.4. olemasolu korral päästevarustuse elementidele või põhiautole paigaldatud
seadmetele väljastatud sertifikaadid või muud dokumendid, mis tõendavad nende
vastavust lepingu lisas 1 toodud tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele ja siseriiklikele või Euroopa Liidus kehtestatud standarditele;
5.2.5. _______________ (märgitakse vajadusel). 5.3. Päästetehnika vastuvõtmine toimub vastavalt lepingu täitmise käigus kokkulepitava le
ajakavale ja järgmisele regulatsioonile:
5.3.1. esimesena annab täitja hankijale üle prototüübi ning prototüübi üleandmise- vastuvõtmise kohta allkirjastatakse üleandmise-vastuvõtmise akt;
5.3.2. üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega tekib täitjal õigus esitada arve prototüübi eest tasu saamiseks;
5.3.3. juhul, kui hankija poolt kooskõlas lepingu punktiga 4.3.3. läbiviidava testimise ja
katsetamise käigus ilmnevad puudused, mille kõrvaldamine saab toimuda vaid päästetehnika tootja tehases, annab hankija akti alusel prototüübi valduse üle
täitjale puuduste kõrvaldamise ajaks ehk garantiitööde teostamise ajaks; 5.3.4. pärast prototüübil puuduste kõrvaldamist antakse prototüübi valdus hankijale üle
vastava akti alusel;
5.3.5. prototüübi ja päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamine toimub pärast tarnet hankija ja täitja poolt kokkulepitud asukohta Eestis;
5.3.6. enne üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kontrollib hankija kontaktisik prototüübi ja päästetehnika vastavust lepingus kokkulepitud tingimustele;
5.3.7. päästetehnika üleandmise ajaks loetakse lepingule vastava päästetehnika (sh
prototüübi) ning selle juurde kuuluvate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise aega poolte kontaktisikute poolt;
5.3.8. üleandmise-vastuvõtmise aktid (lepingu lisa 2) valmistab ette hankija digitaalse lt või 2 (kahes) eksemplaris paberkandjal;
5.3.9. pärast poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tekib täitjal õigus
esitada arve vastavalt lepingu punktis 3 sätestatule. 5.4. Hankija kontaktisik on kohustatud vastuvõtmiseks esitatud päästetehnika üle kontrollima
10 (kümne) tööpäeva jooksul päästetehnika vastuvõtmiseks esitamisest arvates. 5.5. Koolituste üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine toimub iga koolituse puhul
pärast seda, kui täitja on vastava koolituse läbi viinud ja pärast esimesena läbivi idud
koolitust esitanud hankijale asjakohase elektroonse koolitusdokumentatsiooni. 5.5.1. Poolte kontaktisikute poolt kasutajakoolituse üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisega loetakse vastav koolitus täitja poolt läbi viiduks, koolitusdokumentatsioon hankijale ja koolitusel osalejatele üle antuks ning kasutajakoolitus hankija poolt vastu võetuks.
5.5.2. Kasutajakoolituse üleandmise-vastuvõtmise aktina on käsitletav koolituse l osalejate nimekiri, millel on poolte kontaktisikute allkirjad.
5.6. Juhul, kui hankija avastab päästetehnika vastuvõtmisel puudusi või muid lepingu tingimustele mittevastavusi, on hankijal õigus jätta vastuvõtmiseks esitatud päästetehnika vastu võtmata, teavitades sellest täitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
(edaspidi vastuväide). Täitja on kohustatud viima päästetehnika lepingu tingimustega vastavusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul
vastuväite saamisest arvates. Täiendav tähtaeg päästetehnika lepingu tingimustega
20
vastavusse viimiseks ei vabasta täitjat kohustusest anda lepingu objekt hankijale üle
lepingus või lepingu alusel poolte poolt kokkulepitud tähtajaks. 5.6.1. Hankijal on õigus vastu võtta ka puudustega päästetehnika. Sellisel juhul
märgitakse üleandmise-vastuvõtmise aktis kõik kõrvaldamist vajavad puudused ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
5.7. Hankija võib päästetehnika lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda pärast selle
vastuvõtmist ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist: 5.7.1. sõltumata sellest, et ta päästetehnikat üle ei vaadanud ja selle mittevastavusest
õigeaegselt ei teatanud, kui mittevastavus on tekkinud täitja süü läbi või kui täitja teadis või pidi teadma päästetehnika mittevastavusest ja ei teatanud sellest hankijale enne selle üleandmist;
5.7.2. kui päästetehnika kasutamisel ilmnevad varjatud puudused (mida ei olnud võimalik avastada päästetehnika tavapärase ülevaatamisega), mis ei ole kuidagi
seotud päästetehnika vääriti kasutamisega hankija poolt. 5.8. Kui nõuetele mittevastavat päästetehnikat ei ole võimalik tingimus tega vastavusse viia,
teavitab täitja sellest hankijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 3 (kolme)
tööpäeva jooksul hankija poolt vastuväite edastamisest arvates ning hankijal on sellise l juhul õigus loobuda mittevastava päästetehnika ostu-müügitehingust.
5.9. Kui täitja keeldub nõuetele mittevastavat päästetehnikat nõuetele vastavusse viimast, on hankijal õigus tellida selle nõuetele vastavusse viimine täitja kulul kolmandalt isikult. Juhul kui hankija tellib päästetehnika nõuetele vastavusse viimise kolmandalt isikult ei
muutu sellest kehtetuks raamlepingu punktis 6.3 nimetatud garantii. 5.10. Täitja kannab kõik lepingu täitmise ja päästetehnika hankijale üleandmisega seotud
riisiko ja kulud (sh päästetehnika transpordi, kindlustamise ja säilitamisega seonduvad kulud) ja juhusliku hävimise riisiko kuni hetkeni, mil poolte kontaktisikud on allkirjastanud vastava üleandmise-vastuvõtmise akti.
6. LEPINGU KEHTIVUS
6.1. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni ehk kuni lepingu alusel ostetud nõuetekohane päästetehnika on hankijale üle antud.
7. POOLTE KONTAKTISIKUD
7.1. Hankija kontaktisik lepinguga seotud üldistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes on _______ (tel: _______, e-post: ___________).
7.2. Hankija volitatud kontaktisikud päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise aktide
allkirjastamisel on: 7.2.1. __________ (nimi, ametikoht, telefoninumber, e-post);
7.2.2. __________ (nimi, ametikoht, telefoninumber, e-post); ____
7.3. Hankija kontaktisik kasutajakoolitustega seotud küsimustes ning nende üleandmise-
vastuvõtmise aktide allkirjastajad on: 7.3.1. ________________ (nimi, ametikoht, telefoninumber, e-post);
7.3.2. ________________ (nimi, ametikoht, telefoninumber, e-post); ____
7.4. Täitja kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes on _________ (nimi, ametikoht,
telefoninumber, e-post). 7.5. Täitja volitatud kontaktisik päästetehnika üleandmise-vastuvõtmise aktide
allkirjastamisel on ________________ (nimi, ametikoht, telefoninumber, e-post).
21
7.6. Täitja kontaktisik kasutajakoolitustega seotud küsimustes ning nende üleandmise-
vastuvõtmise aktide allkirjastajad on: ________________ (nimi, ametikoht, telefoninumber, e-post).
7.7. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning seda ei käsitleta lepingu muutmisena.
8. Muud tingimused
8.1. Leping allkirjastatakse paberkandjal: Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris eesti keeles, millest üks eksemplar antakse hankijale ja teine täitjale. Pooled allkirjastavad kõik lepingu leheküljed.
8.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt: Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku
vormiga. 9. Poolte rekvisiidid
Hankija Täitja
Päästeamet __________ Raua 2, 10124 Tallinn ______________ Registrikood: 70000585 ______________
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
_____________________ _______________________ ______________ ___________
_________ _____________
22
Hankelepingu nr _____ lisa 2
Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm
__________________ (kuupäev)
PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel …………… (esindaja
ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija) ja _______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel
……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)
Käesolev akt on vormistatud selle kohta, et vastavalt hankija ja täitja vahel …………… (lepingu sõlmimise kuupäev) sõlmitud raam-/hankelepingule nr ________, annab täitja üle ja
hankija võtab vastu alljärgnevale kirjeldusele vastava kauba:
Kauba kirjeldus /nimetus, suurus/ Kogus Ühiku hind
EUR, km-ta
Kaup on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;
Kaup vastab lepingus sätestatud tingimustele: …..JAH/EI………
Vajadusel märkused:
………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………
Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged.
Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb hankijale ja teine täitjale / üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.
Hankija: Täitja:
……………………… …………………… /Allkiri/ /Allkiri/
……………………… . ……………………
/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Hankeleping raamlepingu alusel | 30.01.2024 | 57 | 6.4-2.1/35ML | Leping | paa | |
| Raamleping | 23.01.2024 | 64 | 6.4-2.1/25ML | Leping | paa | |
| Projekti aruanne nr 1 | 08.01.2024 | 79 | 6.3-1/11-2 | Väljaminev kiri | paa | SA Keskkonnainvesteeringute Keskus |
| Raamlepingu nr 6.4-2.1/338ML alusel sõlmitav hankeleping | 29.11.2023 | 119 | 6.4-2.1/442ML | Leping | paa | |
| Hankelepingu nr 6.4-2.1/379ML lisa 4 | 26.10.2023 | 153 | 6.4-2.1/412ML | Leping | paa | |
| Raamlepingu nr 6.4-2.1/338ML alusel sõlmitav hankeleping | 14.09.2023 | 195 | 6.4-2.1/379ML | Leping | paa | |
| Päästesõidukite ja päästevarustuse soetamine, IT-lahenduse väljatöötamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine | 17.08.2023 | 223 | 6.3-1/11-1 | Sissetulev kiri | paa | SA Keskkonnainvesteeringute Keskus |
| Helikopteri konteiner-basseini ostmise hankeleping | 08.05.2023 | 324 | 6.3-3/147VL | Leping | paa | |
| Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks | 08.05.2023 | 324 | 6.3-1/3-1 | Sissetulev kiri | paa | Siseministeerium |