Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Seisukoht väärtpaberituru seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõule
Täname võimaluse eest avaldada arvamust väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu osas. Käesolevaga edastab Eesti Advokatuuri finantsõiguse komisjon oma liikmetelt kogutud kommentaarid nimetatud eelnõule.
1. AÕS § 314.1 lg 2 – finantstagatiste subjektide ringi kitsendamine ainult ’äriühingutega’ – eelmises eelnõu versioonis kasutati mõistet ’juriidiline isik’, kuid nüüd on seda piiratud. Kui AÕS § 314.1 lg 2 muutmise aluseks on võetud meie naaberriikide ja Saksamaa vastavad regulatsioonid ning finantstagatise kasutamine laiema isikute ringi poolt pole toonud kaasa teiste võlausaldajate märkimisväärset kahjustamist nendes riikides, siis pole ka Eestis põhjendatud isikute ringi kitsendamine ainult ’äriühingutega’. Ka varasemalt AÕS-is olnud isikute ring oli piiritletud ’juriidiliste isikutega’ ning sellel polnud negatiivseid tagajärgi. Meil on sihtasutusi, ühistuid, MTÜ’sid, kes haldavad vara ja kasutavad finantstehinguid, mille puhul võivad paindlikud tagatislahendused mõjutada finantseerimise kättesaadavust või selle hinda.
Ettepanek: piiritleda finantstagatise subjektide ring ’juriidilise isikuga’.
2. KAS § 131 lg 3 – Eesti finantsvaldusettevõtjad, kellel on krediidiasutusest tütarettevõtja muus lepinguriigis – arvestatud pole ettepanekuga laiendada KAS § 131 lg 3 sõnastust selliselt, et see kataks ka mh Eestis asutatud valdusettevõtjad (kellel on tütarettevõtjast krediidiasutus muus lepinguriigis). Arvestamata jätmise põhjenduseks on toodud, et sellistele ettevõtjatele ei laiene KAS. See on tõsi, kuid selliste isikute suhtes viiakse pankrotimenetlus läbi Eesti õiguse alusel ehk PankrS sätete kohaselt. PankrS puuduvad normid, mis võtaksid arvesse BRRD Art 48(7) sätestatut. Kui KAS § 131 ka nendele ei kohaldu, siis tekib küsimus, milline õigusnorm Eestis tagab BRRD Art 48(7) täitmise selliste Eesti valdusettevõtjate maksejõuetuse korral? Ei ole võimalik, et pankrotihaldur võtab aluseks muu lepinguriigi (nt krediidiasutuse asukohariigi) õiguse.
Ettepanek: kui KAS § 131 lg 3 muutmine selliselt pole võimalik, siis tuleb täiendada vastavalt PankrS sätteid.
3. FELS § 2 lg 1 – FELS laienemine Eesti või välisriigi valdusettevõtjatele – märkuste tabelis esitatud Rahandusministeeriumi seisukoha ja FELS § 2 ja § 3 alusel jääb ebaselgeks, kas ja kuidas toimub kriisilahendus (a) olukorras, kus valdusettevõtja on lepinguriigis ja krediidiasutus on Eestis (lepinguriik – Eesti), või (b) olukorras, kus krediidiasutus on lepinguriigis ja valdusettevõtja on Eestis (Eesti – lepinguriik). FELS § 2 lg 1 punktid 1-4 määratleb seaduse kohaldumisala ainult olukordadega, kus nii krediidiasutus kui valdusettevõtja on ’asutatud’ Eestis (ehk Eesti – Eesti). FELS § 3 lg 3 ja 4 räägivad isikutest, kes on ’registreeritud’ Eestis (KAS § 13.4 heakskiit?). Kas mõlemas olukorras (a ja b) toimub kriisilahendus teise lepinguriigi õiguse kohaselt?
4. VPTS § 232.1 / IFS § 460 / KindlTS § 232 / KAVS § 88 / KAS § 101.1 / MERAS § 98 - uue korraga saab juba kohapealse kontrolli lõplikku akti panna turuosalisele kohustusi. Seletuskirjast võib aru saada, et need lisatakse lõppakti pärast nn vaheakti (sisuliselt kohapealse kontrolli akti projekt) osas ärakuulamisõiguse teostamist. Nii ei saa, kuna kohustuste osas ärakuulamisõigust ei täideta. Lahenduseks on: (a) võimalikud kohustused peaksid olema kas juba kajastatud algses aktis, millele saab esitada vastuväiteid, selgitusi või (b) kui kohustused märgitakse ikkagi esmakordselt lõppakti, tuleks ka nende osas võimaldada eraldi (nt kasvõi lühikese tähtajaga) ärakuulamisõigust. See kõik on HMS põhimõtete poolt kaetud, aga kuna eelnõu sätestab detailse erikorra, kuidas aktide vormistamine ja ärakuulamisõigus käib, on võimalik väita, et see ongi erikord ja HMS ärakuulamisõiguse sätted kohalduvad osaliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirsti Pent
Finantsõiguse komisjon