Muudatusettepanekud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (633 SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Austatud proua Akkermann

Esitame ettepanekud väärtpaberituru seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse 633 SE kohta. Käesolevad ettepanekud on koostatud eelkõige huvigruppidelt

saabunud tagasiside põhjal.

1. Eelnõu § 1 punktis 10 sätestatud väärtpaberituru seaduse § 2296 lõikes 9 jätta välja sõna

„tehingu“;

Selgitus. Väärtpaberituru seaduse § 2296 reguleerib lõpetamisel toimuvat tasaarvestust

maksejõuetus-, likvideerimis- või täitemenetluse korral. Selle §-i lõige 9 näeb omakorda ette

(lihtsustatult), et antud paragrahvi kohaldatakse kriisiennetus- ja kriisilahendusmeetme

kohaldamisel niivõrd, kui see ei ole finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses

sätestatuga. Lõikes 9 sisaldub hetkel sõna „tehingu“. Kuna aga juba eespool §-s 2291 on

sätestatud, et lõpetamise all peetakse silmas kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate

eseme üleandmise õiguste ja kohustuste ning makseõiguste ja -kohustuste lõpetamist, siis on

ebavajalik või isegi mõnevõrra eksitav siin lihtsalt sõna „tehingu“ kasutamine. Seepärast

jäetakse see sõna antud lõikest välja.

2. Eelnõu § 1 punktis 21 nimetatud paragrahvi number „23791“ asendada paragrahvi numbriga

„23793“;

Selgitus. Eelnõuga on sätestatud §-s 23791 vastutus rohevõlakirja emitentidele rohevõlakirjade

määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kuigi vastutuse sätte sisu jääb samaks, soovib

ministeerium muuta paragrahvi numeratsiooni, sest Eesti Vabariigi presidendile on saadetud

väljakuulutamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (n-ö börsiettevõtete

soolise tasakaalu eelnõu)1, milles on väärtpaberituru seaduse §-d 23791 ja 23792 kasutusse

võetud. Kuivõrd börsiettevõtete soolist tasakaalu käsitlev eelnõu jõustub varem, kui käesolev

eelnõu, võib tekkida vastuolu sätete numeratsiooni vahel või ekslik arusaam, et tuletis- ja

repotehingute eelnõuga soovitakse §-i 23791 muuta.

3. Eelnõu §-i 4 sisu muuta ja sõnastada see järgmiselt:

„Hasartmänguseaduse § 2 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Hasartmänguna ei käsitata tehingute tegemist tuletisinstrumentidega kauplemiskoha

väliselt või kauplemiskoha vahendusel väärtpaberituru seaduse tähenduses.““; 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/864a4f36-c09e-47c1-be33-

e00c01cd45e5/vaartpaberituru-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

Muudatusettepanekud

väärtpaberituru seaduse ja

sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse (633 SE) kohta

Meie 08.06.2025 nr 1.1-10.1/1718-2

2

Selgitus. Hetkel on §-s 4 sätestatud sõnastus mõnevõrra ebaselge või ebatäpne, mille kohaselt,

hasartmänguna ei käsitata tuletisinstrumentidega kauplemist väärtpaberituru seaduse

tähenduses – võib jääda mulje, et tuletisinstrument võiks ise olla hasartmäng. Asjakohasem

on seda aga täpsustada, et hasartmänguna ei käsitata just tehinguid tuletisinstrumentidega ning

mida peetakse silmas kauplemise all. Lisatud sõnastuse kohaselt peetakse kauplemise all

silmas tuletisinstrumentidega kauplemist kas kauplemiskoha väliselt (OTC tehingud) või

kauplemiskoha (näiteks väärtpaberibörsi või alternatiivbörsi) vahendusel.

4. Eelnõu § 7 punktis 7 sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 84 lõiked 1 ja 2

muuta ning sõnastada järgmiselt:

„(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis

asutatud filiaali tegevuse üle, kontrollides käesoleva seaduse § 38 lõikes 1, § 47 lõike 1

esimeses lauses ja lõikes 2, § 50 lõikes 2, §-des 51, 531 ja 77 ning § 78 lõikes 1,

reklaamiseaduse §-s 29, tarbijakaitseseaduse 3. peatüki 2. jaos ning võlaõigusseaduse §-des

4033, 4035, 406 ja 409, § 416 lõikes 4, § 417 lõigetes 11–2 ning sätestatud nõuete täitmist.

(2) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi hüpoteekkrediidivahendajalt, kes on Eestis asutanud

filiaali, nõuda käesoleva seaduse § 38 lõikes 1, § 47 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2, § 50

lõikes 2, §-des 51, 531 ja 77 ning § 78 lõikes 1, reklaamiseaduse §-s 29, tarbijakaitseseaduse

3. peatüki 2. jaos ning võlaõigusseaduse §-des 4033, 4035, 406 ja 409, § 416 lõikes 4 ning §

417 lõigetes 11–2 sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist või tarbijavaidluse lahendamisel

koostöö tegemist.“;

Selgitus. Ettepanek on koostatud Finantsinspektsiooni kirja põhjal. Krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 84 lõiked 1 ja 2 näevad ette Finantsinspektsiooni pädevuse teise EL

liikmesriigi hüpoteekkrediidivahendaja Eestis asutatud filiaali tegevuse üle järelevalve

teostamisel. Eelnimetatud muudatuste aluseks on hüpoteekkrediidi direktiivi artikli 34 lõige

2, mille kohaselt teeb vastuvõtva liikmesriigi järelevalve asutus hüpoteekkrediidivahendaja,

kes on nimetatud riigis asutanud filiaali, üle järelevalvet vaid piiratud ulatuses, täpsemalt

direktiivi artikli 7 lõikes 1 ja artiklites 8, 9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 20, 22 ja 39 nimetatud

kohustuste osas.

Finantsinspektsiooni järelevalvepädevus on siiski antud normide puhul osutanud siiski liialt

laiaks – seepärast jäetakse käesoleva muudatusega välja Finantsinspektsiooni

järelevalvepädevus VÕS § 4034 lõigete 3–5 ja KAVS § 50 lõigete 1 ning 3–6 osas, kuna

viimased seonduvad krediidivõimelisuse hindamise läbiviimisega, mis on

hüpoteekkrediididirektiivi ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse konteksti arvestades

krediidiandja kohustuseks. Säilib aga viide § 50 lõikele 2, mis näeb ette krediidivahendaja

kohustuse edastada krediidiandjale tarbija kohta kogu teadaolev teave, mis on kogutud

lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning mis on vajalik tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Ehk selles osas nähakse ette Finantsinspektsiooni järelevalvepädevus.

5. Eelnõu § 8 punktis 20 sätestatud krediidiasutuste seaduse paragrahv 1151 täiendamine

lõikega 51 sissejuhatav osa muuta ja sõnastada järgmiselt:

,,(51) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat õigust kohaldatakse tervendamismeetmete

rakendamise tagajärgede suhtes:“;

Selgitus. Krediidiasutuste seaduse § 1151 reguleerib krediidiasutuse tervendamismeetmete

suhtes kohaldatav õigust. Uue lisatava lõike 51 näol nähakse ette, mida tuleb arvestada

3

käesoleva eelnõuga lisanduvate tasaarvestuskokkulepete, repotehingute jms puhul. Antud

lõike sissejuhatavas on kasutatud konstruktsiooni „tagajärgedega seoses“, kuid

konstruktsiooni „tagajärgede suhtes“ kastumine on asjakohasem.

6. Eelnõu § 11 punktis 1 sätestatud saneerimisseaduse § 6 lõike 2 punkt 2 sõnastada järgmiselt:

„2) väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud

kvalifitseeruva finantstehingu kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;“;

7. Eelnõu § 11 punktis 2 sätestatud saneerimisseaduse § 112 lõike 2 punkt 2 sõnastada

järgmiselt:

„2) väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud

kvalifitseeruva finantstehingu kiirendamisele, lõpetamisele või muutmisele;“.

Selgitus (punktide 6 ja 7 kohta). Muudetavad saneerimisseaduse §-d 6 ja 11 käsitlevad lepingu

muutmise ja lõpetamise kokkuleppe tühisusust ning õiguskaitsevahendite kohaldamise

piirangut lepingute puhul. Kuna aga käesolevaga väärtpaberituru seaduses ettenähtuga, mis

puudutab tuletis- ja repotehinguid ning nendega seotud tasaarvestust, on tegemist erikorraga,

siis n-ö tavapäraseid saneerimissätteid nende tehingute puhul ei kohaldata. Eelnõus olevate

vastavate saneerimisseaduse sätete muudatuste sõnastus on aga veidi ebamäärane.

Muudatustega täpsustatakse sõnastust nii, et silmas peetakse konkreetselt

tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehinguid (muuhulgas tehakse viide väärtpaberituru

seaduse § 2293 asemel §-le 2294).

8. Eelnõud täiendada §-ga 14 järgmises sõnastuses:

,,§ 14. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 8 punkt 11 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus. Eelnõu § 8 punktiga 11 muudetakse krediidiasutuste seaduse § 8650 lõiget 8. Selle

lõikega on kehtivas krediidiasutuste seaduses sätestatud volitusnorm Eesti Panga presidendile,

millega ta on kehtestanud määrusele nr 13 ,,Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa

arvutamise kord”. Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et määruse § 3 lõikes 4 esinevad

teatud ebaselgused. Täpsemalt puuduvad lõike 4 loetelus sätestatud punktides viited

kriisilahendusdirektiivi artiklitele 45c ja 45d, mis käsitlevad omavahendite ja kõlblike

kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramist üldisel tasemel globaalsetelt süsteemsete

ettevõtjate ning nende tütarettevõtjate jaoks.

Eesti Pank on leidnud, et määruse muutmise asemel tuleks see uuendatud kujul välja anda

rahandusministri määrusena, kuivõrd ministeerium vastutab finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduse ning krediidiasutuste seaduse koostamise ja muutmise eest. Seega on

käesolevas eelnõus asendatud Eesti Panga presidendi volitusnorm ministri omaga.

Samas on vaja ette näha uue määruse jõustumiseks lisaaeg, sest uus määrus on veel

väljatöötamisel ja tuleb esitada seejärel ka avalikule konsultatsioonile. Seega tehakse

käesolevaga ettepanek, et vastav volitusnorm jõustuks uuel kujul 2026. a. 1. jaanuaril.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister