Lähteseisukohtade küsimine ametitelt

1

EELNÕU

O T S U S

Tabasalu [kuupäev] nr [nr]

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a

maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu ………… otsusega nr ……. algatati Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a

maaüksuse ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada

välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks

ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine..

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul

haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku

maastiku alal.

Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole

kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud, kuid

Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale kõrghaljastusest vabale alale kavandatava ühe

täiendav elamu krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa maaüksuste vahele,

ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis ei toimu antud tegevuse

käigus ka tuumala killustamist. Hoonestuse kavandamine maaüksuse põhjapoolsele osale,

kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud tingimuste muutmist, kuid

ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee

10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel,

seega ei halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe tee 10a maaüksusele tuumala toimimist.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine,

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlaanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

2

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda

strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab. Keskkonnaamet asus oma oma 26.08.2021 kirjaga nr 6-5/21/16634-2

seisukohale, et menetletava Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne

eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkt 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest

5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest

2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega

krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks

üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks;

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa);

5) koostaja on …………...

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa.

5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

3

6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vytautas Martinonis

Vallavolikogu esimees

EELNÕU

O T S U S

Tabasalu xx.xx 2021 nr [nr]

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas

Kõrgemäe tee 10a (katastritunnus 19801:001:1554) maaüksusel.

Planeeritav ala, suurusega u 0,48 ha, paikneb Rannamõisa külas Allika tee, Tilgu tee ja Kõrgemäe

tee vahelisel alal, piirnedes Kõrgemäe tee (katastritunnus 19801:002:0571) transpordimaaga,

Kõrgemäe tee 12 (katastritunnus 19801:001:1730), Taarikivi tee 6 (katastritunnus

19801:001:1570) elamumaadega, Allika tee (katastritunnus 19801:001:1789) transpordimaaga,

Allika tee 3 (katastritunnus 19801:001:2140) elamumaaga, Tilgu tee 10a (katastritunnus

19801:001:0606) tootmis- ja transpordimaa segasihtotstarbega maaüksusega, Kõrgemäe tee 8

(katastritunnus 19801:001:1800) ning Kõrgemäe tee 10 (katastritunnus 19801:001:1720)

elamumaadega. Juurdepääs maaüksusele on Tilgu teelt mööda Allika teed või Tilgu teelt mööda

Kõrgemäe teed.

Kõrgemäe tee 10a maaüksus, suurusega 4831 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik

rohumaa moodustab 473 m2, metsamaa 2266 m2, looduslik rohumaa 473 m2 ja muu maa 241 m2.

Maaüksus on hoonestamata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

Maaüksuse kasutamist kitsendavad sideehitiste ja elektripaigaldise kaitsevööndid, veehaarde

sanitaarkaitseala ning arheoloogiamälestisest - ohvriallikas „Proomu allikas“ tulenev

veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd ning kinnismälestise kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe

üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa

krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-

väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal

range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning

Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,

maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda

soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohtusega aladel

ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi

projekteerimistingimuste.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on

tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja

katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:

- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde

kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem

hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).

Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;

- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000

kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus,

mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000

m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis

on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab

olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe

otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega

ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning

kasutustingimusi määratud.

Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mis on osa Põhja-Eesti

paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne

loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil.

Rannamõisa väärtusliku maastikualal üld- ja teemaplaneeringuga maakasutus- ja ehitustingimusi

määratud ei ole, vallal on õigus nõuda väärtusliku maastiku alal kehtiva üldplaneeringuga

määratud leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele uute hoonete või rajatiste ehitamisel

maastikuanalüüsi koostamist.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.3 on märgitud, et „Harku valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahtiseletatud

juhtotstarbe muutmist.“. Seega on vallavolikogu üldplaneeringu kehtestamisel PlanS (kehtis kuni

30.06.2015) § 9 lõike 7 punktile 3 tuginedes rõhutanud, et käsitleb üldplaneeringu põhilahenduste

muutmisena igasugust juhtotstarbe osas toimunud muudatust.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine,

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Algatatava planeeringuga tehakse ettepanek u 2894 m2 suuruse elamumaa krundi ja u 1937 m2

suuruse üldkasutatava maa krundi moodustamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse

kavandatavale elamumaa krundile määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindava

abihoone püstitamiseks. Kavandatavale üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile jääks

arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu allikas“.

Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole

kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud, kuid

Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest vabale alale, kavandatava ühe

täiendava elamumaa krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa maaüksuste

vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis ei toimu antud

tegevuse käigus ka tuumala killustamist. Volikogu hinnangul hoonestuse kavandamine maaüksuse

põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud

tingimuste muutmist, kuid ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva

kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee 10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud

elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel, seega ei halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe

tee 10a maaüksusele tuumala toimimist.

PlanS § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda

ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Harku Vallavolikogu hinnangul on algatatava detailplaneeringuga kavandatav elamumaa krunt

piirkonda sobiv. Ühe täiendava elamuühiku kavandamine olemasolevate hoonestatud elamumaa

sihtotstarbega maaüksuste vahele ei too kaasa sisulisi muutusi piirkonna hoonestustiheduses ega

liikluskoormuses ning ei avalda piirkonna arengule olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole

ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu

oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei toimu antud tegevuse käigus tuumala killustamist ning

seetõttu ei halvenda ka tuumala toimimist. Ühtlasi moodustatakse detailplaneeringuga

üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, millele jääb arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu

allikas“ ning planeeringuga kavandatavat üldkasutatava maa krunti ei tohi piirata piirdeaiaga.

Ohvriallikas „Proomu allikas“ jääb kõigile vabalt juurdepääsetav ning seda ümbritsev maa

säilitatakse looduslikuna.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas

Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist

KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega

kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid

mõjusid.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Käesolev

planeerimisettepanek arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega.

Vallavalitsus on sõlminud lepingu detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude

kandmiseks, detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise

rahastamiseks xx.xx 2021. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus. Detailplaneeringu

koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel xxxxxxxxx OÜ (äriregistrikood xxxxxxxx).

Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud hüvitab

planeeringust huvitatud isik, Kõrgemäe tee 10a maaüksuse omanik.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a

maaüksusel.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142

lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ļõike 2

punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a (katastritunnus

19801:001:1554) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe

üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa

krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja

juurdepääsude lahendamine.

3. Planeeritava ala suurus on u 0,48 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil harku.ee.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada kahes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

9. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt ühel laserkettal.

10. Detailplaneeringu algatamisel ei ole täiendavate uuringute vajadus ette näha. Uuringute

vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vytautas Martinonis

Vallavolikogu esimees

Jaotuskava: Kaisa Pagil

Lisa 1 Harku Vallavolikogu ………….

otsuse nr …. “ Rannamõisa külas

Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine ” juurde

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeritav ala, suurusega u 0,5 ha, paikneb Rannamõisa külas Allika tee, Tilgu tee ja

Kõrgemäe tee vahelisel alal, piirnedes Kõrgemäe tee (katastritunnus 19801:002:0571)

transpordimaaga, Kõrgemäe tee 12 (katastritunnus 19801:001:1730), Taarikivi tee 6

(katastritunnus 19801:001:1570) elamumaadega, Allika tee (katastritunnus 19801:001:1789)

transpordimaaga, Allika tee 3 (katastritunnus 19801:001:2140) elamumaaga, Tilgu tee 10a

(katastritunnus 19801:001:0606) tootmis- ja transpordimaa segasihtotstarbega maaüksusega,

Kõrgemäe tee 8 (katastritunnus 19801:001:1800) ning Kõrgemäe tee 10 (katastritunnus

19801:001:1720) elamumaadega. Juurdepääs maaüksusele on Tilgu teelt mööda Allika teed või

Tilgu teelt mööda Kõrgemäe teed.

Kõrgemäe tee 10a maaüksus, suurusega 4831 m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

millest looduslik rohumaa moodustab 473 m2, metsamaa 2266 m2, haritav maa 1851 m2 ja muu

maa 241 m2. Maaüksus on hoonestamata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

Maaüksuse kasutamist kitsendavad sideehitiste ja elektripaigaldise kaitsevööndid, veehaarde

sanitaarkaitseala ning arheoloogiamälestisest- ohvriallikas „Proomu allikas“ tulenev

veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd ning kinnismälestise kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe

üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa

krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja

juurdepääsude lahendamine.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega

nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51

kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav

ala tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa

kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei

ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud,

kuid Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale kõrghaljastusest vabale alale

kavandatava ühe täiendav elamu krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa

maaüksuste vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis

ei toimu antud tegevuse käigus ka tuumala killustamist. Hoonestuse kavandamine maaüksuse

põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud

tingimuste muutmist, kuid ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva

kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee 10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud

elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel, seega ei halvenda elamumaa kavandamine

Kõrgemäe tee 10a maaüksusele tuumala toimimist.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike

punktide 1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse

kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu

kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline

või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on

tegemist linnalise asustusega ala ehk kompaktse asustuse arenguks sobilik ala. Samuti on ala

väärtuslik maastik – Rannamõisa loodus- ja puhkemaastik. Maakasutuselt ja visioonilt vastab

detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule.

2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud

strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni

kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi

selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.

Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.

2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Maakasutus Planeeritavast alast on looduslik rohumaa 473 m2, metsamaa 2266 m2,

haritav maa 1851 m2 ja muu maa 241 m2. Osa alast on kaetud lehtpuumetsaga ja osa alast on

lage rohumaa.

3.2. Vee kasutus Ala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga, liitumispunkt on rajatud.

3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – elamu ehitamise ning

kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid mitte mahus,

mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas Planeeritaval alal on õhuke pinnakate ja aluspõhjaks on Pakerordi-

Volhovi lade.

3.4.2. Veestik Planeeringualal kavandatakse tegevusi nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Planeeringualal asub Proomu allikas VEE4501100 ja kraav. Naaberkinnistul asub ühisveevärgi

puurkaev PRK0004660 sanitaarkaitsealaga 30 m.

3.4.3. Taimkate ja loomastik Osal alast kasvab lehtpuu segamets.

3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringualast u 300 m kaugusel asub kavandatav

Rannamõisa maastikukaitseala. U 60 m kaugusel asub kaitsealune Taari hiidrahn (Taru

hiidrahn).

3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Planeeringualast u 300 m kaugusel asub Rannamõisa

loodusala.

3.5. Heited

3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoone kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on üsna vähene.

3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoone soojavarustus ja liiklus.

Keskkonnaregistri andmetel planeeringualast 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei ole.

3.5.3. Tahked jäätmed Hoone ehitamise käigus tekivad ehitusjäätmed, mida kogutakse

liigiti. Hoone kasutamise käigus tekivad olmejäätmed, mida kogutakse liigiti. Eeldusel, et

jäätmete käitlemisel tuleb lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas

sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.

3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.

3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Planeeringualal asub ohvriallikas „Proomu allikas“. Alast 150-300 m kaugusel asub mitmeid

kivikalmeid.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Kavandatava tegevuse ehk maaüksuse jagamise ja sinna elamu rajamisega ei kaasne eeldatavalt

keskkonnaprobleeme. Hoonete ja rajatiste ehitamisega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja

õhusaaste. Planeeringuala hilisemal kasutamisel tekib müra, vibratsioon ja õhusaaste hoone

küttest ja kasutatavast tehnikast. Kasutatav tehnika ja kütus ei ole teada.

Hoonete ehitamiseks kasutatav materjal ja kogus ei ole teada, seega ei ole võimalik hinnata,

millised ja kui palju ehitusjäätmeid võib ehitamise käigus tekkida. Ehitusjäätmed tuleb koguda

tekkekohal liigiti. Planeeritav tegevus toob kaasa nii ehituse kui ehitiste kasutamise ajal ka

olmejäätmete tekke. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei tekitata olulist negatiivset mõju

keskkonnale

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

kavandatava tegevuse ehk maaüksuse jagamise ja sinna elamu rajamisega ei kaasne ohtu

inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Kaitsmata

põhjaveega aladel tuleb ehitustegevuse ajal rakendada tõhusaid reostuse ennetamise meetmeid,

et vältida reostusohtu. Hoonete projekteerimisel anda detailsed lahendused radoonitaseme

vähendamiseks.

4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond Kavandatav tegevus ehk maaüksuse jagamise ja sinna elamu rajamine avaldab

mõju ala vahetule ümbrusele.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatava tegevusega moodustatakse

eraldi üldkasutatava maa, kus asub kaitsealune Proomu allikas ja mida ei tohi piirata, mis on

kõigile vabalt juurdepääsetav ning mis säilitatakse looduslikuna.

4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Detailplaneeringuga kavandava

tegevusega moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt, kus asub kaitsealune Proomu

allikas. Üldkasutatava maa sihtotstarbelise kasutuse ja igal ajal avalikkusele ligipääsetavuse

tagamiseks seatakse planeeringuga järgmised tingimused:

• krunti pole lubatud piirata aedadega, ega paigaldada mis tahes muid tõkkeid alale

ligipääsetavuse takistamiseks;

• aiapiire on lubatud rajada ainult krundi kirde/ida poolsele piirile, kuhu moodustatakse

elamukrunt, mille piiramine võõrastele on ilmselgelt põhjendatud;

• krunt tuleb hoida puhtana prügist;

• krundi maapinda ega allikat pole lubatud tahtlikult rikkuda ega muuta;

• krundil olev haljastus ja allikas säilitada võimalikult looduslikuna.

4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kuna tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000

võrgustiku alale.

4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju

Elamu kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.

Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis

Harku Vallavalitsus 30.07.2021 kirjaga nr 11-1/4033 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta

Keskkonnaametilt.

Keskkonnaamet asus oma 26.08.2021 kirjaga nr 6-5/21/16634-2 seisukohale, et menetletava

Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

6. Kokkuvõte

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit

ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.

Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju

puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule

keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine

on võimalik planeerimismenetluse käigus.

Koostas:

Lembe Reiman

Keskkonnaspetsialist

Saatja: <Laine.Vain@harku.ee>

Saadetud: 15.09.2021 10:16

Adressaat: Päästeamet <rescue@rescue.ee>

Teema: 12-1/337-5 2021.09.14_lähteseisukohtade küsimine ametitelt

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere,käesolevaga edastan Harku Vallavalitsuse kirja,

manuses.LugupidamisegaLaine Vainplaneeringute spetsialist

________________________________________Harku VallavalitsusKallaste tn

12, TabasaluHarku valdTelefon: 600 3858www.harku.ee