Kooskõlastamiseks Päästeametisse

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/337-19

Harku vallas Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

eelnõu esitamine arvamuse andmiseks

Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 14 algatati Rannamõisa külas Kõrgemäe tee

10a (katastritunnus 19801:001:1554) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,48 ha, paikneb Rannamõisa külas Allika tee, Tilgu tee ja Kõrgemäe

tee vahelisel alal, piirnedes Kõrgemäe tee (katastritunnus 19801:002:0571) transpordimaaga,

Kõrgemäe tee 12 (katastritunnus 19801:001:1730), Taarikivi tee 6 (katastritunnus

19801:001:1570) elamumaadega, Allika tee (katastritunnus 19801:001:1789) transpordimaaga,

Allika tee 3 (katastritunnus 19801:001:2140) elamumaaga, Tilgu tee 10a (katastritunnus

19801:001:0606) tootmis- ja transpordimaa segasihtotstarbega maaüksusega, Kõrgemäe tee 8

(katastritunnus 19801:001:1800) ning Kõrgemäe tee 10 (katastritunnus 19801:001:1720)

elamumaadega. Juurdepääs maaüksusele on Tilgu teelt mööda Allika teed või Tilgu teelt mööda

Kõrgemäe teed.

Kõrgemäe tee 10a maaüksus, suurusega 4831 m2, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa

moodustab 1851 m2, metsamaa 2266 m2, looduslik rohumaa 473 m2 ja muu maa 241 m2. Maaüksus

on hoonestamata ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

Maaüksuse kasutamist kitsendavad sideehitiste ja elektripaigaldise kaitsevööndid, veehaarde

sanitaarkaitseala ning arheoloogiamälestisest - ohvriallikast „Proomu allikas“ tulenev

veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd ning kinnismälestise kaitsevöönd.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe

üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa

krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude

lahendamine.

Detailplaneeringuga määratakse Kõrgemäe tee 10a maaüksusele ehitusõigus ühe üksikelamu ja

ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 300 m². Üksikelamu suurimaks lubatud

kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks

lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse

kalle on määratud vahemikus 0-45°, ühekorruselise hoone puhul on lubatud katuse kalle 0-45º,

kahekorruselise hoone puhul on lubatud ainult viilkatus kaldega 35-45°.

Juurdepääs planeeritavale elamumaa krundile on lahendatud olemasolevalt Kõrgemäe teelt.

Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni baasil.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal

range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning

Rannamõisa väärtusliku maastiku alal.

Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik

saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne

arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohtusega aladel ja juhtudel läbi

detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on

tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja

katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:

- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende

juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem

hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).

Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;

- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2

000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus,

mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m²

suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik

hoonete hajusalt paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab

olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe

otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega

ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning

kasutustingimusi määratud.

Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mis on osa Põhja-Eesti

paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne

loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil.

Rannamõisa väärtusliku maastikualal üld- ja teemaplaneeringuga maakasutus- ja ehitustingimusi

määratud ei ole, vallal on õigus nõuda väärtusliku maastiku alal kehtiva üldplaneeringuga

määratud leebe režiimiga looduslikele haljasmaadele uute hoonete või rajatiste ehitamisel

maastikuanalüüsi koostamist.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.3 on märgitud, et „Harku valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahtiseletatud

juhtotstarbe muutmist.“. Seega on vallavolikogu üldplaneeringu kehtestamisel PlanS (kehtis kuni

30.06.2015) § 9 lõike 7 punktile 3 tuginedes rõhutanud, et käsitleb üldplaneeringu põhilahenduste

muutmisena igasugust juhtotstarbe osas toimunud muudatust.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,

krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine,

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Koostatava planeeringuga tehakse ettepanek u 2894 m2 suuruse elamumaa krundi ja u 1937 m2

suuruse üldkasutatava maa krundi moodustamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse

kavandatavale elamumaa krundile määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindava

abihoone püstitamiseks. Kavandatavale üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile jääks

arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu allikas“.

Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei ole

kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi määratud, kuid

Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest vabale alale, kavandatava ühe

täiendava elamumaa krundi moodustamine, olemasolevate hoonestatud elamumaa maaüksuste

vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus jääb tuumala servale, siis ei toimu antud

tegevuse käigus ka tuumala killustamist. Hoonestuse kavandamine maaüksuse põhjapoolsele

osale, kõrghaljastusest lagedale alale, tähendab küll üldplaneeringus toodud tingimuste muutmist,

kuid ei kahjusta Rannamõisa tuumala toimimist ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimist.

Kõrgemäe tee 10a maaüksus paikneb olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega

maaüksuste vahel, seega ei halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe tee 10a maaüksusele

tuumala toimimist.

PlanS § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda

ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Harku vallavalitsuse hinnangul on detailplaneeringuga kavandatav elamumaa krunt piirkonda

sobiv. Ühe täiendava elamuühiku kavandamine olemasolevate hoonestatud elamumaa

sihtotstarbega maaüksuste vahele ei too kaasa sisulisi muutusi piirkonna hoonestustiheduses ega

liikluskoormuses ning ei avalda piirkonna arengule olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist,

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole

ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu

oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei toimu antud tegevuse käigus tuumala killustamist ning

seetõttu ei halvenda ka tuumala toimimist. Ühtlasi moodustatakse detailplaneeringuga

üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, millele jääb arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu

allikas“ ning planeeringuga kavandatavat üldkasutatava maa krunti ei tohi piirata piirdeaiaga.

Ohvriallikas „Proomu allikas“ jääb kõigile vabalt juurdepääsetav ning seda ümbritsev maa

säilitatakse looduslikuna.

Lähtudes planeerimisseaduse § 127 lõikest 2 ja § 85 lõikest 1 edastame arvamuse andmiseks

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu eelnõu (Ruumi Grupp

OÜ, töö nr DP-03/02-2021).

Arvamust detailplaneeringu eelnõule ootame 30 päeva jooksul kirja kättesaamisest arvates. Kui

kirja saaja ei ole 30 päeva jooksul arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse, et kirja saaja ei soovi esitatu kohta arvamust avaldada.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taniel Vain

Planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 600 3858

2

2

4

4

4

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:500

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A2

4

01.03.2023

Põhijoonis

DP-04/02-2021

Kristel Mäekask

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rannamõisa küla, Harku vald, Harjumaa

Allkiri:

12.10.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

Koostaja REIB OÜ (MTR Reg nr EG10434933-0001), töö nr TT-5749.

², joonise loetavuse tagamiseks on planeeringuala piiri nihutatud 3 m väljapoole.

*Hoonete asukohad määratakse ehitusprojektiga. Ligipääsutee ja mahasõit täpsustatakse projektiga. Tehnovõrkude

krundisisene kulgemine liitumispunktist objektini lahendatakse projektiga.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4831 m²

POS 2 1937 m²

Üldkasutatav maa 100%

EHITUSÕIGUS

Krundi

nr

Krundi

pindala

(m²)

Krundi

kasutamise

otstarve

Hoonete

suurim

lubatud arv

Suurim

lubatud

ehitisealune

pindala (m²)

Hoonete

suurim

lubatud

kõrgus (m)

Hoonete

tulepüsivusklass

POS 1 2894 üksikelamu maa

(EP)

POS 2 1937 looduslik maa

(HL)

EP 100

Krundi kasutamise otstarve

hoonete kõrgus

maapinnast m²

(põhihoone/abihoone)

suurim ehitisealune

pind m²

hoonete korruselisus

(põhihoone/abihoone)

HL 100

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-03/02-2021

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala

detailplaneering

Asukoht: Harjumaa, Harku vald, Rannamõisa küla Huvitatud isik: Kristel Mäekask Planeerija: Triin Kask

Tartu 2023

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3

1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 4

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste

analüüs___________________________________________________________________ 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 6

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise

arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused _________________________ 7

7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine _________________ 11

8. Krundi ehitusõigus ______________________________________________________ 11

9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele ___________________ 12

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ______________________________ 12

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 13

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 14

12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrjeveevarustus _____________________ 14

12.2 Sademevesi _______________________________________________________________ 14

12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 15

12.4 Soojavarustus _____________________________________________________________ 15

12.5 Sidevarustus_______________________________________________________________ 16

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 16

14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 16

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 16

16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteedt jms) tagavate nõuete

seadmine ________________________________________________________________ 17

17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 17

18. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 17

19. Üldplaneeringu muutmise põhjendused ja selgitused _______________________ 18

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 22

C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 24

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Harku vallale 30.03.2020 esitatud

detailplaneeringu algatamise taotlus ning Vallavalitsuse planeerimiskomisjonilt 20.04.2020

saadud seisukoht, et põhimõtteliselt ollakse nõus detailplaneeringu algatamisega.

Algatamise eelne koostöö ametitega on toodud käesoleva seletuskirja ptk B.

Detailplaneering algatati 27. jaanuar 2022 Harku vallavolikogu otsusega nr 14 „Rannamõisa

külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“.

Planeeringu koostamise alusplaaniks on 12.10.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan

täpsusastmega 1:500. Koostaja REIB OÜ (MTR Reg nr EG10434933-0001), töö nr TT-5749.

Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringualaks on Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a katastriüksus (katastritunnus

19801:001:1554, pindala on 4831 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, registrikood

9407402). Kinnistu omanik on Kristel Mäekask.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks üksikelamu

ehitamiseks ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede ning haljastuse lahendamine. Lisaks

kaalutakse planeeringuga katastriüksuse jagamist kaheks krundiks: üksikelamu krunt (EP

100%) ja üldkasutatav looduslik maa (HL 100%).

Harku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu ala range režiimiga looduslik

haljasmaa, kuhu täiendavat elamuehitust ette ei nähta. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1

kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Käesolev detailplaneering on

üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu muutmise põhjendused on esitatud käesoleva

detailplaneeringu seletuskirja ptk 6.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

 Harku valla üldplaneering (jõustunud 17.10.2013 otsusega nr 138);

 Harju maakonnaplaneering 2030+(kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78);

 Harku valla ehitusmäärus (jõustunud 01.07.2017);

 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

 Muud standardid, määrused ja seadused

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeritav katastriüksus on planeeringueelselt 100% maatulundusmaa ning Harku valla

üldplaneeringuga määratud range režiimiga looduslikuks haljasmaaks. Väljavõte

ülplaneeringu maakasutusplaanist on esitatud joonisel 2.

Planeeringuala asub kompaktse asutusega alal Kõrgemäe tee edelapoolsel küljel.

Hoonestus on kompaktsem ja korrapärasem teest planeeringuala poolsel küljel, vastasküljel

on munitsipaalomandis olev ulatuslik männik (Ringtee männik), mille sisse on moodustatud

rohkelt elamukrunte. Männiku sisse moodustatud kruntide omapärast jaotust on võimalik

näha situatsiooniskeemilt (joonis 1). Üle männiku linnulennult ca 310 m kaugusel on merepiir

(Kakumäe laht).

Hajusam on hoonestus planeeringualast ida-kagu suunas, kus on üldplaneeringujärgselt

range režiimiga looduslikuk haljasmaa, kuhu elamuehitust ette ei nähta. Samasse suunda

jääb ka riigiomandis olev Keila metskond 10. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel 2.

Planeeritav ala piirneb kolme hoonestatud elamukrundiga, ühe hoonestamata

elamukrundiga, kahe transpordimaa katastriüksusega ning ühe piirneva katastriüksuse

sihtotstarbed on 60% tootmismaa ja 40% transpordimaa. Planeeringuala piirinaabrid on

esitatud tabelis 1. ning naabrite paiknemine on nähtav planeeringu joonistel.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Lähiaadress ja tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Kõrgemäe tee 10 (19801:001:1720)

Elamumaa 100% 1799 m²

Kõrgemäe tee (19801:002:0571)

Transpordimaa 100% 40412 m²

Kõrgemäe tee 12 (19801:001:1730)

Elamumaa 100% 4505 m²

Taarikivi tee 6 (19801:001:1570)

Elamumaa 100% 17135 m²

Allika tee (19801:001:1789) Transpordimaa 100% 2227 m²

Allika tee 3 (19801:001:2140) Elamumaa 100% 2131 m²

Tilgu tee 10a (19801:001:0606) Tootmismaa 60%;

Transpordimaa 40% 4011 m²

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused,

apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Tabasalu

alevikus. Tabasalu alevik jääb planeeritavast Kõrgemäe tee 10a katastriüksusest kagu

suunda linnulennult ca 2,5 km kaugusele. Tallinna kesklinn jääb ca 14 km kaugusele.

Lähim bussipeatus ’Sõrve tee’ asetseb planeeringualast umbes 600 m kaugusel kagu

suunas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres.

Käesolevas detailplaneeringus on sobiva lahenduse väljatöötamiseks arvestatud

kontaktvööndi olemasoleva arhitektuurse pildi ja haljastuse eripäraga. Lähipiirkonnas

kehtestatud detailplaneeringute põhjal on määratud hoonete maksimaalne lubatud kõrgus 9

m maapinnast.

Lähipiirkonna elamukruntidel paiknevad väikeelamud koos abihoonetega. Välisviimistluses

on kasutatud nii puitu, betooni, kivi kui neid kõiki kombineerituna. Katusetüübilt on esindatud

nii viilkatused, kaldkatused, lamekatused kui kaarkatused (foto 1). Katusekatte värvuseks on

peamiselt hall või pruun. Lähipiirkonda ilmestab suur männikute osakaal, mis annab alale

teatava miljöö.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6

Foto 1. Vaade kontaktvööndi hoonetusele. Allikas Maa-ameti fotoladu. Pildistatud 04.05.2020

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritava Kõrgemäe tee 10a katastriüksus (katastritunnus 19801:001:1554) suurus on

4831 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, millest 1851 m² moodustab haritav maa,

2266 m² metsamaa, 473 m² looduslik rohumaa ja 241 m² on määratletud kui muu maa.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud tugiplaanil (joonis 3).

Planeeringuala on hoonestamata.

Planeeringualale on olemas kaks juurdepääsu: üks Kõergemäe teelt (19801:002:0571) ja

teine läbi Tilgu tee 10a katastriüksuse (19801:001:0606). Olemasolevad säilitatavad

juurdepääsud on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga. Kõrgused jäävad vahemikku 24,13-30,12 m.

Peamised ebatasasused reljeefis on Proomu allika ümbruses katastriüksuse edelapoolses

küljes (joonis 3).

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Kinnismälestis „Proomu allikas“, väline tunnus 17527, kaitsevöönd 50 m. Allikaga kaasnevad ka veekaitselised vööndid: 10 m ranna või kalda veekaitsevöönd, 25 m ranna või kalda ehituskeeluvöönd, 50 m ranna või kalda piiranguvöönd;

 Maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik alla 250mm, väline tunnus 6814-301- 2-1, omanik Strantum OÜ, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool telge;

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7

 Tilgu tee 10a katastriüksusel paiknev Puurkaev, väline tunnus PRK0004660, sanitaarkaitseala ulatus 30 puurkaevust;

 Elektriõhuliin alla 1 kV, väline tunnus M79226142, omanik Elektrilevi OÜ, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool telge;

 Sideehitis, väline tunnus 54774520, omanik Telia Eesti AS, kaitsevöönd 1 m mõlemal pool telge.

Kitsenduste allikaks on Maa-ameti kitsenduste kaart, mille väljavõte on esitatud joonisel 2.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse

kaalutlused

Vastavalt Harju maakonnaplaneering 2030+ ptk 2 „ASUSTUSSTRUKTUUR JA

ASUSTUSE SUUNAMINE“, tuleb tihedalt asustatud aladel kompaktsust tõsta ning

hajaasustuses olemasolevat elukeskkonna kvaliteeti hoida, sh säilitada püsiasustus

äärealadel. Mitmekülgse elukeskkonna säilitamiseks tuleb vältida sellist asustuse arengut,

mis ei järgi olemasolevat hajaasustusstruktuuri, kuid ei moodusta ka iseseisvat kompaktset

asustusüksust.

Maakonnaplaneeringu ptk 3.3 „LOODUSKESKKONNA VÄÄRTUSED“ ütleb, et tulenevalt

Tallinna lähiala rohelise võrgustiku paiknemisest tiheda asustuse ja intensiivse inimtegevuse

surve piirkonnas, on antud piirkonna rohevõrgu käsitluse puhul oluline võrgu ökoloogilise

funktsiooni kõrval rõhutada ka inimkeskseid eesmärke. Selles osas on rekreatiivsed

teenused inimese poolt üheks tajutavamaks ökosüsteemi hüveks. Tugeva inimkasutuse

surve tõttu on selles piirkonnas sidusa rohevõrgu säilitamise jälgimine eriti oluline. Rohelise

võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib

rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Maakonna tasandil on vajalik

säilitada/parandada rohelise võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Sidususe säilitamisel

on keskne roll rohekoridoridel. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust.

Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks

rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist.

Kuna planeeritav katastriüksus paikneb vahetult tihehoonestusega ala ääres, võib ühe

majapidamise lisandumist tõlgendada ala kompaktsuse tõstmiseks ning kuna katastriüksuse

loodusliku väärtusega osa säilitatakse looduslikuna ning üldsusele ligipääsetavana, on

tagatud ka maakonnaplaneeringust tulenevad rohevõrgustiku eesmärgid. Uus elamukrunt

moodustatakse alale, millel ei paikne kõrghaljastust, ega ühtegi erilist loodusväärtust.

Üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks loetakse muuhulgas detailplaneeringud,

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8

millega kavandatakse üldplaneeringujärgse maakasutuse muutmist. Käesoleva

detailplaneeringuga soovitakse range režiimiga haljasmaa maakasutusega (määratud ka

rohevõrgustiku tuumalaks) alal paiknevat katastriüksust jagada kaheks krundiks ja määrata

ühele krundile loodusliku maa otstarve (antud osal säilib kooskõla üldplaneeringuga) ning

teisele krundile üksikelamumaa otstarve (vt skeem 1).

Skeem 1. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja koostamine peab olema kaalutletud,

seega on antud peatükis esitatud põhjendused detailplaneeringu eesmärkide sobivuse kohta

ruumilisse keskkonda. Analüüsitud on planeeringujärgset kasu nii avalikkusele kui

planeeringust huvitatud osapoolele.

Kuivõrd planeeritav ala paikneb rohevõrgustiku tuumala ja püsivalt asustatud elamuala piiri

peal, ei kaasne ühe elamukrundi moodustamisega rohevõrgustiku killustumist.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9

Käesolevas planeeringus arvestatakse Harku valla ruumilise arengu suunamise

eesmärkidega, sest peetakse silmas väärtuste säilitamise ja arenguvajaduste täitmise

vahelist tasakaalu. Krunt on planeeritud jagada selliselt, et üldkasutatavaks loodulikuks

maaks jääb krundi osa, millel paikneb loodulikult mitmekesine haljastus ja eriilmeline reljeef

ning kinnismälestis „Proomu allikas“ (fotod 2 ja 3). Looduliku maa otstarbega krundile

ehitustegevust ette ei nähta ning sealsed kooslused kuuluvad säilitamisele ja tagatakse

ligipääsetavus avalikkusele.

Foto 2. Ohvriallikas - kirdest. Foto: O. Multer, 08.05.198... Foto 3. 18.09.2020 H. Tomps

Käesoleval hetkel jääb Proomu allikas eraomandis asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksusele, planeeringujärgselt aga määratakse eraldatavale krundile üldkasutatava

maa sihtotstarve, mis tähendab, et antud krunti pole lubatud hoonestada, huvilistele piirata

ega kasutada tulu saamise otstarbel. Kuna üldkasutatav krunt jääb siiski eraomandisse,

seatakse planeeringuga nõuded, mis tagavad krundi ja sellel paikneva Proomu allika

külastamise edaspidised võimalused (nõuded on loetletud ptk 11). Sellest tulenevalt paraneb

planeeringujärgselt ühendus ja vaba liikumine Proomu allika ning kagusuunas ulatuslikumal

looduslikul haljasmaal paikneva Taru/Taari hiidrahnu vahel.

Moodustatav üldkasutatav krunt, millel paikneb Proomu allikas, jääb eraomandisse põhjusel,

et see on kuulunud antud kinnistuomaniku perele ajalooliselt juba mitmete põlvkondade

jooksul. Allikas on omistanud perele olulise emotsionaalse väärtuse ning selle edaspidine

säilimine on prioriteediks. Allika lähedale moodustatavale elamukrundile elama asumine

võimaldab objekti pidevalt jälgida ning tagada ala korrashoiu ja looduslikkuse. Kuna

varasemalt on korduvalt olnud probleeme alale prügi ja ka ehitusjäätmete ladustamisega

võõraste poolt, on ala jälgimine kinnismälestise kaitsmiseks vajalik. Pideva järelevalvega ja

korrastatud piirkond on ühtlasi atraktiivsem ka huvilistele, kes peavad lugu puhtast

looduskeskkonnast.

Üksikelamu otstarbega krunt on planeeritud katastriüksuse osale, mis ei oma olulist

rekreatiivset ega looduslikku väärtust. Suur osa olemasolevast murukamarast ja haljastusest

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10

on hävinud 2019 aastal ühisveevärgi trasside rajamise käigus toimunud kaevetööde või

sõidukite manööverdamise tagajärjel, puudub kõrghaljastus. Kuna antud krundi osa on juba

koormatud tehnotrasside ja nende kaitsevöönditega, ei saa ala käsitleda rangelt loodusliku

keskkonnana.

Hoonestuse planeerimisel on arvestatud lähipiirkonnas olevate hoonete mahtudega ning

Harku valla üldplaneeringus elamumaale esitatud tingimuste ja põhimõtetega. Lähipiirkonna

üksikelamute ehitisealused pinnad on vahemikus ca 100-400 m². Vastavalt kehtivale

teemaplaneeringule on elamuala kruntide suurusega vahemikus 2000-5000 m² maksimaalne

ehitisealune pind kuni 15% krundi pindalast, mida ka käesolev detailplaneering arvestab:

võttes aluseks olemasoleva krundi suuruse, on planeeritud täisehitusprotsent kuni 6%, aga

arvestades, et krunt jagatakse kaheks, on moodustava elamukrundi täisehitusprotsent

umbes 10% ja moodustatava üldmaa täisehitusprotsent 0%.

Piirkonna elamute arhitektuuris ei ole eristatav läbivalt kindel stiil, seega arvestatakse vaid

hoonete mahtusid ja kõrgusi ning välistatakse looduskeskkonda ebasobilik arhitektuur.

Hoonestusala asukoha määramise aluseks võetakse krundipiirid ja krundile ulatuvad

kitsendused/kaitsevööndid, millega välistatakse võimalikud ohud olemasolevatele

tehnovõrkudele ja kinnismälestisele.

Planeeringuga moodustatavatele kruntidele on olemas eraldi juurdepääsud, seega säilib

olemasolev olukord ja ei mõjutata liiklusohutust ega suurendata survet keskkonnale uute

teede rajamise näol.

Ette on nähtud liitumine ühiskanalisatsiooni- ning veevärgiga, mis tagab, et trasside

lahendus vastab nõuetele ja ei ilmne ohtusid põhjavee kvaliteedile. Oluline on märkida, et

planeeritavale krundile on välja ehitatud nii kanalisatsiooni kui veega liitumise punktid, mis

tähendab, et ÜVK projekti koostamisel on juba arvestatud perspektiivse krundi

hoonestamise võimalusega. Samuti on krundi Kõrgemäe tee äärse piiri läheduses olemas

tuletõrjehüdrant, mis tagab vajaduse korral päästetööde kiire toimimise ning krundile pole

vaja spetsiaalselt uut tuletõrjeveevõtukohta rajada.

Üksikelamu planeerimine annab võimaluse piirkonda elama asuda elanikel, kellele

katastriüksus on ajalooliselt kuulunud. Piirkond, kus käesolev detailplaneeritav katastriüksus

paikneb, on ka üleüldiselt kvaliteetne elukeskkond, sest paikneb looduskaunis miljöös.

Samas on tagatud lähedus Tallinna linnas või Tabasalu alevikus paikneva taristu ning

võimalike töökohtadega.

Planeeringu täpne lahendus on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides ning detailplaneeringu

joonistel.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11

7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga jagatakse katastriüksus kaheks krundiks (joonis 4). Krundi kasutamise

sihtotstarbeks planeeritakse POS 1 krundile üksikelamumaa 100% ja POS 2 krundile

looduslik maa 100%.

POS 1 krundile on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud

hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud ehitistele võib krundile püstitada kuni 3 kuni 20 m²

ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrgust hoonet või rajatist. Kõik hooned peavad

paiknema hoonestusalas. Tehnorajatised, mänguväljaku elemendid ja prügikonteineri

varjualune võivad paikneda ka hoonestusalast väljas.

Hoonestusala määramisel on aluseks võetud krundi piirid (naaberkrundist 4 m),

tehnovõrkude kaitsevööndid (kanalisatsioonitrassist 2 m, puurkaevust 30 m) ning

kinnismälestise kaitsevöönd 50 m. Krundi hoonestusala on seotud krundi piiridega

põhijoonisel (joonis 4).

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse määramise aluseks on võetud Harku valla üldplaneeringuga ja

teemaplaneeringuga elamumaale esitatud tingimused:

 Elamumaa min suurus väljaspool alevikku 2000 m²;

 maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised): kuni 20% kuni 2000 m² suurusel krundil; kuni 15% üle 2000 m² suurustel kruntidel ja kuni 5000 m² krundil; kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel.

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lubatud on püstitada kuni 9 m kõrgune ja kuni 2korruseline üksikelamu koos abihoonega

(abihoone kuni 5 m, 1 korrus). Krundile on lubatud ehitada hooneid ehitusaluse pinnaga

kokku kuni 300 m². Lisaks ehitisealusele pinnale on hoonetele lubatud terrassid. Hoonestuse

täpsem maht ja paiknemine lahendatakse hoone(te) projekti käigus.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12

 11101 üksikelamu

 11103 suvila, aiamaja

 12744 elamu, kooli vms abihoone

9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast, miljööst ja hoonestusest.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid

lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb projekteerida ja

ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Planeeringuga on lubatud püstitada kuni kaks hoonet. Hooned peavad omavahel stiililiselt

kokku sobima.

Katusekalle tohib olla 0-45º. Kahekorruselise hoone puhul on lubatud ainult viilkatus (35-45 º

kaldega) ning teine korrus peab olema kavandatud katusekorrusena. Lamekatus võib olla

ainult ühekorruselisel hoonel.

Seina välisviimistluses pole lubatud imiteerivad materjalid nagu näiteks puitu või kivi

meenutav plastik vms ning looduskeskkonda ebasobilikud erksad värvused. Lubatud on puit,

kivi, krohv, klaas, tellis, kusjuures materjale võib omabvahel kombineerida. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4).

Aiapiirded peavad olema esinduslikud ja hoonetega kokku sobituma. Sobilik tüüp on hekid

kombineeritud võrkaedade või puitaedadega. Täpsed materjalid valida vastavalt hoone

välisviimistlusele. Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,4 m kõrgune. Keelatud on

massiivsed plankaiad, plekkaiad ja muud läbipaistmatud aiad.

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud elamukrundile on olemas Kõrgemäe teelt (joonis 4).

Ehitusseadustiku § 71 lõike 2 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevööndi laius

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Tee omanik võib

kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Käsitletava planeeringu raames tee

kaitsevööndi laiust ei vähendata, seega Kõrgemäe tee ja Allika tee kaitsevööndi ulatus on 30

m teekatte servast (esitatud joonisel 4).

Krundisisene parkimiskohtade ja juurdepääsutee täpne asukoht, suurus ja kuju

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13

lahendatakse hoonete projektiga teeprojekteerija poolt või eraldi teeprojektiga. Parkimine ja

juurdepääsutee parameetrid tuleb lahendada vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“

EVS 843:2016. Parkimine lahendatakse omal krundil. Standardi kohaselt tuleb avandada

vähemalt 3 parkimiskohta. Juurdepääsutee peab rajatavale hoonestusele tagama ligipääsu

ka päästetehnikale (tee kandevõime vähemalt 26 tonni, tee laius 3,5 m ja võimalusel

ümberkeeramisvõimalus).

Planeeritud loodusliku maa krundile on juurdepääs olemas Tilgu tee 10a ning avalikult

kasutatava Allika tee kaudu (joonis 4). Juurdepääse pole planeeritud muuta ega ümber

ehitada, et säiliks looduslik ilme.

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala kõrghaljastus (kõlvikuliselt metsamaa) paikneb katastriükuse edelapoolses

küljes, kus asub ka kinnismälestis „Proomu allikas“. Katastriüksuse osa, kus mets paikneb,

on planeeritud eraldada üldkasutatava maa krundiks, mille otstarve on looduslik maa

(põhijoonisel POS 2). Looduliku maa krundil tuleb säilitada nii kõrghaljastus kui alusmets ja

sealsed taimekooslused. Üldkasutatava maa sihtotstarbelise kasutuse ja igal ajal

avalikkusele ligipääsetavuse tagamiseks on seatud järgmised tingimused:

 krunti pole lubatud piirata aedadega, ega paigaldada mis tahes muid tõkkeid alale ligipääsetavuse takistamiseks;

 aiapiire on lubatud rajada ainult krundi kirde/ida poolsele piirile, kuhu moodustatakse elamukrunt, mille piiramine võõrastele on ilmselgelt põhjendatud;

 krunt tuleb hoida puhtana prügist;

 krundi maapinda ega allikat pole lubatud tahtlikult rikkuda ega muuta;

 krundil olev haljastus ja allikas säilitada võimalikult looduslikuna.

Planeeritud elamukrundil (POS 1) kõrghaljastus puudub. Haljastus lahendatakse edaspidise

krundi kasutamise käigus vastavalt vajadusele või aiakujundusprojektiga.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Harku vallas kehtivat heakorra eeskirja.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti mahus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonetest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14

vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete

ehitusprojekti koostamise käigus. Teeprojekti koostamisel arvestada, et vett ei juhitaks teelt

hoonete poole.

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrjeveevarustus

Kuna detailplaneeritava katastriüksuse lähipiirkond on hõlmatud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga, on ette nähtud ühisveevärgiga liitumine. Liitumispunktid on välja ehitatud

ning asuvad planeeringualal (joonis 4). Planeeringuala läbivatele vee- ja kanalisatsiooni

trassidele seatakse kaitsevööndi ulatuses (2 m kummalgi pool trassi) isiklik kasutusõigus

trasside valdaja kasuks (joonis 4). Trasside hoolduse võimaldamiseks ei ole lubatud isikliku

kasutusõigusega hõlmatud ala piirdeaedadega piirata.

Strantum OÜ on planeeringule 17.10.2022 väljastanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

(üvk) liitumise ja projekteerimise tehnilised tingimused, mis kehtivad 1 aasta. Vastavalt

tehnilistele tingimustele on tagatud veekogus 0,3 m³/d ning ühiskanalisatsiooni vastuvõetava

reovee kogus on 0,3 m³/d. Tehniliste tingimuste fail asub planeeringu lisade kaustas.

Planeeringuala hoonestusele vee ja kanalisatsiooni trasside projekteerimisel ja rajamisel

tuleb antud tingimustega arvestada ning juhul kui töödega alustatakse rohkem kui 1 aasta

pärast, tuleb taotleda ka uued tehnilised tingimused.

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Lähtuvalt standardist EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ on lubatud tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni

kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni kuni 150 m. Käesoleval hetkel paikneb

tuletõrjehüdrant planeeritud hoonestusalast ca 60 m kaugusel Kõrgemäe tee ääres

hoonestusala suhtes kirde suunas (vt joonis 4), seega uut tuletõrjeveevõtukohta ei

planeerita.

12.2 Sademevesi

Sajuveed hoone katustelt juhitakse mööda veerenni hoone nurkadesse, kust see juhitakse

mööda vihmavee- ja sademevee torustiku killustikust imbalale ja hajutatakse oma krundi piires

haljaspinnale.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15

Keelatud on sademevee juhtimine naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sadevee

juhtimine kanalisatsioonitorustikku. Elamukrundi vertikaalplaneering peab olema lahendatud

selliselt, et kalded on hoonetest eemale.

12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Planeeritaval maa-alal puudub elektriga liitumine. Elektrilahenduse planeerimiseks

taotletakse Elektilevi OÜ-st tehnilised tingimused.

Vastavalt tehnilistele tingimustele nr 419228 tuleb olemasolevast Rootsi alajaamast (alajaam

asub Tilgu tee 7 kinnistul, vt joonis 2) näha ette uutele objektidele välja eraldi 0,4 kV

maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile teealasse 0,4 kV

liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Uue maakaabli kulgemine ja

liitumiskilbi asukoht on näidatud joonisel 4., juhul kui selgub, et trass on võimalik krundile

tuua otsemat teed kaudu, võib rajatiste asukohti projeteerimise faasis täpsustada, teha

koostööd teiste tehnovõrkude valdajate ja kinnisasjade omanikega.

Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste

maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte

moodustada. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala

kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette

perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed

ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite

kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud

detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi

OÜ poole ja esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Täiendavat tänavavalgustust käesoleva detailplaneeringuga ette ei nähta. Krundisisene

välisvalgustus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonete

paiknemisele.

12.4 Soojavarustus

Planeeringuala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda

saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud hoone konstruktsiooni osana.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16

12.5 Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse vajadusel edaspidise projekteerimise käigus.

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldiselt olema 8 m.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhoone I kasutusviisiga hoone. Hoone

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

14. Servituutide vajaduse määramine

 Elektirajatistele ja trassidele seatakse servituudid kaitsevööndi ulatuses (1 m

mõlemal pool kaablit) nii Kõrgemäe tee 10a kinnistul kui kinnistutel, mida trass läbib

(Elektrilevi OÜ kasuks).

 Vee- ja kanalisatsioonitrassidele seatakse isiklik kasutusõigus trasside kaitsevööndi

ulatuses (2 m mõlemal pool trasside telge) Kõrgemäe tee 10a kinnistu piires (OÜ

Strantum kasuks).

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

 elamukrundi valdusele sissepääsu piiramine;

 elamukrundile piiratud juurdepääs võõrastele.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17

16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteedt

jms) tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Samuti ei sea planeeritud lahendus ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal puuduvad kaitstavad taime, linnu või loomaliigid,

keda planeeringu elluviimine negatiivselt mõjutada võiks.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused on esitatud käesoleva seletuskirja ptk 6.

Pidades kinni planeeringuga seatud nõuetest, ei avalda kavandatud tegevus eeldatavalt

olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi.

Lisaks eelnevale on üksikelamu ehitusprotsess eeldatavalt lühiajaline ning ei tekita

looduskeskkonnale suuremat negatiivset mõju kui krundil ja krundi lähialal 2019. aastal

teostatud pumbajaama ning kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Planeeringuala ja selle

lähipiirkond on ka varasemalt inimtegevusest tugevalt mõjutatud, seega on käesoleva

planeeringu näol tegemist keskkonda sobiva muutusega.

17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

18. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt lepingu. Planeeringu elluviimine

toimub vastavalt lepingule.

Planeeringuga kavandatud ehitusõigus, tehnovõrgud, teed ja muu teenindava taristu ehitab

välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik halduslepingus

sätestatud tingimustel ja ulatuses. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja

võrguvaldaja kokkulepetele.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohustuslik järgida detailplaneeringu

realiseerimise ehk elluviimise kava:

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi

kandmine kinnistusraamatusse;

3) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse

olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud

liitumispunktideni;

4) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete

ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel.

19. Üldplaneeringu muutmise põhjendused ja selgitused

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning

Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala

tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa

kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal. Planeerimisseaduse § 6

punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne

määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste

parima kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus

määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala

arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja

funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub

detailplaneeringu koostamise kohtusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või

õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.

Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus

on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja

katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada

eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel

vastavalt üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele, mida on täpsustatud

Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud

tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute,

suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja

projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende

abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on

märgitud muuhulgas järgmist:

 hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja

nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali

paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu

ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid,

ridaelamuid ja korterelamuid;

 ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema

vahemikus 2000 kuni 3000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m²

suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord,

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

20

kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt

paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele

peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarve ei näe otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on

põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke

kulutusi vallale.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ ei ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning

kasutustingimusi määratud. Rannamõisa väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega

maastik, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast, mille peamise väärtuse moodustavad

Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets,

murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Rannamõisa väärtusliku

maastikualal üld- ja teemaplaneeringuga maakasutus- ja ehitustingimusi määratud ei ole,

vallal on õigus nõuda väärtusliku maastiku alal kehtiva üldplaneeringuga määratud leebe

režiimiga looduslikele haljasmaadele uute hoonete või rajatiste ehitamisel maastikuanalüüsi

koostamist.

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.3 on märgitud, et „Harku valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahtiseletatud

juhtotstarbe muutmist.“. Seega on vallavolikogu üldplaneeringu kehtestamisel PlanS (kehtis

kuni 30.06.2015) § 9 lõike 7 punktile 3 tuginedes rõhutanud, et käsitleb üldplaneeringu

põhilahenduste muutmisena igasugust juhtotstarbe osas toimunud muudatust.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama

lõike punktide 1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud

hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,

detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse

üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek u 2894 m² suuruse elamumaa krundi ja u

1937 m² suuruse üldkasutatava maa krundi moodustamiseks. Detailplaneeringuga

soovitakse kavandatavale elamumaa krundile määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda

teenindava abihoone püstitamiseks. Kavandatavale üldkasutatava maa sihtotstarbega

krundile jääb arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu allikas“.

Üldplaneeringu seletuskirjas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ ei

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

21

ole kitsamalt Rannamõisa tuumala osas tuumala funktsiooni ning kasutustingimusi

määratud, kuid Kõrgemäe tee 10a maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest vabale

alale, kavandatava ühe täiendava elamumaa krundi moodustamine, olemasolevate

hoonestatud elamumaa maaüksuste vahele, ei halvenda tuumala toimimist. Kuna maaüksus

jääb tuumala servale, siis ei toimu antud tegevuse käigus ka tuumala killustamist.

Hoonestuse kavandamine maaüksuse põhjapoolsele osale, kõrghaljastusest lagedale alale,

tähendab küll üldplaneeringus toodud tingimuste muutmist, kuid ei kahjusta Rannamõisa

tuumala toimimist ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Kõrgemäe tee 10a maaüksus

paikneb olemasolevate hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maaüksuste vahel, seega ei

halvenda elamumaa kavandamine Kõrgemäe tee 10a maaüksusele tuumala toimimist.

PlanS § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud

keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid

asjaolusid. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav elamumaa krunt on piirkonda sobiv.

Ühe täiendava elamuühiku kavandamine olemasolevate hoonestatud elamumaa

sihtotstarbega maaüksuste vahele ei too kaasa sisulisi muutusi piirkonna

hoonestustiheduses ega liikluskoormuses ning ei avalda piirkonna arengule olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju

suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna

vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub. Samuti ei toimu

antud tegevuse käigus tuumala killustamist ning seetõttu ei halvenda ka tuumala toimimist.

Ühtlasi moodustatakse detailplaneeringuga üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, millele

jääb arheoloogiamälestis - ohvriallikas „Proomu allikas“ ning planeeringuga kavandatavat

üldkasutatava maa krunti ei tohi piirata piirdeaiaga. Ohvriallikas „Proomu allikas“ jääb kõigile

vabalt juurdepääsetav ning seda ümbritsev maa säilitatakse looduslikuna.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Käesolev

planeering arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega.

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

22

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Detailplaneeringu eskiislahendusele toimus avalik väljapanek

08.04.-08.05.2022 k.a. Eskiislahenduse avaliku väljapaneku järgne arutelu toimus

16.06.2022 kell 17.00 ZOOM keskkonnas. Arvamusi või vastuväiteid ei esitatud.

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või

ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või

seisukoht

Kooskõlastaja/

koostaja nimi

1. 26.08.2021 Keskkonnaamet Seisukoht nr 6 5/21/16634 2.

Seisukoht Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.

„Arvestades seisukoha kujundamiseks

esitatud informatsiooni, oleme seisukohal

seisukohal, et menetletava Kõrgemäe tee 10a

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei

kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju

KeHJS § 2_2 mõistes ning KSH algatamine ei

ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud

ülesannete täitmisel.

Helen Manguse

2. 17.09.2021 Päästeamet Seisukoht nr 7.2-3.1/7618-2.

Tagada tuleks Päästeameti päästeteenuse

tarbeks piisava laiuse ja kandevõimega

juurdepääsuteede olemasolu kõigi ehitisteni

ning veevõtukohtade, hüdrantide olemasolu

veega varustamiseks.

Allvar Väli

3. 18.10.2021 Muinsuskaitseamet Seisukoht nr 1.1-7/2758-1.

1. Harjumaal Harku vallas Rannamõisa külas

Kõrgemäe tee 10a kinnistul (katastritunnus

19801:001:1554) asub kultuurimälestiseks

tunnistatud arheoloogiamälestis ohvriallikas

Proomu allikas, reg-nr 17527 ja selle

kaitsevöönd.

2. Ohvriallikas on tunnistatud mälestiseks

kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr. 20

(RTL 1998, 259/260, 1059). Mälestis ja selle

kaitsevöönd on näha Maa-ameti

kaardirakenduse kultuurimälestiste kaardikihil.

3. Muinsuskaitseamet nõustub Rannamõisa

Heli Pappel

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

23

külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamisega.

4. Kõrgemäe tee 10a kinnistut (katastritunnus

19801:001:1554) võib jagada kaheks

eraldiseisvaks kinnistuks vastavalt Lisas 1

esitatud skeemile nii, et põhja pool

moodustuks elamumaa krunt ning lõuna pool

üldkasutatava maa krunt. Vastavalt

kaitsevööndi eesmärkidele on moodustataval

üldkasutataval maal keelatud ehitustegevus,

et oleks tagatud kinnismälestiste säilimine,

vaadeldavus ja mälestist ümbritseva

arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS §

14 lg 2).

5. Juhime tähelepanu, et piiride muutmise

tulemusel jääb arheoloogiamälestise

ohvriallikas Proomu allikas lõunapoolsemale

üldkasutatava maa krundile, ohvriallika

kaitsevöönd aga nii lõuna- kui põhjapoolsele

kinnistule. Kinnistul kehtivad 01.05.2019

jõustunud muinsuskaitseseaduses (edaspidi

MuKS) sätestatud nõuded kooskõlastatavate

ja loakohustuslike tööde kohta mälestisel ja

selle kaitsevööndis (MuKS § 52 ja 58) ja

tööde tegemise teatise esitamise kord (MuKS

§ 59). Muuhulgas on mälestisel ja selle

kaitsevööndis ilma Muinsuskaitseameti

kooskõlastuseta keelatud ehitamine,

kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud

pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud

tööd.

4. 08.10.2021 Rahandus-

ministeerium

Seisukoht nr 14-11/6417-2.

Tutvunud esitatud detailplaneeringu

materjalidega ja tulenevalt PlanS § 81 lõikest

2, ei ole Rahandusministeeriumil

detailplaneeringu praeguses etapis sisulisi

ettepanekuid ega märkuseid esitada. Kuna

tegemist on üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga, palun tulenevalt PlanS §

142 lõikest 4 Harku Vallavalitsusel esitada

detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus)

enne vastuvõtmist Rahandusministeeriumile

täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate

määramiseks.

Kaia Sarnet

5. 10.11.2022 Elektrilevi OÜ Projekti kooskõlastus nr 8409656537.

*tõõjoonised kooskõlastada täiendavalt

Marge

Kasenurm

6. 18.11.2022 OÜ Strantum Kooskõlastus

*Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP

lahenduses kavandatud ÜVK ja

sademeveelahenduse muutmiseni.

Toomas Tutt

Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneering

24

C PLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:30000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:1000

Joonis 3. Tugiplaan......................................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis......................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................. skeem

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 27.03.2023 08:06 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 12-1/337-19 2023.03.24_kooskõlastamiseks Päästeametisse Manused: 2023.03.24_Rannamõisa Kõrgemäe tee 10a.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on vä l jastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Edastan seoses menetluses oleva Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega

Laine Vain planeeringute spetsialist ________________________________________

Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu

Harku vald Telefon: 5887 2860

www.harku.ee