Vastus taotlusele

2

2

4

4

4

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee

[email protected]

tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri:

Tellija:

Kuupäev:

Mõõtkava:

1:500

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A2

4

10.02.2021

Põhijoonis

DP-04/02-2021

Kristel Mäekask

Triin Kask

MAASTIKUARHITEKTUUR

Rannamõisa küla, Harku vald, Harjumaa

Allkiri:

12.10.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

Koostaja REIB OÜ (MTR Reg nr EG10434933-0001), töö nr TT-5749.

²

*Hoonete asukohad määratakse ehitusprojektiga. Ligipääsutee ja mahasõit täpsustatakse projektiga. Tehnovõrkude

krundisisene kulgemine liitumispunktist objektini lahendatakse projektiga.

Kõrgemäe tee 10a detailplaneering

EHITUSÕIGUS

Krundi

nr

Krundi

pindala

(m²)

Krundi

kasutamise

otstarve

Hoonete

suurim

lubatud arv

Suurim

lubatud

ehitisealune

pindala (m²)

Hoonete

suurim

lubatud

kõrgus (m)

Hoonete

tulepüsivusklass

POS 1 2894 üksikelamu maa

(EP)

POS 2 1937 looduslik maa

(HL)

4831 m²

POS 2 1937 m²

Üldkasutatav maa 100%

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-03/02-2021

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

ESKIISLAHENDUS

Asukoht: Harjumaa, Harku vald, Rannamõisa küla Huvitatud isik: Kristel Mäekask Planeerija: Triin Kask

Tartu 2021

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3

1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 3

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste

analüüs___________________________________________________________________ 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 6

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise

arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused _________________________ 6

7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine __________________ 9

8. Krundi ehitusõigus _______________________________________________________ 9

9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele ___________________ 10

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ______________________________ 10

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 11

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 12

12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrjeveevarustus _____________________ 12

12.2 Sademevesi _______________________________________________________________ 12

12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 12

12.4 Soojavarustus _____________________________________________________________ 12

12.5 Sidevarustus_______________________________________________________________ 13

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 13

14. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 13

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 13

16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteedt jms) tagavate nõuete

seadmine ________________________________________________________________ 14

17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 14

18. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 15

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 16

C PLANEERINGU JOONISED ___________________________________________ 17

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise aluseks on Harku vallale 30.03.2020 esitatud

detailplaneeringu algatamise taotlus ning Vallavalitsuse planeerimiskomisjonilt 20.04.2020

saadud seisukoht, et põhimõtteliselt ollakse nõus detailplaneeringu algatamisega.

Planeeringu koostamise alusplaaniks on 12.10.2020 mõõdistatud geodeetiline alusplaan

täpsusastmega 1:500. Koostaja REIB OÜ (MTR Reg nr EG10434933-0001), töö nr TT-5749.

Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringualaks on Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a katastriüksus (katastritunnus

19801:001:1554, pindala on 4831 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, registrikood

9407402). Kinnistu omanik on Kristel Mäekask.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks üksikelamu

ehitamiseks ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede ning haljastuse lahendamine. Lisaks

kaalutakse planeeringuga katastriüksuse jagamist kaheks krundiks: üksikelamu krunt (EP

100%) ja üldkasutatav looduslik maa (HL 100%).

Harku valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu ala range režiimiga looduslik

haljasmaa, kuhu täiendavat elamuehitust ette ei nähta. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1

kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Käesolev detailplaneering on

üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu muutmise põhjendused on esitatud käesoleva

detailplaneeringu ptk 6.

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

 Harku valla üldplaneering (jõustunud 17.10.2013 otsusega nr 138);

 Harku valla ehitusmäärus (jõustunud 01.07.2017);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

4

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

 Muud standardid, määrused ja seadused

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeritav katastriüksus on planeeringueelselt 100% maatulundusmaa ning Harku valla

üldplaneeringuga määratud range režiimiga looduslikuks haljasmaaks. Väljavõte

ülplaneeringu maakasutusplaanist on esitatud joonisel 2.

Planeeringuala asub kompaktse asutusega alal Kõrgemäe tee edelapoolsel küljel.

Hoonestus on kompaktsem ja korrapärasem teest planeeringuala poolsel küljel, vastasküljel

on munitsipaalomandis olev ulatuslik männik (Ringtee männik), mille sisse on moodustatud

rohkelt elmukrunte. Männiku sisse moodustatud kruntide omapärast jaotust on võimalik näha

situatsiooniskeemilt (joonis 1). Üle männiku linnulennult ca 310 m kaugusel on merepiir

(Kakumäe laht).

Hajusam on hoonestus planeeringualast ida-kagu suunas, kus on üldplaneeringujärgselt

range režiimiga looduslikuk haljasmaa, kuhu elamuehitust ette ei nähta. Samasse suunda

jääb ka riigiomandis olev Keila metskond 10. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja

funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel 2.

Planeeritav ala piirneb kolme hoonestatud elamukrundiga, ühe hoonestamata

elamukrundiga, kahe transpordimaa katastriüksusega ning ühe piirneva katastriüksuse

sihtotstarbed on 60% tootmismaa ja 40% transpordimaa. Planeeringuala piirinaabrid on

esitatud tabelis 1. ning naabrite paiknemine on nähtav planeeringu joonistel.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Lähiaadress ja tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Kõrgemäe tee 10 (19801:001:1720)

Elamumaa 100% 1799 m²

Kõrgemäe tee (19801:002:0571)

Transpordimaa 100% 40412 m²

Kõrgemäe tee 12 (19801:001:1730)

Elamumaa 100% 4505 m²

Taarikivi tee 6 (19801:001:1570)

Elamumaa 100% 17135 m²

Allika tee (19801:001:1789) Transpordimaa 100% 2227 m²

Allika tee 3 (19801:001:2140) Elamumaa 100% 2131 m²

Tilgu tee 10 (19801:001:0606) Tootmismaa 60%;

Transpordimaa 40% 4011 m²

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

5

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused,

apteek, perearstid ning huvihariduse ja vabaaja veetmise võimalused on olemas Tabasalu

alevikus. Tabasalu alevik jääb planeeritavast Kõrgemäe tee 10a katastriüksusest kagu

suunda linnulennult ca 2,5 km kaugusele. Tallinna kesklinn jääb ca 14 km kaugusele.

Lähim bussipeatus ’Sõrve tee’ asetseb planeeringualast umbes 600 m kaugusel kagu

suunas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres.

Käesolevas detailplaneeringus on sobiva lahenduse väljatöötamiseks arvestatud

kontaktvööndi olemasoleva arhitektuurse pildi ja haljastuse eripäraga. Lähipiirkonnas

kehtestatud detailplaneeringute põhjal on määratud hoonete maksimaalne lubatud kõrgus 9

m maapinnast.

Lähipiirkonna elamukruntidel paiknevad väikeelamud koos abihoonetega. Välisviimistluses

on kasutatud nii puitu, betooni, kivi kui neid kõiki kombineerituna. Katusetüübilt on esindatud

nii viilkatused, kaldkatused, lamekatused kui kaarkatused (foto 1). Katusekatte värvuseks on

peamiselt hall või pruun. Lähipiirkonda ilmestab suur männikute osakaal, mis annab alale

teatava miljöö.

Foto 1. Vaade kontaktvööndi hoonetusele. Allikas Maa-ameti fotoladu. Pildistatud 04.05.2020

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

6

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritava Kõrgemäe tee 10a katastriüksus (katastritunnus 19801:001:1554) suurus on

4831 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa, millest 1851 m² moodustab haritav maa,

2266 m² metsamaa, 473 m² looduslik rohumaa ja 241 m² on määratletud kui muu maa.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).

Planeeringuala on hoonestamata.

Planeeringualale on olemas kaks juurdepääsu: üks Kõergemäe teelt (19801:002:0571) ja

teine läbi Tilgu tee 10a katastriüksuse (19801:001:0606). Olemasolevad säilitatavad

juurdepääsud on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga. Kõrgused jäävad vahemikku 24,13-30,12 m.

Peamised ebatasasused reljeefis on Proomu allika ümbruses katastriüksuse edelapoolses

küljes (joonis 3).

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Kinnismälestis „Proomu allikas“, väline tunnus 17527, kaitsevöönd 50 m. Allikaga kaasnevad ka veekaitselised vööndid: 10 m ranna või kalda veekaitsevöönd, 25 m ranna või kalda ehituskeeluvöönd, 50 m ranna või kalda piiranguvöönd;

 Maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik alla 250mm, väline tunnus 6814-301- 2-1, omanik Strantum OÜ, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool telge;

 Tilgu tee 10a katastriüksusel paiknev Puurkaev, väline tunnus PRK0004660, sanitaarkaitseala ulatus 30 puurkaevust;

 Elektriõhuliin alla 1 kV, väline tunnus M79226142, omanik Elektrilevi OÜ, kaitsevöönd 2 m mõlemal pool telge;

 Sideehitis, väline tunnus 54774520, omanik Telia Eesti AS, kaitsevöönd 1 m mõlemal pool telge.

Kitsenduste allikaks on Maa-ameti kitsenduste kaart, mille väljavõte on esitatud joonisel 2.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

ning ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringlahenduse

kaalutlused

Üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks loetakse muuhulgas detailplaneeringud,

millega kavandatakse üldplaneeringujärgse maakasutuse muutmist. Käesoleva

detailplaneeringuga soovitakse range režiimiga haljasmaa maakasutusega (määratud ka

rohevõrgustiku tuumalaks) alal paiknevat katastriüksust jagada kaheks krundiks ja määrata

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

7

ühele krundile loodusliku maa otstarve (antud osal säilib kooskõla üldplaneeringuga) ning

teisele krundile üksikelamumaa otstarve. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamine ja koostamine peab olema kaalutletud, seega on antud peatükis esitatud

põhjendused detailplaneeringu eesmärkide sobivuse kohta ruumilisse keskkonda.

Analüüsitud on planeeringujärgset kasu nii avalikkusele kui planeeringust huvitatud

osapoolele.

Kuivõrd planeeritav ala paikneb rohevõrgustiku tuumala ja püsivalt asustatud elamuala piiri

peal, ei kaasne ühe elamukrundi moodustamisega rohevõrgustiku killustumist.

Käesolevas planeeringus arvestatakse Harku valla ruumilise arengu suunamise

eesmärkidega, sest peetakse silmas väärtuste säilitamise ja arenguvajaduste täitmise

vahelist tasakaalu. Krunt on planeeritud jagada selliselt, et üldkasutatavaks loodulikuks

maaks jääb krundi osa, millel paikneb loodulikult mitmekesine haljastus ja eriilmeline reljeef

ning kinnismälestis „Proomu allikas“ (fotod 2 ja 3). Looduliku maa otstarbega krundile

ehitustegevust ette ei nähta ning sealsed kooslused kuuluvad säilitamisele ja tagatakse

ligipääsetavus avalikkusele.

Foto 2. Ohvriallikas - kirdest. Foto: O. Multer, 08.05.198... Foto 3. 18.09.2020 H. Tomps

Käesoleval hetkel jääb Proomu allikas eraomandis asuvale maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksusele, planeeringujärgselt aga määratakse eraldatavale krundile üldkasutatava

maa sihtotstarve, mis tähendab, et antud krunti pole lubatud hoonestada, huvilistele piirata

ega kasutada tulu saamise otstarbel. Kuna üldkasutatav krunt jääb siiski eraomandisse,

seatakse planeeringuga nõuded, mis tagavad krundi ja sellel paikneva Proomu allika

külastamise edaspidised võimalused (nõuded on loetletud ptk 11). Sellest tulenevalt paraneb

planeeringujärgselt ühendus ja vaba liikumine Proomu allika ning kagusuunas ulatuslikumal

looduslikul haljasmaal paikneva Taru/Taari hiidrahnu vahel.

Moodustatav üldkasutatav krunt, millel paikneb Proomu allikas, jääb eraomandisse põhjusel,

et see on kuulunud antud kinnistuomaniku perele ajalooliselt juba mitmete põlvkondade

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

8

jooksul. Allikas on omistanud perele olulise emotsionaalse väärtuse ning selle edaspidine

säilimine on prioriteediks. Allika lähedale moodustatavale elamukrundile elama asumine

võimaldab objekti pidevalt jälgida ning tagada ala korrashoiu ja looduslikkuse. Kuna

varasemalt on korduvalt olnud probleeme alale prügi ja ka ehitusjäätmete ladustamisega

võõraste poolt, on ala jälgimine kinnismälestise kaitsmiseks vajalik. Pideva järelevalvega ja

korrastatud piirkond on ühtlasi atraktiivsem ka huvilistele, kes peavad lugu puhtast

looduskeskkonnast.

Üksikelamu otstarbega krunt on planeeritud katastriüksuse osale, mis ei oma olulist

rekreatiivset ega looduslikku väärtust. Suur osa olemasolevast murukamarast ja haljastusest

on hävinud 2019 aastal ühisveevärgi trasside rajamise käigus toimunud kaevetööde või

sõidukite manööverdamise tagajärjel, puudub kõrghaljastus. Kuna antud krundi osa on juba

koormatud tehnotrasside ja nende kaitsevöönditega, ei saa ala käsitleda rangelt loodusliku

keskkonnana.

Hoonestuse planeerimisel on arvestatud lähipiirkonnas olevate hoonete mahtudega ning

Harku valla üldplaneeringus elamumaale esitatud tingimuste ja põhimõtetega. Lähipiirkonna

üksikelamute ehitisealused pinnad on vahemikus ca 100-400 m². Vastavalt kehtivale

üldplaneeringule on elamuala kruntide maksimaalne ehitisealune pind kuni 20 % krundi

pindalast, mida ka käesolev detailplaneering arvestab: võttes aluseks olemasoleva krundi

suuruse, on planeeritud täisehitusprotsent kuni 6%, aga arvestades, et krunt jagatakse

kaheks, on moodustava elamukrundi täisehitusprotsent kuni 10% ja moodustatava üldmaa

täisehitusprotsent 0%.

Piirkonna elamute arhitektuuris ei ole eristatav läbivalt kindel stiil, seega arvestatakse vaid

hoonete mahtusid ja kõrgusi ning välistatakse looduskeskkonda ebasobilik arhitektuur.

Hoonestusala asukoha määramise aluseks võetakse krundipiirid ja krundile ulatuvad

kitsendused/kaitsevööndid, millega välistatakse võimalikud ohud olemasolevatele

tehnovõtkudele ja kinnismälestisele.

Planeeringuga moodustatavatele kruntidele on olemas eraldi juurdepääsud, seega säilib

olemasolev olukord ja ei mõjutata liiklusohutust ega suurendata survet keskkonnale uute

teede rajamise näol.

Ette on nähtud liitumine ühiskanalisatsiooni- ning veevärgiga, mis tagab, et trasside

lahendus vastab nõuetele ja ei ilmne ohtusid põhjavee kvaliteedile. Oluline on märkida, et

planeeritavale krundile on välja ehitatud nii kanalisatsiooni kui veega liitumise punktid, mis

tähendab, et ÜVK projekti koostamisel on juba arvestatud perspektiivse krundi

hoonestamise võimalusega. Samuti on krundi Kõrgemäe tee äärse piiri läheduses olemas

tuletõrjehüdrant, mis tagab vajaduse korral päästetööde kiire toimimise ning krundile pole

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

9

vaja spetsiaalselt uut tuletõrjeveevõtukohta rajada.

Üksikelamu planeerimine annab võimaluse piirkonda elama asuda elanikel, kellele

katastriüksus on ajalooliselt kuulunud. Piirkond, kus käesolev detailplaneeritav katastriüksus

paikneb, on ka üleüldiselt kvaliteetne elukeskkond, sest paikneb looduskaunis miljöös.

Samas on tagatud lähedus Tallinna linnas või Tabasalu alevikus paikneva taristu ning

võimalike töökohtadega.

Planeeringu täpne lahendus on kirjeldatud alljärgnevates peatükkides ning detailplaneeringu

joonistel.

7. Planeeritava maa-ala jaotamine ja hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga jagatakse katastriüksus kaheks krundiks (joonis 4). Krundi kasutamise

sihtotstarbeks planeeritakse POS 1 krundile üksikelamumaa 100% ja POS 2 krundile

looduslik maa 100%.

POS 1 krundile on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud

hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud ehitistele võib krundile püstitada kuni 20 m²

ehitisealuse pinnaga hooneid ja rajatisi. Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas.

Tehnorajatised, mänguväljaku elemendid ja prügikonteineri varjualune võivad paikneda ka

hoonestusalast väljas.

Hoonestusala määramisel on aluseks võetud krundi piirid (naaberkrundist 4 m),

tehnovõrkude kaitsevööndid (kanalisatsioonitrassist 2 m, puurkaevust 30 m) ning

kinnismälestise kaitsevöönd 50 m. Krundi hoonestusala on seotud krundi piiridega

põhijoonisel (joonis 4).

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse määramise aluseks on võetud Harku valla üldplaneeringuga

elamumaale esitatud tingimused:

 Elamumaa min suurus väljaspool alevikku 2000 m²

 Täisehituse max lubatud protsent 20% krundi pindalast

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

10

Lubatud on püstitada kuni 9 m kõrgune ja kuni 2korruseline üksikelamu koos abihoonega

(abihoone kuni 5 m, 1 korrus). Krundile on lubatud ehitada hooneid ehitusaluse pinnaga

kokku kuni 300 m². Lisaks ehitisealusele pinnale on hoonetele lubatud terrassid. Hoonestuse

täpsem maht ja paiknemine lahendatakse hoone(te) projekti käigus.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 üksikelamu

 11103 suvila, aiamaja

 12744 elamu, kooli vms abihoone

9. Arhitektuuri- ehituslikud ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast, miljööst ja hoonestusest.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid

lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb projekteerida ja

ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Planeeringuga on lubatud püstitada kuni kaks hoonet. Hooned peavad omavahel stiililiselt

kokku sobima.

Seina välisviimistluses pole lubatud imiteerivad materjalid nagu näiteks puitu või kivi

meenutav plastik vms ning looduskeskkonda ebasobilikud erksad värvused. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4).

Aiapiirded peavad olema esinduslikud ja hoonetega kokku sobituma. Sobilik tüüp on hekid

kombineeritud võrkaedade või puitaedadega. Täpsed materjalid valida vastavalt hoone

välisviimistlusele. Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib

olla kuni 1,4 m kõrgune. Keelatud on massiivsed plankaiad, plekkaiad ja läbipaistmatud aiad.

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud elamukrundile on olemas Kõrgemäe teelt (joonis 4). Krundisisene

parkimiskohtade ja juurdepääsutee täpne asukoht, suurus ja kuju lahendatakse hoonete

projektiga teeprojekteerija poolt või eraldi teeprojektiga. Parkimine ja juurdepääsutee

parameetrid tuleb lahendada vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS 843:2016.

Parkimine lahendatakse omal krundil. Kavandada tuleb vähemalt 2 parkimiskohta.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

11

Planeeritud looduliku maa krundile on juurdepääs olemas Tilgu tee 10a kaudu (joonis 4).

Juurdepääsu pole planeeritud muuta ega ümber ehitada, et säiliks looduslik ilme.

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuala kõrghaljastus (kõlvikuliselt metsamaa) paikneb katastriükuse edelapoolses

küljes, kus asub ka kinnismälestis „Proomu allikas“. Katastriüksuse osa, kus mets paikneb,

on planeeritud eraldada üldkasutatava maa krundiks, mille otstarve on looduslik maa

(põhijoonisel POS 2). Looduliku maa krundil tuleb säilitada nii kõrghaljastus kui alusmets ja

sealsed taimekooslused. Üldkasutatava maa sihtotstarbelise kasutuse ja igal ajal

avalikkusele ligipääsetavuse tagamiseks on seatud järgmised tingimused:

 krunti pole lubatud piirata aedadega, ega paigaldada mis tahes muid tõkkeid alale ligipääsetavuse takistamiseks;

 aiapiire on lubatud rajada ainult krundi kirde/ida poolsele piirile, kuhu moodustatakse elamukrunt, mille piiramine võõrastele on ilmselgelt põhjendatud;

 krunt tuleb hoida puhtana prügist;

 krundi maapinda ega allikat pole lubatud tahtlikult rikkuda ega muuta;

 krundil olev haljastus ja allikas säilitada võimalikult looduslikuna.

Planeeritud elamukrundil (POS 1) kõrghaljastus puudub. Haljastus lahendatakse edaspidise

krundi kasutamise käigus vastavalt vajadusele või aiakujundusprojektiga.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Harku vallas kehtivat heakorra eeskirja.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti mahus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonetest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb

vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete

ehitusprojekti koostamise käigus. Teeprojekti koostamisel arvestada, et vett ei juhitaks teelt

hoonete poole.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

12

12. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

12.1 Veevarustus, kanalisatsioonivarustus ja tuletõrjeveevarustus

Kuna detailplaneeritava katastriüksuse lähipiirkond on hõlmatud ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga, on ette nähtud ühisveevärgiga liitumine. Liitumispunktid on välja ehitatud

ning asuvad planeeringualal (joonis 4). Vajadusel taotletakse Strantum OÜ-st

detailplaneeringule täiendavad tehnilised tingimused.

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Lähtuvalt standardist EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ on lubatud tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni

kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni kuni 150 m. Käesoleval hetkel paikneb

tuletõrjehüdrant planeeritud hoonestusalast ca 60 m kaugusel Kõrgemäe tee ääres

hoonestusala suhtes kirde suunas (vt joonis 4), seega uut tuletõrjeveevõtukohta ei

planeerita.

12.2 Sademevesi

Sajuveed hoone katustelt juhitakse mööda veerenni hoone nurkadesse, kust see juhitakse

mööda vihmavee- ja sademevee torustiku killustikust imbalale ja hajutatakse oma krundi piires

haljaspinnale.

Keelatud on sademevee juhtimine naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sadevee

juhtimine kanalisatsioonitorustikku. Elamukrundi vertikaalplaneering peab olema lahendatud

selliselt, et kalded on hoonetest eemale.

12.3 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Planeeritaval maa-alal puudub elektriga liitumine. Elektrilahenduse planeerimiseks

taotletakse Elektilevi OÜ-st tehnilised tingimused.

Krundisisene välisvalgustus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonete

paiknemisele.

12.4 Soojavarustus

Planeeringuala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda

saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

13

12.5 Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse vajadusel edaspidise projekteerimise käigus.

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30. märtsi 2017. a vastu võetud määrusest

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.

Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldiselt olema 8 m.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhoone I kasutusviisiga hoone. Hoone

minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele

määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.

14. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid või isiklik kasutusõigus seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid

ümbritseva kaitsevööndi ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks).

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

 elamukrundi valdusele sissepääsu piiramine;

 elamukrundile piiratud juurdepääs võõrastele.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

14

16. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi (pinnase, põhjavee ja õhu kvaliteedt

jms) tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Samuti ei sea planeeritud lahendus ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Planeeringualal puuduvad kaitstavad taime, linnu või loomaliigid,

keda planeeringu elluviimine negatiivselt mõjutada võiks.

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid ja planeeringlahenduse kaalutlused on esitatud käesoleva seletuskirja ptk 6.

Pidades kinni planeeringuga seatud nõuetest, ei avalda kavandatud tegevus eeldatavalt

olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi.

Lisaks eelnevale on üksikelamu ehitusprotsess eeldatavalt lühiajaline ning ei tekita

looduskeskkonnale suuremat negatiivset mõju kui krundil ja krundi lähialal 2019. aastal

teostatud pumbajaama ning kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Planeeringuala ja selle

lähipiirkond on ka varasemalt inimtegevusest tugevalt mõjutatud, seega on käesoleva

planeeringu näol tegemist keskkonda sobiva muutusega.

17. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

15

18. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt lepingu. Planeeringu elluviimine

toimub vastavalt lepingule.

Planeeringuga kavandatud ehitusõigus, tehnovõrgud, teed ja muu teenindava taristu ehitab

välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik halduslepingus

sätestatud tingimustel ja ulatuses. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja

võrguvaldaja kokkulepetele.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

16

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Kooskõlastused asuvad detailplaneeringu lisade kaustas.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse number,

tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja

nimi

1.

2.

3.

Kõrgemäe tee 10a katastriüksuse detailplaneering

17

C PLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem.......................................................................................M 1:5000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed.......................................................M 1:1000

Joonis 3. Olemasolev olukord.......................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis......................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................. skeem