Kiri

2023-09-14

Väljavõte Botnia lahe, Läänemere ning

Skagerraki, Kattegati ja Sundi merealade

ruumilise planeerimise ettepaneku

mõjuhindamisest

Espoo konsultatsioonidokument (asja nr 03746-2022)

- 2 -

Väljavõte Botnia lahe, Läänemere ning Skagerraki,

Kattegati ja Sundi merealade ruumilise planeerimise

ettepaneku mõjuhindamisest

Espoo konsultatsioonidokument (asja nr 03746-2022)

Käesoleva raporti on koostanud Rootsi Mere- ja veeamet

Amet vastutab raporti sisu ja järelduste eest.

© HAVS- OCH VATTENMYNDIGHETEN | Kuupäev: 2023-09-14

Kaanepilt: Rootsi Mere- ja veeamet

Havs- och vattenmyndigheten | Box 11 930 | 404 39 Göteborg | www.havochvatten.se

- 3 -

Kokkuvõte

Käesolev mõjuhindamine koos juurdekuuluva keskkonnamõju hindamisega on alusmaterjal

Espoo konsultatsioonile merealade ruumilise planeerimise ettepaneku kohta novembrist 2023

kuni veebruarini 2024. See on väljavõte mõjuhindamisest, mis kuulub Läänemere merealasid

sisaldava merealade ruumilise planeerimise ettepaneku juurde.

Liiva kaevandamine

Liiva kaevandamine Svalani ja Falkeni tasandikel Botnia lahes ning Utklippanis,

Sandhammarenis ja Sandflyttanis Läänemeres avaldab hinnanguliselt kohalikul tasandil suurt

mõju merepõhja keskkonnale ja osaliselt ka vee kvaliteedile. Kaevetööd ja transport rannikult ja

rannikule võivad põhjustada suuremaid õhku paisatavaid heitkoguseid ning vähesel määral

halvendada õhukvaliteeti, peamiselt kohalikul tasandil. Mõju inimeste tervisele või kliimale

peetakse teiste heiteallikatega võrreldes ebaoluliseks.

Mereliiklus

Botnia lahe lõunaosas tähendavad merealade ruumilise planeerimise suunised mereliikluse

sõiduteede pikenemist. See aitab kaasa õhku paisatavate heitkoguste, sealhulgas

kasvuhoonegaaside suurenemisele, millel on teatav mõju kliimale. Hinnanguliselt toimub

õhukvaliteedi marginaalne halvenemine kohalikul tasandil, kuid see ei mõjuta inimeste tervist.

Läänemere merealade ruumiline planeerimine sisaldab mereliikluse uurimispiirkondi, sealhulgas

Hoburgi madalikku, Midsjö madalikke ja Salvo madalikku. Uurimisalternatiiv on kirjeldatud

vastuvõetud 2022. aasta mereplaanis koos keskkonnamõju hindamise ja jätkusuutlikkuse

hindamisega ning see hõlmab mereliikluse ümbersuunamist eemale tundlikest looduslikest

piirkondadest, et kaitsta linde ja mereimetajaid. Ka sel juhul hinnatakse, et mereliikluse pikenenud

sõidutee osutab teatavat negatiivset mõju kliimale. Samal ajal leitakse, et merekeskkonnale on

ümbersuunamisest kasu, kuna see vähendab mürareostust ja saasteainete heitkoguseid merel.

See võimalik positiivne mõju on eriti oluline avamere kaldalähedastes piirkondades elavatele

lindudele ja mereimetajatele, nagu näiteks sinikael-pardile ja Läänemere pringlile.

Energia

Linnud

Merealade ruumilise planeerimise suunistega energiatootmise kohta kaasneb hinnanguliselt

negatiivne mõju rändlindudele ning pesitsevatele, puhkavatele ja talvituvatele lindudele.

Märkimisväärse negatiivse mõju oht on suurim seal, kus energiapiirkonnad asuvad keset kitsaid

läbipääse üle mere, nn pudelikaeltes, ja mis on olemas kõigis kolmes mereala ruumilise

planeerimise piirkonnas. Energiapiirkondadega piki Läänemere laia rändlindude rändeteed

kaasneb samuti negatiivsete mõjude risk. Tuuleparkide rajamine avameremadalikele või nende

lähedusse ja ranniku lähedale toob omakorda kaasa eri suuruses mõjuriski pesitsevatele,

puhkavatele ja talvituvatele lindudele, aga ka liikidele, mis levivad piki rannikut. Tuleb uurida

võimalikke barjääriefekte, eriti kui samaaegselt toimub ehitustegevus mitmel alal, ja pidades

silmas ka naaberriikidesse kavandatud tuuleparkide rajamise projekte.

- 4 -

Merepõhi

Avamere tuuleparkide rajamine avaldab mõju merepõhjale, kusjuures püsivad muutused tekivad

kunstliku alusmaterjali näol aladel, kuhu planeeritakse rajada merepõhja kinnituvad

vundamendid. Mõnes keskkonnas võib uue kunstliku alusmaterjali kasutuselevõtul olla positiivne

mõju merekeskkonnale. Siiski tuleb nii positiivset kui ka negatiivset mõju uurida iga asukoha

puhul eraldi, muu hulgas selleks, et vältida kaitstud merepõhja keskkondade kahjustamist.

Suurema sügavusega piirkondades, kus on aktuaalsed ujuvad tuulegeneraatorid, on mõju

merepõhjale üldiselt väiksem.

Mereimetajad

Hinnanguliselt on mereimetajate häirimise oht suurim peamiselt seoses avamere tuuleparkide

ehitamisega. Eriti suur on oht Läänemere kagu- ja keskosas asuva Läänemere pringli levikualal,

arvestades selle populatsiooni akuutselt ohustatud staatust. Kalmari väina (rootsi k. Kalmarsund)

väikesel randalhüljeste populatsioonil on ohustatud staatus. Muude mereimetajate populatsioonid

Rootsi vetes loetakse elujõulisteks. Negatiivset mõju mereimetajatele peaks enamikul juhtudel

olema võimalik vähendada vastuvõetava tasemeni, kasutades mürasummutusmeetmeid ja

vältides häirimist tundlikel paljunemisperioodidel. Pikaajalisi mõjusid tegevusfaasis ei ole piisavalt

uuritud, mistõttu võib olla õigustatud üleskutse ettevaatlikkusele, mis puudutab tuuleparkide

rajamise tempot, ning vältida suure hulga parkide rajamist liikidele olulistes piirkondades.

Kalad ja kudemine

Olemasolevate teadmiste kohaselt ei peeta avamere tuuleparkide rajamist ohtlikuks kalaliikidele

või kalapopulatsioonidele tingimusel, et võetakse tarvitusele piisavad ja kohalikele tingimustele

kohandatud leevendusmeetmed. Eelkõige tuleb arvesse võtta mõju kalade kudemisele ning

nende kasvule. Tuuleturbiinide ehitamine ja demonteerimine põhjustab mõningast setete

hajutamist, mis võib negatiivselt mõjutada kalade vastseid ja seega kalade kudemist. See oht on

olemas mitmetes energiapiirkondades, mis asuvad teadaolevatel kalade kudemisaladel või nende

läheduses. Üldiselt leitakse siiski, et riski saab vähendada vastuvõetava tasemeni, kui kohandada

ehitus- ja demontaažiaegasid vastavalt kõnealustes piirkondades kudevate liikide

kudemisperioodidele.

Kui tuuleparkides piirataks kalapüüki, väheneks energiatootmise piirkondades püügisurve, mis

võib mõjuda soodsalt kalavarudele, merepõhjale ja mereimetajatele. Skagerrakis ja Kattegatis on

mitmeid selliseid piirkondi, kus energiatootmise rajamine võib aidata kaasa rohelisele

infrastruktuurile kui ühenduslüli kaitsealade vahel. Praegu ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kui

suur on selle positiivne mõju keskkonnale.

Õhk ja kliima

Õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkogused võivad suureneda tuuleparkide ehitamise,

hooldamise ning demonteerimisega seotud laevaliikluse tõttu. Olemasolevate andmete alusel ei

ole siiski võimalik hinnata selle mõju suurust. Positiivset mõju kliimale võib samas avaldada

fossiilsetest energiaallikatest vaba elektrienergia tootmise suurenemine. Kavandatavate

energiapiirkondade tootmispotentsiaal vastab kavandatavates energiapiirkondades hinnanguliselt

umbes kahele viiendikule alternatiivsete energiapiirkondade tootmispotentsiaalist.

- 5 -

Tuulepargi rajamisega vastavalt kavandatava energiatootmise suunistele võib kaasneda risk, et

see võib mõjutada teisi huve. Järgnevalt on lühidalt vaadeldud mõju mereliiklusele, kutselisele

kalapüügile, kultuurikeskkonnale, maastikule, välielule ja rekreatsioonikeskkonnale.

Elektritootmise potentsiaal

Kavandatavad energiapiirkonnad võivad anda 101 TWh ja alternatiivsed energiapiirkonnad 279

TWh fossiilivaba elektrienergiat vastavalt Rootsi kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele.

Mereliikluse ohutuskauguste kehtestamine toob kaasa energiapiirkondade tegeliku

tootmispotentsiaali vähenemise.

Mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavad ei anna suuniseid mereliiklusele konkreetsete

ohutuskauguste kohta. Kõikide energiapiirkondade puhul nõutakse ohutuskaugusi. Vajadust

kohaspetsiifiliste kohanduste järele, et soodustada kooseksisteerimist mereliiklusega, tuleb

hinnata iga energiapiirkonna puhul eraldi ja otsustada loamenetluse käigus. Kui ohutuskaugusi ei

kohaldata, kujutab see endast turvariski mereliiklusele, millel võivad olla tagajärjed nii

keskkonnale kui inimeste tervisele. Energiapiirkonnad on esitatud plaanikaartidel erinevalt

vastavalt laevaliiklusele. Edasises planeerimises peaks aruandlus olema ühtsem.

Botnia lahes kujutab mõju talvisele laevaliiklusele endast veel ühte võimalikku riski, mida tuleb

täpsustavalt uurida, et tagada juurdepääs ja meresõiduohutus.

Kaubanduslik kalapüük

Kaubandusliku kalapüügi puhul on hinnanguline lossimisväärtuse vähenemine kõigis kolmes

mereala ruumilise planeerimise piirkonnas ligikaudu 23 miljonit Rootsi krooni aastas, mis vastab

ligikaudu 3%-le Rootsi kalapüügi aastasest lossimisväärtusest. Kavandatavate

energiapiirkondade kadu on hinnanguliselt umbes üks kolmandik sellest summast. Skagerraki ja

Kattegati kalad moodustavad umbes 60% kaost. Botnia lahes ja Läänemeres mõjutab see

peamiselt pelaagiliste kalaliikide pinnatraalimist, samal ajal kui Skagerrakis ja Kattegatis on

eeldatavasti kõige suuremad kaod seotud krevettide, vähkide ja kalade põhjatraalimisega. Kõigis

kolmes mereplaani piirkonnas võivad tagajärjed kohalikule toiduvarustusele merest,

kalasadamatele ja rannikukogukondadele olla märkimisväärsed ja neid tuleks tuulepargiprojektide

hindamisel arvesse võtta.

Kultuurikeskkond, maastik, välielu ja rekreatsioonikeskkond

Negatiivset mõju kultuurikeskkonnale, maastikule, välielule ja rekreatsioonikeskkonnale põhjustab

hinnanguliselt muu hulgas avamere tuuleparkide visuaalne efekt. Mõju peetakse suurimaks, kui

energiatootmise piirkondi rajatakse ranniku lähedale, ning see mõjutab mitmeid piirkondi alates

Haaparanda saarestikust Botnia lahes, Põhja-Kvarkeni (ehk Merekurgu) väinast ja Botnia lahe

lõunaosa rannikust; Gotlandi ja Ölandi piirkondadest ning Skåne lõunaosas asuvatest

mereplaanide piirkondadest; kuni Skagerraki ja Kattegati ranniku suuremate osadeni välja, kus

rõhk jääb Halmstadist väljaspool ja põhja pool asuvatele ning Kungälvi kõrgusel asuvatele

aladele. Mõju ulatuse seisukohalt on oluline kaugus maismaast ja energiapiirkondade suurus, eriti

paralleelselt rannikuga. Mõju ja kohanemisvajadust kooseksisteerimise soodustamiseks tuleb

hinnata piirkondlikus ja kohalikus perspektiivis.

- 6 -

Teatud kohtades meres paiknevad vabaõhualad ning avamere tuuleparkide rajamisel tuleb

tagada nende kättesaadavus. Faktiline alusmaterjal tuuleenergia mõju kohta kultuurikeskkonnale,

välielule ja rekreatsioonialadele ning selle sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta näiteks

turismitööstusele kohalikus ja piirkondlikus perspektiivis on hetkel ebapiisav ja seda tuleb

täiendada.

Eritähelepanu pööratakse olulistele loodusväärtustele

Kõigis kolmes mereala ruumilise planeerimise piirkonnas on laiendatud oluliste

loodusväärtustega piirkondade pindalasid. Eelkõige keskendutakse vajadusele tugevdada

lindude, eriti rändlindude, kuid ka merelindude kaitset toitumis- ja talvituspiirkondades.

Kavandatud laiendatud piirkonnad, kus pööratakse eritähelepanu kõrgetele loodusväärtustele,

keskendudes merelindudele, võivad pakkuda teatavat kaitset nõutavate ettevaatusabinõude näol,

kui nendes piirkondades, sealhulgas avamere tuuleparkide puhul, menetletakse tegevusluba

eeldavaid tegevusi.

Läänemeres ning Skagerrakis ja Kattegatis näevad mõned uued eritähelepanu all olevad

piirkonnad ette tugevamat kaitset Läänemere pringlitele ja kaitset väärivatele elupaigatüüpidele.

Koos teiste kõrgendatud tähelepanu all olevate piirkondade ja looduskasutusega aladega

mereala ruumilise planeerimise piirkondades annavad uued eritähelepanu all olevad alad märku

vajadusest erilise kaitse järele inimtegevuse planeerimisel ja reguleerimisel ning hinnanguliselt

peaksid need aitama kaasa mereala ruumilise planeerimise piirkondade säästvale kasutamisele

ja rohetaristu tugevdamisele.

Piiriülesed mõjud

Linnud, kalad ja mereimetajad

Enamik tuvastatud keskkonnamõjudest on hinnanguliselt piiriülesed ja mõjutavad Rootsi

naaberriike erineval määral. Linnu-, kala- ja imetajaliigid, mida mereala ruumilise planeerimise

kasutus hinnanguliselt mõjutab, kuuluvad paljudel juhtudel piiriülestesse populatsioonidesse.

Kõigi kolme mereala Rootsi vete ja avameremadalike kaudu kulgevaid rändlindude marsruute

kasutavad populatsioonid, mis ulatuvad Skandinaaviast kaugemale ja on seega ülemaailmse

tähtsusega.

Mereliiklus ja kutseline kalapüük

Mõju mereliiklusele ja kalapüügile mõjutab ka välisriikide laevu ja kalureid, samuti juurdepääsu

laevateedele ja sadamatele naaberriikides. Suurem osa mereliiklusest Läänemerele ja

Läänemerelt läbib Skagerraki ja Kattegati ning mereala ruumilise planeerimise piirkond on

ülemaailmse tähtsusega kogu Läänemere piirkonnas toimuva kaubanduse jaoks. Kalapüügi osas

peetakse potentsiaalset mõju välisriikide laevastikele vähemalt sama suureks kui Rootsi

kalapüügile.

Kultuurikeskkond, välielu ja rekreatsioonikeskkond

Mõju kultuurikeskkonnale, välielule ja rekreatsioonikeskkonnale Botnia lahe põhjaosas, Hanö

lahes, Sundi piirkonnas ning suuremas osas Skagerrakis ja Kattegatis loetakse mõjutavat ka

vastavaid näitajaid Soomes, Taanis ja Norras.

- 7 -

Energia

Tuuleenergia potentsiaalne positiivne mõju fossiilsetest energiaallikatest vaba elektrienergia

tootmise suurenemise näol võib tuua kasu mitte ainult nendele riikidele, kellega Rootsi

elektrienergiaga kaupleb, vaid ka teistele riikidele potentsiaalse kliimakasu näol.

Kumulatiivsed mõjud

Rootsi ja naaberriikide territoriaalmeredes ja majandusvööndites suureneb pidevalt inimkasutuse

osakaal. Kavandatavad avamere tuulepargid tähendavad inimtegevuse märkimisväärset kasvu

lühikeses ja keskpikas perspektiivis mitte ainult Rootsis, vaid ka naaberriikides. Seetõttu tuleb

arvesse võtta kumulatiivsete mõjude ohtu eelkõige avamere tuuleparkide, aga ka muude

tegevuste jätkuvas planeerimises ja tegevuslubade taotluste hindamises. See oht võib olla eriti

suur piirkondades, kus on suur energiapiirkondade kontsentratsioon ja kus asuvad olulise

rahvusvahelise tähtsusega loodusväärtused. Soovitav on piiriülene koostöö selliste

kumulatiivsete mõjude hindamisel.

Panus Rootsi keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamises

Piiratud kliimamõju – positiivne mõju, kuna luuakse paremad tingimused avamere tuuleenergia

laialdasemaks kasutuselevõtuks Rootsi territoriaalmeres ja Rootsi majandusvööndis.

Värske õhk – vähene või marginaalne negatiivse mõju oht kahjuliku õhusaaste näol.

Mürgivaba keskkond – vähesel määral suurenenud oht, et liiva kaevandamise käigus eralduvad

setetest keskkonnale ohtlikud ained.

Tasakaalus meri ning elav rannik ja saarestik – nii negatiivsed kui ka positiivsed mõjud;

negatiivsed liiva kaevandamistegevuse arendamise kaudu mõnedel üksikutel väärtuslikel aladel

ja positiivsed suuniste näol eritähelepanu pööramiseks tähtsatele loodusväärtustele oluliselt

rohkematel ja suurematel aladel.

Rikkalik taimestik ja loomastik – nii negatiivsed kui ka positiivsed mõjud; negatiivsed avamere

tuuleparkide ja liiva kaevandamise näol, millega kaasnevad märkimisväärsed riskid bioloogilisele

mitmekesisusele kohalikult tasandilt rahvusvahelisele; ning positiivsed tänu suunistele

konkreetsete väärtuslike alade kaitse ja merendustegevuse kohandamise vajaduste kohta

eesmärgiga säilitada bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi terviklikkus.

- 8 -

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 8

3. Läänemere merealade mõju hindamine ................................................................................... 9

3.1. Keskkonnamõjude hindamine ........................................................................................... 9

Mõju kaitsealustele looma- ja taimeliikidele ning bioloogilisele mitmekesisusele 9

Mõju kliimale ........................................................................................................ 19

Ettepanekute mõju, mis puudutavad eritähelepanu all olevaid, olulise

loodusväärtusega alasid...................................................................................... 19

3.2. Majanduslike mõjude hindamine ..................................................................................... 22

Mõju majandussektorite tingimustele .................................................................. 22

3.3. Kokkuvõtlik hinnang Läänemeri....................................................................................... 26

- 9 -

3. Läänemere merealade mõju hindamine

3.1. Keskkonnamõjude hindamine

Mõju kaitsealustele looma- ja taimeliikidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

3.1.1.1. Linnud

Sarnaselt Botnia lahe mereala ruumilise planeerimise piirkonnale kaasneb mereala ruumilise

planeerimise kava suunistega, mis puudutavad eelkõige energiatootmist ja mereliikluse

uurimisala, oht, et see võib avaldada negatiivset mõju lindudele. Merelinde ja üle mere rändavaid

linde mõjutavad praegu mitmed muud inimtegevused maismaal ja merel. Merealade ruumilise

planeerimise suunised neid tegevusi siiski otseselt ja olulisel määral ei mõjuta, mistõttu peetakse

riskipilti muutumatuks.

Vastuvõetud merekavade keskkonnamõju hindamisel kirjeldati võimalikku positiivset

keskkonnamõju, mis tuleneb Hoburgi madaliku ja Midsjö madalikke hetkel läbiva laevaliikluse

üleviimisest sügavamale veeteele lõuna- ja idapoolsele marsruudile (Rootsi Mere- ja veeamet,

2019a). Varasemate uuringute järelduste ja Symphony tulemuste põhjal tehti seejärel järeldus, et

mereliikluse üleviimine madalikelt on ohustatud linnuliikide ja mereimetajate kaitseks ning

mereliikluse kumulatiivse keskkonnamõju vähendamiseks kõige soodsam alternatiiv. Kuna

mereliikluse uurimisala käsitlevad suunised on jäänud samaks, leitakse, et need järeldused

kehtivad ka käesoleva Läänemere mereala ruumilise planeerimise ettepaneku osas.

Läbi suurema osa Läänemere lõuna- ja keskosa kulgevad laiad rändlindude marsruudid edela-

kirde suunas Skåne lõunaosast läbi lõunapoolse Hanö lahe, mööda Ölandist ja Gotlandist ning

edasi Soome lahe ja Ahvenanrauma suunas. See lõik hõlmab igal aastal nii kevadel kui ka

sügisel mitu miljonit isendit. Lisaks sellele laiale marsruudile on kitsad läbipääsud üle mere, nn

pudelikaelad, eriti olulised rändeteed maismaalindudele ja nahkhiirtele, kes püüavad minimeerida

lennutee pikkust üle avamere. Läänemere mereala ruumilise planeerimise piirkonnas on sellised

teadaolevad pudelikaelad Sund, Kalmarsundi-Ölandi-Gotlandi marsruut ja Ahvenanrauma väin.

Avamere tuulepargi rajamine kavandatud energiatootmise piirkondadesse, mis asuvad laias

rändekoridoris ja teadaolevates pudelikaeltes, toob seega hinnanguliselt kaasa suure või

keskmise suurusega mõju ohu lindudele. Kumulatiivse mõju oht seoses naaberriikide

tuuleparkide rajamise plaanidega on olemas ja seda tuleb uurida samal ajal, kui vaadatakse läbi

loataotlusi Rootsi vetes (vt joonis 14).

Välja arvatud Sundi piirkond Ö298, on kõigil energiapiirkondadel, millel on hinnanguliselt suur või

keskmine mõju lindudele, olemas alternatiivsed energiapiirkonnad merealade ruumilise

planeerimise ettepanekus. Ö298 asub Saltholmi saare lähedal, mis on paljude linnuliikide jaoks

oluline pesitsuspiirkond. Energiapiirkonnast ida pool asuvad mitmete häirimisele tundlike

linnuliikide jaoks väga olulised linnukaitsealad. Lisaks suurele kokkupõrke-, barjääriefekti- ja

väljatõrjumisohule on olemas ka kumulatiivse mõju oht, arvestades mitmeid teisi naabruses

asuvaid mõjutegureid. Kaitsealad asuvad tihedalt asustatud piirkondades, kus ümbritsevast

keskkonnast tulenev surve on üldiselt suur. Tuuleparkide täiendav mõjutegur võib seega

põhjustada kaitsealuste liikide seisundi halvenemist. Üle Sundi väina on rändavate

- 10 -

maismaalindude ja tõenäoliselt ka nahkhiirte arvukus eriti suur, mistõttu ka rändlindudele

avalduva negatiivse mõju oht on eriti suur.

Joonis 14. Rootsis ja Läänemereäärsetes naaberriikides kavandatud või ettepandud energiatootmise piirkondade kaart.

Muud piirkonnad, kus on oht, et lindudele avaldub suur negatiivne mõju, on Ö273, Ö501 ja Ö277

Ölandi ja Gotlandi vahel, Ö282 Skånest lõunas ja Ö509 Gotlandi põhjaosast ida pool. Need kaks

viimast alternatiivset energiapiirkonda asuvad suhteliselt lähedal rannikule ja nendega kaasneb

- 11 -

kokkupõrgete, barjääriefekti ning pesitsevate, talvituvate ja puhkavate lindude väljatõrjumise oht.

Ölandi ja Gotlandi vahelised alad asuvad Läänemerel pesitsevate merelindude tuumikpiirkonnas

ja keskses rändekoridoris, mis hõlmab suurt osa mitmete liikide populatsioonidest, mille

pesitsuspiirkonnad asuvad Loode-Venemaal ja Põhja-Skandinaavias. Paljud neist rändlindudest

puhkavad piki Ölandi ja Gotlandi rannikuid, kus asuvad olulised toitumisalad.

Kavandatavad energiapiirkonnad, mille puhul on oht, et need võivad avaldada keskmise

suurusega negatiivset mõju lindudele, asuvad Skånest ja Blekingest lõunas ning Gotlandist

läänes ja loodes. Skånest lõunas, Ö285-st läänes kuni Ö288-ni idas asuvates vetes asuvatel

aladel lasub oht, et tuuleenergia tootmise valdkond tahab seda laia ala kasutada samal ajal, kui

seda kevadel ja sügisel kasutavad lõuna-põhja suunas miljonid rändlinnud, sealhulgas väikesed

maismaalinnud, röövlinnud ja sookured. Häirimisele tundlike liikide võimet lennata kaarega ümber

kõigi energiapiirkondade on raske hinnata, kuid potentsiaalselt suureks peetakse väljatõrjumise ja

kokkupõrgete ohtu keerulistes tuule- ja valgustingimustes. Samuti ei ole selge, kas selles laias

rändekoridoris võib esineda diferentseeritust, mis võib vähendada kokkupõrkeohtu. Kokkupõrgete

ohtu peaks olema võimalik vähendada tuuleparkide kohandatud käitamisega, kus näiteks turbiinid

peatatakse teatud ilmastikutingimustes või lindude märkamisel.

Rannikuala Ö282 kujutab endast ohtu linnuliikidele, kes elavad või rändavad piki rannikut.

Tuuleparkide arendamine Bornholmist kirdes asuvas alternatiivses energiapiirkonnas Ö269 võib

avaldada negatiivset mõju Läänemerd läbivate laiade rändeteede idaosale, eriti lindude puhul,

kelle sihtkohks on Bornholm. Piirkonna lääneosa on seega problemaatilisem.

Gotlandist ida- ja kirdepool asuvate alternatiivsete energiapiirkondade – Ö213 ja Ö271 ning Ö205

ja Ö279 – piires ei ole linnuväärtused piisavalt kaardistatud. Siiski peetakse tõenäoliseks, et

suure hulga lindude ränne toimub laial rindejoonel läbi nende piirkondade ja avamere tuulepargid

võivad seda negatiivselt mõjutada. Alternatiivsete energiapiirkondade suur kogunemine

Gotlandist loodesse kujutab endast ka suurt kumulatiivse mõju ohtu, kuna need alad hõlmavad

väga suurt ala piki rändekoridori Edela-Soome suunas.

Alternatiivsed energiapiirkonnad Ö255, Ö261 ja Ö273 asuvad kas Natura 2000 alal või selle

vahetus läheduses Hoburgi madalikul ja Midsjö madalikel. Avameremadalikud on ülemaailmselt

olulised mitmete häirimisele tundlike talvituvate merelindude jaoks, kelle hulgas on ohustatud

aulid, aga ka krüüslid, lõunatirgid ja algid. Ükski neist aladest ei paikne madalamal kui 30 meetri

sügavusel ja ei mõjuta seega otseselt merepõhja toitumisaladel toituvate linnuliikide peamisi

toitumisalasid. Siiski on oht, et häirimise suhtes tundlikud liigid võivad saada väljatõrjutud, eriti kui

arendatakse välja kõik või mitu kavandatud ja alternatiivset energiatootmisala, mistõttu mõju

hinnatakse keskmiseks. Arvestades liikide kaitsevajadust, hinnatakse, et enne tuuleparkide

rajamist kõnealustele aladele, on vajalikud täiendavad uuringud.

Joonistel 15 ja 16 on näidatud värvikoodide abil kavandatavate energiatootmisalade hinnangulise

mõju ulatus ränd- ja talvituvatele lindudele Läänemere mereala ruumilise planeerimise piirkonnas.

- 12 -

Joonis 15. Negatiivse mõju oht Läänemere rändlindudele. Tume värv tähistab suurt mõju ja hele värv tähistab vähest mõju.

- 13 -

Joonis 16. Läänemerre kavandatavate energiatootmise piirkondade võimalik negatiivne mõju lindude talvituspiirkondadele.

Tume värv tähistab suurt mõju ja hele värv tähistab vähest mõju.

3.1.1.2. Mereimetajad

Läänemeres on hallhülgeid ja randalhülgeid ning Belti väina ja Läänemere pringleid. Hall- ja

randalhüljeste populatsioonid on Rootsi Põllumajandusülikooli viimase punase nimekirja kohaselt

elujõulised (Artdatabanken – Rootsi liigiandmebaas).

Randalhüljes

Kalmari väinas elab ka väike isoleeritud randalhülgepopulatsioon, mis on kantud punasesse

nimestikku ohualtite liikide kategooriasse. Vastavalt avaldatud uuringutele (Stanley et al., 1996;

- 14 -

Goodman, 1998) on Kalmari väina populatsioon Euroopa randalhüljeste seas geneetiliselt kõige

erinevam. See populatsioon on tõenäoliselt olnud teistest randalhülgepopulatsioonidest

isoleeritud vähemalt 6000 aastat. Kalmari väina randalhülgepopulatsiooni võivad mõjutada

alternatiivsed energiapiirkonnad Ölandist lõuna pool Ö269 ning Ölandi ja Gotlandi vahel Ö273,

kuid nende võimalikku mõju peetakse väikeseks.

Ettepandud energiapiirkond Ö298 Sundis võib mõjutada randalhüljeste populatsiooni, kuid ka siin

peetakse mõju väikeseks.

Hallhüljes

Hallhüljes on Läänemeres tavaline. Teda võib häirida ja hirmutada veealune müra, kuid ta ei ole

müra suhtes nii tundlik kui pringel. Ehitusetapis müra leviku vähendamiseks kasutusele võetavad

meetmed aitavad samuti vähendada negatiivset mõju hallhüljestele.

Pringel

Läänemere pringel on liigitatud kriitiliselt ohustatud liigiks, samas kui Belti väina pringel on

liigitatud elujõuliseks (Artdatabanken – Liikide andmebaas).

SAMBAH-projekti tulemuste kohaselt kogunevad Läänemere populatsiooni kuuluvad pringlid

suvekuudel Läänemere keskosa madalikele (Hoburgi madalik, Põhja-Midsjö madalik ja Lõuna-

Midsjö madalik) ja nende vahelisele alale. Suvekuudel on pringel kõige tundlikum häirimise

suhtes, sest ta poegib juunis-juulis ja paaritub augustis. Pringel imetab oma poega kuni kümme

kuud ja vähemalt esimese kuue kuu jooksul pärast sündi on poeg nii sõltuv emast, et igasugune

eraldamine võib olla otsustava tähtsusega. Seetõttu on see piirkond väga oluline kriitiliselt

ohustatud Läänemere pringlite populatsiooni jaoks.

Alternatiivsed energiaalad Ö255, Ö256, Ö261, Ö269, Ö273 Põhja- või Lõuna-Midsjö madalikul ja

Hoburgi madalikul või nende läheduses võivad ehitusperioodil avaldada olulist negatiivset mõju

Läänemere pringlile. Kaasaegsed mürasummutusmeetmed, nagu topeltmullikardinad, võivad

aidata vähendada negatiivse mõju ohtu pringlile. Arvesse tuleb võtta ka aastaaega.

Kavandatud energiapiirkonna Ö266 ja alternatiivse piirkonna Ö277 potentsiaalne mõju

Läänemere pringlile on hinnanguliselt keskmise suurusega.

Alternatiivsed energiapiirkonnad Ö213, Ö271 ja Ö509 Gotlandist ida pool on hinnanguliselt

piiratud negatiivse mõjuga pringlitele juhul, kui ehitusfaasis rakendatakse

mürasummutusmeetmeid. Sama kehtib ka ettepandud energiapiirkondade Ö272 ja Ö276 kohta

Gotlandist loodes. Alternatiivsete energiapiirkondade Ö216, Ö218, Ö219, Ö205 ja Ö279 puhul

leitakse, et nende ehitamise ajal negatiivse mõju oht Läänemere pringlile on väike. Skåne

ümbruse energiapiirkondade Ö282, Ö285, Ö286, Ö288 ja Ö298 puhul on tõenäoline, et neil on

keskmine negatiivne mõju Belti väina ja/või Läänemere pringlile, kuid seda riski on võimalik

vähendada mürasummutusmeetmete, näiteks topeltmullikardinate või samaväärsete meetmete

abil.

Olemasolevad andmed mõju kohta tegevusfaasis on piiratud ja negatiivset mõju ei ole võimalik

välistada isegi siis, kui selle tõenäosust peetakse väheseks.

- 15 -

3.1.1.3. Kalad ja kudemisalad

Praeguses Läänemere mereala ruumilise planeerimise ettepanekus on peamiselt suunised liiva

kaevandamise ja energiatootmise kohta see, millega loetakse kaasnevat ohtu kaladele. Liiva

kaevandamise osas on käesolevad mereala ruumilise planeerimise ettepaneku suunised samad

mis vastuvõetud mereala ruumilise planeerimise suunised, mistõttu kohaldatakse vastava

keskkonnamõju hindamise järeldusi. (Rootsi Mere- ja veeamet, 2019a).

Utklippanil toimuva liiva kaevandamise käigus on oodata hägususe suurenemist. Mõju on

hinnanguliselt lühiajaline, kuna sete koosneb peamiselt jämedateralisest liivast ja kruusast

(Rootsi geoloogilised uuringud, 2017). Kuigi piirkond asub väljaspool tursa kudemisala, võivad

tursa vastsed sinna triivida (Rootsi Põllumajandusülikooli veeressursside osakond, 2018).

Tursavastsed on suuremate kontsentratsioonide puhul tundlikud hõljuvate setete suhtes, mistõttu

tuleks kaevandamistegevus tursavastsete vees esinemise ajal peatada. Samuti on piirkond osa

tursa olulisest kasvupiirkonnast ja põhja kasutavad tõenäoliselt lestakalad. Lähtudes

ebakindlusest tegevuse kavandamise ja selle konkreetse mõju suhtes kaladele ja kalade

elupaikadele ning võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, peetakse Utklippanis kavandatava liiva

kaevandamise mõju kaladele mõõdukalt negatiivseks. Mõju peetakse peamiselt kohalikuks ja

lühiajaliselt pöörduvaks, võttes arvesse tegevuse geograafilist ulatust seoses mereala ruumilise

planeerimise piirkonnaga ja mõjutatud liikide alternatiivsete kudemisaladega. Konkreetseid

mõjusid kaladele ja eelkõige kalade kudemisele tuleks loataotluse hindamisel üksikasjalikumalt

uurida.

Kavandatud liiva kaevandamine Sandhammari madalikul, Ystadist lõuna pool, ei avalda kaladele

siiski hinnanguliselt erilist mõju. Varasemate hinnangute kohaselt ei sisalda see ala ühtegi eriti

väärtuslikku elupaigatüüpi, kuid seda peetakse lestaliste toitumisalaks (Rootsi geoloogilised

uuringud, 2017). Piirkonda iseloomustab suur setete liikuvus ja liiva kaevandamist kompenseerib

eeldatavasti liiva kogunemine madaliku ülemisest osast. Suur substraadi dünaamilisus ja

põhjafauna suur ajaline varieeruvus muudavad kaevandamistegevuse konkreetse mõju

bioloogilisele mitmekesisusele raskesti hinnatavaks.

Seoses kavandatava liiva kaevandamisega Falsterbost edelas asuvas Sandflyttanis on oodata

suuri kohalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Mõjutatavate kalaliikide, näiteks tursa ja lesta

tundlike elupaikade häirimist tuleks minimeerida, vältides nende liikide jaoks tundlike

elustaadiumidega ajavahemikke ja jaotades liiva kaevandamist nii, et ei tekiks hapnikupuuduse

ohtu (Rootsi Põllumajandusülikooli veeressursside osakond, 2018). Võttes arvesse lähipiirkonna

kõrgeid loodusväärtusi, leitakse, et liiva kaevandamisel on mõõdukas kuni suur negatiivne mõju

kaladele, kuid konkreetseid mõjusid tuleb uurida Natura 2000 hindamise raames. Leitakse, et liiva

kaevandamise ajal esineb kohalikul tasandil hägususe suurenemist, kuid see ei ole eeldatavasti

pikaajaline, arvestades setete terasuurust, mistõttu mõju loetakse kohalikuks ja väikeseks kogu

mereala ruumilise planeerimise piirkonna suhtes.

Mis puudutab merealade ruumilise planeerimise suuniseid energiatootmise osas, siis see võib

avaldada negatiivset mõju kalade kudemisaladele. Vaatamata olemasolevatele teadmislünkadele

ei peeta avamere tuuleparkide rajamist ohuks kalaliikidele või kalapopulatsioonidele juhul, kui

võetakse tarvitusele piisavad kohalikult kohandatud ettevaatusabinõud (Öhman, 2023; Hogan et

al., 2023; vt punkt 2.1.1.4). Läänemere mereala ruumilise planeerimise piirkonnas langevad

mitmed ettepandud ja alternatiivsed energiapiirkonnad kokku tursa ja heeringa/räime

- 16 -

teadaolevate kudemisaladega. Nende kudemisalade ulatus ei ole alati üksikasjalikult teada ja

enne tulevaste tuuleparkide rajamist oleks vajalik sooritada üksikasjalikumaid uuringuid.

Negatiivse mõju oht kalade kudemisele on olemas kogu Sundis, kus asub kavandatud

energiapiirkond Ö298. Skånest ja Blekingest lõuna pool asuvad veed on teadaolevalt tursa

kudemis- ja kasvualad, mistõttu alternatiivsete energiapiirkondade Ö286, Ö288, Ö256 ja Ö269

tuuleenergia tootmise arendamisel tuleb arvestada selle liigi jaoks olulisi sigimisperioode.

Arvatakse, et lesta suur kudemisala langeb kokku tursa kudemisalaga Blekingest lõuna pool,

mistõttu tuleks arvesse võtta ka võimalikku mõju sellele liigile. Kavandatud energiapiirkond Ö266

asub Gotlandist kagus asuva tursa kudemisala vahetus läheduses ning tulevase tuulepargi

rajamisel tuleb uurida võimalikke mõjusid ja kohandamisvajadusi. Heeringa/räime kudemisala

asub ka Hoburgi madalikul ja Midsjö madalikel, mistõttu tuleb kaaluda tuulepargi rajamise

võimalikku mõju alternatiivsele energiapiirkonnale Ö255. Joonisel 17 ja joonisel 18 on esitatud

heeringa/räime ja tursa modelleeritud kudemisalad Läänemeres.

- 17 -

Joonis 17. Heeringa/räime kudemisalad Läänemeres. Kudemisalad on tähistatud rohelise värviga. (Allikas: Rootsi Põllumajandusülikooli veeressursside osakond).

- 18 -

Joonis 18. Tursa kudemisalad Läänemeres. Kudemisalad on tähistatud rohelise värviga. (Allikas: Rootsi Põllumajandusülikooli veeressursside osakond).

Sarnaselt Botnia lahe mereala ruumilise planeerimise piirkonnale võib kavandatavates

energiapiirkondades avamere tuuleparkide rajamise tulemusel väheneda kalapüük. Selline

vähenemine võib kahandada püügisurvet kalavarudele ja soodustada nende taastumist. Samas

ei ole teada, kuidas tuuleparkide rajamine mõjutab kalavarusid, mistõttu ei ole võimalik hinnata,

kui suur selline positiivne mõju olla võiks. Vastavalt kinnitatud mereala ruumilise planeerimise

- 19 -

keskkonnamõju hindamisele võib kalapüügi korraldamise mõningane kohandamine piirkondades,

kus mereala ruumiline planeerimine on sätestanud, et erilist tähelepanu pöörataks suurtele

loodusväärtustele, avaldada väikest positiivset mõju kalavarudele (Rootsi Mere- ja veeamet,

2019a). Kohandused tähendavad näiteks vähenenud kaaspüüki või kahanenud mõju

merepõhjale põhjatraalimise puhul. Siiski on praeguses etapis võimatu ennustada, kas ja kuidas

selliseid regulatsioone võiks kehtestada, ja seega on ka võimatu ennustada võimalikku positiivset

mõju kaladele.

Mõju kliimale

Kliimaga seotud mõjusid hinnatakse Läänemere mereala ruumilise planeerimise puhul

positiivseks panuseks, seoses suunistega avamere tuuleparkide energiapiirkondadele.

Tuuleenergia kui taastuv energiaallikas ei põhjusta tegevuse ajal kasvuhoonegaaside

heitkoguseid ja tagab elutsükli perspektiivis madala süsinikdioksiidi heite (Rootsi energiaamet,

2023a). Fossiilivabade energiaalade aastatootmine Läänemere planeeringualal on hinnanguliselt

32,7 TWh. Kui kaasata ka alternatiivsed energiapiirkonnad, on potentsiaal hinnanguliselt kokku

184,2 TWh (vt punkt 3.2.1.2). Kliimamõju tegelik ulatus sõltub siiski ka sellest, kas ja milliseid

energiaallikaid asendatakse või millised moodustavad alternatiivse energiabaasi, olgu need siis

fossiilsed või mitte.

Energiapiirkondadega mereala ruumilise planeerimise ettepanek võib mõjutada muid

kasutusvaldkondi, millel võib olla mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste osas, näiteks võimalikud

muutused mereliikluse ja kutselise kalapüügi mereteedes. Kokkuvõttes leitakse, et kava aitab

kaasa riiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisele, üleminekule fossiilivabale

energiasektorile ning üleminekule fossiilivabale tööstus- ja transpordisektorile (Rootsi

energiaamet, 2023b).

Ettepanekute mõju, mis puudutavad eritähelepanu all olevaid, olulise

loodusväärtusega alasid

Ettepanek sisaldab mitmeid täiendavaid piirkondi, kus on pööratud eritähelepanu Läänemere

olulise loodusväärtusega aladele (väikesed n-alad). Alternatiivsed energiapiirkonnad (Ö282,

Ö286 ja Ö288) Skånest lõuna pool on kavandatud aladeks, kus osutatakse kõrgendatud

tähelepanu eriti olulistele loodusväärtustele, et pöörata erilist tähelepanu rändlindudele ja toetada

Saksamaa mereala ruumilises planeerimises märgitud Rügeni–Skåne rändlindude marsruuti.

Üldkasutatavad, mereliikluse ja kutselise kalapüügi piirkonnad (Ö258 ja Ö259) ning Hanö lahe ja

Midsjö madalike vaheline alternatiivne energiapiirkond (Ö256) on kavandatud eelkõige

Läänemere pringlite populatsiooni suhtes olulise loodusväärtusega, eritähelepanu all olevateks

aladeks.

Lõuna-Midsjö madalik (Ö248) on vastuvõetud mereala ruumilise planeerimise kavas kõrge

loodusväärtusega, eritähelepanu all olev piirkond, kuid see on kavandatud ka linnudirektiivi alusel

Natura 2000 alaks merelindude, aulide ja krüüslite jaoks. Mitmed Gotlandi ümbruse alad on

lisatud ettepanekutesse uute Natura 2000 alade loomiseks linnudirektiivi alusel. Gotlandist lääne

pool kehtib see Stora Karlsö saare ümbruse Ö291 ja Ö500 alade kohta. Gotlandist idasuunas

kehtib see aladele Ö500 ja Ö296 idarannikul.

- 20 -

Ettepanekud uuteks eritähelepanu all olevateks aladeks, mis on lindude jaoks olulise

loodusväärtusega, on alternatiivne energiapiirkond Ö277 ja üldkasutatav piirkond Ö291 ning

meretee Karlsö saartest põhja ja lääne pool. Gotska Sandönist loodes on üht kaitsekasutusega

piirkonda (Ö505) ja üht üldkasutatavat piirkonda (Ö506) täiendatud nõnda, et need on nüüd

olulise loodusväärtusega, eritähelepanu all olevad alad, mille puhul keskendutakse lindudele,

ning Musköst ida pool on üldkasutatav ala (Ö507), mille suhtes on ettepanek muuta see olulise

loodusväärtusega, eritähelepanu all olevaks alaks.

Eritähelepanu pööramist olulistele loodusväärtustele uute, väikese n-tähega alade puhul

Läänemeres peetakse asjakohaseks avamere tuuleparkide loomisel, aga ka suunisena muude

kasutusalade, näiteks kaubandusliku kalapüügi ja mereliikluse puhul. Praktikas võib see aidata

kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamise parematele tingimustele ja rohetaristule kui

arenenud ökosüsteemiteenuste alusele. Joonisel 19 on näidatud Läänemere mereala ruumilise

planeerimise piirkonna looduskasutusega alad, kus pööratakse eritähelepanu olulistele

loodusväärtustele.

- 21 -

Joonis 19. Looduskasutusega alad (N) ja kinnitatud või kavandatavad uued olulise loodusväärtusega alad (n) Läänemeres.

- 22 -

3.2. Majanduslike mõjude hindamine

Mõju majandussektorite tingimustele

3.2.1.1. Kutseline kalapüük

Väidetakse, et avamere tuuleparkide kavandatav arendamine mõjutab negatiivselt Läänemere

kutselist kalapüüki. Kõik 23 energiapiirkonda, mis on esitatud merealade ruumilise planeerimise

ettepanekus, võivad mõjutada kalapüüki ja tasuvust. Nendest 23-st piirkonnast 17 on nn

alternatiivsed energiapiirkonnad.

Tuuleparkide rajamisest kavandatud energiapiirkondadesse Läänemeres on tingitud Rootsi

kaubandusliku kalapüügi lossimisväärtuse kadu hinnanguliselt suuruses veidi alla 8 miljoni Rootsi

krooni aastas. See arv vastab ligikaudu 1,24 protsendile Rootsi kaubandusliku kalapüügi

aastasest lossimise koguväärtusest Rootsi vetes, nagu on näidatud tabelis 3. Hinnanguline kahju

17 alternatiivses energiapiirkonnas moodustab umbes 85% lossimisväärtuse kahanemisest.

Suurimad potentsiaalsed kaod on mõõdetud energiapiirkondades Ö205, Ö219 ja Ö266, mis

kokku moodustavad peaaegu 4,3 miljoni Rootsi krooni väärtuses hinnangulist kadu pelaagiliste

liikide pinnatraalipüügi puhul. See summa vastab umbes 1,5 protsendile Rootsi vetes toimuva

pelaagiliste liikide pinnatraalipüügi aastasest lossimisväärtusest. Pelaagiliste liikide

põhjatraalipüügi hinnanguline kadu on maksimaalselt umbes 3 600 Rootsi krooni piirkonna kohta,

kokku kaheksas piirkonnas, ja seega peetakse mõju tühiseks. Põhjatraalipüügi kadu tursa ja

muude põhjas elavate liikide puhul on hinnanguliselt veidi üle 685 tuhande Rootsi krooni aastas,

millest peaaegu pool puudutab Skånest lõuna asuvas alternatiivses energiapiirkonnas Ö286-s

toimuvat kalapüüki. Siiski on see kalapüük alates 2019. aastast pärast aastatepikkust kalavarude

halvenemist tugevalt piiratud, mis on viimastel aastatel viinud oluliselt madalamate

lossimisväärtusteni.

Kava alternatiiv 1: kavandatavad

energiapiirkonnad

Kava alternatiiv 2:

kavandatavad ja alternatiivsed

energiapiirkonnad

Aastane lossimisväärtuse

kadu (SEK) 1 195 431 7 983 940

Osakaal aastasest

lossimisväärtusest

(protsentides)

0,19 1,24

Tabel 3. Kaubandusliku kalapüügi hinnangulise lossimisväärtuse kadu seoses kavandatava energiatootmisega Läänemeres.

Nagu teistes avamerepiirkondades, toimub Läänemeres Rootsi vetes lisaks Rootsi kalapüügile ka

ulatuslik välismaine kalapüük. Seepärast peetakse kogu potentsiaalset kadu kõigis

püügipiirkondades kokku oluliselt suuremaks, kui toodud tabelis 3, eeldusel, et välismaised

laevastikud kalastavad samades piirkondades kui Rootsi omad.

- 23 -

Joonisel 20 on värvikoodide abil näidatud kavandatavate energiatootmispiirkondade hinnangulise

mõju suurus Rootsi Läänemere kalapüügi lossimisväärtusele. Lisas A on esitatud kaardid

hinnangulise lossimisväärtuse ja lossimisväärtuse kao kohta kavandatud ja alternatiivsetes

energiapiirkondade mereala ruumilise planeerimise piirkondades.

Joonis 20. Kavandatavate energiatootmise piirkondade hinnanguline mõju Rootsi Läänemere kalapüügi lossimisväärtusele. Tumedad värvid näitavad suurt mõju ja heledad värvid vähest mõju.

3.2.1.2. Mereliiklus

Leitakse, et mereliiklus ja tuuleparkide energiapiirkonnad võivad koos eksisteerida juhul, kui on

tagatud õiged tingimused ja kui järgitakse mereliikluse ohutust. See tähendab muu hulgas, et

- 24 -

tähelepanu tuleb pöörata ohutuskaugustele selleks, et oleks võimalik järgida mereliikluse ohutust

ning riiklikke ja rahvusvahelisi mereliikluse eeskirju.

Läänemere mereala ruumilise planeerimise ettepanekus on kavandatud kuus energiapiirkonda ja

veel 17 alternatiivset energiapiirkonda. Tähelepanu ohutuskaugustele on mereala ruumilise

planeerimise ettepanekutes eri energiapiirkondade puhul erinev. Kõigist 23 energiapiirkonnast on

neljal kavandatud energiapiirkonnal ja kümnel alternatiivsel energiapiirkonnal hinnanguliselt

keskmine või suur mõju mereliiklusele. Läänemere põhjaosas ja Ahvenanraumas on kolm

energiapiirkonda (Ö205, Ö219, Ö279), mille potentsiaalne mõju hinnatakse keskmiseks ja

suureks, võttes arvesse ohutuskaugusi majandusvööndis ja naaberriikidesse. Läänemere

edelaosas ja Sundis on alternatiivsed energiapiirkonnad (peamiselt Ö286, Ö288), millel on

potentsiaalselt suur mõju mereliikluse tingimustele. Kooseksisteerimiseks tuleb loamenetlusse

lisada kohaspetsiifilised ohutuskaugused. See kehtib ka energiapiirkonna Ö298 kohta, mis asub

laevatee kõrval, kus toimub ulatuslik, nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline mereliiklus.

Planeeritud piirkonnas paiknevad ka Hoburgi madaliku, Midsjö madalike ja Salvo madaliku

mereliikluse uurimisalad. Uurimisalternatiiv on kirjeldatud vastuvõetud mereala ruumilise

planeerimise kavas koos keskkonnamõju hindamise ja jätkusuutlikkuse hindamisega (Rootsi

Mere- ja veeamet, 2019a; 2019b) ning see hõlmab mereliikluse ümbersuunamist eemale

tundlikest looduspiirkondadest, et kaitsta linde ja mereimetajaid. Muudetud pikendatud vahemaa

toob kaasa kütusekulu suurenemise ning õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste

suurenemise. Pikaajaline mõju sõltub mereliikluse kütuste arengust.

Joonis 22 näitab värvikoodi abil võimalikku negatiivset mõju, mida energiapiirkonnad võivad

avaldada mereliiklusele Läänemere mereala ruumilise planeerimise piirkonnas.

- 25 -

Joonis 22. Võimalik negatiivne mõju mereliiklusele kavandatud Läänemere mereala ruumilise planeerimise energiapiirkondades. Tume värv näitab suurt mõju ja hele värv näitab vähest mõju.

- 26 -

3.3. Kokkuvõtlik hinnang Läänemeri

Käesolevas peatükis esitatakse kokkuvõte mõjudest, mida kavandatav muudetud mereala

ruumilise planeerimise kava Läänemere jaoks kaasa võib tuua. Kokkuvõtte lähtepunktiks on

mereala ruumilise planeerimise ettepaneku suunised erinevate kasutusalade kohta.

Mereala ruumiline planeerimine annab suunised liiva kaevandamise kohta Utklippanis,

Sandhammaris ja Sandflyttanis. Kõigis kolmes kohas peetakse võimalikuks, et liiva

kaevandamine võib avaldada lokaalselt suurt mõju põhjakeskkonnale ja osaliselt ka vee

kvaliteedile. Mõju on siiski geograafiliselt ja ajaliselt piiratud ning seega marginaalne kogu

mereala ruumilise planeerimise piirkonna suhtes. Kõik tulevased kaevandamistegevused tuleks

kohandada vastavalt tursa ja lesta kudemis- ja kasvuperioodidele nendes piirkondades.

Kaevandamistegevus ning transport rannikule ja rannikult võib põhjustada suuremaid

õhusaasteainete heitkoguseid ja seega õhukvaliteedi väikest halvenemist kohalikul tasandil.

Hoburgi madaliku ja Midsjö madalike laevatee muutmine vastavalt mereala ruumilise

planeerimise ettepaneku suunistele, mis puudutab mereliikluse uurimisala, on hinnanguliselt

soodus merekeskkonnale, kuna see vähendab mürareostust ja saasteainete heidet. See võimalik

positiivne mõju on eriti oluline avamere madalike piirkonnas elavatele lindudele ja

mereimetajatele, nagu näiteks aulile ja Läänemere pringlile. Meretee muutus toob kaasa ka

suurema kütusekuluga kaasnevad õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkogused.

Pikaajaline mõju sõltub ka mereliikluses kasutatavate kütuste arengust.

Energiatootmise suuniste kohaselt on avamere tuuleparkide rajamisel negatiivse mõju oht

rändlindudele ning pesitsevatele, peatuvatele ja talvituvatele lindudele. Risk on suurim mitmes

alternatiivses piirkonnas, mis asuvad kitsaste merepääsude, nn pudelikaelte keskel, või laias

rändekoridoris, mis läbib osa Läänemere lõuna- ja keskosa. Rannikule lähemal ja

avameremadalike ääres asuvad energiapiirkonnad kujutavad endast samuti ohtu pesitsevatele,

peatuvatele ja talvituvatele lindudele. Tuleb uurida võimalikku barjääriefekti, eriti samaaegselt

mitmes piirkonnas ehitamise korral. Kavandatud laiendatud alad, kus pööratakse eritähelepanu

olulistele loodusväärtustele, keskendudes merelindudele, võivad pakkuda teatavat kaitset

ettevaatusabinõude nõuete näol tuuleparkide loataotluse protsessis nendel aladel. Mitmed neist

n-aladest näevad ette rändlindude suuremat kaitset rändekoridoris.

Tuuleparkide rajamisega kaasnevad muutused merepõhjas, kuid selle mõju peetakse tühiseks,

arvestades merepõhja pindala suurust, mida see võib mõjutada. Mõnes piirkonnas võib mõju olla

positiivne, kuna kõva põhjasubstraat suureneb, mis võib mõjuda soodsalt teatud

mereloomaliikidele. Siiski võib tekkida oht, et kaitstavad elupaigatüübid saavad kahjustada,

mistõttu tuleb alati uurida kohalikke tingimusi ja mõjusid.

Hinnanguliselt võib ette tulla mereimetajate häirimist, peamiselt seoses avamere tuuleparkide

ehitamisega. Eriti suur on oht Läänemere kagu- ja keskosas asuva Läänemere pringli levila

piires, arvestades selle populatsiooni akuutselt ohustatud seisundit. Negatiivset mõju peaks

olema võimalik minimeerida vastuvõetava tasemeni mürasummutusmeetmete abil ja vältides

häirimist tundlikel pesitsusperioodidel. Rannikule lähemal tuleb sarnaselt kaaluda võimalikku

mõju randalhüljestele ja hallhüljestele. Pikaajalisi mõjusid tegevusetapis ei ole piisavalt uuritud.

Seoses avamere tuuleparkide ehitamise või demonteerimisega leitakse, et setete laialilaotamine

avaldab negatiivset mõju kalade kudemisele. Seda riski peaks siiski olema võimalik vähendada

- 27 -

vastuvõetava tasemeni, kohandades ehitus- ja demontaažiaegu muu hulgas tursa, lesta ja

heeringa kudemisperioodiga. Kalavarud võivad potentsiaalselt saada kasu vähenenud

püügisurvest energiatootmise piirkondades, kuid kas see avaldab positiivset mõju, ei ole hetkel

võimalik kindlaks teha. Suurenenud mereliiklus seoses tuuleparkide ehitamise, hoolduse ning

demonteerimisega võib põhjustada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside suurenenud

heitkoguseid; mõju suurust ei ole võimalik hinnata. Samal ajal on energiatootmise suunistel

positiivne mõju kliimale, kuna need võimaldavad suurendada fossiilivaba elektrienergia tootmist.

Eelkõige alternatiivsetel energiasektoritel on selles osas suur potentsiaal.

Tuuleenergia tootmine võib samuti mõjutada Läänemere mereala muid kasutusalasid. Üle poolte

energiapiirkondadest võivad negatiivselt mõjutada meresõiduohutust, puudutades ohutuskaugusi

laevateedest, millest mitmed on rahvusvahelise tähtsusega. Vähenenud ohutuskaugused

kujutavad endast navigatsiooniriski, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed keskkonnale ja

inimeste tervisele. Edasises planeerimises tuleks järjekindlalt näitlikustada ohutuskaugusi ja

tegelikku, tuuleparkide jaoks kasutatavat ala energiapiirkondades.

Kaubandusliku kalapüügi kaod on kogu riigi lossimisväärtuse suhtes väikesed ja mõjutavad

peamiselt Läänemere keskosas asuvat pelaagiliste liikide pinnatraalpüüki. Kõige suuremad on

hinnangulised kaod alternatiivsetes energiapiirkondades, mis on osaliselt seletatav sellega, et

need on arvukamad ja keskmiselt suuremad. Isegi kui lossimisväärtuse kogukadu ei ületa umbes

1,24%, võivad tagajärjed kohalikus ja piirkondlikus perspektiivis olla märkimisväärsed.

Tõenäoliseks peetakse avamere tuuleparkide visuaalse efekti negatiivset mõju

kultuurikeskkonnale, välielule ja rekreatsioonikeskkonnale. Mitmed energiapiirkonnad on

kavandatud suhteliselt lähedal rannikule, mõnel juhul eriti väärtusliku kultuuri-, välielu- või

rekreatsioonikeskkonna läheduses. Suurt mõju eeldatakse peamiselt Gotlandi ja Ölandi aladel

ning Skånest lõunas, kus mitme energiapiirkonna rajamise kumulatiivse mõju oht on suur. Mõju ja

kohandamise vajadust kooseksisteerimise soodustamiseks tuleb hinnata piirkondlikust ja

kohalikust perspektiivist. Tuleb täiendada faktilist alusmaterjali tuuleenergia mõju kohta

kultuurikeskkonnale, välielule ja rekreatsioonikeskkonnale, näiteks seoses selle tähtsusega

piirkondlikule arengule ja võimalike majanduslike tagajärgedega näiteks turismitööstusele.

Kavandatud muudetud mereala ruumilises planeeringus on palju uusi piirkonde, kus pööratakse

eritähelepanu olulistele loodusväärtustele. Peamine eesmärk on suurendada tähelepanu

rändlindudele rändekoridorides, aga ka Läänemere pringlitele Hanö lahe ja Midsjö madalike

vahelistel aladel. Nende loodusväärtustega peaks arvestatama kõigi inimtegevuste planeerimisel

ja reguleerimisel, mis hinnanguliselt aitab kaasa Läänemere jätkusuutlikumale kasutamisele.

Mereala ruumilise planeerimise ettepaneku suunised muude kasutusalade kohta ei too kaasa

mingeid muudatusi võrreldes sellega, kuidas ja kus vastavaid tegevusi praegu teostatakse, ning

seetõttu ei arvata, et need tooks kaasa mingeid erilisi keskkonnamõjusid.

Enamikku keskkonnamõjudest peetakse piiriülesteks ja need mõjutavad kõiki Läänemere riike.

Linnu-, kala- ja imetajaliigid, mida mereala ruumilise planeerimise kasutusalad mõjutada võivad,

liiguvad paljudel juhtudel suures osas Läänemeres. Rootsi vete kaudu kulgevaid rändlindude

rännukoridore kasutavad populatsioonid, mis ulatuvad Skandinaaviast kaugemale ja on seega

ülemaailmse tähtsusega. Mis puudutab mõju mereliiklusele ja kalapüügile, siis välisriikide laevad

ja kalurid on mõjutatud vähemalt sama suurel määral kui Rootsi laevad ja kalurid. Tuuleparkide

visuaalne mõju kultuurikeskkonnale, välielule ja rekreatsioonikeskkonnale Sundi piirkonnas ja

- 28 -

Bornholmi lähedal võib mõjutada Taani väärtusi, mida tuleks arvesse võtta igasuguse tulevase

ekspluatatsiooni puhul. Samal ajal võivad ka teised riigid saada kasu tuuleenergia võimalikest

positiivsetest mõjudest fossiilivaba elektrienergia tootmise suurenemise näol.

Kava alternatiiv 2, mis koosneb nii kavandatud kui ka alternatiivsetest energiapiirkondadest, toob

Läänemere mereala ruumilise planeerimise piirkonnas kaasa oluliselt suurema mõju kui kava

alternatiiv 1, mis sisaldab ainult kavandatud energiapiirkondi. See on suures osas seletatav

sellega, et alternatiivsed energiapiirkonnad on arvukamad ja keskmiselt suuremad kui

kavandatud energiapiirkonnad. Viimased võimaldavad aga vaid viiendiku elektritootmisest

alternatiivsetes energiapiirkondades, mis raskendab Rootsi kliima- ja energiapoliitiliste

eesmärkide täitmist. Edasises planeerimises tuleks arvestada kumulatiivsete mõjude ohtu, eriti

piirkondades, kus on palju energiapiirkondi ja kus on kõrgeid piirkondliku või ülemaailmse

tähtsusega loodusväärtusi.

Väljavõte Botnia lahe, Läänemere ning Skagerraki,

Kattegati ja Sundi merealade ruumilise planeerimise

ettepaneku mõjuhindamisest

Espoo konsultatsioonidokument (asja nr 03746-2022)

Töötame elavate merede ja vete heaks

Rootsi Mere- ja veeamet (HaV) on riiklik keskkonna haldusasutus. Töötame valitsuse tellimusel

järvede, vooluveekogude, merede ja kalavarude kaitse, taastamise ja säästva kasutamise nimel.

2023-09-14

Väljavõte Botnia lahe, Läänemere ning

Skagerraki, Kattegati ja Sundi muudetud

mereala ruumilise planeerimise ettepanekust

Espoo konsultatsioonidokument (asja nr. 03746-2022) Väljavõte

muudetud mereala ruumilise planeerimise ettepanekust: Peatükid 2 ja 4

- 2 -

Väljavõte mereala ruumilise planeerimise kavadest

rahvusvaheliseks konsultatsiooniks

Rootsi Mere- ja veeamet konsulteerib ettepaneku üle, mis käsitleb Botnia lahe, Läänemere,

Skagerraki, Kattegati ja Sundi muudetud mereala ruumilise planeerimise kavasid, koos sellega

seotud mõju hindamisega.

Käesolev dokument kujutab endast väljavõtet muudetud merealade, kaasa arvatud Läänemere

ruumilise planeerimise kavade ettepanekust. Sellega seotud mõjuhinnangu kokkuvõte on eraldi

dokument. Lühiversioon sisaldab peatükke 2 ja 4 dokumendist Botnia lahe, Läänemere ning

Skagerraki, Kattegati ja Sundi muudetud mereala ruumilise planeeringu ettepanek –

konsultatsiooniversioon. Dokumendis on esitatud ettepanekud mere kõige sobivamate

kasutusalade kohta, kuidas käsitleda omavahel kokkusobimatuid otstarbeid ning kuidas me

käsitleme riiklikke ja avalikke huve.

Täielikud dokumendid on kättesaadavad rootsi ja inglise keeles aadressil www.havochvatten.se

ja havochvatten.se/en

Uusi energiatootmise piirkondi puudutav valitsuse tellimus

Rootsi Mere- ja veeamet on koostanud konsultatsiooniettepaneku valitsuselt saadud tellimuse

raames, mis käsitleb uusi või muudetud energiatootmise piirkondi muudetud mereala ruumilises

planeeringus. Tellimuse eesmärk on võimaldada täiendavalt 90 teravatt-tunni elektri tootmist

merel lisaks praegustele mereala ruumilistele planeeringutele (M2022/00276). Üldine eesmärk on

seega 120 teravatt-tundi. Energiatootmise alla peetakse silmas tuuleparke.

Vastavalt valitsuse tellimusele on ettepaneku põhirõhk avamere tuuleenergial. Avamere

tuuleenergia planeerimise lähtepunktiks on olnud peamiselt uute või muudetud avamere

tuuleparkide piirkondade alusmaterjal, mille on koostanud Rootsi energiaamet ja esitanud Rootsi

valitsusele 2023. aasta märtsis.

Lisaks meie energiatootmise piirkondade ettepanekutele esitleme ka mitmeid alternatiivseid

piirkondi. Need on plaanikaartidel erinevalt tähistatud. Konsultatsiooni käigus tuleks

alternatiivseid piirkondi vaadelda kui võimalikke asendusi või täiendusi kavandatud piirkondadele.

Soovime konsultatsiooni käigus saada kommentaare nii kavandatud piirkondade kui ka

alternatiivsete piirkondade kohta.

- 3 -

Dialoog ja rahvusvahelised konsultatsioonid

Konsultatsioonid naaberriikidega toimuvad novembrist 2023 kuni veebruarini 2024. 2023. aasta

sügisel toimuvad riiklikud konsultatsioonid Rootsi ametiasutuste, maakonnavalitsuste,

omavalitsuste, tööstus- ja huviorganisatsioonide ning muude sidusrühmadega. See on esimene

kahest ametlikust riikliku dialoogi etapist mereala ruumilise planeerimise protsessis.

Lõplik ettepanek mereala ruumilise planeerimise kohta tuleb esitada Rootsi valitsusele 2024.

aasta detsembriks.

- 4 -

Sisu

Sisukord

Väljavõte mereala ruumilise planeerimise kavadest rahvusvaheliseks konsultatsiooniks .............. 2

1. Mereala ruumilise planeerimise üldised suunised ja kaalutlused ............................................. 5

1.1. Visioon ja eesmärgid ................................................................................................................. 5

1.2. Sobivaima kasutuse ja eritähelepanu suunised ..................................................................... 11

1.3. Üldised kaalutlused ................................................................................................................. 16

2. Läänemeri: Suunised ja eritähelepanu ................................................................................... 37

2.1. Läänemere põhjaosa ja Ahvenanrauma ................................................................................. 41

2.2. Läänemere keskosa ................................................................................................................ 48

2.3. Läänemere kaguosa ............................................................................................................... 57

2.4. Läänemere lõunaosa .............................................................................................................. 65

2.5. Läänemere edelaosa ja Sund ................................................................................................. 71

- 5 -

1. Mereala ruumilise planeerimise üldised suunised

ja kaalutlused

1.1. Visioon ja eesmärgid

Visioon – meri 2050

Mereala ruumiline planeerimine on suunatud tulevikku ja peab aitama kujundada sellist tulevikku,

milleni tahame jõuda. Mereala ruumilise planeerimise kavas on eesmärgiks seatud aasta 2040.

Samas nimetatakse aastat 2050 kui visiooniaastat, et stimuleerida arutelu ja mõtteid planeerimise

pikaajalise perspektiivi üle.

Mereala ruumiline planeerimine vaatab tulevikku, aastasse 2050, ja põhineb mere kasutuse

visioonil eeldusel, et planeeringu eesmärgid saavad täidetud. Visioon kujutab endast nägemust

sellest, mida mereala ruumiline planeerimine aitab saavutada.

2050. aastal toimub mere kasutamine konkurentsivõimelise, uuendusliku ja jätkusuutliku

merendussektori kaudu. Merel on hea keskkonnaseisund ja rikkalik bioloogiline

mitmekesisus. Säilitame ja arendame mere loodus- ja kultuurikeskkonda ning kasutame

selle ökosüsteemiteenuseid. Merel on palju elamusväärtusi ja rekreatsioonivõimalusi.

Meri pakub rõõmu ja kasu kõigile. Ettevõtlus ja haldamine teevad koostööd ning

mereplaanid pakuvad terviklikku lähenemist, ettenägelikkust ja prognoositavust. Aastal

2050 elame Läänemere ja Põhjamere piirkonnas rahus ja vabaduses. Kliimamuutus on

aeglustunud ja me oleme kohanenud muutuvate tingimustega.

Planeerimise eesmärgid

Mereala ruumilises planeerimises integreeritakse tööstuspoliitilised eesmärgid, sotsiaalsed

eesmärgid ja keskkonnaeesmärgid. Mereala ruumilise planeerimise protsessi rakendamist

toetavad kümme planeerimise eesmärki. Planeerimise eesmärgid põhinevad ühiskondlikel

eesmärkidel, õigusaktidel, riiklikel strateegiatel ja muudel asjakohastel alusmaterjalidel (joonis

2.1-1). Siia on kaasatud nii ülemaailmsed kui riiklikud eesmärgid ja strateegiad, sealhulgas ÜRO

ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja ELi strateegiad, mis puudutavad merd ja

merendusküsimusi, keskkonda, kliimat ja energeetikat. Riiklikul tasandil on näiteks arvesse

võetud merekeskkonda ja erinevaid merega seotud tegevusi puudutavaid strateegiaid ja

eesmärke ning Rootsi keskkonnaeesmärke.

Planeerimise eesmärgid määratleti esimese planeerimisvooru käigus, kuid neid on käesoleva,

teise planeerimisvooru käigus mõnevõrra ajakohastatud. Planeerimise eesmärgid koosnevad

üldeesmärgist, mida toetavad üheksa muud eesmärki. Need üheksa on jagatud kahte rühma, mis

käsitlevad tingimuste loomist ja valmiduse loomist. Tingimuste loomise alla on rühmitatud selged

ja ulatuslikud nõuded, mis puudutavad lähitulevikku, samas kui teemad, mis hinnaguliselt

avaldavad merele mõju pikemas perspektiivis, on paigutatud valmiduse loomise alla.

Valmidusega seonduvad eesmärgid annavad märku, et mereala planeerimisel tuleb arvestada

tulevaste vajaduste ja tegevustega.

- 6 -

Üldised eesmärgid:

• Heale merekeskkonnale ja säästvale arengule kaasaaitamine.

Luua tingimused järgnevaks:

• Piirkondlik areng, rekreatsioon ja kultuuriväärtuste säilitamine

• Mere rohetaristu ja ökosüsteemiteenuste edendamine

• Jätkusuutlik mereliiklus

• Hea juurdepääsetavus

• Energia ülekandmine ja taastuvenergia tootmine meres

• Jätkusuutlik kutseline kalapüük

• Kaitse ja julgeolek.

Luua valmidus järgnevaks:

• Mineraalide kaevandamine ning süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine tulevikus

• Jätkusuutliku vesiviljeluse rajamine tulevikus.

Üldeesmärk: aidata kaasa heale merekeskkonnale ja säästvale arengule

Mereala ruumilise planeerimise kavadega nähakse ette üldised ruumilised tingimused

arenguvajaduste ja säästva arengu eesmärkide täitmiseks, aidates samal ajal kaasa hea

merekeskkonna saavutamisele ja säilitamisele.

Head merekeskkonda kirjeldatakse eelkõige riiklikus keskkonnakvaliteedi eesmärgis tasakaalus

meri ning elujõuline rannik ja saarestik ja selle spetsifikatsioonides. Asjakohased on ka muud

keskkonnakvaliteedi eesmärgid, nagu rikkalik loomastik ja taimestik, eutrofeerumise puudumine

ja mürgivaba keskkond, mis samuti kajastavad seda, kuidas maismaalt ja õhust tulenevad

keskkonnaprobleemid mõjutavad merd. Hea keskkonnaseisund vastavalt merekeskkonna

määrusele on üks spetsifikatsioonidest.

Säästev areng on seotud Rootsi merestrateegiaga ja ELi rohelise kokkuleppega, mis hõlmab

näiteks säästva sinise majanduse arendamist.

Areng on säästev ehk jätkusuutlik, kui me suudame rahuldada oma praegused vajadused

majanduslikus, keskkonnaalases ja sotsiaalses mõttes, tagades samal ajal tingimused tulevastele

põlvkondadele nende vajaduste rahuldamiseks. Mereruumi planeerimise oluline lähtekoht on, et

jätkusuutlik areng eeldab hästi toimivaid ökosüsteeme. Kooskõlas ökosüsteemil põhineva

tervikliku lähenemisviisiga võetakse seetõttu arvesse ökosüsteemi funktsioone, lähtudes mitmest

ajaperspektiivist, ning merele esitatavate nõuete otsesest, kaudsest ja kumulatiivsest mõjust.

Eesmärk: Luua tingimused piirkondlikuks arenguks, rekreatsiooniks ja kultuuriväärtuste

säilitamiseks

Mereala ruumiline planeerimine peab tagama ruumilised tingimused jätkusuutlikuks arenguks,

heaks elukvaliteediks, võrdõiguslikkuseks ja atraktiivseks keskkonnaks nii piirkondlikul kui ka

kohalikul tasandil. Erinevatel kohtadel ja piirkondadel on erinevad tingimused ja väljavaated

- 7 -

regionaalseks arenguks. Seepärast püütakse mereala ruumilise planeerimise abil luua head

tingimused kohalikuks ja piirkondlikuks arenguks kogu rannikuala ulatuses.

Mereala ruumiline planeerimine aitab kaasa oluliste loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamisele,

võtab arvesse maastikku ning loob tingimused merega seotud tööstusharude ja rekreatsiooni ehk

puhkemajanduse arendamiseks. Puhkemajandus, mis hõlmab ka välielu ja harrastuskalapüüki,

on inimeste elukvaliteedi ja tervise seisukohalt väga oluline.

Kultuuriväärtused on olulised looduselamuste kogemise, inimeste identiteedi ja atraktiivse elu- ja

töökeskkonna loomise seisukohalt. Tänapäeval sisaldab meri suhteliselt uurimata osa meie

kultuuri- ja ajalooväärtustest. Suuremad teadmised mere kultuuriväärtustest aitavad kaasa nii

kohalikule ja piirkondlikule identiteedile kui ka turismitööstusele. Kultuuriväärtustel on ka

omaväärtus.

Ranniku ja avamere loodus- ja kultuuriväärtused on sageli eelduseks, et luua võimalusi ja

arendada kutselist kalapüüki ja turismi rannikukogukondades. Ka muud merendustegevused, mis

aitavad kaasa arengule ja jätkusuutlikule sinisele majandusele rannikualal, peavad saama

soodsad tingimused, et aidata kaasa tööhõivele ja elukvaliteedile.

Eesmärk: Luua tingimused mere rohetaristu loomiseks ja ökosüsteemiteenuste edendamiseks

Mereala ruumilise planeerimise kavad peavad aitama kaasa headele ökosüsteemidele ja

ökosüsteemiteenuste arendamisele. Need peavad toetama uute merekaitsealade loomist

kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste eesmärkidega ning looma tingimused representatiivsuse,

funktsionaalsuse ja ökoloogiliste seoste tugevdamiseks ja säilitamiseks. Mereala ruumiline

planeerimine peab samuti aitama kaasa kaitsealuste liikide ja elupaikade soodsa kaitsestaatuse

säilitamisele. Soodne kaitsestaatus on mõiste, mida kasutatakse elupaigatüübi, elupaiga või

konkreetse liigi pikaajaliseks eksisteerimiseks vajalike tingimuste kirjeldamiseks. Seda mõistet

kasutatakse Euroopa Natura 2000 võrgustiku raames eriti väärtuslikuks tunnistatud

elupaigatüüpide ja liikide puhul.

Mereala ruumilise planeerimise kavad peavad aitama kaasa mere rohetaristu tagamisele.

Rohetaristu ehk rohelise infrastruktuuri all mõistetakse ökoloogiliselt funktsionaalset elupaikade ja

struktuuride, looduslike alade ja maastikuelementide võrgustikku, mida kavandatakse,

kasutatakse ja majandatakse nii, et säilitatakse bioloogiline mitmekesisus ja edendatakse

ühiskonnale olulisi ökosüsteemiteenuseid kogu maastikul. Rohetaristu on ökosüsteemiteenuste

edendamise oluline tingimus. Planeerimine aitab kaasa ka merekeskkonna elupaikades olevate

ja nende vaheliste leviku- ja rändeteede ning lindude lennuteede tagamisele. Mereala ruumilise

planeerimise kavad peavad looma tingimused merekeskkonna teaduslikeks uuringuteks ja

pikaajaliseks seireks.

Eesmärk: Luua tingimused jätkusuutlikuks mereliikluseks

Mereala ruumilise planeerimise kavad peavad looma tingimused ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult jätkusuutlikuks mereliikluseks. See kehtib nii lähi- kui ka pikamaaliikluse kohta.

Mereliiklusele antakse piisavalt arenguruumi, samas aitavad mereala ruumilise planeerimise

kavad kaasa meresõiduohutuse suurendamisele, vähendades õnnetusi ja vähendades nafta või

muude ainete lekkimise ning teiste häirivate mõjude ohtu. Merealade planeerimine loob

tingimused tõhusate transpordimarsruutide jaoks, mille puhul on kütusekulu madal ja mereliikluse

- 8 -

mõju keskkonnale võimalikult vähene, eriti ökoloogiliselt tundlikes piirkondades. Arvesse

võetakse asjaolu, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) määratleb Läänemerd eriti

tundliku merepiirkonnana.

Eesmärk: Luua tingimused hea ligipääsetavuse tagamiseks

Mereala ruumilise planeerimise kavade eesmärk on luua tingimused merepõhise

transpordisektori ja muu taristu arendamiseks ning muuta meri kättesaadavaks laiemale

üldsusele.

Hea ligipääsetavus meretranspordisüsteemis loob head tingimused transporditaristu kui terviku

kooshoidmiseks, et näiteks hõlbustada kaubaveo ümberpaigutamist maanteelt ja raudteelt

mereliiklusse. Tuleb luua valmisolek füüsilise taristu, näiteks tulevaste tunnelite või sildade

arendamiseks.

Kalalaevadele peavad jätkuvalt olema tagatud head tingimused kalapüügiks vajalike merede ja

sadamate kasutamiseks ning nendeni jõudmiseks.

Tuleb luua ruumilised tingimused mere kasutamiseks elektroonilise side taristu jaoks veealuste

kaablite ja raadiosüsteemide näol. Samuti tuleb luua tingimused, mis võimaldavad inimestele

juurdepääsu merele välielu veetmiseks ja rekreatsiooniks. See võib aidata kaasa nii

rahvatervisele kui ka turismitööstuse arengule.

Eesmärk: Luua tingimused energia ülekandmiseks ja taastuvenergia tootmiseks meres

Mereala ruumiline planeerimine toetab tööd Euroopa elektrivõrku integreerimiseks ja sellega

ühinemiseks ning loob tingimused olemasolevatele, kavandatavatele ja potentsiaalsetele

merealustele kaablitele energia ülekandmiseks Rootsis ning Rootsi ja teiste riikide vahel. See

kehtib ka gaasitorude ja avamere tuuleenergia ülekandmiseks mõeldud kaablitele.

Mereala ruumiline planeerimine aitab kaasa tingimuste loomisele Rootsi vajaduse rahuldamiseks

fossiilsetest energiaallikatest vaba energia tootmiseks tulevikus. Seejuures toetab planeerimine

Rootsi energiaeesmärke, luues tingimused avamere tuuleenergia tootmise laiendamiseks.

Tuleb olla valmis muud liiki taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tootmiseks merel ning

mereala ruumilise planeerimise kavaga luuakse tingimused uue tehnoloogia katsetamiseks selles

valdkonnas.

Eesmärk: Luua tingimused jätkusuutlikuks kutseliseks kalapüügiks

Mereala ruumiline planeerimine peab aitama kaasa keskkonnasäästlikule, ressursitõhusale,

uuenduslikule, konkurentsivõimelisele ja teadmistepõhisele kalapüügile ökosüsteemipõhise

majandamise raames, mis hõlmab nii kalade kui ka muude liikide jaoks oluliste elupaikadega

arvestamist. Hästi hallatud kalavarud ja kalade elupaigad on jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise

kutselise kalapüügi eelduseks.

Eriti oluline on rannikualade planeerimise integreerimine, kus on olulised kalade elupaigad, nimelt

kudemis- ja kasvupiirkonnad.

- 9 -

Eesmärk: Luua tingimused riigikaitsele ja julgeolekule

Mereala ruumiline planeerimine loob tingimused Rootsi riigi ja Rootsi huvide kaitsmiseks nii

lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Nii sõjalises kui ka tsiviilkaitses osalejatele luuakse

tingimused vastavaks tegevuseks, sealhulgas õppuste läbiviimiseks erinevates tingimustes ja

muude sõjalise kaitse jaoks oluliste tegevuste, näiteks signaalluure teostamiseks. Mereala

planeerimine loob ka tingimused Rootsi strateegilise varustamise vajaduse rahuldamiseks nii

rahu, kriisi kui ka sõja ajal.

Eesmärk: luua valmisolek võimalikuks mineraalide kaevandamiseks ja süsinikdioksiidi sidumiseks

ja ladustamiseks tulevikus

Tuleb arvestada sellega, et tulevikus võib osutuda vajalikuks suurendada piiratud ressursside,

näiteks liiva, kruusa ja muude mineraalide kaevandamist, ning süsinikdioksiidi ladustamist, et

võidelda kliimamuutuste vastu. Nafta ja gaasi kaevandamine Rootsi merealal või

majandusvööndis ei ole siiski aktuaalne.

Eesmärk: luua valmisolek jätkusuutliku vesiviljeluse loomiseks tulevikus

Mereala peab olema ruumiliselt ette valmistatud vesiviljeluse arendamiseks ja mere säästva

tootmise potentsiaali kasutamiseks pindalatõhusal viisil.

Pidades silmas vesiviljeluse arengupotentsiaali ja suurenenud teadusuuringuid selles

valdkonnas, võib vesiviljelus väljaspool rannikuvööndit muutuda oluliseks tulevikus, mis mahub

mereala ruumilise planeerimise raamistikku 2040 ja visiooniaastasse 2050. Seetõttu tuleb

mereala ruumilise planeerimise puhul arvestada, et vesiviljelus võib tulevikus muutuda

ajakohaseks mereala ruumilise planeerimise piirkondades.

- 10 -

Joonis 1.1-1 Planeerimise eesmärgid ning mõned üldised eesmärgid ja tingimused, mis on olnud lähtepunktiks planeerimise eesmärkide sõnastamisel.

- 11 -

1.2. Sobivaima kasutuse ja eritähelepanu

suunised

Plaanikirjeldus ja sellega seotud plaanikaardid annavad mere kasutamise suunised.

Plaanikaartidel on näidatud geograafilised piirkonnad erinevate kasutusalade ja eritähelepanuga.

Käesolevas peatükis kirjeldatakse, kuidas plaanikaarte tuleb lugeda ning mida kasutusalad ja

eritähelepanu sisuliselt tähendavad.

Plaanikaartide esitlemine

Plaanikaardil näidatud kasutusalasid on peetud kõige sobivamateks ja neil on muude

kasutusalade ees eesõigus. Piirkonna muu kasutusala peab haldamisel, planeerimisel ja

loataotluse menetlemisel kohanduma määratud kasutusalade tingimuste ja vajadustega.

Paljudel juhtudel on ühes ja samas kohas kõige sobivamana määratud mitu kasutusala. Neil on

sel juhul teiste kasutusalade ees võrdne eesõigus. Kui on määratletud rohkem kui üks

kasutusala, peetakse võimalikuks kooseksisteerimist. Kui üks mitmest kasutusalast on

uurimisala, näitavad tulevased menetlused või planeerimisvoorud, kas kooseksisteerimine on

võimalik või mitte. Kooseksisteerimist võimalikuks peetavad kasutusalad võivad vajada

teineteisega kohanemist.

Mereala ruumiline planeerimine hõlmab kõiki planeeringuala alasid – merd, merepinna kohal

olevat ruumi, merepõhja ja aluspinnasekihte. Juhime tähelepanu, et kinnistutele jagatud vee ja

üldkasutatava vee vahelist piiritlust ei ole täielikult uuritud. Seetõttu võib planeeringualade

piiritlemine ranniku suunas tegelikkuses erineda mereala ruumilise planeerimise kaartidel

näidatud piiritlusest. Keskkonnaseadustiku 4. peatüki 10. paragrahvi kohaselt hõlmavad

mereplaanid Rootsi majandusvööndit ja alasid, mis ei kuulu Rootsi territoriaalmeres asuvatele

kinnistutele väljaspool erilisi piiritlusjooni, ühe meremiili ulatuses, mis on arvutatud lähtejoontest,

mis on sätestatud Rootsi territoriaalvete ja merepiirkondade seaduses (2017:1272).

Plaanikaarte tuleb tõlgendada ligikaudses mõõtkavas 1:700 000 kuni 1:1 000 000. Planeeringu

piirid ja tähistused kaardil on üldised, lähtudes mereala strateegilisest tasandist. Planeeringuala

kaardid (kaardid 1, 5 ja 11) on mõõtkavas 1:2 300 000 täismõõdus A4-l, mereala kaardid (kaardid

2–4, 6–10 ja 12–13) on mõõtkavas 1:1 000 000 täismõõdus A4-l.

Planeeringu selgemaks esitamiseks on iga mereala ruumilise planeerimise piirkond jagatud

merealadeks. Kolm ruumiliselt planeeritud merepiirkonda koosnevad kümnest merealast.

Merealadeks jaotamisel ei ole juriidilist tähendust.

- 12 -

Figur 1.2-1 Merepiirkonnad jagatakse eri tüüpi aladeks.

Plaanikaardil näidatakse kasutusi erinevalt:

• Kasutusalad energiatootmine, energiatootmise uurimisala, riigikaitse, üldkasutus,

kultuurikeskkond ja loodus on näidatud tähega ja piiritletud alasid moodustavate

joontega. Igal alal on number, näiteks Ö200.

• Kasutusalad elektrienergia ülekandmine, rekreatsioon, liiva kaevandamine, liiva

kaevandamise uurimisala, mereliiklus, mereliikluse uurimisala ja kutseline kalapüük

on piiritletud oma geograafiliste tähistega. Need geograafilised tähised ulatuvad

tavaliselt üle mitme nummerdatud ala. Järgnevalt kirjeldatakse kasutusalasid ja

lähenemisviise, mis on olulised kasutusalade haldamisel, planeerimisel ja loataotluste

hindamisel.

FAKTIRUUT:

Suunised eesõiguse kohta

Kõige sobivamat kasutamist käsitlevates suunistes on määratud kasutusalade eelisjärjekord. Lisaks sellele osutavad suunised mõnes valdkonnas eritähelepanu vajadusele. Mereala ruumilise planeerimise suunised ei kehtesta mingeid keelde ega siduvaid piiranguid.

Näidetena võib tuua laevade õiguse sõita sõltumata mereala ruumilise planeerimise kavast, nii kaua kui merenduseeskirjades ei ole piiranguid; võimaluse taotleda tegevusluba energiatootmiseks muudes kui mereala ruumilise planeerimise kavades määratletud piirkondades; loodus- ja kultuuriväärtustega arvestamise isegi siis, kui neid ei ole mereala ruumilise planeerimise kavades määratletud; ning kutselise kalapüügi, mis toimub mereala ruumilise planeerimise kavades määratletud ja ELi poolt reguleeritud piirkondadest ulatuslikumates piirkondades.

.

- 13 -

Kõige sobivam kasutusala

Elektrienergia ülekandmine

Säilitatakse elektrienergia jaotamise ja ülekandmise taristu tingimused. Taristu

hooldamiseks ja teenindamiseks peavad olema head võimalused.

Energiatootmine

Energiatootmise piirkond. Tuleb säilitada energiatootmise tingimused. Arvesse

tuleb võtta elektrienergia jaotamise ja ülekandmise taristut, merepõhja ja

merepõhja aluse stabiilsust võimaliku põhjaehituse korral ning laevade head

ligipääsu ehitamise, käitamise ja hoolduse ajal.

Energiatootmise uurimisala

Piirkond, millel on head tingimused energiatootmiseks ja mida on vaja

täiendavalt uurida, kas energiatootmine on kõige sobivam kasutusala.

Energiatootmine, alternatiivne

Alternatiivne piirkond, millel on hea potentsiaal energiatootmiseks.

Konsultatsiooni käigus nähakse alternatiivset piirkonda alternatiivina või

potentsiaalse täiendusena kavandatud aladele, mida tuleb kaaluda edasises

planeerimisprotsessis.

Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Alternatiivne piirkond, millel on hea potentsiaal energiatootmiseks, kus on vaja

uurida, kas energiatootmine on kõige sobivam kasutusala. Konsultatsiooni

käigus nähakse alternatiivset piirkonda alternatiivina või potentsiaalse

täiendusena kavandatud aladele, mida tuleb kaaluda edasises

planeerimisprotsessis.

Riigikaitse

Kaitsetegevuse piirkond, mis hõlmab mereväe harjutusalasid ja mereala

ruumilise planeerimise aladest väljaspool asuvate rajatiste mõjualasid.

Kaitsetegevuse tingimused tuleb säilitada.

- 14 -

Üldkasutus

Piirkond, kus ükski konkreetne kasutusala ei ole esmatähtis. Kus aga nõnda

määratud, on esikohal elektri ülekande, rekreatsiooni, liiva kaevandamise, liiva

kaevandamise uurimisala, mereliikluse, mereliikluse uurimisala ja kutselise

kalapüügi kasutusalad, mis on piiritletud nende endi geograafiliste tähistega.

Kultuur

Kultuuri- või loodusloolise keskkonnaga piirkond. Säilitatakse kultuuri- või vastavalt

loodusloolised väärtused.

Loodus

Loodusala. Piirkonnal on loodusväärtusi, mida tuleb säilitada ja arendada, et

tagada bioloogiline mitmekesisus ja soodustada ökosüsteemiteenuseid.

Rekreatsioon

Rekreatsiooniala, sealhulgas välielu jaoks. Säilitatakse tingimused puhkamiseks ja

hea ligipääsetavus üldsusele.

Liiva kaevandamine

Liiva kaevandamise piirkond. Säilitatakse liiva kaevandamise tingimused ja hea

ligipääsetavus laevade jaoks seoses kaevandamisega.

Liiva kaevandamise uurimisala

Hea liiva kaevandamise potentsiaaliga ala, kus on vaja täiendavalt uurida, kas liiva

kaevandamine on kõige sobivam kasutusala.

Mereliiklus

Mereliikluse jaoks eriti oluline piirkond. Säilitatakse mereliikluse tingimused ja

võetakse arvesse liiklusohutus koos piisava manööverdamisruumiga.

Mereliikluse uurimisala

Piirkond, mida tuleb täiendavalt uurida, et teha kindlaks, kas mereliiklus on kõige

sobivam kasutusala.

- 15 -

Kutseline kalapüük

Kutselise kalapüügi ala. Säilitatakse kutselise kalapüügi tingimused. Arvesse tuleb

võtta kutselise kalapüügi laevade head juurdepääsu sadamatele ja

püügipiirkondadele, mis vastavad vajadustele olenevalt hooajast ja aastast.

Mis puudutab torusid ja kaableid

Vajaduse korral võimaldatakse andme- ja telekommunikatsioonikaablite,

elektrikaablite, torujuhtmete ja gaasijuhtmete paigaldamine, käitamine ja hooldus.

See kehtib kogu merekava piirkonna kohta.

Eritähelepanu

Eritähelepanu totaalkaitse huvidele

Piirkonnas tuleb haldamisel, planeerimisel ja loataotluste hindamisel pöörata eritähelepanu totaalkaitse huvidele. Arvesse tuleb võtta energiatootmisest tuleneva kombineeritud, kumulatiivse mõju ohtu kaitsehuvidele. Gf või Nf tähisega alal viitab eritähelepanu lennutegevusest tulenevatele piirangutele kõrgete objektide puhul.

Eritähelepanu olulistele kultuurikeskkonna väärtustele

Piirkonnas tuleb haldamisel, planeerimisel ja loataotluse hindamisel pöörata erilist tähelepanu olulistele kultuurikeskkonna väärtustele.

Eritähelepanu hõlmab kultuurikeskkondi, mis asuvad peamiselt väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkondi. Eritähelepanu on seotud maastikupildiga ja mõju tuleb hinnata kohalikest tingimustest lähtuvalt. Mõjualad võivad olla suuremad kui mereala ruumilise planeerimise kavas määratletud alad.

Eritähelepanu olulistele looduskeskkonna väärtustele

Piirkonnas tuleb haldamisel, planeerimisel ja loataotluse hindamisel pöörata eritähelepanu olulistele looduskeskkonna väärtustele.

Mereala ruumilise planeerimise käigus kindlaks tehtud väärtused on loetletud merealade kaupa 3., 4. ja 5. osas.

- 16 -

1.3. Üldised kaalutlused

Kõige sobivama kasutusala hindamine ja eritähelepanu

Kasutusala

Mereala ruumilise planeerimise kavades määratakse kindlaks mere kasutusalad eri geograafiliste

piirkondade jaoks. Esitatud kasutusalasid peetakse kõige sobivamaks, arvestades piirkondade

olemust, asukohta ja olemasolevaid vajadusi, ning lähtudes kavade üldisest eesmärgist. Mereala

ruumilise planeerimise kavade kasutusalade geograafilised piiritlused põhinevad ühel kolmest

järgmisest avaliku huvi tüübist:

• Riiklikud huvid vastavalt keskkonnaseadustiku 4. peatüki 8. paragrahvile, st Natura 2000

alad

• Keskkonnaseadustiku 3. peatüki kohased riikliku huvi nõuded

• Muud olulise tähtsusega avalikud huvid.

Eritähelepanu

Mereala ruumilise planeerimise kavades määratakse kindlaks piirkonnad, kus tuleb pöörata

eritähelepanu totaalkaitse huvidele, olulistele kultuurikeskkonna väärtustele või olulistele

loodusväärtustele. Eritähelepanu viitab väärtustele, mille säilitamine või tugevdamine on oluline

mere järkusuutliku kasutuse seisukohast. Vajadus eritähelepanu järele on mereala ruumilise

planeerimise protsessis tuvastatud kui täiendus kasutusalade määratlemisele.

Riiklikest huvidest

Riikliku huvi nõudega hõlmatud piirkonnad

Riikliku huvi nõudega hõlmatud piirkonnad on määratud ametiasutuste poolt ja neid reguleerivad

keskkonnaseadustiku 3. peatüki vastavad keskkonnahaldamise sätted. Need on piirkonnad, mis

on seotud nii erinevate looduskaitseliste huvidega kui ka sellised, mis on olulised kasutamiseks

teatud konkreetsel otstarbel. Riikliku huvi nõudega hõlmatud piirkonda tuleb kaitsta meetmete

eest, mis võivad selle ala väärtust oluliselt kahjustada. Olulise kahju all peetakse silmas, et

meede avaldab kõnealusele huvile kas püsivat negatiivset mõju või ajutiselt väga suurt

negatiivset mõju.

Konkreetselt riikliku huvi nõudest ja olulise tähtsusega avalikust huvist ettepaneku protsessis

Ettepaneku protsessis on valitsuse tellimuse esimeses osas uute või muudetud merealade

ruumilise planeerimise kohta esitatud energiatootmise piirkonnad (Rootsi energiaamet, 2023a)

hinnanguliselt avaliku huvi seisukohast olulise tähtsusega, juhul kui neid juba eelnevalt ei ole

määratletud riikliku huvi nõudega piirkondadeks. Rootsi energiaamet märgib aruandes, et amet

kavatseb vaadata üle ja ajakohastada avamere tuuleenergia jaoks riiklikku huvi pakkuvad alad

ning näeb alusmaterjali ja planeerimisdokumentides määratletud alasid alusena uute riikliku

huviga alade määramiseks. See võib seega tähendada, et teatud alad, mis on hetkel tuuleenergia

jaoks olulise tähtsusega avalikud huvid, muudetakse riiklikuks huviks enne mereala ruumilise

planeerimise ettepanekute esitamist valitsusele.

- 17 -

Kavandatavas energiatootmise piirkonnas on tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalik huvi

eelisjärjekorras, võrreldes kattuva riikliku huvi nõudega, mis puudutab kutselist kalapüüki. Seda

seetõttu, et seda peetakse piirkonna jaoks kõige sobivamaks kasutusalaks, lähtudes tervikust ja

valitsuse tellimuse eesmärkidest. Ka viie alternatiivse piirkonna puhul on määratud, et

tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalikule huvile antakse eelisõigus võrreldes kutselise

kalapüügiga.

Keskkonnaseadustiku 4. peatüki kohased riikliku huvi piirkonnad

Riikliku huvi piirkonnad on reguleeritud keskkonnaseadustiku 4. peatüki geograafiliselt seotud

keskkonnahaldamise sätetega. Loodus- ja kultuurikaitse, turismi ja välielu seisukohalt eriti olulise

väärtusega piirkonnad on nimetatud otse 4. peatükis. Need piirkonnad on tervikuna riikliku huviga

alad. Natura 2000 alad on keskkonnaseadustiku 4. peatüki kohaselt samuti riikliku huviga.

Tegevused või meetmed, mis võivad sellist loodusala oluliselt mõjutada, nõuavad eriloa

menetlust.

Olulise tähtsusega avalikud huvid

Avalikud huvid on planeerimisel üldiselt maa- ja veehuvid, mis aitavad kaasa ühiskondlike

eesmärkide saavutamisele majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku arengu

eesmärgiga. Millised on olulise tähtsusega avalikud huvid, mis vastavalt mereala ruumilise

planeerimise määrusele (2015:400) tuleb mereala ruumilise planeerimise protsessis esitada,

kaalutakse riiklikul tasandil mereala ruumilise planeerimise protsessis. Üks järgmistest

tingimustest peaks olema täidetud, et geograafilise piirkonna huvi saaks mereala ruumilise

planeerimise raames hinnata olulise tähtsusega avalikuks huviks:

• On suure riikliku tähtsusega.

• On vajalik tähtsate ühiskondlike funktsioonide täitmiseks praegu või tulevikus.

• On vajalik suure ühiskondliku kasu saavutamiseks.

• On vajalik Rootsi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

• On vajalik riiklikult või rahvusvaheliselt oluliste struktuuride rakendamiseks või

säilitamiseks.

Kui mõni nendest kriteeriumidest on täidetud, võib kohalik, piirkondlik, riiklik või rahvusvaheline

küsimus olla olulise tähtsusega avalik huvi.

Elektrienergia ülekandmine

Vajadus

Riiklike ja Euroopa energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise eelduseks on, et oleks

olemas võimalused Rootsi ja Euroopa eri riikide elektrisüsteemide ulatuslikumaks omavaheliseks

ühendamiseks. Läänemere- ja Põhjamere-äärsete riikide elektrivõrkude parem ühendamine loob

paremad tingimused avamere tuuleparkide sotsiaalmajanduslikult tõhusaks rajamiseks.

- 18 -

Riikliku huvi nõude piirkonnad

Energiaülekande rajatised võivad keskkonnaseadustiku 3. peatüki 8. paragrahvi alusel olla riikliku

huviga. Riikliku huvi nõude üle otsustab Rootsi energiaamet. Mereala ruumilise planeerimise

piirkondades ei ole riikliku huvi nõudeid, mis puudutavad energia ülekandmist.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Ülekandevõrgud ja piirkondlikud võrgud on olulise tähtsusega avaliku huvi objektid.

Elektrienergia ülekandmise kasutusalaga piirkonnad

Elektrienergia ülekandmiseks määratud alad põhinevad Rootsi olemasoleval ülekandevõrgul,

millel on olulise tähtsusega avalik huvi mereala ruumilise planeerimise piirkondades. Kui

piirkondades on kasutusalaks määratud elektrienergia ülekandmine, tähendab see suuniseid,

mille kohaselt on see huvi nendes piirkondades planeerimise ja loataotluse hindamise suhtes

eelistatud.

Elektrienergia tootmine

Vajadus

Rootsi valitsuse nn Tidö-koostööleppe kohaselt peaks Rootsi elektrienergia kasutamise

planeerimisel lähtuma vajadusest vähemalt 300 teravatt-tunni järele aastas 2045. aastal, mis

kujutab endast ligikaudu kahekordistunud elektrienergia vajadust võrreldes tänasega. Tootmine

peab lähtuma energiatootmise eesmärgist, mis on 100 protsenti vaba fossiilsetest

energiaallikatest. Kokkuleppes ei seata konkreetselt tuuleenergia ehitamise üldist ega avamere

tuuleenergia konkreetset eesmärki, kuid selles kirjeldatakse tuuleenergiat kui olulist elementi

Rootsi eri energialiikide kombinatsioonis.

Mereala ruumilise planeerimise muudetud ettepanekute koostamise aluseks olevas valitsuse

tellimuses on eesmärk, et mereala ruumilise planeerimise kavade abil oleks võimalik toota

täiendavalt 90 teravatt-tundi aastas. Koos varasema planeerimisega tähendab see, et eesmärk

on 120 teravatt-tundi.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Rootsi energiaamet määrab keskkonnaseadustiku 3. peatüki 8. paragrahvi kohaselt riiklikku huvi

pakkuvad piirkonnad energiatootmiseks, käesoleval juhul tuuleenergia tootmiseks. Mitmete alade

puhul, kus esineb tuuleenergia tootmise seisukohast riikliku huvi nõue, näeb merepiirkondade

ruumilise planeerimise kava ette muud kasutusala. Seda seetõttu, et kasutusalasid peetakse

kokkusobimatuteks ja teisel kasutusalal on seepärast eesõigus.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Lisaks riikliku huvi nõudega piirkondadele on koos Rootsi energiaameti ja teiste asutustega välja

töötatud täiendavad energiatootmise piirkonnad (Rootsi energiaamet, 2023a). Neid piirkondi

peetakse riikliku taastuvenergia tootmise jaoks olulise tähtsusega avaliku huvi piirkondadeks, mis

aitavad kaasa energiaeesmärkide saavutamisele.

- 19 -

Piirkonnad on kindlaks määratud üldhinnangu alusel, mis otsustab, kas piirkonnas on olemas

sobivad tingimused. Need tingimused on tuule kiirus, mere sügavus ja kaugus lähtejoonest. Kuna

tehnoloogia muutub kiiresti, on määratletud ka piirkonnad, mis ei ole küll aktuaalsed lähitulevikus,

kuid mis võivad olla seda kaugemas tulevikus.

Mitme piirkonna puhul on määratud teine kasutusala. See on tingitud sellest, et kasutusalasid

peetakse kokkusobimatuteks ja teisele kasutusalale antakse eesõigus.

Energiatootmise kasutusalaga piirkonnad

Käesolevas planeerimisvoorus tähendavad energiatootmise kasutusalaga alad ainult

tuuleenergia tootmist. Nende aluseks on riikliku huvi nõudega piirkonnad ja tuuleenergia jaoks

olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad, mis on määratletud mereala ruumilise planeerimise

protsessi käigus.

Uurimisaladena määratletud alad on piirkonnad, kus planeerimise või loataotluse hindamise

käigus on vaja teostada täiendavat uurimist, et teha kindlaks, kas energiatootmise kasutusala on

seal kõige sobivam. Näiteks võib olla tegemist sellega, et tuulepargi rajamiseks on vaja nn Natura

2000 luba või et on vaja üksikasjalikke analüüse, et hinnata, kas konkreetne rajatis sobib kokku

mõne muu huviga.

Lisaks ettepanekutele energiatootmise piirkondadest esitame ka mitmeid alternatiivseid piirkondi.

Kavandatud piirkonnad ja alternatiivsed piirkonnad on plaanikaartidel tähistatud erinevalt.

Konsultatsiooni käigus tuleks alternatiivseid piirkondi vaadelda kui võimalikke asendusi,

alternatiive või potentsiaalseid täiendusi ette pandud piirkondadele, mida edasises

planeerimisprotsessis kaaluda. Valitsuse tellimuse eesmärkide saavutamiseks on meie arvates

vajalik, et mitmed nüüd alternatiividena esitatud piirkonnad lisatakse lõplikku ettepanekusse.

Kui piirkondadele on määratud energiatootmise kasutusala, tähendab see suuniseid, et nimelt

see huvi on nende alade planeerimisel ja loataotluste hindamisel esmatähtis. Tuuleenergia

tootmise rajatiste luba võib taotleda ka piirkondadele, mida merealade ruumilise planeerimise

ettepanekus ei ole määratud. Tuulepargi rajamine merel nõuab muu hulgas lube, mille taotlused

vaatab läbi Rootsi maa- ja keskkonnakohus või valitsus.

Iga piirkonna piiritlemine kaardil põhineb üldisel mereala ruumilise planeerimise strateegilisel

tasandil. Täpsem piiritlus tuulepargi jaoks määratakse kindlaks loataotluse läbivaatlusel ja see

võib erineda kavandatust piiritlusest. Muuhulgas on vaja ohutuskaugusi laevaliikluse ja

tuuleparkide vahel. Ohutuskauguse suurus sõltub marsruuti kasutavast liiklusest, aga ka

geograafilistest tingimustest. Iga konkreetse projekti puhul määratakse vajaliku vahemaa pikkus

kindlaks tuulepargi loamenetluse käigus. Ohutuskaugus jääb väljapoole mereliikluse kasutusala

- 20 -

piiritlust. Planeerimisprotsessi käigus on antud üldine hinnang selle kohta, kas iga kavandatud

energiatootmise piirkonna või alternatiivse piirkonna puhul on ohutuskaugus võimalik.

Riigikaitse

Vajadus

Rootsi totaalkaitse koosneb sõjalisest ja tsiviilotstarbelisest tegevusest. Kaitsejõud vajavad merel

ja rannikualal asuvaid harjutusalasid, kus ei ole füüsilisi ega tehnilisi takistusi. Signaalluure jaoks

on vaja kaitsemeetmeid, et tõrjuda muudest tegevustest tulenevaid häireid. Tsiviilkaitse vajab

toimivat kaupade ja teenustega varustamist. Laevateed strateegilistesse sadamatesse tuleb

hoida vabana ning tingimused elektriülekande ja sidepidamise merekaablitele tuleb säilitada.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Sõjaliseks kaitseks on määratletud riiklikud huvid merel ja selle vahetus läheduses. Rootsi

kaitsejõud määravad riikliku huviga sõjalised piirkonnad vastavalt keskkonnaseadustiku 3.

peatüki 9. paragrahvile. Mereala ruumilise planeerimise alade raames on tegemist mereõppuste

piirkondadega.

Mereala ruumilise planeerimise alade piires on olemas ka riikliku huvi nõudega piirkonnad, mis

puudutavad sõjalist totaalkaitset ning mis on konfidentsiaalsed ja mille kohta ei ole esitatud

geograafilist piiritlust ega funktsiooni.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Mereala ruumilise planeerimise piirkondades asuvate kaitserajatiste mõjualasid väljaspool

mereala ruumilise planeerimise piirkondi (totaalkaitse riikliku huvi nõue) käsitatakse kui olulise

tähtsusega avaliku huvi piirkondi, kuna need on vajalikud kaitserajatiste funktsioonide jaoks.

Riigikaitselise kasutusega piirkonnad

Riigikaitse kasutuseks määratud alad põhinevad mereala ruumilise planeerimise piirkondade

(mereõppusalade) riikliku huvi nõudel ja väljaspool mereala ruumilise planeerimise alasid

asuvatel riikliku huviga mõjualadel. Kui piirkonnas on määratud riigikaitse kasutusala, tähendab

see suuniseid, et nimelt sel huvil on nende alade planeerimisel ja loataotluste hindamisel

eesõigus.

Mereala ruumilise planeerimise piirkonnad, kus pööratakse eritähelepanu totaalkaitse huvidele

Piirkondades, kus on vaja pöörata eritähelepanu totaalkaitse huvidele, tuleb paiksete rajatistega

seotud tegevuste puhul konsulteerida Rootsi kaitsejõududega selle üle, kuidas projekteerida

rajatisi nii, et need ei kahjustaks riigikaitse huve.

Üldkasutus

Vajadus

Tulevikus on oodata, et tekivad uut tüüpi nõuded ning nõuded uutes geograafilistes piirkondades.

Seetõttu on olemas vajadus hoida alles alad, kus selliste uute nõuete menetlemine võib osutuda

- 21 -

asjakohaseks. Samal ajal võib selliseid nõudeid menetleda kõikjal mereala ruumilise planeerimise

piirkonnas.

Merekavade üldkasutatavad piirkonnad

Üldkasutatavaks määratud piirkondadel on erineval määral kattuvust teiste kasutusaladega, mis

on piiritletud nendekohaste tähistega, milleks on näiteks elektri ülekandmine, rekreatsioon, liiva

kaevandamine, liiva kaevandamise uurimisala, mereliiklus või kutseline kalapüük. Neil

kasutusaladel on eesõigus seal, kus nõnda määratud.

Kultuur

Vajadus

Vastavalt riiklikele kultuurikeskkonna kaitse eesmärkidele peaks kultuurikeskkonnatöö muu

hulgas edendama jätkusuutlikku ühiskonda, kus kultuurikeskkonda säilitatakse, kasutatakse ja

arendatakse mitmekesiselt, ning edendama terviklikku lähenemist maastikukorraldusele, mis

tähendab, et kultuurikeskkonda kasutatakse ühiskondlikus arengus.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Rootsi Riiklik Muinsuskaitseamet määratleb kultuuripärandi säilitamiseks riiklikku huvi pakkuvad

piirkonnad vastavalt keskkonnaseadustiku 3. peatüki 6. paragrahvile. Praegu ei ole mereala

ruumilise planeerimise piirkondades välja toodud riikliku huvi nõudega alasid. Samas on aga

mereala ruumilise planeerimise piirkondade kõrval või nende vahetus läheduses kultuuripärandi

säilitamiseks riikliku huvi nõudega piirkondi.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Maailmapärandi objekte peetakse kultuuri- või looduskeskkonna seisukohast olulisteks ja

väärtuslikeks kogu inimkonna jaoks. Need on määratletud UNESCO maailmapärandi kaitse

konventsiooni alusel. Botnia lahe mereala ruumilise planeerimise piirkonnas asub maailmapärand

Kõrgrannik (rootsi k. Höga kusten).

Keskkonnaseadustiku 7. peatüki 9. paragrahvi kohaselt võib maakonnavalitsus või kohalik

omavalitsus otsustada, et piirkonda kaitstakse ja hallatakse kultuuriväärtuslikuna. Eesmärk on

võimaldada kultuuriväärtuslike maastike hooldamist ja säilitamist. Praegu ei ole mereala ruumilise

planeerimise aladel ühtegi kultuurikaitseala.

Maastikupildi kaitse on kaitse, mis kehtestati looduskaitseseaduse § 19 alusel selle enne 1.

jaanuari 1975 kehtinud redaktsioonis. Selle kaitse eesmärk on kaitsta suuri alasid oluliste mõjude

või muutuste eest. Maastikukaitsealadel kehtivad sellekohased seadusesätted seni, kuni need

asendatakse teiste kaitsevormidega. Mereala ruumilise planeerimise aladel kehtib maastikupildi

kaitse Öregrundi ja Östhammari lähedal paiknevas piirkonnas.

Rootsi Riiklik Muinsuskaitseamet on paika pannud kultuuriajalooliselt iseloomulikud tunnused ja

on sellest lähtuvalt määratlenud kultuuriloolised väärtuskeskused (P. Nordström, 2003).

Kultuurilooliste väärtuskeskustega alad on kantud mereala plaanidesse. Lisaks määratletud

- 22 -

üldisele ohutuskaugusele on vaja analüüsida, kuidas kultuuriväärtusi võivad mõjutada kohalikud

tingimused, nagu näiteks topograafia, ja alale planeeritav tegevus.

Eespool kirjeldatud piirkonnad on mereala ruumilise planeerimise protsessis olulise tähtsusega

avaliku huvi all. Täiendav alusmaterjal, mis annab lisaandmeid oluliste kultuuriväärtuste kohta

mereala ruumilise planeerimise piirkondades ja nende läheduses, võib tulevase planeerimise

puhul olla aluseks olulise tähtsusega avalike huvide määratlemisel.

Kultuuri kasutusalaga piirkonnad

Kultuuriliseks kasutuseks määratud piirkonnad põhinevad hetkel maailmapärandi piirkondadel.

Kui piirkonnad on määratud kultuuriliseks kasutuseks, tähendab see suuniseid, et nimelt sel huvil

on nendes piirkondades planeerimise ja lubade menetluse raames eesõigus. Olulisi

kultuuriväärtusi esineb ka teistes piirkondades.

Piirkonnad, kus pööratakse eritähelepanu olulistele kultuuriväärtustele

Eritähelepanu all olevad piirkonnad, kus esinevad olulised kultuuriväärtused, on sisuliselt

maastikukaitsealad ning alad, mille Rootsi Riiklik Muinsuskaitseamet on määratlenud

kultuurilooliste väärtuskeskustena (P. Nordström, 2003).

Kui piirkonnad on määratletud oluliste kultuuriväärtustega aladeks, tähendab see, et just sellele

huvile pööratakse haldamisel, planeerimisel ja loataotluse menetlusel eritähelepanu.

Loodus

Vajadus

Bioloogilist mitmekesisust tuleb säilitada. Merd ja selle ressursse peab kasutama jätkusuutlikult,

nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Mõned merekeskkonnad vajavad teiste

tegevustega võrreldes erilist kaitset. Need vajadused võivad õigustada kaitset või muid meetmeid

haldamisel ja loataotluste menetlemisel, et tagada kahanev keskkonnamõju mere

ökosüsteemiteenustele, nagu näiteks kalatootmisele.

Elujõuline merekeskkond tugevdab ja tagab juurdepääsu ökosüsteemiteenustele. Selle olulised

eeldused on sidusad, representatiivsed ja ökoloogiliselt funktsionaalsed struktuurid. Samuti on

vaja jätkusuutlikult hallata piirkondi, mis on mereökosüsteemide jaoks eriti olulised juhul, kui

kliima muutub; jutt käib nn kliimapelgupaikadest.

Kliimapelgupaik on piirkond, mis võib vajada erilist kaitset, et säilitada olulisi taimi ja loomi, kui

kliima muutudes nende levik väheneb. Need piirkonnad on sageli liigi suurema levila stabiilsemad

osad, mis jäävad eeldatavasti alles siis, kui vee soolsus ja temperatuur muutuvad.

Kliimapelgupaika peetakse oluliseks, et liik saaks merepiirkonnas edasi eksisteerida.

Kliimapelgupaiku võib nimetada ka kliimakaitsealadeks. Loe lähemalt aruandest

„Kliimapelgupaikade alusmaterjal mereala ruumilise planeerimise raames 2017“ (rootsi k.

Underlag för klimatrefugier i havsplaneringen 2017) (Rootsi Mere- ja veeamet, 2017d).

- 23 -

Riikliku huvi ja riikliku huvi nõude piirkonnad

Mere loodusväärtusi mõjutavad kolm erinevat riiklikku huvi:

• Keskkonnaseadustiku 4. peatüki 8. paragrahvi kohased riiklikud huvid, st Natura 2000

alad, esitatakse maakonnavalitsuse ettepanekul. Seejärel kontrollib Rootsi

keskkonnaamet valikut ja teeb alade kohta valitsusele ettepaneku. Seejärel otsustab

valitsus teha Euroopa Komisjonile ettepaneku lisada need alad Natura 2000 võrgustikku.

Natura 2000 alad on osa merealade kaitsest.

• Keskkonnaseadustiku 3. peatüki 6. paragrahvi kohane riiklik looduskaitseline huvi

määratakse Rootsi Mere- ja veeameti poolt.

• Kutselist kalapüüki puudutavad riiklikud huvid kudemis- ja kasvualade jaoks vastavalt

keskkonnaseadustiku 3. peatüki 5. paragrahvile määratakse Rootsi Mere- ja veeameti

poolt.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Mereala ruumilise planeerimise protsessis ei peeta ainuüksi riiklikke huve ja riikliku huvi nõudeid

piisavaks, et saavutada hea keskkonnaseisund, säilitada bioloogilist mitmekesisust, tugevdada

ökosüsteemiteenuseid ning kaitsta olulisi alasid ja liike, kui kliima muutub. Seetõttu on mereala

ruumilise planeerimise protsessis esile tõstetud või kindlaks määratud täiendavad olulise

loodusväärtusega alad, mida peetakse olulise tähtsusega avaliku huvi piirkondadeks. Need

piirkonnad koosnevad osaliselt keskkonnaseadustiku 7. peatüki alusel juba kaitstavatest aladest

ja osaliselt mereala ruumilise planeerimise protsessi raames määratletud aladest.

Mereala ruumilise planeerimise raames kindlaks tehtud olulise loodusväärtusega olulise

tähtsusega avaliku huvi piirkonnad põhinevad suurel hulgal Rootsi Mere- ja veeameti poolt

kogutud või koostatud alusmaterjalil (Rootsi Mere- ja veeamet, 2019). Alusmaterjali

ajakohastamine viidi läbi rannikualade maakonnavalitsuste poolt 2022. aasta sügisel.

Alusmaterjalis on esitatud elupaigatüübid ja liigid, mis esinevad ja on representatiivsed vastavatel

mereala ruumilise planeerimise aladel. Hindamine põhineb järgmistel kriteeriumidel:

• Piirkond on Läänemere piirkonna keskkonnakaitse konventsiooni (HELCOM) ja Kirde-

Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR) alusel merekaitseala (Marine

Protected Area, MPA), kuid ei ole kaitstud Rootsi õigusaktidega.

• Piirkonnas esinevad mitme alusdokumendi kohaselt kinnitatud loodusväärtused või on

seal suur vajadus eritähelepanu järele. Tegemist on loodusväärtuste kaardistamisega ja

keskkonnamõjuga seotud dokumentidega. See hõlmab ka andmeid piirkondade kohta,

mis on olulised liikide ja ökosüsteemide jaoks tulevikus muutuva kliima korral, nn

kliimapelgupaigad.

• Piirkonnas on eraldi alusmaterjali põhjal kinnitatud loodusväärtused või vajadus

eritähelepanu järele. Hindamise aluseks oleva alusmaterjali usaldusväärsus on kõrge.

• Piirkonnas on kinnitatud olulise originaalsusega loodusväärtused. Originaalsus tähendab,

et tegemist on suhteliselt madala keskkonnamõjuga piirkondadega, mille ökoloogilised

väärtused on samaaegselt olulised.

- 24 -

• Piirkond on planeerimisprotsessis eesmärgiga saada merekaitsealaks, näiteks Natura

2000 piirkonnaks, looduskaitsealaks või rahvuspargiks. Vastuvõetud kaitsealadele

antakse kasutamismärgistus suur N.

Merekaitsealasid ja rahvusparke peetakse olulise tähtsusega avaliku huvi piirkondadeks. Need

alad kuuluvad merealade kaitse alla koos Natura 2000 aladega. Natura 2000 merealade ja

merekaitsealade tüüpi kavandatav kaitse on samuti olulise tähtsusega avalik huvi.

Teatud olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad ei ole hetkel hõlmatud piirkonnakaitsega.

Mereala ruumilise planeerimise kava aitab välja tuua ja tugevdada võimalikke ökoloogilisi seoseid

merekaitsealade ja olulise tähtsusega avaliku huviga alade vahel, viimaseid kindlaks määrates.

Planeerimine tugevdab seega sidusa rohetaristu eeldusi ökosüsteemiteenuste säilitamise

seisukohast oluliste piirkondade kaudu.

Looduskasutusega piirkonnad

Kui piirkonnad on määratud looduskasutuseks, annab see suuniseid, et nende alade

planeerimisel ja loataotluse menetlemisel on sel huvil eesõigus. Kaitsmist vajavaid loodusväärtusi

võib esineda ka muudes piirkondades.

Keskkonnaseirejaamad asuvad meres konkreetsetes kohtades. Tulenevalt mereala ruumilise

planeeringu ulatusest ei ole nende asukohad mereala ruumilise planeeringu kavas esitatud. Siiski

tuleks planeerimisel, majandamisel ja loataotluste menetlemisel neid jaamu arvesse võtta.

Piirkonnad, kus pööratakse eritähelepanu olulistele loodusväärtustele

Piirkonnad, mis on määratletud kui olulise loodusväärtusega alad, põhinevad tuvastatud olulise

tähtsusega avalikul huvil. Olulise loodusväärtusega piirkondades võib esineda eriline vajadus

tulevaste meetmete järele haldamisel, planeerimisel ja loataotluste menetlemisel, et tagada need

ökosüsteemiteenused, mis on seotud piirkondade väärtuste, struktuuride ja tingimustega.

Kõrgendatud tähelepanu väärivaid loodusväärtusi võib olla ka muudes piirkondades.

Rekreatsioon

Vajadus

Välielu puudutava poliitika üldine eesmärk on toetada inimeste võimalusi veeta aega looduses ja

harrastada vaba aja veetmist lähtudes Rootsis kehtivast igaüheõigusest. Kõigil inimestel peab

olema võimalus kogeda loodust, heaolu, sotsiaalset kuuluvust ning parandada teadmisi loodusest

ja keskkonnast. Välieluga seotud ettevõtluse arendamine võib muuta värskes õhus viibimise

kättesaadavaks rohkematele inimestele.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Rootsi Mere- ja veeamet määratleb vastavalt keskkonnaseadustiku 3. peatüki 6. paragrahvile

merelise välielu riikliku huviga piirkonnad. Mereala ruumilise planeerimise piirkondades on

määratletud vaid mõned sellised piirkonnad. Need on peamiselt seotud rannikualadega ja teatud

avamere madalikega, st madalate aladega avameres.

- 25 -

Riikliku huviga piirkonnad

Rannikul ja merealal on vastavalt keskkonnaseadustiku 4. peatüki 2. paragrahvile riiklikud huvid

aktiivse välielu jaoks. Mõnedel rannikuribadel on need piiritletud nii, et need asuvad mereala

ruumilise planeerimise piirkonnas või ulatuvad sinna.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Käesolevas planeerimisvoorus ei ole määratletud ühtegi olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonda.

Tulevases planeeringus võivad olulise tähtsusega avaliku huvi kriteeriumidele vastavad huvid

hõlmata näiteks tähtsaid läbipääsukohti lõbusõidulaevadele, atraktiivseid turismialasid ja

omavalitsuste üldplaneeringus määratletud puhkealasid.

Rekreatsiooni kasutusalaga piirkonnad

Rekreatsiooni ehk puhkekasutusena määratletud piirkonnad põhinevad keskkonnaseadustiku 3.

peatüki 6. paragrahvi kohastel välielu riikliku huvi nõuetel.

Kui alad on määratud puhkekasutuseks, tähendab see suuniseid, mille kohaselt nimelt sel huvil

on nende alade planeerimisel ja loataotluste hindamisel eesõigus.

Liiva kaevandamine

Vajadus

Rootsi põhjavee kaitsmise ja hea kvaliteediga põhjavee keskkonnakvaliteedi eesmärgi

saavutamise raames tuleb vähendada loodusliku kruusa kaevandamist maismaal. Looduslikust

kruusast moodustuvad paljud looduslikud põhjavee ja joogivee reservuaarid ning sel on sageli

suur looduslik ja kultuuriline väärtus. Et vähendada loodusliku kruusa kaevandamist, on kruusa

peamine asendaja killustik. On olemas mitmeid kasutusalasid, nagu näiteks betooni

peenfraktsioon, kus kruusa asendusmaterjali tootmine killustikust on tänapäeval kulukas või

energiamahukas ning tekitab jääke. Nendes kasutusalades võib mereliiv ja -kruus asendada

maismaalt pärit looduslikku kruusa.

Mereliiva ja -kruusa saab kasutada ka rannikuerosiooni vastu, mida esineb Lõuna-Rootsi

rannikul. Asjaolu, et liiva kaevandatakse selle kasutuskoha lähedal, on soodne, kuna see

vähendab kulusid ja pikkade vedude keskkonnamõju.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Väärtuslikke maavarasid või materjale sisaldavaid maardlaid võib keskkonnaseadustiku 3.

peatüki 7. paragrahvi alusel tunnistada riikliku huvi objektideks. Riikliku huvi nõudega maardlad

määratleb Rootsi Geoloogiateenistus (SGU). Mereala ruumilise planeerimise aladel ei ole riikliku

huvi nõudega liivaalasid.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Rootsi Geoloogiateenistus on valitsuse tellimuse alusel määratlenud piirkonnad, kus on võimalusi

keskkonnaalaselt jätkusuutlikuks vajaliku kvaliteediga mereliiva ja -kruusa kaevandamiseks.

Keskkonnasäästlikkust hinnatakse mitme aspekti alusel (Rootsi Geoloogiateenistus, 2017):

- 26 -

• Piirkond ei tohi asuda liiga lähedal rannikule, kuna see võib põhjustada muutusi setete

dünaamikas, mis omakorda võib põhjustada ranniku erosiooni suurenemist.

• Vältida tuleb päikesele eksponeeritud madalate bioloogiliselt produktiivsete ja tundlike

alade kasutamist.

• Bioloogilist mitmekesisust tuleb säilitada ning karjääris ja selle ümbruses asuvaid

ökosüsteeme ei tohi mõjutada sellisel määral, et ökosüsteemiteenuste osutamise võime

kaoks või väheneks pöördumatult.

Mereala ruumilise planeerimise protsessis peetakse määratletud alasid olulise tähtsusega

avalikeks huvideks, kuna liiva kaevandamist meres peetakse oluliseks kliimaga kohanemise,

keskkonnakvaliteedi eesmärkide saavutamise ja materjalidega varustamise seisukohalt.

Piirkonnad liiva kaevandamiseks

Liiva kaevandamise kasutusega alad põhinevad mereala ruumilise planeerimise protsessis

tuvastatud olulise tähtsusega avalikku huvi pakkuvatel piirkondadel. Mereplaanides liiva

kaevandamiseks sobivaks määratud alad vajavad täiendavat uurimist, millistes piirkonna osades

on võimalik säästev kaevandamine. Lähtuda tuleb Rootsi Geoloogiateenistuse ja Rootsi Mere- ja

veeameti koostatud alusmaterjalidest.

Kui piirkond on määratletud sobilikuks liiva kaevandamiseks, tähendab see suuniseid, et just sel

huvil on nendes piirkondades planeerimisel ja loataotluste hindamisel eesõigus. Enne

kaevandama asumist tuleb piirkondi hoolikalt uurida, sealhulgas füüsiliste, kultuurilooliste ja

bioloogiliste aspektide osas. Samuti on vajalik olukorra pidev hindamine asjakohaste

seireprogrammide abil.

Suurem osa mereala ruumilise planeerimise kavades liiva kaevandamiseks määratud aladest

asub Lõuna-Rootsis, kus loodusliku kruusa tarbimine on suur, samas kui juurdepääs looduslikule

kruusale maismaal on piiratud. Lõuna-Rootsis on oodata jätkuvalt ulatuslikke ehitusprogramme.

Mereolud, suhteliselt madalad transpordikulud tarbimisaladele ja muude asendusmaterjalide

suured kulud õigustavad liiva kaevandamist kasutusalana osades merepiirkondades. Teine

motivatsioon on vajadus liiva järele, et võidelda erosiooni vastu Lõuna-Rootsi rannikualadel.

Piirkonnad, mis on liiva kaevandamise uurimisalad

Piirkondades, kus liiva kaevandamine eeldatavasti nõuab keskkonnaseadustiku 7. peatüki 28a.

paragrahvi alusel nn Natura 2000 luba, on ala märgitud liiva kaevandamise uurimisalana.

Mereliiklus

Vajadus

Transpordipoliitika üldine eesmärk on tagada kogu riigi kodanikele ja ettevõtetele sotsiaal-

majanduslikult tõhus ja pikaajaline jätkusuutlik transporditeenus. Tõhus, jätkusuutlik ja suure

läbilaskevõimega kaubavedu on valitsuse jaoks esmatähtis. Transpordisüsteemi riikliku kava

2022–2033 eesmärgid on muu hulgas edendada kaubavedude ümberpaigutamist maanteelt

raudteele ja merele, vähendada transpordisektori keskkonnamõju ja luua tingimused lähituleviku

- 27 -

transpordisüsteemi arendamiseks. Mereliiklus on väga oluline Rootsi toimiva kauba- ja

teenusevarustuse jaoks, mis on oluline ka riigi totaalkaitse seisukohast.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Rootsi Transpordiamet määratleb mereside jaoks riikliku huviga piirkonnad vastavalt

keskkonnaseadustiku 3. peatüki 8. paragrahvile.

Olulise tähtsusega avaliku huvi piirkonnad

Mereteid, mis kujutavad endast eriti olulisi ühendusi Rootsi ja naaberriikide vahel, peetakse

olulise tähtsusega avaliku huvi piirkondadeks.

Mereliikluse kasutusalaga piirkonnad

Mereliikluse kasutuseks määratud piirkonnad põhinevad mereliikluse jaoks riikliku huvi nõudega

ja ruumilise planeerimise protsessis mereliikluse jaoks olulise tähtsusega avaliku huvi aladel.

Mereliiklus toimub kõigis merepiirkondades, kuid erinevate tegurite tõttu toimub suur osa eriti

rahvusvahelisest laevaliiklusest suuremate laevadega teatavates piiritletud koridorides. Need

marsruudid on vaid soovituslikud. Rootsi jaoks väga oluline laevaliiklus võib seega toimuda ja ka

toimub väljaspool mereala ruumilise planeerimise kavas mereliikluse kasutuseks määratud

koridore.

Mereliiklus tervikuna vajab hästi toimimiseks oluliselt suuremat pindala kui plaanikaardil näidatud

marsruudid.

Kui piirkonnad on määratud mereliikluse kasutuseks, tähendab see suuniseid, et just sel huvil on

nendes piirkondades planeerimisel ja loataotluste menetlemisel eesõigus. Need piirkonnad

esindavad marsruute, mis on kõige olulisemad tõhusa, ohutu ja kättesaadava meretranspordi

säilitamiseks ja arendamiseks, kuid ei piira mingil juhul mereliiklust nendel marsruutidel. Asjaolu,

et mereliiklus pääseb ligi ka teistele piirkondadele ja kasutab neid, on eelduseks, et mereala

planeeringus määratletud marsruutidel võib olla nii piiratud geograafiline pindala. Laevadel on

mereõiguse kohaselt õigus ohutule läbisõidule territoriaalmerel. Rahvusvahelist mereliiklust

reguleerib peamiselt Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO).

Talviti valitsevad Botnia lahes erilised tingimused, muu hulgas paks ja ulatuslik merejää. See

mõjutab tingimusi mereliikluse jaoks, mis ligipääsetavuse tagamiseks vajab suuri pindalasid.

Seda tuleb tuuleparkide ja muude püsivate rajatiste ehitamisel merel arvesse võtta. Hetkel

puuduvad põhjalikud teadmised selle kohta, kuidas avamere tuuleenergia mõjutab jää

moodustumist, jäämurdmise tingimusi ja talvist mereliiklust. Seetõttu vajab see edasist uurimist.

Tuulepargi ja laevatee ehk faarvaatri vahel peab olema ohutuskaugus. Ohutuskauguse suurus

sõltub marsruuti kasutavast liiklusest, aga ka geograafilistest tingimustest. Konkreetse projekti

puhul vajaliku vahemaa suurus määratakse kindlaks tuulepargi loamenetluse käigus.

Ohutuskaugus jääb väljapoole mereliikluse kasutusala piiritlust ja seda ei ole plaanikaardil

märgitud. Merealade ruumilise planeeringu kava ei anna juhiseid ohutuskauguste kohta

konkreetsetes asukohtades.

- 28 -

Mereliikluse uurimisala kasutusega piirkonnad

Kui piirkonnad on määratud mereliikluse uurimisalaks, tuleb täiendavalt uurida, kas mereliiklus on

selle ala jaoks kõige sobivam kasutusala. Kui on määratud, et samal alal on rohkem kui üks

kasutusala, on enne otsuse tegemist kõige sobivama kasutusala kohta vaja rohkem uurida

asjaomaste kasutusalade vajadusi kohapeal. Mereliikluse riikliku huvi nõue jääb kehtima ka siis,

kui riikliku huvi nõude vastukaaluks on mereliikluse uurimisala. Mereliikluse uurimisala kasutusala

on määratud ka siis, kui puuduvad piisavad andmed kasutuse täpse ulatuse piiritlemiseks.

Kutseline kalapüük

Vajadus

Kutseline kalapüük on meremajandussektor, mis on oluline toiduga varustamise ja toiduainete

tootmise seisukohalt. Kutseline kalapüük loob ka töökohti maismaal sadamatööstuses ja

töötlevas tööstuses, mis aitab kaasa elujõulistele saarekogukondadele ja nende võimalustele

säilitada oma identiteet ja kultuurikeskkond. Ühiskonna jaoks on oluline jätkusuutliku ja kõrge

toiteväärtusega toiduainete tootmise säilitamine. Meie lähipiirkonnast pärit kala on oluline panus

meie toiduvarustusse. Need vajadused eeldavad, et meres saavutatakse ja säilitatakse hea

keskkonnaseisund ning tagatakse need ökosüsteemiteenused, millest kalapüük sõltub. Kutseline

kalapüük nõuab suhteliselt suuri alasid, sest erinevad püügimeetodid ja sihtliigid tähendavad

erinevaid püügipiirkondi, mis muutuvad sõltuvalt aastaajast, aastast aastasse ja aja jooksul.

Riikliku huvi nõudega piirkonnad

Rootsi Mere- ja veeamet määratleb vastavalt keskkonnaseadustiku 3. peatüki 5. paragrahvile

kalapüügipiirkondi ja lossimissadamaid, mis on riikliku huviga piirkonnad kutselise kalapüügi

jaoks.

Kutselise kalapüügi kasutusega piirkonnad

Kutselise kalapüügi kasutusala põhineb peamiselt riikliku huvi nõudel püügipiirkondade suhtes.

Väike osa Skagerrakis asuvast piirkonnast põhineb kutselise kalapüügi olulise tähtsusega

avalikul huvil.

Riikliku huvi nõue kudemis- ja kasvupiirkondadele kutselise kalapüügi jaoks kattuvad mereala

ruumilise planeerimise kavades looduskasutusega aladega. Kalade elupaikade seisukohalt

potentsiaalselt olulised piirkonnad väljaspool riikliku huviga alasid kuuluvad piirkondadesse, kus

pööratakse eritähelepanu suurtele loodusväärtustele.

Kutselise kalapüügi teostusviis ja kasutatavad püügivahendid võivad tulevikus muutuda, näiteks

kalavarude muutumise või püügivahendite tehnilise arengu tõttu. Samuti võivad need muutuda

konkreetse püügipiirkonna või püügimeetodi suhtes kehtestatud piirangute tõttu.

Kui piirkonnad on määratud kutseliseks kalapüügiks, annab see suuniseid, mille kohaselt just sel

huvil on nendes piirkondades planeerimis- ja loataotluse menetlemise protsessis eesõigus.

Kutselist kalapüüki teostatakse ka teistes piirkondades ja seetõttu on lubade menetlemise

protsessis oluline otsida kalapüügi ajakohastatud teavet kõnealuses piirkonnas.

- 29 -

Andme- ja telekommunikatsioonikaablid

Andme- ja telekommunikatsioonikaablite jaoks puudub üldine valdkondlik planeering. Selliste

kaablite paigaldamise asukohad tuleks kokku leppida varakult kaablite paigaldamise planeerimise

käigus, et vähendada konflikte teiste nõuetega.

Süsihappegaasi geoloogiline ladustamine

Hinnangute kohaselt on Rootsis ja Rootsi majandusvööndis märkimisväärne süsinikdioksiidi

ladustamisvõimsus (Rootsi Geoloogiateenistus, 2016b). Siiski on vaja rohkem andmeid ja

teadmisi, enne kui mereala ruumilise planeerimise kavades saab esitada ettepanekuid

ladustamispiirkondade kohta.

Vesiviljelus

Hetkel puudub planeerimisalal vesiviljeluse võimalike geograafiliste arenduspiirkondade terviklik

riiklik kaardistus. Rootsi Põllumajandusameti ja Rootsi Mere- ja veeagentuuri tegevuskavas

Rootsi vesiviljeluse arendamiseks 2021–2026 on ühe meetme eesmärk hõlbustada erinevate

säästva vesiviljeluse vormide jaoks sobivate piirkondade väljaselgitamist ja planeerimist (Rootsi

Põllumajandusamet, 2021). Uued planeerimisandmed koos arendatud kasvatustehnoloogiaga

võivad lõpuks aidata kaasa vesiviljeluse paremate planeerimistingimuste loomisele

planeeringupiirkondades. Praeguses etapis loovad mereala ruumilise planeeringu piirkonnad

valmisolekut vesiviljeluseks, kuid ei määra konkreetselt piiritletud vesiviljeluseks mõeldud

piirkondi.

Suunised kooseksisteerimiseks

Mereala ruumilise planeerimise kavad peavad edendama erinevate tegevuste ja kasutusalade

kooseksisteerimist. Asjaolu, et mereala ruumilise planeerimise kavades määratakse kindlaks

kooseksisteerimine, loob paindlikkust ja julgustab tegevusi vastastikku kohanema ja arenema.

Kooseksisteerimine võib kaasa tuua ka sünergiaefekte. Allpool esitatud kaalutluste eesmärk on

anda juhiseid selle kohta, kuidas kooseksisteerimine võib toimida, ja selgitada, millisel moel

mereala ruumilise planeerimise kavad on seotud erinevate määratletud kasutusalade

kooseksisteerimisega. Need on rühmitatud kahte kategooriasse vastavalt sellele, kui palju

kohanemist peetakse üldiselt vajalikuks samaaegseks eksisteerimiseks – mõningane

kohanemine ja suurem kohanemine. Näiteks võib kooseksisteerimise toimimiseks olla vaja

teatavaid tegevusi täiendavalt reguleerida või kehtestada loataotluse menetlemisega tegelevate

asutuste poolt eritingimused. See võib hõlmata ka erieeskirju, mis võivad olla vajalikud mereala

ruumilise planeerimise kavade eesmärgi saavutamiseks ja mille kohta valitsus teeb otsuse

keskkonnaseadustiku 4. peatüki 10. paragrahvi teise lõigu alusel.

Ühe koha suhtes võidakse otsustada, et kasutusalade kooseksisteerimine on võimalik, samas kui

teises kohas see võimalik ei ole. Samamoodi võib kooseksisteerimist pidada võimalikuks üldises

perspektiivis, kuid mitte planeerimise ajalises perspektiivis. Kui kasutusalade kooseksisteerimist

ei peeta võimalikuks, seatakse üks huvi esikohale.

- 30 -

Joonis 1.3-1 Näide sellest, kuidas kooseksisteerimine võib plaanikaardil välja näha. Plaanikaardil on kooseksisteerimine näidatud kattuvate kasutusaladega. Piirkonnas Ö222 eksisteerivad samaaegselt riigikaitse (F), looduse (N), rekreatsiooni (kaldjooned) ja mereliikluse (sinised jooned) kasutusalad.

Kui kooseksisteerimine võib nõuda mõningast kohanemist

Riigikaitse ja mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratud riigikaitse ja mereliikluse

kooseksisteerimine. Mereliiklus võib sageli toimuda piiranguteta mereväe õppuste piirkonnas. Kui

riigikaitse õppused on käimas, võib olla vajalik mereväe harjutusala ajutiselt tühistada.

Riigikaitse ja kutseline kalapüük

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratud kaitse ja kutselise kalapüügi

kooseksisteerimine. Riigikaitse piirkonnas võib kutselist kalapüüki sageli teostada piiranguteta.

Kui riigikaitse õppused on käimas, võib olla vajalik mereväe harjutusala ajutiselt tühistada.

Kaitseõppused võivad siiski mõjutada kutselise kalapüügi ressursse kalade suremuse ning

kudemis- ja kasvualade mõjutamise kaudu.

Kultuur ja loodus

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratud kultuuri ja looduse kasutusalade

kooseksisteerimine. Kultuurikeskkonnad on sageli hästi integreeritud loodusesse.

Looduskaitselised jõupingutused, nagu mereprahi haldamine ja kaotsi läinud püügivahendite

kõrvaldamine, võivad kahjustada muinsuskaitselise väärtusega laevavrakke, kui neid sooritatakse

hooletute meetoditega. Mõnel juhul võivad vrakid kujutada endast kultuuriväärtust, kuid samas

avaldada negatiivset mõju keskkonnale.

Kultuur ja rekreatsioon

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratud kultuuri ja rekreatsiooni

kooseksisteerimine. Kultuurikeskkonnad on sageli osa väärtustest, mis on rekreatsiooni aluseks

või muudavad piirkonna külastajatele atraktiivseks. See aitab kaasa sünergiaefektidele, kuid suur

külastajate arv võib avaldada kultuurikeskkonnale ka negatiivset mõju. Kultuuripärandi

kättesaadavaks tegemine vee all, sealhulgas sukeldujatele, on väga väärtuslik. Kuid sukeldumine

ja muud vabaõhutegevused, nagu sportlik kalapüük ja paadisõit, võivad siiski kaasa tuua

veealuse kultuurikeskkonna hävitamise ohu.

- 31 -

Loodus ja rekreatsioon

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratud looduse ja rekreatsiooni kasutusalade

kooseksisteerimine. Loodus on sageli osa väärtustest, mis on puhketegevuse aluseks või teevad

piirkonna atraktiivseks külastajate jaoks. See aitab kaasa sünergiaefektidele, kuid suur

külastatavus võib ka mõjutada loodusväärtusi. Looduskaunite kohtade kasutamine

turismitegevuseks võib, nagu ka vabaajalaevade, vesijetide ja muude tegevuste müra, tuua

kaasa konflikti looduskaitseliste huvidega.

Rekreatsioon ja liiva kaevandamine

Liiva kaevandamisel võib olla negatiivne mõju loodusväärtustele. Samal ajal võib suurenenud

liiklus liiva transportimisel avaldada negatiivset mõju rekreatsioonitingimustele. Liiva

kaevandamine ja seega ka transport toimuvad aga üldiselt piiratud aja jooksul.

Rekreatsioon ja kutseline kalapüük

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratud rekreatsiooni ja kutselise kalapüügi

kooseksisteerimine. Kutseline kalapüük on eksistentsi alus rannapüügiga tegelevatele

kogukondadele, mis on ka atraktiivsed puhkealad. Harrastus- ja kutselise kalapüügi vahel võib

olla huvide konflikte, kui mõlemad soovivad tegeleda püügiga samas kohas püügivahenditega,

mis ei tööta üheskoos.

Liiva kaevandamine ja mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratletud liiva kaevandamise ja mereliikluse

kooseksisteerimine. Liiva kaevandamine võib põhjustada teatavat liiklust ja põhjustada takistusi

mereliikluse ligipääsetavusele. Liiva kaevandamine toimub siiski väga piiratud ajavahemikel, mis

tähendab, et mõju on piiratud.

Mereliiklus ja kutseline kalapüük

Kutseline kalapüük liikuvate püügivahenditega toimib sageli mereliikluse piirkondades mõningase

kohandamisega, kuid seda võib mõnikord takistada intensiivne laevaliiklus või liikluse eraldamine.

Kui kooseksisteerimine võib nõuda suuremat kohanemist

Energiatootmine ja riigikaitse

Energiatootmise ja kaitsehuvide ühendamine on paljudes piirkondades keeruline, sest

tuuleparkidel võib olla suur mõju Rootsi kaitsejõudude rajatistele ja tegevusele. Mõnes piirkonnas

on võimalik ehitada energiarajatisi, kui pöörata eritähelepanu totaalkaitse huvidele. Kõigi

energiapiirkondade (kavandatud või alternatiivsete) puhul on mereala ruumilise planeerimise

kavades sätestatud, et riigi totaalkaitse huvidele pööratakse eritähelepanu.

Energiatootmine ja kultuur

Energiarajatistel võib olla negatiivne mõju kultuurikeskkonnale ja maastikule. Suuremahulised

tuulepargid ranniku läheduses võivad mingis kohas domineerima hakata ja mõjutada seeläbi

väärtusi, mis on seotud oluliste ajalooliste sündmustega ja mis on varem sellele kohale oma

eripära andnud. Merepõhja rajatised, nagu vundamendid või kaablid, võivad avaldada negatiivset

- 32 -

mõju muinsusmälestistele. Ehitusetapis võib merepõhja mõjutav piirkond olla oluliselt suurem kui

tegelik kasutuspiirkond. Vajalikuks võivad osutuda arheoloogilised uuringud.

Energiarajatiste kavandamisel võib negatiivset mõju piirata lokaliseerimis- ja

kohandamismeetmetega. Keskkonnaseadustiku 4. peatüki 3. paragrahvi kohaselt ei ole riikliku

huvi alla kuuluvates piirkondades luba eeldav tuuleenergia tootmine lubatud, välja arvatud

Ölandil. Sellistes piirkondades ei ole mereala ruumilise planeerimise kavades energiatootmist ette

nähtud.

Energiatootmine ja loodus

Energiatootmise kasutusala ei ole samaaegselt ette nähtud looduskasutusega piirkondades, kus

loodusväärtused on nii suured ja sellist tüüpi, et valitseb suur ebakindlus, kas energiatootmise

rajatisi saab rajada ilma loodusväärtusi kahjustamata või nende säilitamist võimaldamata.

Kooseksisteerimise võimalikkuse hindamine toimub terviklikkuse vaatenurgast, mis võtab arvesse

ka energiapiirkondade või muude naabruses kavandatavate tegevuste kombineeritud,

kumulatiivset mõju pikaajalises perspektiivis. Hindamine viiakse läbi samamoodi kõigis

looduskasutuse piirkondades. Kui hinnatakse sellise tegevuse loataotlust, millel võib olla oluline

mõju Natura 2000 alale, tuleb hinnata, kas tegevus on kooskõlas keskkonnaseadustiku 7. peatüki

paragrahvide 28b-29 sätetega. Loataotluse hindamine toimub üksikasjalikumal tasandil kui

mereala ruumilise planeerimise üldhinnangud.

Energiatootmine avamere tuuleparkide näol võib kahjustada nii linde ja nahkhiiri kui ka

põhjakeskkonda. Ehitusetapil esineb tavaliselt veealust müra, mis tuleneb vaiade paigaldamisest

ja liiklusest ning võib kahjulikult mõjuda elusloodusele. Kasutusetapil esineb müra, mis võib

mõjutada elusloodust. Rajatis ise võib olla takistuseks lindudele või nahkhiirtele.

Demonteerimisfaasis esineb tavaliselt veealust müra sooritatavate tööde ja liikluse tõttu, mis võib

elusloodusele kahjulikult mõjuda. Merepõhjas paiknevad kaablid võivad kahjustada väärtuslikku

looduskeskkonda ja elektromagnetvälju tekitavad elektrikaablid võivad erineval määral mõjutada

mereorganisme. Samal ajal võivad tuuleturbiinid moodustada kunstlikke veealuseid kaljusid, mis

loovad kaladele kaitstud toitumisalasid.

Energiatootmine ja rekreatsioon

Energiapiirkonnad võivad vähendada ligipääsetavust puhkevõimalustele, eriti rannikuga

külgnevates piirkondades. Samal ajal võivad energiarajatised olla vaatamisväärsused ja

turismisihtkohad.

Energiatootmine ja liiva kaevandamine

Energiatootmine tuuleturbiinidega vajab stabiilset pinnast vundamendiks. Liiva kaevandamise

puhul imetakse või kaevatakse liiv põhjast välja, muutes selle stabiilsust.

Energiatootmine ja mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavades ei nähta tavaliselt ette energiatootmist ja mereliiklust

samas piirkonnas. See, kumba huvi eelistatakse, sõltub sellest, millist kasutusala peetakse

konkreetses asukohas kõige sobivamaks ja kas olemasolevaid vajadusi on võimalik rahuldada ka

mujal. Mitmes kohas peetakse mereliikluse juurdepääsu võimalikuks naaberpiirkondades.

- 33 -

Paljudel juhtudel on võimalik kohandada tuuleparkide projekteerimist nii, et see ei mõjuta

negatiivselt laevaliikluse liigipääsetavust. Siiski ei saa laevaliiklus tavaliselt läbida sellist ala, kus

on püsirajatised, nagu tuulepark, kui ala on väike või kui turbiinid on paigutatud tihedalt.

Merekaablid võivad mõjutada avariipeatusi ja seega sattuda mereliiklusega konflikti, eriti tiheda

liiklusega laevateedel. Samuti on vaja rohkem teavet avamere tuuleturbiinide mõju kohta jää

moodustumisele ning jäämurdmise ja talvise laevaliikluse tingimustele Botnia lahes.

Energiatootmine ja kutseline kalapüük

Avamere tuuleenergia raskendab piirkonnas navigatsiooni ja kutselist kalapüüki. Tuulepargi

paigaldamine raskendab erineval määral nii aktiivsete kui ka passiivsete püügivahendite

kasutamist. Tuulepargi konstruktsiooni või püügivahendite kohandamine võib mõjutada

kooseksisteerimise võimalusi. Rahvusvahelised näited on osutanud, et kalapüük on vähenenud

isegi kohandatud tuuleparkide piires (Rootsi Mere- ja veeamet, 2023c).

Riigikaitse ja kultuur

Mereala ruumilise planeerimise kavades on tavaliselt määratletud riigikaitse ja kultuuri

kooseksisteerimine. Merel võib kaitsetegevusega kaasneda negatiivse mõju oht merepõhja

kultuurimälestistele ja kultuurmaastikele. Samal ajal võivad kaitserajatised olla osa ranniku

kultuuriloopärandist.

Riigikaitse ja loodus

Mereala ruumilise planeerimise kavades on tavaliselt määratletud riigikaitse ja looduse

kooseksisteerimine. Juhul, kui kooseksisteerimist ei peeta sobivaks, antakse ühele huvile

eesõigus. Kui tegemist on Natura 2000 alaga, kohaldatakse keskkonnaseadustiku eeskirju

tegevuse kohta Natura 2000 aladel. Totaalkaitse huvidele antakse eesõigus vastavalt

keskkonnaseadustiku 3. peatükile juhul, kui loodusväärtustel on olulise tähtsusega avalik huvi või

riikliku huvi nõue. Kaitsetegevus võib hõlmata liiklust, müra, lõhkamisi ja muid tegevusi, mis

võivad avaldada negatiivset mõju loodusväärtustele. Sõjaline merendustegevus võib vajada

kohandamist nii, et loodusväärtuste kahjustamine oleks minimaalne. Seda saab teha näiteks

nõnda, et Rootsi kaitsejõud kavandavad oma harjutustegevust piirkonnas nii, et mõju

loodusväärtustele oleks minimaalne – mida relvajõud kavandavad juba praegu.

Riigikaitse ja rekreatsioon

Mereala ruumilise planeerimise kavas on määratud riigikaitse ja rekreatsiooni kooseksisteerimine.

Kaitsetegevus võib hõlmata müra, liiklust, lõhkamisi ja muid tegevusi, mis võivad avaldada

negatiivset mõju rekreatsioonitegevusele, sealhulgas välielu veetmisele. Paljudel juhtudel saab

neid tegevusi üksteisega kohandada.

Riigikaitse ja liiva tootmine

Mereala ruumilise planeerimise kavas ei määratleta riigikaitse ja liiva kaevandamise

kooseksisteerimist. Vastavalt keskkonnaseadustiku 3. peatükile on totaalkaitse huvid esikohal.

Kaitsetegevus, millega kaasneb näiteks laskemoonajääke, võib tähendada, et liiv ei sobi

kaevandamiseks.

- 34 -

Kultuur ja liiva kaevandamine

Liiva kaevandamisega kaasnev merepõhja muutmine võib kahjustada kultuuriväärtusi.

Arheoloogiline uuring võib olla vajalik.

Kultuur ja mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavades määratletakse kultuuri ja mereliikluse

kooseksisteerimine. Mereliiklus on loonud paljud tänased kultuurikeskkonnad, samuti

kultuuripärandeid vrakkide kujul. Intensiivselt kasutatavad laevateed ja faarvaatrid võivad

põhjustada heitkoguseid, muutusi maastikus ja süvendustöid, millel on negatiivne mõju

kultuuriväärtustele. Mereliiklus võib põhjustada erosiooni, mis paljastab, lihvib ja kannab ära

kultuurimälestiste paljastatud osad. Mereliiklus võib põhjustada ka madalikel paiknevate

mälestiste kahjustamist ankrute või laevakerede poolt.

Kultuur ja kutseline kalapüük

Paljudel juhtudel on kutseline kalapüük majandusharu, mis on aidanud kaasa väärtusliku

kultuurikeskkonna, näiteks kultuuripärandi osaks olevate kalurikogukondade loomisele. Kalapüük

aktiivsete püügivahenditega, nagu traalimine, võib avaldada negatiivset mõju merepõhja

kultuurimälestistele.

Loodus ja liiva kaevandamine

Mereala ruumilise planeerimise kavas on määratletud looduse ja liiva kaevandamise

kooseksisteerimine juhtudel, kui hinnangu kohaselt võib selline kooseksisteerimine võimalik olla.

Tegevuse, millel võib olla oluline mõju Natura 2000 alale, loataotluse menetlemisel hinnatakse,

kas tegevus on kooskõlas keskkonnaseadustiku 7. peatüki §-de 28b-29 sätetega. Loataotluse

hindamine toimub üksikasjalikumal tasandil kui mereala ruumilise planeerimise üldhinnangud.

Liiva kaevandamine võib mõjutada piirkonnas olemasolevaid loodusväärtusi, eriti kui need on

koondunud põhjakeskkonda. Mõju võivad piirata asjaolud, et kaevandamine on kohalik, toimub

lühikese aja jooksul ja suhteliselt õrnatoimeliste tehnoloogiatega.

Loodus ja mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavades on tavaliselt määratletud looduse ja mereliikluse

kooseksisteerimine. Mereliiklus võib põhjustada loodusele survet veealuse müra, süvendustööde,

erosiooni ja naftalekete näol. Samal ajal võib mereliiklus olla optimeerimise korral kliimatõhus

transpordivõimalus võrreldes teiste transpordivahenditega.

Loodus ja kutseline kalapüük

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratletud looduse ja kutselise kalapüügi

kooseksisteerimine. Kalapüük võib avaldada suurt mõju mere ökosüsteemidele, peamiselt

püütavatele liikidele, kuid ka teistele liikidele ja elupaikadele, mida võib olla vajalik kaitsta.

Kutselisel kalapüügil, mida teostatakse aktiivsete püügivahenditega, näiteks põhjatraalidega, või

mis hõlmab kaitsealuste ja ohustatud liikide kaaspüüki, võib olla negatiivne mõju

loodusväärtustele. Mõnel juhul ei avalda kutseline kalapüük mingit mõju ja sageli on võimalik

kohandada püügimeetodeid nii, et mõju loodusväärtustele on piiratud. Püügimeetodite

kohandamine on tavaline meede kalanduse haldamise regulatiivses töös, kuid on ka palju muid

- 35 -

võimalusi kutselise kalapüügi kohandamiseks looduskaitse vajadustega. Mõnel juhul ei ole

kalapüük lubatud.

Rekreatsioon ja mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratletud rekreatsiooni ja mereliikluse

kooseksisteerimine. Paljudel juhtudel on mereliiklus majandusharu, mis on aidanud kaasa

atraktiivse keskkonna loomisele. Mereliiklus võib aidata kaasa ka hea ligipääsetavusega. Siiski

võivad intensiivse liiklusega laevateed põhjustada häiringuid, näiteks müra ja heiteid, või kujutada

endast takistusi näiteks harrastuskalapüügile ja väikelaevade liikumisele.

Liiva kaevandamine ja kutseline kalapüük

Mereala ruumilise planeerimise kavades on määratletud liiva kaevandamise ja kutselise

kalapüügi kooseksisteerimine. Liiva kaevandamine mõjutab põhjakeskkonda, mis omakorda võib

mõjutada kalade elupaiku ja seega ka kutselise kalapüügi kalavarusid. Mõju on tavaliselt siiski

kohalik ja ajaliselt piiratud, mis mõnel juhul võib anda võimaluse kohanemiseks, näiteks vältides

ajavahemikke, mil piirkond on kalade jaoks oluline, näiteks kudemise ajal.

Kooseksisteerimine läbi eritähelepanu

Mereala ruumilise planeerimise kavades ei täpsustata, millised meetmed võivad olla vajalikud, et

pöörata eritähelepanu mingis konkreetses piirkonnas. Vajaduse korral võib valitsus või teised

asutused täpsustada asjakohaseid meetmeid loataotluse hindamise või muu haldustöö käigus.

Eritähelepanu totaalkaitse huvidele

Eritähelepanu totaalkaitse huvidele võib muu hulgas tähendada seda, et tuulepargi asukoht ja

projekteerimine tuleb kohandada kaitsehuvidega. See kehtib ka muud tüüpi püsirajatiste ja

muude kasutusalade kohta. Eriline arvestamine totaalkaitse huvidega võib tähendada ka seda, et

kohandamine peab toimuma siis, kui mitu energiapiirkonda koos võivad mõjutada totaalkaitset.

Seetõttu tuleb arvesse võtta kombineeritud kumulatiivse mõju ohtu kaitsehuvidele. See tähendab,

et ühe energiapiirkonna arendamine võib mõjutada võimalust kasutada teist ala, mis on kavas

määratud E energiatootmiseks või E(utr) energiatootmise uuringualaks.

Eritähelepanu olulistele kultuurikeskkonna väärtustele

Mõju hindamine kultuurikeskkonnale peab toimuma eri projektide puhul varases etapis ja üldises

perspektiivis, lähtudes kohalikest tingimustest. Kultuurikeskkonnad, mida võivad mõjutada

muutunud maastikupilt, asuvad peamiselt väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkondi.

Arvesse tuleb võtta maa ja mere vahelist seost. Meres asuvaid rajatisi ja tegevusi võib olla vaja

kohandada projekteerimisel või lokaliseerimisel nii, et kultuurikeskkonna väärtused säiliksid.

Eritähelepanu olulistele loodusväärtustele

Eritähelepanu olulistele loodusväärtustele võib tähendada, et tegevused plaanitakse sellistesse

kohtadesse ja ajavahemikesse, mis vähendavad loodusväärtuste otsest, kaudset või

kumulatiivset kahjustamist. See võib hõlmata näiteks järgmist:

- 36 -

• et Rootsi kaitsejõud konsulteerivad oma tegevuse planeerimisel kohalike omavalitsuste ja

maakonnavalitsustega kohalike tingimuste osas ning kohandavad õppusi ja tegevusi

vastavalt asukohale ja ajaperioodile nii, et olulisi loodusväärtusi ei kahjustata

• energiatootmise rajatiste projekteerimine ja tehnoloogia kohandamine või ehitustööde ja

käitamise kohandamine konkreetsete ajavahemikega

• merealade kaitse kehtestamine või laiendamine

• kalapüügi reguleerimine piirkondade, püügivahendite või püügiaegade osas

• mereliikluse kiiruse, maksimaalse süvise või ajastuse kohandamine.

- 37 -

2. Läänemeri: Suunised ja eritähelepanu

Üldiselt mereala ruumilise planeerimise piirkonnast

Käesolev peatükk sisaldab kokkuvõtet mereala ruumilise planeerimise põhijoontest. Samuti

esitatakse mereala ruumilise planeerimise piirkonna merealade kasutamise suunised ja

eritähelepanu vajavad alad.

Plaanikaarti tuleb tõlgendada ligikaudses mõõtkavas 1:700 000 kuni 1:1 000 000. Kaardil olevad

piirid ja tähised lähtuvad ligikaudselt mereala ruumilise planeeringu strateegilisest tasandist.

Andme- ja telekommunikatsioonikaablite, elektrikaablite, torujuhtmete ja gaasijuhtmete

paigaldamine, käitamine ja hooldamine peab olema võimaldatud seal, kus see on asjakohane.

See kehtib kogu planeeringuala kohta.

Läänemeres on viis mereala:

• Läänemere põhjaosa ja Ahvenanrauma

• Läänemere keskosa

• Läänemere kaguosa

• Läänemere lõunaosa

• Läänemere edelaosa ja Sund

Taastuvenergia tootmine

Mereala ruumilise planeeringu kavad aitavad kaasa ühiskondliku eesmärgi saavutamisele,

milleks on 100% fossiilsetest energiaallikatest vaba elektritootmine aastaks 2040. Läänemere

tuuleenergia tootmise tingimused on eri merepiirkondades erinevad. Ühine on kõigile

piirkondadele see, et avamere tuuleenergia tehnilised võimalused on tuule kiiruse ja sügavuse

poolest head. Mereliiklus on kogu Läänemeres intensiivne. Riigi totaalkaitse sõjaline osa kasutab

suuri alasid, nii avatud kui ka kinniseid. Maismaa lähedal on palju väärtuslikke kultuurikeskkondi

ja piirkondi aktiivseks vabaõhueluks. Läänemere edela-, lõuna-, kagu- ja keskosas on suured

loodusväärtused, sealhulgas linnud, imetajad ja väärtuslik põhjakeskkond.

Planeerimise lähtepunktiks on olnud ajakohastatud andmed uute või muudetud energiatootmise

piirkondade kohta mereala ruumilise planeeringu kavades (Rootsi Energiaamet, 2023a).

Energiatootmisalade planeerimine põhineb üldisel hinnangul, kuidas mereala ruumilise

planeeringu kavad kõige paremini saavad kaasa aidata energiaeesmärkide saavutamisele.

Energiatootmise piirkondi kavandatakse nii avamerel kui ka rannikualadel. Mõnda kavandatavat

ala mõjutavad Natura 2000 õigusaktid, mis tähendab, et tuuleenergia tootmist võib seal lubada

ainult juhul, kui see ei ohusta või häiri kaitsealuseid elupaiku või liike. Kõiki kavandatud

energiatootmise piirkondi ja alternatiivseid piirkondi Läänemeres, välja arvatud kahte, peetakse

uurimisaladeks. Läänemeres põhineb see ebakindlusel seoses tuuleparkide mõjuga

kaitsehuvidele ja ebakindlusel seoses suuremahulise tuuleenergia tootmise kumulatiivse mõjuga,

sealhulgas loodusväärtustele ja elektritootmise ühendamise võimalustele riigi elektrivõrguga.

- 38 -

Energiatootmise arendamisel tuleb eritähelepanu pöörata riigi totaalkaitse huvidele. Need paljud

energiatootmise piirkonnad, mida mereala ruumilise planeeringu kavad Läänemerel määratlevad,

võivad avaldada kumulatiivset mõju totaalkaitsehuvidele. Selle riskiga tuleb arvestada, mis võib

kaasa tuua piiranguid energiatootmise arendamise ulatusele, kas ühiselt või üksikutes

piirkondades. Kõik ettepanekud energiatootmise piirkondade ja alternatiivsete energiatootmise

piirkondade kohta näevad seetõttu ette, et eritähelepanu tuleb pöörata riigi totaalkaitse huvidele.

Teatud piirkondade puhul pööratakse eritähelepanu ka suurtele loodusväärtustele.

Kasutusalade vaheline konkurents

Mereala ruumilise planeerimise piirkonnas on suured loodusväärtused, mis mõjutava tuuleparkide

rajamist ja liiva kaevandamist tulevikus. Neid tegevusi peetakse võimalikuks, kuid mitmel juhul

kaasnevad Natura 2000 õigusaktidest lähtumise nõuded.

Rootsi totaalkaitsel on ulatuslikud huvid mereala ruumilise planeerimise piirkonnas, sealhulgas

mereõppusalade näol. Seega on riigikaitse ja tuuleenergia tootmise kooseksisteerimise

võimalused väiksemad kui muudel merealadel.

Gotlandist lõuna pool toimuva laevaliikluse käigus esinevad naftareostused mõjutavad

negatiivselt rannikulindude populatsiooni. Laevaliiklus võib müra kaudu mõjutada ka pringleid.

Üks võimalus mõju vähendamiseks võib olla liikluse ümbersuunamine, kuid võib olla ka muid

lahendusi. Muudatuste tegemine ühes transpordisüsteemi osas on keeruline ja sellel võivad olla

tagajärjed teistes transpordisüsteemi osades. Mereliikluse mõju looduskeskkonnale ja meetmeid,

mis võivad olla asjakohased mereliikluse negatiivse mõju vähendamiseks, tuleb täiendavalt

uurida, mistõttu mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette mereliikluse uurimisala nii

Gotlandist lõunas kui ka põhjas ja idas. Tuuleenergia võib negatiivselt mõjutada ka aulide

populatsiooni. Seda on arvesse võetud merekava piirkonnas tuuleenergia tervikhinnangus.

Loodus ja inimesed

Läänemere merekava piirkond sisaldab olulisi loodusväärtusi ja inimeste jaoks atraktiivset

elukeskkonda. Ranniku- ja saarestiku maastikke kasutatakse sageli rekreatsiooniks, sealhulgas

vabaõhueluks, ning nii rannikuvööndis kui ka meres on olulised kultuuriväärtused.

Merekava piirkonnas on suuri oluliste loodusväärtustega alasid ja mitmed neist on

looduskaitsealad või Natura 2000 alad, mis on mereala ruumilise planeerimise kavas

looduskasutusega. Lisaks neile on alasid, kus tegevused peavad pöörama eritähelepanu

olulistele loodusväärtustele.

Samal ajal, kui Läänemeres on erinevate tegevuste jaoks olemas head tingimused, tuleb hea

keskkonnaseisundi saavutamiseks Läänemeres keskkonda parandada. Näiteks on Läänemeres

suuri alasid, kus merepõhi on hapnikupuuduse tõttu surnud.

Ettevõtlus ja mereliiklus, mis ühendavad

Läänemeri on rahvusvahelise kaubanduse jaoks väga oluline ja seetõttu ka üks kõige

intensiivsema kaubavahetusega piirkondi maailmas. Paljud laevateed ühendavad riike ja aitavad

kaasa eesmärgile ühendada omavahel Läänemere piirkonda inimeste- ja kaubaveo kaudu.

- 39 -

Sellest lähtuvalt on laevateed, mis ulatuvad Rootsi naaberriikidest Rootsi majandusvööndisse,

olulise tähtsusega avaliku huvi all ja need piirkonnad on ette nähtud mereliikluse kasutuseks.

Merekava piirkonnas on olemas teatud alad, kus võib olla võimalik liiva kaevandamine, ja seal

esinevad head tehnilised tingimused merepõhiseks energiatootmiseks. Kutseline kalapüük

toimub väga suurel alal ning pealegi muutuvad püügipiirkonnad aastast aastasse ning pika aja

jooksul. Seetõttu on kutselise kalapüügi kasutusala merekava piirkonnas laialt levinud.

Kalavarude olukorra areng on kalapüügivõimaluste seisukohalt otsustava tähtsusega. Näiteks

Läänemere tursavarude puhul on olukord keeruline, mis avaldab negatiivset mõju

kalapüügivõimalustele.

- 40 -

- 41 -

2.1. Läänemere põhjaosa ja Ahvenanrauma

Energiatootmine

Läänemere põhjaosas on head tuuleolud ja sobivad sügavused avamere tuuleturbiinide jaoks,

samas kui vajadus elektrienergia järele on Mälardali piirkonna tarbimise tõttu suur. Mitmel

rannikualal Norrtäljest kuni Oxelösundini on tuuleenergia vastu riikliku huvi nõue (Ö203, Ö208,

Ö210–Ö211, Ö214, Ö504, Ö507). Selles merepiirkonnas olevat riikliku huvi nõuet tuuleenergia

suhtes ei peeta ühilduvaks riigikaitse riikliku huvi nõudega ning seetõttu eelistatakse riigikaitse

riiklikke huve. Gustaf Daléni majaka piirkonna ja majakast kagusse jääva piirkonna (Ö208, Ö211)

tuuleenergia olulise tähtsusega avalikke huve ei peeta ühilduvaks riigikaitse riikliku huvi nõuetega

ja looduskaitse olulise tähtsusega avalike huvidega. Piirkond asub ranniku lähedal ja on väga

oluline pesitsevate, talvituvate ja puhkavate merelindude jaoks.

Gotlandist kirdes on merekavas määratud viis alternatiivset uurimisala energiatootmisele (Ö205,

Ö216, Ö218, Ö219, Ö279). Nendel aladel on vähe konflikte teiste huvidega ja seal on olemas

head võimalused merepõhise tuuleenergia kasutamiseks. Need piirkonnad on määratud

alternatiivsetena, kuna kõigi alade kombineeritud mõju kaitsehuvidele peetakse suureks. Kõigi

nende piirkondade lähitulevikus elektrivõrguga ühendamise võimalusi peetakse samuti väikeseks.

Riigikaitse

Mereala ruumilise planeerimise kava määrateb kaitsekasutuse suurel osal mereala rannikust, mis

tuleneb riikliku huvi nõudest riigi totaalkaitse ja mõjupiirkondade suhtes. Väddö laskeala asub

Norrtälje vallas Ahvenanrauma ääres koos üle mere ulatuva mõjualaga (Ö201). Mereala

ruumilise planeerimise kava määratleb riigikaitse kasutusala ka Söderarmsi ja Korsö laskeala

ääres olevale mõjualale vastavalt Norrtälje ja Värmdö valdades (Ö202, Ö206–Ö207). Stockholmi

saarestiku lõunaosas ulatuvad Utö laskeala ja Nåttarö mereväe harjutusala rannikust läbi

territoriaalmere Rootsi majandusvööndisse väljaspool Värmdö, Haninge ja Nynäshamni valdu

(Ö210, Ö504–Ö505). Piirkondades Ö203, Ö208, Ö210–Ö211, Ö214, Ö220, Ö504, Ö507 on

totaalkaitse sõjalise riikliku huvi nõuded eelistatud võrreldes tuuleenergia kasutusala riikliku huvi

nõuetega.

Kultuur

Kogu merepiirkonna rannikuala on hõlmatud riikliku huviga paljukasutatava ranniku vastu.

Merekava piirkonna vahetus läheduses Norrtälje ja Värmdö valdades kehtivad kultuuripärandi

säilitamise riikliku huvi nõuded. Rootsi Muinsuskaitseameti määratletud kultuuriajaloolise

väärtusega tuumalad asuvad peamiselt väljaspool merekava piirkonda. Paar sellist ala ulatuvad

planeeringualasse väljaspool Stockholmi saarestikku ja Norrtäljet, kus neile on mereala ruumilise

planeerimise kavas ette nähtud eritähelepanu nõue olulistele kultuurikeskkonna väärtustele

(Ö200, Ö202–Ö203, Ö217, Ö504, Ö507). Ohutuskaugusi olulise väärtusega tuumalade suhtes

tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

- 42 -

Loodus

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette looduskasutust kolmes Stockholmi saarestiku

ümbruses asuvas piirkonnas, kus on looduskaitse seisukohalt riikliku huvi nõuded (Ö203, Ö206,

Ö210). Norrtälje vallaga külgnevale alale on kavandatud ka merekaitseala (Ö203). Veidi

väljaspool merekava piirkonda (Ö504) on Nämndö saarestikus kavandatud mererahvuspark.

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette, et mitmes piirkonnas pöörataks eritähelepanu

suurtele loodusväärtustele. Ahvenameri (Ö200–Ö201) kujutab endast lindude toitumisalasid.

Samuti on see röövlindude rändetee (Hansson, 2019). Ahvenameres on ka ainulaadseid

hapnikurikkaid süvamerepiirkondi, rändlõhesid ja elujõulisi tursavarusid. Svenska Högarna

looduskaitsealast põhja ja kagusse jääb neli piirkonda, kus on potentsiaalne kliimapelgupaik

sinikarbile. Need on neli Läänemere kaheksast tuvastatud piirkonnast (Rootsi Mere- ja veeamet,

2017d). Kliimamuutust leevendatakse olulistele loodusväärtustele eritähelepanu pööramise

kaudu (Ö200, Ö202, Ö207, Ö214). Svenska Högarna idapiirkonnal (Ö214) on samuti oluline

loodusväärtus imetajate ja lindude alade ning veealuste kaljudega keskkonna näol. Kaugel

merepiirkonna edelaosas on eritähelepanu pööratud olulistele loodusväärtustele, kuna seal

paikneb veealuste kaljudega keskkond ning kalade kudemisala ja imetajate elupaik (Ö211).

Stockholmi lõunapoolsest saarestikust läänes on olulised loodusväärtused, sealhulgas veealuste

kaljude näol (Ö207, Ö507). Kopparstenarnast põhja pool on lindude elupaik (Ö505).

Mõned peamiselt rannikuvööndis paiknevad riikliku huvi nõudega looduskaitsealad ulatuvad ka

merekava piirkonda. Sõltuvalt mereala ruumilise planeerimise kava üldisest ulatusest ei ole neid

kavas määratud looduskasutusena, kuid riikliku huvi nõuded on rahuldatud. See kehtib näiteks

Simpnäsklubbis (Ö200–Ö202) ja Hävringest lääne pool Nyköpingi vallas (Ö211).

Rekreatsioon

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette rekreatsiooni kasutusala väljaspool Östergötlandi

saarestikku (Ö208, Ö211). Rekreatsiooni kasutusala suunised põhinevad riikliku huvi nõudel, mis

käsitlevad välielu.

Läänemere põhjaosas asub Stockholmi saarestiku välisosa, millel on suured kultuurilised,

välielulised ja looduslikud väärtused. Üle Ahvenanrauma moodustab see koos Ahvenamaa

saarestiku ja Soome läänerannikuga ülemaailmselt ainulaadse madalate saarestike lõigu.

Stockholmi saarestik on üks Rootsi populaarsemaid saarestikke, kus on palju looduslikke

sadamaid ja jahisadamaid. Väliõhutegevused ja vabaajalaevandus on ulatuslikud. Vabaajapaadid

liiguvad sageli mööda marsruuti nii põhjas asuvasse Botnia lahte kui ka lõunas asuvatesse Gryti

ja Sankt Anna saarestikesse, Gotlandile ja üle Ahvenamere.

Mereala lõunapoolsete osade kõrgusel, väljaspool mereala ruumilise planeerimise kava asuv

rannik on kaetud riikliku huviga aktiivse välielu jaoks. Võimalust kooseksisteerida teiste

kasutusaladega ja ohutuskaugusi tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

Mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette mereliikluse kasutusala laevateedel nii avameres

kui ka rannikul asuvate sadamate suunas (Ö200–Ö203, Ö206–Ö208, Ö210–Ö211, Ö214, Ö217,

Ö504–Ö505). Laevateed on ka osa laiemast Läänemere transpordisüsteemist, millel on

- 43 -

ühendused Soome lahe, Ahvenamaa ja Balti riikidega. Laevateede ühendamiseks Stockholmist

Lätini on kavas ette nähtud mereliikluse kasutusala ida pool Rootsi majandusvööndi

idapoolseimast (süva-)laevateest (Ö217). Ahvenanrauma kitsas veepiirkond kujutab endast

läbipääsu Läänemere põhjaosa ja Botnia lahe vahel. Laevatee ohutuse tagamiseks on nii Rootsis

kui ka Soomes olemas liikluseraldiste süsteem. Södertälje kanali kaudu läbipääs Mälareni järve

Stockholmis, tee Oxelösundi sadamasse ja Stockholmi Norviki sadamasse on teised olulised

merealad, mille kasutusala on mereliiklus. Plaanikaardil on näidatud tähtsamad laevateed, mitte

kogu mereliikluse ruumivajadus. Seoses laevateedega peab järgima ohutuskaugust. Kaugus

kohandatakse vastavalt kohalikele tingimustele pärast riskianalüüsi.

Mereliikluse uurimispiirkond

On võimalik, et Horssteni laevatee on tulevane laevatee läbi Stockholmi saarestiku Stockholmi

sadamasse. Kavandatav laevatee ei asu mereala ruumilise planeerimise piirkonnas, kuid ühineb

läbi kahe mereliikluse riikliku huvi nõude liiklussüsteemiga mereala ruumilise planeerimise

piirkonnas (Ö206–Ö207 ja vastavalt Ö203, Ö206). Horssteni laevateed ei ole kaasatud Rootsi

Transporditaristu riiklikus planeeringus 2022–2033 (Valitsus, 2021b). Seisukoha võtmine

kavandatava laevatee sobivuse kohta väljaspool mereala ruumilise planeerimise kava jääb riikliku

mereala ruumilise planeerimise õiguslikest volitustest väljaspoole. Mereala ruumilise planeerimise

kava peab siiski arvestama, et uus laevatee Stockholmi suunas võib tulevikus osutuda

asjakohaseks. Sel põhjusel on ühendused määratud mereliikluse uurimisalana.

Nynäshamnist Gdanski suunas Poolas kulgeb laevatee, kus mereala ruumilise planeerimise kava

näeb ette mereliikluse uurimisala (Ö208, Ö210, Ö504). Ka Gotlandi ümbruses, Läänemere

keskosas ja Läänemere kaguosas määratleb mereala ruumilise planeerimise kava mereliikluse

uurimisala, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud kahe mereala ruumilise planeerimise kava

piirkonnas kui mereliikluse uurimisala.

Kutseline kalapüük

Kogu Läänemere põhjaosas Värmdö vallast lõuna poole ja väiksemas piirkonnas

Ahvenanraumas toimub pelaagiline kalapüük, mis tähendab heeringa/räime ja kilu püüki

avamerel. Kutseline kalapüük on määratletud piirkonna kõige lõunapoolsemas osas (Ö208,

Ö211, Ö504).

- 44 -

- 45 -

Läänemere põhjaosa ja Ahvenanrauma piirkonnatabel

Tabel 1 Läänemere põhjaosa ja Ahvenanrauma piirkonnatabel

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö200 Üldkasutus Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Suur originaalsus. Sinikarbi kliimapelgupaik. Veealuste kaljudega keskkond. Olulised kultuuriväärtused

Ö201 Riigikaitse Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö202 Riigikaitse Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Suur originaalsus. Sinikarbi kliimapelgupaik. Veealuste kaljudega keskkond. Olulised kultuuriväärtused

Ö203 Loodus Mereliikluse uurimisala Mereliiklus

Olulised kultuuriväärtused

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö205 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid

Ö206 Riigikaitse Loodus Mereliiklus Mereliikluse uurimisala

Ö207 Riigikaitse Mereliikluse uurimisala Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Suur originaalsus. Sinikarbi kliimapelgupaik. Veealuste kaljudega keskkond.

Ö208 Üldkasutus Mereliikluse uurimisala Kutseline kalapüük Mereliiklus Rekreatsioon

Riigikaitse, looduse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees.

Looduskaitse olulise tähtsusega avalikul huvil on eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta

- 46 -

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö210 Riigikaitse Loodus Mereliiklus Mereliikluse uurimisala

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö211 Üldkasutus Kutseline kalapüük Rekreatsioon Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Veealuste kaljudega keskkond.

Riigikaitse, looduse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees.

Looduskaitse olulise tähtsusega avalikul huvil on eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö214 Üldkasutus Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Sinikarbi kliimapelgupaik. Veealuste kaljudega keskkond.

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö216 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid

Ö217 Üldkasutus Mereliiklus Mereliikluse uurimisala

Olulised kultuuriväärtused

Ö218 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid

Ö219 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid

Ö279 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid

- 47 -

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö504 Riigikaitse Kutseline kalapüük Mereliikluse uurimisala Mereliiklus

Olulised kultuuriväärtused

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö505 Riigikaitse Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö507 Üldkasutus Olulised loodusväärtused: Veealuste kaljudega keskkond. Olulised kultuuriväärtused

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

- 48 -

2.2. Läänemere keskosa

Energiatootmine

Läänemere keskosas on energiatootmiseks head tingimused. Mereala ruumilise planeerimise

kava määratleb siin kaks uurimisala, mille kasutusala on energiatootmine (Ö272, Ö276). Nendel

aladel on vähe konflikte teiste huvidega. Gotlandist loode pool asuv avamerepiirkond (Ö272)

kattub väga suures osas suurema piirkonnaga, mida Rootsi kaitsejõud on analüüsinud

loamenetluses. Rootsi kaitsejõud märgivad oma seisukohas projekti kohta, et nende hinnangul

kahjustaks kavandatava tuulepargi rajamine märkimisväärselt riigi huve, mis puudutab

totaalkaitse sõjalist osa. Seetõttu on nad tuuleenergia tootmise vastu kõnealuses piirkonnas

(Ö272). Projekti kavandamisel tuleb uurida võimalusi elektrivõrguga liitumiseks, üldist mõju

mereliiklusele ja riigikaitsehuvisid (Rootsi Energiaamet, 2023a). Lõuna-Nielsengrini piirkonda

(Ö276) ei ole Rootsi kaitsejõudude poolt analüüsitud.

Östergötlandi saarestiku ühe teatud osa suhtes kehtivad riikliku huvi nõuded tuuleenergia

tootmisele (Ö220), mida ei peeta kokkusobivaks totaalkaitse huvidega. Totaalkaitse riikliku huvi

nõuetel on eesõigus tuuleenergia tootmise riikliku huvi nõuete ees.

Merepiirkonnas on neli alternatiivset uurimisala kasutusalaga energiatootmine (Ö213, Ö271,

Ö277, Ö509). Gotlandist ida pool (Ö213, Ö271, Ö509) on vaja uurida elektrivõrguga liitumise

võimalusi lähitulevikus, üldist mõju piirkonna kalapüügile ja mõju kaitsehuvidele. Ölandist põhjas

(Ö277) on piirkond, mida ei ole Rootsi Energiaameti poolt 2023. aasta märtsis esitatud

planeeringu alusmaterjalis ja vajab seega täiendavat uurimist. Tuuleenergia tootmise olulise

tähtsusega avalik huvi on kahes piirkonnas (Ö213, Ö271) eelistatud kutselise kalapüügi ees.

Nendes piirkondades toimub pelaagiline kalapüük, mida on väga raske ühildada tuuleparkide

rajamisega. Seetõttu leitakse, et need kasutusalad ei saa kooseksisteerida.

Gotska Sandöst kirde pool on tuuleenergia tootmise jaoks oluline piirkond (Ö270). Piirkond asub

keskkonnaseadustiku 4. peatüki 2. paragrahvi kohaselt riikliku huviga alal ning

keskkonnaseadustiku 3. peatüki 6. paragrahvi kohaselt riikliku huviga vabaõhuala lähedal.

Selleks, et säilitada piirkonna puutumatus ja segamatus, on aktiivse välielu riiklikul huvil ja välielu

riiklikul huvil eesõigus tuuleparkide avaliku olulise tähtsusega üldise huvi ees.

Riigikaitse

Läänemere keskosas on mitu piirkonda, mille kasutusala on riigikaitse. Piki mandrirannikut

asuvad mereõppusalad Sandsänkan (Ö221) ja Urban, mis ulatuvad läbi territoriaalmere Rootsi

majandusvööndisse külgnedes Valdemarsviki, Västerviki ja Oskarshamni valdadega (Ö222–

Ö224). Territoriaalvetes Visbyst lõunas kehtib riigikaitse kasutusotstarve, kuna tegemist on Tofta

laskeala mõjupiirkonnaga (Ö228). Veidi rohkem põhja pool asub Fårö mereõppuste ala (Ö230).

Gotlandist ja Fåröst ida pool asub mereõppuste ala Sankt Olof (Ö239). Mereala ruumilise

planeerimise kava näeb ette, et Gotlandi lääneranniku teatud alade puhul võetakse totaalkaitse

huve eriti arvesse Visby lennujaama kõrgete objektide peatumisala tõttu (Ö229, Ö278, Ö289).

Kõigi mereala energiapiirkondade (Ö213, Ö271, Ö272, Ö276, Ö277, Ö509) puhul on määratud

eritähelepanu totaalkaitsehuvidele.

- 49 -

Kultuur

Kultuuripärandi säilitamise seisukohalt riikliku huvi nõudega alad asuvad mereala ruumilise

planeerimise piirkonnast väljapoole jäävatel rannikualadel ja Gotska Sandönil. Rootsi Riikliku

Muinsuskaitseameti poolt kindlaks määratud kultuuriloolised väärtuskeskkonnad asuvad

peamiselt väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkonda. Paar sellist ala ulatuvad

planeerimisalasse Stora Karlsö (Ö291) ja Ölandi põhjapoolse tipu (Ö225) juures ning need on

mereala ruumilise planeerimise kavas määratud kui alad, kus tuleb pöörata eritähelepanu

olulistele kultuurikeskkonna väärtustele. Ohutusvahemaid väärtuskeskustesse tuleb hinnata

kohalikus perspektiivis.

Väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkonda on riiklik huvi katkematu rannikuriba vastu,

mis hõlmab nii Ölandi ida- ja läänekülge ning kulgeb piki rannikut Västervikist kuni Arkösundini

põhjas. Gotlandi rannik väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkonda on hõlmatud riikliku

huviga, mis puudutab rohkelt kasutatavaid rannikualasid.

Loodus

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette looduskasutust mitmes piirkonnas, eriti mandri

rannikul ja Gotlandist põhja pool. Östergötlandi ja Kalmari maakondade rannikualadel kehtivad

riikliku huvi nõuded looduskaitsele (Ö220, Ö222, Ö224–Ö225, Ö234). Gotska Sandöni ja Salvo

madaliku ala hõlmavad Natura 2000 ja mitmed muud looduskaitsealad, nagu loodusreservaat ja

merekaitseala (Helcom MPA) (Ö231). Looduskaitse seisukohalt esineb seal riikliku huvi nõudeid,

mis asuvad peamiselt naaberrannikuvööndis, kuid ulatuvad ka mereala ruumilise planeerimise

piirkonda, sealhulgas Västerviki vallas (Ö223). Riikliku huvi nõuded on täidetud, kuid mereala

ruumilise planeeringu üldmõõtme tõttu ei ole neid mereala ruumilise planeeringu raames

määratud looduskasutusena.

Östergötlandi saarestikus asuval Sandsänkani mereväe harjutusalal (Ö221) on riikliku huvi

nõuded totaalkaitsele ja piirkonna lääneosas on väike osa, millel lasuvad looduskaitse riikliku huvi

nõuded. Piirkond, kus riikliku huvi nõuded kattuvad, on plaanikaardi geograafilise mõõtkava

suhtes väikesemõõtmeline ja seetõttu ei ole seda plaanikaardil tähistatud kasutusega FN.

Kaitsetegevust tuleb teostada nii, et välditakse negatiivset mõju riiklike looduskaitseliste nõuete

aluseks olevatele loodusväärtustele.

Kopparstenarnas (Ö506) pööratakse eritähelepanu olulistele loodusväärtustele lindude tõttu.

Gotlandist kirde pool on eritähelepanu pööratud olulistele loodusväärtustele viie piirkonna puhul.

Gotlandist ida pool (Ö296) on iseloomulikud madala keskkonnamõjuga veealuste kaljudega alad,

lindude alad ja kalade kudemisalad. Fårösundist kagu pool asuv ala (Ö506) on lindude elupaik.

Klinti madalik (Ö212–Ö213, Ö215) on sinikarbi potentsiaalne kliimapelgupaik. Ka Gotlandist

lääne pool, Stora Karlsö ümbruses (Ö289, Ö291), on mereala ruumilise planeeringu kavas ette

nähtud, et olulistele loodusväärtustele pööratakse eritähelepanu, kuna see ala on oluline lindude,

näiteks lõunatirgi ja algi jaoks. Ö277 on samuti oluline lindude jaoks.

Rekreatsioon

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette rekreatsiooni kasutusala väljaspool Östergötlandi

saarestikku (Ö220–Ö222). Rekreatsiooni kasutusala suunised põhinevad riikliku huvi nõuetel

- 50 -

välielule. Välielu ja harrastusmeresõit on ulatuslikud ning väärtuslikke alasid leidub kogu rannikul

alates Gryti ja Sankt Anna saarestikest kuni Ölandi põhjaosa ja Gotlandi ümbruseni.

Västerviki vallast lõuna poole jääv rannik ja Gotlandi ümbruse rannik väljaspool mereala ruumilise

planeerimise piirkonda on kaetud aktiivse välielu riikliku huviga. Võimalust kooseksisteerida teiste

kasutusaladega ja ohutuskaugusi tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

Gotska Sandönist kirde pool on tuuleenergia tootmise jaoks oluline ala. Piirkond asub

keskkonnaseadustiku 4. peatüki 2. paragrahvi kohaselt riikliku huviga alal ja

keskkonnaseadustiku 3. peatüki 6. paragrahvi kohaselt riikliku huvi nõudega vabaõhuala lähedal.

Gotska Sandön on Rootsis ainulaadne oma isoleeritud, üksildase asukohaga, mis pakub vaateid

katkematule horisondile ning seda ilma müra- ja valgusreostuseta. Selleks, et piirkonna segamatu

ja puutumatu keskkond säiliks, on riiklikul huvil aktiivse välielu vastu ja riiklikul huvil välielu vastu

eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avaliku huvi ees.

Mereliiklus

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette mereliikluse kasutusala mitmetel Läänemere

keskosa laevateedel (Ö215, Ö220–Ö225, Ö228–Ö230, Ö234–Ö235, Ö239, Ö270, Ö275, Ö278,

Ö289, Ö291, Ö506). Piki rannikut asuvad mitmed olulised sadamad. Oluline on meretransport nii

mandrile, Gotlandile ja kaugemale põhja või lõunasse kui ka Rootsi ja välisriikide Läänemere-

äärsetesse sadamatesse. Laevatee, mis tuleb Liivi lahest ja ühineb Gotlandist ida pool Rootsi

majandusvööndis asuva süvamere laevateega, on olulise tähtsusega avalik huvi. Laevatee

kasutusena on määratud mereliiklus (Ö270).

Plaanikaardil on näidatud kõige olulisemad laevateed, mitte kogu mereliikluse pindalade vajadus.

Laevateede kõrval peaks olema ohutuskaugus. Ohutuskaugus kohandatakse vastavalt kohalikele

tingimustele pärast riskihindamist.

Mereliikluse uurimisala

Üle Salvo madaliku, Fårö ja Gotska Sandöni vahel, on praegu kaks mereliikluse läbipääsu, mis

läbivad väga olulise loodusväärtusega ala: muu hulgas leidub siin punasesse raamatusse kantud

linnuliik aul. Rootsi Mere- ja veeameti (2017c) uuring näitab, et laevaliiklusest pärit operatiivsed

naftalekked mõjutavad aule negatiivselt. Vajadus uurida mereliikluse mõju Salvo madaliku

ümbruses ja seda, millised meetmed võiksid olla asjakohased mereliikluse negatiivse mõju

vähendamiseks, on tihedalt seotud vajadusega uurida ka Gotlandist lõuna pool asuvat tihedama

liiklusega Hoburgi madaliku piirkonda. Lisaks aulile uuritakse seal ka mereliikluse mõju pringlile.

Pringel on punases raamatus olev liik, mida mõjutab negatiivselt mereliikluse müra. Selle üldist

mõju tuleb täiendavalt uurida ja seetõttu on kavas Salvo madalikku läbivatele laevateedele

määratud mereliikluse uurimisala. Mereliikluse uurimisalasse kuuluvad ka Gotlandist ida pool

asuv laevatee ja laevatee Slite'sse, samuti kaks Nynäshamnist Liivi lahe ja Poola suunas

kulgevat laevateed, mis võivad mõjutada Läänemere keskosas toimuvat mereliiklust. Selle kohta

võib lugeda lähemalt peatükist, mis puudutab Läänemere kaguosa kasutamist.

- 51 -

Kutseline kalapüük

Mereala ruumilise planeerimise kavas on ette nähtud kutselise kalapüügi kasutusala mereplaani

sisemise piiri suunas (Ö221, Ö223, Ö235, Ö275) ja Gotlandist ida pool (Ö212, Ö231, Ö239,

Ö270, Ö275, Ö296). Kasutusala vastab kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuetele. Kutseline

kalapüük on Läänemere keskosas laialt levinud. Enamik Läänemere keskosas toimuvast

kalapüügist on pelaagiline heeringa, räime- ja kilupüük, mida teostatakse kogu avameres.

Mõningane püük passiivsete kalapüügivahenditega toimub ranniku lähedal.

Kutselise kalapüügi riiklik huvi kattub olulise tähtsusega avaliku huviga tuuleenergia vastu kahes

alternatiivses energiapiirkonnas (Ö213, Ö271), kus tuuleenergia avalikul huvil on eesõigus.

Piirkonnas Ö270 on kutselise kalapüügi kasutusalal eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega

avaliku huvi ees. Nende kasutusalade kooseksisteerimist ei peeta võimalikuks.

.

- 52 -

- 53 -

Läänemere keskosa piirkonnatabel

Tabel 2 Läänemere keskosa piirkonnatabel

Piirkond Kasutusala Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö212 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliikluse uurimisala

Olulised loodusväärtused: Kalade kudemisala. Lindude elupaik. Sinikarbi kliimapelgupaik.

Ö213 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Sinikarbi kliimapelgupaik. Totaalkaitse huvid

Energiatootmise kasutusalal on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Tuuleenergia olulise tähtsusega avalikul huvil on eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö215 Üldkasutus Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Kalade kudemisala. Lindude elupaik. Sinikarbi kliimapelgupaik.

Ö220 Loodus Rekreatsioon Mereliiklus

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö221 Riigikaitse Rekreatsioon Kutseline kalapüük Mereliiklus

Ö222 Riigikaitse Loodus Rekreatsioon Mereliiklus

Ö223 Riigikaitse Mereliiklus Kutseline kalapüük

Ö224 Riigikaitse Loodus Mereliiklus

Ö225 Loodus Mereliiklus

- 54 -

Piirkond Kasutusala Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö228 Riigikaitse Mereliiklus

Ö229 Üldkasutus Mereliiklus Mereliikluse uurimisala

Totaalkaitse huvid

Ö230 Riigikaitse Mereliikluse uurimisala

Ö231 Loodus Mereliikluse uurimisala Mereliiklus Kutseline kalapüük

Ö234 Riigikaitse Loodus Mereliiklus

Ö235 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliiklus

Ö239 Riigikaitse Mereliikluse uurimisala Kutseline kalapüük Mereliiklus

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

- 55 -

Piirkond Kasutusala Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö270 Üldkasutus Mereliikluse uurimisala Kutseline kalapüük Mereliiklus

Kutselisel kalapüügil ja välielul on eesõigus energiatootmise ees.

Vastavalt keskkonnaseadustiku 4. peatüki 2. paragrahvile on Gotska Sandöni kirdeosas asuva aktiivse välielu riiklikul huvil eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avalike huvide ees.

Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Välielu riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Vastavalt keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvile on Gotlandist ida poole jääva kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuetel eesõigus energiatootmise olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Gotlandist ida pool asuva piirkonna aktiivse välielu riiklikul huvil on keskkonnaseadustiku 4. peatüki 2. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö271 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid Energiatootmise kasutusalal on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalikul huvil on eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö272 Energiatootmise uurimisala

Totaalkaitse huvid

Ö275 Üldkasutus Mereliiklus Kutseline kalapüük Mereliikluse uurimisala

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avaliku huvi ees.

Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

- 56 -

Piirkond Kasutusala Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö276 Energiatootmise uurimisala

Totaalkaitse huvid

Ö277 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Totaalkaitse huvid

Ö278 Üldkasutus Mereliiklus

Totaalkaitse huvid

Ö289 Üldkasutus Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö291 Üldkasutus Mereliikluse uurimisala Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Olulised kultuuriväärtused

Ö296 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliikluse uurimisala

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö506 Üldkasutus Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö509 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Totaalkaitse huvid

- 57 -

2.3. Läänemere kaguosa

Elektri ülekandmine

Elektrienergia ülekandmiseks kasutatakse mereala läbivat NordBalt ülekandekaablit (Ö248,

Ö254, Ö255, Ö258, Ö263). See liitub Nybroga Rootsis ja Klaipedaga Leedus.

Energiatootmine

Läänemere kaguosas valitsevad soodsad tingimused energiatootmiseks ja vajadus elektrienergia

järele on suur Lõuna-Rootsi suure tarbimise tõttu. Paljudel avameremadalikel on nii soodsad

tuuleolud kui ka sobivad sügavused avamere tuulegeneraatorite jaoks. Samal ajal on seal väga

olulised loodusväärtused. Põhja-Midsjö madaliku ida- ja läänepoolseimates osades ning osas

Lõuna-Midsjö madalikust kehtivad tuuleenergia riikliku huvi nõuded. Ka kahes Põhja-Midsjö

madaliku piirkonnas kehtib tuuleenergia olulise tähtsusega avalik huvi. Mõlemad madalikud, välja

arvatud osa Lõuna-Midsjö madalikust, kuuluvad Natura 2000 võrgustikku.

Mereala ruumilise planeeringu kava ei näe ette energiatootmist Põhja-Midsjö madalikul (Ö254).

See on Natura 2000 ja Helcomi (MPA) kaitse all. Kui tuulegeneraator rajataks Lõuna-Midsjö

madaliku vahetusse lähedusse, oleks selle totaalne mõju piirkonna loodusväärtustele liiga suur.

Kårehamnis (Ö240, Ö503) kehtivad nii tuuleenergia tootmise kui ka totaalkaitse riikliku huvi

nõuded. Piirkonna ühes osas on olemasolev tuuleelektrijaam. Rajatis on piiratud ulatusega ja

tulenevalt mereala ruumilise planeeringu kava üldisest ulatusest ei ole energiatootmine

plaanikaardil märgitud, kuid huvi tunnustatakse. Piirkonna tulevast laiendamist ei peeta mereala

ruumilise planeeringu kavas kokkusobivaks totaalkaitse huvidega ja seetõttu ei tunnusta mereala

ruumilise planeeringu kava riikliku huvi nõuet, mis jääb väljapoole juba olemasolevat rajatist.

Gotlandist kagus on ette nähtud energiatootmise piirkond (Ö266), kus tuuleenergia jaoks olulise

tähtsusega avalikul huvil on eesõigus mereliikluse olulise tähtsusega avaliku huvi ees.

Mereala ruumilise planeeringu kavas on Lõuna-Midsjö madalikust lääne pool ette nähtud

energiatootmise uurimisala (Ö255). Piirkonnas on ala, millel kehtib tuuleenergia riikliku huvi nõue.

Piirkond asub Hoburgi madaliku ja Midsjö madalike (Ö254) Natura 2000 alal. Hinnanguliselt

tähendab see, et keskkonnaseadustiku 4. peatüki 8. paragrahvi alusel kehtib seal eriloa taotluse

kord, nn Natura 2000 menetlus. Seetõttu on ala määratud alternatiivse uurimisalana.

Kooseksisteerimist tuleb aga hinnata nn Natura 2000 hindamisega. Ka Poola kavandab

tuuleenergia tootmist Lõuna-Midsjö madalikul Poola majandusvööndis, mis võib põhjustada

kooskõlastamisvajaduse, et ennetada ulatuslikku keskkonnamõju. Hea kooskõlastamine võib

edendada ka taristu tõhusat kasutamist.

Ölandi ja Gotlandi vahel paikneb suurem alternatiivne uurimisala energiatootmise kasutusega

(Ö273, Ö501). Gotlandist kagus asub alternatiivne uurimisala (Ö261). Nendel aladel on

tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalikul huvil eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi

ees. Edela-Hoburg (Ö273) ja Lääne-Näsudden (Ö501) kattuvad suures osas piirkondadega, mida

Rootsi kaitsejõud on loamenetluse käigus analüüsinud. Rootsi kaitsejõud väidavad oma

seisukohas vastavate projektide kohta, et nende hinnangul kahjustaks vastava kavandatava

- 58 -

tuulepargi rajamine kõnealuses piirkonnas oluliselt riiklikke huve sõjalise totaalkaitse seisukohast.

Rootsi kaitsejõud ei ole analüüsinud Ida-Hoburgi madaliku (Ö261) piirkonda. Seetõttu on need

alad määratud alternatiividena. Tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalik huvi kattub

mõlemas piirkonnas kutselise kalapüügi (pelaagilise kalapüügi) riikliku huvi nõuetega. Ei peeta

võimalikuks, et need kasutusalad saaksid koos eksisteerida. Alad Ö262 ja Ö273 on esitatud

alternatiivsete aladena, kus tuuleenergia tootmisel on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Arendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata riigi totaalkaitse huvidele.

Riigikaitse

Ölandi ranniku lähedal asuva Hanö ja Martini mereväe harjutusala (Ö234, Ö240, Ö250, Ö252,

Ö502–Ö503) puhul on ette nähtud riigikaitseline kasutusala (Ö234, Ö240, Ö250, Ö252, Ö502–

Ö503). Mereväe harjutusala Martin ulatub rannikust läbi territoriaalmere Rootsi

majandusvööndisse väljaspool Borgholmi ja Mörbylånga valdu. Hanö mereväe harjutusala

põhjapoolseim osa asub territoriaalmeres Ölandist lõuna pool. Mereala ruumilise planeeringu

kava sätestab, et kõikides energiapiirkondades (Ö255, Ö261, Ö266, Ö273, Ö501) pööratakse

eritähelepanu totaalkaitse huvidele.

Kultuur

Ölandi rannik on hõlmatud katkematu ranniku riikliku huviga ja Gotlandi rannik on hõlmatud

rohkelt kasutatava ranniku riikliku huviga. Lõuna-Ölandi põllumajandusmaastik on

maailmapärandi objekt ja on samuti suures osas hõlmatud maastikukaitsega. Gotlandi ja Ölandi

rannikualadel on väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkonda mitmeid piirkondi, mis on

kaetud kultuuripärandi kaitse riikliku huviga. Rootsi Riikliku Muinsuskaitseameti määratletud

kultuuriajaloolise väärtusega tuumikalad asuvad peamiselt väljaspool mereala ruumilise

planeerimise piirkonda. Väiksem osa ulatub siiski Ölandi idaranniku (Ö240) planeerimisalasse ja

on mereala ruumilise planeerimise kavas hõlmatud oluliste kultuurikeskkonna väärtuste

eritähelepanuga. Tuumikalade ohutuskaugusi tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

Loodus

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette looduskasutust suurel alal, mis ulatub Gotlandi

lõunatipust Hoburgeni juures Hoburgi madaliku kaudu Põhja-Midsjö madaliku ja Lõuna-Midsjö

madalikuni (Ö254) ning kahele väiksemale naaberalale (Ö250, Ö255). Nad kuuluvad Natura 2000

võrgustikku ja on väga väärtusliku loodusega. Suures osas on keskkonnamõju väike ja

merekeskkonda võib pidada suhteliselt algupäraseks (Rootsi Mere- ja veeamet, 2018e).

Loodusväärtused koosnevad väärtuslikust merepõhjakeskkonnast, ohustatud Läänemere pringli

paljunemisaladest ja tähtsaimatest talvituspiirkondadest auli jaoks. Mõlemad liigid on Rootsi

põllumajandusülikooli liigiteabekeskuse hinnangul punases nimekirjas. Samuti on seal auli ja

teiste lindude toitumisalad ning kalade kudemisalad. Mereala madalikud on määratud mitmete

liikide potentsiaalseteks kliimapelgupaikadeks, mis viitab sellele, et piirkonna ökoloogiline tähtsus

võib tulevikus olla väga suur (Rootsi Mere- ja veeamet, 2017d). Kalmari maakonnavalitsus on

teinud ettepaneku laiendada Natura 2000 ala nii, et see hõlmaks ka Ö248.

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette looduskasutust Ölandi lõunatipus (Ö252–Ö253),

kus asub merekaitseala.

- 59 -

Mereala ruumilise planeerimise kavas on määratud, et eritähelepanu pööratakse olulistele

loodusväärtustele mitmel rannikualal ja looduskaitsealade lähialadele, kus on samuti olulised

loodusväärtused (Ö240, Ö248, Ö258, Ö500–Ö502).

Rekreatsioon

Läänemere kaguosa välielu ja väikelaevandus on ulatuslikud. Gotlandi ja Ölandi ümbruse

rannikualadel on mitmeid alasid, mis on kaetud riikliku huviga vabaõhuala nõuetega väljaspool

mereala ruumilise planeerimise piirkonda. Gotlandi ümbruse rannikuala on kaetud aktiivse välielu

riikliku huviga. Võimalust kooseksisteerida teiste kasutusaladega ja ohutuskaugusi tuleb hinnata

kohalikus perspektiivis.

Mereliiklus

Mereliikluse kasutusala on määratud mereala mitmele laevateele (Ö240, Ö250, Ö254, Ö258,

Ö263, Ö266, Ö293, Ö502–Ö503). Läänemere kaguosas, kus toimub ulatuslik liiklus nii välis- kui

ka Rootsi sadamatesse, on mereliiklus oluline. Gotlandist lääne pool toimub peamiselt liiklus

Rootsi sihtkohtadega, samas kui Gotlandist lõuna- ja idasuunas domineerib rahvusvaheline liiklus

Soome lahte ja Baltimaadesse (Rootsi Mere- ja veeamet, 2017b). Kaks laevateed, mis ulatuvad

Balti riikide sadamatest (Ventspils ja Klaipeda) ja ühinevad Gotlandist kagus Rootsi

majandusvööndis asuva süvamere marsruudiga, kujutavad endast olulist avalikku huvi.

Marsruudid on määratud mereliikluse kasutusega (Ö254, Ö263). Plaanikaardil on näidatud kõige

olulisemad laevateed, mitte kogu mereliikluse ruumivajadus. Laevateede kõrval peaks valitsema

ohutuskaugus. Ohutuskaugus kohandatakse vastavalt kohalikele tingimustele pärast

riskianalüüsi.

Mereliikluse uurimisala

Mereala ruumilise planeerimise kavas on määratletud mereliikluse uurimisala marsruudil Poola

Gdanskist Rootsi Nynäshamni. Merekavas on määratud ka Põhja-Midsjö madaliku ja Hoburgi

madaliku vaheline mereliikluse uurimisala. Seal läbib laevaliiklus praegu madalat ala, mis on

väga olulise loodusväärtusega punases nimekirjas olevate pringli ja auli jaoks ja mis on samuti

hõlmatud Natura 2000 võrgustikuga. Uuringud näitavad, et auli populatsioonile avaldavad

negatiivset mõju laevadest pärinevad operatiivsed naftalekked ja et pringleid häirib laevateedelt

lähtuv müra (Rootsi Mere- ja veeamet, 2016b, 2018a). Looduskaitse seisukohalt on põhjust

uurida mereliikluse mõju looduskeskkonnale ja seda, millised meetmed võiksid olla asjakohased

mereliikluse negatiivse mõju vähendamiseks.

Mitmed Läänemere kagu- ja keskosa piirkonnad on otseselt või kaudselt mõjutatud eespool

kirjeldatud probleemidest. Võimalikud meetmed võivad mõjutada liiklusvooge läbi

süvaveemarsruudi, mis paikneb Hoburgi madaliku – Põhja-Midsjö madaliku marsruudist lõuna

pool ja Lõuna-Midsjö madalikust põhja pool, samuti Gotlandist lääne- ja idasuunal olevatel

marsruutidel ning meie naaberriikide marsruutidel.

Enne lõpliku seisukoha võtmist laevateede suhtes tuleb probleemi uurida. Uurimine peab

hõlmama mereliikluse ja eri liiki meetmete keskkonnamõju analüüsi, samuti sotsiaal-majanduslike

tagajärgede analüüsi transpordile ja mereliiklussektorile siseriiklikult ja rahvusvaheliselt ning

muude meetmetest tulenevate tagajärgede analüüsi. Enamik mereliiklust puudutavaid muudatusi

- 60 -

nõuab rahvusvahelisi otsuseid, näiteks marsruutide muutmist, ning vajavad seetõttu

rahvusvahelist toetust ja vastavust rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas mereõigusele.

Kutseline kalapüük

Kutselise kalapüügi kasutus on määratud mitmes suures piirkonnas (Ö254, Ö258, Ö263, Ö293,

Ö500, Ö502–Ö503). Kutseline kalapüük on Läänemere kaguosas laialt levinud, kuid harva

toimub see avameremadalikel. Tursapüük on toimunud enamasti mereala edelaosas, kusjuures

avamerel püütakse traaliga ja rannikule lähemal toimib passiivne püük. Heeringa/räime ja kilu

pelaagiline püük toimub suures osas merest, kuid mitte madalikel. Ölandi ranniku lähedal

püütakse osaliselt passiivsete püügivahenditega. Piirkondades Ö261 ja Ö273 toimub ka

pelaagiline kalapüük, mis on riikliku huvi nõudega. Need alad on esitatud kui energiatootmise

alternatiivsed uurimisalad, kus tuuleenergia tootmisel on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

- 61 -

- 62 -

Läänemere kaguosa piirkonnatabel

Tabel 3 Läänemere kaguosa piirkonnatabel

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö240 Riigikaitse Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Veealuste kaljudega keskkond. Eriti madal keskkonnamõju. Olulised kultuuriväärtused

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Piirkonna osas on olemasolev tuuleelektrijaam. Piirkonna tulevast laiendamist ei peeta kokkusobivaks totaalkaitse huvidega.

Ö248 Üldkasutus Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Sinikarbi kliimapelgupaik. Veealuste kaljudega keskkond. Planeeritud ala kaitse.

Ö250 Riigikaitse Loodus Mereliiklus

Ö252 Loodus

Ö254 Loodus Mereliiklus Mereliikluse uurimisala Elektrienergia ülekandmine Kutseline kalapüük

Looduse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Natura 2000-l on keskkonnaseadustiku 3. ja 4. peatüki kohaselt eesõigus tuuleenergia riiklike huvide ja olulise tähtususega avalike huvide nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö255 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne Loodus

Totaalkaitse huvid Energiatootmise kohandamine loodusväärtustega

Tegevus või meede, mis võib oluliselt mõjutada keskkonnaseadustiku 7. peatüki 28. paragrahvi alusel kaitstavat ala, st Natura 2000, nõuab alati eriloa menetlust

Ö258 Üldkasutus Mereliiklus Kutseline kalapüük

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Kalade kudemispiirkond.

- 63 -

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö261 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid Energiatootmise kasutusalal on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalikul huvil on eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö263 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliiklus Mereliikluse uurimisala

Ö266 Energiatootmise uurimisala

Totaalkaitse huvid

Ö273 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Totaalkaitse huvid Energiatootmise kasutusalal on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Tuuleenergia tootmise olulise tähtsusega avalikul huvil on eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö274 Üldkasutus Mereliikluse uurimisala

Ö293 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliiklus

Ö500 Üldkasutus Mereliikluse uurimisala Kutseline kalapüük Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö501 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Totaalkaitse huvid

Ö502 Riigikaitse Kutseline kalapüük Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik.

Ö503 Riigikaitse Mereliiklus Kutseline kalapüük

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Piirkonna osas on olemasolev

- 64 -

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

tuuleelektrijaam. Piirkonna tulevast laiendamist ei peeta kokkusobivaks totaalkaitse huvidega.

- 65 -

2.4. Läänemere lõunaosa

Elektrienergia ülekandmine

Kasutusala elektrienergia ülekandmine tähendab kaht ülekandekaabli kasutamist, mis ühendavad

Rootsit välisriikidega. Rootsi ja Leedu vahel kulgeb NordBalt kaabel, mis ühendab omavahel

Nybro Rootsis ja Klaipeda Leedus (Ö247, Ö259). SwePolLink on teine ülekandekaabel

merepiirkonnas ja see ühendab omavahel Karlshamni Rootsis ja Slupskit Poolas (Ö259, Ö269,

Ö508).

Energiatootmine

Läänemere lõunaosas valitsevad soodsad tingimused energiatootmiseks ja vajadus on suur, sest

Lõuna-Rootsi elektritarbimine on suur. Avamere madalikel ja rannikul on nii soodsad tuuleolud kui

ka sobivad sügavused avamere tuuleturbiinide jaoks. Ranniku lähedal Kristianstadi ja Sölvesborgi

valdades on kaks tuuleenergia tootmise riikliku huvi nõuet. Põhja-Hanö lahe piirkonnas (Ö508) on

eelmise tuuleenergiaprojekti luba aegunud. Selles piirkonnas on ka totaalkaitse riikliku huvi

nõuded. Mereala ruumilise planeerimise kavas on riigikaitse huvidel eesõigus.

Merepiirkonna põhjaosas on veel üks riikliku huvi nõudega piirkond tuuleenergia tootmiseks.

Samuti on selles piirkonnas riikliku huvi nõuded totaalkaitseks. Valitsus on lükanud tagasi

taotluse tuuleenergia tootmisüksuse rajamiseks selles piirkonnas, viidates sellele, et riigikaitse

riikliku huvi nõuetel on eesõigus tuuleenergia tootmise riikliku huvi nõuete ees. Mereala ruumilise

planeerimise kavas on ülimuslikud riigikaitsehuvid (Ö508).

Merepiirkonnas valitsevad tuuleenergia tootmiseks head tingimused, kus tuule kiirus on suur ja

avamere madalikud sobiva sügavusega. Merekavas on määratud kaks alternatiivset uurimisala,

kus kasutusalaks on energiatootmine (Ö256, Ö269). Üks neist aladest, avamere piirkond Lõuna-

Öland (Ö256), kattub kutselise kalapüügi kasutusega. Leitakse, et need kasutusalad võivad koos

eksisteerida. Kõnealused alad on määratletud alternatiivsete aladena, kuna kaitseväe huvidel on

selles piirkonnas suured pindalaga seotud nõuded, mis võivad raskendada kooseksisteerimist.

Mõlemas piirkonnas tuleb pöörata eritähelepanu totaalkaitse huvidele (Ö256, Ö269).

Riigikaitse

Suures osas merepiirkonnast (Ö247, Ö253, Ö260, Ö264, Ö508) on kasutusalaks määratud

riigikaitse (Ö247, Ö253, Ö260, Ö264, Ö508). Karlskrona sõjasadam on üks Rootsi suurimaid ja

tähtsamaid mereväebaase. Ravlunda ja Rinkaby laskealad on Simrishamni, Kristianstadi ja

Sölvesborgi valdade lähedal meres paiknevad mõjupiirkonnad. Hanö mereväe harjutusala asub

territoriaalmeres ja Rootsi majandusvööndis Hanö lahes ja Ölandist lõuna pool.

Utklippanis (Ö260) on ette nähtud riigikaitse, looduse, rekreatsiooni ja mereliikluse

kooseksisteerimine. Piirkonna põhjaosas on totaalkaitse riikliku huvi nõuded. Piirkonnas on ka

riikliku huvi nõudega looduskaitseala ja merekaitseala.

Kaitsetegevus peaks toimuma viisil, mis väldib negatiivset mõju merekaitseala aluseks olevatele

loodusväärtustele.

- 66 -

Piirkondade Ö256 ja Ö269 puhul on sätestatud, et eritähelepanu tuleb pöörata totaalkaitse

huvidele.

Kultuur

Kogu rannikuala on kaetud rohkelt kasutatava rannikuala riikliku huviga. Kultuuripärandi

säilitamiseks riikliku huvi nõudega alad asuvad piki rannikut väljaspool mereala ruumilise

planeerimise piirkonda. Kultuuriloolise väärtuskeskused, mille on määratlenud Rootsi Riiklik

Muinsuskaitseamet, asuvad peamiselt väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkonda, kuid

väiksemad osad ulatuvad Hanö lahes (Ö264, Ö267, Ö508) planeeringualasse ja on seal olulise

kultuurikeskkonna väärtuse tõttu eritähelepanu all. Ohutuskaugusi väärtuskeskustesse tuleb

hinnata kohalikus perspektiivis.

Hanö lahe planeeringualal ja teistes kohtades Skåne ja Blekinge rannikul on merepõhjas säilinud

kiviaegseid maastikke. Havängis Verkeån'i jõe suudmest väljaspool on merearheoloogid

dokumenteerinud ja uurinud kiviaegsete säilmetega ala. Jätkuvas mereala ruumilise planeerimise

protsessis võivad täiendavad andmed saada aluseks tulevastele suunistele kultuuri kasutusalale

piirkonnas.

Loodus

Mereala ruumilise planeerimise kava määratleb mitmes kohas Läänemere lõunaosas

looduskasutuse. Utklippan (Ö260) on merekaitseala, sel lasuvad looduskaitsealade riikliku huvi

nõuded ja see on ka olemasolev Helcomi MPA ala. Kiviksbredani kohta Kristianstadi lähedal

(Ö508) on Skåne maakonnavalitsus Rootsi Keskkonnakaitseameti kaudu esitanud ettepaneku

lisada see ala Natura 2000 võrgustiku Läänemere piirkonda. Ala planeerimisel peetakse silmas

selliste liikide nagu pringli, hallhülge ja randalhülge ning elupaigatüüpide nagu leetseljakute ja

veealuste kaljude kaitse vajadust. Küsimus on praegu Rootsi riigikantseleis ettevalmistamisel.

Simrishamni vallast lõuna pool (Ö268) kulgeb olulise loodusväärtusega rannikulõik, mis on

hõlmatud riikliku looduskaitsealuse huvi nõudega.

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette looduskasutust Ölandi lõunatipus (Ö252–Ö253),

kus asub merekaitseala. Ökosüsteemiteenuste edendamiseks ja tagamiseks on seetõttu mitme

piirkonna puhul nähtud ette eritähelepanu olulise loodusväärtusega aladele. Väljaspool

Karlskronat (Ö247) tuleb eritähelepanu pöörata veealuste kaljudega keskkonnale ja imetajate

elualadele ning kaugemal avameres kalade kudemis- ja imetajate aladele (Ö256, Ö259, Ö269),

millel on eriti suur keskkonnamõju. Hanö lahes, kaasa arvatud Rootsi kaitsejõudude mereväe

harjutusalal (Ö508) elavad muu hulgas Läänemere pringlid, kes kujutavad endist väga ohustatud

populatsiooni ning on kantud punasesse nimekirja. Samas piirkonnas on kavas määratud

eritähelepanu olulise loodusväärtusega kudemisaladele, imetajate ja lindude elupaikadele ning

kolme liigi – sinikarbi, põisadru ja heeringa – kliimapelgupaikadele. Hanö lahe loodenurgas on

täiendavad alad, mis võivad olla kliimapelgupaigad nendele kolmele liigile (Rootsi Mere- ja

veeamet, 2017d).

Rekreatsioon

Kasutusala rekreatsioon ehk puhkemajanduslik kasutus on määratud väljaspool Karlskronat

(Ö260), kus on esitatud välielu riikliku huvi nõuded. Vabaõhuelu, mis hõlmab ka väikelaevandust,

- 67 -

on Läänemere lõunaosas olulise tähtsusega. Piki rannikut, väljaspool mereala ruumilise

planeerimise piirkonda, on mitmeid alasid, mis on kaetud välielu riikliku huvi nõuetega. Hanö lahe

lääneosas asuv rannik on kaetud aktiivse välielu riikliku huviga. Piki rannikut väljaspool

Simrishamni kehtib aktiivse välielu riiklik huvi, mis piirneb planeeringualaga. Kooseksisteerimise

võimalust teiste kasutusaladega ja ohutuskaugusi tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

Liiva kaevandamine

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette liiva kaevandamise kasutuse Utklippani läheduses

(Ö508). Piirkond asub regioonis, kus toimub ulatuslik ehitustegevus ja kus kohalikul omavalitsusel

on huvi ranna toestamise kui kliimaga kohanemise meetme vastu. Samuti on seal olulisi

loodusväärtusi, millele tuleb pöörata eritähelepanu, mis seab suured nõudmised

kooseksisteerimisele. Piirkond on oluline tursa elupaik ja liiva kaevandamine tulevikus peab

arvestama tursa kudemisperioodiga, et vältida negatiivset mõju.

Mereliiklus

Piirkonda läbivatele laevateedele on määratud kasutusala mereliiklus (Ö247, Ö253, Ö259–Ö260,

Ö264, Ö267, Ö508). Läänemere kõige tihedama liiklusega laevatee kulgeb läbi Läänemere

lõunaosa liikluse eraldamisskeemide süsteemi piki Rootsi lõunarannikut Sundist või Taani ja

Saksamaa vahelisest Gedserist Bornholmi väina kaudu Lõuna-Ölandi suunas. Siit algab ka sügav

kanal mõnede Läänemerd ida suunas läbivate laevade jaoks. Mereliiklus suundub osaliselt

rannikule, kuid peamiselt edasi nii Rootsi kui ka välisriikide sadamatesse.

Plaanikaardil on näidatud kõige olulisemad laevateed, mitte mereliikluse kogu ruumivajadus.

Laevateede kõrval peaks olemas olema ohutuskaugus. Ohutuskaugus kohandatakse vastavalt

kohalikele tingimustele pärast riskianalüüsi.

Kutseline kalapüük

Enamikus piirkondades on kasutusalaks määratud kutseline kalapüük, sest kutseline kalapüük on

Läänemere lõunaosas laialt levinud (Ö256–Ö257, Ö259, Ö264, Ö267–Ö268, Ö508). See

kasutusala vastab kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuetele. Kutselist tursapüüki on teostatud

peamiselt traalidega avamerel, kuid ka passiivsete püügivahenditega lähemal rannikule. Heeringa

ja kilu kutseline pelaagiline püük toimub avamerel. Muu kalapüük passiivsete püügivahenditega

toimub erineval määral rannikul ja Hanö lahes. Selles piirkonnas kalastavad ka teiste ELi riikide

kalurid.

.

- 68 -

- 69 -

Läänemere lõunaosa piirkonnatabel

Tabel 4 Läänemere lõunaosa piirkonnatabel

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö247 Riigikaitse Elektrienergia ülekandmine Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Veealuste kaljudega keskkond.

Ö253 Riigikaitse Loodus Mereliiklus

Ö256 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne Kutseline kalapüük

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Totaalkaitse huvid

Ö259 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliiklus Elektrienergia ülekandmine

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Eriti suur keskkonnamõju.

Ö260 Riigikaitse Loodus Mereliiklus Rekreatsioon

Ö264 Riigikaitse Mereliiklus Kutseline kalapüük

Olulised kultuuriväärtused

Ö267 Üldkasutus Mereliiklus Kutseline kalapüük

Olulised kultuuriväärtused

Ö268 Loodus Kutseline kalapüük

Ö269 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Kalade kudemisala. Imetajate elupaik. Eriti suur keskkonnamõju. Totaalkaitse huvid

- 70 -

Piirkond Kasutusalad Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö508 Riigikaitse Kutseline kalapüük Mereliiklus Elektrienergia ülekandmine Liiva kaevandamine

Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Kalade kudemisala. Lindude elupaik. Sinikarbi kliimapelgupaik. Heeringa kliimapelgupaik. Põisadru kliimapelgupaik. Olulised kultuuriväärtused.

Riigikaitse kasutusalal on eesõigus energiatootmise ees.

Totaalkaitse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ees.

Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

- 71 -

2.5. Läänemere edelaosa ja Sund

Elektrienergia ülekandmine

Elektrienergia ülekandmise kasutusala on Sundi põhjaosas (Ö294) ja see tähendab sisuliselt

Sundi kaableid, kaks 400 kV kaabliühendust Kristinelundi (Rootsi) ja Skibstrupgårdi (Taani) vahel.

Energiatootmine

Merepiirkonnas on head tingimused tuuleenergia tootmiseks ja vajadus selle järele on suur tänu

Lõuna-Rootsi suurele elektritarbimisele. Rannikul ja avamerel on soodsad tuuleolud ja head

sügavustingimused merepõhja kinnitatud tuulegeneraatorite jaoks. Lillgrund (Ö287) on Rootsi

suurim olemasolev avamere tuulepark. Juhul, kui Lillgrundi tuuleparki muudetaks, tuleks arvesse

võtta Kopenhaageni Kastrupi lennujaama lähenemisala. Kriegeri madalikul (rootsi k. Kriegers

flak) (Ö285) valitsevad head tingimused avamere tuuleenergia tootmiseks. Seal paikneb

tuuleenergia tootmisprojekt, millele on juba antud luba, kus enamik projektialast on kaetud

tuuleenergia tootmise riikliku huvi nõudega. Väike osa projektialast kattub Natura 2000 alaga.

Tuuleenergia tootmise riikliku huvi nõue Skurupi valla läheduses (Ö282) on esitatud mereala

ruumilise planeerimise kavas alternatiivina, sest tuuleenergia tootmine selles piirkonnas mõjutab

riigikaitse ja kutselise kalapüügi riiklikke huve. Kahes piirkonnas Skånest lõuna pool kehtib

energiatootmise olulise tähtsusega riiklik huvi (Ö286, Ö288). Tingimused tuuleenergia tootmiseks

on soodsad ja kumulatiivset keskkonnamõju peetakse kokkuvõttes väikeseks. Totaalkaitse

huvide tõttu on see ala määratletud alternatiivina.

Malmö ja Kävlinge vallas (Ö298) peetakse energiatootmise võimalusi headeks. Mõju loodusele ja

mereliiklusele vajab täiendavat uurimist.

Riigikaitse

Mereala ruumilise planeerimise kava näeb ette riigikaitse kasutust meres asuva Kabusa laskeala

mõjuala jaoks Ystadi vallas (Ö281). Väike osa Falsterbonäsetis asuva totaalkaitseala riikliku huvi

nõudest, mis on määratletud kui muu mõjuala, ulatub mereala ruumilise planeerimise alale

(Ö284). Mereala ruumilise planeerimise kava üldise ulatuse tõttu ei ole riigikaitsehuvi

plaanikaardil näidatud. Totaalkaitse riikliku huvi nõue on täidetud, sest kaitsehuvi ja mereala

ruumilise planeerimise kavas määratud kasutusaladel peetakse võimalikuks koos eksisteerida.

Energiatootmisaladel pööratakse eritähelepanu totaalkaitsehuvidele (Ö285, Ö282, Ö286, Ö287,

Ö288, Ö298).

Kultuur

Kogu rannikuala on hõlmatud rohkelt ekspluateeritud rannikuala riikliku huviga. Kogu rannikualal

väljaspool mereala ruumilise planeerimise piirkonda asuvad mitmed kultuuripärandi riikliku huvi

nõudega alad. Ystadist ida pool kehtivad riikliku huvi nõuded (Ö280, Ö281). Väike osa

kultuuripärandi säilitamise riikliku huvi nõudest Falsterbonäsetis siseneb mereala ruumilise

planeerimise kavaga hõlmatud piirkonda (Ö284). Mereala ruumilise planeerimise kava

üldmõõtme tõttu ei ole see huvi plaanikaardil näidatud. Kultuuripärandi säilitamise riikliku huvi

- 72 -

nõue on täidetud, sest sel huvil ja mereala ruumilise planeerimise kavas määratud kasutusaladel

peetakse võimalikuks koos eksisteerida. Riikliku huvi nõuded on esitatud ka Veni ida- ja

põhjarannikul (Ö292, Ö299) ning Helsingborgist põhja pool asuval rannikul (Ö294).

Kultuuriajaloolised väärtuskeskused, mis Rootsi Riiklik Muinsuskaitseamet on tuvastanud, asuvad

väljaspool mereala ruumilise planeerimise ala, mistõttu plaanikaardil ei ole need alad määratud

kui alad, kus pööratakse eritähelepanu olulistele kultuurikeskkonna väärtustele. Ohutuskaugusi

väärtuskeskustesse tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

Loodus

Mereala ruumilise planeerimise kava määratleb mitmel alal kasutusala loodus. Piirkonna puhul,

mis ulatub Trelleborgi valla idaosas asuvast avamerest Falsterbo poolsaare (rootsi k.

Falsterbonäset) kaudu Sundi kõige lõunapoolsemasse ossa, põhineb kasutamine kahel Natura

2000 alal ja looduse riikliku huvi nõudel (Ö284). Piirkonna idaosa hõlmab Edela-Skåne Natura

2000 avamereala, mis asutati 2016. aastal pringlite kaitseks. Piirkonna loodeosad on hõlmatud

riikliku huvi nõudega looduskaitsealaga ja suur osa Natura 2000 alaga Falsterbo

poolsaar/Falsterbo-Foteviken, mis on kaitstud nii linnudirektiivi kui ka liikide ja elupaikade direktiivi

alusel. Piirkonnas asub ka merekaitseala, Måkläppen–Limhamnströskeln, mis ühiselt sisaldab

suuri ja ainulaadseid linnuväärtusi ning mille geoloogiline pinnavorm on selline, et seal on

liivarände piirkond, millele Rootsis ei ole vasteid. Olemasolev tuulepark Lillgrund (Ö287) asub

looduskasutuse riikliku huvi nõudega alal ja seal sätestab mereala ruumilise planeerimise kava

kasutusalad energiatootmine ja loodus kooseksisteerimise.

Venist põhja pool Sundis (Ö292) paiknev ala hõlmab Natura 2000 ala, mis on kaitseb pringleid ja

olulisi pika meriheina kasvualasid, Knähakeni kohaliku valla looduskaitseala ning kutselise

kalapüügi kudemisalasid, millel kehtib riikliku huvi nõue. Lundåkra laht (Ö290) hõlmab kutselise

kalapüügi riikliku huvi nõudeid kudemisaladele, ja Lundåkra lahe looduskaitseala. Helsingborgi

lähedal asub Grollegrundi merekaitseala (Ö294). See on ka oluline läbilennuala röövlindudele

(Hansson, 2019).

Mereala ruumilise planeerimise kavas pööratakse eritähelepanu olulistele loodusväärtustele

Sundis (Ö298, Ö299), kus ökosüsteemiteenuste säilitamiseks ja arendamiseks on olemas ühtsed

suured väärtused. Neid tugevdavad imetajate, lindude, väärtusliku põhjakeskkonna ja kalade

kudemisalade olemasolu. Samaaegselt, kui loodusväärtused on olulised, on inimtegevuse mõju

suur. Uus merekaitseala Flädierev asub rannikualal väljaspool Bjärredi ja kattub mereala

ruumilise planeerimise piirkonnaga (Ö299). Looduskaitseala kattuv osa on liiga väike, et seda

plaanikaardil kujutada, kuid see mõjutab väikest ala planeeringu sisepiiril.

Ystadist ida pool kulgeb oluliste loodusväärtustega rannikuala, mis on määratud kui ala, kus

pööratakse eritähelepanu olulistele loodusväärtustele (Ö280–Ö281). Seal paiknevad väärtuslikud

kalade kudemiseks mõeldud veealused kaljud ning oluline lindude ja imetajate ala.

Rekreatsioon

Mereala ruumilise planeerimise kava määratleb rekreatsiooni kasutusala Veni ümbruses (Ö292,

Ö299), kus on riikliku huvi nõuded välielu veetmiseks. Väärtuslikud rannikumaastikud levivad

Skåne lääne- ja lõunaosas. Sundis toimub ulatuslik harrastuskalapüük ja kalandusturism.

- 73 -

Vabaõhuelu ja harrastuslaevandus on olulised terves merepiirkonnas. Väljaspool mereala

ruumilise planeerimise piirkonda, peamiselt Skåne lõuna- ja läänerannikul, asuvad mitmed riikliku

huvi nõudega alad, mis pakuvad vaba aja veetmise võimalusi. Võimalust kooseksisteerida teiste

kasutusaladega ja ohutuskaugusi tuleb hinnata kohalikus perspektiivis.

Liiva kaevandamine

Ystadist lõuna pool (Ö280, Ö281, Ö283) oli olemas liiva kaevandamise luba, mis kehtis kuni

2021. aastani. Liiva kasutatakse ranna toestamiseks ja kaevandamine on toimunud aastatel

2011, 2014, 2017 ja 2020 (Ystadi omavalitsus, 2023). Teostatud järelevalve näitab, et

kaevandamisest tulenevate jälgede likvideerimine toimub piirkonna geoloogiliste protsesside

kaudu (Rootsi geoloogiliste uuringute keskus, 2018b).

Liiva kaevandamise uurimisala

Väljaspool Falsterbot (Ö284) on liiva kaevandamise uurimisala. Liiva kaevandamise sobivust on

hinnatud uurimisala teatud osade puhul ja see on esitatud aruandes ”Mereliiva ja -kruusa

kaevandamise tingimused Rootsis” (rootsi k. Förutsättningar för utvinning av marin sand och grus

i Sverige) (Rootsi geoloogiliste uuringute keskus, 2017). Kavandatav liiva kaevandamise ala

Falsterbos langeb kokku Natura 2000 ala Edela-Skåne avamerepiirkonna kõige läänepoolsemate

osadega. Natura 2000 ala on loodud selleks, et tugevdada Taani väinade ja Läänemere pringli

populatsioonide kaitset. Pringli suure geograafilise liikuvuse tõttu on Natura 2000 ala suhteliselt

suur. Mereala ruumilise planeerimise kava üldhinnang on, et kooseksisteerimine liiva

kaevandamisega võib olla võimalik, kuna kaevandamine toimub Natura 2000 ala välisservas.

Pringli hooajalised muutused ning see, et liiva kaevandamise keskkonnamõju avaldub

eeldatavasti piiratud alal piiratud aja jooksul, tugevdavad looduskasutuse ja liiva kaevandamise

kooseksisteerimise võimalikkust. Liiva kaevandamine tuleb kohandada Natura 2000 kaitsega.

Tegevus või meede, mis võib oluliselt mõjutada keskkonnaseadustiku 4. peatüki 8. paragrahvi

alusel kaitstavat ala, st Natura 2000, nõuab alati eriloa menetlust.

Liiva kaevandamise uurimisala asub majandusvööndis. Sellest alast idas asub Natura 2000 ala

Falsterbo poolsaar-Foteviken, mis on samuti merekaitseala ja osa looduskaitse riikliku huvi

nõudest. Sellel alal, mis asub territoriaalmeres ja väljaspool liiva kaevandamise uurimisala, on

liiva kaevandamine tunnistatud tegevuseks, millega kaasneb kahjulikkuse risk (Skåne

maakonnavalitsus, 2005). Aruandes ”Mereliiva ja -kruusa kaevandamise tingimused Rootsis”

(rootsi k. Förutsättningar för utvinning av marin sand och grus i Sverige) (Rootsi geoloogiliste

uuringute keskus, 2017) on hinnatud, et liiva kaevandamine võib olla võimalik majandusvööndis

väljaspool Natura 2000 piirkonda Falsterbo poolsaar-Foteviken. Majandusvööndis on

ökoloogiliselt väärtuslikke kohti, kus esineb põhjataimestikku ja sinikarbipanku ning kus leidub

jääajajärgset liiva ja kruusa. Hinnatakse, et nendest aladest lääne ja edela pool võib liiva

kaevandamine võimalik olla.

Falsterbo liiva kaevandamise ala asub piirkonnas, kus on laevaliikluse jaoks ette nähtud

eraldusala. Leitakse, et huvidel on võimalik koos eksisteerida. Liiva kaevandamisega

hinnanguliselt kaasnevat liiklust peetakse väikeseks (Rootsi geoloogiliste uuringute keskus, 2017,

2018b). Olemasolevate laevaliikluse mahtude tõttu on liiva kaevandamisest lähtuv täiendav

müramõju tühine.

- 74 -

Mõlema liiva kaevandamise piirkonna puhul on võimalik mõju kutselisele kalapüügile, mida

Falsterbos tugevdab ka Taani poolt Sundis toimuva liiva kaevandamise kumulatiivne

keskkonnamõju. Mõju peetakse võimalikuks piirata, kui kasutatakse leebeid

kaevandamismeetodeid ja kui kaevandamine on kavandatud väljaspool kalade kudemisperioodi

(Rootsi geoloogiliste uuringute keskus, 2017).

Mereliiklus

Mereala läbivatel laevateedel on määratud mereliikluse kasutusala (Ö281, Ö283–Ö284, Ö292,

Ö294, Ö298–Ö299). Läänemere kõige tihedamini kasutatav laevatee kulgeb läbi Läänemere

edelaosa liikluse eraldusskeemide süsteemis piki Rootsi lõunarannikut Sundist Falsterbo kaudu

Vellinge vallas või Gedserist Taani ja Saksamaa vahel läbi Bornholmi väina. Mereliiklus jätkub nii

Rootsi kui ka välismaiste sadamate suunas. Sund on üks väheseid suurte laevade läbipääse

Läänemerele. Plaanikaardil on näidatud kõige olulisemad laevateed, mitte kogu mereliikluse

ruumivajadus. Laevateede kõrval peaks olema ohutuskaugus. Ohutuskaugus kohandatakse

vastavalt kohalikele tingimustele pärast riskianalüüsi.

Kutseline kalapüük

Kutseline kalapüük on laialt levinud ja seetõttu on mereala ruumilise planeerimise kavas

määratud kutselise kalapüügi kasutusala suures osas merepiirkonnast (Ö280–Ö281, Ö283–

Ö284, Ö290, Ö294, Ö298–Ö299). Kasutamine vastab kutselise kalapüügi riikliku huvi nõudele.

Tursa kutseline püük toimub peamiselt traalimisega avamerel, kuid ka passiivsete

püügivahenditega rannikule lähemal. Heeringa ja kilu kutseline pelaagiline püük toimub kogu

avameres. Muu kalapüük passiivsete püügivahenditega toimub erineval määral piki rannikut.

Sundis ei ole põhjatraalimine lubatud, vaid kutseline kalapüük, sealhulgas tursa püük, toimub

passiivsete püügivahenditega.

- 75 -

Läänemere edelaosa ja Sundi piirkonnatabel

Tabel 5 Läänemere edelaosa ja Sundi piirkonnatabel

Piirkond Kasutusala Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö280 Üldkasutus Liiva kaevandamine Kutseline kalapüük

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Veealuste kaljudega keskkond.

Ö281 Riigikaitse Liiva kaevandamine Kutseline kalapüük Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Veealuste kaljudega keskkond. Olulised kultuuriväärtused

Ö282 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused Totaalkaitse huvid

Energiatootmise kasutusalal on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Tuuleenergia riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuete ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö283 Üldkasutus Kutseline kalapüük Mereliiklus Liiva kaevandamine

Kutselisel kalapüügil ja mereliiklusel on eesõigus energiatootmise ees.

Kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia riikliku huvi nõuete ja olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Mereliikluse riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus tuuleenergia olulise tähtsusega avaliku huvi ees. Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist.

Ö284 Loodus Kutseline kalapüük Liiva kaevandamise uurimisala Mereliiklus

Olulised kultuuriväärtused

Liiva kaevandamist kohandatakse loodusega, näiteks kaevandamise aja ja asukoha osas.

Tegevus või meede, mis võib oluliselt mõjutada keskkonnaseadustiku 7. peatüki 28. paragrahvi alusel kaitstavat ala, st Natura 2000, nõuab alati eriloa menetlust.

Ö285 Energiatootmine Olulised loodusväärtused: Imetajate elupaik. Lindude elupaik. Veealuste kaljudega keskkond. Totaalkaitse huvid

Energiatootmist kohandatakse loodusega ja riigikaitsega.

Tegevus või meede, mis võib oluliselt mõjutada keskkonnaseadustiku 7. peatüki 28. paragrahvi alusel kaitstavat ala, st Natura 2000, nõuab alati eriloa menetlust.

- 77 -

Piirkond Kasutusala Eritähelepanu Eesõigusega kasutusala või eriline kohandamine kooseksisteerimiseks

Eesõigusega kasutusala põhjendus

Ö286 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Totaalkaitse huvid

Energiatootmist kohandatakse riigikaitsega.

Kasutusala energiatootmine tuleb kohandada riigikaitse huviga.

Ö287 Energiatootmine Loodus

Totaalkaitse huvid Energiatootmise kasutusalal on eesõigus kutselise kalapüügi ees.

Tuuleenergia riikliku huvi nõuetel on keskkonnaseadustiku 3. peatüki 10. paragrahvi kohaselt eesõigus kutselise kalapüügi riikliku huvi nõuete ees.

Ei peeta võimalikuks nende kasutusalade kooseksisteerimist. Piirkonnas asub tuulepark. Kutselise kalapüügi vajadused rahuldatakse lähedal asuvas piirkonnas.

Ö288 Energiatootmise uurimisala, alternatiivne

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Totaalkaitse huvid

Energiatootmist kohandatakse riigikaitsega.

Kasutusala energiatootmine tuleb kohandada riigikaitse huviga.

Ö290 Loodus Kutseline kalapüük

Ö292 Loodus Rekreatsioon Mereliiklus

Olulised kultuuriväärtused

Ö294 Loodus Rekreatsioon Mereliiklus Kutseline kalapüük Elektri ülekandmine

Olulised kultuuriväärtused

Ö298 Energiatootmine Kutseline kalapüük Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Totaalkaitse huvid

Energiatootmise olulise tähtsusega avalik huvi, selle kohandamine mereliikluse ja kutselise kalapüügiga

Tuuleparkide olulise tähtsusega avalikku huvi peetakse kohandatavaks, et oleks võimalik kooseksisteerida mereliikluse ja kutselise kalapüügiga.

Ö299 Üldkasutus Kutseline kalapüük Rekreatsioon Mereliiklus

Olulised loodusväärtused: Lindude elupaik. Olulised kultuuriväärtused

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt nimekirjale

19.12.2023 nr 6-3/23/5625-2

Rootsi mereala ruumiline planeerimine Rootsi teavitas detsembris 2022 piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli alusel varakult Eestit oma mereala ruumilise planeerimise muudatuste protsessist. Kuigi Rootsi kehtestas mereala planeeringud Botnia lahe, Läänemere ning Skagerrak/Kattegat väinade jaoks veebruaris 2022, alustati uue mereala planeerimise tsükliga eesmärgiga määrata kindlaks uued meretuuleenergia alad, mille kaudu on võimalik täiendavalt toota elektrit. Keskkonnaministeerium1 korraldas piiriülese teate riigisisese avalikustamise (05.01.2023 nr 6-3/22/5375-2) ning laekunud tagasisidele tuginedes vastati Rootsile, et Eesti soovib osaleda mereala ruumilise planeerimise menetluses. Nüüd on Rootsi teavitanud vastavate materjalide valmimisest. Ingliskeelne Botnia lahe, Läänemere ja Skagerraki/Kattegati mereala ruumilise planeeringu eelnõu ning selle mõju hindamise (sealhulgas KSH) raport koos eestikeelsete kokkuvõtetega (väljavõtetega) on kättesaadavad Kliimaaministeeriumi veebilehel aadressil https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-hindamine#kmh-piiriulene-hinda (nimetuse „Rootsi mereala ruumiline planeerimine 2023“ all). Eestikeelsed kokkuvõtted on lisatud ka käesolevale kirjale. Ootame 25. jaanuariks 2024 põhjendatud arvamusi ja ettepanekuid kõnealuste materjalide kohta, st milline oluline piiriülene keskkonnamõju võib Rootsi mereala planeeringu elluviimisega Eestile kaasneda. Palume arvamused esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Lisad: mereala ruumilise planeeringu eelnõu ning mõju hindamise raporti eestikeelsed kokkuvõtted

1 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega korraldati Keskkonnaministeerium ümber

Kliimaministeeriumiks.

Rainer Persidski, 626 2973 [email protected]