Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine

Järva vald

Reg kood 77000335

Pikk 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond 73301

Tel 386 3377

[email protected]

jarvavald.kovtp.ee

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu linn, 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Järva-Jaani, Tartu 2022

Järva valla üldplaneering, eelnõu Järva maakond

Töö nr: 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ

Planeerimisprotsessi korraldaja: Järva Vallavalitsus

Planeeringu koostamise konsultant: AB Artes Terrae OÜ

KSH läbiviija: Alkranel OÜ

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 3 / 66

Sisukord

1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 5

2 Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut suunavad tingimused ............................ 7

3 Looduskaitseseaduse kohaste tiheasustusega alade määramine ....................................... 11

4 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, suurima ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ............................................................................ 13

4.1 Maakasutuse juhtotstarbe määramine ................................................................................. 13 4.2 Ehituspõhimõtted hajaasustusega piirkonnas ...................................................................... 20 4.3 Tiheasustusalade ehitustingimused ...................................................................................... 21 4.4 Ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustusega alal olemasoleva hoonestuse vahele (planeerimisseaduse § 125 lg 5 käsitlus) ........................................................................................... 23

5 Puhke- ja virgestusalade määramine ................................................................................ 25

6 Supelranna ala määramine .............................................................................................. 25

7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ................................................... 26

8 Kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine .................................................. 26

9 Rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine .......................... 26

10 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine .................................................................. 28

11 Väärtuslikud maastikud ................................................................................................... 29

11.1 Väärtuslikud maastikud ......................................................................................................... 29 11.2 Kohalikud väärtuslikud metsamaastikud .............................................................................. 33

12 Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine .............................................................................. 34

12.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised ......................................................................... 34 12.2 Arheoloogiatundlikud alad .................................................................................................... 35 12.3 Miljööväärtuslike alade ning kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine ....................................................... 35

13 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ....... 38

14 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ............................................................ 39

15 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine ................................................................................................ 39

15.1 Liikuvuse üldpõhimõtted ....................................................................................................... 39 15.2 Uute kergliiklusteede kavandamine ...................................................................................... 40 15.3 Kohalike teede üldise asukoha määramine.......................................................................... 42 15.4 Tänava kaitsevööndi muutmine ............................................................................................ 42 15.5 Teeäärse rajatise täiendav kooskõlastamisvajadus .............................................................. 44

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

4 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

15.6 Olulise liiklussagedusega maanteede määramine ................................................................ 44 15.7 Oluliselt muudetavad teelõigud ............................................................................................ 44 15.8 Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid .............................................................................. 46

16 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ................................................................................................................................. 46

17 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ... 47

17.1 Elektrivõrk .............................................................................................................................. 47 17.2 Sidevõrk ................................................................................................................................. 49 17.3 Taastuvenergeetika ............................................................................................................... 49 17.4 Soojusvõrk, kaugküttepiirkonnad .......................................................................................... 51 17.5 Ühisveevärk ja kanalisatsioon, reovee kohtkäitlus................................................................ 51 17.6 Tuletõrje veevõtukohad ........................................................................................................ 54 17.7 Sademeveesüsteemid ............................................................................................................ 54 17.8 Maaparandusüsteemid.......................................................................................................... 55

18 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ........................................................... 55

19 Müra normtasemete kategooriate määramine ................................................................. 55

20 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist .................................................................................. 56

21 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude ja alade määramine .......................... 56

22 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine .................................................................................................................... 56

23 Asustusüksuste piiride muutmised ................................................................................... 57

24 Üldplaneeringu elluviimine .............................................................................................. 61

25 Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine ...................................................... 62

25.1 Rohelise võrgustiku piiride täpsustamine ............................................................................. 62 25.2 Väärtuslike maastike piiride täpsustamine ........................................................................... 62 25.3 Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine .................................................................. 63

26 Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks ........................................ 63

27 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused ................................................................. 64

28 Üldplaneeringu joonised .................................................................................................. 65

29 Üldplaneeringu lisad ........................................................................................................ 66

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 5 / 66

1 Sissejuhatus Seoses haldusreformiga ühinesid seitse valda ning moodustus Järva vald. Enamus endiste valdade üldplaneeringutest on kehtestatud seitse või enam aastat tagasi. Endise Koeru valla üldplaneeringu kehtestamisest on möödas 19 aastat, kõige uuem üldplaneering on endise Albu valla üldplaneering, mis kehtestati 2015. aastal. Moodustunud Järva valda iseloomustab hõre asustus, mistõttu on vähem kui 15% elanikkonnast seotud Paide linnaga.1 Viimase viie aasta jooksul on elanike arv vähenenud 10%. Järva valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50. Üldplaneeringu peamisteks väljakutseteks on rahvaarvu vähenemise pidurdamine ja teenuste kätte- saadavuse tagamine hõreda asustuse ning hajusalt jaotanud teenuskeskuste ruumimustri tingimustes.

Järva valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on ühinenud valla territooriumil ühtsete ruumilise arengu põhimõtete kujundamine järgnevateks aastateks. Üldplaneeringu põhirõhk on tagada esmava- jalike teenuste säilimine ja arenguvõimalused valla väiksemates keskustes ning tagada head ühendu- sed keskuste vahel ja neid ümbritsevate maapiirkondadega. Üldplaneeringu juurde kuulub keskkonna- mõju strateegiline hindamine (lisa 1), milles on käsitletud sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi ja loodus- keskkonnale avalduvaid mõjusid ning esitatud vajadusel leevendavad meetmed. Kõik leevendavad meetmed on üldplaneeringu koostamisel arvesse võetud ja sätestatud vastavates peatükkides.

Üldplaneeringu teemadekäsitlus lähtub planeerimisseaduse § 75 lõikest 1, üldplaneeringu ülesanne- test. Üldplaneeringu koostamisel on järgitud põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid üldplaneeringuga ei kehtestata, siis neid seletuskirjas ja joonistel ei esitata; samas on koostöö käigus selguse huvides mõnedes kohtades toodud selgitavad viited õigusaktidele või maakonnaplaneeringule. Planeeringu seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Samuti tuleb vaadelda üheskoos erinevates peatükkides määratud tingimusi koos riiklikul tasemel määratud tingimustega: nii näiteks ei esitata rohevõrgustiku (ning mõnes muus asjakohases) peatükis eraldi vii- det looduskaitse all olevate liikide ja isendite kohta – liigi või isendi kaitse on tagatud looduskaitsesea- duse kohaselt vajaliku maa-ala ulatuses ning seda ei ole vajalik üldplaneeringus üle korrata. Üldplanee- ringus kasutatud mõistete seletused on esitatud peatükis 27. Üldplaneeringu joonise digitaalsed and- mekihid on vormistatud vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vor- mistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

1 Järva maakonnaplaneering 2030+

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

6 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Joonis 1. Planeeringuala skeem.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 7 / 66

Üldplaneeringu koostamise aluseks olevad olulised alusdokumendid maakonna tasandil:

 Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 12.12.2017 maavanema korraldusega nr 1-1/17/329);

 Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhi- maantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0″ (kehtestatud Järva maavanema 30.11.2012 korraldusega nr 423) ning selle alusel koostatud Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti eskiisjoonised (OÜ Skepast&Puhkim, töö nr MA1725) ning Riigitee 2 Tal- linn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelpro- jekti eskiisjoonised (OÜ Skepast&Puhkim, töö nr 20200042);

 Järva maakonna arengustrateegia aastani 2035+;

ja valla tasandil:

 Albu valla üldplaneering (kehtestatud Albu Vallavolikogu 26.11.2015 määrusega nr 48);  Ambla valla üldplaneering (kehtestatud Ambla Vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr 15);  Imavere valla üldplaneering (kehtestatud Imavere Vallavolikogu 19.06.2008 määrusega nr 13);  Ambla valla üldplaneering (kehtestatud Ambla Vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr 15);  Järva-Jaani valla üldplaneering (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega

nr 29);  Kareda valla üldplaneering (kehtestatud Kareda Vallavolikogu 22.09.2009 määrusega nr 17);  Koeru valla üldplaneering (kehtestatud Koeru Vallavolikogu 18.11.1999 määrusega nr 20);  Koigi valla üldplaneering (kehtestatud Koigi Vallavolikogu 13.10.2011 määrusega nr 58).

2 Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut suunavad tingimused Järva vald asub Järva maakonna idaosas. Põhjast piirneb vald Tapa, Anija, Kose valdadega, läänest Paide linna ja Türi vallaga, lõuna suunalt Põhja-Sakala ja Põltsamaa vallaga ning idast Jõgeva ja Väike- Maarja vallaga. Valla halduskeskus, Järva-Jaani alev, paikneb nii Tallinnast kui Tartust ca 100 km kau- gusel ning maakonnakeskusest (Paide) ca 30 km kaugusel.

Tähtsamatest ühendusteedest läbib valda lõunaosas Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa maantee (põhi- maantee nr 2, km 97-115) ja põhjaosas Pärnu- Rakvere- Sõmeru (põhimaantee nr 5, km 116-135).

Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades (klasteranalüüs 2015) paigutab ühinenud seitse valda rahvastikuandmete põhjal kolme erinevasse klastrisse. Endised Järva-Jaani ja Koeru vald paigutuvad pigem Eesti keskmiste rahvastikunäitajatega piirkondade hulka, mis asetsevad pigem äärealadel. Rahvastiku vähenemist prognoositakse viiendiku võrra 15 aasta jooksul. Endised Albu, Ambla, Kareda ja Koigi valla piirkonnad sarnanevad samuti rahvastikunäitajatelt Eesti keskmisele, kuid ruumilise paiknemise osas on neil kesksem asukoht ja suhteliselt hea tööealiste meeste ja naiste arvu- line suhe. Endine Imavere vald paigutub rahvastikunäitajate poolest Järva vallas positiivseimate hulka, mis viitab suurema asula lähedusele või headele ühendustele. Piirkonna rahvaarvu struktuur on Eesti keskmisest mõnevõrra parem ning eeldatav rahvaarvu muutus kuni 2030 aastani on võrreldes teiste piirkondadega väiksem. Siiski näitab prognoos, et niihästi negatiivse loomuliku iibe kui ka rände tule- musena kaotab Imavere piirkond 2030ndaks aastaks uuringu kohaselt eeldatavalt kuuendiku oma rah- vastikust.

Eesti väikeasulate uuringu (2019) kohaselt on valla 106-st asustusüksusest 14 liigitatud rahvastikunäi- tajate poolest kasvavateks, millest omakorda 13 on suhteliselt kõrge laste osakaaluga. Stabiilsemate

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

8 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

näitajatega asulad jäävad valdavalt valla lõunapiirkonda (endiste Imavere, Koigi, Kareda ja Koeru val- dade territooriumitele). Valla põhjaosa jääb selgelt kahanevaks ja väheste lastega osakaaluga piirkon- naks, kus erandiks on vaid Aravete aleviku lähedusse jäävad Mägise ja Sääsküla külad.

Kaks rahvastikuandmetele tuginevat uuringut annavad mõnevõrra erineva pildi, kuid seda võib põh- jendada ka töö erineva koostamise aja ja metoodikaga. Mõlemad tööd toovad suurema arengupotent- siaaliga piirkonnana esile valla lõunaosa, kus on tagatud paremad ühendused ja logistilised võimalused ettevõtluse arenguks. Kuna maakonnakeskus (Paide) jääb kaugele, siis selle lähedusest tulenevat sel- get arengusurvet eelkõige elamuehitusele ei ole näha. Üldplaneering arvestab kahanemisega, kus põ- hifookuses on olemasolevate keskuste tihendamine ja läbi paindlikuma maakasutuse käsitluse jätta võimalusi arenguks hajaasustuses. EKA Arhitektuuriteaduskonna poolt 2020. a koostatud kolhoosiasu- late uuringu kohaselt on vajalik endise hoonestuse uute funktsioonidega kasutusele võtmine ning hoo- netevahelise ruumi uuendamine nii keha kui vaimu virgestavateks tegevusteks. Eelnevast lähtuvalt ka- vandatakse asulates segahoonestuse maakasutusega alasid.

Järvamaa tugevuseks saab pidada paiknemist Eesti südames ehk keskel. Valda läbib kaks põhi- maanteed ja olemas on küllalt tihe teedevõrgustik, mis loob head eeldused ettevõtluse arenguks. Ar- vestades siinjuures veel paljude elualade töökorralduse muutumist (kaugtöö osakaalu kasv, inimeste suurem ettevõtlikkus ja liikuvus), jätkuv majanduskasv, rahvastikustatistikas mitte kajastuv teise kodu omamine ja looduslähedase elukeskkonna suurem väärtustamine, siis õigete otsuste korral võib Järva valla reaalsete elanike ja ka teenuste tarbijate arv olla suurem, kui tänased rahvastikuprognoosid lu- baksid eeldada.

Inimeste elukohaeelistused sõltuvad suuresti töö- ja hariduse omandamise võimalustest ja elamine suuremas asulas tähendab reeglina rohkem valikuvõimalusi tööalase karjääri, koolivaliku, elukondlike teenuste ja vaba aja veetmise osas.

Järva maakonnaplaneeringu kohaselt Järva vallas linnapiirkondi, kui maakondlikke tõmbekeskuseid ei paikne. Lähimateks linnapiirkondadeks on Paide linn koos Kriilevälja küla tihedamalt asustatud alaga ning Türi vallasisene linn koos Türi-Alliku ja Särevere tihedamalt asustatud aladega. Valdav osa Järva vallast jääb Paide toimepiirkonna äärelisele alale ehk toimepiirkonna keskusega on igapäevaselt tee- nuste ja töökohtadega seotud kuni 15% elanikest.2 Valla lõunaosa omab head ühendust ja on suhteli- selt lähedal (siirdevööndi piiril) Põltsamaa linnale, mis on Jõgevamaa oluline piirkondlik keskus. Valla kirdeosa (Ambla, Järva-Jaani) jäävad Tapa linna tugi-toimepiirkonna mõjualasse.

Järva vallas paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt3 neli kohalikku keskust (Järva-Jaani alev, Aravete alevik, Koeru alevik ja Imavere küla) ning neli lähikeskust (Ambla alevik, Albu küla, Koigi küla ja Peetri alevik). Maakonnaplaneeringu kohase linnalise asustusega alaks on Järva-Jaani alev, Ambla alevik, Ara- vete alevik, Koeru alevik, Käravete alevik, Peetri alevik, Albu küla, Ahula küla, Imavere küla ja Koigi küla. Üldplaneeringuga on määratud eespool nimetatud kümnele alale tiheasustusalad ja maakasutuse juh- totstarbed on kooskõlas maakonnaplaneeringuga määratud asustuse suunamise põhimõtetega (vt Joonis 2).

2 Järva maakonnaplaneering 2030+ 3 Mõisted „keskus“ ja „linnalise asustusega ala“ on maakonnaplaneeringu kohaste mõistetena kasutusel ainult selles lõigus kui ei ole eraldi viidet maakonnaplaneeringule. Mujal seletuskirjas on nii „keskus“ kui „linnaline“ eesti keelne tavamõiste.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 9 / 66

Joonis 2. Järva valla ruumilise arengu strateegiline vaade.

Tulenevalt keskuste paiknemisest ja äärelisest alast on üldplaneeringu eesmärgiks olemasolevate kes- kuste tugevdamine (teenuste parandamine ja ettevõtluse soosimine), läbi mille paraneks ka nende ta- gamaade atraktiivsus elukohana. Teiseks on oluline tagada head ühendused keskuste ning nende ta- gamaade vahel. Üldplaneeringu oluliseks suunaks on keskuste võrgustiku toimivuse tagamine läbi

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

10 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

arengupotentsiaali arvestava maakasutus- ja ehitustingimuste määramise ning mis soosiks kohalikke väärtuste esile tõstmist.

Planeeringulahenduse koostamisel lähtutakse järgnevatest ruumilise arengu eesmärkidest:

 tagada tasakaalustatud areng, mis väärtustab loodushüvesid ja rikkalikku kultuuripärandit, luues ja säilitades samas võimalusi ettevõtluse arenguks ja töökohtade tekkeks;

 võimaldada tõmbekeskustes ning tiheasustusega aladel paindlikku ja mitmeotstarbelist maa- kasutust, et soodustada asustuse tihendamist, luua uusi arenguvõimalusi ja tagada erinevate teenuste kättesaadavus. Hoiduda tuleb ühe otstarbega ja liialt täpse detailsusastmega ehitus- ja planeerimistingimustega alade kavandamisest, et vältida üldplaneeringu kohese muutmise vajadust;

 hajaasustuses tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asus- tus- ja hoonestusstruktuuri – see aga ei tähenda, et loodav ruum peab ümbritsevat keskkonda kopeerima. Olenevalt arhitektuursest kontseptsioonist peab see olemasolevaga mahuliselt ja ruumiliselt kokku sobituma, on see siis sarnasuse või eristumise põhimõttest lähtuvalt;

 läbi üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise tuleb tagada ruumilise keskkonna ku- jundamine ühtsete põhimõtete alusel, jättes samas piisava kaalutlusruumi, mis võimaldab val- lavalitsusel edasises projekteerimis- ja planeerimistegevuses, kaasates vajadusel eriteadmis- tega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog, metsaekspert jne), teha iga- kordselt läbimõeldud ja asukoha täpsest spetsiifikast lähtuvaid otsuseid;

 väärtustada valla puhkemajanduslikku potentsiaali läbi puhkemajanduslike objektide arengu- võimaluste otstarbeka realiseerimise (paremad juurdepääsud, kasvuvõimalused);

 tagada transpordivõrgustike terviklikkus läbi avaliku teedevõrgu sidudes keskused nende ta- gamaadega, arvestades inimeste kasvavat mobiilsust (kergliiklusteed, maanteetransport);

 suunata elamuarendust eelkõige olemasolevatesse tihedamini asustatud ja oluliste loodus- väärtusteta piirkondadesse, kus suurem osa vajaminevast taristust on olemas või lähiulatuses (juurdepääsuteed, elektrivõrk, vee- ja kanalisatsioonivõrk);

 tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja ressursi säilimine;  eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist

uute alade kasutuselevõtu asemel. Uute alade kasutuselevõtul eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu.

Asustuse suunamiseks eristatakse selgelt tiheasustusalad, maakasutuse juhtotstarbed ja erinevad väärtuslikud alad eesmärgiga eristada asustuse kujunemist. Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada ha- jastruktuur ning tiheasustusaladel suurendada hoonestustihedust. Eesmärk on suurendada olema- soleva tiheasustusega piirkondade ruumilist sidusust ja teenuste mitmekesisust ning leida uusi raken- dusi kasutusest välja langenud maadele.

Maakasutus- ning ehitusreeglite määramine on vajalik, et:

 säiliksid toimivad rohekoridorid, väärtuslikud loodusobjektid, maastikud ja kultuurimälestised;  tagada rahvaarvu kahanemise pidurdumine läbi elukeskkonna kvaliteedi hoidmise;  tagada kaasaja nõuetele vastav tehniline taristu (veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid jms)

ning inimväärne elukeskkond (puhas keskkond, nõuete kohane joogivesi, reovee puhasta- mine);

 anda maaomanikele, ettevõtjatele ja investoritele selgem pilt erinevatest arenguvõimalustest ja kaasnevatest piirangutest valla territooriumil.

Üldplaneeringuga ei lahendata planeerimisseaduse § 75 lg 1 punktides 5, 9, 13, 28 ja 30 toodud üle- sandeid:

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 11 / 66

 § 75 lg 1 punkt 5 sätestab avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsio- naalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramise – Järva vallas puu- duvad avalikud veekogud;

 § 75 lg 1 punkt 9 sätestab korduva üleujutusega ala piiri määramise mererannal ja kõrgveepiiri märkimise suurte üleujutusaladega siseveekogul – Järva vallas puuduvad nimetatud veekogud;

 § 75 lg 1 punkt 13 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmise. Üldplaneeringu koostamisel on leitud, et sel- liseid alasid juurde ei looda. Väärtuslike alade kaitse on tagatud kas riikliku loodus- või muin- suskaitsega või väärtuslike maastike või väärtuslike rohealade kasutustingimuste abil;

 § 75 lg 1 punkt 28 sätestab maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramise. Maaparandussüsteemidel kehtivad õigusaktides sätestatud nõuded ning üldpla- neeringuga täiendavaid nõudeid ega uusi maaparandussüsteemide alasid ei määrata;

 § 75 lg 1 punkt 30 sätestab sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kit- senduste määramise. Sanitaarkaitsealal kehtivad õigusaktides sätestatud nõuded ning üldpla- neeringuga täiendavaid nõudeid ega uusi sanitaarkaitsealasid ei määrata.

3 Looduskaitseseaduse kohaste tiheasustusega alade määramine Üldplaneeringuga ei määrata tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses, sest maareformi seaduses on tiheasustusega aladel tähendus ainult maa tagastamise ja erastamise kontekstis, kuid maareform sellisetel aladel on sisuliselt lõppenud.

Tiheasustusalade määramisel on arvestatud Järva maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustu- sega alasid. Allpool esitatud tiheasustusega alade piire tuleb käsitleda maakonnaplaneeringus määra- tud linnalise asustusega alade piiride täpsustamisena. Üldplaneeringuga täpsustatakse tiheasustu- salade piire lähtuvalt asustuse kompaktsusest ja saadavatest sotsiaalmajanduslikest ning taristuga seonduvatest teenustest. Lisaks maakonnaplaneeringus määratud tiheasustusega aladele määratakse tiheasustusaladeks ka Päinurme küla tihedamalt asustatud piirkonnad.

Üldplaneeringuga määratakse Järva valla tiheasustusaladeks (sh looduskaitseseaduse kohasteks tihea- sustusega aladeks) joonisel näidatud piirides:

 Järva-Jaani alev;  Aravete alevik;  Ambla alevik;  Koeru alevik;  Käravete alevik;  Peetri alevik;  Ahula küla tihedamalt asustatud osa;  Albu küla tihedamalt asustatud osa;  Imavere küla tihedamalt asustatud osa;  Koigi küla tihedamalt asustatud osa;  Päinurme küla tihedamalt asustatud osa.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 13 / 66

4 Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projektee- rimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtots- tarbe, suurima ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine

4.1 Maakasutuse juhtotstarbe määramine

Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarbe määramine üldplaneerin- gus ei tähenda maa-ala automaatset teisel eesmärgil kasutuselevõttu või maakasutuse (katastriük- suse) sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maaomanik saab maad senisel otstarbel ka- sutada, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus vas- tavalt maakatastriseadusele.

Detailplaneering ja maakasutus loetakse üldplaneeringu kohaseks, kui see vastab valdavas ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ning seda ruumiliselt terviklikult käsitletava ala ulatuses. Ruumiliselt terviklikult käsitletavaks alaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijooni- sel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkematult kaetud ala.

Käesoleva üldplaneeringu rakendamisel, tuleb lähtuda Tabel 1 nimetatud põhimõtetest ja sellele lisa- tud selgitustest. Hoonete ja rajatiste täpsemate alaliikide määramisel tuleb tugineda majandus- ja ta- ristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalit- susel on igakordne kaalutlusruum hoonete ja rajatiste kasutamise otstarbe määramisel. Kohalikul oma- valitsusel on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel õigus seada täiendavaid nõudeid lähtudes kavandatava hoone- või rajatist ümbritseva piirkonna olemusest, keskkonnast, ühendustest ja erinevate maakasutuste vastastikmõjudest.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

14 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Tabel 1. Kavandatud maakasutuse seos ehitise kasutamise peamiste otstarvetega.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 15 / 66

Täiendavad tingimused Tabel 1 toodud numeratsioonist lähtuvalt:

1. vaid aiamaa toimimiseks otseselt vajalik asjade hoidmise hoone/kuur vms; 2. kuni nelja eluruumiga/leibkonnaga ühiselamu; 3. lubatud püstitada äri- ja teenindushooneid ning tootmisega vahetult seotud büroohooneid; 4. lubatud vaid spordirajatised; 5. veekogu maa-alale on lubatud püstitada kaldaga funktsionaalselt seotud või kaldaga püsivalt

ühendamata spordi- ja puhkerajatisi, kui ei esine muid seadustest tulenevaid piiranguid; 6. maalise asustuse maa-alal on lubatud elektrituulikute ja päikeseparkide arendamine seletus-

kirja p-s 17.3 kirjeldatud tingimustel; 7. ainult ehitised, mille ehitamist õigusaktid võimaldavad; 8. supelranna maa-alale on lubatud supelrannaga seonduvate spordirajatisete püstitamine, kui

ei ole muid välistavaid piiranguid; 9. kaitse- ja päästeotstarbelised rajatised võivad ulatuda veekogu alale; 10. vähese keskkonnamõjuga (häiring juhtotstarbele pole juhtotstarbe eesmärki ületav) ehitised; 11. erandjuhul kergetööstusehitised, millel puuduvad negatiivsed välismõjud; 12. üldjuhul II, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad ja motoringrada, mis on kategooriata.

Tabel 1 esitatud mürakategooria on p-s 3.18 käsitletav mürakategooria vastavalt maa juhtotstarbele.

Tabel 1 esitatud maaüksuse suurim lubatud ehitusaluse pindala protsent on ehitatavate hoonete alune suurim lubatud ehitusalune pindala jagatud maaüksuse pindalaga.

Tabel 1 esitatud haljastuse minimaalne protsent on kogu haljastuse alune (sisaldab ka kõrghaljastust) pindala jagatud maaüksuse pindalaga.

Tabel 1 esitatud kõrghaljastuse minimaalne protsent on üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis/planeeringus tuleb arvestada täiskasvanud puu või põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala jagatud maaüksuse pindalaga.

4.1.1 Segahoonestuse maa-ala (ÜS)

Mitmekesise maakasutusega piirkond või tänava-äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevat tüüpi maakasutus. Juhtotstarbe määramise eesmärk on tagada mitmekesisemad võimalused maa-ala aren- damiseks erinevateks hoone kasutamise otstarveteks. Edasisel planeerimisel või projekteerimistingi- muste andmisel tuleb siiski täpsemalt hinnata konkreetseid arengu soove ja nende mõjusid konkreet- ses keskkonnas. Segahoonestuse alale ei ole lubatud püstitada negatiivseid häiringuid põhjustavaid ehitisi, – alal tuleb tagada elamumaa nõuetele vastavad võimalikud häiringute normtasemed. Kuna segahoonestuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate järgnevates peatükkides esitatud juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse alale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi.

4.1.2 Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala (Ä)

Kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, postkontori, majutus- hoone, tankla, turu jms maa-ala.

Suure külastatavusega hoone kavandamisel tuleb analüüsida, kas piirkonna teedevõrk võimaldab täiendavat liikluskoormuse kasvu.

4.1.3 Korterelamu maa-ala (EK)

Kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu, jms püsivamat laadi ela- miseks mõeldud hoone ja elamute vahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maa kasutuse juhtotstarbega maa-ala.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

16 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Korterelamu maa-ala on lubatud kavandada segahoonestuse maa-ala otstarbeks, kui elanikkonna ka- hanemise tulemusel on suur hulk eluruume tühjaks jäänud (korterelamud lammutada), hoone ülalpi- damine pole enam jätkusuutlik ning elanikele on pakkuda uus eluruum.

4.1.4 Väikeelamu maa-ala (EV)

Üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe kor- teriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Enam kui 2 ha suuruse elamumaa (planeeringuga mille ala suurus on üle 2 ha jagatakse maa hoones- tatavateks maaüksusteks) maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeri- tavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koostamise käigus enne detailplaneeringu kehtes- tamist.

Väike-elamumaa välja arendamisel tuleb võimaliku negatiivsete häiringutega tootmise või jäätmekäit- lustegevuse läheduse tõttu hoonete rajamisel võtta kasutusele leevendavaid meetmeid (nt tugevama müra summutusega akende paigaldamine) järgmistel aladel:

 Aravete alevikus Maarjamõisa tee 5 maaüksusel;  Käravete alevikus Oja tee 13 maaüksusel;  Koigi küla Kaalumaja tee 14 maaüksusel;  Imavere küla Kaare tee 7 ning Luuka maaüksustel;  Ambla alevikus Kooli tn 3, 3a ning Aasa tn 3a maaüksustel;  Koeru alevikus Pärna pst 8, 10, 12, 14 ning Pärnatee maaüksustel.

4.1.5 Aianduse maa-ala (AM)

Aiamaa ja seda teenindava võimaliku väikehoone (aiamaja) juhtotstarbega maa-ala. Aianduse maa- alale võib ehitada alla 20 m² ehitusaluse pinnaga hooajalise kasutusega aiamaja.

4.1.6 Ühiskondliku ehitise maa-ala (Ü)

Valitsus-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-, kultuuri- ja spordiasutuste maa-ala (vt Tabel 1).

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks:

 maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada taotluse esitamisel, millest lähtuvalt kohalik omavalitsus kaalutleb, kas parkimine tuleb lahendada maaüksuse siseselt või lähipiirkonnas;

 elamualasse jäävate ühiskondliku ehitise maa-ala arendamisel tuleb tähelepanu pöörata ühist- ranspordi ja jalgratta- ning jalgliiklust soodustava liiklusskeemi väljatöötamisele ja liiklusohu- tusele;

 elamualasse kavandatava ühiskondliku ehitise maa-ala arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala elukvaliteeti.

4.1.7 Supelranna maa-ala (SP)

Avalikult kasutatava, nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala, mille piires on võimalik püstitada ranna kasutamiseks vajalikke ehitisi.

Supelranna maa-alale võib ehitada:

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 17 / 66

 randa teenindava hoone (toitlustus, pood, vetelpääste ruumid, riietevahetus jne) vajadusel (ehituskeeluvööndisse jäämise osas) koos ehituskeeluvööndi vähendamisega konkreetses asu- kohas;

 supelranda teenindava rajatise (spordi- ja mänguväljakud ning -platsid, pingid, vaatlustornid, pikniku paviljonid, terrassid, riietevahetuskabiinid, välisvalgustus jms).

Supelranna maa-alaga piirnevale vee-alale (mitte piirnevale maa-alale, kus tuleb arvestada ehituskee- luvööndist tulenevaid piiranguid) võib ehitada randa teenindavat rajatise nagu sild, hüppetorn, liu- mägi, veega seonduva puhkeotstarbega rajatise jne.

4.1.8 Liikluse maa-ala (L)

Tee, tänava või väljaku ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone maa-ala.

Liikluse maa-alale võib ehitada tee, raudtee, parkla või parkimismaja ja reisijate vedamisega seotud ehitist (vt Tabel 1).

Üldplaneeringus on määratud avalikult kasutatavate teede asukohad. Kinnistu jagamisel ja/või detailp- laneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodus- tada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, kui omavalitsus ei otsusta teisiti.

4.1.9 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)

Jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise maa-ala. Jäätmekäitluse maa-alaks loetakse jäätmete käit- lemise ja ladustamise maa (iseseisvat katastriüksust moodustava ehitise maa.

4.1.10 Tehnoehitise maa-ala (OT)

Kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ja sideehitise maa-ala.

4.1.11 Riigikaitse maa-ala (R)

Sõjaväeosa või kaitsejõudude asutuse, päästeteenistuse, korrakaitse asutuse ja piirirajatiste maa-ala. Üldplaneeringusse on kantud olemasolevad riigikaitse maa-alad.

4.1.12 Tootmise maa-ala (T)

Tootmise maa-alale võib ehitada tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ning -rajatisi ja logistika- ning transpordikeskuseid (vt Tabel 1). Taastuvenergeetika ei kuulu käesoleva punkti alla, nende käsitlus on toodud p-s 3.3.3.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks:

 juhul, kui kavandatav tegevus võib endaga kaasa tuua ehitisest või maa-alalt väljuvat kahju- likku mõju (müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms), tuleb teha KSH või KMH eelhinnang, mis määrab:

▫ KSH või KMH läbiviimise vajalikkuse; ▫ võimalikud lisauuringud edasiste otsuste tegemiseks; ▫ leevendusmeetmed (haljastuse puhverriba, kuja häiringute mõju vähendamiseks jne)

tegevuse elluviimiseks;  juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid kuid,

kahjulik mõju ei välju arendatavalt maa-alalt, pole vajalik täiendav naabrite või avalikkuse kaa- samine;

 juhul, kui kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, mille mõju või kuja ulatub naaber maaüksustele tuleb:

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

18 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 määrata kuja vahemikus 10…300 meetrit sõltuvalt tootmise iseloomust ning fikseerida see kas servituudina kinnistusraamatus või detailplaneeringu, mille koostamisel kaasatakse kujaga pii- ratavaid maaomanikke, kehtestamisega;

 lähtuda kes ees see eelistatud põhimõttest – kui tootmismaa arendamisel ei ole mõju ulatuses elamut, majutushoonet või ühiskondlikku ehitist või planeeringuga kehtestatud eespool nime- tatud hoone ehitamist võimaldavat otstarvet, võib tootmismaa arendamisega edasi minna;

 parkimine lahendada maa-alal vastavalt kehtivale parkimisnormile ja piirkonna ning tootmise liikuvuse omapärale;

 kui tootmise maa-ala piirneb elamu, majutushoone või ühiskondliku ehitisega, tuleb maaük- suse nimetatud hoone poolsesse külge kavandada mitmerindeline haljastus (võimalusel laiu- sega 30- 50 m) – oluline on, et piirnevad elamud oleksid kahjulike häiringute eest kaitstud ning haljastus on selleks üks võimalik vahend;

 suure külastatavusega hoone kavandamisel tuleb analüüsida, kas piirkonna teedevõrk võimal- dab täiendavat liikluskoormuse kasvu.

Tootmismaa välja arendamisel Järva-Jaani Võimla tee 19 maaüksusel võib elamute läheduse tõttu ra- jada ainult olulisi negatiivseid häiringuid mittetekitavaid tootmistegevusi.

Imavere küla põhjaosas riigiteega nr 49 piirnevatel tootmis- maa juhtotstarbega alade arendamisel tuleb lähtuda järgne- vatest põhimõtetest:

 riigiteest nr 49 lääne poole planeeritud tootmismaa juhtotstarbega aladele juurdepääsuks kasutada ole- masolevaid teid või kohaliku teena planeeritud teid;

 riigiteest nr 49 ida poole planeeritud tootmismaa juh- totstarbega aladele juurdepääsuks kasutada olema- solevaid teid, kohaliku teena planeeritud teid või üht täiendavalt planeeringuga planeeritavat juurdepää- suteed ristmikuga riigiteelt. Täiendava juurdepääsu- tee planeerimiseks tuleb koostada detailplaneering, mis hõlmab endas vähemalt maaüksusi Teeristi ja Käksu (seisuga 2022 juuni). Detailplaneeringu koosta- misel tuleb koostöös Transpordiametiga määrata tee asukoht ja võimalik liitumine kohaliku teega.

4.1.13 Mäetööstuse maa-ala (TM)

Kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa. Teenindusmaal võivad asuda kae- vandamist teenindavad hooned ja rajatised, alal võib moodustada puistanguid maavara katvast pinna- sest ja ladustada kaevandatud maavara materjali. Täiendavaid mäetööstuse maa-alasid üldplaneerin- guga ei kavandata. Tabelis 1 esitatud kaevandamisega mitteseotud tööstushoone, hoidla või laohoone ja nendega seotud rajatiste rajamine mäetööstuse maa-alale on võimalik vaid peale maavara ammen- dumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Mäetöös- tuse maa-ala kavandamisel tuleb analüüsida, kas piirkonna teedevõrk võimaldab täiendavat liiklus- koormuse kasvu.

4.1.14 Virgestuse maa-ala (P,PE)

Virgestuse maa-alale võib ehitada:

Joonis 3. Imavere küla põhjaosas olev tootmismaa juhtotstarbega ala.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 19 / 66

 puhke- ja spordirajatisi (iseseisvaid puhke- ja virgestusrajatisi nagu velodroom, hipodroom, vä- liujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion jms maa ja/või haljasala, mille piires on võimalik püstitada puhke- ja virgestusrajatisi, sh 10% ulatuses maa-alast ka vastava otstar- bega hooneid nagu kämpingud);

 kogunemiskohtasid (iseseisvad jaanikuplatsid, kiigeplatsid, lauluväljakud, avamuuseumid, hiie- kohad jne);

 teemaparkisid (ühele sihtgrupile ja/või puhke- ja virgestusvaldkonnale suunatud puhkeotstar- beliste hoonete ja rajatiste kompleks nagu loomaaed, vabaõhumuuseum, seikluspark, valgus- tatud suusaradade kompleks, lõbustuspark jne);

 eriotstarbelisi puhke- ja spordirajatisi (inimese tervisele võimalikku otsest või kaudset ohtu ku- jutava rajatise, nagu motodroomi, motoringraja, lasketiiru jms rajatise maa). Eriotstarbelise virgestuse maa-ala on esitatud eraldi PE tähistusega.

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks:

 maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada projekteerimistingimuste taotluses või detailp- laneeringu algatamise staadiumis, millest lähtuvalt tuleb lahendada parkimine vastavalt kehti- vale parkimisnormile;

 elamualasse kavandatava virgestuse maa-ala arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala elukvaliteeti;

 eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise kavandamisel tuleb juhul, kui maa arendamine võib en- daga kaasa tuua hoonest või maa-alalt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, detailplaneerin- guga samaaegselt teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine või projekti koostamisega paralleelselt keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus. Olemasolevatel eriotstar- bega puhke- ja spordirajatiste puhul (Imavere küla Luhasaare maaüksus; Järva-Jaani Tamsalu tee 10 maaüksus; Sääsküla Karjääri maaüksus; Kurisoo küla Kardiraja maaüksus) tuleb tagada, et olemasolevate ehitisteni ei ulatuks kahjulikud piirnorme ületavad häiringud.

Püsiva iseloomuga puhke- ja spordirajatiste rajamine või puhkeotstarbeliste ehitiste ehitamine on maardla alal võimalik üksnes peale maavaravaru ammendamist.

4.1.15 Roheala (H)

Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puhkeotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Erandjuhul võib roheala näha ette avaliku otstarbega hoonestuse laiendamist, kui säilib roheala terviklikkus ja kasutuseesmärk.

4.1.16 Maalise asustuse maa-ala (MA)

Maalise asustuse maa-ala on väljaspoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise, riigikaitse ja mäetöös- tuse maa-alasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maaline asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis siin- seal moodustavad väiksemaid külakeskuseid.

4.1.17 Kalmistu maa-ala (S)

Kalmistumaale võib rajada kalmistu ja ehitada matmisega seotud ehitisi. Kalmistumaa mõjutab kesk- konnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Munitsipaal-kalmistute tegevused tuleb täpsustada kalmistute heakorrakavaga, koguduste kalmistutel tuleb koostada hoolduskava.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

20 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

4.1.18 Veekogu maa-ala (V)

Planeeringus on esitatud Eesti topograafia andmekogu veekogude andmed.

4.2 Ehituspõhimõtted hajaasustusega piirkonnas

4.2.1 Üldpõhimõtted

Hajaasustuseks loetakse kogu planeeringuala, mis ei ole üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alaks. Hajaasustuses on üldjuhul ehitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides lubatud, kui:

 maaüksusele, millele soovitakse ehitada, on tagatud juurdepääs avalikule teele;  ala, millele soovitakse ehitada, ei asu liigniiskel või võimaliku üleujutusohuga alal (ehituseks

ebasobiv ala);  võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine ja reoveekäitlus;  ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid  ehitiste kasutamisest ei põhjustata häiringuid ümbritsevale väljakujunenud elukeskkonnale.

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) järgmised hoonestuspõhimõtted (de- tailplaneeringu või projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused).

4.2.2 Kasutamise otstarve

Võimalik hoone kasutamise otstarve koos tingimustega tuleneb ptk-st 4.1 ja Tabel 1.

4.2.3 Elukondlike hoonete suurim lubatud arv ühel maaüksusel

Lubatud hoonete arv määratakse asjakohasel juhul projekteerimistingimustega ja detailplaneeringu koostamise kohustuse rakendamisel detailplaneeringuga. Hoonete lubatud arv määratakse valla- poolse kaalutlusotsusena arvestades väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi (ümbritsev maaük- suste struktuur, hoonestus ja väärtused nii loodus- kui ehitatud keskkonnas). Kaalutluse koostamisel kaasatakse vajadusel eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog, met- saekspert jne) vastavalt otsuse spetsiifikale.

4.2.4 Nõuded hoonete paiknemisele (asukohale)

Hooned ei või asuda lähemal kui 20 m maaüksuse piirile. Teepoolsel küljel võib hoone asuda minimaal- selt 10 m kaugusel teekatte servast. Erinevatel kinnistutel asuvate hoonegruppide vahekaugus peab olema vähemalt 50 m, täiendavalt vt väärtusliku põllumajandusmaa (ptk 10), rohevõrgustiku (ptk 7), väärtusliku maastiku (ptk 11) kasutamise lisatingimusi. Tihedamates külakeskustes, mis ei ole tihea- sustusalad (Karinu, Jalgsema, Metstaguse, Müüsleri, Kaalepi, Orgmetsa, Vao ja Ervita küla keskustes) ja kus on olemas nõuetekohane tuletõrje veevarustus, võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu või projekteerimistingimustega rakendada hoone paiknemisele tiheasustuses kehtivaid põhimõtteid (hoone kaugus vähemalt 4 m maaüksuse piirist, hoonegruppide vahekaugus lähtuvalt ümbritsevast asustusest) lähtudes väljakujunenud maaüksuste struktuurist, hoonestusest ja kehtivatest normdoku- mentidest.

4.2.5 Lubatud suurim ehitisealune pind

Suurim lubatud ehitisealune pind määratakse igakordselt projekteerimistingimustega (erandjuhtudel detailplaneeringuga) vallapoolse kaalutlusotsusena arvestades väljakujunenud keskkonda, sh hoones- tuslaadi (ümbritsev maaüksuste struktuur, hoonestus ja väärtused nii loodus- kui ehitatud keskkonnas) ning hinnates mahtude sobitamist maastiku ja ümbruskonnas paiknevate väärtustega.

4.2.6 Kõrgus ja sügavus

Suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on määratletud kahe maapealse korrusega, reljeefsele krundile ehitades erandina kolm korrust. Ehitise suurim lubatud kõrgus määratakse

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 21 / 66

projekteerimistingimustega või detailplaneeringuga analüüsides piirkonna hoonestuslaadi. Vajadusel määratakse hoone suurim lubatud sügavus projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga, tugine- des piirkonna ehitusgeoloogilistele iseärasustele.

4.2.7 Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused

Arhitektuurne lahendus peab olema kõrge kvaliteediga, kohapõhistest oludest lähtuvalt määratakse arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused detailplaneeringu või projekteerimistingi- mustega võttes arvesse ümbritsevat asustust ja maastikku. Miljööväärtuslikel hoonestusaladel (vt p 12.3) on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda enne projekteerimistingimuste või detailplaneeringu läh- teülesande väljastamist hoone eskiisjoonist.

4.2.8 Ehitusuuringu tegemise vajadus

Ehitusuuringute tegemise vajadus määratakse projekteerimistingimustega või detailplaneeringu läh- teülesandes, hinnates muuhulgas geoloogilist olukorda ja radooniohtu. Kõrge radooniriskiga (pinna- seõhus üle 50 kBq/m³) alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projekteerimisel ja ehitamisel ra- dooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete ka- sutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes).

4.2.9 Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted

Parkimine tuleb lahendada maaüksuse piires. Parkimist on lubatud lahendada väljaspool arendatavat maa-ala juhul, kui selleks on vastava maa-ala omanikuga sõlmitud notariaalsed kokkulepped. Teemaa minimaalseks laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest. Täielikult või osaliselt metsaga kaetud alal hoones- tuse kavandamisel tuleb säilitada vähemalt 30 % arendatava maa-ala metsast. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada invasiivsete võõrliikide levikuga omavalitsuse haldusterritooriumil ning vajadusel võtta kasutusele meetmeid selliste liikide tõrjumiseks.

4.2.10 Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus

Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on hajaasustuses üldjuhul 0,5 ha ning rohevõrgustikus 1 ha. Tihedamates külakeskustes, mis ei ole tiheasustusalad ega jää rohevõrgus- tikule (Karinu, Jalgsema, Metstaguse, Müüsleri, Kaalepi, Orgmetsa, Vao ja Ervita küla keskustes) ja kus on olemas nõuetekohane tuletõrje veevarustus, võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu või projek- teerimistingimustega vähendada hoonestatava maaüksuse miinimumsuuruse nõuet minimaalselt kuni 2000 m2-ni.

Antud piirväärtused väljendavad miinimum piirväärtusi ning kohalikul omavalitsusel on õigus projek- teerimistingimustega (erandjuhul detailplaneeringus) nõuda suuremate kinnistute moodustamist ju- hul, kui hoonestuse enda ning sellega kaasnevate rajatiste (puurkaev, imbväljak, tehnovõrgud, juurde- pääsutee vms) kujade tõttu ei ole maaüksus nõuetekohaselt hoonestatav või võimalikud piirangud kit- sendavad olulisel määral naabermaaüksuste võimalusi ning selleks ei ole naabermaaüksuste omaniku/omanikega sõlmitud vastavaid servituudi kokkuleppeid.

4.3 Tiheasustusalade ehitustingimused

Kui üldplaneering ei sea konkreetseid numbrilisi piirväärtusi, siis üldplaneeringu koostamisel on leitud, et neid on mõistlik määratleda kas detailplaneeringus või projekteerimistingimustes analüüsides täpse arengusoovi sobivust ümbritseva tehis- ja looduskeskkonnaga.

Tabel 2. Üldplaneeringuga seatud hoonestustingimused tiheasustusaladel.

Tiheasustusala Tähis Tingimused

Järva-Jaani alev JJ

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

22 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Tiheasustusala Tähis Tingimused

Ambla alevik AM Kasutamise otstarve: p 4.1. Suurim lubatud hoonete arv: DP (erandjuhul projekteerimistingimused (PRT)). Asukoht: DP (erandjuhul PRT). Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehi- tusprotsent: 30 %. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: kuni 2 maapealset korrust. Korterelamu suurim lubatud kõrgus: kuni kolm maapealset korrust. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: arhitektuurne la- hendus peab olema kõrge kvaliteediga, kohapõhistest oludest lähtuvalt mää- rab DP (erandjuhul PRT). Ehitusuuringu tegemise vajadus: hinnata radooniohtu, muud uuringud mää- rab DP (erandjuhul PRT). Kõrge radooniriskiga (pinnaseõhus üle 50 kBq/m³) alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projektee-rimisel ja ehitamisel ra- dooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised ra- doo-nikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes). Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: maaüksuse tänava- poolsel küljel on piirde suurim lubatud kõrgus 1,5 m tee tasapinnast, piire peab olema avaustega ja osaliselt läbipaistev. Tiheasustusaladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS standard Linnatä- navad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus või piisav läbipaistvus. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada invasiivsete võõrliikide levikuga omavalitsuse haldusterritooriumil ning vajadusel võtta kasutusele meetmeid selliste liikide tõrjumiseks. Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500 m2, kaalutlusotsusena on lubatud ehitada ka väiksemale katastriüksu- sele kui see on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist ja sellel on piisavalt ruumi nii ehitamiseks kui muude ehitustingimuste tingimuste täitmi- seks. DP kohustus: asustusüksuse piires tuleneb seadusest, erandite käsitlus vasta- valt ptk-le 4.4.

Aravete alevik AV

Koeru alevik KO

Käravete alevik KÄ

Peetri alevik PE

Albu küla AL Kasutamise otstarve: p 4.1. Suurim lubatud arv maa-alal: PRT (erandjuhul DP). Asukoht: PRT (erandjuhul DP). Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehi- tusprotsent: 30%. Üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus: kuni 2 maapealset korrust. Korterelamu suurim lubatud kõrgus: kuni 3 maapealset korrust. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: arhitektuurne la- hendus peab olema kõrge kvaliteediga, kohapõhistest oludest lähtuvalt mää- rab PRT (erandjuhul DP). Ehitusuuringu tegemise vajadus: hinnata radooniohtu, muud uuringud mää- rab PRT (erandjuhul DP). Kõrge radooniriskiga (pinnaseõhus üle 50 kBq/m³) alale ehitamisel tuleb rakendada hoonete projektee-rimisel ja ehitamisel ra- dooni tõkestamise meetmeid vastavalt standardile (EVS 840:2017 Juhised ra- doo-nikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes). Haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted: maaüksuse tänava- poolsel küljel on piirde suurim lubatud kõrgus 1,5 m tee tasapinnast, piire peab olema avaustega ja osaliselt läbipaistev. Tiheasustusaladel tuleb piirde/heki olemasolul ristmiku nähtavuskolmnurgas (EVS standard Linnatä- navad) tagada ohutu nähtavus valides vastav kõrgus või piisav läbipaistvus. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada invasiivsete võõrliikide levikuga omavalitsuse haldusterritooriumil ning vajadusel võtta kasutusele meetmeid selliste liikide tõrjumiseks.

Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus: 1500m2, kaalutlusotsusena on lubatud ehitada ka väiksemale

Imavere küla IM

Koigi küla KO

Ahula küla AH

Päinurme küla PÄ

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 23 / 66

Tiheasustusala Tähis Tingimused

katastriüksusele kui see on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist ja sellel on piisavalt ruumi nii ehitamiseks kui muude ehitustingimuste tingi- muste täitmiseks. DP kohustus: vaid ptk-s 21 toodud juhtudel.

4.4 Ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustusega alal olemasoleva hoonestuse vahele (planeerimisseaduse § 125 lg 5 käsitlus)

Planeerimisseadus võimaldab detailplaneeringu kohustusega alal korral detailplaneeringut koosta- mata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

 ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades seal- hulgas piirkonna hoonestuslaadi ning

 üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas pro- jekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laien- damine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on üldplaneeringust tulenevate tingimuste all silmas peetud üldplaneeringus kehtestatud maakasutus- või ehitustingimusi. Projekteerimistingimused peavad läh- tuma olemasolevast üldplaneeringust. Projekteerimistingimustega ei saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimustest või määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. Näiteks ei saa muuta kinnisasja kasutamise sihtotstarvet, korraldada ümber liikluskeemi või lubada ehitada ehitisi, mis ei vasta üldplaneeringus toodud üldistele parameetritele.

Joonis 4. Piirkonna hoonestuslaadi käsitlus.

Üldplaneeringuga määratakse planeerimisseaduse § 125 lg 5 erandi käsitluseks eeltoodust lähtuvalt allolevad põhimõtted:

 maakasutuse juhtotstarve ja selle kasutamise tingimused on määratud üldplaneeringu sele- tuskirjas ja joonistel;

 ehitiste suurim lubatud arv maa-alal – lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning määrata arit- meetiline keskmine ümardades selle täisarvuni ülespoole. Hoonestuslaadi analüüsil võtta alu- seks kogu linnaehituslik kvartal (tänavatega piirnev ala) lähtuvalt ehitussooviga maa-ala asu- kohast ning Joonis 4 kohastest näidetest:

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

24 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

▫ Pos 1 kui nurgalahenduse korral võtta analüüsitavaks alaks ehitussooviga maa-alaga piirnevate tänavate, kui välja ehitatud keskkonna, ehitussooviga olevas küljes olevad katastriüksused kuni ristuva tänavani (joonisel esitatud rohelise katkendjoonega);

▫ Pos 2 kui nurgalahendus, millega piirneval tänaval on veel hoonestamata maaüksusi, võtta analüüsitavaks alaks terve kvartal (joonisel esitatud sinise katkendjoonega);

▫ Pos 3 kui sellest kahele poole olemasolevate hoonete vahele jääval alal, kus samas piirneval tänaval on veel hoonestamata maaüksusi, võtta analüüsitavaks alaks terve kvartal (joonisel esitatud punase katkendjoonega);

 asukoht – asukoht määrata tänava suhtes lähtuvalt piirkonna hoonestuslaadist ning teiste ehit- iste suhtes lähtuvalt kehtivatest nõuetest (üldplaneeringus sätestatu, õigusaktidest, standar- ditest ja juhenditest tulenev nagu tuleohutus, insolatsiooni tagamine jms). Tänava suhtes ei tohi uus hoone olla tänava teljele lähemal, kui seda on olemasolevad hooned ja ei või nõuda ka, et see oleks teljest kaugemal, kui seda on olemasolevad hooned ehitussooviga alaga piir- nevate tänavate suhtes. Võrreldavaks lõiguks tuleb võtta ehitussooviga alast mõlemas suunas ristuvate tänavateni jääv ala. Juhul, kui ehitatav ala on ristuva tänava ääres, siis sellest järgneva ristuva tänavani või järgneva tänava ehitusjoont esitavate hooneteni. Täpse asukoha tänava suhtes määrab vallavalitsuse spetsialist arvestades ka seda missugune on tänava võimalik areng (sh võimalik laienemine) tulevikus. Joonisel Joonis 4 on esitatud ehitusjoone käsitlus eri- nevas asukohas olevate alade käsitluseks Pos 1 korral rohelise joonega, Pos 2 korral sinise joo- nega ja Pos 3 korral punase joonega;

 kuja jagamise üldine põhimõte on, et lähtu- takse olemasolevast ehitistest ning sellest lähtuvast kujast ja osas, kus ehitist ja sellest lähtuvat kuja ei ole, jagatakse tulevane või- malik kuja naabrite vahel pooleks kui pole eraldi kinnistusraamatusse kantud kokkule- pet. Esmalt arvestatakse olemasolevate ehi- tusloaga ehitiste kuja ning sellest üle jääval alal jagatakse kuja pooleks. Kõrvaloleval näi- tel (aluseks on võetud Joonis 4 olev krunt Pos 3) on punktiiriga esitatud kuja, mis läh- tub ½ põhimõttest ning värvitud alaga on esitatud kuja osa, mis tuleneb olemasoleva- test ehitistest ja ulatub kaugemale ½ põhi- mõttega kuja piirjoonest;

 lubatud suurim ehitisealune pind – lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning määrata aritmeetiline keskmine. Hoonestuslaadi analüüsil võtta aluseks sama põhimõte, mis on ees- pool kirjeldatud ehitiste suurima lubatud arvu määramisel;

 kõrgus ja vajaduse korral sügavus – kõrguse puhul lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ning aluseks võtta samal tänaval olev kõrgeim sama kasutusotstarbega hoone. Hoonestuslaadi ana- lüüsil võtta aluseks sama põhimõte, mis on eespool kirjeldatud ehitiste suurima lubatud arvu määramisel. Sügavuse määramise vajadusel lähtuda kaalutlusotsusest;

 arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused – lähtuda piirkonna hoonestuslaa- dist ja kvaliteetse ruumi põhimõtetele vastavast kaalutlusotsusest;

 maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht – lähtuda samas põhimõttest mis on ehitise asukoha määramisel;

Joonis 5. Kuja käsitluse skeem.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 25 / 66

 ehitusuuringu tegemise vajadus – lähtuda piirkonnale iseloomulikest näitajatest ning lähtuda kaalutlusotsusest;

 haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted – haljastuse ja heakorra tingimused on määratud maakasutustingimustega üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel. Liikluskorralduse põhimõtteks on juurdepääsu kavandamine avalikule teele järgides asjakohaseid õigusakte ja linnalise keskkonna puhul linnatänavate standardit.

Eespool määratu on vaid planeerimisseaduse § 125 lg 5 käsitluseks. Detailplaneeringu menetluses või muul juhul projekteerimistingimuste andmisel eespool esitatud põhimõtetest kõrvale kaldumist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

5 Puhke- ja virgestusalade määramine Üldplaneeringu joonistel on kajastatud olemasolevad matka- ja terviserajad, puhkealad, vaatetornid ja motospordiobjektid. Jalametsa külas on rajatud jahilasketiir. Puhke- ja virgestuse eesmärgil arendata- vad alad on määratud virgestuse maa-ala juhtotstarbega p-s 4.1.14. Planeeringuga määratud virges- tususe maa-ala ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juurdepääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud keskkonnaloaga määratud tegevused. Mis- tahes tootmis- või äriotstarbelise hoone kavandamisel virgestusalale lähemale kui 100 m tuleb detailp- laneeringu koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata mõjutusi virgestusalale. Puhke- ja virgestusala määratlemisel kattuvad neli sagedasti esinevat kriteeriumit: avalik kasutus, ligi- pääsetavus, multifunktsionaalsus ja rajatiste olemasolu. Kui mõni ala vastab kõigile mainitud kriteeriu- mitele, siis tuleb sellele rakendada käesolevas peatükis esitatud põhimõtteid, olenemata sellest, kas üldplaneeringus on näidatud konkreetse ala maakasutus (üldplaneeringu üldistusastmest tulenevalt ei pruugi kõik alad olla kajastatud).

Üldplaneeringuga määratud soovitused puhke- ja virgestusalade arendamiseks:

 paigaldada enim külastatavatele aladele infostendid ja suunaviidad;  tagada parkimisvõimalused külastajatele ja juurdepääs alale;  puhke- ja virgestusalade arendamisel kaasata kohalikke huvigruppe, teha ideekonkursse ja ra-

kendada kaasavat eelarvemenetlust;  puhke- ja virgestusalade projekteerimisel rakendada universaalse disaini põhimõtteid, st va-

hendid ja hüved peavad olema kõikidele võimalikult ligipääsetavad, kasutatavad ja arusaada- vad;

 puhke- ja virgestusaladel paikneva taristu osas tuleb tagada piisav järelevalve ja hooldus, ohu- tuse ja puhkeväärtuse säilimiseks.

6 Supelranna ala määramine Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Supluskoht – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt. Kõikidele supluskohtadele on määra- tud supelranna maa-ala juhtotstarve, kus rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad ehituskee- luvööndi tingimuste leevendused.

Järva valda planeeritud supluskohad on:

 Järva-Jaani tehisjärve supluskohad (2 tk);  Väinjärve supluskohad (2 tk);

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

26 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 Eistvere supluskoht;  Rava supluskoht;  Käravete supluskoht;  Karinu Väikejärve supluskoht;  Mägede järve (nn Tõrvaaugu) supluskohad (3 tk);  Ahula supluskoht.

Supelranna ulatuses on lubatud rajada (ka ehituskeeluvööndi ulatuses) avalikult kasutatavaid teenin- davaid rajatisi – nt pingid, prügikastid, riietuskabiinid, palliplatsid, mängu- ja spordirajatised, vetelpääs- tetorn, teisaldatavate tualettide alused, paviljon, varjualune, valgustid, grillimiskoht, juurdepääsemi- seks vajalikud teed ja parklad jms. Vajadusel tuleb koostada täpsem rannaala tsoneering, et leida eri- nevatele tegevustele sobiv lahendus. Supluskohtade taristu arendamisel tuleb võtta arvesse ptk 5 too- dud suuniseid.

7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Üldpla- neeringuga määratud avalike juurdepääsude või nendele jäävate lõikude osas, mis ei ole planeeringu kehtestamisel valla omandis või mille kohta pole sõlmitud ja kinnistusraamatusse kantud avaliku kasu- tuse kokkulepet, viiakse peale üldplaneeringu kehtestamist läbi vastavad p-s 22 kirjeldatud toimingud.

8 Kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Looduskaitseseaduse kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keela- tud (v.a seaduses nimetatud juhtudel). Planeeringujoonisele on kantud tugiinfona seadusest tulenev ehituskeeluvöönd. Samuti laieneb ehituskeeluvöönd veekogu piiranguvööndisse jäävale metsamaale, mida üldplaneeringulahenduses ruumiliselt ei kajastata.

Varasemalt on detailplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndit:

 Vürmeri kinnistu detailplaneeringuga (Albu Vallavolikogu 09.12.2010 otsus nr 37);  Järva-Jaani tehisjärve detailplaneeringuga (Keskkonnaameti 01.12.2021 kiri nr 7 13/21/10593

9);  Lombi ja Jäägrivilla kinnistu detailplaneeringuga.

Üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamisi ja laiendamisi ei planeerita.

9 Rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning majandustegevuse mõju tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem. Rohevõrgustiku üldiste kasutustingimuste määramisega tagatakse võrgustiku toimivus.

Üldplaneeringus on täpsustatud Järva maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku. Rohevõrgus- tiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati kohaliku tasandi koridore (põhijoonisel tähisega K10). Täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku-, kui terviku sidusust. Rohelise võr- gustiku hierarhilised tasemed on esitatud tabel 3-s.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 27 / 66

Tabel 3. Planeeritud rohelise võrgustiku hierarhilised tasemed.

Rohelise võrgustiku elemendi tase Tugiala tähis põhijoonisel Koridori tähis põhijoonisel

Riigi suur T6 K6

Riigi väike T7 K7

Maakonna suur T8 K8

Maakonna väike T9 K9

Kohalik (üldplaneeringuga määra- tud)

- K10

Lisaks maakonnaplaneeringus esitatud üldisematele põhimõtetele on üldplaneeringuga määratud täp- semad tingimused rohevõrgustikul võimalikuks maakasutuseks ja ehitustegevuseks. Riigi põhi- maanteede rekonstrueerimisel tuleb maakonnaplaneeringus esitatud asukohtades lähtuda maakon- naplaneeringukohasest põhimõttest rohekoridori lõikavate teede mõju leevendamisest.

Üldplaneering seab hajaasustuses (väljaspool tiheasustusalasid) paikneval rohevõrgustikul järgmised maakasutus- ja ehitustingimused:

 rohevõrgustiku koridoris peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katk- ematu koridori riba (vaba liikumiskoridor nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel);

 rohevõrgustiku tugialal peab katkematu koridori laius olema vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustiku eksperdi(d), kes konkreetsest asukohast lähtuvalt annab hinnangu, kas rohevõrgustiku toimine tagatakse soovitu elluviimisel;

 rohevõrgustiku alal seatakse ühe üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse miini- mumsuuruseks 1 ha ning majapidamiste minimaalseks vahekauguseks 100 m;

 rohevõrgustiku alal paikneval metsamaal on raadamine keelatud, välja arvatud: ▫ põhjendatud juhul avaliku huviga ehitise ehitamiseks; ▫ elamu ehitamiseks; ▫ põllu- või metsamajandusliku tootmisega seonduva ehitise ehitamiseks; ▫ taristu, sh puhkemajandusliku, ehitamiseks; ▫ maardla alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raada-

mise võimalikkus (mõju rohevõrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse me- netluses.

Rohevõrgustiku toimimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgusti- kus ei langeks alla 80%; üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku pindala on 55 875 ha.

Seoses riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa I klassi maanteeks ehitamisega planeeritakse üldpla- neeringuga täiendavad rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused projekteerimisel olevate uluki- pääsude ümbruses. Üldplaneering määrab põhijoonisel kujutatud ulukipääsudele 500 m raadiusega piiranguvööndi ja määrab järgmised tingimused:

 ökodukti piiranguvööndis ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust, sh muuta maaka- sutuse sihtotstarvet, mis võib vähendada looduslike alade osakaalu või muutuda takistuseks loomade liikumisel ökoduktile;

 ökodukti piiranguvööndis on keelatud teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile;

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

28 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 ökodukti piiranguvööndi metsasel alal tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel;

 ökodukti piiranguvööndis ei ole seni hoonestamata maaüksusel uue ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine üldjuhul lubatud. Lubatud on ehitiste püsti- tamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku;

 ökodukti piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurde- pääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav alustada ökodukti omanikuga koostööd juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistulise si- dususe ja loomade läbipääsu ökoduktile. Metsateatis ökodukti piiranguvööndis tuleb kooskõ- lastada ökodukti omanikuga;

 maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis tuleb vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga;

 ökodukti piiranguvööndis on keelatud on jahipidamine.

10 Väärtuslike põllumajandusmaade määramine Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud põllumassiivid suurusega üle 2 ha, mis jäävad maatu- lundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 41 hindepunkti (Eesti keskmine kaalutud boniteet)4 ning mis ei jää planeeringuga määratud tihea- sustusalale.

Väärtuslikul põllumajandusmaal tehnorajatist rekonstrueerides tuleb tagada põllumajanduseks vajali- kele tehnoloogilistele teedele optimaalne lahendus, vajadusel asendada õhuliinid maa-aluse liiniga või muuta liini asukohta.

Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb võimalusel hoida põllumajanduslikus kasutuses. Põhjendatud ju- hul võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue ehitise või laiendada olemasolevat, kui on täi- detud kõik järgmised tingimused:

 ehitise ehitamine või laiendamine muule maale on oluliselt ebaotstarbekam;  ehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või

ühte kompleksi olemasoleva ehitisega;  ehitis ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalale või põllusopile, et säiliks

põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus;  ehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist;

Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise vajaduse korral võib kaalutlusotsusena kõrvale kalduda p-s 4.2.4 määratud hoonete vahelise minimaalse vahemaa nõudest. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva riikliku õigusakti jõustumisel tuleb järgida ka sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.

4 Maakonnaplaneeringus on esitatud 40 hindepunkti. Üldplaneeringu koostamise ajal on Põllumajandusuurin- gute Keskuse poolt korrigeeritud keskmisi väärtusi ja seetõttu on üldplaneeringus teistsugused andmed kui maa- konnaplaneeringus.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 29 / 66

11 Väärtuslikud maastikud Väärtuslikel maastikel on Eestis levinud metoodika kohaselt viit tüüpi väärtusi:

 kultuurilis-ajalooline väärtus;  esteetiline väärtus;  looduslik väärtus;  identiteediväärtus;  puhkeväärtus.

Üldplaneeringuga on eristatud kahte tüüpi väärtuslike maastikke: maakonnaplaneeringust tulenevaid väärtuslikke maastikke (ptk 11.1.) ja kohaliku omavalitsuse jaoks olulisis väärtuslikke metsamaastikke (ptk 11.2).

Mõlematel maastikutüüpidel on olemas erinevad eespool loetletud maastiku väärtused. Juhul, kui väärtusliku metsamaastikuna määratud ala kattub üldise väärtusliku maastikuga, siis tuleb järgida mõ- lemas alltoodud peatükis esitatud tingimusi ehk tingimused täiendavad teineteist.

11.1 Väärtuslikud maastikud

Väärtuslike maastike määratlemise aluseks üldplaneeringus on maakonnaplaneeringus kehtestatud väärtuslikud maastikud.

Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingi- musi seades üldised tingimused kõigile väärtuslikele maastikele ning täpsustatud tingimused ükshaaval vastavalt tabel 4. Väärtuslike maastike muudatused võrreldes Järva maakonnaplaneeringus 2030+ esi- tatuga on toodud peatükis 25.2.

Üldplaneeringuga ei täpsustata maakonnaplaneeringus olevaid ilusate vaadetega teelõikusid, vaate- torne ja vaatekohtasid. Üldplaneeringusse on kantud kauni vaatega teelõigud ja väärtuslikud vaateko- had maakonnaplaneeringust ja neile kehtivad samad tingimused, mis väärtuslikele maastikele üldiselt, kõige olulisem on maakasutuse jätkumine selliselt, et vaade jääks avatuks.

Väärtuslike maastike üldised kaitse- ja kasutustingimused on:

 korrastada väärtust loovad objektid (hooned (sh veskid, kabelid jms), pargid, väikeobjektid, poollooduslikud kooslused), lagunevad ehitised kas likvideerida, konserveerida või jätta tead- likult lagunevaks tagades ohutuse;

 väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavanda- misel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

 koostöös maaomanikega tagada juurdepääs arhitektuurilistele maastiku väärsustele, tähista- des ja eksponeerides objekte ning tutvustades piirkonna lugusid;

 paigaldada enim külastatavatele aladele infoskeemid ning olulisemate vaatamisväärsuste juurde suunaviidad ja infotahvlid. Suurema rekreatsioonikoormusega aladel ehitada vastavalt vajadusele parkimis-, puhke- ja telkimiskohad ning tähistada need;

 säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel;

 igale väärtuslikule maastikule on soovitatav koostada maastikuhoolduskava. Väärtusliku maas- tiku piirid täpsustada hoolduskava koostamisel. Hoolduskavad on aluseks väärtuslike maastike säilimisele ja taastamisele. Nende põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, samuti

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

30 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

on need aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel. Hooldus- kava peaks sisaldama, olenevalt väärtusliku maastiku iseloomust, eespool esitatut;

 Eesti rahvuskivi paekivi, mis on maakonna suurim maavara, paremaks teadvustamiseks korras- tada ja avada mõned tähistatud ning teabega varustatud karjääride paeseinad huvilistele vaa- tamiseks (paeseinte eksponeerimine eeldab vastavat kokkulepet maaomanikuga, kaevanda- mistegevus peab olema lõppenud ning paeseinte jätmine olema kooskõlas korrastamise pro- jektiga);

 juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, tuleb hinnata kavanda- tava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning võimalusel säilitada ala väärtused võimali- kult suures ulatuses. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga;

 väärtuslikel maastikel olevate teede rekonstrueerimisel arvestada projekteerimisel maastiku väärtustega.

Tabel 4. Väärtuslikud maastikud ja maastikupõhiselt täpsustatud tingimused.

Nimetus Maastiku iseloomustus Täpsustatud tingimused

Ambla alevik (maakondliku tähtsusega)

Asulamaastik koos kultuuriväärtuslike hoonetega. Ambla Neitsi Maarja kirik koos kirikuaia ja hauakabeliga. Olulised on sõjas langenute mälestusmärgid. Tagasihoidik kirikumõis, esimese Vabariigi aegne kooli- maja ning kivist vallamaja. Suur kivikal- mete ja kultusekivide kontsentratsioon, samuti on leitud vanu asulakohti.

Paigaldada ala infoskeemid ja tähistada tähtsamad objektid.

Aravete alevik (maakondliku tähtsusega)

Asulamaastik koos kultuuriväärtuslike hoonetega. Maastiku ilmestajaks on Sääs- küla oja ja sellele rajatud Mägise paisjärv (Preediku järv) ja karstiala. Kurisoo mõisa- kompleks. Koolikompleks koos parkidega.

Korrastada Sääsküla oja ja paisjärve ümb- rus. Korrastada endise KETE tööstusküla territoorium. Paigaldada ala infoskeemid ja viidad. Puhastada Aravete allikad

Jalgsema küla (ko- haliku tähtsu- sega)

Maastiku väärtuseks on suhteliselt hästi säilinud asustusstruktuur ja taluarhitek- tuur.

Säilitada ajalooline hoonestusmuster ning teedevõrk. Uued hooned peavad sobi- tuma ajaloolise arhitektuuriga.

Jänijõe uhtlam- mimets (maa- kondliku, võima- liku riikliku täht- susega)

Haruldane ja omapärane taimekooslus – uhtlammimets.

Hoonete ehitamine väärtuslikule maasti- kule ei ole lubatud.

Kakerdaja raba (maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega)

Kaheastmeline kõrgraba, rabasaar, järv, rohkelt rabalaukaid. Populaarne turis- miobjekt. Teistest rabadest eristab astme- lisus.

Hoonete ehitamine väärtuslikule maasti- kule ei ole lubatud.

Kareda-Esna maastik (maa- kondliku, võima- liku riikliku täht- susega)

Kareda kultuuriväärtusega hooned, Ka- reda allikad, Esna kultuuriväärtusega hoo- ned, Karjamaa kivikülv. Karedas maakivist kõrvalhooned – Peetri- Roosna-Alliku tee- lõik miljööväärtuslik (ilus teelõik). Esna kü- lal on säilinud raudteekülale omane arhi- tektuur – miljööväärtus. Kareda oli algselt sumbküla, nüüd laiali valgunud.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks uute kohtade asustamise vajaduse korral teha need teede äärde, mitte avamaastikule.

Käravete alevik (kohaliku tähtsu- sega)

Vana mõisakeskus ja uuemaaegse külaar- hitektuuri objektid.

Korrastada Käravete mõisaansambel. Pai- galdada infoskeemid ja tähistada olulise- mad objektid.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 31 / 66

Nimetus Maastiku iseloomustus Täpsustatud tingimused

Mägede maastik (maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega)

Mõhnastik, Valgehobusemägi. Rekrea- tiivne väärtus: torn, suusakeskus, suplus- koht. Huvitav reljeef: hästi väljakujunenud klassikaline mõhnastik. Piirkonnas on palju lagunenud ja kasutuseta taluhooneid.

Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti.

Norra-Oostriku al- likate ala (maa- kondliku, võima- liku riikliku täht- susega)

Erineva sügavuse, lehtrisuuruse ja voolu- hulgaga allikad, allikajärv, Norra mõis ja mõisapark. Turismiobjekt: matkarajad, li- gipääsud allikatele jne.

Kaaluda Norra mõisa pargi kanalite süs- teemi taastamist. Säilitada olemasolev kü- lastruktuur, eelistada olemasolevate maja- pidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti ava- tud vaadetele väärtusliku maastiku ulatu- ses.

Tammsaare välja- mägi-Kodru raba (maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega)

A.H Tammsaare sünnikodu, romaani „Tõde ja õigus“ Vargamägi ja Hundipalu. Soosaared ja nende vahelised soosillad. Rekreatiivne väärtus: matkarada, „Tõde ja õigus“.

Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti.

Albu maastik (maakondliku tähtsusega)

Albu mõisaansambel koos pargiga, Albu kaubanduskeskus. Barokk- mõisaarhitek- tuur.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaadetele väär- tusliku maastiku ulatuses.

Järva-Jaani- Kuk- sema maastik (maakondliku tähtsusega)

Järva-Jaani Ristija Johannese kirik, pasto- raadi kompleks, Orina mõisahoone, Koti allikas ja tehisjärv, kuklasealad, Kuksema mõisapark.

Avatud vaadetega põllumajanduslik maas- tik – Eesti kontekstis pigem tavapärane kui eriline.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaadetele väär- tusliku maastiku ulatuses.

Jätkata tehisjärve ümbritseva luhaniidu re- gulaarset hooldust. Korrastada ja tähis- tada Kuksema karstiala ning jätkata selle regulaarset hooldamist. Tähistada erine- vate sipelgaliikide elupaigad ja tagada nende säilimine. Korrastada Koti allika ümbrus.

Järva-Madise maastik (maa- kondliku tähtsu- sega)

Järva-Madise Püha Matteuse kirik, Albu vallamaja, Järva-Madise vana kalmistu, Ahula, Albu ja Seidla mõisa piirikivi, Järva- Madise külakivi ja kõrtsi varemed, stan- dardne obelisk.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti väärtusliku maastiku ulatuses.

Karinu maastik (maakondliku tähtsusega)

Karinu mõisaansambel koos pargi ja al- leega, karstijärv, Karinu ohvrikivi, Karinu lubjakivikarjääri paepaljand. Mõisaansam- bel on ümbritsetud nõukoguperioodi arhi- tektuuriga – ei sobi kokku mõisaga.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaadetele väär- tusliku maastiku ulatuses. Peale kaevandustegevuse lõpetamist kor- rastada ja eksponeerida paepaljand. Hool- dada regulaarselt karstitiikide ümbrust.

Kautla-Seli soode ala (maakondliku tähtsusega)

Balti jääpaisjärve taandumise ajast pärine- vad Külvandu rannikuluited Suur selg ja Väike selg, Kautla raba koos Kutniku jär- vega, Laeksaare raba saluilmelised soosaa- red, Seli ja Tellissaare raba, Matsimäe

Avada kauneid rabavaateid maastikukait- seala kaitse-eeskirjadest lähtuvalt.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

32 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Nimetus Maastiku iseloomustus Täpsustatud tingimused

Pühajärv, Kaanjärv. Huvitavad maas- tikuobjektid.

Kiigumõisa-Kilingi maastik (maa- kondliku tähtsu- sega)

Jägala jõgi, Kihme ehk Sadama allikad, Määrasmäe allikajärv, Kiigumõisa allikad, Kilingi raba.

Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti.

Koeru-Väinjärve maastik (maa- kondliku tähtsu- sega)

Aruküla mõisahoone, Aruküla puisniit, Vi- guri puisniit, Hällimäe oos, Väinjärv, Väinjärve mõisaansambel.

Uute hoonete ehitamiseks väljaspool ti- heasustusala uute kohtade asustamise soovi korral tagada eri hoonekomplekside vaheline kaugus vähemalt 100 m. Peale kaevandustegevuse lõpetamist kor- rastada ammendatud karjäärid. Korras- tada paepaljandid eksponeerimiseks. Kor- raldada puisniitude regulaarset hoolda- mist. Võimalusel eksponeerida Hallimäe karjääri tööd.

Rava maastik (maakondliku tähtsusega)

Rava mõisansambel, paisjärv ning tammik. Vahelduv vaade Rava järvele – ilus ja huvi- tav. Küla ilmestavad maa- ja paekiviehiti- sed.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaadetele väär- tusliku maastiku ulatuses.

Ammuta maastik (kohaliku tähtsu- sega)

Suur kultusekivide kontsentratsioon, Koi- gimäe kivikalme, muistne asulakoht, nii- dud, karstijärv.

Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaade- tele väärtusliku maastiku ulatuses.

Korraldada niitude regulaarne hooldus.

Eistvere- Pilist- vere kirikutee (kohaliku tähtsu- sega)

Eistvere mõisakompleks koos pargiga, aja- looline kirikutee, Eistvere tehisjärv. Atrak- tiivsed mõisavaremed.

Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaade- tele väärtusliku maastiku ulatuses.

Endine Türi-Tam- salu raudtee (ko- haliku tähtsu- sega)

Looduses on suuremas osas säilinud raud- teetamm/-koridor. Töötab nii matkarajana kui osana maastiku mälust.

Oluline on raudtee asukoht looduses alles hoida, seda mitte hoonestada, piiretega piirata ja lasta kinni kasvada. Säilitada ja uuendada kuuse ja haava hekid. Asulates vastavaid tänavaid rekonstrueerides tuua arhitektuursete võtetega välja, et seal on olnud raudtee.

Jalgsema küla (ko- haliku tähtsu- sega)

Suhteliselt hästi säilinud asustusstruktuu- riga maastik. Suuremas osas on säilinud teedevõrk, hoonete asukohad ja ka maaüksuste struktuur.

Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti. Võimalusel hoida eri katastriüksustel olevaid põllu- maid eri kultuuride all, et piiristruktuur avalduks ka looduses liikujale. Mitte liita ja lahutada katastriüksuseid.

Koigi mõis (koha- liku tähtsusega)

Koigi mõisaansambel koos pargiga. Täpsustatud tegevusi ei määrata.

Lüsingu karstiala (kohaliku tähtsu- sega)

Metsamaal väike mitmesuguste karstivor- midega loopealne, kus esineb rohkesti

Hoonete ehitamine maastikule uutesse asukohtadesse ei ole lubatud.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 33 / 66

Nimetus Maastiku iseloomustus Täpsustatud tingimused

erineva suuruse ja sügavusega lehtreid, lohke ja avalõhesid.

Peetri alevik (ko- haliku tähtsu- sega)

Peetri kirik koos kirikuaia ning kalmistuga. 1980. aastate teises pooles ehitatud admi- nistratiivhooned.

Paigaldada infoskeemid. Korrastada lagu- nevad hooned. Remontida vana pritsimaja hoone.

Prandi allikate ala (kohaliku tähtsu- sega)

Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Veskiaru jõgi.

Niita regulaarselt jõeluhtasid. Hoonete ehitamine maastikule ei ole lubatud.

Salutaguse- Kuusna maastik (kohaliku tähtsu- sega)

Kuusna paekasutuskompleks. Eelistada olemasolevate majapidamiste kordategemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaade- tele väärtusliku maastiku ulatuses. Korrastada Kuusna lubjaahi eksponeerimi- seks.

Seidla mõis (ko- haliku tähtsu- sega)

Seidla mõis koos mõisapargiga, tuuleveski. Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaadetele väär- tusliku maastiku ulatuses. Veski lähiümb- rust ei tohi hoonestada.

Tamsi-Huuksi- Sõ- randu-Silmsi väär- tuslik maastik (ko- haliku tähtsu- sega)

Ulatuslikud põllumassiivid, nn muinas- või põlispõllud, mis on sellistena ülimalt va- nad. Tamsis on põllul arheoloogiamälesti- sena kivikalme. Koigi- Päinurme tee ääres on tore ligi kilomeetri pikkune pihlaka al- lee.

Säilitada olemasolev külastruktuur, eelis- tada olemasolevate majapidamiste korda- tegemist, uute hoonete ehitamiseks mitte asustada uusi kohti avatud vaadetele väär- tusliku maastiku ulatuses. Allee säilitada ja vajadusel istutada välja- langenud puude asemele uued.

Vulbi oos (koha- liku tähtsusega)

Oos vähelevinud liigirikka sürjametsaga. Haruldaste taimeliikide kasvukoht.

Hoonete ehitamine maastikule ei ole luba- tud.

Väärtuslikule maastikule ehitise kavandamisel tuleb tagada eespool toodud põhimõtete elluviimine ning vajadusel kasutada avalikku (kas projekteerimistingimused avaliku menetlusena või detailplanee- ring) menetlust piirkonna elanike ja maaomanike kaasamiseks.

11.2 Kohalikud väärtuslikud metsamaastikud

Üldplaneering määratleb kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena väärtuslikud metsamaastikud, kus kohalik omavalitsus soovib kaasa rääkida kas üldselt metsamajandamiskava koostamisel ning de- tailselt maastikupilti muutvate raiete osas. Väärtuslike metsapiirkondade määratlemine on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, mis edendab rahvatervist, kui avalikkuse poolt vaadelda- vate ja intensiivsemalt kasutatavate piirkondade omanäolisuse ja esteetilisuse säilimiseks. Piirkonda- des, kus mets toimib negatiivsete häiringuid leevendava puhvervööndina, tuleb metsa majandamisel sellega arvestada.

Üldplaneeringuga seatakse kohustus kooskõlastada omavalitsusega kõik uuendusraiete metsateatised (juhul, kui alal ei ole omavalitsusega koostöös valminud pikaajalist metsa majandamise kava) järgne- vatel üldplaneeringu põhijoonisel esitatud metsaaladel:

 Järva-Jaani põhjaosas olev Kasekopli piirkond;  Aravetest idasse Kurisoo külla jäävad riigimetsa massiivid, kus paiknevad terviserajad;  Albu külas Männi väikekohas kolm ala;  Ambla aleviku põhjaosas;

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

34 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 Väinjärve lõuna-kaldal Ervita külas olev ala;  Imavere külas Kadastiku ja Järavere-Vanakooli kinnistute metsatukk (kaitseb tööstuse mõjude

eest elamupiirkonda);  Koigi külas Pargi ja Tuuleveski kinnistute idapoolse serva kõrghaljastus (kaitseb asulat Tallinn-

Tartu maantee mõjutuste eest).

Väärtuslikes metsades on kohalikul omavalitsusel õigus kaalutlusotsusega esitada ettepanekuid raie osas, kui olulisel määral väheneb:

 metsa senine puhkeväärtus elanike jaoks;  metsamaastiku esteetilisus, mis omab piirkonnas olulist tähendust;,  elustiku mitmekesisus, ning selle taastumine lähi perspektiivis ei ole tõenäoline;  metsa senine häiringuid leevendav ülesanne.

Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus pädevaid metsa-, elustiku- ja/või maastikueksperte.

12 Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine Lisaks väärtuslikele maastikele on kultuuripärandi oluliseks osaks väärtuslikud ehitised, sh ka riikliku kaitse all olevad objektid. Riikliku kaitse all olevatele objektidele ei seata täiendavaid ehituslikke tingi- musi, nende käsitlus toimub muinsuskaitseseaduse kohaselt koostöös Muinsuskaitseametiga. Oluline on tagada ka kohaliku tasandi väärtuslike ehitiste ehituslubade ja -teatiste menetlemisel väärtuste säi- limine, et iga objekti ja selle kavandatava ehitustegevuse korral väärtused säiliks. Ja kui väärtusekoha- selt ehitatakse mõnda objekti, mis ei ole üldplaneeringu nimekirjas, siis võib ka sellele rakendada väär- tuslikule objektile kohaseid meetmeid.

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid ja määratud väärtuslikemate alade kaitse- ja kasutustingimused lähtuvalt kohaliku omavalituse võimalustest kont- rollida kehtestatut ja tagada kitsenduste ning väärtuste säilimise tasakaal.

12.1 Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised

Üldplaneeringus on esitatud informatsioonina kinnismälestised 2021. a seisuga. Riikliku kaitse all ole- vate kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus ning käesoleva üldplaneeringuga ei tehta riikliku kaitse osas ettepanekuid. Kinnismälestise kaitseks on muinsuskaitseseaduses kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruk- tuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 meetrit, tihedalt koos asuvatele mälestistele on määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõ- lastada Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb eda- sises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Üldplaneeringus kavandatud objektide elluviimi- sel tuleb täpsustatud lahenduse alusel hinnata täpseid mõjusid riiklikele kultuurimälestistele. Kultuu- rimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris (https://re- gister.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingi- muste andmine, ehitusloa andmine jms) kultuurimälestiste registrist üle kontrollida.

Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus. Üldplaneeringu käigus teh- tud planeerimisotsuste juures arvestati teadaoleva kultuuripärandiga ulatuses, mis vastab üldplanee- ringu täpsusastmele. Kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine peab olema järjepidev ning see

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 35 / 66

hoiab alal piirkonna identiteeti ja eripära ning kindlustab praegustele ja tulevastele põlvedele mitme- kesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna.

Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas oleva- tele leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.

Mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb võimalike ehitus-, raie-, kaeve- ning haljastuse istutamistööde puhul täita muinsuskaitseseaduse kohaseid nõudeid.

12.2 Arheoloogiatundlikud alad

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogia- tundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljas- pool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb:

 KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelne- valt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;

 prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vaja- duse kohta, kui:

▫ algatatakse detailplaneeringut; ▫ ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Üldplaneeringu edasisel koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2022. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arva- must arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

12.3 Miljööväärtuslike alade ning kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektide mää- ramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Miljööala puhul on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Miljööväärtuslike alade kaitse eesmärk on planee- rimisel ja ehitamisel tagada ajaloolise väärtusega elu- ja abihoonete, planeeringu, algse maaüksuste struktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, mee- leolu ja kultuurikeskkonna säilimine. Õigusaktidest tulenevaid energiatõhususe nõudeid ei rakendata üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikule alal olevatele miljööväärtust omavatele hoonetele ning kohaliku tähtsusega kultuurpärandi üksikobjektide nimistus olevate hoonete puhul, kui on täide- tud allpool esitatud nõuded.

Miljööväärtuslikul alal ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektil ning selle lähiümbruses tu- leb ehitustegevusega tagada ala terviklik algne välisilme, mille iseloomulikeks näitajateks on:

 maaüksuse ja hoone suurus;  ehitusjoon ja hoone paigutus;  hoone iseloomulik arhitektuur, kõrgus, proportsioon ja mastaap;

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

36 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 traditsioonilised viimistlusmaterjalid, avatäidete (aknad, uksed) ja fassaadi detailide (sh vih- mavee lahendus) kujundus;

 tänava ja hoovi katendi materjal;  haljastustava, piirded ja muud väikevormid (pingid, valgustid, graniitpostid, kuulutustulbad,

veekivid jms);  iseloomulik abihoone;  miljööväärtuslike hoonete vaadeldavus (mõjutajateks on nii haljastus kui lisanduvad hooned).

Miljööväärtuslikul alal ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektil ning selle lähiümbruses on lubatud muudatused hoone esialgsest projektlahendusest (juurdeehitused, katuseakende tegemine jne), kuid avalikust ruumist vaadeldes tuleb tagada algne arhitektuurne välisilme. Tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) ja reklaamid tuleb paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet; tehnilised seadmed paigaldada soovitatavalt maapinnale. Soojustami- sel tuleb tagada algsete proportsioonide ja dekoratiivelementide säilimine/taastamine. Alati ei pea projekteerima (sh ka piirete ja haljastuse projekteerimisel) ajaloolist lahendust, sobivuse korral on lu- batud ka moodsad lahendused – näiteks kui hoonele tehakse juurdeehitus või esmakordselt ehitatakse alale välisvalgustus, siis see võib olla ka kaasaegses 21. sajandi võtmes, kuid see peab arhitektuur- selt/kujunduslikult kokku sobituma miljööväärtusliku alaga või algse üksikobjektiga.

Kui hoone lubatakse lammutada, tuleb omanikul koostada ajalooline õiend, mis sisaldab tekstina hoone kujunemis- ja ehituslugu, olemasoleva olukorra fikseerimist fotodel, olemasolevaid ajaloolisi fotosid, ajaloolisi projekti- ja ülesmõõtmisjooniseid.

Kui seadusega ei ole nõutud ehitusprojekti koostamine, siis on soovitatav miljööväärtusliku hoone või kohaliku kultuuripärandi üksikobjekti osa asendamiseks samaväärsega (sh akende ja uste väljavaheta- misel) teha ehitustegevuse kavandamisel koostööd vallavalitsusega ja koostada asendatava, ümbere- hitatava või laiendatava osa tööjoonised, et tagada ehitustegevuse vastavus miljööväärtuslikul alal kehtivate nõuetega.

Ehitusprojekt peab sisaldama asendatava, ümberehitatava või laiendatava osa tööjooniseid (avatäi- dete tööjoonised, räästa ja akende olulisemate sõlmede detailijoonised, laudise profiilijoonis, korstna- pitsi joonis jm) ja tänavapoolsete piirete jooniseid.

Üldplaneering kehtestab järgnevad põhijoonisel kajastatud miljööväärtuslikud alad:

 Albu endine vallamaja ja selle ümbrus (Järva-Madise küla);  Albu ridaküla;  Ambla aleviku keskus (Ambla-Tamsalu tee äärne hoonestus);  Esna miljööväärtuslik ala (NB! Mitte likvideerida munakiviteed);  Järva-Jaani alevi keskus Pika tänava ääres;  Järva-Jaani alevi Jaama tänava piirkond (NB! Mitte likvideerida munakiviteed);  Järva-Madise küla keskus, sh heas korras Albu vallamaja;  Kareda küla miljööväärtuslik ala (ridaküla, avatud vaadete ja algupäraste talukohtadega);  Koeru aleviku keskus (NB! Mitte likvideerida Aruküla munakiviteed);  Käravete aleviku Pargi tänava äärsed elamud;  Käravete aleviku Ambla- Käravete- Albu tee äärsed elamud;  Metstaguse küla tee ääres olev külaosa;  Müüsleri küla nn Kibu küla;  Puhmu küla;  Päinurme küla.

Üldplaneering kehtestab järgnevad esitatud kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektid:

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 37 / 66

 Abaja külas kauplus;  Abaja külas Udeva (Abaja) meierei;  Abaja külas Udeva Ühispanga hoone;  Ambla alevikus Ambla doktoraat, Jõgisoo tee 2;  Ambla alevikus Ambla gümnaasium;  Ambla alevikus Ambla Haridusseltsi hoone, Tapa mnt 2;  Albu külas Albu kaubanduskeskus;  Aravete alevikus Aravete algkool, Piibe mnt 5;  Aravete alevikus Aravete keskkool;  Aravete alevikus Aravete keskusehoone, Piibe mnt 16;  Aravete alevikus Aravete kultuurimaja, Piibe mnt 27;  Aravete alevikus Aravete meierei, Piibe mnt 18;  Aravete alevikus Seidla vallakool, Piibe mnt 7;  Esna (2 tk) ja Kuksema (1 tk) külades kitsarööpmelise raudtee sillad;  Imavere külas Imavere külanõukogu hoone, Kiigevere tee 5;  Imavere külas Võhma Tarbijate Ühisuse kauplus, Viljandi mnt 10;  Järva-Jaani alevis Jaama tn;  Järva-Jaani alevis Järva-Jaani gümnaasium;  Järva-Jaani alevis Traktorite laboratoorium, Lai 2b;  Järva-Madise külas Albu vallamaja;  Kareda külas Karjamaa talu;  Karinu külas Karinu koorejaam, Pargi tee 2;  Karinu küla Tenno talu;  Koeru alevikus Väinjärve vallamaja;  Käravete alevikus Käravete algkool;  Käravete alevikus Käravete vallakool;  Käsukonna külas Käsukonna küla kool;  Köisi külas Köisi meierei;  Köisi küla Teedevalitsuse elamu;  Paistevälja küla Paistevälja koorejaam;  Ramma külas Lindre talu;  Roosna külas Roosna vallakool;  Sõrandu külas Sõrandu algkool;  Taadikvere külas Kõõre-Reinu talu;  Tamsi külas Koolimaja, Huuksi metskond;  Vaali külas Palsu talu;  Vodja külas Koidu-Mardi talu;  Öötla külas meieri.

Kui käesolevas peatükis toodud põhimõtete alusel renoveeritakse mõnda hoonet või hooneid, mis ei ole miljööväärtuslike alade nimekirjas, kuid sellel on miljööväärtuslikule objektile omased tunnused, siis võib seda lugeda miljööväärtuslikuks üksikobjektiks. Hinnangu, kas ehitisel on piisavalt miljööväär- tusele iseloomulikke tunnuseid, annab valla vastav spetsialist.

Väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Kui riikliku kaitse all olev objekt arvatakse kaitse alt välja, siis tuleb

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

38 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

sellel ehitustegevuse korraldamisel täiendavalt üle vaadata, kas objektile tuleks rakendada käesolevas peatükis esitatud põhimõtteid.

13 Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine

Enamik seni korrastamata jäänud ehitusmaavarade karjääre pärineb möödunud sajandil toimunud hoogsast kaevandamistegevusest, kus eesmärgiks oli suurendada pidevalt kaevandatava varu hulka, kuid karjääride korrastamine jäi teisejärguliseks ja sellele erilist tähelepanu ei pööratud. Endisaegset suhtumist tuleb pidada ka tänapäeva ühiskonnas üheks levinud kaevandamisvastase hoiaku põhjuseks, millele lisandub nüüdisaegne kaevandamisega muudetud maastike korrastamise venimine, kuigi igal karjääril ning kaevandusel on ette nähtud ka korrastusprojekt.5

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on määratud maapõueseaduses ning sellest lähtuvalt tuleb maardlatega kattuvatel aladel, kui maavara pole ammendunud, ehitiste ja/või rajatiste kavandamisel küsida Keskkonnaministeeriumilt või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Kaevan- damise alustamine maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele olenemata, kas tegu on üldplaneeringu koostamise ajal olemas olnud või tulevikus maardlana arvele võetavate maardlatega. Kuivõrd kaevandamislubade menetlused toimuvad olenemata planeeringulistest suunistest, siis maardlate ja mäetööstusega seonduvates otsustusprotsessides tuleb iga kord lähtuda ajakohasest re- gistriinfost, mis on kättesaadav Maa-ameti kaarditeenuste kaudu.

Maardlad on esitatud üldplaneeringu joonistel. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele (vt ptk 4.1.13). Kaevandamistegevuse korraldamisel ro- hevõrgustiku alal tuleb arvestada rohevõrgustiku eesmärke. Kaevandamistegevuse kohta kohaliku omavalitsuse poolt esitatava arvamuse kujundamisel kaalutakse muuhulgas järgmisi põhimõtteid:

 kaevandamistegevus peab olema võimalikult keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pikaajalisi pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule;

 ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitami- sel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet.

Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Tingimused kaevandatud alade korrastamisel:

 kaevandamisloa andmisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust, et ühiselt otsustada kaevan- damisega seonduva transpordi lahendamine ning vajadusel seada leevendavad meetmed ko- halike elanike häiringute vältimiseks;

 kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisjärgse korrastamise põhimõtete määramisel tu- leb kaasata kohalikku omavalitsust kaevandamisloa andmisel, et ühiselt otsustada maa-ala edasine korrastamissuund ja samuti korrastamistingimuste andmisel;

 maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusots- tarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms);

 võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

5 Ehitusmaavarade riiklik arengukava 2011–2020

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 39 / 66

14 Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneerin- gus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine

Planeeringus on kajastatud järgmised ehitusseadustiku kohased riigikaitselised ehitised ja nende pii- ranguvööndid (piiranguvöönd on ala, mida ei kehtesta kohalik omavalitsus):

 Kaitseliidu Nurmsi õppeväli, piiranguvöönd 2000 m kinnistu välispiirist;  Järva valla territooriumile ulatuv Tapa lähiharjutusala, piiranguvöönd 2000 m ehitise välispii-

rist.

Lisaks on Tapa vallaga piirnevas osas planeeritud riigikaitsemaa perspektiivala, mis on võimalik Tapa lähiharjutusala perspektiivne laiendus. Väljaõppeks vajaliku maa ulatus selgub riigikaitse arengukava koostamise käigus, kui tuvastatakse vajadus tänase lähiharjutusala laiendamiseks. Perspektiivala koos- seisu on ka väljaõppeks ebasobivad kinnistud näidatud selleks, et ala moodustaks ühtse terviku, mille piire on võimalik looduses tähistada ja tuvastada. Perspektiivsele laiendusalale käesoleva üldplanee- ringuga piiranguvööndit ei määrata.

Õppevälja ja lähiharjutusala piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav ehitada uusi müratundlikke ehitisi (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms) või määrata müratundlike ehit- iste rajamist soodustavat maakasutust. Lisaks üldplaneeringus määratud harjutusaladele kasutab Kait- sevägi ja Kaitseliit riigimetsa väljaõppe korraldamiseks metsaseaduse alusel. Väljaõppe ajal tuleb piir- nevate maa-alade omanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonna- häiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega.

15 Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede ül- dise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorral- duse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine

15.1 Liikuvuse üldpõhimõtted

Järva vald on maaline kohalik omavalitsus, see tähendab, et suur osa inimesi elab väljaspool tihedat asustust ning igapäevategevuste (tööl käimine, hariduse omandamine, teenuste ja kaupade saamine) jaoks on vajalik eelkõige mootorsõidukitega liikumine. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik suurlinnade ees- kujul seada prioriteediks kergliiklust ja ühistransporti.

Samas tuleb suurema elanike arvuga piirkondades (Järva-Jaani alev, Koeru alevik, Aravete alevik, Imavere küla, Koigi küla, Ambla alevik) tagada ohutu jalgsi ja jalgrattaga liikumine tõm- bekeskuste (haridusasutused, poed, töökohad) ja lähipiir- konna elanike kodude vahel, võttes aluseks linnatänavate pro- jekteerimise standardis6 sätestanud liiklejate hierarhia7 (vt ka Joonis 6), kus on tähtsaimal kohal puudega inimene ning vii- masel kohal üksinda autoga liikuja. Selle põhimõtte alusel tu- leb jagada liiklusmaa ruum; ruumipuudus ei ole põhjenduseks hierarhias kõrgemal tasemel olevale liiklejale halvema ruumi kavandamiseks.

6 EVS 843:2016 Linnatänavad

7 Ptk 4.2.1 lk 49

Kaalutlus Liiklejate hierarhia

Esmane lapsed, vanurid, puuetega inimesed

teised jalakäijad

jalgratturid

ühistransport

avarii ja hooldeteenistus

Viimane muu motoriseeritud liiklus

Joonis 6. Liiklejate hierarhia.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

40 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Vähese liiklusega kvartalisisestel aladel võib erinevate liiklejagruppide liikumine olla korraldatud jaga- tud ruumina (st et ei ehitata eraldi kõnni- või kergliiklusteid), suurema liiklusega tänavatel ning tõm- bekeskuste piirkonnas tuleb eraldada jalg-, jalgratta- ja autoliiklus. Üldplaneering ei määra missugustel tänavatel ehitatakse eraldi liiklemisruumid, kuid annab üldise põhimõtte.

Parkimiskorralduse projekteerimisel tuleb arvestada potentsiaalsete tarbijate liikumisviisidega ning sellest lähtuvalt kavandada vajadusel rohkem parkimiskohtasid, kui see on vajalik suuremate linnadega sarnastel asulatel.

Planeeringu ja ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada pääste-, jäätme- ja muu eritehnika liikumise vajadusega (juurdepääsud, piisav kandevõime, ümberpööramise võimalus jms). Uute planeeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva ja väljakujunenud teedevõrguga ning sealt tulenevate võimalike mõjutuste ja täiendavate ohutusnõuetega.

15.2 Uute kergliiklusteede kavandamine

Uute kergliiklusteede kavandamisel on täpsustatud maakonnaplaneeringus kavandatud teid (vt Tabel 5). Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) peab paik- nema, ehk täpsem lahendus kujundatakse tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile. Kaitsealaga piirneva kergliiklustee kavandamisel tuleb see võimalusel ehi- tada tee küljele, kus kaitseala ei ole; oluline on seejuures tagada, et kergliiklustee poolte vahetamist oleks võimalikult vähe – selleks vaadelda tervikuna kogu teelõiku.

Tabel 5. Planeeritud kergliiklusteed.

Kergliiklustee Rajamata lõigu pikkus (km)

Albu - Järva-Madise 3.4

Albu - Peedu 5.5

Aravete - Käravete 4.3

Aravete-Albu 6.5

Huuksi - Pätsavere 3.6

Imavere - Paiaristi 1.0

Imavere - Taadikvere - Eistvere 5.1

Järva-Jaani - Koeru 9.6

Järva-Jaani promenaad 0.3

Kaalepi - Järva-Madise 3.1

Kadastiku kergliiklustee Imavere külas 0.4

Kihme - Seidla 3.0

Koeru - Kapu 1.7

Koeru keskusest Koeru - Vainjärve kergliiklusteeni 0.8

Koigi - Sõrandu 3.4

Käravete - Ambla 4.2

Käravete - Kukevere (maakonna piirini) 3.7

Mäo - Imavere (Paiaristini) 13.2

Peedu - Valgehobusemäe 5.3

Peedu ristist Jäneda poole 2.8

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 41 / 66

Kergliiklustee Rajamata lõigu pikkus (km)

Albu - Järva-Madise 3.4

Albu - Peedu 5.5

Aravete - Käravete 4.3

Aravete-Albu 6.5

Huuksi - Pätsavere 3.6

Imavere - Paiaristi 1.0

Imavere - Taadikvere - Eistvere 5.1

Järva-Jaani - Koeru 9.6

Järva-Jaani promenaad 0.3

Peetri - Kareda - Öötla 4.6

Peetri - Müüsleri - Koeru 9.6

Pätsavere küla - Päinurme küla 7.4

Väinjärve - Ervita 1.0

Väinjärve bussipeatusest Väinjärve teeristini 0.8

Öötla - Esna 2.3

Ülekäigurada ühendav kergliiklustee Peetri alevikus 0.8

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

42 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

15.3 Kohalike teede üldise asukoha määramine

Eesti teedevõrk koosneb järgnevatest tee või tänavaliikidest8:

 avalik riigitee (Transpordiameti haldusalas olevad põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed);  avalik kohalik tee (kohaliku omavalitsuse omandis ja/või eraomandis olevad avalikud teed,

mille osas omaniku ülesandeid täidab kohalik omavalitsus);  avalik metsatee (riigi omandis oleval maal ja valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatava

tee);  riigikaitselistest teedest9 (kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev tee);  avalikkusele ligipääsetav eratee (selle omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funkt-

siooniga tee ning mis ei ole riigitee või kohalik tee);  eratee (kõik teed, mis ei ole avalikult kasutatavad, avalikkusele liigipääsetavad erateed või rii-

gikaitselased teed).

Üldplaneering määrab põhijoonisel kohalike teede üldise vajaduse ehitusseadustiku kohaliku tee mõis- tes. Kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalike tee vajadus üldplaneeringu joonisele kantuna kujutab tulevikuvisiooni, mille poole kohalik omavalitsus teedevõrgu edasisel arendamisel ning planeeringu elluviimisperioodil püüdleb. Planeeringu elluviimi- sel tagatakse kohalikel teedel õigusaktidest tulenevad seisunditasemed. Planeeringuga kavandatud ko- halike teede määramisel arvestati allpool esitatud põhimõtteid ja võeti arvesse, et eratee avalikku ka- sutusse võtmisega ei tohi tekitada kohalikule omavalitsusele põhjendamatuid kohustusi. Kuna arengud ja olukorrad võivad tulevikus muutuda, siis kohaliku teedevõrgu tulevikuvisiooni elluviimisel võib tee- hoiukavaga kohalike teede nimekirja korrigeerida rakendades järgnevaid põhimõtteid.

Kohalikuks teeks määratakse tee:

 mis viib ühiskondliku kasutusega hooneni;  mis moodustab osa jätkuvast kohaliku tee marsruudist;  mis on juurdepääsuteeks avaliku huviga kinnistule (registreeritud supluskoht, tähtis turismiob-

jekt, tuletõrje veevõtukoht, kaitseala külastuskeskus jne);  millel kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;  mis on oluliseks ühendusteeks teiste kohalike teede vahel;  mille osas esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad.

15.4 Tänava kaitsevööndi muutmine

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korral- damise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõju- sid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Ehitusseadustik määrab kõigi linnas, alevis või alevikus paiknevate teede ehk tänavate kaitsevööndiks sõiduraja välimisest servast kuni 10 m. Suu- rema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teede ääres on ennekõike teest tulenevate häiringute ja/või ohutuse tagamiseks mõistlik hoida asustust (sh uusi hooneid, seadmeid, reklaamtahvleid) ja rahvaüri- tusi nendel tänavatel kaugemal kui õigusaktides sätestatud üleüldine norm.

Tänava kaitsevöönd on määratud 30 meetrini tee servast (joonisel näidatud ulatuses):

8 EhS § 92 lg 3 linnas, alevis või alevikus paiknev tee (ükskõik milline eespool loetletud liigist) on tänav.

9 EhS § 114

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 43 / 66

 Ambla alevikus riigitee nr 15126 Ambla–Tamsalu riigiteest nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru asula piirini ning Ambla-Jõgisoo kergliiklusteest asula piirini (km 0–0,18; 1,89–2,78);

 Ambla alevikus riigitee nr 15118 Haljala–Käsmu riigiteest nr 5 Heina tänavani (km 0–0,74);  Aravete alevikus riigitee nr 15201 Aravete–Maarjamõisa Töökoja teest Maarjamõisa teeni (km

0,4–1,36);  Aravete alevikus riigitee nr 15145 Aravete–Järva-Madise riigiteest nr 15202 asula piirini (km

0,29–0,57);  Aravete alevikus riigitee nr 15202 Aravete–Aniste riigiteest nr 15145 asula piirini (km 0–0,6);  Järva-Jaani alevis riigitee nr 39 Tartu–Jõgeva–Aravete asula piirist Kase tänavani ning Pikast

tänavast kuni riigiteeni nr 15120 Roosna-Alliku–Järva-Jaani (km 92,74–95,56);  Järva-Jaani alevis riigitee nr 15127 Järva-Jaani–Pikevere–Ebavere Uuest tänavast asula piirini

(km 0,53–1,03);  Järva-Jaani alevis riigitee nr 15128 Järva-Jaani–Tamsalu–Kullenga Kalda tänavast asula piirini

(km 0,45–1,06);  Järva-Jaani alevis riigitee nr 15143 Seidla–Järva-Jaani asula piirist Pargi tänavani (km 13,25–

13,62);  2.2.10. Koeru alevikus riigitee nr 25 Mäeküla–Koeru–Kapu asula piirist Raja tänavani (km 23,4-

23,9);  Käravete alevikus riigitee nr 13 Jägala–Käravete kogu asula ulatuses (km 51,32–52);  Käravete alevikus riigitee nr 15146 Ambla–Käravete–Albu asula piirist Mõisa teeni ning Ambla

jõest asula piirini (km 2,77–3,2; 4,87–5,07);  Käravete alevikus riigitee nr 15204 Käravete–Raka riigiteest nr 15146 asula piirini (km 0,18–

0,32);  Peetri alevikus riigitee nr 15156 Anna–Peetri–Huuksi riigiteest nr 15153 Peetri–Järva-Jaani

asula piirini (km 16,12–16,73).

Muudel, eespool käsitlemata juhtudel kehtib ehitusseadustiku kohane teekaitsevöönd.

Kohalikule omavalitsusele kuuluvatel teedel on määratud tee kaitsevööndiks:

 tiheasustusalal (nii tänavatel kui maanteedel) viis meetrit (digitaalne kiht moodustatakse, kuid kuna 1:7000 mõõtkavas on selle kaugus tee servast alla ühe mm, siis seda joonisel ei esitata);

 hajaasustuses 15 meetrit.

Kaitsevööndi piirjoone määramisel võeti aluseks teeregistri tee telg, millele liideti 4 meetrit (sõiduraja laius). Tänava kaitsevöönd täpsustatakse enne ehitustegevuse kavandamist kohapeal (loamenetluseta ehitamise korral), projekteerimistingimustega (kui on kohustus) ja/või detailplaneeringuga (detailpla- neeringu kohustuse korral). Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine maantee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olema- solul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja va- jadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja ja/või tulevase omaniku või kohaliku omavalitsuse kohustus.

Planeeringuga ei tehta ettepanekuid maantee kaitsevööndi vähendamiseks.

Omandi täiendav kitsendamine tänava kaitsevööndi määramisel on põhjendatud ning võimaldab pa- rema ja ohutuma ruumi kujundamist. Teelõikudel, kus kaitsevööndit laiendatakse on hoonestusjoon veel välja kujunemata. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud tulenevalt õigusaktidest. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndis asuva ehitise omaniku nõusolekul, kui see

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

44 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

ei vähenda ehitise ohutust, mis tähendab, et vajadusel on võimalik koostöös tee omanikuga leida paindlikke lahendusi ka kaitsevööndi sees. Lokaalsed küsimused lahendatakse koostöös tee omanikuga detailplaneeringu, projekteerimistingimuste, ehitusloa või ehitusteatiste menetlemisel.

15.5 Teeäärse rajatise täiendav kooskõlastamisvajadus

Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elekt- rituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja luba- tud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D). Valemis tähistab H elektrituuliku masti kõrgust ja D rootori e tiiviku diameetrit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planee- ringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui elektrituuliku kogukõrgus (H + 0,5D).

15.6 Olulise liiklussagedusega maanteede määramine

Olulise liiklussagedusega maantee (aastane keskmine liikluskoormus üle 6000 auto ööpäevas) on Tal- linn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2) Järva valda jäävas lõigus (liikluskoormusega 8098-9190 autot keskmiselt ööpäevas) ning sellega ristuva riigitee nr 49 ristmiku piirkond teemapla- neeringuga määratud (vt 15.7.1) trassikoridori ulatuses.

Olulise liiklussagedusega teede ääres on ristumiskohtade rajamine normidega piiratud. Vältida uute ristumiskohtade rajamist, eelistada juurdepääsuks kohalikke teid, lähestikku asuvate arendusalade juurdepääs riigimaanteele lahendata võimalusel ühise kogujateena ning ühe ristumiskohana. Uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub üldjuhul õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigi- maanteelt, erisuste üle otsustab Transpordiamet.

15.7 Oluliselt muudetavad teelõigud

Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee toimimise tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – uue tee ehitamine, tee geomeetria muutmine, sõi- dusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumis- kohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine vms. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

15.7.1 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Järva valla piires kehtib Järva maavanema 23.11.2012 korraldusega nr 423 kehtestatud Järvamaa, Jõ- gevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tal- linn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“, edaspidi teemaplaneering. Käesoleval ajal kehtivas õigusruumis tuleb teemaplaneeringut käsitleda riigi eriplaneeringuga10. Tee- maplaneeringu kohaselt on kavandatud uus 2+2 sõiduradadega tee- ja teekaitsevööndi ulatus ning trassikoridor Järva maakonda läbivale rahvusvahelisele põhimaanteele nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luha- maa. Tee- ja teekaitsevööndi ning trassikoridori laius ja selle vööndid ning nendes olevad põhimõtted on esitatud joonisel Joonis 7 ning vööndid on kantud informatiivsena üldplaneeringu põhijoonisele.

Üldplaneeringusse kantud teemaplaneeringu kohases trassikoridoris võib ehitus- ja planeerimistege- vus toimuda üksnes Transpordiameti nõusolekul. Trassikoridoris tuleb kõik ehitusteatised, ehitusload,

10 Vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 13 käsitletakse mitut ko- halikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna planeerimissea- duse tähenduses.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 45 / 66

projekteerimistingimuste andmise ning detailplaneeringute algatamise taotlused menetleda koostöös Transpordiametiga. Täpsete tingimuste osas tuleb iga kord lähtuda teemaplaneeringus11 sätestatust.

Teemaplaneeringu realiseerimist ja edasisi toiminguid korraldab Transpordiamet vastavalt riiklikule teehoiukavale ja eelarveliste vahendite eraldamisele. Üldplaneeringu kooskõlastamise eel on väljasta- tud teemaplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused, mille alusel on koostatud esimesed eelprojektide eskiisid12. Eskiiside kohased üldistatud tee teljed on üldplaneeringu tervikpildi huvides kantudinformatiivsena üldplaneeringu põhijoonisele. Tegelik teede ja seonduvate rajatiste lahendus kujuneb edasisel projekteerimisel ning seejuures ei ole välistatud, et teemaplaneeringu alusel väljas- tatakse uued projekteerimistingimused ning lahendused võivad oluliselt muutuda. Samuti selgub pro- jekteerimise käigus täpne teemaa vajadus ja avalikes huvide maa võõrandamise ulatus. Üldplaneeringu kohaselt on tegu maalise asustuse maa-ala juhtostarbega (vt ptk 4.1.16) kus on tabel 1 kohaselt luba- tud liiklusrajatiste püstitamine ning seega vastuolu teemaplaneeringuga kavandatu elluviimiseks puu- dub. Üldplaneering kehtestab rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks ulukipääsude piiranguvööndid (vt ptk 9).

Joonis 7. Kavandatava trassikoridori vööndid (Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0“).

Valla üldplaneering ei saa muuta kehtivat teemaplaneeringut ega kehtestada täiendavaid tingimusi, teemaplaneeringuga kavandatud trassikoridoris toimub tegevus vastavalt teemaplaneeringus kehtes- tatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 13 koha- selt on tegemist olulise keskkonnamõjuga ning projekteerides tuleb läbi viia keskkonnamõju hinda- mine.

15.7.2 Järva-Jaani ümbersõit

Endise Järva-Jaani valla üldplaneeringuga on ette nähtud Järva-Jaani alevi ümbersõit. Järva-Jaani keskust läbiv Pikk tänav on üks olulisemaid tänavaid, mille ääres asub palju teenuseid pakkuvaid asu- tusi ja ettevõtteid. Inimeste liikumisvajadus Järva-Jaani keskust läbiva maantee ääres on suur. Järva-

11 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/jogevamaa/jogevamaa-mp-tp-pohimaantee-nr2/ 12 Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekt (OÜ Skepast&Puhkim, töö nr MA1725), eskiisi joonised; Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1- 128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti (OÜ Skepast&Puhkim, töö nr 20200042), eskiisi joonised.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

46 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Jaani ümbersõidu eesmärgiks on liiklusohutuse parandamine ning samuti transiitliikluse asulast mööda juhtimine. Kuna ümbersõidukoridor asub peamiselt põllumajandusliku kasutusega maa-alal ning sel- lele ei ole ehitussurvet, siis on otstarbekas, et maakasutus- ja ehitustingimused suunaksid võimaliku ehitamise väljaspoole võimalikku tulevast teekoridori. Üldplaneeringus määratakse trassikoridor, mil- les ei ole lubatud ehitamine, va ajutised ehitised ja trassikoridoriga ristuvate tehnoliinide ehitamine. Järva-Jaani ümbersõidu ehitamine ei ole Transpordiameti eesmärk vaid on kohaliku omavalitsuse ees- märk.

Üldplaneeringuga tehakse maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek Järva-Jaani alevi ümbersõidu lisamiseks (vt ptk 26).

15.8 Lennuväljad / kopteri maandumisplatsid

Planeeringualal paikneb osaliselt Koigi lennuväli (on riigikaitselise ehitise „Nurmise õppeväli“ osa), mil- lest tulenev takistuste piirangupind (ehitiste ja rajatiste kõrguspiirang) on kantud planeeringujoonisele. Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.

Järva vallas katab takistuste piirangupind Prandi, Koigi, Laimetsa, Tammeküla, Hermani, Käsukonna, Tamsi, Pätsavere, Huuksi, Sõrandu, Keri ja Kahala külasid, kus kõrguspiirang jääb sõltuvalt asukohast vahemikku 113,5 – 213,5 m ning lähenemis ja tõususektoris langeb kõrguspiirang 70 meetrini. Eraldi on määratletud lennuvälja kaitsevöönd, millel kehtivad mitmed maakasutust puudutavad piirangud.13

Lennuvälja takistuste piirangupindade ja kaitsevööndi osas planeering ettepanekuid ei tee ning nende kehtivus ja kitsendused määratakse õigusaktides. Kasutatava lennuvälja ja maandumisplatsi rekonst- rueerimise vajaduse ilmnemisel üldplaneeringu elluviimise perioodil tuleb koostada detailplaneering, kui muudatused toovad kaasa kasutusintensiivsuse ja välismõjude olulise muutuse (kohaliku omavalit- suse kaalutlus).

16 Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrval- damiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mul- laviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Jäätmekäitlus- koht, kaasa arvatud prügila asukoht, määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras. Jäätmekäit- luskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiu- kohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasuta- takse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

Planeeringuala piirkonnas on kuus keskkonnajaama (Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Peetri, Koeru ja Koigi), kus saab tasuta ära anda erinevaid jäätmeid.

13 LennS § 352

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 47 / 66

Tabel 6. Töötavad ja avalikkusele suunatud jäätmekäitluskohad Järva vallas.

Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik

Koigi keskkonna- jaam

Väätsa Prügila AS

Koigi küla Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaro- mude käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadi- misjaam, vaheladu

Koeru keskkonna- jaam

Väätsa Prügila AS

Koeru alevik Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaro- mude käitluskoht, vanarehvide käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadimisjaam, vaheladu

Kareda keskkon- najaam

Väätsa Prügila AS

Peetri alevik Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaro- mude käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadi- misjaam, vaheladu

Järva- Jaani kesk- konnajaam

Väätsa Prügila AS

Järva-Jaani alev

Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaro- mude käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadi- misjaam, vaheladu

Imavere keskkon- najaam

Väätsa Prügila AS

Imavere küla Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaro- mude käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadi- misjaam, vaheladu

Aravete keskkon- najaam

Väätsa Prügila AS

Aravete ale- vik

Jäätmejaam, ohtlike jäätmete käitluskoht, elektroonikaro- mude käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadi- misjaam, vaheladu

Järva valla jäätmekava kohaselt on plaanis Järva-Jaani keskkonnajaam arendada valla keskseks jäätme- jaamaks, kus asutakse vastu võtma kõiki keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ järgi liigitatud jäätmeid.

Üldplaneeringuga ei kavandata uusi ehitist nõudvat jäätmekäitluskohti. Jäätmeseaduse § 19 lg 2 kohast jäätmete taaskasutamise kohta(sid) üldplaneeringuga ei määrata, nimetatud lõike kohast tegevust üldplaneering seadusele täiendavalt ei reguleeri. Uute kompostimisplatside osas asukohti ei näidata, kuid rajamisel tuleb võtta arvesse reoveepuhastite, põllumajandusettevõtete ja kalmistute lähedust, kus tekib suur hulk biolagunevaid jäätmeid ning tagada, et kavandatavatest kompostimisplatsidest al- latuult ei jääks suuremaid elamupiirkondasid.

17 Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

Üldplaneering ei kehtesta täiendavaid nõudeid tehnovõrkude ja rajatiste kaitsevööndite osas, kehtivad nõuded tulenevad ehitusseadustikust ja selle alusel kehtestatud määrusest.

17.1 Elektrivõrk

Järva valla elektrivarustus toimub üheksa piirkonnaalajaama kaudu. Järva vallas asuvad kuus neist: Ara- vete 110/35/10 kV, Järva-Jaani 35/10 kV, Koeru 35/10 kV, Esna 35/10 kV, Koigi 110/10 kV ja Imavere 110/15 kV. Väiksemad võrgu osad saavad toite väljaspool valla piire asuvatest Roosna-Alliku 110/10 kV, Lehtse 35/10 kV ja Tapa 110/35/10 kV piirkonnaalajaamadest. Järva vallas ei ole ette näha elektri tarbimisel üldist koormuste kasvu, aga on oodata hajatootmise jätkuvat kasvu.

Üldplaneeringu põhijoonisele on kantud olemasolevad elektriliinid alates pingearvust 35 kV. Üldpla- neeringu realiseerimisperioodil on vajadus uue Aravete-Jäneda 110 kV õhuliini järele (vt Joonis 8). Trassi esialgne koridor (laius 100 m) on kantud planeeringu põhijoonisele. Täpse trassi määramiseks on vajalik koostada trassikoridori asukohta määrav riigi eriplaneering (kuna tegu on maakonnaülese huviga) või detailplaneering, mis tehakse liini kokku sobitamiseks koostöös Tapa vallaga (kehtestatakse

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

48 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

mõlemas vallas eraldi). Koos planeerimismenetlusega viia läbi keskkonnamõju strateegiline hinda- mine.

Üldplaneering näeb ette järgnevate 330 kV Rakvere-Kiisa ja 330 kV Paide-Viru õhuliinide rekonstruee- rimise ning viimasega seoses demonteeritakse 110 kV Paide-Koigi õhuliin.

Joonis 8. Järva valla elektrivõrk ja kavandatud võrguarendused.

Uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatootmise elektrijaamade asukoha valikul tasub elekt- rivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lä- hedust.

Uute liinide ehitamisel ja olemasolevate liinide rekonstrueerimisel väärtuslikul põllumajandusmaal tu- leb eelistada lahendusi, mis ei häiri põllumajandustootjate tehnoloogilisi radasid (maa-alused kaabel- liinid, õhuliinide paigaldamisel arvestada postide asukoha määramisel tehnoloogiliste radade laiuse ja liikumisnurgaga). Liinide paiknemise määratlemisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkon- dade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid kesk- konnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 49 / 66

maadele (nt teemaa). Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus. Elektrilevi OÜ vähendab trassiraie mahtu metsatrasside 0,4-20 kV õhuliinidele kaetud juht- mete paigaldamisega. Võrguettevõtja eelistab tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks maad kasutada kasutusõiguse alusel. Vajadusel kasutatakse tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustuse tekkimiseks seadusest tulenevat õigust seada sundvaldus. Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. Elektriliinide ja 6-20 kV alajaamade rajamiseks sõlmitakse maaomani- kega isikliku kasutusõiguse lepingud. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutse- mise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Kohalik omavalitsus ei sea üldplanee- ringuga täiendavad tingimusi seoses elektrivõrguga.

17.2 Sidevõrk

Üldplaneering näeb ette, et tiheasustusaladele ehitatavad uued sideliinid rajatakse maa-aluste liini- dena. Erandina on lubatud olemasoleva elektri õhuliini külge uue sideliini ehitamine. Üldplaneeringuga ei määrata täiendavaid tingimusi sidevõrgu ehitamiseks.

17.3 Taastuvenergeetika

17.3.1 Tuuleenergia

Olulise ruumilise mõjuga ehitisena käsitletavat tuuleparki14 Järva valda üldplaneeringuga ei planeerita. Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise tuulepagi rajamise soovil kaalutakse seda läbi eriplanee- ringu menetluse.

Ühe enam kui 30 m kõrguse elektrituulikuga elektrijaama või mitme kuni 30 m kõrguse elektrituulikuga elektrijaama tegemise soovi korral tuleb see teha läbi detailplaneeringu menetluse ning detailplanee- ringu koostamisel kaasata kõik maaomanikud vähemalt ühe kilomeetri ulatuses kavandatavast elekt- rituulikust. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi keskkonnamõju strateegilise hindamine.

Väljaspool tiheasustusega alasid (hajaasustusega piirkonnas) on lubatud püstitada üks väiketuulik ko- gukõrgusega kuni 30 m (olemasolevast maapinnast).15 Ehitise kõrgus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ehitise kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võt- mata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.16

Kui väiketuulik soovitakse püstitada elu- või ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb elektri- tuuliku püstitajal hankida nende hoonete omanike nõusolekud. Järva valda tohib püstitada ainult uusi väiketuulikuid, st ei paigaldata varem töötanud väiketuulikut. Väiketuulikut võib püstitada väärtusli- kule põllumajandusmaale, selle asukoha määramisel tagada võimalikult optimaalne tehnoloogiliste ra- dade toimimine.

Mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Soovitav on teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise eta- pis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused.

14 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses on tuulepark mitmest elektri- tuulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning raja- tistest koosnev elektrijaam. Vabariigi Valitsuse 01. oktoobri 2015. a määruse nr 102 kohaselt koosneb tuulepark vähemalt 30 meetri kõrgustest tuulikutest. 15 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldatud väiketuulikute ümarlaual jaanuaris 2012. a. otsustati Eestis väi- ketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m.

16 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alu- sed“

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

50 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Kultuuriväärtuslikel objektidel kaalutleda ka väikese tuuliku mõju vaadeldavusele

17.3.2 Päikeseenergia

Üldised tingimused päikesepargi rajamiseks:

 päikesepargi rajamisel või päikesepaneelide paigutamisel arvestatakse, et kõik päikeseelektri- jaamad peavad riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele;

 päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei või vähenda liiklusohutust;  miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia toot-

mise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga, vt ptk 12.3 esitatud põhimõtted;  päikesepargi rajamisel põllumaale tuleb säilitada põllumassiivi terviklikkus ja mullaviljakus

(mulda mitte koorida), rohttaimi mitte mürgitada, vaid niita;  päikesepargi rajamisel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtus-

like põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid;  päikesepargi installeeritud võimsusega kuni 50 kW päikesepaneelide paigutamine tiheasustu-

sega alal on lubatud, kui maapinnale paigaldatavad päikesepaneelid paigutatakse sisehoovi mitte tänavapoolsele alale. Tänavapoolsel küljel võib paigaldada päikesepaneelid katusele/fas- saadile tagades nende sobivuse hoone arhitektuuriga;

 päikesepargi installeeritud võimsusega kuni 50 kW päikesepaneelide paigutamine on lubatud ka väärtusliku maastiku avamaastikule väljaspool õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei ole avalikelt teedelt vaadeldes nähtav, sh vajadusel rakendades leevendavaid meetmeid (hal- jastusega varjamine vms);

 päikesepargi rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehi- tada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

 päikesepargi rajamine, sh katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, maalises asustuses ei ole üldplaneeringu põhilahenduse muutmine – väljaspool tiheasustusala võib päikesepargi ehi- tada ja vajadusel selle aluse maa muuta tootmismaaks kui on täidetud muud üldplaneeringuga seatud tingimused.

Täiendavad tingimused päikesepargi püstitamiseks, mille installeeritud võimsus on üle 50 kW, rajami- seks:

 tiheasustusega alal võib maapinnale ehitatavat päikeseparki ehitada ainult tootmise maa- alale. Väljaspool tootmise maa-ala võib päikeseparki ehitada hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse kui päikesepark ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga;

 põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt (on lubatud ajutine muutmine) ei muudeta ning peale päikesepargi eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

 maatulundusmaa metsamaa kõlvikule, väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale ei ole päikesepargi ehitamine lubatud; metsamaa raadamine päikesepargi rajamiseks ei ole luba- tud;

 päikeseparkide püstitamisel eelistada väheväärtuslike alade ja inimkasutusest väljalangenud alade kasutamist. Otstarbekas on nende kavandamine nt väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel, elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvatel lageda- tel ja vähemetsastel aladel jms;

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 51 / 66

17.4 Soojusvõrk, kaugküttepiirkonnad

Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigal- diste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põh- jendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Üldplaneering määrab kuus kaugküttepiirkonda:

 Järva-Jaani kaugküttepiirkonnad (kaks ala);  Aravete kaugküttepiirkond;  Imavere kaugküttepiirkond;  Koigi kaugküttepiirkond;  Koeru aleviku kaugküttepiirkond.

Loobutud on kaugküttepiirkonnast Peetri alevikus ja Päinurme külas, kuna vähenenud tarbimise juures ei ole see majanduslikult põhjendatud. Olemasoleva kaugküttepiirkonna piiride täpsustamist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

Kaugküttepiirkonnas on sisekliima tagamisega hoonete projekteerimisel esimeseks eelistuseks kaug- küte, mida saab lugeda tihedamalt asustatud aladel puhtaimaks ja efektiivsemaks kütteliigiks. Kohalik omavalitsus võib kaugkütte aladel kaalutlusotsusena keelduda sisekliima tagamisega hoone ehitusloa väljastamisest, kui muu kavandatud kütteliik halvendab piirkonna õhukvaliteeti ja kaugkütte mitteka- vandamiseks puudub objektiivne (sh majanduslik) põhjus. Objektiivseks põhjuseks võib olla näiteks see, et hoone energiatarve on niivõrd väike (passiivmaja nõuetele vastav eramu vms), et kaugküttega ühendamine ei ole mõistlik.

17.5 Ühisveevärk ja kanalisatsioon, reovee kohtkäitlus

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille eesmärk on majapidamiste veega varustamine või reovee ärajuhtimine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisvee- värki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustuspiirkondade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eu- roopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varusta- mise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise. Üldplaneeringu ahendus tugineb Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavale, mis on koostatud aastateks 2021-2032.

Üldplaneeringuga ei määrata reoveekogumisalade piire ja uusi reoveekogumisalasid – reoveekogu- misalade ja nende piiride määramine toimub ÜVK arendamise kavaga. Reoveekogumisalade piirid ja reoveepuhastite kujad on kantud tugiinfona üldplaneeringu joonistele.

Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 on Järva vallas määratud järgmine reoveekogu- misala:

 Järva-Jaani alev.

Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 131 on Järva vallas määratud järgmised reoveekogumisa- lad:

 Ahula küla;  Albu küla;  Ambla alevik;  Aravete alevik;  Ervita küla;

 Imavere küla;  Kaalepi küla;  Karinu küla;  Koeru alevik;  Koigi küla;

 Käravete alevik;  Käsukonna küla;  Peetri alevik;  Päinurme küla;  Vao alevik.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

52 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Täpsed tegevused ja prioriteedid määratakse ja vaadatakse üle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavas. Üldplaneeringus on määratletud ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide üldised arendussuunad on kirjeldatud Tabel 7.

Tabel 7. Ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukord ja üldised arendussuunad.

ÜVK aren- duspiirkond

Kavandatud veemajandusealased tegevused

Ahula küla  vajalik on ühisveevärgi laiendamine;  vajalik on ühiskanalisatsiooni laiendamine reoveekogumisala sees.

Albu küla  laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Veskioja, Vainu ja Nur- menuku kinnistud;

 vähendatakse reoveekogumisala piire, jättes reoveekogumisalast välja Kaa- lepi-Lehtmetsa teest põhja poole jäävad Viinaköögi, Väike-Albu, Sepa, Müüri, Höövli, Majaehituse ja Silla kinnistud;

 küla lõunaosas jäetakse edaspidi reoveekogumisalast välja Uuetoa ja Nõmme kinnistud;

 veetöötlusseadmed vajavad väljavahetamist;  reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Ambla alevik  Koore, Mikupera ja Lemmingu kinnistud jätta edaspidi reoveekogumisalast välja ühtlustamaks reoveekogumisala piiri tiheasustusala piiriga;

 Aasa tänava lõpus Aasa tn 15 kinnistu jäetakse reoveekogumisalast välja ja reoveekogumisala lõpeb kinnistu piiril;

 vajalik on veevõrgu laiendamine;  vajalik on kanalisatsioonivõrgu laiendamine reoveekogumisalal.

Aravete ale- vik

 vähendatakse reoveekogumisala piire, jättes välja Maarjamõisa tee 4 kin- nistu;

 vajalik on ühisveevõrgu laiendamine;  reoveekogumisala piires on vajalik kanalisatsioonivõrgu laiendamine;  tööstuspiirkonna tuletõrje veemahuti vajab rekonstrueerimist.

Ervita küla  laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Farmi tee 4, Rõhu tee 2, Rõhu tee 2a, Rõhu tee 4, Rõhu tee 8, Rõhu tee 1 ja Nelgi kinnistud;

 vajalik on kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine.

Imavere küla  Imavere külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Kadastiku tee 1, Kadastiku tee 3, Kadastiku tee 6, Kadastiku tee 8, Tõrrepõhja tee, Mahe ja Tahe kinnistud;

 reovee peapumpla vajab rekonstrueerimist;  vajalik on Kadastiku tee 2 (Imavere kõrts) on vajalik isevoolse trassiga pea-

pumplasse (hetkel on ühendus survetrassiga).

Jõgisoo küla  veevõrk ja puurkaevpumpla on täielikult amortiseerunud ning vajavad re- konstrueerimist;

 olemasoleva puurkaevpumpla rekonstrueerimise asemel kaaluda alternatii- vina Jõgisoo küla ühendamist Ambla aleviku veevõrguga;

 ühiskanalisatsioonisüsteem (sh torustikud, reoveepumpla ja reoveepuhasti) on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist;

 reoveepuhasti rekonstrueerimisel kaaluda alternatiivina reovee juhtimist Ambla aleviku kanalisatsioonivõrku.

Järva-Jaani alev

 Pika tänava kortermajade juures on veetoru amortiseerunud ning vajab re- konstrueerimist. Mäe puurkaevu manteltoru vajab rekonstrueerimist;

 mõned reoveepumplad vajavad rekonstrueerimist;

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 53 / 66

ÜVK aren- duspiirkond

Kavandatud veemajandusealased tegevused

 Järva-Jaani alevis laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Tam- salu tee 9, Tamsalu tee 4, Tamsalu tee 6, Kaldapargi kinnistu, Uus tn 54, Uus tn 56, Uus tn 58, Uus tn 60 ja Junsi kinnistud.

Kaalepi küla  vajalik on veevõrgu laiendamine;  vajalik on kanalisatsioonivõrgu laiendamine.

Karinu küla  reoveepuhasti vajab pikaajalises perspektiivis rekonstrueerimist.

Koeru alevik  vana veevõrk vajab rekonstrueerimist;  vajalik on ühisveevärgi laiendamine piirkondadesse, kus see käesoleval ajal

puudub;  vanad kanalisatsioonitrassid vajavad rekonstrueerimist;  vajalik on ühiskanalisatsiooni laiendamine piirkondadesse, kus see käesoleval

ajal puudub.

Koigi küla  vajalik rekonstrueerida reoveepumpla survekanalisatsioon kuni reoveepuhastini;

 Rohelisel tänaval on isevoolne kanalisatsioon amortiseerunud ning vajab re- konstrueerimist.

Käravete alevik

 reoveekogumisalast jäetakse välja Oja tn 15, Oja tn 17, Raka tee 4, Raka tee 4a ja Raka tee 8;

 Pargi tänaval ja Raka teel on vajalik veetoru rekonstrueerimine;  vajalik veevõrgu laiendamine Pargi 15 ja 17 kinnistuteni;  vajalik on kanalisatsioonivõrgu laiendamine reoveekogumisalal.

Käsukonna küla

 vajalik reoveekogumisala vähendamine jättes välja Väetisehoidla kinnistu (tööstushoone) ja Pajustiku hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa);

 reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Peetri alevik  Kooli tee 1, Kooli tee 3 ja Kesktee 9 trassid likvideeritakse;  veevõrk vajab osalist rekonstrueerimist;  vajalik veevõrgu laiendamine;  kanalisatsioonivõrk vajab osalist rekonstrueerimist ja laiendamist.

Päinurme küla

 lahendamist vajavad probleemid puuduvad.

Seidla küla  lahendamist vajavad probleemid puuduvad.

Vao küla  vajalik veevõrgu laiendamine;  vajalik on amortiseerunud kanalisatsioonivõrk rekonstrueerida ja laiendada

ühiskanalisatsioonivõrku.

Tiheasustusaladele planeeritud uute elamu-, äri- ja tootmismaadele ehitamisel on vajalik ühendada hooned ühiskanalisatsiooniga, kui see vähegi majanduslikult teostatav on. Täpsed nõuded reoveekoht- käitlusele sätestatakse valla reovee kohtkäitluse eeskirjas. Üldplaneering seab üldiste tingimustena:

 nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal on vajalik enne heitvee pinnasesse juhtimist (immutamist) reovee bioloogiline puhastamine. Kui bioloogiline puhastus aga ei ole võimalik (nt ruumipuuduse tõttu), tuleb olmereovesi koguda kokku kinnisesse mahutisse ning seda re- gulaarselt tühjendada;

 kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda paigaldatud reovee kogumismahuti või septiku ülevaa- tust ja katsetamist selle nõuetele vastavuse (nt lekkekindluse) tõendamiseks ning tõendusma- terjale regulaarse tühjendamise kohta.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

54 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

17.6 Tuletõrje veevõtukohad

Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsiti planeeringuala kaetust tuletõrje veevõtukohtadega. Võr- gustikuanalüüsi meetoditel arvutati olemasolevatest veevõtukohtadest kaugused mööda teedevõrku. Planeeringuga tuuakse välja asustatud piirkonnad, mis jäid enam kui 3 km kaugusele (mööda teid) tea- daolevatest veevõtukohtadest ning kus on lähiajal vajalik kohaliku omavalitsuse poolt veevõtukoha tegemine:

 Huuksi  küla;  Jõgisoo küla;  Kahla küla;  Koigi küla;

 Kalitsa küla;  Keri küla;  Kuksema küla;  Peedu küla;

 Vaali küla;  Võrevere küla;  Väila küla;  Ülejõe küla.

Tuletõrje veevarustus tuleb tagada kõigi ehitiste lähialal vastavalt kehtivatele nõuetele, veevarustuse tagamine on iga ehitisega kinnisasja omaniku ülesanne. Olemasolevatele veevõtukohtadele ja hüdran- tidele tuleb tagada nõuetekohane juurdepääs, piisava kandevõimega juurdepääsutee, veevõtukaev (looduslike veevõtukohtade osas) ning piisav vooluhulk (hüdrantidel).

Planeeritud veevõtukohtade asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus.

17.7 Sademeveesüsteemid

Sademevee kanalisatsioonivõrk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub sademe-, dre- naaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine. Sademevee süsteemidel on tihedamalt asusta- tud aladel oluline roll, kuna sademeveed võivad põhjustada kontrollimatuid tulvasid ja uputusi, pärs- sida reoveepuhastite tööd ning põhjustada reostust (ülevoolud kanalisatsioonisüsteemist). Vett mitte- läbilaskvate pindade paratamatu suurenemine seoses ehitustegevusega mõjutab ka loomulikku hüd- roloogilist režiimi. Sademevee mõistlikul majandamisel saab seda sama kasutada efektiivselt halja- salade optimaalse niiskusrežiimi tagamiseks. Samuti kompenseeritakse immutamisega ehitustegevu- sest põhjustatud põhjavee tasapinna alanemist kuid tuleb veenduda, et sademevesi ei oleks saastu- nud. Kliimamuutustega seoses eeldatakse olulist arvutusliku äravoolu kasvu ning peamiseks mureko- haks paljudel tiheasustusaladel on tulvavete ärajuhtimise lahenduste puudumine.

Enamikel tiheasustusaladel maa-alused sademeveesüsteemid puuduvad. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud valdavalt kraavitusega ning on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse.

Üldplaneering seab järgnevad põhimõtted sademeveesüsteemide edasisel arendamisel:

 detailplaneeringutes ja hoonete ehitusprojektides tuleb lahendada maa-ala sademeveekäitlus. Soovituslikult jätta kuni 30% maa-alast haljasalaks, millele saab valingvihma puhul juhtida sa- demevett ning mis töötab äravoolu puhverdava alana;

 sademevee ärajuhtimise kavandamisel tuleks maksimaalselt arvestada loomulike äravoolutin- gimustega ning valgalade piiridega;

 põhjalik ülevaade, hinnang seisukorrale ning suunistele tuleb anda ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamise kavas;

 sademevee käitlusel eelistada looduslähedasi meetodeid, mis ühtlasi on efektiivselt kasutata- vad tulvavete ärajuhtimiseks (vett läbilaskvad pinnakatted, tiigid, tehismärgalad, imbsüstee- mid, filtersüsteemid, avatud kraavid);

 arengute kavandamisel kombineerida lokaalsed sademeveelahendused piirkondlike lahendus- tega;

 keskkonnakaitselisest aspektis eelistada ühisvoolsele kanalisatsioonile lahkvoolset ehk sade- mevee eraldi kogumist ja ärajuhtimist;

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 55 / 66

 kui piirkonnas ei ole lahkvoolset kanalisatsiooni, võib kinnistu eritüübilised kanalisatsiooniveed juhtida ühisvoolsesse kanalisatsioonivõrku ainult vee-ettevõtja loal;

 kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad, immuta- takse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib;

 kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, siis tuleb sademe- vesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda;

 kui sademevett ei saa immutada ega juhtida tekkekohast edasi aeglustava (tõkestava) ja viivi- tava immutussüsteemiga, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel enne suub- lasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust;

 võimalusel kasutada uute reovee torustike rajamisel vana torustikku sademevee ärajuhtimi- seks.

Üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

17.8 Maaparandusüsteemid

Olemasolevad maaparandussüsteemide alad on kantud tugiinfona planeeringujoonistele. Lisaks on õi- gusaktides määratud erineva liigiga maaparandussüsteemide eesvoolud. Õigusaktidest tulenevaid pii- ranguid üldplaneeringuga ei täiendata, täpsemalt on tingimused määratud maaparandusseaduses. Maaparandussüsteemide alasid ning nende eesvoole puudutavates otsustes tuleb iga kord lähtuda ajakohasest registriinfost, mis on kättesaadav Maa-ameti kaarditeenuse või Põllumajandus- ja Toidua- meti kaudu.

Maaparandussüsteeme tuleb hoida töökorras ning maaparandatud aladel vältida võimalusel maaka- sutusotstarbe muutust. Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või - kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ja selle eesvoolus ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega on va- jadus muuta ka naabermaaüksustel olevat maaparandussüsteemi, siis tuleb vastav tegevus kooskõlas- tada naabermaaüksuste valdajatega ja Põllumajandus- ja Toiduametiga. Üldplaneeringuga ei ole pla- neeritud täiendavaid maaparandussüsteeme.

18 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine Olulise ruumilise mõjuga ehitisi Järva valla territooriumile üldplaneeringuga ei kavandata. Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi ko- haliku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut algatada, või riigi eriplaneeringuga. Üldplaneering ei keela ega määra võimalike eriplaneeringute algatamist.

19 Müra normtasemete kategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele on mürakategooriad määratud Tabel 1. Täpsed müra norm- tasemed (piir- ja sihtväärtused) I-IV kategooriatele määratakse vastavas õigusaktis.

Müra normtasemete määratlemisel tuleb lähtuda üldplaneeringuga kavandatud ja reaalselt eksistee- rivast maakasutusest tagades igal ajahetkel vastavuse normtasemetele.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

56 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

20 Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplanee- ringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist

Järva-Jaani alevi ning Ambla, Aravete, Koeru, Käravete ja Peetri aleviku piirides tuleb ühiskondliku ja avalikkusele avatud hoone või rajatise puhul kaaluda (kaasates vajadusel eriteadmistega spetsialiste (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog, metsaekspert jt)) detailplaneeringu ja/või ka projek- teerimistingimuste väljastamisel arhitektuurivõistluse korraldamist.

21 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude ja alade määramine Järva-Jaani alevi ning Ambla, Aravete, Koeru, Käravete ja Peetri aleviku piirides tuleneb detailplanee- ringu koostamise kohustus planeerimisseadusest. Täiendavaid detailplaneeringu koostamise kohustu- sega alasid ei määrata. Täiendava avaliku huvi ilmnemisel on vallavalitsusel igakordne õigus väljastada projekteerimistingimusi avatud menetlusena, kuhu on kaasatud kõik huvitatud osapooled ning kus saab vajadusel tellida sõltumatu eksperthinnangu.

Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kogu valla territooriumil:

 hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui neljaks katastriüksuseks elamuehituse eesmärgil;  keskkonnahäiringutega uute ehitiste kavandamisel;  ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel või laiendamisel. Detailplaneeringu

koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maale kavandatav ohuala ulatub;  uue üle 500 m2 suletud netopinnaga äri või ühiskondliku otstarbega hoone kavandamisel;  uue üle 30 majutuskohaga turismitalu või puhkemaja kavandamisel;  ühe enam kui 30 m kõrguse elektrituulikuga elektrijaama või mitme kuni 30 m kõrguse elekt-

rituulikuga elektrijaama tegemise soovi korral.

22 Avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundval- duse seadmise vajaduse märkimine

Üldplaneering määrab tulevikuvisioonina objektide üldised asukohad, olgu selleks kohalik tee, kergliik- lustee, tehnilise taristu objekt, juurdepääs kallasrajale jms. Üldise asukoha määramisel ei ole tegu pla- neeritud objekti täpse asukoha ega selle ruumilise lahendusega. Samuti ei ole üldplaneeringu koosta- mine menetlustoiming, mida saaks lugeda nende objektide otseseks kavandamiseks. Kuna kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus määratleb kinnisasja omandamise lubatavuste loendi, mille alu- sel saab avalikust huvist lähtuvalt eraomandis olevat kinnisasja omandada, sundvõõrandada või seada kinnisasjale sundvaldus ning valla vajaduste rahuldamiseks on loend piisav, ei peeta üldplaneeringu koostamisel asjakohaseks kinnisasja avalikes huvides omandamise või sundvalduse seadmise täpsete vajaduste märkimist.

Üldplaneeringus kujundatud tulevikuvisioon on parim teadmine ja nägemus, kuid selle üldistusastmest (ennekõike kogu valla ruumiliste suundumuste kavandamine) tulenevalt ei ole see piisavaks aluseks märkida üldplaneeringus ühtegi konkreetset kinnisasja või selle osa, mille suhtes kindlasti ja lähiajal realiseerub võimalik omandamine või sundvalduse seadmine.

Üldplaneeringu elluviimisel eelistatakse avalikes huvides vajalike maa-alade omanikega kokkuleppe sõlmimist kas lepingute, piiratud asjaõiguse seadmise või omandamise näol ning vaid vajadusel raken- datakse sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetlust.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 57 / 66

Avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine lahendatakse üldpla- neeringu elluviimise perioodil, lähtuvalt objekti täpsustatud lahendusest ning konkreetse objekti raja- mise eelsest situatsioonist. Täpsustatud lahedusena võib käsitleda projekteerimistingimusi, ehituspro- jekti või selle eskiisi, detailplaneeringut, eriplaneeringut või muud ruumilist kontseptsiooni, mis on ko- haliku omavalitsuse või muu pädeva asutuse jaoks piisav objekti täpse ruumilise olemuse edasi andmi- seks.

Juhul, kui üldplaneeringus üldiselt planeeritud objekti elluviimisele asumisel selgub ülekaalukast avali- kest huvist lähtuv vajadus piirata eraomandi õigusi või asuda täpselt selgunud ulatuses eraomandi võõ- randamisele (sh omaniku tahte vastaselt) viiakse läbi vastav haldusmenetlus kinnisasja avalikes huvi- des omandamise seaduse kohaselt.

23 Asustusüksuste piiride muutmised Planeeringuga tehakse ettepanek asustusüksuste lahkmejoonte muutmiseks maa tegelikku kasutust, kahanevat rahvaarvu ning kahaneva planeerimise ja maakorralduslikke põhimõtteid arvestades. Piiride muutmise ettepanek on esitatud allolevatel joonistel.

Joonis 9. Ambla aleviku ja sellega piirnevate külade vaheline piiri muutmine.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

58 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Joonis 10. Järva-Jaani alevi ja sellega piirnevate külade vaheline piiri muutmine.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 59 / 66

Joonis 11. Aravete aleviku ja sellega piirnevate külade vaheline piiri muutmine.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

60 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

Joonis 12. Koeru aleviku ja sellega piirnevate külade vaheline piiri muutmine.

Joonis 13. Käravete aleviku ja sellega piirnevate külade vaheline piiri muutmine.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 61 / 66

Joonis 14. Peetri aleviku ja sellega piirnevate külade vaheline piiri muutmine.

24 Üldplaneeringu elluviimine Üldplaneeringu maakasutus- ja ehituspõhimõtete hea rakendamise eelduseks on eriteadmistega isi- kute (arhitekt, planeerija, maastikuarhitekt, ökoloog jt) kaasamine kaalutlusotsuste tegemisel detailp- laneeringu ja projekteerimise staadiumis.

Planeeringu elluviimine toimub avalikus ruumis avalikest vahenditest (eelkõige Järva valla eelarvest), millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fondidest ning eraarendajatelt. Elamufondi-, ning tootmis- ja ärihoonete arendamine toimub üldjuhul eraarendaja soovil ja rahastamisel. Planeeringulahenduse elluviimine sõltub palju majanduse ja ettevõtlussektori käekäigust. Mida parem on majanduskeskkond, seda suuremad on ka avalikud vahendid, mida avaliku ruumi ja teenuste parendamiseks kasutada. Samuti tehakse järjest rohkem kogukonna ja mittetulun- dusühingute kaasabil. Oluline on ka läbi üldplaneeringu võimestada kohalikke aktiivseid inimesi te- gema väiksemaid kogukonnaprojekte, kasutades toetuseks kaasava eelarve mudeleid või eraannetusi. Oluline oleks iga-aastaselt paralleelselt Järva valla eelarve koostamisega hinnata millises etapis on üldplaneeringu elluviimine ning millised planeeringust tulenevad tegevused mahuvad eelarvesse.

Lähtudes majanduslikest võimalustest on planeeringu rakendamiseks vajalikud järgmised tegevused:

 kohalike teede määramine ning nendega seotud maasuhete järkjärguline lahendamine;  puhkealade ja liikumisradade võrgustiku välja arendamine;  hoonetevahelise avaliku ruumi kaasajastamine;  tulekustutusvee võtmiseks määratud veevõtukohtade korrastamine ja uute väljaehitamine;  piisava järelevalve tagamine üldplaneeringus sätestatud tingimuste täitmise üle, sh arvestuse

pidamine, et rohevõrgustik ei väheneks pindalaliselt alla 80% üldplaneeringuga esitatust. Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtinud tingimuste kohaselt võib viia lõpuni:

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

62 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 maa menetlustoimingud, kui maakorraldustegevus on alanud enne üldplaneeringu kehtesta- mist;

 detailplaneeringu koostamise, kui detailplaneering on algatatud enne üldplaneeringu kehtes- tamist;

 ehitise projekteerimise, kui projekteerimistingimused on väljastatud enne üldplaneeringu keh- testamist;

 ehitise ehitamise, kui ehitusteatis on esitatud või ehitusluba on väljastatud enne üldplanee- ringu kehtestamist;

 keskkonnalubade taotluste menetluse vastavalt taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimus- tele, kui taotlus on esitatud enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist.

Pärast üldplaneeringu kehtestamist algatatavad maakorraldus-, planeerimis-, projekteerimis- ja ehi- tustoimingud peavad vastama üldplaneeringus esitatud põhimõtetele. Üldplaneering kehtib tervikuna, st, et täidetud peavad olema kõik esitatud tingimused samaaegselt, mitte üksikud tingimused.

Väljaspoole kinnistut ulatuvate mõjutuste (kuja, sanitaarkaitseala, müra jne) korral tuleb tagada, et muudele kinnistutele ulatuv mõju tagaks nii olemasoleva kui üldplaneeringu kohase maakasutuse või- malikkuse.

25 Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine Maakonnaplaneeringu täpsustamisel üldplaneeringuga viiakse maakonnaplaneeringu üldpõhimõtted kohaliku omavalitsuse vajadusi arvestades kohalikule tasandile. Täpsustamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse ruumilisi vajadusi ja planeeringu eesmärki. Maakonnaplaneeringu täpsustamisena käsit- letakse planeeringute liigilisest hierarhiast ja erinevast täpsusastmest tulenevat vajadust täpsustada ja täiendada andmeid. Täpsustamise käigus ei muutu maakonnaplaneeringu põhilahendus ning seetõttu ei kanta üldplaneeringus tehtud täpsustusi maakonnaplaneeringusse sisse. Allpool on esitatud üldpla- neeringus tehtud täpsustuste üldised põhimõtted ja viited.

25.1 Rohelise võrgustiku piiride täpsustamine

Üldplaneeringus jaotati rohevõrgustiku alad tugialadeks ja koridorideks. Lisaks jaotati tugialad tähtsuse alusel klassidesse (riiklik, maakondlik, kohalik), mis kajastub digitaalse andmekihi tärkinfos. Rohevõr- gustiku piiride täpsustamisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisu, loomaõn- netuste, märgalade ja püsirohumaade paiknemisega. Lisaks võeti täpsustamisel arvesse juba toimunud ja perspektiivseid ruumilisi arenguid. Rohevõrgustiku struktuuri lisati kohaliku tähtsusega koridore, millel määratud tingimuste täitmisel paraneb rohevõrgustiku oluliselt sidusus.

25.2 Väärtuslike maastike piiride täpsustamine

Üldplaneeringuga määratakse täiendavalt järgnevad kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud:

 Tamsi- Huuksi- Sõrandu- Silmsi väärtuslik maastik. Maastiku väärtuseks on ulatuslikud põllu- massiivid, mis on vanad muinas- või põlispõllud. Ala väärib maastikuna esile tõstmist säilita- mist. Tamsis on põllul arheoloogiamälestisena kivikalme. Koigi- Päinurme tee ääres on ligi ki- lomeetri pikkune pihlaka allee;

 Jalgsema küla väärtuslik maastik. Maastiku väärtuseks on suhteliselt hästi säilinud asustusstruktuur. Säilinud on ajalooline teedevõrk, hoonete asukohad ja ka maaüksuste struk- tuur;

 endine Türi-Tamsalu raudtee. Looduses on suuremas osas säilinud raudteetamm/-koridor. Töötab nii matkarajana, kui osana maastiku mälust.

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 63 / 66

Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtuslike maastike piire:

 Ambla aleviku maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku piiri vähendatakse ala põhjaosas, valdavalt looduslikel aladel. Looduslike alade välja jätmine ei mõjuta väärtusliku maastiku mõju, sest Ambla aleviku osas on peamised väärtused kultuurilised ja ajaloolised, esteetilised, identideetilised ja rekreatiivsed;

 Käravete aleviku maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku piiri täpsustatakse, jättes väär- tusliku maastiku piirist välja Ambla tee ja Raka tee vahelisele alale jäävad korterelamute alad. Väärtuste ülevaatamisel leiti, et piirkonnas paiknevad korterelamud ei kuulu maakonnapla- neeringus hinnatud väärtuste hulka;

 Koeru-Väinjärve maakondliku tähtsusega maastiku osas soovitakse üldplaneeringuga piiri laiendada ning lisada väärtusliku maastiku hulka ka üldplaneeringuga määratud Väinjärve lõuna-kaldal Ervita külas olev väärtuslik metsamaastik, mis omab rekreatiivset väärtust;

 Seidla mõisa väärtuslike maastike piire laiendati Kaalepi külakeskusega idast külgnevatele põl- dudele eesmärgiga kaitsta teedelt avanevaid vaateid Seidla mõisa tuuleveskile.

25.3 Väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine

Üldplaneeringu koostamisel täpsustati väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja kaitse- ja kasutustin- gimused (vt ptk 10). Aluseks võeti värskeimad põllumassiivide andmed ja neid täpsustati kohapõhistest vajadustest ning toimunud ruumilistest muudatustest lähtuvalt.

26 Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks Maakonnaplaneeringu muutmiseks loetakse planeeringu põhilahenduse muutust, mille käigus muutub oluliselt ruumilise arengu põhimõte ning muudatus on ka maakonnaplaneeringu joonise mõõtkavas selgelt eristatav. Üldplaneering teeb ettepaneku viia Järva maakonnaplaneeringusse 2030+ joonis 15 kujutatud Järva-Jaani alevi ümbersõidu põhimõtteline kulgemine (vt ptk 15.7.2).

Joonis 15. Planeeritud Järva-Jaani põhimõtteline ümbersõidusuund (sinine nool) kujutatuna Järva maakonnapla- neeringu 2030+ joonise "Tehniline taristu" väljavõttel.

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

64 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

27 Üldplaneeringus kasutatud mõistete seletused ABIHOONE – põhihoonet teenindav hoone (garaaž, saun, kuur, katlamaja, töökoda, ladu vms).

EHITUSJOON – hoone põhimahu paiknemise kohustuslik joon (reeglina peab ehitusjoonel paiknema vähemalt 2/3 hoone esifassaadist).

HALJASTUSE PROTSENT – katastriüksuse haljastatud ala suhe katastriüksuse pindalasse. Katastriük- suse haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.

HÄIRING – häiring on tegevusest põhjustatud müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna, autoliikluse jms oluline kasv võrreldes varasema/tavapärase situatsiooniga.

KAKSIKELAMU – kaks ühele katastriüksusele või kahe kõrvuti asetseva katastriüksuse piirile küljeti kokku ehitatud üksikelamut, kus mõlemal on omaette otsene juurdepääs õue.

KOHALIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmava- jalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Nendel keskustel on olu- line roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal, suutes osutada koha- likke põhiteenuseid.

KORRUSELISUS – maapealsete korruste arv (sh tehniline korrus ja katusekorrus).

KORTERELAMU – mitmest korterist koosnev elamu.

LINNALISE ASUSTUSEGA ALA – maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äri- piirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mit- mesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

LINNA SIIRDEVÖÖND – maakonnaplaneeringuga määratud keskuse toimepiirkonna ala, kus maakond- liku või piirkondliku keskusega on teenuste ja töökohtade tõttu seotud 16-30% elanikest. Siirdevööndis on kohalikud keskused koos tagamaaga funktsionaalselt seotud keskuseks oleva linnaga, mis on siir- devööndile valdavaks töökohtade pakkujaks. Mõlemasuunaline ühistranspordiühendus ja/või suhteli- selt lühike ajavahemik (15-20 min) kodu- töö/teenus vahemaa läbimiseks võimaldab teenuste ja töö- kohtade jaotust või spetsialiseerumist siirdevööndi linna ja kohalike keskuste vahel.

LÄHIKESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes väiksemat teenuste hulka, kuid mille roll on oluline kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskuste jätkusuutliku toimimise eelduseks on kohaliku keskuse lähedus või head otseühendused mõistliku aja- kuluga maakondlikku või piirkondlikke keskustesse.

MAAKONDLIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, kuhu on koondunud suurem hulk maakonna töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja mitmekülgseid erasektori paku- tavaid teenuseid. See on keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusala- selt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim ühistranspordi sõlmpunkt.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK ALA – miljööväärtuslik ala on planeeringuga määratletud ala, mille terviklik koos- lus kuulub säilitamisele oma ajastut iseloomustava harmoonilise üldpildi tõttu. Miljöö eripära võib seis- neda iseloomulikus tänavavõrgus ja maaüksuste struktuuris, hoonestusviisis ja arhitektuuris, maasti- kuelementides ja haljastuses ning muudes miljöö seisukohalt olulistes detailides ja linnaruumi elemen- tides (vaated, piirded, värvilahendus, kujunduslikud elemendid jms).

Järva valla üldplaneering, eelnõu 1945ÜP3

Järva vald, AB Artes Terræ 65 / 66

PIIRKONDLIK KESKUS – maakonnaplaneeringuga määratud keskus, mis teenindab väiksemat hulka rahvastikust ning pakub vähem teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust eristab temast madalama tasandi keskustes pakutavate teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii era- kui avaliku sektori teenuste osas.

PÄIKESEPARK – päikeseelektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks. Üle 50 kW võimsusega päikeseparke käsitletakse käesolevas üldplaneeringus kui tööstusliku otstarbega.

RIDAELAMU – kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest).

ROHEKORIDOR – tugialasid ühendavad rohevõrgustiku elemendid, mille eesmärk on tagada võrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killus- tumise mõju elustikule.

TERVIKLIKULT KÄSITLETAV ALA – ruumiliselt terviklikuks piirkonnaks loetakse antud üldplaneeringu mõistes põhijoonisel kujutatud kindlat maakasutuslikku tähendust omava tähistatud värviga katkema- tult kaetud ala. Erandina võib omavalitsuse kaalutlusotsusena käsitletav osa võib olla osakaal katast- riüksusest või ka iseseisev katastriüksus üldplaneeringus kujutatud ruumiliselt tervikliku piirkonna sees.

TUGIALA – enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääri- selupaigad, Natura elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

TÕMBEKESKUS – linlik piirkond, kus inimesed käivad teenuste ja kaupade järel.

TÄISEHITUSE PROTSENT – kõigi hoonestatud katastriüksustel paiknevate hoonete (sh alla 20m² pin- naga hoonete) ehitisealuste pindade summa suhe katastriüksuse pindalasse.

VÄÄRTUSLIK MAASTIK – maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

ÜKSIKELAMU – ühel katastriüksusel paiknev elamu, mis on korteriteks jaotamata.

28 Üldplaneeringu joonised Üldplaneeringu eelnõu põhijoonised (vt Joonis 16):

 Valla loodeosa põhijoonis 1:20000 (nr 1/15);  Valla kirdeosa põhijoonis 1:20000 (nr 2/15);  Valla keskosa põhijoonis 1:20000 (nr 3/15);  Valla lõunaosa põhijoonis 1:20000 (nr 4/15).

Tiheasustusalade põhijoonise väljavõtted:

 Järva-Jaani alevi põhijoonis 1:7000 (nr 5/15);  Ambla aleviku põhijoonis 1:7000 (nr 6/15);  Aravete aleviku põhijoonis 1:7000 (nr 7/15);  Koeru aleviku põhijoonis 1:7000 (nr 8/15);  Käravete aleviku põhijoonis 1:7000 (nr 9/15);  Peetri aleviku põhijoonis 1:7000 (nr 10/15);  Ahula küla põhijoonis 1:7000 (11/15);  Albu küla põhijoonis 1:7000 (nr 12/15);

1945ÜP3 Järva valla üldplaneering, eelnõu

66 / 66 Järva vald, AB Artes Terræ

 Imavere küla põhijoonis 1:7000 (nr 13/15);  Koigi küla põhijoonis 1:7000 (nr 14/15);  Päinurme küla põhijoonis 1:7000 (nr 15/15).

Joonis 16. Üldplaneeringu jooniste jaotus.

29 Üldplaneeringu lisad Üldplaneeringu juurde kuuluvad lisad:

 Lisa 1. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;  Lisa 2. Üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise välja

töötamise kavatsusele saabunud arvamused ja valla seisukohad nende osas;  Lisa 3. Üldplaneeringu eskiisversiooni avaliku väljapaneku jooksul laekunud arvamused ning

valla seisukohad nende osas;  Lisa 4. Üldplaneeringu eelnõu kooskõlastamisel laekunud kooskõlastused ja arvamused ning

valla seisukohad nende osas.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Järva Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 56

73301, Järva maakond, Järva vald,

Järva-Jaani alev

Teie 18.05.2022 nr 7-1/2022/56-1

Meie 21.06.2022 nr 7.2-1/22/1309-4

Järva valla üldplaneeringu ja KSH aruande

eelnõu kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Järva valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu (edaspidi üldplaneering).

Transpordiameti eellane Maanteeamet esitas ettepanekud Järva valla üldplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH kavatsuse täiendamiseks 08.08.2019 kirjaga nr 15-2/18/49448-6.

17.01.2022 kirjaga nr 7.1-2/21/29918-2 jätsime planeerigu kooskõlastamata. 07.02.2022 ja

09.02.2022 toimus Järva Vallavalitsuse, Transpordiameti, Rahandusministeeriumi ja Järva valla

üldplaneeringu koostajaga Teamsi koosolek, kus arutati Transpordiameti esitatud ettepanekuid.

22.02.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/1309-2 esitasime korrigeeritud seisukohad.

14.06.2022 taotlesime e-kirjaga vallalt kooskõlastamise tähtaja pikendamist. 16.06.2022 toimus

valla, planeeringu koostaja ja Transpordiameti esindajate osavõtul Teamsis nõupidamine, mille

tulemusel üldplaneeringu eelnõud korrigeeriti. Korrigeeritud planeering esitati 17.06.2022.

Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse kooskõlastame Järva

valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.

Peale planeeringu kehtestamist palume esitada Transpordiametile riigitee kaitsevööndite ulatuse

kiht digitaalsel (.dwg vms) kujul, mille edastame Maa-ametile kitsenduste kaardi otstarbeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1945ÜP3_Jarva_Seletuskiri.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]