Järva valla üldplaneeringust

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

Transpordiameti seisukoht 17.01.2022/Korrigeeritud seisukoht 21.02.2022 Valla seisukoht

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi

PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgnevatel põhjustel.

1. Palume kanda üldplaneeringu joonisele teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2

(E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“

kavandatud trassikoridor ning tee ja teekaitsevööndid v.a Imavere (Paia) ristmiku

idapoolse õgvenduse alternatiivne trassikoridor. Põhimaantee nr 2 Käsukonna-

Kiigevere lõigul teemaplaneeringus kavandatud Imavere (Paia) ristmiku idapoolse

õgvenduse alternatiivse trassikoridori säilitamine ei ole üldplaneeringus vajalik. Mäo-

Imavere lõigu ja Adavere möödasõidu eelprojektide koostamise eelselt on

Transpordiameti eellane Maanteeamet teinud valiku läänepoolse õgvenduse

realiseerimiseks. Maanteeameti investeeringute komitee taristu arendusmeetmete

töögrupi 11.12.2019 otsusega nr 1-6/19/265 on valitud riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa km 109-112 Paia ristmiku õgvenduse läänepoolne trass (väike

õgvendus). Trassi valik on tehtud seoses teemaplaneeringu alusel kavandatud

Adavere ja Põltsamaa õgvenduse eelprojektide ettevalmistamisega (algus peale Paia

ristmiku, ca km 108). Põhjendused läänepoolse ehk Imavere küla poolse trassi

alternatiivi eelistamiseks on järgmised:

1.1. hõivab enda alla väiksemas mahus uusi maid ja on seetõttu

keskkonnasäästlikum;

1.2. annab parema võimaluse etapiviisiliseks 2+2 maanteede arendamiseks;

1.3. Imavere ristmiku piirkonnas on rajatud liiklejaid teenindav taristu. Järgnevalt

toodud lingil asuvad projekteerimistingimuste korraldused annavad samuti aluse

läänepoolse õgvenduse realiseerimiseks: Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2

(E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒ Imavere lõigu I klassi

maantee eelprojekti koostamiseks | Maanteeamet (mnt.ee) ja Transpordiameti,

Põltsamaa Vallavalitsuse ja Järva Vallavalitsuse korraldused -

projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263)

km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehitusprojekti koostamiseks |

Maanteeamet (mnt.ee).

Mitte kooskõlastamise kirjas ei ole välja toodud

vastuolu seadusega, mille alusel üldplaneeringut ei

kooskõlastata.

1. Teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ kehtib riigi

eriplaneeringuna. Üldplaneeringuga ei saa muuta riigi

eriplaneeringut. Seega ei ole võimalik üldplaneeringus

ära jätta osa riigi eriplaneeringus määratut, antud juhul

viidatud suurt õgvendust. Üldplaneeringu joonistele on

kantud trassikoridor. Tee ja teekaitsevööndite

kandmist ei pea me vajalikuks, kuna kogu

trassikoridoris ehitise kavandamisel tuleb kaasata

Transpordiamet. Nimetatud vööndid saab sisse kanda,

kui seda jätkuvalt vajalikuks peetakse.

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

Kindlasti ei ole Transpordiameti eesmärk üldplaneeringuga riigi eriplaneeringut

muuta, see ei ole tulenevalt EhSRS § 13 lg-st 2 ka võimalik. PlanS § 27 lg 10 järgi on

riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise alus. EhSRS § 13 lg 4 järgi võib mitut

kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut

täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks

ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele (sh liikluskorralduse

põhimõtted) võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja

selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Transpordiamet on andnud

välja teemaplaneeringut täpsustavad PT-d.

Kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringusse (nt Imavere joonis, lõunaosa joonis,

jne) oli kantud tee- ja teekaitsevööndi ala, mitte planeeritud trassikoridor.

Planeeringusse kanda lisaks trassikoridor, sh alternatiivne trassikoridor (nt Imavere

õgvendus) ning korrigeerida joonistel olevaid legende, leppemärkide selgitusi.

Nõustume, et kuna teemaplaneering kehtib kuni selle elluviimiseni, ei saa

alternatiivseid trassikoridore ära jätta, kuid – nii nagu teemaplaneeringus – peaksid

põhikoridor ja alternatiiv olema üldplaneeringu joonistel eristatavad.

Lähtudes teemaplaneeringust loetakse peale maantee asukoha kandmist kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringusse tee- ja teekaitsevööndi ala juhtotstarbeks transpordi-

või liiklusmaa. Peale teemaplaneeringuga kavandatud tee täiemahulist väljaehitamist

kehtivad tee ja tee kaitsevööndi alal seadustikust tulenevad piirangud. ÜP eelnõus oli

tee- ja tee kaitsevööndi ala näidatud liikluse maa-ala leppemärgi värvi rastriga, kuid

juhtotstarbed on teised (allpooltoodud joonise väljavõttel äri- ja teenindusettevõtete ja

tootmise maa-ala). Juhtotstarvete käsitlemine enne ja peale teemaplaneeringu

elluviimist vajab ÜP-s selgemat lahendust, vajadusel lisada seletuskirja ptk 4

teemaplaneeringule vastavad tingimused maakasutuseks. Välistada tuleb kahetised

tõlgendused.

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

2. Palume täiendada seletuskirja osa 15.7.1 eelprojektide koostamise infoga, sh

infoga teemaplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisest.

Täpsustada teemaplaneeringu nimetust, lisada viide kehtestamise korraldusele (Järva

maavanema 23.11.2012 korraldusega nr 423 (Järvamaa osas) kehtestatud Järvamaa,

Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 –

183,0“).

Teemaplaneeringu nimetusest – kasutada teemaplaneeringu täisnimetust (Järva

maavanema 23.11.2012 korraldusega nr 423 (Järvamaa osas) kehtestatud Järvamaa,

Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

183,0“) ning lisada seejärel viide, mille alusel kehtib eriplaneeringuna.

Teemaplaneeringu teedevõrk ja muud rajatised kanda üldplaneeringusse uusima

teadaoleva info põhjal, kuid lisada märkus, et tegemist on näitliku asukohaga ning tee

täpne asukoht, tehnilised näitajad ja sellest tulenevad kitsendused täpsustuvad tee

ehitusprojekti koostamise käigus. Oluliselt muutuvad kohad kinnistu omanike vaates

(ulukiläbipääsud ja nendest tulenevad kitsendused, suletavad või lisanduvad

On arusaamatu, miks peaks 2025. ja 2030. a kehtivasse

üldplaneeringusse kandma info eelprojektidest ja

projekteerimistingimustest 2022. a jaanuari seisuga.

Aastal 2027 üldplaneeringut lugedes võivad viidatud

eelprojektid anda hoopis ekslikku infot - neid võib olla

ümber tehtud ja muudele lõikudele võib olla ka

eelprojekte koostatud. Asjakohane on küsida

trassikoridoris Transpordiametilt uusim kehtiv info,

mitte tugineda üldplaneeringu kohaselt dokumendile,

mis 2022. a jaanuari seisuga tundus asjakohane olevat.

Eelnevast lähtuvalt ei pea me õigeks lisada

üldplaneeringusse sellist infot. Arusaamatu on

missuguseks peab täpsustama teemaplaneeringu

nimetuse - maakonnaplaneeringuid täpsustava

teemaplaneeringu, mis täna kehtib riigi

eriplaneerinuna, nimi on "Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ ja nii on ka ptk 15.7.1

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

juurdepääsud, jms) tuleks üldplaneeringusse kindlasti kanda. Põhilise sisendi annab

mõjude hindamine.

esimeses lauses kirjas. Lisasime maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu koos kehtestamise korralduse ajaga

ka ptk 1 arengudokumentide loetellu.

3. Teemaplaneeringus kavandatud teede, sh perspektiivsete kohalike teede ja rajatiste

asukohad, liiklussõlmede lahendused, ulukiläbipääsud jms kanda üldplaneeringu

joonistele Transpordiameti tellimusel koostamisel olevate eelprojektide alusel:

3.1. riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere

lõigu I klassi maantee eelprojekt (OÜ Skepast&Puhkim, töö nr MA1725), eskiisi

joonised lingil https://pilv.mkm.ee/s/gRxP4vQjnzp73wO;

3.2. Riigitee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja

Põltsamaa möödasõidu eelprojekti (OÜ Skepast&Puhkim, töö nr 20200042), eskiisi

joonised lingil https://pilv.mkm.ee/s/p95Ds8N0suwe2Os. Palume arvestada

lahendusega üldplaneeringu täpsusastmes (nt loomade tagasihüppamiskohti, riigitee

hooldusala, bussipeatusi ei ole vaja üldplaneeringu täpsusastmes kuvada). Lingilt

leitav joonis ei hõlma kogu eelpool toodud lõiku, Adavere möödasõidu ja Põltsamaa

möödasõidu projektid esitatakse kahe eraldiseisva tööna.

Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1.Tee ja teekaitsevööndi ala on toodud:

“Planeeringuga kavandatav maantee koos kõigi tee ehitamiseks ja kasutamiseks

vajalike rajatistega (tee mulle, katend, kraavid, müratõkked, valgustus, jalgratta- ja

jalgtee jne) tuleb üldjuhul ehitada planeeringu põhijoonisel tee ja teekaitsevööndi

alana esitatud maa-alale. /…/ Tee täpne asukoht, tehnilised näitajad ja sellest

tulenevad piirangud (kaitsevööndi ulatus, sanitaarkaitsevööndi ulatus, omandatava

maa ulatus) tuleb täpsustada tee-ehitusprojekti koostamise käigus.“

Selgitame, et EhSRS § 13 lg 4 alusel on Transpordiamet välja andnud I klassi

maantee eelprojektide koostamiseks projekteerimistingimused, millega täpsustatakse

teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (sh

teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, liiklussõlmede kuju, kogujateede asukohad,

juurdepääsuteed kinnisasjadele, kergliiklusteed, ulukirajatiste asukohad ja

lahendused, müratõkkerajatised jms). Eelnevalt koostatud maantee eskiisprojekt on

projekteerimistingimuste lisa. Projekteerimistingimuste menetluse käigus kaasati

puudutatud asutused ja isikud ning külakogukonnad külaseltside kaudu. Lisaks viidi

läbi eelprojekti KMH programmi avalik arutelu, mille käigus tutvustati

Me ei pea õigeks teha üldplaneeringuga täpsustusi

eriplaneeringu ehitise elementides, seda veel

eskiisprojekti alusel. Eespool selgitasime, et

üldplaneeringuga ei saa eriplaneeringut muuta, seetõttu

ei ole asjakohane selliste täpsustuste tegemine.

Rohekoridoridega seonduvat käsitleme allpool p 5

juures.

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

eskiisilahendust. Tee ehitusprojekti eskiislahendused on koostatud teemaplaneeringu,

liiklusuuringute, arheoloogilise uuringu ja ulukiseire alusel ning arvestavad

väljaselgitatud kitsendustega, sh KMH programmi koostamisel ja

projekteerimistingimuste menetluse käigus väljaselgitatud asjaoludega. Eskiisil on

esitatud teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, liiklussõlmede lahendused,

kergliiklusteed, ulukirajatiste asukohad jms, mis on maakasutuse planeerimisel ja

avalikult kasutatavatele teedele juurdepääsude kavandamisel oluline info.

Teedevõrgu ja muude rajatiste üldplaneeringusse kandmisel lähtuda punktis 2 toodud

põhimõttest. Palume saata ÜP joonised enne kooskõlastamiseks esitamist

Transpordiametile koostöö korras ülevaatamiseks.

4. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek viia maakonnaplaneeringusse sisse Järva-

Jaani alevi ümbersõit. Arvestades riigitee suhteliselt madala liiklussagedusega, ei ole

tugimaantee õgvenduse kavandamine Transpordiametil eesmärgiks. Me ei ole vastu,

et ümbersõidu trassikoridori üldplaneeringus näidatakse, kuid planeeringus peaks

selgelt väljendama, et see on KOV-i, mitte Transpordiameti huvi.

Kui Transpordiameti vastavasisuline kiri jääb ÜP lisaks, ei ole seletuskirja

täiendamine vajalik.

KSH-st ei selgu, kas on analüüsitud ümbersõidu sotsiaal-majanduslikku mõju.

Liiklussagedus riigitee 39 Tartu-Jõgeva-Aravete Järva-Jaani alevis olevas lõigus on

2020. a liiklusloenduse andmetel 864-1712 a/ööp, millest raskeliikluse osakaal 8%.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et 2+2 sõiduradadega lahendus ei ole, arvestades

perspektiivse liiklussagedusega, antud asukohas proportsionaalne ega mõistlik.

Ideeliselt saame lisada järgneva lause: "Järva-Jaani

ümbersõidu ehitamine ei ole Transpordiameti eesmärk

vaid on kohaliku omavalitsuse eesmärk.". Samas ei

pea me asjakohaseks kirjutada erinevate otsuste

juurde, mis on ühe või teise isiku eesmärk. Praegusel

juhul on Transpordiamet oma kirjaga väljendanud, et

see ümbersõit ei ole ameti eesmärk ja ka see kiri jääb

planeeringu lisadesse, ka täiendavas kirjas võib selle

välja tuua. Seega eelistaksime me mitte panna

seletuskirja "pole ameti eesmärk" täiendit, kuid saame

dokumentaalselt tõestada lisades, et Transpordiamet on

seda väljendanud.

5. Üldplaneeringu seletuskirja osas 9 „Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste

täpsustamine“ on laused „Riigi põhimaanteede rekonstrueerimisel tuleb

maakonnaplaneeringus esitatud asukohtades lähtuda maakonnaplaneeringukohasest

põhimõttest rohekoridori lõikavate teede mõju leevendamisest“ ja „Kitsendusi

rohevõrgustiku toimise tagamiseks ei seata“. Teemaplaneeringu realiseerimiseks

vajalike ulukirajatiste toimise tagamiseks seatakse suurulukiläbipääsude

Täiendame rohevõrgustiku peatükki ja asukohta

kaardil antud punkti ideoloogiast lähtuvalt.

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

suudmealadele piiranguvööndid. Analoogselt oleme toiminud näiteks koostatavate

Kose ja Märjamaa üldplaneeringute puhul. Piiranguvööndite eesmärk on tagada

teemaplaneeringu elluviimisel rohelise võrgustiku sidusus ja ulukiuuringute alusel

kavandatavate ulukirajatiste toimivus sõltumata suudmeala maa omandivormist.

Hetkel oleva teadmise järgi on kavandatud Koigi ja Imavere ökoduktid, nende

asukohad kanda üldplaneeringusse teeprojektide alusel. Rajatiste eeldatavad

asukohad on leitavad ka Maa-ameti kaardirakenduses

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/-sH4JOM3X, uuendatud seisuga 05.01.2021.

Üldplaneeringu seletavasse osasse lisada, et rajatiste asukoht täpsustub eelprojekti

koostamise käigus. Võimalusel näidata joonisel rajatise asukoht ja piiranguvöönd

nihutamise võimalusega.

Kanda üldplaneeringusse rohekoridor, ulukirajatised ja nendega seotud

piiranguvööndid. Täpsustame loomapääsude tingimused ning saadame koostamise

korraldajale esimesel võimalusel, lisame ka ruumilise piirangu seadmise aluse (nt

ulukiseire eksperthinnang). Selgitamaks, kas Nurmsi lennuvälja juures on ökodukti ja

rohekoridori nihutamine vajalik, on vajalik loomaökoloogi hinnang. Uurime, kui

ruttu on selline hinnang võimalik koostada.

Kui rohevõrgustik jääb kahe omavalitsuse piirialale, näidata üldplaneeringus

võrgustik tervikuna (nt Nurmsi lähedal ka Paide linna territooriumile jääv osa).

6. Palume üldplaneeringus käsitleda järgnevaid suurulukiläbipääsudega seotud

piiranguid.

6.1. Ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustada perspektiivsete roherajatiste

suudmealale piiranguvööndid, mis kanda maakasutusplaanile.

6.2. Piiranguvööndiks määrata 500 meetrit arvestades ökodukti keskpunktist.

Lähtuvalt maakasutusest ja rohevõrgustiku paiknemisest võib piiranguvööndit

täpsustada objektipõhiselt. Vajadusel tuleb kaaluda rohevõrgustiku piiride

muutmist/täpsustamist sõltuvalt ulukirajatiste asukohtadest.

6.3. Piiranguvööndites kehtestada piirangud maakasutuseks ning planeerimis- ja

ehitustegevuseks lähtuvalt maa-ala rohelise võrgustikuga kattuvusest, maa

kõlvikulisest jaotusest ja asustuse olemasolust.

Täiendame rohevõrgustiku peatükki ja asukohta

kaardil antud punkti ideoloogiast lähtuvalt.

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

6.4. Piiranguvööndites ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust, sh muuta

maakasutuse sihtotstarvet.

6.5. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ökoduktile.

6.6. Piiranguvööndis tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatiste ja

ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel.

6.7. Ökodukti piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni

hoonestamata katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-

alused trassid) püstitamine lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate

hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad

kompaktse terviku.

6.8. Suurulukiläbipääsude (ökoduktide ja suurulukitunnelite) toimivuse ja

rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ökodukti piiranguvööndis maaomanikel

metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti

suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt

tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab

loomade ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav alustada

ökodukti omanikuga koostööd juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et

koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku

puistulise sidususe ja loomade läbipääsu ökoduktile. Metsateatis ökodukti

piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga. Soovitav on metsateatise

kooskõlastamise asemel määrata üldine piirang, et piiranguvööndis on lageraie

keelatud.

6.9. Maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis mitte kavandada. (Kose

valla ÜP näitel tingimus-Maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis

vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada

ökodukti omanikuga).

Transpordiamet on tegemas koostööd Keskkonnaametiga, et seada

üldplaneeringutesse ühetaolised ja asutustega kooskõlastatud tingimused lageraie ja

kaevandamise piiramiseks.

Täpsustame piirangud, vt ka p. 5.

Lisa 1 Korrigeeritud seisukohad

7. Seletuskirja osasse 4.1.8 lisada vajadusel viide teemaplaneeringus toodud

tingimustele (kuidas käsitletakse trassikoridori jäävaid maid kuni teemaplaneeringu

realiseerimiseni).

Nõus, et dubleerida ei ole vaja. Kuid juhtotstarvete käsitlemine enne ja peale

teemaplaneeringu elluviimist vajab ÜP-s selgemat lahendust (vt ka punkt 1 juures

olevad selgitused).

Teemaplaneeringu kohta on eraldi peatükk ja ptk 4.1.8

ei ole seda vaja dubleerida.

8. Juhime teie tähelepanu järgnevale: tabelis 4 on osa andmeid topelt; lk 14-16 on

tühjad lehed; punktis 19 puudub viidatud link. Lisaks informeerime teid, et Koigi

küla Luha kinnistule (näidatud alloleval joonisel) planeeritud tootmisalale on

koostamisel oleva eelprojekti liikluslahenduse järgi veoautode juurdepääs Tallinna-

Tartu ja Koigi suunast ainult läbi Koigi liiklussõlme. Tootmismaa juhtotstarbega

alale ei ole võimalik peale teemaplaneeringu realiseerimist tagada külgnevalt I klassi

maanteelt otse juurdepääsu.

Oleme valmis tegema planeeringu koostajaga koostööd ning palume esitada

planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. Enne

kooskõlastamiseks esitamist võib planeerija saata joonise meile ülevaatamiseks.

Oleme nõus andma eelprojektide ja piiranguvööndite kohta selgitusi, üks võimalus

seda teha on 26.01.2022 kell 13.00 algaval Mäo-Imavere eelprojekti töökoosolekul.

Parandame vead ja vaatame üle Luha kinnistuga

seonduva.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Mari Maltis

Järva Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 56

73301, Järva maakond, Järva vald,

Järva-Jaani alev

Teie 21.01.2022 nr e-kiri

Meie 22.02.2022 nr 7.2-1/22/1309-2

Siia kirjuta pealkiri

Austatud pr Maltis

Transpordiamet jättis 17.01.2022 kirjaga nr 7.1-2/21/29918-2 kooskõlastamata Järva valla

üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõu. Kirjas tõime välja kooskõlastamata jätmise põhjused. Järva valla poolt 21.01.2022

saadetud e-kirjas olid toodud valla seisukohad meie kirjas toodud ettepanekutele ja täiendustele.

Koostöö käigus toimusid 7. ja 9. jaanuaril mitmepoolsed koosolekud, kus osalesid Järva valla,

planeeringu koostaja Artes Terrae OÜ, Transpordiameti ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Koostöö käigus jõuti seisukohtadele, millega planeeringu edasisel koostamisel arvestada.

Seisukohad on toodud Lisas 1 „Korrigeeritud seisukohad“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]