Pärnumaa Sauga alevik Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneering - seisukohtade küsimine

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Keskkonnaamet 16.04.2025 nr 6-2.1/1084

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

Sauga alevikus Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Sauga alevikus Jänesselja tn 9 kinnistu

KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos eelhinnanguga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang, korralduse eelnõu ja

riskianalüüs

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

TORI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

1

EELNÕU

Sindi … mai 2025 nr

Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tori vallas Sauga alevikus asuva Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneering algatati Tori

Vallavalitsuse 19. veebruari 2025 korraldusega nr 84.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on likvideerida olemasolev tankla ning

asendada see uue kaasaegse tankla-teenindusjaamaga. Määrata ehitiste ehituslikud ja

arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

asukohad, lahendada haljastus.

Planeeringuala paikneb Tori vallas Sauga alevikus ja piirneb järgmiste kinnistutega:

Jänesselja tn 5 (80901:001:0148), sihtotstarve üldkasutatav maa 100%;

Jänesselja tänav L15 (80901:001:1011), sihtotstarve transpordimaa 100%;

Jänesselja tänav L1 (73001:001:1520), sihtotstarve transpordimaa 100%.

Planeeringualal asub ka käesoleval hetkel tankla, mille asemel ehitatakse uus

kaasaegne tankla koos teenindusjaamaga. Lisaks planeeritakse rajada nii maapealsed

kui ka maa-alused mahuteid ning parklat veoautodele (osaliselt olemasoleva tiigi

asemele), samuti uus tuletõrje veevõtukoht.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala äri- ja

teenindusettevõtte maa-alal. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on äri- ja

teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja

pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirjas on

muuhulgas toodud järgmised üldised kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja

teenindusettevõtte maa-alal: Maa-ala juhtotstarve on ärimaa.

• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise

kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus.

Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus

keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga

arenduse puhul eraldi.

• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala

täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise

lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige

teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel.

2

• Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Eelhinnangu

koostaja on Hendrikson DGE, töö nr 24005152.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel

(kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH

algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid

ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

• Planeeritava tankla olmevee varustus ning reovee- ja sademevee ära tuleb

lahendada detailplaneeringuga vastavalt vee-ettevõtte AS Pärnu Vesi

tingimustele.

• Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise

korral tuleb see koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada.

Arvestades eelpool nimetatud tingimusi olulist pikaajalist ebasoodsat mõju

kavandatava tegevusega pinnasele ei kaasne.

• Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja-

ja pinnaveele tuleb tankla teedelt ja platsidelt (sh parkimisalalt) kogutav

sademevesi puhastada liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sadevee

juhtimine kas pinnasesse või ühiskanalisatsiooni.

• Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra

ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja

vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises

seisukorras.

• Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb

ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

• Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha

tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

• Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda

vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri

21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille

vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise

3

või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb

arvestada Tori valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

• Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega

või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja

koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda

tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal

taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale

ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on

keelatud.

• Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,

autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning

kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist

teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud

reostus tuleb koheselt eemaldada.

KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt,

Maa- ja Ruumiametilt, Päästeametilt ja Transpordiametilt.

Detailplaneeringu algatas ja koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus,

detailplaneeringu kehtestab Tori Vallavalitsus (Pärnu mnt 12, Sindi). Korraldusega on

võimalik tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori

Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 4 annab Tori Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

1. Jätta Sauga alevikus Jänesselja tn 9 (80901:001:1010) kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH) algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad

tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

2. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine KSH algatamata

jätmisest.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Siiri Jõerand

vallasekretär

AS OLEREX

SAUGA TANKLA-TEENINDUSJAAMA

RISKIANALÜÜS

Jänesselja tn 9, Sauga alevik, Tori vald,

Pärnu maakond

Tallinn

2023

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 2

SISUKORD

Üldosa .................................................................................................................... 3

1. Analüüsi lähteandmed ....................................................................................... 4 1.1 Riskianalüüsi metoodika ...................................................................................................... 4 1.2 Kasutatud mõisted ................................................................................................................ 8 1.3 Tankla ja selle infrastruktuuri kirjeldus ................................................................................ 9 1.4 Keskkond ja lähiümbrus ..................................................................................................... 10 1.5 Kemikaalide käitlemine ...................................................................................................... 11 1.6 Tanklas kasutatavate õnnetusi ennetavad, tuvastavad ja likvideerimiseks rakendatavad vahendid ................................................................................................................................... 12 2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus .............................................................. 14

3. Riskide analüüs ................................................................................................ 17 3.1 Vedelkütuste leke ja süttimine mahutite täitmisel .............................................................. 17 3.2 Põlevvedelike leke ja süttimine tankurist ........................................................................... 18 3.3 LPG leke ja süttimine mahutit täitmisel ............................................................................. 20 3.4 LPG seadmetest gaasi leke ja süttimine ............................................................................. 21 3.5 LPG mahuti ja autotsisterni ning bensiinitsisterni BLEVE ................................................ 23 3.6 Teenindushoone tulekahju .................................................................................................. 26 4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine ........................................................... 27

5. Kokkuvõte ........................................................................................................ 28

Lisa 1. AS Olerex Sauga tankla asendiplaan .......................................................... 31

Lisa 2. Tsisternveokist lekkinud bensiini lombipõlengu arvutuskäik ...................... 32

Lisa 3. Tankurist lekkinud bensiini ohuala arvutuskäik .......................................... 33

Lisa 4. LPG mahuti täitmisel lekkinud gaasi ohuala arvutuskäik ............................ 34

Lisa 5. LPG tsisternveoki BLEVE arvutuskäik .......................................................... 36

Lisa 6. LPG mahuti BLEVE arvutuskäik ................................................................... 37

Lisa 7. Bensiinitsisterni BLEVE arvutuskäik ............................................................ 38

Lisa 8. Vedelgaasi leke LPG mahutist .................................................................... 39

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 3

Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata AS Olerex

Sauga vedelgaasi ja vedelkütuse (diislikütus ja bensiin) tanklas, aadressiga Jänesselja

tn 9, Sauga alevik, Tori vald, Pärnu maakond esineda võivaid õnnetusi ja nende

tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist,

tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju, kahjustab märkimisväärselt keskkonda või

elutähtsa valdkonna toimimist.

Riskianalüüsi sisendiks on käitaja poolt esitatud kasutatava tehnoloogia ja rajatavate

ehitiste tehnilised kirjeldused. Riskianalüüsi väljundiks on võimalike stsenaariumite ja

õnnetusjuhtumite kirjeldused, nende ennetamiseks olemasolevate ja vajalike meetmete

kaardistamine ning võimalike sündmuste tagajärgede kirjeldamine ümbritsevale

keskkonnale, ehitistele ja inimelule.

Tuvastatud riskide analüüsimisel:

• toodi välja peamised algpõhjused • määratleti õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused, • arvutati tarkvara abil ohualad, • hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, • määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, • kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed, • hinnati ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust

ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

Riskianalüüsi esimeses peatükis on kirjeldatud töö aluseks olevat metoodikat. Teises

peatükis kirjeldatakse võimalikke stsenaariume. Kolmandas peatükis analüüsitakse

tuvastatud juhtumite toimumisi (sh määratakse toimumise tõenäosus, arvutatakse

ohuala, kirjeldatakse tagajärgi). Neljandas peatükis on kaardistatud ennetavad ja

võimalikke tagajärgi leevendavad meetmed. Viiendas peatükis on koostatud

kokkuvõte, kus tuvastatud ohuolukordade ja kasutusel olevate ennetus- ja

leevendusmeetmete taustal hinnatakse ohutuse taset. Lisaks on kokkuvõttes välja

toodud käitise riskide prioriteetsus. Lisades on kajastatud käitise asendiplaan, käitise

maksimaalne ohuala ja ohualade arvutused ALOHA programmiga.

Riskianalüüsi koostaja: Rain Kurg: Storkson OÜ konsultant.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 4

1. Analüüsi lähteandmed

1.1 Riskianalüüsi metoodika

Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele”, objekti ehitistest,

protsessidest ja tegevustest ning lähiümbrusest. Riskianalüüsi alusmaterjaliks on tankla

ehitusprojekti seletuskirjad ja asendiplaanid.

Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus:

• teabe kogumine, • võimalike õnnetuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine • riskiklasside määramine ja riskide järjestamine • ennetusmeetmete kaardistamine • riskianalüüsi vormistamine

Käesoleva riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi

sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades.

Võimalike õnnetusjuhtumite tuvastamisel on kasutatud Potentsiaalsete Probleemide

Analüüsi (PPA) meetodit. Protsessi käigus hinnati esitatud dokumentides väljatoodud

andmete ning vaatluste põhjal objekti riskid.

Tõenäosuse määramisel on kasutatud Hollandi “Rahvusliku elanikkonna tervise ja

keskkonna instituudi” poolt koostatud “Kvantitatiivse riskide hindamise juhendit”

(“National Institute of Public Health and the Environment” (RIVM) “Reference

Manual Bevi Risk Assesments, Module C Modeling the specific Bevi categories,

Version 3.2. 2009”, alias “Purple Book”).

Hollandi metoodika kasutamise õnnetusjuhtumite tõenäosuste määramisel tingib

vajadus erinevate õnnetusjuhtumite toimumissageduse subjektiivse hinnangu mõju

vähendamiseks. Sellega tõstetakse õnnetusjuhtumite ennetamiseks kavandatavate

prioriteetide määramise usaldusväärsust ja asjakohasust.

Võimalikud riskid lahterdatakse riskimaatriksis, mille kohaselt kujunevad välja

kohaliku omavalitsuse, ettevõtte ja ümbritseva keskkonna ning inimeste elu ja tervise

kaitsmise seisukohalt olulisimad ohu kohad.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 5

Tõenäosused lahterdatakse lisaks valitud metoodikale tulenevalt matemaatilistest

tulemitest prioriteetsuse järgi nimekirja, mille alusel on võimalik punktuaalselt määrata

iga võimaliku õnnetusjuhtumi olulisust kogu pingereas.

Põlevgaasi ja bensiini ohualad on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA

Keskkonnakaitse agentuuri poolt koostatud vabatarkvara ohualade hindamiseks

(sobilik just gaasidele).

Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena . Tulemused on illustratiivse tähendusega,

andes üldise ülevaate võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest.

Arvutustulemuste puhul tuleb arvestada vähemalt järgmiste mööndustega:

• tugeva tuule mõjul ohualade suurused oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole ohualade kalkuleerimisel arvestatud ettevõtte geograafilises asukohas valitseva tuulte roosiga ja muude klimaatiliste tingimustega (nt: niiskus, rõhk, inversiooni olemasolu ja selle väärtus jne),

• arvutustes, olenemata tinglikult „põleva“ objekti tegelikust paiknemisest kiiritavate objekti suhtes lähtutakse eeldusest, et mõlemad objektid paiknevad üksteise suhtes ühel ja samal kõrgusel.

Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristuministri

01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest. Tabel 1. Tõenäosuste hindamise kriteeriumid.

Tõe- näosus- aste

Tõe- näosus

Toimumis- sagedus

Tõenäosus 1 a. jooksul

Selgitus

1 Väga väike

Harvem kui kord 50 a. jooksul

<0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus 10 000, et sündmus leiab aset 1 aasta jooksul; <0,0005

2 Väike Kord 25 - 50 a. jooksul

0,05% kuni 0,5%

1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 1000-st, et sündmus leiab aset 1 aasta jooksul; 0,0005- 0,005

3 Kesk- mine

Kord 10 - 25 a. jooksul

0,5% kuni 5%

1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus 100-st, et sündmus leiab aset 1 aasta jooksul; 0,005- 0,05

4 Suur Kord 1 kuni 10 a. jooksul

5% kuni 50%

1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10-st, et sündmus leiab aset 1 aasta jooksul; 0,05- 0,5

5 Väga suur

Rohkem kui kord aastas

>50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; >0,5

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 6

Tabel 2. Tagajärgede hindamise kriteeriumid. RASKUS- ASTE

TAGA- JÄRG

TAGAJÄRJE VALDKOND

KRITEERIUM

A Vähe- tähtis

Inimeste elu ja tervis

Töötajatel tervisekahjustusi ei esine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €.

Looduskeskkond Puudub või on tähtsusetu. B Kerge Inimeste elu ja

tervis 1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000- 50 000 €.

Looduskeskkond Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks.

C Raske Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljaspoole territooriumi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000- 500 000 €.

Looduskeskkond Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni.

D Väga raske

Inimeste elu ja tervis

Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiu-asutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000- 2 mln. €.

Looduskeskkond Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud.

E Katas- troofi- line

Inimeste elu ja tervis

Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud inimeste surm. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €.

Looduskeskkond Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju.

Riskimaatriks (tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid

riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest.

Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on

väike, aga tagajärjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud

õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse

konkreetse õnnetuse riskiklass.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 7

Tabel 3. Riskimaatriks.

TÕ EN

Ä O

SU S

5 5A 5B 5C 5D 5E

4 4A 4B 4C 4D 4E

3 3A 3B 3C 3D 3E

2 2A 2B 2C 2D 2E

1 1A 1B 1C 1D 1E

A B C D E

TAGAJÄRG

Käesolev riskimaatriks on jagatud kolme tsooni, mis on eristatavad värvide järgi –

roheline, kollane ja punane.

Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning

mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede

likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga

väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed

pigem puuduvad või on tähtsusetud.

Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete

tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised

tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni

õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik

ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.

Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega

suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur.

Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata pääste,

kiirabi ja politsei ressursse (abijõude). Tagajärgede likvideerimise või leevendamise

meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaanis.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 8

1.2 Kasutatud mõisted Tabel 4. Mõisted.

Algsündmus Olukord, kus kõrvalekalle normaalsest toimivusest põhjustab õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela.

Doominoefekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate objektideni, põhjustades nendes järgneva õnnetuse.

Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus.

Katastroof Hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.

Oht Nähtus või sündmus, mis teatud juhtudel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste

elule ja tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala väli piiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist.

Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed.

Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus).

Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon.

Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.

Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Sündmus Olukord, mille lahendamiseks kaasatakse operatiivjõude (sh pääste,

politsei ja kiirabi). Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate

teenuste toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede raskusaste

Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju suuruse järgi.

Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel.

Õnnetus Ootamatu ja ette kavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks.

Õnnetuse tõenäosus

Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 9

1.3 Tankla ja selle infrastruktuuri kirjeldus

AS Olerex-il asub tankla-teenindusjaam Sauga alevikus, Jänesselja tn 9 kinnistul.

Tankla territooriumi pindala on 5900 m2. Territoorium paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla

maantee, Jänesselja-Urge tee ja Jänesselja tänava ringristmikust edela suunal (ca 90 m

kaugusel).

Tegemist on tanklaga, kus on neli kahepoolset tankurit bensiini ja diislikütuse

tankimiseks ning eraldi paiknev LPG tankur. Territooriumile pääseb Jänesselja

tänavalt.

Territooriumil asuvad järgnevad ehitised ja seadmed (vt lisa 1):

• Diislikütuse, bensiini tankurid (4 tk). • Teraskonstruktsioonidega varikatus vedelkütuste tankurite kohal. • Üks maa-alune topelt seintega terasmahuti:

o 1. mahuti 60 m3: 30 m3 D + 30 m3 B, • Kaks maapealset terasest vedelgaasi survemahutit (a’ 6,7 m3) • Kauplushoone (sh elektrikilp) • Majapidamisgaasi balloonide kapp

Tankla jaguneb sisuliselt kolmeks osaks, kus teenindushoone paikneb kahe varikatuse

vahel, mille hoonest läänepoolse varikatuse all on kaks kahepoolset tankurit

veoautodele diislikütuse tankimiseks ja idapoolse varikatuse all on kaks kahepoolset

tankurit sõiduautodele bensiini ja diislikütuse tankimiseks.

Maa-alune kütusemahuti on ankurdatud monoliitbetoonist vundamendiplaadi külge

100 mm liivapadjale horisontaalselt ning ümbritsetud 250 mm ja kaetud minimaalselt

600 mm paksuse kivivaba liiva kihi ja 2 mm paksuse HDPE kilega. Kütusenivoo

mõõtmiseks on mahutil nivooandur ja käsimõõte süsteem. Nivooandur on ühendatud

tehnilises ruumis paikneva juhtseadmega.

Kinnistu kagupoolses servas asuvad kaks vedelgaasi (LPG) survemahutit, a’ 6,7 m3.

Survemahutite töösurve on kuni 15,6 bar. Mahuti on varustatud ülesurve

heitekaitseklapiga, mis avaneb 16 bar-i juures.

Vahetult tankimisalalt ja parklast kogutavad võimaliku õlireostusega sadeveed

puhastatakse enne eelvoolu suunamist I-klassi õlipüüduris. Nimetatud puhastusseade

koosneb liiva-muda püüdurist ja I-klassi õlipüüdurist. Puhastusseadme järgi on siibriga

suletav proovivõtukaev PVK-200. Katuste ja platside puhtad sadeveed suunatakse

sadevee kanalisatsiooni kaudu kinnistul paiknevasse tiiki (tuletõrje-veevõtukoht).

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 10

1.4 Keskkond ja lähiümbrus

Käesolevas riskianalüüsis on kasutatud Riigi Ilmateenistuse kliimakokkuvõtteid 1

ajavahemiku 1991-2020 kohta. Selle alusel on kasutusele võetud järgnevad näitajad:

• Õhutemperatuur (keskm.): 6,4°C • Tuulekiirus (keskm.): 3,5 m/s2 • Õhuniiskus (keskm.): 82 %

Tankla lähedusse jäävad (vt joonis 1):

• Põhjasuunal: Jänesselja tn sõiduteega ning aadressil Jänesselja tn 16 (ca 75 m kaugusel tanklahoonest), 18 (ca 50 m kaugusel tanklahoonest) ja 20 äri ja tootmismaad;

• Lõunasuunal: Jänesselja tn 5 (tühermaa), Põõsalinnu tn 2 (noortekeskus, ca 80 m kaugusel tanklahoonest);

• Läänesuunal: hoonestamata ala ja Jänesselja ja Keskuse tänavad, Jänesselja 12 (külalistemaja, ca 150 m kaugusel tanklahoonest) ;

• Idasuunal: tühermaa ja Tallinn-Pärnu–Ikla maantee (ca 83 m kaugusel tanklahoonest).

Joonis 1. Olerex AS, Sauga tankla asukoht ja lähiümbrus. Allikas: xgis.maaamet.ee.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel ei asu küll planeeritav tankla ühegi ohtliku

ettevõtte ohualas ega üleujutusalas (kinnistu kõrgus merepinnast 14,5 m).

1 Allikas: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/. 2 Vastavalt WMO juhistele mõõdetakse tuule kiirust 10 m kõrguse masti otsast.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 11

1.5 Kemikaalide käitlemine

Territooriumil on ette nähtud 24h mehitatud tankla vedelate mootorikütuste

(diislikütus, bensiin) ja vedelgaasi (LPG) tankimiseks mootorsõidukitele. Bensiini,

diislikütuse ja LPG mahutite täitmine 36 000 l tsisternveokiga toimub keskmiselt üks

kord nädalas. Korraga tarnitav kogus on LPG-l kuni 17,17 tonni (mahutitesse on

maksimaalselt võimalik laadida 6,46 tonni), bensiinil kuni 27,9 tonni ja diislikütusel

kuni 30,42 tonni.

Hinnangulised3 aastased käitlemiskogused on: bensiinil 1872 m3 (ca 1450 tonni aastas),

diislikütusel 1872 m3 (ca 1582 tonni aastas), LPG-l 592 m3 (ca 296 tonni aastas).

Mahutite täitmisele kuluvaks ajaks on arvestatud keskmiselt 1 tund, millest tulenevalt

on bensiini, diislikütuse ja LPG mahutite laadimiseks kuluv aeg 52 tundi aastas.

Vedelgaasi laadimine toimub autol paikneva pumbaga. Bensiini ja diislikütuste

mahutite täitmine toimub vabavoolu teel ühendades täitevooliku vastava sektsiooni

täiteavaga. Enne laadimist ühendatakse autotsistern maanduspaigaldisega ning samuti

ühendatakse ületäiteanduri pistik. Bensiini ja LPG laadimisel kasutatakse ka

gaasitagastussüsteemi.

Mootorsõidukite tankimiseks ettenähtud vedelgaasi maksimaalne arvutuslik

tankimiskiirus on 50 l/min, bensiinil ja diislikütusel 40 l/min. Tulenevalt käideldavast

kogusest on arvestuslikult bensiini ja diislikütuse tankimiseks kuluv aeg ca 75, LPG-l

ca 99 tankimistundi aastas.

Käideldavate kemikaalide olulisimad omadused on kajastatud tabelites 5 ja 6. Tabel 5. Vedelgaasi (LPG) olulisimad omadused.

Vedelgaas (LPG)

Ohuklass Flam. Gas 1; Press. Gas Liq. Tihedus määramata Leektäpp ei kehti gaasisegude korral Keemis-temperatuur ei kehti gaasisegude korral Isesüttimis-temperatuur ei kehti gaasisegude korral Auru tihedus õhu suhtes õhust raskem Plahvastuspiirkond (mahu %) ei ole teada / kättesaadav Ohulaused H220, H280

3 Võttes arvesse, et mahutite täitmine käib keskmiselt kord nädalas, st 52 korda aastas

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 12

Tabel 6. Põlevvedelike olulisimad omadused. Diislikütus Bensiin Ohuklass Flam. Liq. 3, Asp. Tox. 1,

Skin Irrit. 2, Acute Tox. 4, Carc. 2, STOT RE 2, Aquatic Cronic 2

Flam. Liq. 1, Asp. Tox. 1, Skin Irrit. 2, STOT SE 3, Muta 1B, Carc 1B, Repr. 2, Aquatic Cronic 2

Tihedus 0,845 0,775 Leektäpp > 55ºC < -40ºC Keemistemperatuur 150- 390ºC 85ºC Isesüttimistemperatuur 220ºC 220ºC Plahvastuspiirkond (mahu %) 0,6- 6,5 0,6- 8,0 Ohulaused H226, H304, H315, H332,

H351, H373, H411 H224, H304, H315, H336, H340, H350, H361, H372

1.6 Tanklas kasutatavate õnnetusi ennetavad, tuvastavad ja likvideerimiseks rakendatavad vahendid

Vedelgaasi mahuti asukoht varustatakse hoiatussildiga “ERITI TULEOHTLIK GAAS”

ja ohupiktogrammidega GHS02 ja GHS04. Tankla on varustatud ka lahtist tuld ja

suitsetamist keelavate märkidega. Mahutite teenindusarmatuurile on takistatud

kõrvaliste isikute juurdepääs.

Tankla hoone, seadmed ja mahutid on maandatud. Hoonele on paigaldatud

piksekaitsesüsteem, lisaks paikneb piksevarras kütusemahutite õhutustorude kõrval.

Bensiini ja LPG tankurite ning täiteotsikutega on ühendatud gaasitagastussüsteem.

Mahutid on varustatud ületäiteanduritega, milliste eesmärk on välistada mahutite

ületäitmine kütuse mahalaadimisel. Enne kütuse mahalaadimise alustamist

ühendatakse kütuseauto maanduskontuuri ja mahalaadimise juhtsüsteem vastava

juhtme abil ületäiteanduri pistikupesaga. Mahuti ületäitumise ohu korral saadab

ületäiteandur signaali kütuseveoki mahalaadimise juhtsüsteemi, kütuseauto

mahalaadimisklapp sulgub ning kütuse mahalaadimine peatub.

Topeltseintega terasmahutid on varustatud elektroonilise lekkekontrolliseadmega,

mille signaal on suunatud tankla-teenindushoonesse. Tankimisalade pindade ja

laadimisplatsi all on 2 mm paksune HDPE kile, mille pealt juhitakse võimalikud

õlireostusega veed sadevete puhastusseadmesse. Varikatusealune tankimisplats on

planeeritud keskelt nõgusana, kus paiknevad restkaevud, millega välditakse õliste vete

valgumine laadimisalast väljapoole. Tankimisplatsi restkaevud juhitakse läbi liiva- ja

mudapüüduri ning õlipüüduri kanalisatsiooni. Sademeveed kogutakse kokku

tankimisplatsilt, puhastatakse õlipüüdjas enne eelvoolu suunamist.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 13

Tankla osades, kus on võimalik kütuste aurude leke, on ehituses kasutatud sädemeid

mitte tekitavaid metalle. Kasutatakse kaasaegset tehnoloogiat, sh. tankureid, mis

lülituvad välja võimalike paakide ületäitmise puhul, vooliku katkemise korral, süsteemi

lekke korral (mõõtesüsteemi õhu sattumise korral). Teenindusjaam on pideva tehnilise

järelevalvega objekt. Käitis on avatud varahommikust hilisõhtuni. Personalil on

võimalik operatiivsete hädaabinuppude kaudu edastada õnnetusjuhtumite korral signaal

turvafirma juhtimiskeskusele, kes saadab häire korral objektile patrulli.

Tanklas on õnnetusjuhtumitele reageerimiseks ja nende likvideerimiseks ette nähtud

järgnev varustatus:

Tulekahjude ennetamiseks, tuvastamiseks ja likvideerimiseks:

• objekt on varustatud tulekahjuanduritega, • territooriumil on tehniline valve (videokaamerad), millega tagatakse pidev

järelevalve tulekahju tuvastamiseks, • ennetava meetmena teostatakse objektil regulaarset tuleohutusalast kontrolli,

likvideeritakse mittevastavused, hooldatakse seadmeid ja süsteeme, tagamaks nende korrapärane ja ohutu töö,

• võimaliku tulekahju likvideerimiseks on iga kütuse tankuri juurde ja teenidushoonesse paigaldatud 6 kg pulberkustutid (9 tk),

• tulekustutusvesi kinnistu lääneservas paiknevast tiigist.

Reostuse tuvastamiseks ja likvideerimiseks:

• maa-alustel bensiini ja diislikütuse mahutitel lekke alarmsüsteem, • õlipüüduril täituvuse alarm, • ületäitmise vältimiseks: ülesurve kaitseklapid vedelgaasi torustikul,

avamisrõhuga 16 bar; ületäiteandurid bensiini ja diislikütuse mahutitel, • Võimaliku väiksemahulise lekke likvideerimiseks on tanklas (klientidele mitte

kättesaadav) 50 kg absorbenti.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 14

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus Rakendatava metoodika kohaselt vaadeldi seadmetest tulenevaid ohte, ohtlikke

toimingud ja protsesse ning muid ohte (kommunikatsioonide ühenduste katkestus, ilm,

mootorsõiduki avarii, naaberettevõtted), millede esinemise mõjusid arvestades on

kirjeldatud sündmuseid ning nende võimalikku mõju käitise tegevusele, inimestele,

ettevõtte varale ja keskkonnale. Objekti võimalikke ohuolukordi on vaadeldud terve

tankla territooriumil.

Tankla võimalikud hädaolukorrad sõltuvad peamiselt käideldavatest kütustest,

elektrivoolust, tehnoloogilistest riketest, inimlikest eksimustest või ohutusnõuete

rikkumistest ja ettevõtte välistest teguritest.

Kütuste laadimiskohas on võimalikud laadimisseadmete, pumpade, produktivoolikute

rikked/purunemised, mille tagajärgedeks on võimalikud lekked ning ka tuleoht.

Inimliku faktori tõttu võivad lekked ja tuleoht tuleneda hooletutest tankimistest ja

laadimisprotsessi nõuete rikkumisest. Tuleoht võib kaasneda tankimistel

suitsetamiskeelu mittejärgimisel või muude ohtlike tegevuste tagajärjel tankimiste ajal

(lahtise tuleallika või kuuma pinnaga seadme käsitlemine). Pumpade rikked võivad

tuleneda tihendite väsimisest, laagrite kulumisest, samuti ülekuumenemine valest

töörežiimist või elektripaigaldiste väsimusest. Tankimiskohtades on võimalikud

libedusest või hooletusest tankurite või mahalaadiva tsisternauto rammimine

sõidukitega või püstoli paaki unustamisel. Viimastel juhtudel võib tekkida reostus ning

tuleoht.

Vedelgaasi mahuti lekkimise tagajärjel on väga suur süttimisoht. Lekked võivad

tuleneda metalli väsimuse ja korrosiooni tõttu ning ka mahuti rammimisel sõidukite

poolt. Põlevvedeliku- või gaasitsisternauto põleng LPG mahuti vahetus läheduses võib

põhjustada LPG mahuti BLEVE. Tankla vedelgaasi kui ka vedelkütuse torustiku puhul

on võimalik ka metalli korrodeerumine pikema aja vältel. Sulgeseadmete rikete on

korral on võimalikud väiksemad lekked keskkonda. Sulgeseadmete rikked võivad

tuleneda tihendite ja liikuvate osade kulumisest. Torustikel paiknevate ülerõhuklappide

rikked võivad põhjustada ülesurve tõttu äärikühenduste tihendite purunemist ja see

omakorda lekkeid. Ülerõhuklappide rikked tulenevad korrosioonist ja materjali

väsimusest.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 15

Laadimispumpade rikked võivad tekkida tihendite väsimisest, laagrite kulumisest,

elektririkkest ja valest töörežiimist, mille tulemusena on võimalik ülekuumenemine,

millega kaasneb ka tulekahju oht.

Loodusjõudude poolt võib olulisimat ohtu kujutada pikne, mille kaitseks on küll

paigaldatud piksekaitse, kuid see ei välista täielikult piksest tulenevat süttimisohtu, vaid

vähendab selle toimumise tõenäosust. Pikse tabamusel võib tulekahju tekkida ka

maanduskaablite maanduse ühenduse ebapiisavuse korral, mille risk on kajastatud

tankla teenindushoone tulekahju analüüsis. Muud äärmuslikud ilmastikuolud (torm,

ekstreemsed sademed, jäide ja madalad temperatuurid) ei tekita otseselt raskeid

tagajärgi, kuid võivad olla liiklusõnnetuse põhjustajaks territooriumil.

Elektrisüsteemi rikked võivad põhjustada tuleohu, seda läbi lühiste, sädemete, juhistike

ja seadmete ülekoormusest või takistuse suurenemisest tuleneva ülekuumenemise tõttu.

Elektriseadmeid ja juhistikke võidakse mehaaniliselt vigastada, samuti väsib

isolatsioon keskkonna mõjul.

Maanduskaablid ja –latid võivad deformeeruda mehaaniliste vigastuste või metalli

väsimuse tõttu, mistõttu võib tekkida tuleoht staatilise elektri tõttu. Staatilise elektri oht

võib tekkida ka hooletute laadimisprotsesside käigus.

Kommunaalvõrkude avariide tagajärjel (vesi, kanalisatsioon, side, elekter) objektil

(olulise tagajärjega) õnnetusjuhtumit kaasa ei too ja otsest kahju inimelule ja

ümbritsevale keskkonnale ei kaasne. Selle tõttu eraldi õnnetusjuhtumi analüüsi

kommunaalvõrkude avarii kohta ei teostata.

Kuritahtliku tegevusena on käsitletavad vargused, vandalism, süütamine, mis sõltuvalt

teost ja selle asukohast võivad põhjustada väiksema reostuse kui ka tulekahju. Kuna

tagajärjed on seotud peamiselt eelpool nimetatud kemikaalide käitlemissõlmedega,

arvestatakse kuritahtlikku tegevust kui algpõhjust, mitte sündmust eraldi.

Ettevõtte väliseid ohte ei tuvastatud (ümberkaudsed objektid on kaugemal kui 50 m).

Varasemalt juhtunud õnnetustest Olerexi tanklates on teada järgnevad sündmused:

• Viljandis Metsküla teel asuvas Olerexi tanklas lekkis veoauto purunenud kütusetorustikust paarkümmend liitrit diislikütust. Sündmuse likvideeris päästeüksus absorbendiga.

• Sauga Olerexi tanklas lahkus sõiduauto juht tankimiskohast koos kütuse täiteotsikust tankimispüstolit eemaldamata. Voolik purunes ja maha voolas ca

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 16

80 liitrit diislikütust, mille tagajärjel tekkis ca 5 m2 lomp. Sündmuse likvideeris päästeüksus absorbendiga.

• Tapal, Pikk 70 aadressil asuvas Olerexi tanklas lekkis arvatava kuritahtliku teo tõttu territooriumile ca 500 liitrit diislikütust, mille tagajärjel tekkis territooriumile lomp suurusega ca 60 m2. Päästeüksus piiras ja kattis lekke ala absorbendi ja saepuruga, mille utiliseerimise korraldas objekti haldur.

Peamiselt klientide tehnika riketest ja käitumishälvetest tingitud õnnetusjuhtumitele on

tanklas tagatud pidev järelevalve territooriumil toimuvast (valvekaamerad) ja

korrektsed juhised tankimisprotsessi läbiviimiseks.

Eelnevast tulenevalt jagunevad võimalikud tankla hädaolukorrad ja nende alg-

sündmused järgnevalt:

1. Vedelkütuste leke ja süttimine mahutite täitmisel a. Laadimisseadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine b. Laadimisprotsessi nõuete rikkumine c. Tsisternauto tsisterni või selle seadmete purunemine

2. Põlevvedelike leke ja süttimine tankurist a. Tankuri (torustiku/vooliku) rike/purunemine b. Tankimisprotsessi nõuete rikkumine c. Liiklusõnnetus, sõiduki süttimine tankurite läheduses d. Kuritahtlik akt

3. LPG leke ja süttimine mahuti täitmisel a. Laadimisseadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine b. Laadimisprotsessi nõuete rikkumine c. Tsisternauto tsisterni või selle seadmete purunemine

4. Vedelgaasi leke ja süttimine LPG seadmetest a. Seadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine b. Laadimisprotsessi nõuete rikkumine c. Liiklusõnnetus, sõiduki süttimine tankurite läheduses d. Kuritahtlik akt

5. LPG mahuti, autotsisterni või bensiinitsisterni BLEVE a. Bensiini või LPG tsisternauto süttimine territooriumil b. Tulekahju tsisternauto läheduses c. Liiklusõnnetus territooriumil

6. Teenindushoone tulekahju a. Tuleohutusnõuete eiramine b. Süütamine c. Elektripaigaldiste riknemine d. Piksetabamus

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 17

3. Riskide analüüs

3.1 Vedelkütuste leke ja süttimine mahutite täitmisel

Õnnetusjuhtumiks on halvim stsenaarium, kus bensiini laadimisel autotsisternist

toimub lekkimine, mida ei suudeta operatiivselt peatada ning lekkinud bensiin süttib

laadimiskohas. Vedelkütuste mahutite laadimise õnnetusjuhtumite algsündmused:

• Laadimisseadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine • Laadimisprotsessi nõuete rikkumine • Tsisternauto tsisterni või selle seadmete purunemine

Tõenäosuse arvestuse aluseks on mahutite laadimiseks hinnanguliselt kuluv aeg 52 h/a.

Arvestades aasta töötunde, on sündmuseid põhjustavate juhtumite tõenäosuste

hinnangud järgnevad:

• Laadimisühenduse kinnituse purunemine: 3*10-8 tunnis * 52 = 0,00000156 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse vooliku/toru purunemine: 4*10-6 tunnis * 52 = 0,000208 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse kinnitusest leke: 3*10-7 tunnis * 52 = 0,0000156 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse voolikust/torust leke: 4*10-5 tunnis * 52 = 0,00208 aastas; tõenäosusklass 2 (väike)

Võimalike tagajärgede kirjeldamiseks on vajalik määratleda õnnetusjuhtumi ohuala.

Lekkinud ja süttinud bensiini korral tekib sündmuspaika põlev kemikaali lomp.

Lombitulekahju arvutamise aluseks on 5 cm läbimõõduga torust/voolikust lekkiva

põlevvedeliku ala, mille määratleb ALOHA programm (lisa 2). Arvutus on teostatud

bensiini kui kergemini süttivat kemikaali vedava tsisternveokiga. Tabel 7. Tsisternveokist lekkiva bensiini lombitulekahju ohuala.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Keskpikk (kuni 100 s) soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala 12 m

13 m Väga ohtlik ala 17 m Ohtlik ala 22 m

Ohuala:

• laadimisplatsi koordinaadid: B: 58.430627, L: 24.498764 • ohuala ulatus: ehitisi ohustav ala: 13 m; inimestele ohtlik ala: 22 m • ohualas viibivate isikute arv: 3 inimest (tsisternauto juht + tankivad kliendid)

Tagajärgedeks täitmiskohas (veoautode diislikütuse tankurite juures) lekke ja

lombipõlengu korral on ohustatud laadimiskoha vahetu ümbrus. Inimelule ja tervisele

võib antud õnnetus ohtu kujutada kui viibitakse vahetult süttinud lombi juures, kuid

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 18

sündmuse eest on võimalik evakueeruda. Vigastusi võib saada laadimisoperaator-

autojuht, kuid ohustatud võivad olla ka läheduses viibivad kliendid (B). Varaliselt

kahjustub laadimiskoht ja tankurid (B). Keskkonnareostus võib olla minimaalne, kuna

laadimiskohas lekkida võiv mootorikütuse kogus suunatakse puhastusseadmetesse (B).

Antud õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt kasutatavast metoodikast klassi 2B.

Ennetusmeetmeteks lähtuvalt algsündmustest peab rõhku panema järgnevatele

aspektidele:

• Laadimisseadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine o Korrapärased seadmete hooldused o Mittekorrapäraste seadmete kasutamise välistamine o Nõuetekohane laadimisprotsessi teostamine ja seadmete kasutus

• Laadimisprotsessi nõuete rikkumine o Koolitatud personal

• Tsisternauto tsisterni või selle seadmete purunemine o Sõiduki, tsisterni ja seadmete korrapärane hooldus

3.2 Põlevvedelike leke ja süttimine tankurist

Õnnetusjuhtumiks on halvim stsenaarium, kus bensiini tankimisel tankurist toimub

lekkimine, mida ei suudeta operatiivselt peatada ning lekkinud bensiin süttib

tankimiskohas. Vedelkütuste tankimise õnnetusjuhtumite algsündmused:

• Tankuri seadmete (torustiku/vooliku) rike/purunemine • Tankimisprotsessi nõuete rikkumine • Liiklusõnnetus, sõiduki süttimine tankurite läheduses • Kuritahtlik akt

Tõenäosuse arvestuse aluseks on sõidukite tankimiseks hinnanguliselt kuluv aeg 75 h/a.

Arvestades aasta töötunde, on sündmuseid põhjustavate juhtumite tõenäosuste

hinnangud järgnevad:

• Laadimisühenduse kinnituse purunemine: 3*10-8 tunnis * 75 = 0,00000225 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse vooliku/toru purunemine: 4*10-6 tunnis * 75 = 0,0003 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse kinnitusest leke: 3*10-7 tunnis * 75 = 0,0000225 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse voolikust/torust leke: 4*10-5 tunnis * 75 = 0,003 aastas; tõenäosusklass 2 (väike)

Võimalike tagajärgede kirjeldamiseks on vajalik määratleda õnnetusjuhtumi ohuala.

Lekkinud ja süttinud bensiini korral tekib sündmuspaika põlev kemikaali lomp.

Lombitulekahju arvutamise aluseks on tankurist lekkinud bensiini hulk, mis ptk 2

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 19

kirjeldatu kohaselt võib olla nt 80 l (lombi alaga 5 m2). Arvutus on teostatud bensiini

kui kergemini süttivat kemikaali vedava tsisternveokiga (lisa 3). Tabel 8. Tankurist lekkinud bensiini lombitulekahju ohuala.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Keskpikk (kuni 100 s) soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala <10 m

<10 m Väga ohtlik ala <10 m Ohtlik ala 13 m

Ohuala:

• tankimisplatsi koordinaadid: B: 58.430613, L: 24.498553 • ohuala ulatus: ehitisi ohustav ala: <10 m; inimestele ohtlik ala: 13 m • ohualas viibivate isikute arv: 5 inimest (kliendid)

Tagajärgedeks tankimisel lekkinud ja lombipõlengu tekkimisel on ohustatud tankuri

vahetu ümbrus. Inimelule ja tervisele võib antud õnnetus ohtu kujutada kui viibitakse

vahetult süttinud lombi juures, kuid sündmuse eest on võimalik evakueeruda. Vigastusi

võib saada klient või sündmusele reageeriv tankla töötaja (tagajärje raskusaste: B).

Varaliselt kahjustuvad tankurid, varikatusealune ja sündmuse eskaleerudes ka tankla

teenindushoone (vt p. 3.6.) (tagajärje raskusaste: C). Keskkonnareostus võib olla

minimaalne, kuna laadimiskohas lekkida võiv mootorikütuse kogus suunatakse

puhastusseadmetesse (tagajärje raskusaste: B). Antud õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt

kasutatavast metoodikast klassi 2C.

Ennetusmeetmeteks lähtuvalt algsündmustest peab rõhku panema järgnevatele

aspektidele:

• Tankuri seadmete (torustiku/vooliku) rike/purunemine o Korrapärased seadmete hooldused o Mittekorrapäraste seadmete kasutamise välistamine o Nõuetekohane tankimisprotsessi teostamine ja seadmete kasutus

• Tankimisprotsessi nõuete rikkumine o Korrektsed juhised tankurite kasutamiseks o Regulaarne tankimisprotsessi järelevalve

• Liiklusõnnetus, sõiduki süttimine tankurite läheduses o Vajadusel libeduse tõrje territooriumil o Klientide käitumise jälgimine territooriumil

• Kuritahtlik akt o Pidev järelevalve territooriumil toimuva kohta

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 20

3.3 LPG leke ja süttimine mahutit täitmisel

Õnnetusjuhtumiks on halvim stsenaarium, kus LPG laadimisel autotsisternist toimub

lekkimine, mida ei suudeta operatiivselt peatada ning lekkinud gaas süttib

laadimiskohas. LPG mahutite täitmise õnnetusjuhtumite algsündmused:

• Laadimisseadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine • Laadimisprotsessi nõuete rikkumine • Tsisternauto tsisterni või selle seadmete purunemine

Tõenäosuse arvestuse aluseks on mahutite tankimiseks hinnanguliselt kuluv aeg 52 h/a.

Arvestades aasta töötunde, on sündmuseid põhjustavate juhtumite tõenäosuste

hinnangud järgnevad:

• Laadimisühenduse kinnituse purunemine: 3*10-8 tunnis * 52 = 0,00000156 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse vooliku/toru purunemine: 4*10-6 tunnis * 52 = 0,000208 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse kinnitusest leke: 3*10-7 tunnis * 52 = 0,0000156 aastas; tõenäosusklass 1 (väga väike)

• Laadimisühenduse voolikust/torust leke: 4*10-5 tunnis * 52 = 0,00208 aastas; tõenäosusklass 2 (väike)

Võimalike tagajärgede kirjeldamiseks on vajalik määratleda õnnetusjuhtumi ohuala.

Lekkinud LPG korral tekib sündmuspaika süttimisohtliku kontsentratsiooniga

gaasipilv. Ohuala arvutamise aluseks on 5 cm läbimõõduga torust/voolikust lekkiva

gaasi ala, mille määratleb ALOHA programm (lisa 4). Arvutuste tulemuse kohaselt

lekib 589 kg/min, mis tekitab allatuult gaasi ja õhuseguse pilve, mille süttimisohtlik

kaugus ulatub 76 m. Lekkinud gaasipilve plahvatuse ja joatulekahju ohualad on

avaldatud tabelis 9 ja joonisel 2. Tabel 9. LPG mahuti täitmisel lekkinud gaasi ohualad.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Plahvatuse ülerõhk

Keskpikk (kuni 100 s) soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala - 19 m

21 m Väga ohtlik ala - 30 m Ohtlik ala 74 m 43 m

Ohuala:

• LPG laadimisplatsi koordinaadid: B: 58.430429, L: 24.498639 • ohuala ulatus:

o Ülerõhu ohualad inimestele ja ehitistele: Re: -, Rv: -, Ro: 74 m o Soojuskiirguse ohualad: Ro(inim): 43 m, Ro(ehit): 21 m

• ohualas viibivate isikute arv: 25 inimest (kliendid, töötajad, liiklejad)

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 21

Joonis 2. Tsisternautost lekkiva LPG ohualad.

Tagajärgedeks laadimisel lekkinud LPG korral on ohustatud tankla territooriumil

paiknevad inimesed, ehitised ja seadmed. Inimelule ja tervisele võib antud õnnetus

otsest ohtu kujutada, kuna plahvatus toimub äkiliselt. Vigastusi võivad saada kliendid

ja tankla töötajad (hinnanguliselt kuni 25 inimest, tagajärje raskusaste: D). Varaliselt

võib kahjustuda enamus tankla ehitistest (tagajärje raskusaste: C). Keskkonnareostus

võib olla minimaalne, kuna atmosfääri hajuv LPG pole mürgine (tagajärje raskusaste:

B). Antud õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt kasutatavast metoodikast klassi 2D.

Ennetusmeetmeteks lähtuvalt algsündmustest peab rõhku panema järgnevatele

aspektidele:

• Laadimisseadmete/torustiku/vooliku rike/purunemine o Korrapärased seadmete hooldused o Mittekorrapäraste seadmete kasutamise välistamine o Nõuetekohane laadimisprotsessi teostamine ja seadmete kasutus

• Laadimisprotsessi nõuete rikkumine o Koolitatud personal

• Tsisternauto tsisterni või selle seadmete purunemine o Sõiduki, tsisterni ja seadmete korrapärane hooldus

3.4 LPG seadmetest gaasi leke ja süttimine

LPG seadmeteks, millest käesolevas riskianalüüsis võimalikku vedelgaasi lekke ohtu

hinnatakse, on LPG mahuti ja tankur.

LPG seadmetest vedelgaasi lekke õnnetusjuhtumite võimalikud algsündmused:

• LPG seadmete (sh torustiku) rike/purunemine • Liiklusõnnetus, sõiduki süttimine tankurite läheduses

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 22

• Kuritahtlik akt

Tõenäosuste arvutamisel on lähtutud üldistest õnnetusjuhtumite andmetest. Rõhu all

tsisterni (LPG) purunemise tõenäosus:

• Kohene kogu mahu leke: 5*10-7 aastas (0,0000005; tõenäosusklass 1; väga väike)

• Kogu mahu vabanemine suurimast ühenduskohast (pideva joaga): 5*10-7 aastas (0,0000005; tõenäosusklass 1; väga väike)

Võimalike tagajärgede kirjeldamiseks on vajalik määratleda õnnetusjuhtumi ohuala.

Ohuala arvutamise aluseks on mahuti kogumaht ja ühendustorustik (ø 25 mm), mille

alusel määratleb ALOHA programm ohualad (lisa 8). Arvutuste tulemuse kohaselt

lekib 147 kg/min, mis tekitab allatuult gaasi ja õhuseguse süttimisohtliku pilve (ulatub

kuni 45 m). Lekkinud gaasipilve plahvatuse ja joatulekahju ohualad on avaldatud

tabelis 10.

Tabel 10. LPG mahutist lekkinud gaasi ohualad.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Plahvatuse ülerõhk

Keskpikk (kuni 100 s) soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala - 11 m

11 m Väga ohtlik ala - 16 m Ohtlik ala 30 m 22 m

Ohuala: • LPG mahuti torustiku koordinaadid: B: 58.430429, L: 24.498639 • Ohualad:

o Soojuskiirguse ohualad: inimelule: 22 m; ehitistele: 11 m o Ülerõhu ohualad: Re: -, Rv: -, Ro: 30 m

• Inimesi ohustatud alas: 3 inimest (kliendid)

Tagajärgedeks mahutist lekkinud LPG korral on ohustatud LPG seadmed. Inimelule ja

tervisele võib antud õnnetus otsest ohtu kujutada kui viibitakse õnnetuse hetkel mahuti

läheduses, kus võib olla nii seadmest mööduvaid kui seadet kasutavaid kliente, kes

võivad saada raskeid vigastusi (inimesi ohualas kuni 3, tagajärje raskusaste: C).

Varaliselt võivad kahjustuda käitise LPG seadmed (tagajärje raskusaste: B).

Keskkonnareostus võib olla minimaalne, kuna atmosfääri hajuv LPG pole mürgine

(tagajärje raskusaste: B). Antud õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt kasutatavast

metoodikast klassi 1C.

Ennetusmeetmeteks lähtuvalt algsündmustest peab rõhku panema järgnevatele

aspektidele:

• LPG seadmete (sh torustiku) rike/purunemine o Korrapärased seadmete hooldused

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 23

o Mittekorrapäraste seadmete kasutamise välistamine o Nõuetekohane tankimisprotsessi teostamine ja seadmete kasutus

• Liiklusõnnetus, sõiduki süttimine tankurite läheduses o Vajadusel libeduse tõrje territooriumil o Klientide käitumise jälgimine territooriumil

• Kuritahtlik akt o Pidev järelevalve territooriumil toimuva kohta

3.5 LPG mahuti ja autotsisterni ning bensiinitsisterni BLEVE

Antud alapeatükis on vaadeldud bensiini ja LPG tsisternautode BLEVE-sid üheselt,

kuna algpõhjused, ohualad ja tagajärjed on nimetatud kemikaalidel analoogsed.

Niisamuti on kaasatud antud alapeatükki LPG mahuti, kuna ka mahutis ladustatava

vedelgaasi keemiseni viiva sündmuse eelduseks on suuremahuline põleng vahetus

läheduses (N: tsisternveoki põleng). BLEVE tekke põhjusteks käitises võivad olla

järgnevad algsündmused:

• Bensiini või LPG tsisternauto süttimine territooriumil • Tulekahju tsisternauto läheduses • Liiklusõnnetus territooriumil

Tõenäosuste arvutamisel on lähtutud üldistest õnnetusjuhtumite andmetest.

Rõhu all autotsisterni (LPG) purunemise tõenäosus:

• Kohene kogu mahu leke: 5*10-7 aastas (0,0000005; tõenäosusklass 1; väga väike)

• Kogu mahu vabanemine suurimast ühenduskohast (pideva joaga): 5*10-7 aastas (0,0000005; tõenäosusklass 1; väga väike)

Tavarõhul autotsisterni (bensiin) purunemise tõenäosus:

• Kohene kogu mahu leke: 1*10-5 aastas (0,00001; tõenäosusklass 1; väga väike)

• Kogu mahu vabanemine suurimast ühenduskohast (pideva joaga): 5*10-7 aastas (0,0000005; tõenäosusklass 1; väga väike)

Võimalike tagajärgede kirjeldamiseks on vajalik määratleda õnnetusjuhtumi ohuala.

Arvutuse aluseks on võetud bensiini ja LPG tsisternautode ning LPG mahuti

maksimaalsed kogused, millede arvutuskäigud on kajastatud lisades 5, 6 ja 7. BLEVE-

de ohualad on avaldatud tabelis 11 ja joonisel 3.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 24

Tabel 11. BLEVE-de ohualad. Seadme nimetus Lühiajaline (kuni 20 sek) soojuskiirgus kW/m2

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala Väga ohtlik ala Ohtlik ala 37 kW/m2 25 kW/m2 10 kW/m2 8 kW/m2

LPG autotsistern 211 m 342 m 383 m 168 m Bensiini autotsistern 234 m 381 m 426 m 186 m LPG mahuti 123 m 200 m 224 m 98 m

Joonis 3. Bensiini tsisternauto BLEVE ohualad.

Ohuala:

• laadimiskoha koordinaadid: B: 59.384995, L: 28.157586 • ohuala ulatus: ehitisi ohustav ala: 186 m; inimestele ohtlik ala: 426 m • ohualas viibivate isikute arv: kuni 3604 elanikku ning lisaks hinnanguliselt 150

inimest (liiklejad, piirkonna külastajad, kliendid), kokku ca 510 inimest.

Tagajärgede raskusastme määramisel on vaadeldud bensiinitsisterni BLEVE

ohualasid, kuna see on suurim ja katab teised. Bensiini tsisternauto BLEVE korral tekib

tulekera läbimõõduga 167 meetrit ning tulekera põlemisaeg 11 sekundit.

Ehitisi ohustavatesse ohualadesse jäävad Kuldnoka tn 1, Põõsalinnu tn 2, Keskuse tn 3,

Jänesselja 16 ja 18 kinnistute hooned. Inimelule ohustavad alad ulatuvad Kuldnoka,

Jänesselja, Lepatriinu, Vahtra, Keskuse Selja tee, Lauka tee ja Hirvela tn

territooriumiteni.

4 Allikas: estat.stat.ee

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 25

Korterelamud varjutavad nende taha jääva ohuala mõju inimestele. Elu ja tervis: kuna

BLEVE tekkimine võtab aega (ca 20 minutit täispõlengu faasis) on võimalik

evakueerida enamus inimesi lähiümbrusest eemale; ohustatud on õnnetust jälgivad

pealtvaatajad ja sündmust lahendavad operatiivtöötajad. Ohustatud on kuni 186 meetri

kaugusele jäävate hoonetes viibijad. Ohustatud alas võib lisaks ehitisi ohustavas alas

koos korterelamute piirkonnas elavate isikute näol viibida hinnanguliselt kuni 510

inimest, kellest otseselt ohustatud võib olla (ca 10%) 51 inimest (tagajärje raskusaste:

E). Vara: hävineda võivad tankla maapealsed ehitised, lisaks ohualas paiknevate

hoonete kergkonstruktsioonid ja süttida põlevmaterjalid- tagajärje maksumus võib

küündida 1 000 000.- EUR-ni (tagajärje raskusaste: D). Keskkond: võimalikud

kahjustused (põlemisgaaside eraldumine; lokaalne reostus) kaovad peale päästetöid

(tagajärje raskusaste: B). Antud õnnetusjuhtum liigitub tulenevalt kasutatavast

metoodikast klassi 1E.

Ennetusmeetmeteks lähtuvalt algsündmustest peab rõhku panema järgnevatele

aspektidele:

• Bensiini või LPG tsisternauto süttimine territooriumil o Sõiduki, tsisterni ja laadimis-, tankimisseadmete korrapärane hooldus

• Tulekahju tsisternauto läheduses o Tuleohutusnõuete järgimine territooriumil

• Liiklusõnnetus territooriumil o Liikluse ohutu korraldus ja korra tagamine territooriumil

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 26

3.6 Teenindushoone tulekahju

Teenindushoone tulekahju teke on peamiselt tulenev järgnevatest algsündmustest: • Tuleohutusnõuete eiramine (sh tuletööde tegemine) • Süütamine • Elektripaigaldiste riknemine • Piksetabamus

Tulekahjude Eesti Päästeameti statistika kohaselt oli 2021. aastal ohtlike ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtetes (303 ettevõtet) 13 väljakutset5, mistõttu on antud juhul

hinnatud hoonetulekahju tõenäosus klassi 3 (0,0429; keskmine).

Ohuala: hoones käideldakse toidu-, tarbekaupu ja vähesel määral olme- ja autokeemiat

(põlemiskoormus 600-1200 MJ/m2). Sellest tulenevalt ei kaasne täiendavat ohtlikkust

hoone põlengu korral ümbritsevale keskkonnale, millest lähtuvalt on omistatud hoonele

tuleohutuskujast tulenev ohuala, milleks on 8 m.

Tagajärjed: ohualasse jäävad vedelkütuse tankurid ning tankurite ja parkimisalal

paiknevad sõidukid ja isikud. Arvestades hoone põlengu aeglast kulgu, on võimalik nii

isikutel kui liikuvtehnikal ohustatud alast eemalduda, kuid kahjustada võivad saada

sündmusele reageerijad (ohustatud ca 10 inimest, tagajärje raskusaste: B). Keskkonnale

tekitatav kahju on minimaalne (suitsu levik) ja kaob peale sündmuse likvideerimist

(tagajärje raskusaste: B). Enim kahju kannatab ettevõtte vara: tankla hoone ja tankurite

ning varikatuse hävinemine (tagajärje raskusaste: C). Antud õnnetusjuhtum liigitub

tulenevalt kasutatavast metoodikast klassi 3C.

Ennetusmeetmed võimaliku teenindushoone tulekahju tekkimise vältimiseks on järgnevad:

• Tuleohutusnõuete eiramine (sh tuletööde tegemine) o Koolitatud personal (sh tankla seadmeid teenindav personal) o Suitsetamiskorra järgimine tankla territooriumil

• Süütamine o Pidev järelevalve objektil

• Elektripaigaldiste riknemine o Korrapärased elektripaigaldiste hooldustööd o Riknenud elektriseadmete mittekasutamise tagamine

• Piksetabamus o Hooldatud piksekaitse seadmed

5 Allikas: Päästeamet. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes toimunud sündmuste ülevaade 2021.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 27

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine Võimalike õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja neile reageerimiseks ette nähtud meetmed

ja vahendid on kirjeldatud tabelis 12. Tabel 12. Õnnetusjuhtumite ennetusmeetmed ja reageerimisvahendid.

Õnnetusjuhtum Ennetavad meetmed Reageerimisvahendid Vedelkütuste leke ja süttimine mahutite täitmisel

Korrapärased laadimisseadmete hooldused; nõuetekohane laadimisprotsessi teostamine ja seadmete kasutus; koolitatud personal; tsisterniauto ja selle seadmete korrapärane hooldus; lekke tuvastus mahutites; ületäiteandurid mahutites; gaasitagastussüsteemid; ATEX vahendid plahvatusohu tsoonides; LPG mahutil ülerõhu kaitseklapid

Laadimiskohas 6 kg pulberkustuti; lekke likvideerimiseks 50 kg absorbenti; lekkinud vedelkütuste suunamine õlipüüdurisse

LPG leke ja süttimine mahuti täitmisel

Laadimiskohas 6 kg pulberkustuti

Põlevvedelike leke ja süttimine tankurist

Korrapärased tankurite hooldused; korrektsed tankuri kasutusjuhised; pidev tankimisprotsessi ja muude tegevuste järelevalve territooriumil; vajadusel tankla territooriumil libeduse tõrje teostus; STOP nupud tankuritel; gaasitagastussüsteemid; tankuritel otsasõidupiirded; ATEX vahendid plahvatusohu tsoonides

Tankimiskohas 6 kg pulberkustuti; lekke likvideerimiseks 50 kg absorbenti; lekkinud vedelkütuste suunamine õlipüüdurisse

LPG seadmetest vedelgaasi leke ja süttimine

Laadimiskohas 6 kg pulberkustuti

LPG mahuti, autotsisterni või bensiinitsisterni BLEVE

Sõiduki, tsisterni ja laadimis-, tankimisseadmete korrapärane hooldus; tuleohutusnõuete järgimine territooriumil; liikluse ohutu korraldus ja korra tagamine territooriumil

6 kg pulberkustutid laadimis- ja tankimiskohtades

Teenindushoone tulekahju

Koolitatud personal (sh tankla seadmeid teenindav personal); (suitsetamis)korra järgimine tankla territooriumil; hoiatussildid tankla territooriumil; korrapäraselt hooldatud elektripaigaldised (sh piksekaitse)

ATS tanklahoones; 6 kg pulberkustutid tankla hoones; häireedastus turvaettevõtte valvekeskusesse

Analüüsiga tuvastunud võimalike õnnetusjuhtumite vältimiseks on lisaks tabelis 11

loetletud ennetusmeetmete ja reageerimisvahenditele kasutusel parim nõuetekohane

tehnoloogiline lahendus.

Võimelike õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks on olulisim tagada tanklas nõuetekohane

käitumine (sh tankuri käsitlus, kütuste mahutite täitmisprotsesside järgimine,

liikluskorralduse järgimine ja tuleohutusnõuete täitmine territooriumil) ning

korrapäraselt hooldatud seadmed ja süsteemid.

Õnnetustele reageerimise konkreetsed juhised kajastatakse käitise hädaolukorra

lahendamise plaanis.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 28

5. Kokkuvõte Sauga alevikus, Jänesselja tn 9 aadressil asub vedelkütuste tankla, kus on neli tankurit

bensiini ja diislikütuse tankimiseks ning üks LPG tankur. Tanklas on üks 60 m3 maa-

alune mahuti, milles ladustatakse 22,5 tonni bensiini ja 25,5 tonni diislikütust. Lisaks

on kasutuses kaks maapealset LPG mahutit (a’ 6,7 m3), milledes võib maksimaalselt

olla 6,46 tonni vedelgaasi.

Tanklas võivad esineda järgnevad olulised õnnetusjuhtumid:

1. Vedelkütuste leke ja süttimine mahutite täitmisel (H1) 2. Põlevvedelike leke ja süttimine tankurist (H2) 3. LPG leke ja süttimine mahuti täitmisel (H3) 4. LPG leke ja süttimine tankurist (H4) 5. LPG mahuti ja autotsisterni ning bensiinitsisterni BLEVE (H5) 6. Teenindushoone tulekahju (H6)

Tuvastatud õnnetusjuhtumid jagunemine on visuaalselt vaadeldav tabelis 13. Tabel 13. Olerex, Sauga tankla-teenindushoone õnnetusjuhtumite riskimaatriks.

TÕ EN

Ä O

SU S

5 4 3 H6

2 H1 H2 H3

1 H4 H5

A B C D E

TAGAJÄRG

Võimalike õnnetusjuhtumite lahterdumine riskimaatriksis annab ülevaate sündmuste

omavahelisest prioriteetsusest. Üldiselt lahterduvad õnnetusjuhtumid “kollasesse”

tsooni, mille kohaselt on tegemist kas tõenäoliste, kuid kergemate tagajärgedega

sündmustega (N: hoonetulekahju), samas vähemtõenäoliste, kuid raskemate

tagajärgedega sündmustega (N: BLEVE).

Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt tuleb prioriteetsuse alusel esmast tähelepanu

pöörata laadimiskohtades (tankurite juures) toimuda võivate õnnetusjuhtumite

ennetamisele (mehhaaniliste osade korrasolekule, laadimisprotseduuride ohutusele) ja

kogu tankla territooriumil tuleohutusnõuete täitmisele (lahtise tule ja suitsetamise keelu

järgimine). Prioriteetsuselt järgnevad kemikaalide pumpade osiste mehhaanilise

väsimuse vältimine. Olulisemate sündmuste hulka kuuluvad ka väiksemamahuliste

lekete ärahoidmine torustikest/täitmisvoolikutest, mille süttimisel on ohustatud

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 29

süttinud kemikaali läheduses paiknevad objektid. Kõige väiksema tõenäosusega on

torustike täielikust purunemisest ning mahutite purunemisest tingitud õnnetusjuhtumid

sh tsisternauto BLEVE.

Suurim ohuala on bensiini ja LPG tsisterni BLEVE korral. Kuid rõhutama peab, et

BLEVE võimalikkus on väga madala toimumise tõenäosusega ning ei tulene otseselt

tankla tegevusest, vaid tuleneb tanklat teenindavate tsisternautode võimalike

õnnetusjuhtumite kokkulangemisest. Sellel sündmuse ohualad on kajastatud tabelis 14. Tabel 14. Olerex, Sauga tankla-teenindusjaama ohualad. Lühiajaline (kuni 20 sek) soojuskiirgus kW/m2

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase Eriti ohtlik ala Väga ohtlik ala Ohtlik ala 37 kW/m2 25 kW/m2 10 kW/m2 8 kW/m2

Bensiini autotsistern 234 m 381 m 426 m 186 m

BLEVE tekkimine võtab aega ca 20 minutit täispõlengu faasis, mille eest on võimalik

evakueerida enamus inimesi otsesest ohualast eemale.

Ehitisi ohustavatesse ohualadesse jäävad Kuldnoka tn 1, Põõsalinnu tn 2, Keskuse tn 3,

Jänesselja 16 ja 18 kinnistute hooned. Inimelule ohustavad alad ulatuvad Kuldnoka,

Jänesselja, Lepatriinu, Vahtra, Keskuse Selja tee, Lauka tee ja Hirvela tn

territooriumiteni.

Korterelamud varjutavad nende taha jääva ohuala mõju inimestele. Elu ja tervis: kuna

BLEVE tekkimine võtab aega (ca 20 minutit täispõlengu faasis) on võimalik

evakueerida enamus inimesi lähiümbrusest eemale; ohustatud on õnnetust jälgivad

pealtvaatajad ja sündmust lahendavad operatiivtöötajad. Ohustatud on kuni 186 meetri

kaugusele jäävate hoonetes viibijad. Ohustatud alas võib lisaks ehitisi ohustavas alas

koos korterelamute piirkonnas elavate isikute näol viibida hinnanguliselt kuni 510

inimest, kellest otseselt ohustatud võib olla (ca 10%) 51 inimest. Vara: hävineda võivad

tankla maapealsed ehitised, lisaks ohualas paiknevate hoonete kergkonstruktsioonid ja

süttida põlevmaterjalid- tagajärje maksumus võib küündida 1 000 000.- EUR-ni.

Keskkond: võimalikud kahjustused (põlemisgaaside eraldumine; lokaalne reostus)

kaovad peale päästetöid.

Võimalike õnnetusjuhtumite ennetamiseks ja nendele reageerimiseks on ette nähtud:

• nõuetekohased seadmed (nõuetekohane parim tehnoloogiline lahendus, ATEX vahendid plahvatustsoonides, õlipüüdur, ületäiteandurid, maandus, piksekaitse)

• korrapärane kemikaalide käitlus (laadimis- ja tankimisprotseduuride juhised)

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 30

• tuleohutuse tagamine territooriumil (hoiatussildid, pidev territooriumil toimuva järelevalve)

Korrapärase käitise toimivuse tagamisel on võimalike õnnetusjuhtumite algsündmuste

ärahoidmine tagatud. Kõige vähem kontrollitav on kolmandate isikute (sh kliendid)

käitumise korrapärasuse tagamine, kuid ka selle hüvanguks on paigaldatud

territooriumile hoiatussildid ja paigaldatud tankurite kasutusjuhendid, et võimaldada

klientidel korrapärast käitumist.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 31

Lisa 1. AS Olerex Sauga tankla asendiplaan

Legend aseplaani juurde:

1 – tanklahoone.

2 – sissesõidutee autotranspordile.

3 – sissesõidutee autotranspordile.

4 – väljasõidutee autotranspordile.

5 – autotsisterni plats.

6 – tankurite väljak (varikatuse all).

7 – tankurite väljak (varikatuse all).

8 – majapidamisgaasi ballooni hoiukoht (tühjad ja täidetud balloonid).

9 – gaasitankla moodul.

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 32

Lisa 2. Tsisternveokist lekkinud bensiini lombipõlengu arvutuskäik SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: N-HEPTANE Molecular Weight: 100.20 g/mol PAC-1: 440 ppm PAC-2: 440 ppm PAC-3: 5000 ppm IDLH: 750 ppm LEL: 10500 ppm UEL: 67000 ppm Ambient Boiling Point: 98.1˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: 0.022 atm Ambient Saturation Concentration: 22,133 ppm or 2.21% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 2.5 meters Tank Length: 7.33 meters Tank Volume: 36 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.4˚ C Chemical Mass in Tank: 23,839 kilograms Tank is 95% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Max Flame Length: 11 meters Burn Duration: ALOHA limited the duration to 1 hour Max Burn Rate: 85.4 kilograms/min Total Amount Burned: 5,081 kilograms Note: The chemical escaped as a liquid and formed a burning puddle. The puddle spread to a diameter of 4.6 meters. THREAT ZONE (OHUALA INIMESTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : 12 meters --- (17 kW/(sq m)) Orange: 17 meters --- (8 kW/(sq m)) Yellow: 22 meters --- (4 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHUALA EHITISTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : 13 meters --- (15 kW/(sq m))

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 33

Lisa 3. Tankurist lekkinud bensiini ohuala arvutuskäik SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: N-HEPTANE Molecular Weight: 100.20 g/mol PAC-1: 440 ppm PAC-2: 440 ppm PAC-3: 5000 ppm IDLH: 750 ppm LEL: 10500 ppm UEL: 67000 ppm Ambient Boiling Point: 98.1˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: 0.022 atm Ambient Saturation Concentration: 22,133 ppm or 2.21% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Burning Puddle / Pool Fire Puddle Area: 5 square meters Puddle Volume: 80 liters Initial Puddle Temperature: Air temperature Flame Length: 7 meters Burn Duration: 2 minutes Burn Rate: 25.9 kilograms/min Total Amount Burned: 55.8 kilograms THREAT ZONE (OHUALA INIMESTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (17 kW/(sq m)) Orange: less than 10 meters(10.9 yards) --- (8 kW/(sq m)) Yellow: 13 meters --- (4 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHUALA EHITISTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from pool fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (15 kW/(sq m))

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 34

Lisa 4. LPG mahuti täitmisel lekkinud gaasi ohuala arvutuskäik SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 2.5 meters Tank Length: 7.33 meters Tank Volume: 36 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.4˚ C Chemical Mass in Tank: 15,957 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Release Duration: 29 minutes Max Average Sustained Release Rate: 589 kilograms/min (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 15,957 kilograms Note: The chemical escaped as a mixture of gas and aerosol (two phase flow). THREAT ZONE (SÜTTIMISOHTILK ALA): Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Heavy Gas Red : 103 meters --- (12600 ppm = 60% LEL = Flame Pockets)

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 35

Lisa 4 järg THREAT ZONE (PLAHVATUSE ÜLERÕHU OHUALA): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: uncongested Model Run: Heavy Gas Red : LOC was never exceeded --- (24000 pascals) Orange: LOC was never exceeded --- (16000 pascals) Yellow: 74 meters --- (5000 pascals) Joatuli SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 2.5 meters Tank Length: 7.33 meters Tank Volume: 36 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.4˚ C Chemical Mass in Tank: 15,957 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Max Flame Length: 19 meters Burn Duration: 29 minutes Max Burn Rate: 593 kilograms/min Total Amount Burned: 15,957 kilograms Note: The chemical escaped from the tank and burned as a jet fire. THREAT ZONE (JOATULE OHUALA INIMESTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 19 meters --- (17 kW/(sq m)) Orange: 30 meters --- (8 kW/(sq m)) Yellow: 43 meters --- (4 kW/(sq m)) THREAT ZONE (JOATULE OHUALA EHITISTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 21 meters --- (15 kW/(sq m))

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 36

Lisa 5. LPG tsisternveoki BLEVE arvutuskäik SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: BLEVE of flammable liquid in horizontal cylindrical tank Tank Diameter: 2.5 meters Tank Length: 7.33 meters Tank Volume: 36 cubic meters Tank contains liquid Internal Storage Temperature: 6.4˚ C Chemical Mass in Tank: 15,957 kilograms Tank is 85% full Percentage of Tank Mass in Fireball: 100% Fireball Diameter: 146 meters Burn Duration: 10 seconds THREAT ZONE (OHUALA INIMESTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 211 meters --- (25 kW/(sq m)) Orange: 342 meters --- (10.0 kW/(sq m) = potentially lethal within 60 sec) Yellow: 383 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHUALA EHITISTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 168 meters --- (37 kW/(sq m))

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 37

Lisa 6. LPG mahuti BLEVE arvutuskäik SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.3° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: BLEVE of flammable liquid in horizontal cylindrical tank Tank Diameter: 1.2 meters Tank Length: 5.92 meters Tank Volume: 6.7 cubic meters Tank contains liquid Internal Storage Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2,970 kilograms Tank is 85% full Percentage of Tank Mass in Fireball: 100% Fireball Diameter: 83 meters Burn Duration: 7 seconds THREAT ZONE (OHUALA INIMESTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 123 meters --- (25 kW/(sq m)) Orange: 200 meters --- (10 kW/(sq m)) Yellow: 224 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHUALA EHITISTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 98 meters --- (37 kW/(sq m))

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 38

Lisa 7. Bensiinitsisterni BLEVE arvutuskäik SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: N-HEPTANE Molecular Weight: 100.20 g/mol PAC-1: 440 ppm PAC-2: 440 ppm PAC-3: 5000 ppm IDLH: 750 ppm LEL: 10500 ppm UEL: 67000 ppm Ambient Boiling Point: 98.1˚ C Vapor Pressure at Ambient Temperature: 0.022 atm Ambient Saturation Concentration: 22,133 ppm or 2.21% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4˚ C Stability Class: D No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: BLEVE of flammable liquid in horizontal cylindrical tank Tank Diameter: 2.5 meters Tank Length: 7.33 meters Tank Volume: 36 cubic meters Tank contains liquid Internal Storage Temperature: 6.4˚ C Chemical Mass in Tank: 23,839 kilograms Tank is 95% full Percentage of Tank Mass in Fireball: 100% Fireball Diameter: 167 meters Burn Duration: 11 seconds THREAT ZONE (OHUALA INIMESTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 234 meters --- (25 kW/(sq m)) Orange: 381 meters --- (10.0 kW/(sq m) = potentially lethal within 60 sec) Yellow: 426 meters --- (8 kW/(sq m)) THREAT ZONE (OHUALA EHITISTELE): Threat Modeled: Thermal radiation from fireball Red : 186 meters --- (37 kW/(sq m))

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 39

Lisa 8. Vedelgaasi leke LPG mahutist SITE DATA: Location: JANESSELJA 9, SAUGA, ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: PROPANE CAS Number: 74-98-6 Molecular Weight: 44.10 g/mol AEGL-1 (60 min): 5500 ppm AEGL-2 (60 min): 17000 ppm AEGL-3 (60 min): 33000 ppm IDLH: 2100 ppm LEL: 21000 ppm UEL: 95000 ppm Ambient Boiling Point: -42.2° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 1.2 meters Tank Length: 5.92 meters Tank Volume: 6.7 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2,970 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 2.5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Release Duration: 22 minutes Max Average Sustained Release Rate: 147 kilograms/min Total Amount Released: 2,970 kilograms Note: The chemical escaped as a mixture of gas and aerosol (two phase flow). THREAT ZONE (gaasipilve plahvatuse ülerõhk): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: uncongested Model Run: Heavy Gas Red : LOC was never exceeded --- (24000 pascals) Orange: LOC was never exceeded --- (16000 pascals) Yellow: 30 meters --- (5000 pascals)

Olerex AS, Sauga tankla-teenindusjaam RISKIANALÜÜS

23.03.2023 40

Jugaleek SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 1.2 meters Tank Length: 5.92 meters Tank Volume: 6.7 cubic meters Tank contains liquid Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2,970 kilograms Tank is 85% full Circular Opening Diameter: 2.5 centimeters Opening is 0 meters from tank bottom Max Flame Length: 9 meters Burn Duration: 22 minutes Max Burn Rate: 148 kilograms/min Total Amount Released: 2,970 kilograms Note: The chemical escaped from the tank and burned as a jet fire. THREAT ZONE (ohuala inimestele): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 11 meters --- (17 kW/(sq m)) Orange: 16 meters --- (8 kW/(sq m)) Yellow: 22 meters --- (4 kW/(sq m)) THREAT ZONE (ohuala ehitistele): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : 11 meters --- (15 kW/(sq m))