Pärnumaa Sauga alevik Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

TORI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

1

Sindi 16. juuni 2025 nr 382

Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tori vallas Sauga alevikus asuva Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneering algatati Tori

Vallavalitsuse 19. veebruari 2025 korraldusega nr 84.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on likvideerida olemasolev tankla ning

asendada see uue kaasaegse tankla-teenindusjaamaga. Määrata ehitiste ehituslikud ja

arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

asukohad, lahendada haljastus.

Planeeringuala paikneb Tori vallas Sauga alevikus ja piirneb järgmiste kinnistutega:

Jänesselja tn 5 (80901:001:0148), sihtotstarve üldkasutatav maa 100%;

Jänesselja tänav L15 (80901:001:1011), sihtotstarve transpordimaa 100%;

Jänesselja tänav L1 (73001:001:1520), sihtotstarve transpordimaa 100%.

Planeeringualal asub ka käesoleval hetkel tankla, mille asemel ehitatakse uus

kaasaegne tankla koos teenindusjaamaga. Lisaks planeeritakse rajada nii maapealsed

kui ka maa-alused mahuteid ning parklat veoautodele (osaliselt olemasoleva tiigi

asemele), samuti uus tuletõrje veevõtukoht.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala äri- ja

teenindusettevõtte maa-alal. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on äri- ja

teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja

pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirjas on

muuhulgas toodud järgmised üldised kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja

teenindusettevõtte maa-alal: Maa-ala juhtotstarve on ärimaa.

• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise

kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus.

Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus

keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga

arenduse puhul eraldi.

• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala

täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise

lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige

teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel.

2

• Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala

kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Eelhinnangu

koostaja on Hendrikson DGE, töö nr 24005152.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel

(kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH

algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid

ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

• Arvestades tankla keskset asukohta Sauga alevikus tuleb pöörata tähelepanu

ka planeeringuala haljastamisele, et kavandatav tegevus sobituks paremini

olemasolevasse keskkonda ning parandaks keskuse ruumilist kvaliteeti.

• Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel

hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Arvestades, et tegemist on ohtliku ettevõtte kavandamisega, millele ei koostata

KSH-d, on vajalik asjakohaseid mõjusid detailplaneeringus põhjalikult

käsitleda.

• Arvestades, et tegemist on ohtliku ettevõtte kavandamisega, on

detailplaneeringus vajalik põhjalikult käsitleda kemikaaliseaduse § 32 ohtlike

käitiste planeerimiseks erinõudeid. Lisaks tuleb arvestada, et planeeringuala

piirneb munitsipaalomandis üldmaaga, mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt on

kavandatud ühiskondlike hoonete maaks. Seetõttu tuleb detailplaneeringu

koostamisel põhjalikult hinnata riske ümbritsevale maakasutusele ning

vajadusel kavandada ohu vältimiseks või leevendamiseks vajalikud meetmed.

• Planeeritava tankla olmevee varustus ning reovee- ja sademevee äravool tuleb

lahendada detailplaneeringuga vastavalt vee-ettevõtte AS Pärnu Vesi

tingimustele.

• Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise

korral tuleb see koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada.

Arvestades eelpool nimetatud tingimusi olulist pikaajalist ebasoodsat mõju

kavandatava tegevusega pinnasele ei kaasne.

• Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja-

ja pinnaveele tuleb tankla teedelt ja platsidelt (sh parkimisalalt) kogutav

sademevesi puhastada liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sadevee

juhtimine kas pinnasesse või ühiskanalisatsiooni.

• Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra

ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja

vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda

3

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises

seisukorras.

• Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb

ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

• Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha

tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

• Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda

vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri

21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille

vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise

või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb

arvestada Tori valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

• Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega

või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja

koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda

tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal

taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale

ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on

keelatud.

• Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,

autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning

kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist

teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud

reostus tuleb koheselt eemaldada.

KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt,

Maa- ja Ruumiametilt, Päästeametilt ja Transpordiametilt.

Keskkonnaamet oma 07.05.2025 kirjas nr 6-2/25/7899-2 on seisukohal, et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest

meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.

1. Keskkonnaministri 01.01.2017 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba“ § 3 lg 4 alusel on õhusaasteluba nõutav, kui terminali või tankla

summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või

kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20

kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem.

Tankla riskianalüüsis toodud andmete kohaselt (bensiin 1872 m3, diiselkütus 1872

m3, LPG 592 m3) ei ületa kütuste aastane laadimiskäive õhusaasteloa/keskkonnaloa

kohustuslikkuse künniseid.

2. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

liitumise läbi. Sademevesi puhastatakse liiva-õlipüüduris ning juhitakse kas

4

pinnasesse või ühiskanalisatsiooni. Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel

täiendavad märkused puuduvad.

Päästeamet oma 28.04.2025 kirjas nr 7.2-3.4/2334-1 palus edasises planeeringu

koostamise käigus lisada kirjeldus lähtuvalt metoodikast „Kemikaaliseaduse kohase

planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“

Juhend:https://www.rescue.ee/files/2019-11/18-03-28-metoodika-kems-

planeeringute-jaehitusprojektidekooskolastamise-otsuse-tegemine.pdf?4271081ef1

Täpsustada tuleb, kas metoodika alusel on ehitamine lubatud. Kui ehitamine ei ole

lubatud, tuua välja meetmed (ehituslikud, korralduslikud), mille alusel ehitamine on

aktsepteeritav.

Maa- ja Ruumiamet oma 21.05.2025 kirjas nr 6-3/25/4005-3 märkis järgmist:

1. KSH eelhinnangu kohaselt on olemasoleva tankla näol tegemist C-kategooria

ohtliku ettevõttega ning muudatuste kavandamisel ettevõtte ohukategooria ei muutu.

Eelhinnangus toodud tegevuse kirjelduse ning olemasoleva ettevõtte riskianalüüsi

alusel on planeeringualal kavas suurendada mahuteid. Arvestades, et planeeringuala

piirneb munitsipaalomandis üldmaaga, mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt on

kavandatud ühiskondlike hoonete maaks, palume kohalikul omavalitsusel muudatuste

kavandamisel põhjalikult hinnata riske ümbritsevale maakasutusele ning vajadusel

kavandada ohu vältimiseks või leevendamiseks vajalikud meetmed.

2. KSH eelhinnangus toodud planeeringu eskiislahenduse kohaselt on kavas olulisel

määral suurendada krundi parkimisala, sh kavandada 15 parkimiskohta suurveokitele.

Arvestades tankla keskset asukohta Sauga alevikus, palume pöörata tähelepanu ka

planeeringuala haljastamisele, et kavandatav tegevus olemasolevasse keskkonda

paremini sobitada ning parandada keskuse ruumilist kvaliteeti.

3. Esitatud materjalidele tuginedes on MaRu seisukohal, et KSH-d ei ole vajalik

algatada, kui eelhinnangu ja asjaomaste asutuste seisukohtade põhjal on veendumus,

et olulist keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. Vastavalt PlanS § 4 lõike

2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel

hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Arvestades, et tegemist on

ohtliku ettevõtte kavandamisega, millele ei koostata KSH-d, on vajalik asjakohaseid

mõjusid detailplaneeringus põhjalikult käsitleda. Palume planeeringu koostamisel

arvestada, et PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks

ka vajalike keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ning kemikaaliseaduse § 32

sätestab ohtlike käitiste planeerimiseks erinõuded.

Transpordiamet on tutvunud edastatud materjalidega ning nõustub KSH

mittealgatamisega.

Detailplaneeringu algatas ja koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus,

detailplaneeringu kehtestab Tori Vallavalitsus (Pärnu mnt 12, Sindi). Korraldusega on

võimalik tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori

Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja

ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 4 annab Tori Vallavalitsus

k o r r a l d u s e:

5

1. Jätta Sauga alevikus Jänesselja tn 9 (80901:001:1010) kinnistu

detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH) algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad

tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

2. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine KSH algatamata

jätmisest.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses või kaebuse

Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Siiri Jõerand

vallasekretär

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Keskkonnaamet 20.06.2025 nr 6-2.1/1862

Transpordiamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35

lõikele 6 teatame Tori Vallavalitsuse 16. juuni 2025 korraldusega nr 382 Jänesselja tn

9 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(KSH) algatamata jätmisest. Tori vallas Sauga alevikus asuva Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneering algatati Tori

Vallavalitsuse 19. veebruari 2025 korraldusega nr 84.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on likvideerida olemasolev tankla ning

asendada see uue kaasaegse tankla-teenindusjaamaga. Määrata ehitiste ehituslikud ja

arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

asukohad, lahendada haljastus.

Planeeringuala paikneb Tori vallas Sauga alevikus ja piirneb järgmiste kinnistutega:

Jänesselja tn 5 (80901:001:0148), sihtotstarve üldkasutatav maa 100%;

Jänesselja tänav L15 (80901:001:1011), sihtotstarve transpordimaa 100%;

Jänesselja tänav L1 (73001:001:1520), sihtotstarve transpordimaa 100%.

Planeeringualal asub ka käesoleval hetkel tankla, mille asemel ehitatakse uus kaasaegne

tankla koos teenindusjaamaga. Lisaks planeeritakse rajada nii maapealsed kui ka maa-

alused mahuteid ning parklat veoautodele (osaliselt olemasoleva tiigi asemele), samuti

uus tuletõrje veevõtukoht.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala äri- ja

teenindusettevõtte maa-alal. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on äri- ja

teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja

pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala.

Planeeritava maa-ala kohta koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnangust selgus, et keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus puudub.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Tori Vallavalitsuse korraldus

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]