Harjumaa Harku vald Laabi küla kardiraja laiendamise detailplaneering

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Transpordiamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/409-8

Lähteseisukohtade küsimine Laabi külas kardiraja laiendamise

detailplaneeringu koostamiseks

Harku Vallavolikogu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 13 algatanud Laabi külas kardiraja laiendamise

detailplaneeringu koostamise.

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine olemasoleva kardiraja

laiendamiseks Laabi külas Harku tee 67 (katastritunnus 19801:002:1675), Kardiraja parkla

(katastritunnus 19801:002:1775), Vihuri (katastritunnus 19801:002:1721), Onni (katastritunnus

19801:002:0842), Tööstuse tee 3a (katastritunnus 19801:001:3280), Pihlaka (katastritunnus

19801:002:1256), Sütemetsa tee 49 (katastritunnus 19801:002:2205), Sütemetsa tee 45

(katastritunnus 19801:002:0558), Sütemetsa tee 1 (katastritunnus 19801:002:0382), Sütemetsa tee 47

(katastritunnus 19801:002:2206) ja Kardiraja alajaam (katastritunnus 19801:002:1676) maaüksustel.

Planeeritav ala, suurusega u 22,43 ha, paikneb Laabi külas, Harku tee, Õispuu tee, Sütemetsa tee ja

Tammi tee vahelisel alal, Harku tee ja Tammi tee ristmikust u 300 m kaugusel mööda Harku teed

põhja suunas, piirnedes põhjast Õispuu tee 3 (katastritunnus 19801:001:2489) 75% tootmismaa- ja

25% ärimaaga, Õispuu tee 1 (katastritunnus 19801:001:2487) 75% tootmismaa- ja 25% ärimaaga,

idast Sütemetsa tee (katastritunnus 19801:002:1114) transpordimaaga, Sütemetsa tee 43

(katastritunnus 19801:002:0332) maatulundusmaaga, lõunast Sütemetsa tee 39 (katastritunnus

19801:002:0756), Sütemetsa tee 37 (katastritunnus 19801:002:0544) ja Tööstuse tee 3 (katastritunnus

19801:002:0755) maatulundusmaadega, Tööstuse tee 5 (katastritunnus 19801:002:0103) ja Tööstuse

tee 6 (katastritunnus 19801:002:0649) tootmismaadega, Tööstuse tee L1 (katastritunnus

19801:002:1823) ja Tööstuse tee L2 (katastritunnus 19801:002:1677) transpordimaadega ning

läänest 11191 Harku-Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga.

Juurdepääs planeeritavale alale on 11191 Harku-Rannamõisa teelt

Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatavate tee kaitsevöönd, veehaarde hooldusala

(puurkaev PRK0054452), elektripaigaldiste, sideehitiste ja gaasipaigaldise kaitsevööndid ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Laabi külas Kardiraja

maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Harku tee 67, Kardiraja parkla, Kardiraja alajaam

ja Pihlaka maaüksuste osas olemasoleva kardiraja laiendamise eesmärgil, kaasates planeeringualasse

ka Vihuri, Onni, Tööstuse tee 3a, Sütemetsa tee 49, Sütemetsa tee 45, Sütemetsa tee 1 ja Sütemetsa

tee 47 maaüksused. Detailplaneeringuga soovitakse pikendada kardiradasid külgnevatele

maaüksustele, et luua kaasaegsetele nõuetele vastav motokeskus. Samuti nähakse ette täiendav

ehitusõigus ringraja hoone ja sisekardiraja püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt ärimaa ning osaliselt tootmismaa ja

osaliselt transpordimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu

lahenduse ja tingimustega

Käesolevaga palume Transpordiameti lähteseisukohti Laabi külas kardiraja laiendamise

detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taniel Vain

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis

Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link

menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele).

Kirja koostaja:

Laine Vain

Planeeringute spetsialist

[email protected], 600 3858

28.83

29.28

28.448

28.948

28.418

30.008

27.48

t e

e

k a

i t s e

v ö

ö

n

d

3

0

m

s õ

i d

u

r e

a

v ä

l i m

i s e

s t s e

r v a

s t

30.0

2. 7

10.0 7.0 5.0

6. 4

5. 4

3.0

JK JK JK JK

P38

P35

P46

P19

P28

P223

P24

1. harilik kadakas, harilik mänd

2. sookask, harilik pihlakas

3. harilik kadakas, harilik põõsasmaran

4. harilik kadakas

5. sookakask, raagremmelgas, harilik kuusk

6. raagremmelgas

9. harilik haab

10. harilik kuusk, sookask, harilik haab, raagremmelgas

11. harilik haab

12. sookask

13. sookask

14. sookask, harilik kuusk

15. aed-õunapuu

16. harilik kuusk

17. sookask, harilik haab

18. sookask, harilik kuusk

19. paju

20. harilik kuusk

22. sookask

21. harilik kadakas

23. harilik kuusk

24. sookask, raagremmelgas

25. sookask, harilik kuusk, aed-õunapuu, harilik haab

26. põõsasmaran

27. sookask, harilik kuusk

28. põõsasmaran

29. harilik kadakas

30. sookask, harilik haab

31. harilik kuusk

32. harilik kuusk

33. sookas, harilik haab, raagremmelgas

34. paju

7. raagremmelgas

8. harilik saar, harilik pihlakas

8.2 3.0

13.2

18.4

11.3

P33

5.0

21.0

30 .0

TH

PLAN. HOONESTUSE VÕIMALIK ASUKOHT (krundile max. lubatud ehitisealuse pinna ulatuses)

MOODUSTATAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS

PLAN. AUTODE JUURDEPÄÄS

PLAN. MÜRATÕKKEVALL (h = 3.0 m)

TINGMÄRGID:

OL.OL. KINNISTU PIIR

OL.OL. ASFALTEERITUD TEE / PLATS

OL.OL. KERGLIIKUSTEE

PLANEERINGUALA PIIR

TEEKAITSEVÖÖND 30 m

PLAN. KRUNDIPIIR

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

PLAN. HALJASMAA

PLAN. TEHNOVÕRGU / -SEADME KAITSEVÖÖND

PLAN. ASFALTEERITUD TEE / PLATS

OL.OL. SÄILITATAV KRAAV

VAREMPROJEKTEERITUD:

JUURDEPÄÄSUTEE (TEEDEPROJEKT OÜ töö nr T04720)

PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID

VAREMPROJ. ELEKTRILEVI KP KAABELLIIN

PERSP. KERGLIIKLUSTEE

VAREM PLANEERITUD PERSP. KERGLIIKLUSTEE (Õispuu tee 1 ja 3 DP)

PERSP. TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

LIKVIDEERITAV OBJEKT

JK JK

PLAN. BETOONKIVI

PERSP. KERGLIIKLUSTEE AVALIK KASUTUS

OL.OLEVATE PUITTAIMEDE VÄÄRTUSKLASSID:

II VÄÄRTUSKLASS – VÄÄRTUSLIK PUITTAIMEDE GRUPP

III VÄÄRTUSKLASS – OLULINE PUITTAIMEDE GRUPP

IV VÄÄRTUSKLASS – VÄHEVÄÄRTUSLIK PUITTAIMEDE GRUPP

V VÄÄRTUSKLASS – LIKVIDEERITAV PUITTAIMEDE GRUPP

MÕÕDETAVA PUITTAIMEDE GRUPI NR JA LIIK1.

PÕHIJOONIS

12.09.2022

1:1000

DP 250-2021

DP

DP-4

Arh. I. Rebane

R. Salu

PROJEKT

Guru Projekt OÜ

Tatari tn 28-1

Tallinn 10116

tel 644 4414

[email protected]

Huvitatud isik:

Töö nr:

Planeeringu nimetus:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonise nr:

Staadium:

Mõõtkava:

AS Merko Ehitus Eesti

reg nr 12203636

Järvevana tee 9g, Tallinn 11314

[email protected]

Arh.

KARDIRAJA LAIENDAMISE DETAILPLANEERING

Harku vald, Laabi küla, Sütemetsa tee 1, 43, 45, 47, 49, Pihlaka, Harku tee 67,

Kardiraja alajaama, Kardiraja parkla, Vihuri ja Onni maaüksused

Puittaimede hindamise dendroloogiline inventeerimine on koostatud Mariana

Simsoni poolt 29.03.2022, töö nr 200322/04.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ...... 3

1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................. 3 1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID .............................................. 3

1.2.1. Kehtivad õigusaktid ................................................................................................. 3 1.2.2. Arengukavad ............................................................................................................ 4 1.2.3. Eesti standardid ....................................................................................................... 4 1.2.4. Detailplaneeringu maa-alal kehtiv detailplaneering............................................... 4 1.2.5. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ..................................................... 4 1.2.6. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ....................................................... 4 1.2.7. Olemasolevad kitsendused ....................................................................................... 4

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................... 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................. 5

3.1. DETAILPLANEERINGU ALA KIRJELDUS ........................................................................... 5 3.2. DETAILPLANEERINGU KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ....................................................... 8

3.2.1. Planeeringualaga piirnevad maaüksused................................................................ 8 3.2.2. Kontaktvööndi kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud ................................ 8 3.2.3. Kontaktvööndi analüüs sh teedevõrk, maakasutus, hoonestus ja muud asjaolud . 10 3.2.4. Üldplaneeringu analüüs detailplaneeringu ala osas ............................................. 11

4. DETAILPLANEERINGUS KAVANDATU ...................................................................... 11

4.1. PLANEERINGUALA ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ...................................................... 11 4.2. PLANEERINGUALA KRUNDID ....................................................................................... 12 4.3. PLANEERINGUALA HOONESTUSKAVA .......................................................................... 13

4.3.1. Planeeringuala hoonestusala ................................................................................ 13 4.3.2. Planeeringuala ehitusõigus ................................................................................... 13

4.4. LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ....................................................... 14 4.5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSE PÕHIMÕTTED ................................................................ 15

4.5.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................ 15 4.5.1.1 Veevarustus ....................................................................................................... 16 4.5.1.2 Tuletõrjevee varustus ........................................................................................ 16 4.5.1.3 Reoveekanalisatsioon ........................................................................................ 17 4.5.1.4 Sademevesi ........................................................................................................ 17

4.5.2. Elektrivarustus ....................................................................................................... 18 4.5.3. Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................. 19 4.5.4. Gaasivarustus ........................................................................................................ 19 4.5.5. Soojusvarustus ....................................................................................................... 20

4.6. VERTIKAALPLANEERIMINE .......................................................................................... 20 4.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................... 21

4.7.1. Haljastus ................................................................................................................ 21 4.7.1.1 Soovituslikud hooldusvõtted .............................................................................. 21

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 2/32

4.7.2. Jäätmekäitlus ......................................................................................................... 22 4.7.2.1 Olmejäätmed ..................................................................................................... 22 4.7.2.2 Ehitusjäätmed ................................................................................................... 23

4.7.3. Lumekoristus .......................................................................................................... 23

5. KITSENDUSED ................................................................................................................... 24

6. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ............... 25

6.1. ÜLDISED NÕUDED ........................................................................................................ 25 6.2. ARHITEKTUURINÕUDED .............................................................................................. 25 6.3. MÜRALEEVENDUSMEETMED ....................................................................................... 26 6.4. INSOLATSIOONITINGIMUSED ........................................................................................ 26 6.5. RADOONILEEVENDUSMEETMED ................................................................................... 27 6.6. KESKKONNATINGIMUSED JA JA MEETMED NEGATIIVSETE MÕJUDE

VÄLTIMISEKS/LEEVENDAMISEKS ................................................................................................. 27 6.6.1. Ehitusaegsete mõjude vähendamine ...................................................................... 28 6.6.2. Nõuded negatiivse mõju vähendamine planeeringuala elustikule......................... 29 6.6.3. Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjavee mõjuvaldkonnas ..................... 29 6.6.4. Liiklusest tulenevate mõjude vähendamine ........................................................... 29 6.6.5. Hea õhukvaliteedi säilitamine ............................................................................... 30 6.6.6. Valgusreostuse vältimine ....................................................................................... 30 6.6.7. Õnnetuste ja avariide vältimine ............................................................................. 30

6.7. TULEOHUTUS ............................................................................................................... 30 6.8. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................................... 31

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ...................................................... 32

7.1. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................ 32 7.1.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused .................. 32

7.2. DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAMINE .......... 32

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 3/32

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

 planeerimisseadus ja selle rakendusaktid

 Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 134 kehtestatud Harku valla üldplaneering

 Laabi külas kardiraja laiendamise algatamise taotlus 08.07.2021

 leping nr 5-9/533/21 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks 03.12.2021

 Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsus nr 13 „Laabi külas kardiraja laiendamise detailplaneeringu algatamine”

1.2. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

1.2.1. Kehtivad õigusaktid

 ehitusseadustik

 jäätmeseadus

 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1”;

 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

 keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;

 keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”

 majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile";

 majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused";

 keskkonnaministri 16. 01.2007 määrus nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”;

 sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

 Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määrus nr 21 „Harku valla ehitusmäärus”

 Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrus nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri”

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 4/32

1.2.2. Arengukavad

 Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2021–2032

1.2.3. Eesti standardid

 Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”

 Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

 Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”

 Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”

 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”

 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”

1.2.4. Detailplaneeringu maa-alal kehtiv detailplaneering

 Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 kehtestatud Laabi külas Kardiraja maaüksuse detailplaneering, OÜ Entec töö nr 507

1.2.5. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud

 Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ REI Geotehnika töö nr 4768-21, 08.03.2021

 Topo-geodeetiline uurimistöö, Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ töö nr TT-5831-1-2-3 2021, kõrgused EH2000 süsteemis

 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne Harku tee 67, Laabi küla, Harku vald, PML Balti OÜ 14.03.2021

 Ekspertarvamus seoses kardiraja laiendusega kaasneva müraolukorraga, Kajaja Acoustics OÜ töö nr 22043-01

 Tabasalu kardiraja maa-ala dendroloogiline inventeerimine, Mariana Simson, töö nr 200322/04

1.2.6. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused

 Elektrilevi OÜ 02.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 40245

 Osaühing Strantum 07.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused

 Loo Elekter AS 15.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused

 Telia Eesti AS 17.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 36283577

1.2.7. Olemasolevad kitsendused

Planeeritava ala kitsendusteks on:

 avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast

 veehaarde hooldusala R = 10 m (puurkaev PRK0054452)

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 5/32

 elektripaigaldiste, sideehitiste ja gaasipaigaldise kaitsevööndid ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndid.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku Vallavolikogu 27.01.2022 otsuse nr 13 „Laabi külas kardiraja laiendamise detailplaneeringu algatamine” kohaselt varasemalt kehtestatud Laabi külas Kardiraja maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Harku tee 67, Kardiraja parkla, Kardiraja alajaam ja Pihlaka maaüksuste osas olemasoleva kardiraja laiendamise eesmärgil, kaasates planeeringualasse ka Vihuri, Onni, Tööstuse tee 3a, Sütemetsa tee 49, Sütemetsa tee 45, Sütemetsa tee 1 ja Sütemetsa tee 47 maaüksused. Detailplaneeringuga soovitakse pikendada kardiradasid külgnevatele maaüksustele, et luua kaasaegsetele nõuetele vastav motokeskus. Samuti nähakse ette täiendav ehitusõigus ringraja hoone ja sisekardiraja püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringu koostamise ajal on toimunud muudatused planeeringualasse haaratud katastriüksuste omandivormis ning sellest tulenevalt tehakse planeeringu lahenduses ettepanek muuta osaliselt ka planeeringuala piire. Võrreldes algatamise korraldusega jäetakse planeeringualast välja Tööstuse tee 3a maaüksus ning arvatakse planeeringuala sisse Sütemetsa tee 43 maaüksus.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Detailplaneeringu ala kirjeldus

Planeeringuala, suurusega 22,84 ha, paikneb Laabi külas, Harku tee, Õispuu tee, Sütemetsa tee ja Tammi tee vahelisel alal, Harku tee ja Tammi tee ristmikust ca 300 m kaugusel mööda Harku teed põhja suunas.

Juurdepääs planeeritavale alale on 11191 Harku-Rannamõisa teelt.

Planeeringuala on hoonestamata, osaliselt asfalteeritud. Planeeringualal leidub nii rohumaad kui põõsaste ja puudega kaetud alasid.

Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt tasase maaga, kaldega kõrgemast lääneosast 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres madalama idaosa suunas. Maapinna kõrguste vahe ca 700 m ulatuses on ca 3 m.

Vastavalt PML Balti OÜ radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruandele Harku tee 67 mõõdeti kahes uurimispunktis kõrge radoonisisaldus.

Planeeringuala läbivad Elektrilevi OÜ ja AS Loo Elekter keskpinge õhuliinid ja Telia Eesti AS sidekaabel. Planeeringuala kõrval 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres on olemasolevad Telia Eesti AS siderajatised ning Gaasienergia AS gaasitorustik.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 6/32

Detailplaneering hõlmab järgmisi maaüksusi:

1. Harku tee 67

tunnus: 19801:002:1675 pindala: 83 036 m² sihtotstarve: üldkasutatav maa 85 % ja ärimaa 15 %

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel ehitamisel olev kardiraja külastusmaja (ehitisregistrikood 120571938), puurkaev (ehitisregistrikood 220723716) ja soojuspuuraugud (ehitisregistrikood 221378095). Harku Vallavalitsuse poolt on antud 29.01.2009 ehitusluba nr 9900 Tabasalu Kalevi ringraja külastuskeskuse peahoonele. Tegelikkuses hoone ehitamist ei ole alustatud ning hoonestus maaüksusel puudub. Kinnistul on välja ehitatud kartautode ringrada ja parkimisplats.

Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Kehtestatud detailplaneeringuga kavandati maaüksusele autospordi- ja õppekeskuse hoone, kohtunikehoone ja kompleksi teenindavad abihooned. Kavandati kartautode ringrada koos parkimise ja boksi aladega ning autode õppesõidu ala koos seda teenindavate teede ja rajatistega. Detailplaneeringuga määrati ehitusõigus kuni nelja kuni 2 maapealse korrusega maapinnast kuni 15 m kõrguse hoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 1 000 m². Detailplaneeringu järgi on teostatud osa kardiraja ehitamine.

2. Kardiraja parkla

tunnus: 19801:002:1775 pindala: 12 191 m² sihtotstarve: transpordimaa 100 %

Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Kehtestatud detailplaneeringuga kavandati maaüksus parkimisalaks kardirajal ja kompleksis toimuvate suurürituste ajal. Detailplaneeringut ei ole realiseeritud. Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

3. Vihuri

tunnus: 19801:002:1721 pindala: 2 595 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100 %

4. Onni

tunnus: 19801:002:0842 pindala: 4 772 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100 %

Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

5. Pihlaka

tunnus: 19801:002:1256

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 7/32

pindala: 15 428 m² sihtotstarve: üldkasutatav maa 100 %

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel ringraja tee (ehitisregistrikood 220558309) ning abihoone (ehitisregistrikood 120558324). Harku Vallavalitsuse poolt on antud 20.06.2008 ehitusluba nr 8840 abihoone püstitamiseks. Tegelikkuses ringraja ehitust ei ole lõpuni teostatud ning hoone ehitamist ei ole alustatud. Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Detailplaneeringuga kavandati maaüksusele ringraja üks haru (osa).

6. Sütemetsa tee 49

tunnus: 19801:002:2205 pindala: 17 779 m² sihtotstarve: tootmismaa 80% ja ärimaa 20%

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel logistikakeskus (ehitisregistrikood 120600255). Harku Vallavalitsuse poolt on antud 28.04.2010 ehitusluba nr 11993 logistikakeskuse püstitamiseks. Tegelikkuses hoone ehitamist ei ole alustatud. Maaüksus on osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

8. Sütemetsa tee 45

tunnus: 19801:002:0558 pindala: 18 661 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.

9. Sütemetsa tee 43

tunnus: 19801:002:0332 pindala: 12 332 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.

9. Sütemetsa tee 1

tunnus: 19801:002:0382 pindala: 61 526 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Maaüksus on kaetud kõrghaljastusega.

10. Sütemetsa tee 47

tunnus: 19801:002:2206 pindala: 49 m² sihtotstarve: tootmismaa 100%

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 8/32

11. Kardiraja alajaam

tunnus: 19801:002:1676 pindala: 61 m² sihtotstarve: tootmismaa 100%

Harku Vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 15 on maaüksusele kehtestatud Laabi külas Kardiraja maaüksuse detailplaneering (OÜ Entec töö nr 507). Maaüksus on moodustatud alajaama tarvis.

3.2. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs

3.2.1. Planeeringualaga piirnevad maaüksused

Detailplaneeringu ala on ümbritsetud järgmiste maaüksustega:

ilmakaar aadress katastritunnus pindala

m²

sihtotstarve ja selle osakaalu

protsent

põhjas Harku tee L26 19801:001:4451 719 L 100 Õispuu tee 1 19801:001:4450 36 425 T 75 / Ä 25

kirdes Sütemetsa tee 19801:001:1114 4,29 ha L 100 kagus Sütemetsa tee 39 19801:002:0756 74 072 M 100

lõunas

Tööstuse tee 3a 19801:001:3280 8 164 M 100 Tööstuse tee 6 19801:002:0649 10 770 T 100

Tööstuse tee L2 19801:002:1677 238 L 100 Tööstuse tee L1 19801:002:1823 4 009 L 100

läänes 11191 Harku-Rannamõisa tee 19801:002:0299 59 237 L 100

Elamumaa sihtotstarbega maa-üksused planeeringuala vahetus läheduses puuduvad.

3.2.2. Kontaktvööndi kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud

DETAILPLANEERINGUD (10.03.2022 seisuga) nr DP nr nimetus korraldus/otsus eesmärk KEHTESTATUD DP-d 1 181029_268 Harku tee 54

maaüksuse DP 16.03.2021 nr 210

sihtotstarbe muutmine ja ärimaa kruntide moodustamine

2 990917_2010 Raba keskuse DP 24.05.2001 nr 38 kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

3 160909_16 Harku tee 46 ja 48 kinnistute DP

10.09.2019 nr 432

jagamine elamumaa ja maatulundusmaa kruntide moodustamiseks, ehitusõiguse määramine elamu püstitamiseks

4 071122_107 Lillemäe III DP 29.04.2009 nr 43 kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja sihtotstarbe määramine

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 9/32

5 070628_67 Harku tee 3560, Alasi tee 7 ja 9 kinnistute DP

22.05.2008 nr 56 kruntide liitmine ja ehitusõiguse täpsustamine

6 040427_419 Lillemäe II, Tamme IV, Otsa 3 DP

14.10.2005 nr 98 kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

7 070612_976 Tapamaja kinnistu ja riigi reservmaa DP

19.02.2009 nr 20 krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse määramine

8 121025_82 Sütemetsa tee 56 maaüksuse ja lähiala DP

28.03.2013 nr 44 laiendada hoonestusala ja täpsustada ehitusõigust

9 020604_517 Raja keskuse maa-ala DP

29.01.2004 nr 7 kruntideks jagamine

10 070222_11 Tammi tee ja Harku- Rannamõisa tee vahelise ala DP

31.01.2013 nr 11 maa sihtotstarbe muutmine tootmis-, äri-, sotsiaal- ja transpordimaaks, kruntide piiride ning ehitusõiguse määramine

11 040330_249 Otsa 1 maaüksuse DP 29.07.2004 nr 67 sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse määramine tootmishoone rajamiseks

12 060912_1469 Juhani 5a ja Õispuu maaüksuste ning lähiala DP

27.09.2012 nr 70 maa sihtotstarbe muutmine, kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine, tootmispiirkonna rajamine

13 180205_230 Õispuu tee 1 ja 3 maaüksuste ja lähiala DP

07.05.2019 nr 201

katastriüksuste liitmine olemasoleva tootmishoone laiendamiseks ja büroohoone planeerimiseks

14 030304_172 Kardiraja maaüksuse DP

22.02.2006 nr 15 krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse määramine

15 051011_1556 Tamme V, Otsa 4, Paju 2, Sütemetsa 3 maaüksuste DP

30.08.2007 nr 81 kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

16 040921_950 Sarapuu tn 70 ja 70a kinnistute DP

31.03.2005 nr 26 kahe krundi liitmine, sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse täpsustamine

17 000711_937 Tõnise maaüksuse DP 22.08.2007 nr 80 kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

18 041026_1112 Männiku maaüksuse DP

17.08.2006 nr 78 maa sihtotstarbe muutmine, kruntideks jagamine ning ehitusõiguse määramine

19 070522_786 Jalaka I maaüksuse DP

30.08.2007 nr 80 maa sihtotstarbe määramine, kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

20 030304_173 Tanni maaüksuse DP 20.01.2005 nr 8 kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

21 021217_1148 Liivanõmme elamurajooni DP

28.08.2003 nr 72 kruntideks jagamine

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 10/32

22 030916_840 Kvartalis X asuva Alaniidu elurajooni DP

20.05.5004 nr 35 kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine

23 150831_24 Peetri ja Peetripõllu maaüksuste ja lähiala DP

08.12.2020 nr 797

maa sihtotstarbe muutmine, kruntideks jagamine, ehitusõiguse määramine

ALGATATUD DP-d 1 2019_278 Vilpi tee 3, 72 ja

Harku tee 66 maaüksuste ja lähiala DP

30.01.2020 nr 6 varasemate DP-de ümberplaneerimine sooviga moodustada 3 äri- ja tootmismaad ja 1 transpordimaa ning ehitusõiguse määramine

2 070424_617 Tammi keskuse ning lähiala DP

24.04.2007 tootmismaa kruntide moodustamine ja ehitusõiguse määramine

3.2.3. Kontaktvööndi analüüs sh teedevõrk, maakasutus, hoonestus ja muud asjaolud

Käesolev detailplaneeringu ala asub Tallinnast ca 7 km kaugusel Harku valla Laabi külas Harku valla munitsipaalomandis oleva Sütemetsa tee ja riigi kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee vahelisel alal. Juurdepääs planeeringualale on Harku-Rannamõisa teelt, mille teekaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Detailplaneeringu ala lähipiirkonnas on planeeringualast põhjasuunas valdavalt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualale ei ulatu rohevõrgustiku rohekoridore ega tuumalasid. Kirdesuunda jääb Tabasalu raba (raba piir ca 350 m kaugusel planeeringualast), mille maakasutuse sihtotstarve on vastavalt üldplaneeringule range režiimiga looduslik haljasmaa. Range režiimiga looduslik haljasmaa on looduslik maa, kus täiendavat hoonestust ette ei nähta. Tabasalu raba on leiukohaks Hoburästasele (Turdus viscivorus), mis on III kategooria kaitsealune liik. Loodusobjektide ja kaitsealuste liikide paiknemine detailplaneeringu alast piisavalt suures kauguses tagab selle, et detailplaneeringus kavandatu neid negatiivselt ei mõjuta.

Planeeringuala idapoolsemast tipust lähimate elamumaa sihtotstarbega maaüksusteni on 625 m. Tabasalu aleviku asusutusüksuse tiheasustusala jääb planeeringualast kirde ja ida suunas.

Planeeringualast idasse ca 1 km kaugusele jääb 27.07.1998 kultuuriministri määrusega nr 20 kultuurimälestiseks tunnistatud registreeritud kinnismälestis nr 17528. Tegemist on asulakoha arheoloogiamälestisega mille seisund on vastavalt Kultuurimälestiste riiklikule registrile rahuldav. Asulakohast põhjasuunas on ka kaks kultuskivi registri numbritega 17530 ja 17531, mõlemad on Kultuurimälestiste registri andmetel halvas seisukorras.

Planeeringualast lõunas ja läänes leidub suures osas maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusi vaheldumisi tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega maaüksustega. Vähesel määral leidub üldkasutatava maa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maaüksusi.

Lähipiirkonna tootmis- ja ärimaa kinnistud on hoonestatud maa sihtotstarbele tüüpiliste äri- ja tootmishoonetega. Kirde- ja idasuunas on elamumaad hoonestatud valdavalt 2-korruseliste üksik- ja paariselamutega, hoonestuslaad on aedlinlik.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 11/32

Detailplaneeringualast põhjasuunas asub HKScan AS-ile kuuluva Talleggi tootmisüksus, mille tootmisprotsessis kasutatakse ammoniaaki. Lekke või suurõnnetuse korral võib teatud tuultega tekkida ajutise loomuga ebameeldivaid lõhnahäiringuid. Aeg-ajalt esineda võiv lõhnahäiring ei ületa tervist kahjustavaid piirmäärasid, ei ole tervist kahjustava loomuga ning on ajutine.

3.2.4. Üldplaneeringu analüüs detailplaneeringu ala osas

Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt ärimaa ning osaliselt tootmismaa ja osaliselt transpordimaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2 kohaselt mõeldakse ärimaa all kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maad ning büroo- ja kontorihoonete maad. Üldplaneeringus kavandatud ärimaa hõlmab ka nn sotsiaalse kallakuga ärimaad, mille all mõeldakse näiteks eakate hooldekodusid, jäähalle, krossiradasid jm ärilistel alustel tegutsevaid avalikkusele suunatud objekte, mille tegevus on suunatud sotsiaalse teenuse pakkumisele.

Üldplaneeringuga kavandatud tootmismaa, tootmis- ja äri segafunktsiooniga aladel on üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.3 kohaselt lubatud kõikidele tootmismaadele ärimaa kõrvalfunktsiooni kavandamine (maa-alade arendamine kas tootmise või äri otstarbel või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina) mitmekesistamaks alade kasutust paindliku ettevõtlusalana.

Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.7 on esitatud nõuded muud liiki hoonete ja rajatiste ehitamiseks, mille kohaselt tuleb kõikide ATV ja motokrossiradade ning ring- ja kardiradade planeerimisel ja projekteerimisel määrata meetmed keskkonnatingimuste tagamiseks, sh müra leevendamiseks ja tehnilised nõuded liiklusohutuse tagamiseks (piisavad väljasõidualad jms). Nende nõuetega on detailplaneeringu lahenduses arvestatud.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

4. DETAILPLANEERINGUS KAVANDATU

Kardiraja laienduse detailplaneeringu koostamise eesmärk on pikendada kardiradasid külgnevatele maaüksustele, et luua kaasaegsetele nõudmistele vastav motokeskus. Samuti nähakse ette täiendav ehitusõigus ringraja hoone ja sisekardiraja rajamiseks ning kardirada teenindavateks hooneteks. Planeeringuga määratakse maaüksustele sobivad sihtotstarbed.

4.1. Planeeringuala asendiplaaniline lahendus

Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 11191 Harku-Rannamõisa teelt olemasoleva juurdepääsu asukohas.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 12/32

11191 Harku-Rannamõisa tee äärde planeeringualale on ette nähtud 3 m laiune perspektiivne kergliiklustee, mis jätkab Õispuu tee 1 ja 3 maaüksuste ja lähiala kehtestatud detailplaneeringus kavandatud perspektiivset kergliiklusteed.

Planeeritud motokeskuse hoonestus ning seda teenindav parkimisplats on kavandatud samuti 11191 Harku-Rannamõisa tee äärsesse detailplaneeringu ala läänekülge. Ülejäänud planeeringualale on kavandatud olemasolevatele kardiradadele lisaks täiendavalt kardiradasid ning antud ehitusõigus kardirada teenindavate hoonete rajamiseks.

Sütemetsa tee äärde on ette nähtud 3 m kõrgused müratõkkevallid. Planeeringualal säilitatakse kõrghaljastus maksimaalses mahus, mis aitab omakorda müra vähendada.

4.2. Planeeringuala krundid

Detailplaneeringuga nähakse ette planeeringualasse kaasatud olemasolevate maaüksuste liitmine kaheks ühiskondlike ehitiste ja ärimaa liitsihtotstarbega krundiks libiseva sihtotstarbe osakaaluga. Planeeringualas asuv Sütemetsa tee 47 olemasolev tootmismaa katastriüksus säilitatakse muutmatuna. Harku tee 67 katastriüksuse sees paiknev Kardiraja alajaama katastriüksus likvideeritakse, kuna vajadus selle säilitamiseks kaob seoses uue alajaama planeerimisega sissesõidutee kõrvale ilma eraldiseisva krundita (vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele) krundile pos 1.

Planeeringuga muudetakse moodustatavate katastriüksuste maakasutuse sihtotstarbed maa edaspidiseks kasutamiseks sobivaks – et seal saaks arendada ärilistel alustel tegutsevaid avalikkusele suunatud objekte.

Detailplaneering näeb ette võimaluse ka pärast detailplaneeringu kehtestamist ühele omanikule planeeringualal kuulvate ühesuguse sihtotstarbega maaüksuste liitmiseks.

Kruntide moodustamine:

pos pindala

m² moodustatakse katastriüksusest

katastriüksuse tunnus

senine pindala

m²

senine sihtotstarve

planeeritud sihtotstarbed ja

osakaalu protsent

1 95 288

Harku tee 67 19801:002:1675 83 036 Üm 85 / Ä 15 Üh 70...95 /

Ä 30...5 Kardiraja parkla 19801:002:1775 12 191 L 100

Kardiraja alajaam 19801:002:1676 61 T 100

2 133 093

Pihlaka 19801:002:1256 15 428 Üm 100

Üh 70...95 / Ä 30...5

Sütemetsa tee 49 19801:002:2205 17 779 T 80 / Ä 20

Sütemetsa tee 45 19801:002:0558 18 661 M 100

Sütemetsa tee 43 19801:002:0558 12 332 M 100

Sütemetsa tee 1 19801:002:0382 61 526 M 100

Vihuri 19801:002:1721 2 595 M 100

Onni 19801:002:0842 4 772 M 100

3 49 Sütemetsa tee 47 19801:002:2206 49 T 100 T 100

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 13/32

4.3. Planeeringuala hoonestuskava

4.3.1. Planeeringuala hoonestusala

Planeeringualal on ehitusõigus ette nähtud kõikidele kruntidele.

Hoonestusala piiriks krundi pos 1 lääneküljes on 11191 Harku-Rannamõisa tee teekaitsevööndi piir 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Teistest krundi piiridest on hoonestusala piir lubatud valdavalt 5 m kaugusel.

Krundile pos 2 on ette nähtud kaks võimalikku hoonestusala krundile määratud ehitusõiguse realiseerimiseks. Hoonestusalad on määratud arvestusega kaitsta krundi loodepiiril olemasolevat kraavi ning planeeritud tehnovõrke, krundi keskel kaitsta olemasolevaid elektrikaableid ning lõunanurgas kaitsta väärtuslike puittaimede grupi kasvuala. Kirdepiiril on hoonestusala piir ette nähtud mõistlikule kaugusele Sütemetsa teest.

Krundile pos 10 ei ole hoonestusala piiri määratud, sest krundile on lubatud üksnes väikese tootmishoone nagu näiteks alajaama ehitamine ning sellise objekti täpne paigutus määratakse projektis.

4.3.2. Planeeringuala ehitusõigus

Krunt pos 1 Krundile on määratud ehitusõigus kokku kuni 4 kuni 3-korruselise hoone püstitamiseks.

 krundi pindala: 95 288 m²

 krundi sihtotstarve: Üh 70...95% / Ä 30...5%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 4

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 12 400 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 15 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 13 m

 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud): 167 / 223

Krunt pos 2 Krundile on määratud ehitusõigus kokku kuni 2 kuni 2-korruselise hoone püstitamiseks.

 krundi pindala: 133 093 m²

 krundi sihtotstarve: Üh 70...95% / Ä 30...5%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 2

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3 000 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 5 000 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 10 m

 parkimiskohtade arv (norm/planeeritud): 56 / parkimiskohad on paigutatud krundile pos 1

Krunt pos 3 Krundile on määratud ehitusõigus ühe 1-korruselise tootmishoone püstitamiseks.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 14/32

 krundi pindala: 49 m²

 krundi sihtotstarve: T 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 30 m2

 suurim lubatud suletud brutopind: 30 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 4 m

4.4. Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted

Planeeringuala asub Laabi külas, kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee, 1980525 Õispuu tee, 1980037 Sütemetsa tee ja 1980003 Tammi tee vahelisel alal, Harku tee ja Tammi tee ristmikust ca 300 m kaugusel mööda 11191 Harku-Rannamõisa teed põhja suunas.

Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele.

Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 11191 Harku-Rannamõisa teelt olemasoleva mahasõidu asukohas. Sissesõidutee olulist laiendamist ei ole ette nähtud, sest perspektiivse Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0–9,0 (OÜ Selektor Projekt töö nr P19017, eskiisprojekt) väljaehitamisega väheneb liikluskoormus detailplaneeringu ala kõrval.

11191 Harku-Rannamõisa teel on olemasolev teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringualale on 11191 Harku-Rannamõisa tee äärde ette nähtud 3 m laiune perspektiivne kergliiklustee vastavalt Harjumaa kergliiklustee teemaplaneeringule, mis jätkab Õispuu tee 1 ja 3 maaüksuste ja lähiala kehtestatud detailplaneeringus kavandatud perspektiivset kergliiklusteed, mille rajaja on Harku vald. Kergliiklusteele on ette nähtud avalik kasutus.

Planeeritud motokeskust teenindav parkimisplats on kavandatud samuti 11191 Harku- Rannamõisa tee äärde detailplaneeringu ala läänekülge. Ülejäänud planeeringualale on kavandatud olemasolevatele kardiradadele lisaks täiendavalt kardiradasid.

Kuna detailplaneeringu lahendus näeb ette Harku tee 67 maaüksusel asuva olemasoleva juurdepääsutee Tööstuse tee 6 kinnistule likvideerimise, siis on varasemalt Teedeprojekt OÜ töös nr T04720 projekteeritud planeeringualast väljapoole uus juurdepääsutee Tööstuse tee L1 ja Tööstuse tee L2 maaüksuste kaudu. Tee ehitab välja kardiraja laiendamise detailplaneeringu arendaja.

Nii krundi pos 1 kui krundi pos 2 normatiivne parkimine on ette nähtud krundil pos 1. Eeldatavate parkimiskohtade arvutusel on lähtutud EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormatiivist. Parkimiskohtade arvutus ehitusloa taotlemisel peab vastama ehitusloa taotlemisel hetkel kehtivale normatiivile.

PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843 Linnatänavad, väikeelamute ala)

pos hoone nimetus suletud bruto

m²

parkimise koefitsent

parkimis- kohtade vajadus

planeeritud parkimiskohad

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 15/32

1 näitus, muuseum, raamatukogu 15 000 1 / 90 167 223 2 näitus, muuseum, raamatukogu 5 000 1 / 90 56

KOKKU: 223 223

Planeeringus esitatud teede ja platside ning parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus töötatakse välja edaspidise projekteerimise käigus.

4.5. Tehnovõrkude lahenduse põhimõtted

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Tehnovõrkude lahenduse aluseks on võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused ning varem projekteeritud lahendused.

Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojekti koostamisel täpsustunud hoonete suurused ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide (tööjooniste) koostamisel täpsustuvad ka tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid. Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti (tööjooniste) koostamiseks.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ettenähtud servituudi vajadusega alad võrguvaldajate kasuks kaitsevööndi ulatuses täpsustatakse ehitusprojektide ja servituudilepingute koostamisel.

Riigiteega, 11191 Harku-Rannamõisa tee, ristuvalt planeeritud tehnovõrgud tuleb projekteerida ja rajada kinnisel meetodil.

Teede/platside ja tehnovõrkude rajamisel lähtuda komplekssuse printsiipidest – samaaegselt paigaldada maa-alused kommunikatsioonid ja tänavakate, et vältida korduvate kaevetööde tegemist.

4.5.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustike lahendus on planeeritud vastavalt Osaühing Strantum 07.03.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.

Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud järgmistest ühisveevärki ja -kanalisatsiooni (ÜVK) kirjeldavatest dokumentidest:

- OÜ Kiirvool poolt koostatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast (töö nr 375/20); - Kehtestatud detailplaneeringutest: https://harku.maps.arcgis.com/home/index.html; - Menetluses olevatest detailplaneeringutest: https://harku.maps.arcgis.com/home/index.html; - Projektidest:

1. Sirkel ja Mall OÜ töö 15-18 „Tabasalu tehnovõrgud“ 2. VP Projekt OÜ töö nr 202112

Harku tee 67 kinnistul asuv olemasolev puurkaev on ette nähtud likvideerida.

Vastavalt Osaühing SIRKEL&MALL tööle nr 15-18 ning VP Projekt OÜ tööle nr 202112 on joonisel näidatud ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni liitumispunktid väljaspool kinnistu piiri

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 16/32

avalikul maal planeeringuala põhjanurga läheduses Sütemetsa tee teemaal. Liitumispunkte on kumbagi ette nähtud ainult üks, sest vee- ja kanalisatsiooni kasutus on planeeritud eelkõige Harku tee 67 kinnistule. Planeeringus on küll ka krundile pos 2 määratud ehitusõigus kokku kuni 2 kuni 2-korruselise hoone püstitamiseks, kuid nende puhul oleks tegemist võimalike kompleksi põhitegevust toetavate ehitistega (tribüün vms), mille vee- ja kanalisatsioonivarustuse vajadus lahendatakse perspektiivsete ehitusprojektidega.

Detailplaneeringu realiseerimisel tuleb koostada ja kooskõlastada OÜ Strantumiga kinnistusiseste VK välisvõrkude projekt vähemalt põhiprojekti detailsuses hiljemalt koos ehitusõiguse taotlemisega. Kinnistusisesed VK välisvõrgud peavad olema valmis ehitatud ja OÜ Strantum poolt vastu võetud hiljemalt kasutusloa taotluse esitamisel.

Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendustasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus.

DP kooskõlastamise hetkel kohalduvad DP piirkonnale vähemalt järgmised arendustasud:

1) ARENDUSKOKKULEPE nr 1-15, EKOMET OÜ,

2) Tabasalu-Tallinn reovee eesvoolu arendamise tasu.

Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud ÜVK laiendus- ja/või ümberehitustööd peavad olema teostatud või toetamine kokku lepitud enne DP järgsete hoonete ehitusõiguse andmist.

Planeeritud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikele on ette nähtud isikliku kasutusõiguse seadmine kaitsevööndi ulatuses Osaühing Strantum kasuks.

4.5.1.1 Veevarustus

Veeallikaks on Tabasalu põhjaveemaardla. Detailplaneeringu tarbeks planeeritud põhjaveeressursi kasutamise loa annab ja kooskõlastab Harku Vallavalitsus.

Planeeringuala veevarustus on ette nähtud ühendada Sütemetsa tee L2 paikneva De160 ühisveevärgiga. Planeeringuala veevarustuse liitumispunkti väljaspool kinnistu piiri avalikult ligipääsetavas kohas planeeringuala põhjanurga läheduses Sütemetsa tee transpordimaal on ette nähtud veemõõdukaev.

Eeldatav planeeringuala veekasutus on 6,0 m3/d sh tööstuslik ja äriline veekasutus 6,0 m3/d.

Planeeringu koostamisel on arvestatud tagatud vabasurvega 1,0 bar.

Ühisveevärk projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele.

4.5.1.2 Tuletõrjevee varustus

Väline kustutusvesi 10 l/s 1 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2 p. 5.3) tagatakse kinnistule VP Projekt OÜ poolt töös nr 202112 projekteeritud ca 40 m³ tuletõrjeveemahutist alale juurdepääsutee kõrval.

Tuletõrjeveemahutite täitetorustik on ette nähtud ühendada kinnistusisese veetoruga pärast veemõõdusõlme.

Tuletõrjemahuti täitmisel on veevajadus 0,55 m³/h. Mahuti täitmise aeg on 72 tundi. Mahutite täitmine toimub täitetorustiku De32 manuaalselt avatava-suletava maakraani DN25 kaudu.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 17/32

Projekteeritud veevõtukoht koosneb maa-alusest soojustatud horisontaalsest klaasplastist mahutist 40 m³, mis tarnitakse kompleksselt ja kasutusvalmina ning kuiv-tuletõrjehüdrandist. Mahuti peab olema vastupidav jõule 28 kN/m². Mahutil peavad valmistaja poolt olema tehtud torustike väljavõtted, mille külge kohapeal monteeritakse vastavad torustikud. Kuivhüdrandi ühendus on De225 veetorust.

Mahutid paigaldada minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud kruusa- või killustiku täidise kihile ning ankurdada. Ankurdamine teostada vastavalt tuletõrjemahutite tootja paigaldusjuhendile. Mahuti ning ühendustorustikud tuleb soojustada külmumise vältimiseks.

Tuletõrjemahutite asukoht peab olema tähistatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 kinnitatud „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “ LISA 2.

4.5.1.3 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolne. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Sütemetsa tee L2 paiknev D200 isevoolne reoveekanalisatsioon, reovee eesvooluks on AS Tallinna Vesi reoveepuhasti. Planeeringuala ühiskanalisatsiooni liitumispunkt on ette nähtud väljaspool kinnistu piiri avalikult ligipääsetavas kohas planeeringuala põhjanurga läheduses Sütemetsa tee transpordimaal.

Eeldatav planeeringuala ärajuhitava reovee kogus on 6,0 m3/d.

Kinnistule on VP Projekt OÜ töös nr 202112 projekteeritud kanalisatsioonipumpla koos survetorustikuga. Pumplasse on ette nähtud 2 pumpa: üks pump töötab ja teine on reservis. Pumpla paigaldada vastavalt tarnijafirma nõuetele ning hankida koos vajalike elektri- ja juhtimisseadmetega. Pumpla ankurdada. Survetorustik de63 mm on ette nähtud 2.0 m sügavusele maapinnast. Haljasalal pumpla luuk ette nähtud 0,4 m maapinnast. Kinnistu reoveepumplale on ette nähtud reovee kulumõõtmine ja vähemalt ühesuunaline infoedastus OÜ Strantum SCADAsse (reovee kulumõõtja näit ja vooluhulgad, survetoru rõhuandur, pump/pumbad töös).

Ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi peab nii koguselt kui ka omadustelt vastama ÜVK teenust pakkuva vee-ettevõtja poolt antud tingimustele.

Reoveekanalisatsiooni torustik ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele.

4.5.1.4 Sademevesi

Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademevett ei tohi juhtida naabermaaüksustele sh riigitee 11191 Harku-Rannamõisa tee alusele maaüksusele sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Sademevee kokkukogumise ja suublasse juhtimise võimalikkuse ning tingimuste üle otsustab Harku vallavalitsus.

Detailplaneeringu ala ning naaberkinnistu Õispuu tee 1 vahelisel piiril asub kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse sademeveed Sütemetsa tee ääres olevasse kuivenduskraavi, mille eesvooluks on Harku oja (Harku järv).

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 18/32

Vastavalt VP Projekt OÜ tööle nr 202112 on sademevesi ette nähtud koguda kokku restkaevudega ning juhtida kinnistule projekteeritud kraavi. Teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi tuleb enne kraavi juhtimist puhastada lokaalsetes I klassi õli- ja liivapüüdurites.

Teealal peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega alal peab olema 40 t ning vähese liiklusega alal 25 t. Teeala restkaevud on ette nähtud setteosaga min 300 L ja töötavad ka liivapüüdjatena. Restkaeve tuleb regulaarselt hooldada ning puhastada settest.

Ehitusprojekti koostamisel kaaluda ka muude meetmete kasutamist, et sademevett maksimaalselt omal krundil käidelda – katustelt voolava vee kogumise süsteemid ja olmes taaskasutamine, vett läbilaskvad sillutised, immutusplokid vms sademevee immutamiseks pinnasesse.

Sademevee ärajuhtimine peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ kehtestatud nõuetele.

Sademevee täpne lahendus töötatakse välja edasise projekteerimise käigus.

4.5.2. Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 02.03.2022 tehnilised tingimused nr 402457 ning AS Loo Elekter 15.03.2022 tehnilised tingimused nr 06-2022. Samuti AS STIK-ELEKTER töö nr 9618 „Tabasalu autorada, olemasolevate KP õhuliinide asendamine maakaablitega” ning Teedeprojekt OÜ töö nr T04720.

Vastavalt AS STIK-ELEKTER tööle nr 9618 „Tabasalu autorada, olemasolevate KP õhuliinide asendamine maakaablitega” ning Teedeprojekt OÜ tööle nr T04720 on planeeringualal paiknevad olemasolevad Elektrilevi OÜ ja Loo Elekter AS keskpinge õhuliinid ette nähtud asendada maakaablitega alates Tammi tee 38 kinnistust kuni Tööstuse tee 3a kinnistuni. Asendatavatele keskpinge kaablitele on planeeritud uued trassikoridorid Harku tee äärsete kinnistute piiriäärsetesse ehituskeelu aladesse.

Teisaldatavatele elektrirajatistele on ette nähtud koostada uued kasutusõiguse alad kinnistute lõikes ja korraldada kasutusõiguste sõlmimimine.

Planeeringuala elektrivarustuse planeeritud faaside arv on 3 ja amprite arv 630 A.

Detailplaneeringu alal krundile pos 1 sissepääsutee kõrvale ööpäevaringse vaba juurdepääsuga kohta on ette nähtud uus Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonna komplektalajaam. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga, mis muhvitakse olemasoleva keskpinge maakaabliga KPL25713. Planeeritud alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata.

Uue planeeritud alajaama kõrvale nähakse ette liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objektideni on ette nähtud 0,4 kV maakaabliga.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 19/32

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kõikidele Elektrilevi OÜ elektripaigaldistele on ette nähtud servituudiala kaitsevööndi ulatuses.

4.5.3. Telekommunikatsioonivarustus

Planeeringuala telekommunikatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 17.03.2022 tehnilised tingimused nr 36283577.

Harku tee 67 kinnistul paikneb Telia vasksidekaabel VMOHBU 30*2*0,5.

Optilise sidevõrguga liitumiseks on ette nähtud projekteerida ja väljaehitada sidekanalisatsioon hoonestuseni alates Telia Eesti AS-le kuuluvast sidekaevust TAB-043. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. Neljakiuline optiline sidekaabel on ette nähtud paigaldada alates hoone sidejaotlast sidekaevu TAB-036.

Kaabelsidekanalisatsioon paigaldada kiikertorus ja sidekaevu jätta kaablile varu 15 m, mis võimaldaks kaabli ühendada jätkuga. Optiline kaabel peab olema SM tüüpi ja vastama ITU- TG.657 standardile ning Telia Eesti AS nõuetele. Soovitavalt tellida optilise kaabli paigaldustööd Telia koostööpartnerilt, info koostööpartnerite kohta leitav kodulehelt www.telia.ee/ partnerile/ehitajale-arendajale/partnerid.

Planeeritaval ehitusetegevusel juhinduda Telia juhenditest: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid”, „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks”.

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Näha ette kõik vajalikud tööd varemehitatud siderajatiste kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Enne ehitustööde alustamist taotleda Telia järelevalve esindajalt töödeks tegutsemisluba, teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad (liinirajatiste paiknemise kohta edastada oma küsimused eelnevalt: [email protected], telefoninumbril 6524000.).

Telia liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15.

Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali (https://www.telia.ee/ partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.

4.5.4. Gaasivarustus

Planeeringuala gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS/Gaasienergia AS 13.04.2022 väljastatud tehnilised tingimused, mille kohaselt on tehniliselt võimalik planeeringuala kinnistuid maagaasiga varustada.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 20/32

Planeeringuala kinnistute jaoks gaasivõrguga liitumispunkti rajatud pole, kuid lähim Adven Eesti AS/Gaasienergia AS-ile kuuluv B-kategooria gaasitorustik paikneb 11191 Harku-Rannamõisa tee kinnistul olemasoleva Harku tee 67 kinnistu läänepiiril.

Detailplaneeringuga moodustatava kinnistu maagaasiga varustamiseks planeerida gaasitorustiku haru ja liitumispunkti maakraan alates olemasolevast gaasitorustikust kuni moodustatava kinnistu piirini ja edasi kuni planeeritava hooneni ja selle tehnilise ruumini. Haru ja liitumispunkti asukoht Harku-Rannamõisa tee kinnistul valida vastavalt hoone ja selle tehnilise ruumi asukohale.

Liitumispunkt mitte planeerida lähemale kui 2 meetrit teiste kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla.

Planeeritavale gaasitorustikule näha ette servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest.

4.5.5. Soojusvarustus

Kuna piirkonnas puudub kaugkütte soojustorustik, siis ei ole kohustust ega võimalust kaugküttega liituda.

Soojusvarustuse võib lahendada kas küttegaasi baasil või alternatiivsete lokaalsete energiatõhusate keskkonnasõbralike kütteviisidega nagu elektri-, päikesepaneelide ja teiste kütteviiside küte, nii iseseisvalt kui kombineeritult.

Muude küttelahendustega kombineeritult võib kasutada ka õhksoojuspumpasid. Samas tuleb nende paigutamisel arvestada võimaliku mürataseme tõusuga ning soovitatav on kasutada võimalikult väikese müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid.

Keskkonnasäästliku lisakütteallikana on soovitatav päikesepaneelide kasutamine.

Soovitatav on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonete projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata nende energiatarbimisele.

Soojusvarustuse lahendused täpsustuvad ehitusprojektides.

4.6. Vertikaalplaneerimine

Planeeringuala puhul on tegemist valdavalt tasase maaga, kaldega kõrgemast lääneosast 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres madalama idaosa suunas. Maapinna kõrguste vahe ca 700 m ulatuses on ca 3 m.

Vertikaalplaneerimine lahendada arhitektuurse projektiga, kui on teada täpne teede ja platside lahendus ning hoonete asukohad. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, siis tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 21/32

naaberkinnistutele. Sademevee ärajuhtimisel pidada silmas, et vihmavett ei tohi juhtida naabermaaüksustele.

4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Haljastuse, parkimise, piirete ja jäätmekonteinerite asukoha lahendused täpsustatakse ehitusprojektidega. Territooriumi omanik peab tagama ala korrashoiu.

4.7.1. Haljastus

Planeeringuala on tasase reljeefiga valdavalt looduslik rohumaa, millel asub valdavalt isetekkeline väheväärtuslik madal- ja kõrghaljastus. Planeeritava ala mets kuulub loometsa kasvukohta – maapinnalähedased, vähem kui 30 cm paksuse teralise (klibu-, rähk-, veereline muld) mullakihiga pael kasvab vähese tootlikkusega segametsa taimestik. Ala on liigniiske.

2022 märtsis viidi planeeringualal läbi dendroloogiline inventeerimine, mille tulemusena selgus, et Tabasalu kardiraja maa-alal kasvab 8 liiki lehtpuid – sookask, harilik haab, põõsasmaran, harilik pihlakas, paju, raagremmelgas, harilik saar ja aed-õunapuu. Okaspuudest kasvavad harilik kuusk, harilik mänd ja harilik kadakas. Kõik liigid on kodumaised, ainult aed-õunapuu on introdutseeritud Eestis naturaliseerunud puittaim.

Üldises kokkuvõttes on ala peapuuliigiks esimeses rindes sookased ja harilikud kuused. Puudegruppide vahel kasvavad ka üksikud mitmetüvelised raagremmelgad, harilikud haavad, harilikud pihlakad ja harilikud saared. Põõsarindes kasvavad harilikud kadakad, pajud, kontpuu, türnpuu ja harilikud põõsasmaranad. Kuna ala on liigniiske, siis sookased on mitmetüvelised ja kõverad. Palju on ka kuivanud puid ja puude tüükaid. Metsa all on tormis murdunuid puid ja lamapuitu. Üksikud harilikud kuused on maha kukkunud tormiheite tagajärjel ja palju on ka kuivanud kuuski. Grupiti kasvavad harilikud kuused on heas seisukorras ja oleks soovitatav säilitada. Harilikud haavad on haiged ja perspektiivitud. Isetekkelise hariliku haava võsa on perspektiivitu ja tuleks likvideerida. Aed-õunapuud on vanad ja metsistunud ning tuleks likvideerida.

Planeeringu lahenduses säilitatakse haljasmaana üle 70% planeeringualast. Väheväärtuslikud puittaimed on ette nähtud likvideerida planeeritud kardiradade, platside ja hoonete alla jäävalt alalt. Harilikud põõsasmaranad, mis kuuluvad III kaitsekategooria katteseemnetaimede gruppi, tuleks maksimaalselt säilitada. Harilike kadakate grupid on samuti soovitatav võimalusel säilitada.

Ehitusprojektide koostamisel kavandada planeeringualale sobivatesse asukohtadesse uushaljastust. Okaspuudest on soovitatav istutada jugapuud, serbia kuuske, mägimändi ja seedermändi. Lehtpuudest istutada arukaske, suurelehist pärna, hariliku vahtra sorte, dekoratiiv- õunapuud, pooppuud ja erinevaid pihlaka sorte. Põõsastest sobivad istutamiseks toompihlakas, ginnala vaher, ebajasmiin, kukerpuu ja hariliku sireli sordid.

4.7.1.1 Soovituslikud hooldusvõtted

 Alalt likvideerida perspektiivitud ja likvideeritavad puud ja puudegrupid.

 Väheväärtuslikest sookaskede grupist eemaldada kuivanud ja kõverad puud ning jätta alles sirgete tüvedega puud ja puudegrupid.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 22/32

 Säilitada olulised harilike kuuskede grupid.

 Säilitada maksimaalselt hariliku põõsasmarana grupid, mis kuuluvad III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka.

 Võimalusel säilitada ka hariliku kadaka grupid.

 Aladel säilitada tihedalt üksteise kõrval kasvavad puud korrastatud ja hooldatud gruppidena.

 Säilitatavate puude puhul tuleb arvestada puude võrastiku ja juurestiku juurdekasvuga.

 Ehitustööde käigus arvestada säiltatavate puude- ja põõsagruppide ümber juurestiku kaitsevööndeid. Juurekaelu ei tohi matta ehituse ajal ega pinnase täitmisel.

 Ehitustöödel kindlasti kasutada üksikpuudel tüvekaitseid, väärtuslikele töötsoonis asuvatele puudele tuleb seada tarand ning vältida juurestiku kinnisurumist mehhanismide poolt.

 Ehitusmasinad ei tohi sõita puu juurtel, mis jäävad võra alla.

 Pärast ehitustöid eemaldada puudelt murdunud ja kahjustatud oksad.

 Puuhooldustöid peab tegema arboristi kutsetunnistusega spetsialist.

 Ehitustööde ajal järgida Eesti standardi EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: „Ehitusaegne puude kaitse” nõudeid ja soovitusi.

 Puude istutamise planeerimisel tuleb jälgida tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tagada vajalikud kujad vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”.

 Puittaimede istikute ostmisel järgida Eesti standardit EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”.

 Puittaimede istutamisel järgida Eesti standardi EVS 939-4:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 4: „Puuhooldustööd” nõudeid ja soovitusi.

4.7.2. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Harku valla jäätmehoolduseeskirjale ning vastavuses muude jäätmete käitluse, ladustamise ja hoiustamise normide, seaduste ja tavadega. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, käitlustegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud Harku valla jäätmehoolduseeskirjaga.

4.7.2.1 Olmejäätmed

Detailplaneeringu alal tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti keskkonnaministri 16. 01.2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” järgi, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

Sorteeritud jäätmete kogumiseks tuleb ette näha eeskirjakohased mahutid. Jäätmemahutite suuruse valimisel, mahutite tähistamisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Harku valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmemahutitele tuleb tagada jäätmehoolduseeskirjas ettenähtud ligipääs. Jäätmemahutid tuleb paigaldada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) pinnale ning soovitatavalt jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Mahuteid võib varjata näiteks tara või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. Juurdesõidutee peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Mahutite paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab krundi omanik.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 23/32

Kinnistute omanikel tuleb sõlmida regulaarne prügi äraveo leping jäätmekäitluse kehtivat litsentsi omava firmaga.

4.7.2.2 Ehitusjäätmed

Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Harku valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojekti staadiumis esitada ülevaade tekkivatest ehitusjäätmetest ning anda jäätmete käitlemise lahendus.

Planeeringualal tuleb ehitustööde käigus rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas. Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlus-ettevõttele.

Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Et võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb need koguda liigiti. Eraldi tuleb sortida: puit; kiletamata paber ja kartong; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kile; ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, saastunud pinnas, asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, õli- ja naftasaadused jne).

Jäätmete utiliseerimiseks sõlmida katastriüksuse valdajal leping vastavat litsentsi omava ettevõttega. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena (kui ehitusjäätmetena tekkinud puidu põletamine toimub samadel tingimustel puitkütusega) või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

Ehitusjäätmete valdaja peab võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel.

4.7.3. Lumekoristus

Lume ladustamise alad esitada ehitusprojektis. Kuna planeeringualale on kavandatud suur asfalteeritud plats ning haljasmaana säilib üle 70% planeeringualast, siis probleemid lume ladustamiseks koha leidmisel ei ole tõenäolised.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 24/32

5. KITSENDUSED

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED pos kitsendus

1

Avalikult kasutatava kõrvalmaantee nr 11191 Harku-Rannamõisa tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Servituudivajadusega ala olemasoleva sidekaabli hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala olemasoleva gaasitoru hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m torust mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. alajaama ja liitumiskilbi rajamiseks ning hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 2 m seadmest võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. KP-kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablitest mõlemale poole võrguvaldajate kasuks.

Servituudivajadusega ala perspektiivse kergliiklustee avalikuks kasutamiseks. Servituudivajadusega ala perspektiivse tänavavalgustuse rajamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Plan. MP-kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole. Plan. sidekanalisatsiooni ja sidekaabli kaitsevöönd 1 m siderajatisest mõlemale poole. Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole. Plan. kanalisatsioonitorustiku ja survetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole. Plan. sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole. Plan. gaasitoru kaitsevöönd 1 m torustikust mõlemale poole.

2

Servituudivajadusega ala ol.olevate elektripaigaldiste hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 10 m elektripaigaldisest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole. Plan. kanalisatsioonitorustiku ja survetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole. Plan. sademeveeveetorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole. Ol.oleva ja plan. eesvoolukraavi kaitsevöönd 2 m ulatuses. Servituudivajadusega ala ol.olevate MP-kaablite hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. KP-kaablite paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablitest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

3 Servituudivajadusega ala ol.olevate elektripaigaldiste hooldamiseks kaitsevööndi ulatuses 10 m elektripaigaldisest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 25/32

6. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS

6.1. Üldised nõuded

Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Ehitusprojektid tuleb koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 "Nõuded ehitusprojektile1" ja 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”. Hoonete projekteerimisel arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1” tingimustega.

Teede, platside ja tehnovõrkude rajamisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – samaaegselt paigaldada maa-alused kommunikatsioonid ja teede/platside kate, et vältida korduvate kaevetööde tegemist. Riigiteega, 11191 Harku-Rannamõisa tee, ristuvalt planeeritud tehnovõrgud tuleb projekteerida ja rajada kinnisel meetodil.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

6.2. Arhitektuurinõuded

Ühtset ehitusjoont ei ole ette nähtud. Hoonestusviis on lahtine.

Hoonestuslaad on vaba, sest planeeringuala vahetus kontaktalas puudub piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, millest lähtuda. Olulised arvnäitajad on esitatud ehitusõiguses. Hoonete vahel tuleb tagada tuleohutuskuja 8 m või kasutada tulemüüri või selle nõuetele vastavaid seinu.

Krundile pos 1 on lubatud 4 kuni 3-korruselise (kõrgusega maapinnast kuni 13 m) hoone püstitamine ning krundile pos 2 on lubatud 2 kuni 2-korruselise (kõrgusega maapinnast kuni 10 m) motokeskust ja kardirada teenindava hoone püstitamine. Hoonetel on lubatud katusekalle 0º...15º.

Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat keskkonda väärtustav. Tuleb pöörata tähelepanu hoonete 11191 Harku-Rannamõisa tee poolsete fassaadide kujundusele. Hoonestus peab välja nägema soliidne ja viisakas. Materjalidest on soovitatav kasutada metalli, klaasi, puitu, betooni, vineeri, krohvi. Kirkad värvid suurtel tasapindadel ei ole soovitatavad. Planeeringuala hooned võiksid moodustada omavahel kokkusobiva ansambli nii arhitekuurselt lahenduselt kui viimistlusmaterjalide ja kasutatavate värvitoonide osas.

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 26/32

Piirded

Detailplaneeringu alale on lubatud rajada vastavalt vajadusele kuni 2,5 m kõrgused eri tüüpi piirdeid, et tagada turvalisus ja vajadusel vähendada müra. Piirded tuleb lahendada ehitusprojektiga.

6.3. Müraleevendusmeetmed

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” ning tagada siseruumides nii päeval kui ka öösel sotsiaalministri 4.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud normtasemed. Müra olukorda hinnatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse ning keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” järgi.

Normtasemete tagamiseks kasutada helipidavaid avatäiteid või muid heli tõkestavaid ja summutavaid konstruktiivseid lahendusi. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest ja kardiraja liiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitatav on kasutada tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sellisel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemeid.

Projekteeritavatele hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (näiteks lokaalsed gaasikatlad, õhksoojuspumbad, ventilatsiooniseadmed, konditsioneerid vms) arvestada nende müratasemeid ning soovitatav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimaliseerida mürataset.

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõudeid sh vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehkki planeeringuala vahetus lähedused puuduvad elamumaa sihtotstarbega maaüksused ning lähimad asuvad planeeringuala idapoolsemast tipust 625 m kaugusel idasuunas, tuleb detailplaneeringu elluviimisel tagada kardiradadelt lähtuva müra minimiseerimine. Müra leviku takistamiseks on planeeringuala Sütemetsa tee poolsesse ossa kavandatud 3 m kõrgused müravallid.

6.4. Insolatsioonitingimused

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” soovitustega ning tagada planeeritud hoonete loomulik valgustus ja insolatsioon vastavalt standardile.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 27/32

6.5. Radoonileevendusmeetmed

Vastavalt PML Balti OÜ radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruandele Harku tee 67 mõõdeti kahes uurimispunktis kõrge radoonisisaldus.

Kõrge radoonisisaldusega pinnase tõttu tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga ning kasutada radooniennetuse komplekslahendust ja rakendada radooniennetusmeetmeid. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes.”

Vajalik on kasutada järgmisi meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radoonitorustik koos radoonikilega) pinnasega kokkupuutes olevatele ehitise osadele.

Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud paigaldatakse hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelisele vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.

Väga oluline on tagada hoonetes nõuetekohane ventilatsioon.

6.6. Keskkonnatingimused ja ja meetmed negatiivsete mõjude vältimiseks/leevendamiseks

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktis 3 nimetatud detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine.

Detailplaneeringu alal ei ole täheldatud reostuse või keskkonnaohtliku olukorraga seonduvat. Planeeringualal ei leidu kaitsealuseid loodusobjekte või liike. Detailplaneeringus ei kavandata keskkonnaohtlikke ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumine sh vee, pinnase, õhu saastatuse, olulise jäätmetekke ja müratasemete suurenemine. Alale on kavandatud motokeskus koos sisekardirajaga ning olemasolevate kardiradade pikendamine. Suurem osa olemasolevast haljastusest säilitatakse ning üle 70% planeeringualast jääb haljasmaaks koos kõrghaljastusega.

Detailplaneeringus kavandatu realiseerimisega kaasneva müra mõju hindamiseks on koostatud Kajaja Acoustics OÜ poolt ekspertarvamus seoses kardiraja laiendusega kaasneva müraolukorraga. Eksperthinnangu järeldus konstateerib järgmist: „Keskkonnaministri

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 28/32

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria siht- ja piirväärtuse tasemed on lähimate müratundlike alade ja hoonete juures täidetud. Kardiraja kasutamise müra võib kostuda soodsate ilmastikutingimuste korral lähimate müratundlike aladeni, kuid ka sellisel juhul on aktiivse perioodi helirõhutasemed >10 dB madalamad kui päevase ajavahemiku liiklusmüra sihtväärtus Ld = 55 dB, mis on elamualadel kõige rangem liiklusmüra nõue.”.

Planeeringuala idapoolsemast tipust lähimate elamumaa sihtotstarbega maaüksusteni on 625 m. Müra leviku takistamiseks on planeeringuala Sütemetsa tee poolsesse ossa kavandatud 3 m kõrgused müravallid.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatu tõttu ei ole ette näha sellega kaasnevaid negatiivseid kõrvalmõjusid. Vibratsioon võib kaasneda tegevusega hoonestuse ehitamise ajal.

Samuti ei avalda detailplaneeringuga kavandatud tegevus olulist negatiivset mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustele, sest otseselt ümbruskonna keskkonnatingimusi ei kahjustata.

Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning hoonete ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi.

Ehkki planeeringus kavandatud tegevused eeldatavasti ei põhjusta olulisi mõjusid, mis ületaks tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara, on planeeringus välja toodud meetmed, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.

6.6.1. Ehitusaegsete mõjude vähendamine

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõudeid sh vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.

Pärast ehituse lõppemist peab krundid heakorrastama.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 29/32

6.6.2. Nõuded negatiivse mõju vähendamine planeeringuala elustikule

Raietöid ning pinnasekoorimist planeeringualal teostada võimalusel väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist 31. juulini.

Kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke taimeliike, mille seemnetest, viljadest või õitest erinevad loomaliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms. Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või muudest puuseemnetest (nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad (nt kimalased). Soovitusi taimeliikide valikuks leiab lisaks Linnaelustiku käsiraamatust. Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist mitmekesisust.

Hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad hukkuda või vigastada ennast vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite puhul tuleks arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui arhitektuurselt on mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve (inimsilmale nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku meetmega, et vältida lindude hukkumist kokkupõrgete tagajärjel.

6.6.3. Negatiivse mõju vähendamine pinna- ja põhjavee mõjuvaldkonnas

Planeeringualal tuleb tagada liig- ja sademevee vaba liikumine.

Kõrge pinnavee taseme korral tuleb projekteerimise ja ehitamise käigus pöörata tähelepanu ehitise aluse pinna ja vundamentide tugevuse ja stabiilsuse tagamisele ning hüdroisolatsioonile, ning rakendada tehnilisi abinõusid pinnasevee ärajuhtimiseks nagu maapinna planeerimine ja drenaaž.

Teedelt ja platsidelt kogutav sademevesi tuleb eelnevalt puhastada I klassi õli- ja liivapüüduris, et ei toimuks saasteainete kannet kraavi. Kraavi tuleb hooldada ning see on maaomaniku kohustus.

Sademevee ärajuhtimine peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ kehtestatud nõuetele.

6.6.4. Liiklusest tulenevate mõjude vähendamine

Tuleb tagada, et teedelt ja platsidelt ei hakkaks toimuma saasteainete (õlid, soolad) kannet kraavi.

Müra leviku takistamiseks kardiradadelt on planeeringuala Sütemetsa tee poolsesse ossa kavandatud 3 m kõrgused müravallid.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 30/32

6.6.5. Hea õhukvaliteedi säilitamine

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Kavandatud hoonetes on soovituslik kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ka ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

6.6.6. Valgusreostuse vältimine

Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada välisvalgustuse suunamisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teel.

6.6.7. Õnnetuste ja avariide vältimine

Oht inimese tervisele või keskkonnale võib avalduda hoonete ehitamise protsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ohtu inimese tervisele ja keskkonnale.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ning õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

6.7. Tuleohutus

Detailplaneeringu on määratud ehitusõigus kokku kuni 7 hoone ehitamiseks. Kõrgeimate hoonete maksimaalne korruselisus on 3 maapealset korrust piirkõrgusega 13 m.

Planeeringualale projekteeritavada hooned peavad vastama siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonete projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskuse spetsialistidega.

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ning tulekustutuseks ja päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega 8 m või tuleb hoonete vahel kasutada tulemüüri või selle nõuetele vastavaid seinu. Täpsed tuleohutuslahendused määratakse ehitusprojektiga.

Kruntide hoonestamata maa-alale ja hoonetevahelistesse tuleohutuskujadesse ei tohi ladustada põlevmaterjale, põlevpakendeid, taarat jne.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 31/32

Hoonetele peab olema tagatud nõuetekohane tuletõrjetehnika juurdepääs. Päästeauto ligipääs hoone juurde on tagatud Harku teelt. Päästemeeskonna sisenemisteedeks päästetöödel on hoone välisuksed.

Väline kustutusvesi 10 l/s 1 tunni jooksul (EVS 812-6:2012+A1+A2 p. 5.3) on tagatud kinnistule VP Projekt OÜ poolt projekteeritud ca 40 m³ tuletõrjeveemahutist alale juurdepääsutee kõrval.

Tuletõrjemahuti täitmisel on veevajadus 0,55 m³/h. Mahuti täitmise aeg on 72 tundi. Tuletõrjeveemahutite täitetorustik on ette nähtud ühendada kinnistusisese veetoruga pärast veemõõdusõlme. Mahutite täitmine toimub täitetorustiku De32 manuaalselt avatava-suletava maakraani DN25 kaudu.

Vee hulk mahutis peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastiku tingimustega tulekustutuseks vajaliku vooluhulga kättesaadavuse.

Projekteeritud veevõtukoht koosneb maa-alusest soojustatud horisontaalsest klaasplastist mahutist 40 m³, mis tarnitakse kompleksselt ja kasutusvalmina, ning kuiv-tuletõrjehüdrandist.

Mahuti peab olema vastupidav jõule 28 kN/m². Mahutil peavad valmistaja poolt olema tehtud torustike väljavõtted, mille külge kohapeal monteeritakse vastavad torustikud. Kuivhüdrandi ühendus on De225 veetorust.

Mahutid paigaldada minimaalselt 150 mm paksusele tihendatud kruusa- või killustiku täidise kihile ning ankurdada. Ankurdamine teostada vastavalt tuletõrjemahutite tootja paigaldusjuhendile.

Mahuti ning ühendustorustikud tuleb soojustada külmumise vältimiseks.

Tuletõrjemahutite asukoht peab olema tähistatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 kinnitatud „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord “ LISA 2.

6.8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Konkreetsed kuritegevuse ennetamise meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.

Hoonete projekteerimisel järgida järgmisi tingimusi:

 Teedele ja platsidele näha ette valgustus ning tagada alal hea nähtavus, samas järgida meetmeid valgusreostuse vältimiseks.

 Kruntide ja hoonefassaadide valgustamiseks kasutada sissepääsude valgustamist, spetsiaalset fassaadivalgustust ja õuealal pargivalgusteid.

 Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).

 Hoonetele näha ette vastupidavad uksed, lukud ja aknad.

 Vajadusel projekteerida õigustatud kasutajatele kerge juurdepääs ning mitteõigustatud kasutajatele keeruline ligipääs teatud aladele / hoonetele / hoone osadele.

 Piirata vajalik territoorium sobivate piiretega.

Harjumaa, Harku vald, Laabi küla Kardiraja laiendamise detailplaneering

30.09.2022 32/32

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

7.1. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Planeeringus antud ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike poolt.

7.1.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevad toimingud ja tegevused ei ole kronoloogilises järjestuses. Neid toiminguid ja tegevusi võib efektiivse ja kiire menetluse nimel menetleda paralleelselt juhul, kui on tagatud tegevuste õiguspärasus ja korrektsus.

1. Detailplaneeringujärgsete kruntide moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.

2. Planeeringujärgsete servituutide seadmine. 3. Planeeringuala läbivate KP-õhuliinide kaablitega asendamise projekteerimine ja nendele

ehituslubade taotlemine. 4. Ehituslubade väljastamine Harku Vallavalitsuse poolt planeeringuala läbivate KP-õhuliinide

asendamiseks kaablitega. 5. KP-õhuliinide asendamiseks kaablite ja tehnorajatiste ehitamine, vastavate kasutuslubade

väljastamine ning elektripaigaldiste üleandmine võrguettevõtjatele. 6. Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri projekteerimine, ehituslubade

saamine, väljaehitamine ja kasutuslubade saamine. 7. Planeeringujärgsete hoonete ja rajatiste (kardirada) projekteerimine, ehituslubade taotlemine

ning ehitamine. 8. Valmisehitatud hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

7.2. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitamine

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naabermaaüksuste omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (k.a haljastus). Samuti ei tohi tekitada naabermaaüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi.

Juhul, kui planeeritud tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud kinnistu igakordne omanik.

Seletuskirja koostajad: Ivo Rebane

Reet Salu

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 29.11.2022 11:53

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 12-1/409-8 2022.11.29_lahteseisukohtade kusimine dp

koostamiseks_Transpordiametilt

Manused: 2022.11.29_Transpordiametist lahtetingimuste kusimine_Kardiraja dp.asice

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega

Laine Vain

planeeringute spetsialist

________________________________________

Harku Vallavalitsus

Kallaste tn 12, Tabasalu

Harku vald

Telefon: 600 3858

www.harku.ee