Pärnu linn Paide mnt 4a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot. 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud

planeeringu osad.

planeeringuala piir TINGMÄRGID

0 1000 3000 5000 m

PÄRNU LINNAS PAIDE MNT 4A KINNISTU DETAILPLANEERING

14.07.2023 1 4 1:100 000 A4

PÄRNU LINN

2023-058

Priit Paalo

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Teele Nigola Erki Kõnd ASUKOHAJOONIS

183 m

stsenaariumi 3 eriti ohtlik ehitisi ohustav ala 190 m

stsenaariumi 2 ohtlik ala 75 m

stsenaariumi 3 väga ohtlik ala 387 m

stsenaariumi 3 eriti ohtlik ala 239 m

stsenaariumi 1 ohtlik ala 12 m

stsenaariumi 3 ohtlik ala 433 m

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot. 2. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud

Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal.

3. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ kohaselt jääb detailplaneeringuala valdavas ulatuses arengualale (A13), kuhu on määratud puhke- ja haljasala maa-ala juhtotstarve.

4. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

Videviku tn

Sindi-Lodja sild

planeeringuala piir olemasolev krundipiir

TINGMÄRGID

Riia mnt

Paid e m

nt

Pärnu Metsakalmistu

Pärnu jõe hoiuala

R eiu jõe hoiuala

Lätte discgolfi park

Sindi-Lodja I kiviaja

asulakoht

Sindi-Lodja II kiviaja

asulakoht

Pärnu jõe hoiuala

Lätte discgolfi park

Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht kinnismälestise kaitsevöönd 50 m

Pärnu maastikukaitseala

Pärnu maastikukaitseala

Pärnu Metsakalmistu

Pärnu jõgi

Reiu jõe hoiuala

Reiu jõgi

asustusüksuse piir Tammiste

küla

Pärnu linn

Paikuse alev

riigihanke nr 255118 kohane tee koridorVeekeskuse

bussipeatus

Reiu metsa bussipeatus

Metsakalmistu

Lätte tn

R eideni tn

Lodja tee

Raeküla kool

üldplaneeringuga kavandatud sildumisala olemasolev kergliiklustee perspektiivne kergliiklustee

Pärnu linna keskus asub

ca 5 km kaugusel loodes

ilusa vaatega koht (määratud Pärnu maakonna planeeringuga) lähipuhkeala

A13

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ kavandatud arenguala (A13)

A13

A13

PÄRNU LINNAS PAIDE MNT 4A KINNISTU DETAILPLANEERING

07.01.2025 2 5 1:10 000 A4

PÄRNU LINN

2023-058

Priit Paalo

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Teele Nigola FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED

elamumaa

50 0 m

30 0 m

30 0 m

Vaala sadam

ohtliku ettevõtte ohuala tsoonid

ohtlik ettevõte

Vedelgaas OÜ Reideni plaat Pärnu tootmine

0 100 300 500 m200

Sindi-Lodja sild

Paide mnt

Paide mnt

Pärnu jõgi

Reiu jõgi

Tammiste küla

Pärnu linn

Paikuse alev

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

Olemasolev tamponeeritav

puurkaev

stsenaariumi 3

ohtlik ala 433 m

stsenaariumi 3

väga ohtlik ala 387 m

stsenaariumi 3 eriti ohtlik

ehitisi ohustav ala 190 m

stsenaariumi 2

ohtlik ala 75 m

stsenaariumi 3

eriti ohtlik ala 239 m

id:6207090

R3

id:6209926

R3

id:6204968

R3

id:6205096

R3

id:6205095

R3

1

4 5

6

3

2

Paide mnt

Paide mnt

PP 683

Paide mnt

Lätte tn

PÄRNU LINNAS PAIDE MNT 4A KINNISTU DETAILPLANEERING

07.01.2025 3 5 1:500 841x2378 mm

PÄRNU LINN

2023-058

Priit Paalo

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Teele Nigola OLEMASOLEV OLUKORD

0 20 50 100 m10

olemasolev kruuskattega tee

põhikaardile kantud veekogu

olemasolev asfaltkattega tee

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud:

- Geodeesia24 OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 6769-22-1, mõõdistatud 28.10.2022, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis);

- OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr TM-094/24, mõõdistatud 25.04.2024, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis).

- Tippgeo OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022tg216, mõõdistatud 09.05.2022-26.10.2022, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis).

2. Topo-geodeetiline alusplaan vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusega nr 34 sätestatud nõuetele, sh plaanil kasutatud tingmärgid. Joonisel on välja toodud vaid asjaomased tingmärgid.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti ruumiandmete põhjal seisuga 11.04.2023.

4. Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel on kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m ja piiranguvööndi ulatuseks 100 m (LKS § 38 lg 1 p 4 ja § 37 lg 1 p 2). Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Detailplaneeringuala paikneb valdavalt metsamaa kõlvikul, kus erisusena on ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 100 meetrini veekogu põhikaardile kantud veepiirist.

5. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

planeeringuala piir olemasolev pinnastee

olemasolev puurkaev (katastri nr) ja selle sanitaarkaitseala 50 m

olemasolev katastriüksuse piir TINGMÄRGID

tee kaitsevöönd 10 m ranna / kalda piiranguvöönd 100 m

tingimuslik ranna ehituskeeluvöönd 15 m ranna / kalda ehituskeeluvöönd 50 m

veekaitsevöönd/ kallasrada 10 m

asustusüksuse piir

olemasolev slipp

olemasolev juurdepääsuservituut (Pärnu Linnavalitsuse 20.02.2023. a korraldus nr 142)

olemasolev kõrgepingeõhuliin olemasolev kõrgepingekaabel olemasolev madalpingekaabel / kaablikanal olemasolev sideõhuliin / kaablikanal olemasolev veetou olemasolev survekanalisatsioon olemasolev sademeveekanalisatsioon

olemasolev maapinna horisontaal / nõlv

olemasolev heinamaa olemasolev maapinna absoluutkõrgus (m) olemasolev lehtpuu olemasolev viljapuu olemasolev okaspuu

olemasolev mets

olemasolev põõsastik / võsaI I I I I I I olemasolev elektripaigaldise kaitsevöönd 25 m

olemasolev juurdepääs/ nr1

olemasolev tuletõrje veevõtukoht

ohtliku ettevõtte ohuala tsoonide piir

olemasolev gaasitorustik id:6205095

olemasolev geodeetiline märk koos kaitsevööndiga 3m/0,5m

Sindi-Lodja sild

MV

POS 1

POS 3

POS 4

POS 6

POS 5

POS 2

Paide mnt

Paide mnt

Pärnu jõgi

Reiu jõgi

Tammiste küla

Pärnu linn

Paikuse alev

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

7

8

Olemasolev tamponeeritav

puurkaev

stsenaariumi 3

ohtlik ala 433 m

stsenaariumi 3

väga ohtlik ala 387 m

stsenaariumi 3 eriti ohtlik

ehitisi ohustav ala 190 m

stsenaariumi 2

ohtlik ala 75 m

stsenaariumi 3

eriti ohtlik ala 239 m

7.0

2.5

2.5

5.0

5

10.0

15.0

4.0

2.5

4.0

2.5

4.5

5.0

2.7 5

7

5

2.5

5.0

2.7

5.0

2.7

10.0

3.0

4.5

3

10

7

3.0

10.0

5.0

2.7

25.0

2.7

5.0

7.0

5.0

4.9

5.0

6.0

5.0 2.0

2.7

5.0

7.0

5.02.7

7.0

R7.6

potentsiaalselt lihkeohtlik lihkeohtlik

id:6207090

R3

id:6209926

R3

id:6204968

R3

id:6205096

R3

id:6205095

R3

P1 0

P5

P6 P6

P4

P7

P10

P5

P1 0

P6

P5

P2 P3

P7

P7

P9

P10

P10

P6

P6

1

4 5

6

3

2

Paide mnt

Paide mnt

PP 683

Paide mnt

Lätte tn

15.0

PÄRNU LINNAS PAIDE MNT 4A KINNISTU DETAILPLANEERING

08.05.2025 4 5 1:500 841x2378 mm

PÄRNU LINN

2023-058

Priit Paalo

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Teele Nigola PÕHIJOONIS

0 20 50 100 m10

KRUNDI ANDMETE JA EHITUSÕIGUSE TABEL

lubatud sõidusuunad

olemasolev katastriüksuse piir TINGMÄRGID

planeeringuala piir asustusüksuse piir

planeeritud krundipiir

üldplaneeringuga kavandatud sildumisala

planeeritud avalikult kasutatav metsarada

tee kaitsevöönd 10 m ranna / kalda piiranguvöönd 100 m

tingimuslik ranna ehituskeeluvöönd 15 m ranna / kalda ehituskeeluvöönd 50 m

veekaitsevöönd/ kallasrada 10 m

perspektiivne trepp

ranna / kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

ohtliku ettevõtte ohuala tsoonide piir

põhikaardile kantud veekogu

olemasolev asfaltkattega tee

planeeritud avalikult kasutatav asfaltkattega sõidutee

planeeritud avalikult kasutatav jalg- ja jalgrattatee

planeeritud hoonestusala

perspektiivne vaateplatvorm

olemasolev juurdepääsuservituut (Pärnu Linnavalitsuse 20.02.2023. a korraldus nr 142)

planeeritud parkimisala, sh slipp*

planeeritud haagissuvilate purgimis- ja veevõtuala

planeeritud kraav

olemasolev tamponeeritav puurkaev (katastri nr)

olemasolev slipp

planeeritud slipp

perspektiivne haagissuvila plats (10 x 15 m) ja illustratiivne haagissuvila paiknemine

illustratiivne hoone asukoht / terrass perspektiivne vaatetorni asukoht

olemasolev tuletõrje veevõtukoht

MV perspektiivne mänguväljak

planeeritud puhverhaljastus

olemasolev juurdepääs/ nr

planeeritud juurdepääs/ nr

1 7

P10 põhimõtteline parkimiskoht

likvideeritav objekt planeeritud põrkepiire

nõlva perv

20 m piir nõlva pervest

piir potentsiaalselt lihkeohtliku ja lihkeohtliku ala vahel

TINGMÄRGID (IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 24-05-1881)

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud:

- Geodeesia24 OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 6769-22-1, mõõdistatud 28.10.2022, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis);

- OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr TM-094/24, mõõdistatud 25.04.2024, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis).

- Tippgeo OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022tg216, mõõdistatud 09.05.2022-26.10.2022, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis).

2. Topo-geodeetiline alusplaan vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusega nr 34 sätestatud nõuetele, sh plaanil kasutatud tingmärgid. Joonisel on välja toodud vaid asjaomased tingmärgid.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti ruumiandmete põhjal seisuga 11.04.2023.

4. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal ehituskeeluvööndi tingimusliku vähendamise 15 m. Täpsem kirjeldus toodud seleturkirjas.

5. Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel on kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m ja piiranguvööndi ulatuseks 100 m (LKS § 38 lg 1 p 4 ja § 37 lg 1 p 2). Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Detailplaneeringuala paikneb valdavalt metsamaa kõlvikul, kus erisusena on ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 100 meetrini veekogu põhikaardile kantud veepiirist.

6. Planeeringualale ulatub kemikaaliseaduse § 21 lg 3 tähenduses ohtliku ettevõtte AS Reideni plaat Pärnu tehase vedelgaasipaigaldise ohuala. Ohuala tsoonid on joonisele kantud vastavalt Vedelgaas OÜ käitise riskianalüüsile.

7. Pos 5 peab vähemalt 80% kõrghaljastusest säilima. 8. Joonisel näidatud mõõdud on meetrites. 9. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

planeeritud sõidutee

TINGMÄRGID (Road Plan OÜ töö nr 23029)

planeeritud jalgtee/ rattateeid:6205095 olemasolev geodeetiline märk koos kaitsevööndiga 3m/0,5m

likvideeritav juurdepääs/ nr5

Sindi-Lodja sild

MV

POS 1

POS 3

POS 4

POS 6

POS 5

POS 2

Paide mnt

Paide mnt

Pärnu jõgi

Reiu jõgi

Tammiste küla

Pärnu linn

Paikuse alev

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

7

8

Olemasolev tamponeeritav

puurkaev

stsenaariumi 3

ohtlik ala 433 m

stsenaariumi 3

väga ohtlik ala 387 m

stsenaariumi 3 eriti ohtlik

ehitisi ohustav ala 190 m

stsenaariumi 2

ohtlik ala 75 m

stsenaariumi 3

eriti ohtlik ala 239 m

potentsiaalselt lihkeohtlik lihkeohtlik

id:6207090

R3

id:6209926

R3

id:6204968

R3

id:6205096

R3

id:6205095

R3

1

4 5

6

3

2

Paide mnt

Paide mnt

PP 683

Paide mnt

Lätte tn

PÄRNU LINNAS PAIDE MNT 4A KINNISTU DETAILPLANEERING

08.05.2025 5 5 1:500 841x2378 mm

PÄRNU LINN

2023-058

Priit Paalo

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Teele Nigola TEHNOVÕRKUDE JOONIS

0 20 50 100 m10

planeeritud puhverhaljastus

olemasolev juurdepääs/ nr

planeeritud juurdepääs/ nr

1 7

likvideeritav objekt

planeeritud truup

planeeritud veetoru / reoveekanalisastiooni maakraan

planeeritud reoveepumpla

planeeritud haagissuvilate veevõtukoht

perspektiivne komplektalajaam

planeeritud elektriga liitumis- ja jaotuskilplubatud sõidusuunad

olemasolev tamponeeritav puurkaev (katastri nr)

olemasolev / planeeritud slipp

MV perspektiivne mänguväljak

P10

põhimõtteline parkimiskoht

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud:

- Geodeesia24 OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 6769-22-1, mõõdistatud 28.10.2022, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis);

- OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr TM-094/24, mõõdistatud 25.04.2024, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis).

- Tippgeo OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022tg216, mõõdistatud 09.05.2022-26.10.2022, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis).

2. Topo-geodeetiline alusplaan vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusega nr 34 sätestatud nõuetele, sh plaanil kasutatud tingmärgid. Joonisel on välja toodud vaid asjaomased tingmärgid.

3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti ruumiandmete põhjal seisuga 11.04.2023.

4. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal ehituskeeluvööndi tingimusliku vähendamise 15 m. Täpsem kirjeldus toodud seleturkirjas.

5. Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel on kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m ja piiranguvööndi ulatuseks 100 m (LKS § 38 lg 1 p 4 ja § 37 lg 1 p 2). Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Detailplaneeringuala paikneb valdavalt metsamaa kõlvikul, kus erisusena on ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 100 meetrini veekogu põhikaardile kantud veepiirist.

6. Planeeringualale ulatub kemikaaliseaduse § 21 lg 3 tähenduses ohtliku ettevõtte AS Reideni plaat Pärnu tehase vedelgaasipaigaldise ohuala. Ohuala tsoonid on joonisele kantud vastavalt Vedelgaas OÜ käitise riskianalüüsile.

7. Pos 5 peab vähemalt 80% kõrghaljastusest säilima. 8. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

olemasolev katastriüksuse piir TINGMÄRGID

planeeringuala piir asustusüksuse piir

planeeritud krundipiir

üldplaneeringuga kavandatud sildumisala

planeeritud avalikult kasutatav metsarada

tee kaitsevöönd 10 m ranna / kalda piiranguvöönd 100 m

tingimuslik ranna ehituskeeluvöönd 15 m ranna / kalda ehituskeeluvöönd 50 m

veekaitsevöönd/ kallasrada 10 m

perspektiivne trepp

ranna / kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

ohtliku ettevõtte ohuala tsoonide piir

planeeritud võimalik sõidurada

põhikaardile kantud veekogu

olemasolev asfaltkattega tee

planeeritud avalikult kasutatav asfaltkattega sõidutee

planeeritud avalikult kasutatav jalg- ja jalgrattatee

planeeritud hoonestusala

perspektiivne vaateplatvorm

olemasolev juurdepääsuservituut (Pärnu Linnavalitsuse 20.02.2023. a korraldus nr 142)

planeeritud haagissuvilate purgimis- ja veevõtuala

planeeritud kraav

illustratiivne hoone asukoht / terrass

perspektiivne vaatetorni asukoht

planeeritud/ olemasolev tuletõrje veevõtukoht

nõlva perv

20 m piir nõlva pervest

piir potentsiaalselt lihkeohtliku ja lihkeohtliku ala vahel

TINGMÄRGID (IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 24-05-1881)

planeeritud sõidutee

TINGMÄRGID (Road Plan OÜ töö nr 23029)

planeeritud jalgtee/ rattatee id:6205095

olemasolev geodeetiline märk koos kaitsevööndiga 3m/0,5m

planeeritud veetoru

planeeritud reovee survekanalisatsioon

planeeritud isevoolne kanalisatsioonitoru

planeeritud 10 kV maakaabel planeeritud 0,4 kV maakaabel planeeritud tänavavalgustuse kaabel planeeritud elektriautode juhtmetaristu

reoveepumpla kuja 10 m

perspektiivne 10 ja 0,4 kV maakaabelliini koridor

planeeritud maagaasitorustik

planeeritud sidekaabel

servituudi seadmise vajadusega ala

planeeritud ÜVK veetoru

planeeritud ÜVK reovee survekanalisatsioon

TÖÖ NR 2023-058

Juhataja: Erki Kõnd

Projektijuht, vastutav spetsialist: Priit Paalo, volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Planeerijad: Kreete Lääne, maastikuarhitekt, puittaimede

hindaja, tase 5

Teele Nigola, volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Objekti asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a (kü 62515:001:0002)

X= 6469293; Y= 534225

PÄRNU LINNAS PAIDE MNT 4A KINNISTU

DETAILPLANEERING

Mai 2025

Huvitatud isik: Pärnu linn

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

2 / 34

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a (kü 62515:001:0002)

TÖÖ EESMÄRK: Selgitada välja võimalused veespordi ning -turismiga seotud tegevuste

arendamiseks ning alale tervikliku ruumilahenduse andmiseks,

sh ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine jõeäärse puhkeala

rajamiseks ning Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja

tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete

ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Planeeritava ala pindala on

118 795 m2.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

HUVITATUD ISIK: Pärnu linn

Kontaktisik: Maia-Liisa Kasvandik, planeeringute spetsialist

Tel 529 1225

[email protected]

KOHALIK OMAVALITSUS:

(otsustaja)

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa 16, 80098

Tel 444 8200

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht / planeeringu

koostajad:

Priit Paalo – projektijuht, volitatud maastikuarhitekt tase 7

Tel 730 0310

[email protected]

Kreete Lääne – maastikuarhitekt, puittaimede hindaja, tase 5

Tel 730 0310, 5349 3611

[email protected]

Teele Nigola - volitatud maastikuarhitekt tase 7

Tel 518 7602, [email protected]

Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija

Kontrollijad: Ene Kõnd

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

3 / 34

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

4 / 34

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................ 6

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD, DOKUMENDID, UURINGUD JA

HINNANGUD ........................................................................................................................................................................................ 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 6

2.1. ÜLDINFO ......................................................................................................................................................................................... 6

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................... 8

2.3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE NING

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ................................................................................................................................. 12

2.3.1. FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED ............................................................................................................ 12

2.3.2. ASJAKOHASED SOTSIAAL-KULTUURILISED MÕJUD .............................................................................................................. 13

2.3.3. ASJAKOHASED LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD ............................................................................................ 14

2.3.4. ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD MÕJUD ............................................................................................................................ 15

2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED ............................................................................................................. 16

2.5. ÜLEUJUTUSOHT JA LIHKEOHTLIKKUS ............................................................................................................................... 17

3. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 21

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ....................................................................................................................................... 21

3.2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ................................................................................................................... 21

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................................................................................ 22

3.4. KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................................................................................ 22

3.4.1. SILDUMISALA .......................................................................................................................................................................... 22

3.4.2. HAAGISSUVILATE ALA ............................................................................................................................................................. 22

3.5. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................................................................................... 22

3.6. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ................................................................................................................................. 22

3.7. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ........................................................................................................................ 23

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

5 / 34

3.8. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ...................................................................................................................... 24

3.9. RISKIDE HINDAMINE JA TULEOHUTUSNÕUDED .......................................................................................................... 25

3.10. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD............................................................................................................. 28

3.10.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................... 28

3.10.2. REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................................................................................... 28

3.10.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON ................................................................................................................................ 29

3.10.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................................... 29

3.10.5. SOOJAVARUSTUS........................................................................................................................................................... 29

3.10.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS.................................................................................................................. 30

3.10.7. SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD ............................................................................................................ 30

3.11. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS .................................................. 30

3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....................................................................... 32

3.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ....................................... 32

3.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................................................ 32

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .............................................................................................. 33

II JOONISED

Joonis 1. Asukohajoonis M 1:100 000 / A4

Joonis 2. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:10 000 / A4

Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500 / 841x2378 mm

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500 / 841x2378 mm

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 / 841x2378 mm

Joonise illustratsioonid

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

6 / 34

I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022. a otsus nr 51 „Pärnu linnas Paide

mnt 4a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“. Detailplaneeringu eesmärgiks on selgitada välja

võimalused veespordi ning -turismiga seotud tegevuste arendamiseks ning alale tervikliku ruumilahenduse

andmiseks, sh ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine jõeäärse puhkeala rajamiseks ja Pärnu jõe

ehituskeeluvööndi vähendamine, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste

asukoha, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine

planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja

servituutide ulatuse määramine. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD, DOKUMENDID,

UURINGUD JA HINNANGUD

• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud „Pärnu maakonnaplaneering

2030+“;

• Pärnu Linnavolikogu 15.05.2014. a otsusega nr 36 vastu võetud „Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneering 2025+“;

• „Paide mnt 2a kinnistu detailplaneering“ (AS Pärnu EKE Projekt, kehtestatud 01.12.2003);

• Kobras OÜ 05.2023 töö nr 2022-320 „Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“;

• Geodeesia24 OÜ töö nr 6769-22-1 „Paide mnt 4a topo-geodeetiline uuring“, mõõdistatud 28.10.2022,

M 1:500, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

• OÜ Pärnu Maamõõduteenistus töö nr TM-094/24 „Pärnu linn, Pärnu linn, Paide mnt 4a (Paide maantee

T2 ja T4) maa-ala ja tehnovõrkude mõõdistamine“, mõõdistatud 25.04.2024, M 1:500, koordinaadid

riiklikus L-Est'97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;

• Tippgeo OÜ töö nr 2022tg216 „Pärnu linn, Videviku tn, Paide mnt, Paide mnt 4, 6, Lodja tee 1

ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustiku ehitamine. Vee-, survekanalisatsiooni- ja kanalisatsioonitrassi

teostusjoonis“, mõõdistatud 09.05.2022-26.10.2022, M 1:500, koordinaadid riiklikus L-Est'97 ja

kõrgused EH2000 süsteemis.

• IPT Projektijuhtimine OÜ 23.08.2024 töö nr 24-05-1881 „Paide mnt 4a, Pärnu kinnistu

maalihkeohtlikkus. Ekspertarvamus“.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINFO

Detailplaneeringu algatamise otsuses on planeeringualaks määratud kogu Paide mnt 4a katastriüksus

(kü 62515:001:0002). Detailplaneeringu koostamise käigus on ilmnenud, et kogu Paide mnt 4a kinnistu

hõlmamine ei ole planeeringu eesmärkide elluviimiseks vajalik ning planeeringualast on Paide mnt ja Videviku

tn külgnev 18 145 m2 suurune metsaala välja jäetud. Planeeringuala on 118 795 m2 suurune. Kinnistu

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

7 / 34

kasutamise sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa. Ca 8,5 ha kinnistust on metsamaa, ca 2,7 ha looduslik

rohumaa, 100 m2 õuemaa ning ca 2,6 ha muu maa kõlvik. Maa-ala on põhjast ja loodest ääristatud Pärnu jõe

vasakkaldaga ning kirdenurgast Reiu jõe vasakkaldaga. Mõlemad mainitud jõed on avalikult kasutatavad

veekogud ning on registreeritud vooluveekogud Keskkonnaregistri veekogude nimistus tunnusega vastavalt

VEE1123500 ja VEE1145400. Maa-ala kaguserv külgneb riigiteega nr 59 Pärnu–Tori (riigitee trassi osa) km 0,50-

1,55, millelt toimub ka juurdepääs planeeringualale. Pärnu linna üldplaneeringuga 2025+ on alale määratud

arenguala A13, mille kohaselt on lubatud juhtotstarbed puhke- ja haljasala, üldkasutatavate ehitiste, äri ja

teeninduse, tootmise ja pereelamute maa-ala.

Planeeringuala piirneb alljärgnevate katastriüksustega:

põhjas ja loodes:

• Pärnu jõgi L10 (kü 62520:001:0014), katastriüksuse sihtotstarve 100% veekogude maa.

idas:

• Reiu jõgi L1 (62520:001:0018), katastriüksuse sihtotstarve 100% veekogude maa.

kagus:

• Paide maantee T4 (kü 62501:001:0730), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa;

• Paide maantee T3 (kü 62501:001:0728), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa;

• Paide maantee T2 (kü 62501:001:0726), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa;

• Reiu mets (kü 62501:001:0948), katastriüksuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa;

• Paide mnt 17 (kü 62515:003:0004), katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa;

• Paide mnt 15 (kü 62515:003:0003), katastriüksuse sihtotstarve 50% ärimaa, 50% elamumaa;

• Paide mnt 11 (kü 62501:001:0487), katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa;

• Paide mnt 9 (kü 62515:003:0002), katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa.;

• Paide mnt 7 (kü 62515:003:0001), katastriüksuse sihtotstarve 100% tootmismaa;

• Paide mnt 6 (kü 62515:001:0070), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa;

• Paide mnt 4 (kü 62515:001:0160), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa.

edelas:

• Videviku tn 6 // Metsakalmistu (kü 62509:038:0001), katastriüksuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa.

läänes:

• Paide mnt 2a (kü 62515:001:0001), katastriüksuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa;

• Videviku tn 2 (kü 62501:001:0173), katastriüksuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa;

• Videviku tänav T2 (kü 62509:038:0008), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa;

• Videviku tn 3 (kü 62509:038:1510), katastriüksuse sihtotstarve 100% tootmismaa;

• Vasakkalda kallasrada L16 (kü 62501:001:0176), katastriüksuse sihtotstarve 100% üldkasutatav maa.

keskosas:

• Paide mnt 4b (kü 62515:001:0150), katastriüksuse sihtotstarve 100% jäätmehoidla maa.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

8 / 34

Planeeringuala asukoht on näidatud planeeringu joonisel 1.

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS

Juurdepääs rannaalale on välja kujunenud mitmest kohast Paide maanteelt ning Videviku teelt.

Juurdepääsuteed on pinnase- ja kruusakattega (foto 1 ja 2) ning kallasrada on kasutusel sisse tallatud raja

kaudu, mille ääres on märke aktiivsest kasutusest – isetekkelised lõkkekohad, prügi, rajatised vette minekuks

ning vee ääres viibimiseks (foto 4 ja 6). Kallasrada on kohati liigniiske ning raskesti läbitav (foto 5). Kinnistul

paikneb üks amortiseerunud hoone koos välikäimlaga (foto 3), kus tegutseb veega seotud hooajalist teenust

pakkuv ettevõte, mille tegevuste hulka kuuluvad peamiselt paadi-, vesirataste, kanuude, mootorpaatide jne

laenutus ning sauna ja kaikoha rentimine. Kinnistu on valdavalt kaetud metsa- ja rohumaaga (foto 7).

Planeeringuala praegune olukord kajastub joonisel 3.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

9 / 34

Foto 3. Pos-il 4 paikneb üks amortiseerunud hoone ja välikäimla (foto: 27.03.2023, Kreete Lääne)

Foto 1. Pinnaskattega juurdepääs pos-le 2. Parkimine toimub muru peal (foto: 27.03.2023, Kreete Lääne)

Foto 2. Kruuskattega juurdepääs olemasoleva hoone ja slipi juurde (foto: 27.03.2023, Kreete Lääne)

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

10 / 34

Foto 4. Jõe kallas on kogu planeeringuala ulatuse kasutuses sissetallatud raja kaudu, mille ääres ilmneb

märke aktiivsest kasutusest, nagu lõkkekohad ja prügi (foto: 27.03.2023, Kreete Lääne)

Foto 5. Kallasrada on kohati liigniiske ja raskesti läbitav (foto: 27.03.2023, Kreete Lääne)

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

11 / 34

Foto 6. Kaldal paiknevad rajatised vee ääres aja veetmiseks ning vette minekuks (foto: 27.03.2023, Kreete

Lääne)

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

12 / 34

2.3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE

HINDAMINE NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

2.3.1. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Üldplaneeringuga nähakse alale ette puhke- ja haljasala, üldkasutatavate ehitiste, äri ja teeninduse, tootmise

ja pereelamute maa-ala ning planeeringuga on kavandatud üldkasutatavate hoonete ja puhke- ning haljasala

maa-ala sihtotstarve. Olles üldplaneeringuga määratud lähipuhkealaks, nähakse kinnistule ette jõeäärne linna

puhkeala koos vaba aja veetmise võimalustega. Lähipuhkealad on avalikult kasutatavad keskmise ja väikese

suurusega puhkeotstarbelised alad, mille eesmärk on piirkonna elanikele igapäevase puhkuse, vaba aja

veetmise ja sotsiaalse suhtluse võimaldamine mõistliku jalgsikäigu kaugusel (300 m ja 500 m). Lähipuhkealadele

on lubatud püstitada puhkeala teenindamiseks vajalikke väikesemahulisi ehitisi (tualett, pargipaviljon,

varjualune, lava, hooajaline müügikoht jms), mis haakuvad puhkeala kujundusega.

Pärnu linna keskus paikneb ca 5 km kaugusel loodes. Planeeringuala on suuresti ümbritsetud looduslike

aladega. Planeeringuala kontaktalas paiknevad edelas Pärnu metsakalmistu, lõunas Pärnu maastikukaitseala ja

Lätte discgolfi park, kirdes Sindi-Lodja I ja II kiviaja asukoht koos puhkealaga. Kontaktvööndis paiknevad ka

üksikud elamud, tootmismaa ning jäätmekäitlusmaa. Lähimad elamumaad paiknevad planeeringuala

kaguservas. 300 m raadiuses paiknevad elamud ka teisel pool Sindi-Lodja silda. Planeeringuala kaguküljel

Foto 7. Kinnistu on suures ulatuses kaetud metsaga. Juurdepääsuteed ning osa kaldaalast piirneb loodusliku

rohumaaga, mis on ka aktiivsemasse kasutusse võetud. Pildil pos 2 (foto: 27.03.2023, Kreete Lääne)

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

13 / 34

paiknevad bussipeatused ja kergliiklustee, mis ühendavad ala Paide ja Riia maanteega ning planeeringualast

edelas paiknevate elamutega. Planeeringuga soodustatakse ligipääsu jõe kallasrajale.

Kontaktvööndis paiknevad eramud, ühiskondlik hoone ja tootmishooned kõrgusega maapinnast ca 4 –11 m

(vt skeem 1). Kavandatud hoonete kõrguseks on planeeritud kuni 7,5 m.

Planeeringualast teisel pool Paide mnt paikneb AS Reiden Plaat tootmine, mille territooriumil asub

Vedelgaas OÜ vedelgaasipaigaldis. Viimane on ohtlik ettevõte, mille ohualad ulatuvad planeeringualale.

Võimalikud ohud ja leevendusmeetmeid on käsitletud ptk 3.9. ning ohualad toodud joonisel 2-5.

Planeeringuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on toodud joonisel 2.

2.3.2. Asjakohased sotsiaal-kultuurilised mõjud

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt jääb detailplaneeringuala valdavas ulatuses

arengualale A13, kuhu on määratud puhke- ja haljasala maa-ala juhtotstarve. Arenguala eesmärgiks on

kujundada piirkonnast terviklik vaba aja veetmise võimalusi, nagu majutus, kämping, terviserajad, veesport,

kalastus- ja ujumiskohad, arvestav jõeäärne puhkeala. Puhke- ja haljasala maa-ala on avalikuks kasutamiseks

ette nähtud metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja

rajatistega, nagu välikohvik, müügi- ja laenutuspunkt, tualett.

Planeeringulahendusega on jõeäärne ala avalikkusele suunatud ning kavandatud tegevused soodustavad

välisõhus viibimist, sh ligipääs jõele ning kaldaäärseid tegevusi toetavate hoonete rajamise võimalused.

Planeeringuala on hästi ligipääsetav nii jalakäijale (ühistransport, kergliiklustee) kui ka autoga liiklejale

(parkimistingimuste parendamine) ning tagatud on juurdepääs jõe kaldale ja kallasraja läbitavus kogu ala

ulatuses. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala osa ülelinnalisest puhkealast ja

vastavalt puhkealade arendamise üldistele põhimõtetele arvestatakse Paide mnt 4a detailplaneeringus linnas

vaba aja veetmise, spordi, meelelahutuse, kultuuri arengu eesmärke ja vajadusi ning asukoha eripära.

p õ

h i

h=11 m h=9 m

h=8 m

Pärnu jõgi

h=4 m

h=8 m

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti 3D kaardilt koos kontaktvööndi hoonete kõrgustega

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

14 / 34

Planeeringulahendusega täidetakse üldplaneeringus toodud eesmärke, laiendades Pärnu jõe kallaste

kasutusvõimalusi, reguleerides juba välja kujunenud ala kasutust ja parendades selle funktsionaalsust ning

tagades parema ligi- ja läbipääsetavuse avalikkusele.

Pärnu jõgi on linnaruumiliselt oluline element ning sellega seotud tegevsute kavandamine ja kasutusele

võtmine suurendab piirkonna identiteeti ning omakorda ka piirkonna turvalisust. Detailplaneeringuga

kavandatul on oluline positiivne sotsiaalne mõju, sest võimaldab nii Pärnu linna kui ka Paikuse alevi ja ka

kaugemalt tulnud inimestel vaba aega veeta, rajatud kergliiklusteedel tervisesporti harrastada või jõel

veespordiga tegeleda.

Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt on Sindi-Lodja

sild ning kaitstav kultuurimälestis Sindi-Lodja I ja II kiviaja asulakoht, mis asub Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe

suudmest ülesvoolu. Sindi-Lodja kiviaja asulakoha eksponeerimiseks ja puhkekohana kasutamiseks on alale

rajatud terviserajad ja suplemiseks ujuvsillad. Detailplaneeringuga kavandatu ei avalda mõju kultuurimälestisele

ega ka pärandkultuuri objektile. Kavandatav puhkeala arendamine Paide mnt 4a katastriüksusel pigem loob

naabruses oleva puhkealaga loogilise jätku ja ühtse terviku.

Detailplaneeringuala asub osaliselt maakonnaplaneeringus ja Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus

2025+ nimetatud Reiu jõe suudmeala väärtuslikul maastikul. Detailplaneeringualal asub väärtusliku maastiku

seisukohast oluline piirkond – Reiu jõe suudmeala, mis on oluline Pärnu jõele avanevate kaunite vaadete

poolest. Lisaks pakub ala puhkevõimalusi nii jõe ääres kui ka metsas liikujatele, samuti ka jõel veespordiga

tegelejatele. Detailplaneeringuga kavandatu suurendab Reiu jõe suudmeala väärtusliku maastiku puhke- ning

esteetilist väärtust, luues avalikuks kasutamiseks korrastatud puhkeala. Planeeringualale kavandatud

kergliiklustee võrgustik võimaldab nautida Pärnu jõele avanevaid kauneid vaateid.

2.3.3. Asjakohased looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringualale ulatub Pärnu ja Reiu jõe hoiuala ning loodusala, mis kuuluvad ka Natura 2000 võrgustiku

koosseisu. Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks.

Rohevõrgustikul on muuhulgas oluline roll üleujutusest tingitud mõjude leevendamisel. KSH eelhinnangu

tulemusena selgus, et detailplaneeringuga kavandataval tegevusel on ebasoodsate mõjude tekkimine Pärnu

jõe loodusala ja Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele ning alade terviklikkuse säilimisele välistatud.

Planeeringulahendusega kavandatakse läbimõeldud taristu veespordi võimaluste pakkumiseks Pärnu jõel ja

puhkamisvõimaluste pakkumiseks jõe kaldal, millega kaasneb nii lühiajaline kui ka pikajalaine mõju.

Detailplaneeringuga kavandatava elluviimisel kaasneb tavapärane ehitustegevuse mõju piirkonna

õhukvaliteedile ja müratasemele. Kasutusperioodil olulist mõju õhukvaliteedile ja müratasemele ei ole ette

näha, sest alal eeldatavalt sõidukite poolt kasutuskoormus oluliselt ei suurene, sest ala on juba kasutuses.

Mõju pinnasele ja taimestikule avaldub eelkõige ehitusperioodil ning mõju on pöördumatu, kuid tegemist ei

ole olulise mõjuga, sest ehitusmaht on suhteliselt väike ja peamiselt on teed ning parklad olemasolevate

pinnasteede ja platside asukohtades. Samuti järgib üks hoonestusala olemasoleva amortiseerunud hoone

asukohta. Ehitustöödel pinna- ja põhjavee saastamine on vähetõenäoline, kui peetakse kinni kemikaalide ja

ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja eeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle

alamaktides sätestatud nõuetest pinna- ja põhjavee kaitseks. Kui enne ehitiste projekteerimist teostatakse

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

15 / 34

geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused ning sealt selguvate tingimustega arvestatakse

projekteerimisel, ei kaasne maalihkeohust olulist mõju pinnasele ega jõe kaldale.

Detailplaneeringuga kavandatakse ka Pärnu jõe kasutamist. Vees toimuvate ehitustegevustega võib kaasneda

heljumi suurem kontsentratsioon vees, mis võib matta kalade koelmualad ning häirida kalade rännet.

Detailplaneeringuga kavandatud kahe uue slipi rajamine ja ujuvate paadisildade/ujumissildade paigaldamine

on väikesemahuline tegevus ja arvestades, et slippide asukohad on looduslikult selleks sobivad, sest juba

praegu kasutatakse neid eesmärgipäraselt, ei ole eeldada olulist pinnasetööde mahtu kõvakattega slipi

rajamiseks. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega olulist heljumisisalduse tõusu ja kaldajoone muutmist.

Kasutusaegne mõju on eelkõige seotud reoveekäitluse ja üleujutusohuga. Detailplaneeringuala asub

üleujutusohuga piirkonnas ja järgida tuleb kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega

määratud meetmeid ohu maandamiseks. Detailplaneeringus juhitakse tähelepanu vajadusele rakendada

meetmeid üleujutusohu maandamiseks. Veevarustus ja reoveekäitlus on kavas lahendada ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga ühinemise kaudu. Vee-ettevõtja nõutele vastava lahenduse kasutamisel ei ole põhjust

eeldada märkimisväärset ohtu pinnase, pinna-või põhjavee saastumiseks.

Planeeringulahenduse elluviimise järgselt tõenäoliselt suureneb jõepealne liiklus (paadid, jetid). Pärnu

maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ (edaspidi Pärnu jõe teemaplaneering) kohaselt on Pärnu jõgi laevatava kuni Reiu jõe

suudmeni ning tehakse ettepanek laevatatava lõigu pikendamiseks Reiu jõe suudmest Türgi ojani. Samas toob

dokument välja, et veeliikluse kasv, sh võistlussport ja harrastustegevus toob kaasa häiringuid, mistõttu tuleb

turvalise veeala kasutuse tagamiseks ja häiringute vähendamiseks veeliikluse reguleerimist kaaluda.

Detailplaneeringuga kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamisel ei ole olulist mõju kalda

kaitse-eesmärkidele. Ehituskeeluvööndi vähendamise järgselt saab hooneid ehitada vaid projekteerimise

eelselt teostatud geotehniliste uuringute ja nõlva stabiilsusarvutuste põhjal määratud tingimuste alusel.

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus, kuid suurel hulgal on tegu alal juba välja kujunenud

tegevuste suunamisega ja seeläbi nende selgema piiritlemise ja täpsemate kasutustingimuste loomisega.

Planeeringulahendusega soodustatakse ala avalikku kasutust, ent funktsioonide planeerimisel on arvestatud

olemasoleva loodusliku kooslusega ning ehitustegevuse realiseerumisel säilitatakse võimalikult palju

kõrghaljastust ja kaldaäärset taimestikku. Kuigi ala on ka praeguses olukorras aktiivses kasutuses, kaasneb

planeeringulahenduse realiseerumisel mingil määral liikluskoormuse kasv koos müra ja õhusaaste levikuga.

Puhkeala kasutamisest on mõjutatud ümbruses elavad inimesed, eelkõige Paide mnt 4 (katastritunnus

62515:001:0160) ja Paide mnt 6 (katastritunnus 62515:001:0070) katastriüksuse elanikud. Kavandatud tegevuse

kasutusaegne mõju avaldub ala loodusväärtustele, alal elavatele ja liikuvatele loomadele ning veekeskkonnale.

Kasutusaegsed mõjud on kestvad, kuid ehitusaegsete mõjudega võrreldes oluliselt vähem intensiivsemad.

2.3.4. Asjakohased majanduslikud mõjud

Planeeringuala paikneb üleujutusohuga riskipiirkonnas, mistõttu tuleb arvestada üleujutusest põhjustatud

võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja

majandustegevusele. Hoonestusalad on planeeritud väljaspool üleujutusala tõenäosusega üks kord 10 aasta

jooksul, mis vähendab, kuid ei välista kavandatud ehitiste üle ujutamist. Võimalike kahjude ennetamiseks tuleb

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

16 / 34

võtta kasutusele meetmed, nagu asjakohane planeerimine ja projekteerimine ning õigusaktidest ja normidest

kinnipidamine, mis tõenäoliselt tõstab lõplikku ehitushinda.

Planeeringuga kavandatu loob tingimused linna rohestruktuuri ja puhkealade sidususe suurendamiseks ning

piirkonna arenguks, suurendades ala kasutatavust tõmbepunktina ning meelitades sinna inimesi.

2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED

Planeeringualale ulatub riigitee nr 59 Pärnu–Tori tee kaitsevöönd 10 m (EhS § 71).

Planeeringuala külgneb loodest ja põhjast Pärnu jõega ning põhjast ja kirdest Reiu jõe suudmega. Pärnu jõgi

on laevatatav suudmest kuni Reiu jõe suudmeni. Kallasraja ulatus laevatatavatel veekogudel on 10 m, mis

kattub kalda veekaitsevööndi ulatusega. Üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel on kalda ehituskeeluvööndi

ulatuseks 50 m (LKS § 38 lg 1 p 4) ja piiranguvööndi ulatuseks 100 m (LKS § 37 lg 1 p 2). Rannal ja järve või jõe

kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda

piiranguvööndi piirini (LKS § 38 lg 2). Detailplaneeringualal paiknevad metsamaa kõlvikud, kus erisusena on

ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 100 meetrini veekogu põhikaardile kantud veepiirist. LKS

§ 38 lg 5 alusel ei laiene ehituskeeld muuhulgas kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal

ehituskeeluvööndi vähendamise 15 m (vt skeem 2). Ehituskeeluvööndi vähendamine on kavandatud

eesmärgiga arendada jõeäärse kergliiklustee äärde jäävaid puhkealasid ning püstitada alale puhketegevusega

seonduvaid rajatisi (mänguväljakud, spordiplatsid, riietuskabiinid) ja puhkeala teenindavaid väikehooneid (wc,

hooajaline müügikoht) ning pargiinventari. Ehituskeeluvööndit on vähendatud tingimuslikult ning lubatud on

puhkeotstarbeliste rajatiste püstitamine, kusjuures säilitada tuleb rohekoridori toimimiseks vajalikud

tingimused, ala puhkemetsad, ning tagada juurdepääs kallasrajale ja vaba liikumine kallasrajal.

Skeem 2. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringust 2025+. Ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanek 15 m Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

17 / 34

EELIS andmebaasi andmetel on detailplaneeringualaga piirneva Pärnu jõe (EELIS kood VEE1123500) baasil

moodustatud Pärnu jõe hoiuala (EELIS registrikood KLO2000293), mis ühtlasi kuulub Natura 2000 kaitsealade

võrgustikku Pärnu jõe loodusalana (EELIS kood RAH0000027). Detailplaneeringualale jääb Pärnu jõe sopistus,

mis on osaks jõest ja kuulub samuti Pärnu jõe hoiuala ja loodusala koosseisu. Planeeringuala piirneb kirdeosas

ka Reiu jõega, mis on ühtlasi kaitstav loodusobjekt Reiu jõe hoiuala (EELIS kood KLO2000294) ning ka Natura

2000 võrgustiku koosseisus Reiu jõe loodusalana (EELIS kood RAH000616). Hoiualade kaitse on reguleeritud

looduskaitseseaduse alusel.

Alal kehtib Paide mnt 2a kinnistu detailplaneering (Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korraldus nr 1481).

Pärnu Linnavalitsuse 20.02.2023. a korraldusega nr 142 on Paide mnt 4a katastriüksus koormatud

juurdepääsuservituudiga Paide mnt 4b (kü 62515:001:0150) igakordse omaniku kasuks.

Vahetult planeeringuala piiril Paide maantee teekoridoris paiknevad geodeetilised märgid. Geodeetilise märgi

kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest. Kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega

töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade

rajamine. Vastavalt ruumiandmete seadus1 § 26 lg 1 tuleb geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks

geodeetilise märgi omanikult luba taotleda.

2.5. ÜLEUJUTUSOHT JA LIHKEOHTLIKKUS

Pärnu linn on Keskkonnaministeeriumi 10.02.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/105 määratud üleujutuse

riskipiirkonnaks. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 0,1-8,5 m. Kaldaalale moodustub ca 2 m

kõrgune ja kuni 7 m laiune nõlv ning ala keskele kirde-edelasuunaliselt moodustub teine ca 3-5 m kõrgune ja

kuni 25 m laiune nõlv. Üleujutusohuga ala Pärnu linnas on ala allpool 3 m samakõrgusjoont. Planeeringuala on

Skeem 3. Veetaseme tõenäolise tõusu stsenaarium ning üleujutusala riskipiirkond planeeringuala piirkonnas

(Maa-amet)

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

18 / 34

kalda veekaitsevööndi ulatuses üleujutusriskiga ala, kus üleujutuse tõenäosus on üks kord 10 aasta jooksul,

ulatudes jõkke suubuvate kraavide juures ca 90 meetri kaugusele. Üks kord 10 aasta jooksul üleujutuse korral

on Pärnu linna territooriumil veetaseme absoluutkõrguseks 2,28 m. Veetaseme tõenäolise tõusu stsenaariumid

10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning üleujutusriski piirkond on toodud alloleva skeemil (vt skeem 3).

Pärnu linna üldplaneeringuga on üleujutusest põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgede vähendamiseks

inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele seatud üleujutusohuga alade

arendamisel järgmised tingimused (välja toodud antud detailplaneeringualal asjakohased):

• üldplaneeringuga määratud üleujutusohuga aladel (3 m abs) tuleb detailplaneeringu koostamisel ja

projekteerimistingimuste väljastamisel hinnata üleujutusega kaasneda võivaid riske;

• üleujutusohuga aladel tuleb arvestada üleujutuse mõju konstruktsioonidele ja ehitusmaterjalidele ning

vajadusel rajada ehitise vastavad osad veekindlatena või hingavatena;

• reeglina tuleb määrata uute põhihoonete ruumide esimese maapealse korruse põranda lubatavaks

madalaimaks ehituskõrguseks Pärnu linnas 3,2 m abs. Alla 3,2 m abs on erandina lubatud kavandada

kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee

jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega;

• Pärnu linnas, alla 2,2 m abs maa-aladel välja kujunenud keskkonda olemasoleva hoonestuse vahele

uute hoonete kavandamisel tuleb arvesse võtta nii uue hoone olemasolevasse keskkonda sobivust kui

üleujutusest tulenevaid riske;

• täiendavalt tuleb hinnata üleujutusega kaasneva ujuvmaterjali poolt tekitatavat võimalikku kahju ning

ette näha vajalikud kaitsemeetmed (takistavad piirded, metallkatted klaasfassaadidele, tugevdatud

konstruktsioonid, ehitusmaterjalide ja ohtlike ainete ohutu ladustamine jms);

• tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga;

• elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne) tuleb projekteerida, ehitada ja

kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides. Uued alajaamad ja elektrikilbid tuleb paigaldada

3,2 m abs kõrgusele;

• uued sademe- ja reoveepumplad tuleb üleujutusohuga aladel planeerida üleujutuskindlaks.

Pumpadele ja toitesüsteemidele tuleb kuni 3,2 m veetõusu korral tagada töökindlus;

• lokaalse üleujutuse vältimiseks ei ole ojade kinniehitamine ja truupidesse suunamine reeglina lubatud.

Truupide kasutamine on lubatud erandina (nt teede all) ja jälgides, et truubi diameetrid ja kalded

vastaksid nõuetele.

Pärnu linn asub Pärnu viirsavibasseinil. Pärnu linna maapinna ja hoonete käitumine sõltub hüdrogeoloogilisest

olukorrast, kus veesurve langus viirsavide aluses horisondis põhjustab maapinna vajumist. Maalihkeid on

esinenud just Pärnu jõe alamjooksu kallastel. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest

ehitusest. Toimunud maalihete eelduseks on pinnaste suhteliselt madalad tugevusomadused, oruveerude suur

kallakus, jõgede erosioon ning jõe ja pinnavee taseme olulised ja kiired muudatused. Eeldused kombineeruvad

erinevatel jõelõikudel erinevalt. Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringu ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste

osas toodule on maalihete põhilisteks põhjusteks jõgede erosioon ja inimtegevus. Üldplaneeringu

ehitusgeoloogiliste tingimuste skeemi kohaselt asub Paide mnt 4a kinnistu osaliselt (Paide mnt 4b kinnistust

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

19 / 34

lääne suunas) G tsoonis, kus nõlv on ebastabiilne ja koormuse suurendamine on keelatud. Ülejäänud kinnistu

osas on lihkeohtlikkuse tsoon määramata.

G tsoonis ehitamiseks on vajalik rakendada meetmeid stabiilsuse normikohaseks tagamiseks. Ehitamine kuni

70 m kauguseni nõuab pinnaseuuringuid ja nõlva stabiilsuse kontrolli. Kallaste stabiliseerimine ja püsivusteguri

suurendamine vajab eriprojekti. Kaldaosadel, kus lihkeohtlikkuse tsoon on määramata, tuleb ehitamisel

kaldajoonele lähemal kui 50 m teostada geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva

püsivusteguri säilimist on igasugune süvendamine jõe kallastel keelatud ilma nõlvapüsivust kontrollimata.

Planeeringu eskiislahendusele on koostatud 2024 mais IPT Projektijuhtimine OÜ poolt ekspertarvamus (töö

nr 24-05-1881) maalihkeohtlikkuse kohta. Ekspertiisarvamus toob välja, et tuginedes senisele praktikale võib

potentsiaalselt lihkeohtlikul alal kergemaid ehitisi (kuni 2-korruselised eramajad) ilma stabiilsusuuringuid

tegemata rajada juhul, kui need jäävad nõlva pervest1 >20 m kaugusele2. Kuigi kavandatavad hooned on

mõõtmete ja koormuse osas sarnased eramajadele, on tegu ühiskondlike hoonetega, mistõttu tuleb täpsed

ehitustingimused määrata stabiilsusuuringute alusel.

Jõe vahetusse lähedusse või osaliselt jõkke planeeritud ehitised nagu slipp ja sildumisala paiknevad nõlva

pervest jõele lähemal kui 20 m ning nende rajamisega kaasneb eeldatavasti nõlva morfoloogia muutmine, sh

jõepõhja süvendamine. Seetõttu on jõkke ja jõe vahetusse lähedusse planeeritud ehitustegevuste puhul samuti

vajalik täpsemate ehitustingimuste määramiseks nii potentsiaalselt lihkeohtlikul kui ka lihkeohtlikul alal

stabiilsusarvutused teostada.

Stabiilsusuuringud ja -arvutused tuleb teha projekteerimisfaasis ehitusgeoloogiliste uuringute raames.

Stabiilsusarvutused tehakse projekteeritud nõlvamorfoloogia juures, arvestades kõikide lisanduvate koormuste

ja ehitiste mõõtmetega. Loodusliku, st praeguse nõlva stabiilsust pole vaja kontrollida, kuna iseeneslikke

maalihkeid potentsiaalselt lihkeohtlikul alal üldjuhul ei esine.

Ehitusgeoloogilise uuringu tellimisel tuleb seada täiendavad nõuded stabiilsusuuringutele:

• geoloogiline lõige koostatakse vähemalt 3 uuringupunkti abil risti nõlvaga iga hoone või rajatise

asukohast jõeni. Sellega selgitatakse pinnasekihtide geomeetria (paiknemine) nõlvas. Vahetult jõe

äärde jäävate ehitiste puhul piisab kahest uuringupunktist – üks vee ääres, teine ehitise kaugemas

osas;

• liiva- ja savikihi tugevusnäitajad määratakse iga kavandatava ehitise asukohas kahes asukohas – nõlva

pervel ja jalamil. Savikihi tugevus määratakse tiivikkatsetega 0,5 m sügavusintervalliga, liiva tugevus

penetratsioonikatsetega;

• stabiilsusarvutusteks on vaja teada nõlva, sh veealuse osa morfoloogiat. Maa-ala morfoloogia

kajastub aktuaalsel geodeetilisel mõõdistusel, jõe põhjareljeefi andmed saab võtta Transpordiameti

hüdrograafia infosüsteemist HIS1;

• uuringud peavad vastama EVS-EN 1997-1 ja 2 nõuetele;

1 Nõlva perv ehk nõlva ülemine piir on joon, kus maapind muutub laugeks või jääb nõlvakalle kriitilisest (7 ) väiksemaks.

2 IPT Projektijuhtimine OÜ (2024) Lihkeohtlikkuse uuring Pärnu linnas Audru, Sauga, Reiu ja Pärnu jõel.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

20 / 34

• stabiilsusarvutused tehakse vastavalt projekteeritavale lahendusele, arvestades muutusi maapinna ja

jõepõhja konfiguratsioonis ning kõiki lisanduvaid koormuseid (hooned, rajatised, täide jm)

hoonestusalade kohta eraldi.

Lihkeohu vähendamiseks tuleb takistada sademevee kogunemist nõlva pervel. Selleks tuleb vältida jõega

paralleelselt kulgevaid vee liikumist takistavaid rajatisi (müürid, vettpidav täitekiht jms). Teedelt, platsidelt ja

hoonete ümbrusest tuleb sademevesi jõkke juhtida.

Lisaks tuleb vältida vibreerimisega süvistatavate vaiade kasutamist, sest see võib vallandada maalihke. Vaiade

paigaldamise vajaduse korral tuleb kasutada kruvimise meetodil süvistatavaid vaiu. Üleujutusohuga kaasneva

kahju minimeerimiseks on soovitatav määrata ruumide esimese maapealse korruse põranda madalaimaks

ehituskõrguseks 3,2 m abs hoolimata asjaolust, et hoonetesse ei ole kavandatud majutust ega eluruume. Alla

3,2 m abs on erandina lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume.

Skeem 4. Nõlva perve ning sellest lähtuva 20 m piir, kus tuleb ehitustegevuseks vajalike tingimuste

täpsustamiseks nõlva stabiilsusuuringud teostada (IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 24-05-1881)

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

21 / 34

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Planeeringuga on kavandatud jõeäärne vaba aja veetmise võimalusi arvestav puhkeala juba välja kujunenud

virgestusalale. Kavandatu on Pärnu linna puhkealade võrgustiku laienduseks ning soodustab veespordi ja -

turismiga seotud tegevuste arendamist.

3.2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ näeb ette Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal

tingimusliku ehituskeeluvööndi vähendamise 15 m (vt skeem 2) eesmärgiga arendada jõeäärse kergliiklustee

äärde jäävaid puhkealasid ning püstitada alale vaid puhkeotstarbelisi rajatisi (mänguväljakud, spordiplatsid,

riietuskabiinid, vaateplatvorm) ja puhkeala teenindavaid väikehooneid (wc, hooajaline müügikoht) ning

pargiinventari, kusjuures säilitada tuleb rohekoridori toimimiseks vajalikud tingimused, ala puhkemetsad ning

tagada juurdepääs kallasrajale ja vaba liikumine kallasrajal.

Detailplaneeringuga kavandatud vaatetorn ning avalikult kasutatavad teed koos slipi ja parkimiskohtadega

vastavad eranditele ehituskeeluvööndisse ehitamise keelu osas. Vaatetorn on puhkeotstarbeline rajatis, millele

on kaks potentsiaalset asukohta välja pakutud, mis jäävad üldplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndist

välja. Jõe äärde kavandatud kergliiklustee ulatub üldplaneeringuga vähendatud ehituskeeluvööndi piirist jõe

poole, kuid sellele laieneb LKS § 38 lg 5 p 10 erand, mille kohaselt ehituskeeluvööndis ei laiene ehituskeeld

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele.

Detailplaneeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamiseks kahe kuni 200 m2 suuruse ehitisealuse

pinnaga (lubatud jagada kuni 4 hoone vahel) hoone tarbeks. Positsioonile 2 ja 4 on kavandatud hoonestusala

veespordiga seotud tegevuste tarbeks, nagu varustuse laenutus, toitlustus, wc jms. Positsioonile 2 on Pärnu

linna 2025+ üldplaneeringu alusel vähendatud ehituskeeluvööndisse (15 m veepiirist) kavandatud

vaateplatvorm, mis on ette nähtud vaba aja veetmiseks ja jõel toimuvate ürituste jälgimiseks. Praegu on samas

asukohas kaldal puidust platvorm (terrass), jõe ääres puidust pingid ja vee juurde pääsemiseks kaks betoonist

treppi (foto 6).

Positsioonil 2 jääb taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ala 24 m kaugusele Pärnu jõe veepiirist.

Hoonestusala on kavandatud olemasoleva parkimisala kõrvale. Seni on positsiooni 2 kasutanud jettide jõele

pääsemiseks ning treeningute ja võistluste läbiviimiseks.

Positsioonil 4 jääb taotletav ehituskeeluvööndi vähendamise ala 10 meetri kaugusele Pärnu jõe veepiirist ning

kavandatud hoonestusala järgib olemasoleva hoone asukohta. Positsioon 4 on olnud kasutuses Lustipargi nime

all ja on pakkunud erinevate veesõidukite laenutust (aerupaat, vesiratas, kanuu, SUP-laud, mootoriga aerupaat,

kaater jms). Detailplaneeringuga on positsioonile 4 kavandatud avalikult kasutatav sildumisala koos seda

teenindavate funktsioonidega.

LKS § 40 lg 1 põhjal võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades kalda kaitse-eesmärke ning lähtudes

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning välja

kujunenud asustusest. LKS § 34 kohaselt on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

22 / 34

liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga on ehituskeeluvööndit vähendatud vastavalt

Keskkonnaameti 11.04.2025 kirjale nr 7-13/25/4264-4.

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE

Detailplaneeringu kohaselt nähakse ette ala kruntimine kuueks. Kruntide kasutamise sihtotstarbed on toodud

põhijoonisel (joonis 4) krundi andmete ja ehitusõiguse tabelis. Positsioon 1-4 puhul on lubatud üks või mitu

tabelis toodud krundi kasutamise sihtotstarvet.

3.4. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Kokku on planeeritud kaks hoonestusala. Hoonestusala on kavandatud suuremana kui ehitisealune pind, et

anda rohkem võimalusi hoone paigutamiseks. Krundi ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) krundi

andmete ja ehitusõiguse tabelis.

3.4.1. Sildumisala

Vastavalt üldplaneeringule on kaldajoonele näidatud sildumisala. Sildumisala on alla 24-meetriste veesõidukite

sildumiseks ette nähtud maa ja vee ala, mis ei ole sadam ning kuhu on lubatud rajada sildumiseks vajalikke

ehitisi. Paadisillad on soovituslik teha ujuvad. Ujuv paadisild tuleb maapinnaga kinnitada vandalismikindlalt ja

püsivalt. Paigaldamisel tuleb arvestada Pärnu jõe suhteliselt kõikuva veetasemega ja talvise jää liikumisega ning

kaaluda jäämurdjate vajalikkust paadisilla ees.

Arvestada tuleb jõe kui Natura ala kaitseväärtustega. Kõikide alade täpne lahendus tuleb anda eraldi projektiga.

Käesolev planeering ei käsitle veeliiklust ega selle korraldamist.

3.4.2. Haagissuvilate ala

Pos 4 on kavandatud ala haagissuvilate parkimiseks. Juurdepääs alale on planeeritud olemasolevalt ristmikult

(juurdepääs nr 2). Liiklushäiringute leevendamiseks on haagissuvilate ja Paide mnt vahelisele alale ette nähtud

puhverhaljastus. Haagissuvilate ala kasutamisega ei tohi piirata vaba ligipääsu rannaalale.

3.5. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE

Kruntide hoonestusala paiknemine võtab arvesse nii olemasolevat haljastust ja maapinna reljeefi kui ka välja

kujunenud ja planeeringuga ette nähtud tegevusi. Vastavalt lihkeohtlikkuse uuringus toodud soovitusele

(vt ptk 2.5) on pos 2 hoonestusala terves ulatuses ning pos 4 osaliselt planeeritud nõlva perve piirist kaugemale

kui 20 m. Pos 4 puhul on eelkõige lähtutud olemasoleva maapinna reljeefist, kus hoonestusala on planeeritud

nõlva laugeimale osale olemasoleva hoone asukohale. Sellise paiknemise puhul tuleb hoone rajamisel nõlva

morfoloogiat kõige vähem muuta.

3.6. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse miljöösse sobiv. Käesoleva

planeeringuga antakse alale vaid üldised arhitektuursed suunised. Planeeringuala hoonestus peab

moodustama arhitektuurse terviklahenduse. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonete

vahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. Planeeritud hoonete

projekteerimisel tuleb arvestada valdavalt levinud ressursisäästliku ehitusviisiga. Kaaluda tuleb

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

23 / 34

alternatiivenergia kasutusvõimalusi, nagu näiteks päikeseenergia kasutamine. Tehnorajatiste maapealsed osad,

nagu alajaamad, pumplad ja puhastid, peavad sobima ala arhitektuurse terviklahendusega.

Projektala paikneb üleujutuse ohuga ja lihkeohtlikul alal ning hoonete projekteerimisel ja rajamisel tuleb

rakendada meetmeid normikohase stabiilsuse tagamiseks. Vt lähemalt ptk 2.5.

Hoone null tasandi madalaimaks absoluutkõrguseks on 3,2 m. Hoone põrandapinnale absoluutkõrgusega alla

3,2 m on erandina lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume.

Krunte ei ole lubatud piirata aiaga.

3.7. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Planeeringuga kavandatud teedevõrk, parklad ja pääsud jõele (slipp) järgivad suures osas olemasolevaid teid

ja radasid. Kallasrajale on kavandatud avalikult kasutatav jalg- ja jalgrattatee ning kõikide sõiduteede lõppu on

ette nähtud parkla koos slipiga. Teede, vaateplatvormide ja slippide rajamine aitab paremini määratleda

liikumiseks ja kasutamiseks mõeldud alasid ning aitab täita kaldakaitse eesmärke.

Teede ja platside rajamisel tuleb arvestada, et jõe kõrge veetaseme korral rajatised kahjustada ei saaks ega

jõevett ei reostaks. Sellest tulenevalt ei ole teekattena lubatud kasutada puistekatteid (multš, puiduhake vms),

mis üleujutuse korral põhjustaks veekogu reostust.

Kallasrada

Juurdepääs kallasrajale on tagatud planeeritud avalike teede ja puhkealade kaudu. Kallasrajale on kavandatud

avalikult kasutatav jalg- ja jalgrattatee koos vabaaja veetmise võimalusi soodustavate rajatistega (ujuvsillad,

inventar, valgustus, joogiveekraanid jms). Pärnu jõele pääsuks on kavandatud kaks uut slippi. Kui planeeritavate

paadislippide rajamisel süvendatakse veekogu (Pärnu jõge) või uputatakse veekogusse tahkeid aineid mahus

5-100 m3, on vajalik veeseaduse mõistes veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 2 ja p

5) ja alates mahust 100 m3 keskkonnaluba (VeeS § 187 p 8 ja p 10). Lubatud on ujuvate

paadisildade/ujumissildade paigaldamine.

Metsarada

Olemasolevale nõlvale metsa sees on kavandatud kaks metsarada ning perspektiivne trepp juurdepääsu

suurendamiseks. Radade ja trepi täpse asukoha määramisel tuleb arvestada olemasolevate puudega ning

võimalikult väikse raievajadusega. Pos 3 ja 4 kavandatud metsaraja asukoha valikul tuleb arvestada

Paide mnt 6 elamu privaatsusega ja rada ei tohi paikneda kinnistule lähemal kui 25 meetrit. Raja äärde on

lubatud paigaldada spordi-, puhke- ning heakorraks vajalikke rajatisi.

Juurdepääsud

Planeeringualale on Paide maanteelt viis (nr 1-5) ning Videviku tänavalt üks juurdepääs (nr 6). Täiendavalt on

kavandatud kaks jalakäijate juurdepääsu (nr 7 ja 8). Detailplaneeringu koostamise ajal on alustatud Sindi-Lodja

silla planeerimistöödega (Road Plan OÜ töö nr 23029). Eeldatav ristumine uue silla tee koridoriga paikneb

riigitee nr 59 km 1,2 juurdepääsu nr 1 lähistel (joonis 4). Paide mnt on tugimaantee (riigi tee nr 59 Pärnu-Tori

tee), kus ööpäevane liiklussagedus 2022. a andmeil oli 7640 autot. Tegu on maantee keskkonnaga, kus on

otstarbekas lähtuda maanteede projekteerimisnormidest. Sellest tulenevalt on juurdepääsud nr 1 ja 2

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

24 / 34

kavandatud põhimõttelistena ning tuleb edasisel projekteerimisel täpsustada. Autode ligipääs pos 4 on

kavandatud olemasolevalt juurdepääsult nr 2 ning juurdepääs nr 1 on planeeritud vaid jalakäijatele ja

jalgratturitele. Juurdepääs nr 1 juures tuleb tähelepanu pöörata kergliiklustee ristumisel sõidutee

tagasipööramiskohaga. Samuti tuleb edasisel projekteerimisel täpsustada pos 5 juurdepääsud, kus kasutajate

hulga suurenemisel on soovituslik üks juurdepääs likvideerida (nr 5). Ristmikud juurdepääsude nr 2 ja 4 juures

tuleb planeeringualalt lähtuva liiklussageduse vastuvõtmiseks vähemalt osaliselt kanaliseeritud ristmikuna

kavandada. Ka Videviku tänava ristmik tuleb ümber ehitada vähemalt osaliselt kanaliseeritud ristmikuks ning

jalgratta- ja jalgtee ristumine lahendatakse ohutussaarega teeületuskohana. Nõuded ristmike

ümberehitamiseks tuleb küsida Transpordiametilt. Planeeringuga on antud põhimõtteline juurdepääsu

lahendus.

Parkimine

Parkimine on kavandatud positsioonidele 1, 2, 4 ja 5 planeeritud teede äärde. Parklad tuleb sobitada

olemasolevasse keskkonda ja liigendada haljastusega. Eelistada tuleb olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist.

Meeldiva ning varju andva keskkonna loomiseks tuleb parklad liigendada kasutades haljasribasid, põõsaistutust

ja kõrghaljastust. Suured avaparklad tuleb kõrghaljastusega liigendada kuni 20 kohalisteks üksusteks.

Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb arvestada, et hoolduse korraldamine oleks otstarbekas ja lihtne.

Haljastust rajades tuleb tagada sõidukijuhile nõutav nähtavus. Planeeringuga on antud põhimõtteline

parkimislahendus, mida on lubatud muuta planeeritud parkimisala ulatuses. Täpne parkimise paiknemine

lahendatakse teeprojektiga.

Vastavalt ehitusseadustiku1 § 651 lg 4 tuleb parklasse paigaldada elektriautode laadimistaristu vähemalt igale

viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale. Täpne asukoht ja selleks

vajalik taristu lahendatakse edasisel projekteerimisel.

3.8. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Kavandatava tegevuse elluviimiseks likvideeritakse detailplaneeringualal väikeses osas olemasolevat

taimestikku. Juurdepääsuteed ja parklad valdavalt arvestavad välja kujunenud olukorraga, lisaks ühe hoone

asukoht kattub olemasoleva hoone asukohaga. Valdavalt on alal rohumaa ja metsamaa kõlvik, kaitstavate

taimeliikide kasvukohti ja kõrge väärtusega koosluseid (vääriselupaigad) alal registreeritud ei ole.

Detailplaneeringuga on olemasolev mets kavandatud säilitada. Arvestades tiheasustusalal paikneva metsa

olulisust puhkamise eesmärgil ja keskkonnatingimuste loomisel on planeeringualal lubatud teha sanitaarraiet

ala üldilme parandamise ja puhkeväärtuse tõstmise eesmärgil, ent samas säilitades ala looduslikkust. Lubatud

on minimaalne vajalik raie planeeritud ehitiste realiseerimiseks ning vaadete avamiseks jõe suunas. Vältida

tuleb lageraie teostamist väljaspool kavandatud ehitisi.

Pos 5 on 100% kalmistu maa, kus tuleb tagada vaba ja heakorrastatud juurdepääs ning parkimisvõimalus. Teede

ja platside rajamisel tuleb säilitada vähemalt 80% olemasolevast kõrghaljastusest. Kui osutub vajalikuks

ehitustööde tegemine juurestiku kaitsealal, tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed juurte kasvuks ja

elutegevuseks sobiva pinnase struktuuri säilitamiseks ja ehitusaegseks puude kaitseks.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

25 / 34

Elurikkuse suurendamiseks tuleb kaaluda niidetavate alade vähendamist ja keskkonnasäästlikumate

hoolduspõhimõtete rakendamist. Puhke- ja virgestusalade kavandamisel on soovitatav leida võimalusi ala

elurikkuse tõstmiseks.

Alale tuleb paigaldada infostende, et parendada informatsiooni kättesaadavust ja teadlikkust veel liiklemise

osas.

3.9. RISKIDE HINDAMINE JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeringuala paiknemine ohtliku ettevõtte ohualas

AS Reiden Plaat on AS Reiden kontserni kuuluv ettevõtte, mille põhitegevusalaks on muude plastist

ehitustoodete tootmine (EMTAK kood 22239, peamiselt EPS soojustus ja ICF plokid) ning mille territooriumil

paikneb Vedelgaas OÜ vedelgaasipaigaldis. Tehase tööd reguleerib keskkonnaluba nr L.ÕV/329886.

Kemikaaliseaduse § 21 lg 3 tähenduses on AS Reiden Plaat Pärnu tehase vedelgaasipaigaldis ohtlik ettevõte

(C-kategooria), mille ohuala (433 m) ulatub detailplaneeringualale. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 alusel tuleb

ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel ja sellesse alasse ehitiste kavandamisel

detailplaneering kooskõlastada Päästeametiga, mis hindab, kas kavandatav planeering (või ehitis) suurendab

suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ning kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed

on piisavad. Seega on käesoleval juhul oluline hinnata, kas olemasolev naabruses asuv ohtlik käitis võib

mõjutada kavandatavaid tegevusi (planeeringu elluviimist), võttes arvesse ohtlikust ettevõttest lähtuvaid

asjaolusid.

ASi Reiden Plaat tootmise territooriumil paikneva Vedelgaas OÜ käitise (edaspidi ohtlik ettevõte) riskianalüüsi

kohaselt käideldakse vedelgaasipaigaldises tuleohtlikke gaase propaani ja butaani. Riskianalüüsis on

käitlemisest tingitud ohuala modelleeritud kolme erineva vedelgaasiõnnetuse stsenaariumi korral ning ohualad

omakorda jaotatud kolmeks: eriti ohtlik, väga ohtlik ja ohtlik. Arvutuslik maksimaalne ohuala vedelgaasi mahuti

lekke tagajärjel tekkinud ohtude korral on 12 m (stsenaarium 1), vedelgaasi statsionaarse mahuti või veoki

lekke tagajärjel tekkinud ohtude korral 75 m (stsenaarium 2) ning vedelgaasi statsionaarse veoki BLEVE (Boiling

Liquid Expanding Vapor Explosion - keeva vedeliku aurupilve plahvatus) lühiajalise soojuskiirgusest tekkiva ohu

korral kuni 433 m (stsenaarium 3). Ohuala ulatused on toodud joonisel 2 ja 4.

Stsenaariumi 1 ja 2 ohualad ei ulatu planeeringualale. Planeeringualale ulatuvad vaid vedelgaasi statsionaarse

veoki BLEVE lühiajalise soojuskiirguse kõik ohualad. Riskianalüüsi modelleerimisel on kasutatud lühiajalise (kuni

20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustava taseme näitajaid. Vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE lühiajalise (kuni

20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustavat taset ületav eriti ohtlik ala hõlmab 239 m lekkekohast, väga ohtlik ala

387 m lekkekohast ning ohtlik 433 m lekkekohast. Lühiajalise soojuskiirguse ehitisi ohustava taseme näitajad

on madalamad ning eriti ohtlik ala hõlmab 190 m lekkekohast. Ohualadesse on planeeritud erinevad tegevused

(vt tabel 1).

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

26 / 34

Tabel 1. Planeeritud tegevused BLEVE lühiajalise (kuni 20 sek) soojuskiirguse inimesi ohustavat taset ületavatel

ohualadel

Eriti ohtlik ala Väga ohtlik ala Ohtlik ala

Juurdepääsutee x x x

Parkla x x x

Metsarada x x

Kallasrada/jalakäijate promenaad,

sh vabaaja veetmise rajatised

x x

Hoonestusala x x

Haagissuvilad x x

Vee- ja kanalisatsiooni torustik, sh

reovee väikepumpla

x x x

Elektri- ja sidekaablid x x x

Gaasitorustik x x x

Kas ja kuidas sündmused aset võivad leida?

AS Reiden Plaat Pärnu tehase töö järgib kehtivaid tööohutus- ja keskkonnanõudeid ning tehase tarbeks vajalik

kemikaalide käitlemine ei ohusta planeeringuala oluliselt. Planeeringuga antav ehitusõigus ei võimalda alal

olulise keskkonnamõjuga tegevuste (KeHJS § 6 lg 1) elluviimist ega ohtlike ettevõtete (KemS § 21 lg 3) rajamist,

seega koosmõjus teisel pool Paide maanteed asuva ohtliku ettevõttega ei suurendata õnnetuse tekkimise

tõenäosust, kuid võib suureneda õnnetuse tagajärgede raskus.

Peamine risk planeeringualale tekib vedelgaasi transportimisel gaasianuma plahvatamise korral. Vedelgaasi

mahuti BLELVE korral on ohtlik olukord tingitud kriitilisest sündmusest (nt vedelgaasi seadme rike,

laadimisprotsessi nõuete rikkumine, hetkeline vabanemine), õnnetuse toimumise kohast (tsisternauto

gaasianum, maha- ja pealelaadimise voolik), kemikaalist vms asjaolust, mis võib põhjustada õnnetuse

(plahvatus, põleng, jugatuli).

Selliste sündmuste tagajärjel on risk ohualas viibivate inimeste elule ja tervisele ning ehitistele. Propaan ja

butaan ei ole mürgised kemikaalid, kuid on eriti tuleohtlikud gaasid ning kõrge kontsentratsiooni puhul on

sissehingamisel narkootilise toimega. Lekkinud gaasipilve suurimaks ohuks on gaasipilve süttimine ja kaasnev

tulekahju. Vedelgaasi plahvatus saab toimuda vaid gaasi ja õhu segu vahetus kokkupuutes süüteallikaga.

Plahvatusel on leegi levimiskiirus mitusada meetrit sekundis. Eriti tuleb sellega arvestada avatud aladel.

Standardis EVS-EN 31010:2010 (Riskijuhtimine. Riskihindamismeetodid) toodud meetodi alusel koostatud

ohtliku ettevõtte riskimaatriksi (Vedelgaas OÜ riskianalüüs) kohaselt on vedelgaasi veoki gaasianuma BLEVE

esinemistõenäosus väike, ent tagajärg võib olla katastroofiline, mille likvideerimiseks on vaja täiendavat

abijõudu. Riskimaatriksi kohaselt kuulub BLEVE 1E riskiklassi, mille puhul tuleb lähtuda ohtliku ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaanist, kus on toodud õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise

meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritud.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

27 / 34

Võimalikud tagajärjed

Plahvatuse korral on ohustatud ohutsooni jäävad isikud ja ehitised. Võimalik on inimeste hukkumine või rasked

vigastused ning varalised kahjud plahvatusel tekkivast õhulööklainest või soojuskiirgusest tulenevalt. Mõju

looduskeskkonnale on raske ning alal paiknevatele seadmetele ja hoonetele hävitav. Soojuskiirguse toimel

hävib floora ja fauna. Põlemisgaasid hajuvad päästetööde lõpuks.

Leevendusmeetmed

Õnnetusjuhtumeid on võimalik välistada rakendades erinevaid leevendusmeetmeid, mis võivad kõrvaldada või

vähendada võimaliku õnnetuse stsenaariumi tõenäosust või tagajärgi.

Planeeringuala piirneb loodes ca 190 m laiuse Pärnu jõega ja kagust ca 20 m laiuse Paide maantee

teekoridoriga ning nii kavandatavad tegevused, muud olemasolevad kontaktvööndi hooned kui ka ohtlik

ettevõte ise on ümbritsetud metsaga. Nimetatud asjaolud tõkestavad õnnetuse tagajärjel tekkinud plahvatuse

ja/või soojuskiirguse levikut ning vähendavad doominoefekti esinemise tõenäosust.

Planeeringuala paikneb ohtliku ettevõtte suhtes soodsalt, sest asub kõrguslikult ca 3,5 m madalamal ning on

eraldatud 50-100 m laiuse kõrghaljastatud alaga. Võimaliku plahvatuse korral vähendab maastiku reljeef ja

mets õhulööklaine purustavat mõju. Ulatusliku tulekahju korral võib aga haljastus kaasa aidata põlengu levikule

ning kaasneb oht alal viibivate inimeste elule ja tervisele ning ka kavandatud ehitistele. Planeeritud tegevused

on kavandatud võimalikult ohualade välisele perimeetrile. Samuti piirneb planeeringuala kogu ohuala ulatuses

Paide maanteega ning on ligipääsetav mõlemalt poolt ohuala.

Riskianalüüsi kohaselt tuleb ohtlikus ettevõttes BLEVE ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks tagada

tehniliselt korras vedelgaasiveok, koolitatud autojuhid, laadimisprotsessi nõuete järgimine, toimivad

ülerõhuklapid, piiratud juurdepääs laadimisprotsessile, ümbruse hoidmine põlevmaterjalidest puhtana,

tulekustutid väiksemate põlengute likvideerimiseks. Ohtliku ettevõtte hoonetes tuleb tagada heas korras

tehniline torustik ning võtta kasutusele meetmed selle purunemise või süttimise vastu, nagu näiteks torustiku

kiirgusklapp ja maandus. Läbi tuleb viia torustiku kontroll ja töötajate koolitus vältimaks ohtu. Põlevmaterjali

ladustavates hoonetes tuleb keelustada suitsetamine ja lahtise tule kasutus. Hooned peavad olema varustatud

käsikustutitega. Kohustuslikus korras rakendatud BLEVE ennetamise ja tagajärgede leevendamise meetmed

ohtlikus ettevõttes on piisavad, mistõttu ei ole planeeringuga kavandatud ehitistele täiendavaid

leevendusmeetmeid ette nähtud.

Õnnetuse korral tuleb koheselt teavitada häirekeskust ja Vedelgaas OÜ-d ning järgida nende juhiseid.

Võimalusel tuleb teavitada teisi ohupiirkonnas asuvaid inimesi ohualast väljumise vajadusest. Gaasi lekke korral

tuleb vältida sädeme teket ning väljuda ohutsoonist. Lokaalse tulekahju korral tuleb esmalt alustada

kustutustöödega, kuid nii, et see ei ohustaks elu ja tervist. Suure ja/või laieneva tulekahju korral tuleb

ohutsoonist väljuda.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

28 / 34

3.10. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringuga on antud tehnovõrkude orienteeruv lahendus, trasside täpne asukoht tuleb lahendada

projekteerimisel vastavalt projekteerimistingimustele.

3.10.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Olemasolev ühendus ühisveevärgiga puudub. Veevarustus on kavandatud ühisveevärgi baasil. Olemasolev

puurkaev PRK0006520 tuleb tamponeerida. Puurkaev tuleb nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustöödega

alustamist. Puurkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust ja

keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43.

Veevarustus on planeeritud vastavalt 18.01.2024 Pärnu Vesi AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele

nr TT-240526. Kavandatud on kaks liitumispunkti Paide mnt äärde Paide mnt 4a kinnistul paiknevast De110

peatorustikust. Torustik on kavandatud maakraanist kuni planeeritud hooneteni ning jõe äärde planeeritud

avalikult kasutatava jalg- ja jalgrattatee äärde joogiveekraanide tarbeks. Haagissuvilate ala juurde on

kavandatud haagissuvilate veevõtukoht.

Lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht on Paide maanteel Paide mnt 4 juures, mille teenindusraadius (200 m)

ei ulatu kavandatud hoonestusaladeni. Planeeringuga on kavandatud kaks tuletõrje veevõtukohta Paide

maantee äärde positsioonile 2 ja 3. Tuletõrjevee saamiseks on kavandatud kaks väljavõtet olemasoleva

veetrassi juurde maapealse hüdrandisüsteemi rajamiseks. Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri

18.02.2021 määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”, siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 ’’Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded’’ ning EVS 812-6:2012+A1+A2 ning ühisveevõrgust tagatav vooluhulk peab olema 10 l/s.

Veetorustiku kaitsevöönd on vastavalt kliimaministri 12.09.2023 määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

3.10.2. REOVEEKANALISATSIOON

Olemasolev ühendus ühiskanalisatsiooniga puudub. Reoveetorustik on planeeritud positsioonidele 2 ja 4

ühisveevärgi baasil.

Reovee survetorustik on planeeritud vastavalt 18.01.2024 Pärnu Vesi AS poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele nr TT-240526. Kavandatud on kaks liitumispunkti Paide mnt äärde Paide mnt 4a kinnistul

paiknevast De110 peatorustikust. Torustik on planeeritud maakraanist kuni planeeritud hoonestusaladeni.

Hoonestusalade juurde on kavandatud reoveepumpla. Haagissuvilate ala juurde on kavandatud haagissuvilate

purgimisala. Purgimisala asukohta on lubatud täpsustada projekteerimise käigus.

Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel

kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks.

Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015 a määruses nr. 34

"Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" ja keskkonnaministri määruses 16.10.2003 nr 75

"Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta" toodud nõuetele.

Kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on vastavalt kliimaministri 12.09.2023 määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

29 / 34

3.10.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON

Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei kavandata. Teede, platside ja katuste sademevesi tuleb lahendada

lokaalselt. Vastavalt lihkeohtlikkuse uuringule (ptk 2.5) tuleb lihkeohu vähendamiseks takistada sademevee

kogunemist nõlva pervel. Selleks tuleb sademevesi teedelt, platsidelt ja hoonete ümbrusest jõkke juhtida ning

vältida jõega paralleelselt kulgevaid vee liikumist takistavaid rajatisi (müürid, vettpidav täitekiht jms). Vajalik on

teede ja platside äärde drenaaži rajamine, et tagada sademevee takistusteta liikumine jõkke.

3.10.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS

Elektrivarustus on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 18.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele

nr 466682.

Pos 5 on planeeritud perspektiivne komplektalajaam, mille toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga

sisselõikega olemasolevasse 10 kV fiidrisse.

Planeeringuala elektrivarustuseks on ette nähtud olemasolevast jaotuskilbist JK59094 ja planeeritud alajaamast

eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakabelliinid. Pos 1, 2 ja 4 elektrivarustuseks on krundi piirile

planeeritud liitumis- ja jaotuskilp. Liitumiskilbid on planeeritud mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid

peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Elektriühendus on kavandatud hoonetele, haagissuvilate alale ning teede ja platside äärde on ette nähtud

välisvalgustus. Parklatesse on ette nähtud elektriauto juhtmetaristu. Vähendamaks üleujutusest põhjustatud

võimalikke kahjulikke tagajärgi tuleb elektripaigaldised (kaablid, valgustid, ühenduskohad, kilbid jne)

projekteerida, ehitada ja kasutada elektriohutusseaduse nõudeid järgides. Uued alajaamad ja elektrikilbid tuleb

paigaldada vähemalt 3,2 m (abs) kõrgusele.

Projektialal paikneb Elering AS-le kuuluv 110 kV õhuliin Sindi - Papiniidu L030 kaitsevööndiga 25 m liini

telgjoonest mõlemale poole. Kaitsevööndis tegutsemise korral tuleb lähtuda Elering AS-i poolt 01.02.2024

väljastatud tehnilistest tingimustest nr 12-9/2024/33.

3.10.5. SOOJAVARUSTUS

Planeeringuala kirdeosa läbib Tarbegaas OÜ-le kuuluv 250PE maa-alune B-kategooria maagaasitorustik ning

soojavarustus on planeeritud vastavalt Tarbegaas OÜ poolt 18.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele.

Gaasitorustikuga liitumine on kavandatud Paide maantee T4 ja Paide maantee T3 kinnistutel paiknevast

maagaasitorustikust. Pos 2 ja 4 on ette nähtud eraldi liitumine.

Gaasitorustiku kaitsevöönd vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on 1 m

torustiku välimisest mõõtmest.

Lubatud on lokaalsete küttesüsteemide rajamine, sh maaküttesüsteemi rajamine. Sobiva maaküttesüsteemi liik

(horisontaalne kontuur, soojuspuuraugud või -vaiad) tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada tuleb

ehitiste ja haljastuse paiknemisest tulenevate kujadega.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

30 / 34

3.10.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS

Käesoleva planeeringuga näidatakse võimalik liitumine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluva optilise

võrguga vastavalt Telia Eesti AS poolt 18.01.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38594605.

Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia

Eesti AS sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus/(jaotus)kohani, sh sidekanalisatsiooni

põhitrass lähtuvana Paide maantee T4 kinnistul paiknevast Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluvast

sidetrassist. Positsioonile 2 ja 4 on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid.

Sideehitise kaitsevöönd vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on mõlemal pool

sideehitist 1 m.

3.10.7. SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD

Planeeringuga tehakse ettepanek seada servituut planeeringualal paiknevatele tehnovõrkudele.

Tehnovõrkudele tuleb seada maakasutusõigus servituudialana tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnovõrgu

valdaja kasuks. Pärnu Linnavalitsuse 20.02.2023. a korraldusega nr 142 on planeeringuala koormatud

reaalservituudiga kinnisasja Paide mnt 4b kasuks.

Servituutide põhimõttelised ettepanekud on toodud planeeringu joonisel 4.

3.11. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 ei kavandata

planeeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kui projekteerimisfaasis selgub, et tegevusega kaasneb

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 alusel oluline keskkonnamõju, on

vastavas faasis vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud

keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja

seadusandlusele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Kõik

ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

LKS § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse-eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning

seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Sellest lähtuvalt ei tohi kaldal tehtavad tööd halvendada

olemasolevat olukorda ning kaldaalale kavandatud ehitised, nagu hooned, sillad, trepid, teed, tehnovõrgud jne,

tuleb lahendada eraldi projektiga. Ehitustegevus ei tohi olla vastuolus ranna ja kalda kaitse-eesmärkidega.

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres

viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Planeeringu realiseerimisega ei takistata liikumist kallasrajal.

Avalike teede ja puhkealade kavandamise kaudu on tagatud avalik juurdepääs kallasrajale.

Veekaitsevööndis toimuv tegevus peab olema kooskõlas veeseaduse § 118 ja 119. LKS § 38 lg 5 p 2 alusel ei

laiene ehituskeeld avalikult kasutatavale teele ega tehnovõrgule ja -rajatisele.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

31 / 34

Planeeringuala paikneb osaliselt üleujutusohuga ja lihkeohtlikul alal. Üleujutusega seotud risk on üleujutuse

esinemise tõenäosus koos üleujutusest põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale,

keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Planeeringlahenduse elluviimisel tuleb sellega

arvestada. Lihkeohu tõttu tuleb ehitiste projekteerimisel lähtuda geotehnilises uuringus toodud nõuetest ja

nõlva stabiilsusarvutustest. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist on igasugune süvendamine jõe kallastel

keelatud ilma nõlvapüsivust kontrollimata. Maalihke võib vallandada ka nt vaiade rammimine või muu olulist

vibratsiooni põhjustav tegevus, mistõttu tuleb ehitamisel valida tehnoloogiad, mis olulist vibratsiooni ei tekita.

Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb tagada, et sealsed tegevused oleksid kooskõlas Pärnu maakonna

planeeringu teemaplaneeringus „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga“ toodud suunistega ega kahjustaks keskkonnahäiringutega olemasolevat elu- ja

puhkekeskkonda. Vajadusel tuleb võtta kasutusele leevendavad meetmed. Veemotospordi eripiirkonnas on

võimalik mürahäiringuid vähendada piirangutega tegevustele, nende kestusele ja ulatusele, samuti aktiivse

teavitustöö ja muude koostöövormidega korraldajate ja kohaliku kogukonna vahel.

Ala väljaehitamine peab toimuma Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja normide kohaselt ning selle

tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus peab olema võimalikult säästlik, et

vähendada negatiivset keskkonnamõju.

Ehitustöödel tuleb pidada kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja

eeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest pinna- ja põhjavee kaitseks.

Üleujutusohu tõttu on soovitatav vältida töid ajal, mil pinnavee tase on kõrge (eelkõige kevadel lumesulamise

ja sügisel suurte sadude ajal) ja on oht tööde ala üleujutamiseks.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr

71 lisas 1 toodud normtaset. Täiendavalt tuleb jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtusi.

Puhkeala ehitamisel õhukvaliteedile avalduva negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt heas

seisukorras ehitustehnikat, vältida rohkelt tolmu tekitavaid töid ebasobivate ilmastikuolude esinemise ajal ja

vajadusel tuleb rakendada meetmeid tolmu leviku vähendamiseks (nt niisutamine).

Slippide rajamiseks tuleb vastavalt täpsustuvatele mahtudele vajadusel taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba

või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering veeseaduses sätestatud korras.

Olemasolev puurkaev PRK0006520 tuleb nõuetekohaselt likvideerida enne ehitustöödega alustamist.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

32 / 34

3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Maa-ala heakorra ja turvalisuse tagamiseks on teede koridoridesse planeeritud välisvalgustus.

Edasise projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed kuritegevuse ennetamiseks lähtuvalt

normdokumendist Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine. Välisruumi projekteerimisel tuleb arvestada erinevate kuritegevust vähendavate

meetmetega. Oluliseks tuleb seada:

• tagumiste juurdepääsude vältimine;

• jälgitavus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid,

märgid);

• murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmise

riski.

3.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne

omanik. Kahjunõuete vältimiseks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

3.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Planeeringulahendus lähtub Pärnu linna üldplaneeringust (v.a ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek), on

kooskõlas hea ehitustavaga ning arvestab avaliku ja kaasatavate huvidega.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas

linnaruumis ja naaberkinnistutel, vajadusel tuleb läbi viia uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste

häiringute vältimiseks.

Planeeritud teed on mõeldud avalikuks kasutuseks.

Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele ja

tehnilistele projektidele. Planeeringualal koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis

kehtivatele projekteerimisnormidele.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse

krundi igakordse omaniku poolt. Planeeritud hoonete väljaehitamise kohustus on krundi igakordsel omanikul.

Planeeritud tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

33 / 34

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 2. Detailplaneering on koostatud

koostöös Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 nõutud valitsusasutustega ning kaasatud on

PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutused. Allolevas tabelis on kajastatud nimetatud asutuste ja isikute

kooskõlastused ning arvamused. Planeerimisseaduse § 133 lg 2 toodud juhul on planeering vaikimisi loetud

kooskõlastatuks.

Tabel 2. Kooskõlastused ja koostöö

Kuupäev

Asutuse või ettevõtte

nimetus / kinnistu

nimetus ja tunnus

Kooskõlastus / arvamus Nimi ja amet

K o

o sk

õ la

st a ja

d

18.10.2024 Päästeameti Lääne

päästekeskus

Planeeringu tuleohutuse osa kooskõlastatud. Anastasia Sutt,

ohutusjärelevalve

büroo inspektor

10.12.2024 Päästeameti Lääne

päästekeskus

Planeeringu tuleohutuse ja kemikaaliohutuse osa

kooskõlastatud.

Anastasia Sutt,

ohutusjärelevalve

büroo inspektor

18.10.2024 Terviseamet Kooskõlastatud. Kristel Kallaste,

menetlusgrupi juht

26.11.2024 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Esitatud seisukoht. Seisukohtadega arvestatud. Külli Siim, ruumilise

planeerimise osakonna

nõunik osakonna

juhataja ülesannetes

20.12.2024 Transpordiamet Kooskõlastatud tingimustega. Tingimustega

arvestatud.

Marek Lind,

planeerimise osakonna

kooskõlastuste üksuse

juhataja

11.12.2024 Keskkonnaamet Kooskõlastatud. Helen Manguse,

keskkonnakorralduse

büroo juhataja

05.11.2024 Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus

Kooskõlastatud. Katri Raudsepp,

peadirektori asetäitja

K a a sa

t

a va

d

14.10.2024 Elektrilevi OÜ Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Maie Erik, Elektrilevi OÜ

volitatud esindaja

Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering

Töö nr 2023-058 ad

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paide mnt 4a kinnistu (kü 62515:001:0002)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

34 / 34

02.12.2024 AS Pärnu Vesi Kooskõlastatud. Mairit Leemets,

insener-projektijuht

16.10.2024 Tarbegaas OÜ Kooskõlastatud. Tarmo Tammai,

Tarbegaas OÜ juhatuse

liige

15.10.2024 Telia Eesti AS Kooskõlastatud. Projekt esitada täiendavaks

kooskõlastamiseks.

Hans Sild, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

18.10.2024 Elering AS Kooskõlastatud. Projekt esitada täiendavaks

kooskõlastamiseks.

Mart Gabrel, Elering AS

liinide hooldusjuht

Kaasatud isik 2023.11.23 arvamusega osaliselt arvestatud. Reelika Tori

Kaasatud isik 2023.11.10 arvamusega osaliselt arvestatud. Riho Vill

OTSUS

19.06.2025 nr 23

Pärnu linna Paide mnt 4a kinnistu detailplaneeringu

kehtestamine

Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 51 algatati Pärnu linnas Paide mnt 4a kinnistu

detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist kavandada

piirkonnast jõeäärne puhkeala, selgitada välja võimalused veespordi ning -turismiga seotud

tegevuste arendamiseks ja alale tervikliku ruumilahenduse leidmiseks.

Planeeritav Paide mnt 4a kinnistu (katastriüksuse tunnus 62515:001:0002, sihtotstarve

üldkasutatav maa 100%, pindala 136940 m²) paikneb Pärnu linnas ja külgneb Pärnu jõe

vasakkaldaga ning Paide maanteega. Kinnistu on valdavalt kaetud metsa- ja rohumaaga, seda

läbivad pinnasekattega sõiduteed ja isetekkelised jalgteed või -rajad. Kinnistul tegutseb veega

seotud hooajalist teenust pakkuv ettevõte, mille tegevuste hulka kuuluvad peamiselt paadi-,

vesirataste, kanuude, mootorpaatide jne laenutus ning sauna ja kaikoha rentimine.

Planeeringualale laienevad ranna või kalda veekaitse-, piirangu- ja ehituskeeluvöönd, tegemist

on üleujutusohtliku alaga, Pärnu jõgi on Natura 2000 ala. Alal kehtib Paide mnt 2a kinnistu

detailplaneering (Pärnu Linnavalitsuse 01.12.2003 korraldus nr 1481).

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeritav kinnistu Paide

maantee, Videviku tänava, jõe ja raudtee vahelisel arengualal A13 ning puhke- ja haljasala maa-

alal. A13 arengualal lubatud maakasutuse juhtotstarbed on puhke- ja haljasala maa-ala,

üldkasutatavate ehitiste maa-ala, äri ja teeninduse maa-ala, tootmise maa-ala, pereelamute maa-

ala. Arenguala eesmärgiks on kujundada piirkonnast terviklik vaba aja veetmise võimalusi

arvestav jõeäärne puhkeala (majutus, kämping, terviserajad, veesport, kalastus- ja ujumiskohad).

Ala jätta looduslikuks, säilitada võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust ja arvestada

funktsioonide planeerimisel tallamisõrna taimestikuga. Oluline on säilitada jõeäärse rohekoridori

sidusus, tagada juurdepääsud jõe kaldale ja kallasraja läbitavus kogu ala ulatuses, näha ette

kergliiklejate ühendus Videviku tänavalt Liivi teele, lahendada puhkealade juurdepääs ja

parkimine.

Puhke- ja haljasala maa-ala on avalikuks kasutamiseks mõeldud metsade, parkide, looduslike

haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega. Puhke- ja haljasala

maa-alade arendamise eesmärgid on: (1) Pärnu haljasalade kui kuurortlinna identiteedi olulise

osa säilitamine ja edasi arendamine; (2) linna ja linna lähiümbruse rohevõrgustiku elementide

sidumine terviklikult toimivaks struktuuriks; (3) puhkealade piisavuse ja kättesaadavuse

tagamine. Alale on lubatud püstitada ajutise või hooajalise iseloomuga või kerge

konstruktsiooniga ala teenindavaid väikehooneid (välikohvik, müügi- ja laenutuspunkt, tualett

jms). Ette tuleb näha ühendused kergliiklusega; vajadusel tagada parkimisvõimalus puhkeala

kasutamiseks; säilitada olemasolevad metsad, pargid ja puhkealad. Haljastuse osakaal,

kujunduspõhimõtted ning kasutusotstarbed määratakse igal üksikjuhul eraldi, arvestades

puhkealade arendamise ja hooldamise vajadusi ja olemasolevat olukorda. Üldplaneeringuga

2

määratult on planeeringualal ehituskeeluvööndi laiuseks 15 meetrit veepiirist, ehituskeeluvööndit

on vähendatud puhkeotstarbeliste rajatiste püstitamiseks tingimusel, et säilitatakse rohekoridori

toimimiseks vajalikud tingimused, ala puhkemetsad ning tagatakse juurdepääs kallasrajale ja

vaba liikumine kallasrajal; lisaks on üldplaneeringuga määratud jõeäärsed sildumisalad.

Detailplaneeringu peamine eesmärk on anda kinnistule ehitusõigus puhkeotstarbeliste hoonete ja

rajatiste püstitamiseks. Planeeringualal moodustatakse kuus maaüksust. Hoonestatavad on kaks

maaüksust. Maaüksusele Pos 2 on lubatud ehitada kuni neli hoonet, ehitisealuse pindalaga kokku

kuni 200 m2, lisaks 80 m2 katustamata terrass. Maaüksusele Pos 4 on lubatud ehitada üks hoone,

ehitisealuse pindalaga kuni 200 m2, lisaks 80m2 katustamata terrass. Kogu kinnistu ulatuses on

Pärnu jõe äärde planeeritud kergliiklustee. Paide maantee äärde on planeeritud autokaravanide

parkla. Vaateplatvorm kui rajatis on lubatud rajada Pärnu linna 2025+ üldplaneeringu alusel

vähendatud ehituskeeluvööndisse (15 meetrit veepiirist). Täpne planeeringulahendus ja

põhjendused on esitatud käesoleva otsuse lisades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p

1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldav detailplaneering. Antud juhul tingib üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ehituskeeluvööndi muutmise ettepanek. Maakasutuse järgimise osas on

detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas.

KSH eelhinnangu on koostanud Kobras OÜ (töö nr 2022-320). Eelhinnangu eesmärgiks oli välja

selgitada detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja

selle ulatus. Töö käigus hinnati võimalikke mõjusid keskkonnale ning nähti ette leevendavad

meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Keskkonnamõju on

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja

heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Koostatud KSH eelhinnangus tuuakse välja dokumendi koostamise vajadus planeerimisseaduse

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes, kirjeldatakse

KSH eesmärki, detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi, mõjutatava ala keskkonnatingimusi

ja alal kehtivaid piiranguid, analüüsitakse seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

arvestades nende kehtestamise tasandit, sh Pärnu maakonna planeeringuga, Pärnu linna

üldplaneeringuga, koostatava Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ ja alal kehtiva

detailplaneeringuga, kirjeldatakse planeeritava ala looduskeskkonda, sh maa, vee ja muude

loodusvarade kasutust, kultuuriloolist väärtust, taimestikku ja loomastikku ning

keskkonnakaitselisi piiranguid. Hinnati planeeringuga kaasnevat võimalikku keskkonnamõju

planeeringuala geoloogia-, hüdroloogia-, pinnase-, pinna- ja põhjaveele, hinnati planeeringule

järgneva tegevusega seonduvat müra, õhusaastet, vibratsiooni, mõju sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale, inimese heaolule ning tervisele, hinnati kumulatiivseid mõjusid.

Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.

Detailplaneeringuga kavandatava elluviimisel kaasneb tavapärane ehitustegevuse mõju piirkonna

õhukvaliteedile ja müratasemele. Kasutusperioodil olulist mõju õhukvaliteedile ja müratasemele

ei ole ette näha, sest alal eeldatavalt sõidukite poolt kasutuskoormus oluliselt ei suurene, sest ala

on juba kasutuses.

Mõju pinnasele ja taimestikule avaldub eelkõige ehitusperioodil ning mõju on pöördumatu, kuid

tegemist ei ole olulise mõjuga, sest ehitusmaht on suhteliselt väike ja peamiselt on teed ja

parklad olemasolevate pinnasteede ja platside asukohtades. Samuti üks hoonestusala järgib

olemasoleva amortiseerunud hoone asukohta. Ehitustöödel pinnase, pinna- ja põhjavee

3

saastamine on vähetõenäoline, kui peetakse kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist

puudutavatest ohutusnõuetest ja eeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetest pinna- ja põhjavee kaitseks. Kui enne ehitiste projekteerimist teostatakse geotehnilised

uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused ning sealt selguvate tingimustega arvestatakse

projekteerimisel, ei kaasne maalihkeohust olulist mõju pinnasele ega jõe kaldale.

Kasutusaegne mõju on eelkõige seotud reoveekäitluse ja üleujutusohuga. Detailplaneeringuala

asub üleujutusohuga piirkonnas ja tuleb järgida kõrgema taseme strateegiliste

planeerimisdokumentidega määratud meetmeid ohu maandamiseks. Detailplaneeringus juhitakse

tähelepanu vajadusele rakendada meetmeid üleujutusohu maandamiseks. Veevarustus ja

reoveekäitlus on kavas lahendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühinemise kaudu. Vee-

ettevõtja nõutele vastava lahenduse kasutamisel ei ole põhjust eeldada märkimisväärset ohtu

pinnase, pinna- või põhjavee saastumiseks.

Planeeringuala paiknemisest Pärnu ja Reiu jõe kaldal tuleb arvestada kalda kasutamise

kitsendustega. Detailplaneeringus kujutatud hoonestusaladele saab ehitada avalikkusele suunatud

teenuste pakkumiseks hooned, sest Keskkonnaamet on nõustunud ehituskeeluvööndi

vähendamisega. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik ka ühe hoone juurde kuuluva parkla

tarbeks. Ehituskeeluvööndi vähendamine üksi ei anna kindlust, et alale ehitada saab, sest enne

ehitiste projekteerimist tuleb teostada geotehnilised uuringud ja nõlva stabiilsusarvutused.

Planeeringualale kavandatud teede, parklate, veeskamiskohtade ja kergliiklusteede ehitamiseks

ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ei ole, sest neile laieneb LKS § 38 lg 5 p 10 sätestatud

erand, mille kohaselt ehituskeeluvööndis ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga

kavandatud avalikult kasutatavatele teedele. LKS § 38 lg 6 kohaselt tohib paadisilda kaldale

rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega. Pärnu jõele paadisildade rajamise

kavandamine on kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga kooskõlas ning kalda kaitse eesmärke

tegevus ei kahjusta. Pärnu linna üldplaneeringuga on detailplaneeringu alal Pärnu jõe

ehituskeeluvööndit vähendatud 15 meetrini puhkeotstarbeliste rajatiste püstitamiseks tingimusel,

et säilitatakse rohekoridori toimimiseks vajalikud tingimused, ala puhkemetsad ning tagatakse

juurdepääs kallasrajale ja vaba liikumine kallasrajal.

Planeeringuala paikneb kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega määratud linna

suurel rohealal ja ülelinnalisel Papiniidu-Raeküla puhkealal ning Reiu jõe suudmeala

väärtuslikul maastikul. Avaliku puhkeala kavandamine on täielikult kooskõlas Pärnu

maakonnaplaneeringus ja Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus seatud rohelise võrgustiku

ja puhkealade ning väärtuslike maastike arendamise tingimustega. Avaliku puhkeala

väljaehitamisel on oluline positiivne sotsiaalne mõju, võimaldades inimestel looduses vaba aega

veeta nii jõe ääres kui metsas ja ka jõel veesporti harrastada, lisaks ei takista kavandatav tegevus

ala toimimist rohevõrgustiku osana. Kavandatavate tegevustega ei kaasne piiriülest ega

kumulatiivset mõju.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustikule mõju ei avalda, sest ainsaks

veesiseseks ehitustegevuseks on slippide ehitamine. Slipid on kavandatud Pärnu jõe lõigule, kus

olemasolevate inventuuriandmete kohaselt loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liikide elupaiku ei

ole. Jõe kui elupaigatüübi seisundit kahe slipi rajamine ei kahjusta, sest tegevus on

väikesemahuline. Kavandatavast tegevusest ei saa kahjustada ka Natura võrgustiku sidusus.

Seega Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et kavandatavast tegevusest mõju avaldumine

Natura võrgustikule on välistatud ja asjakohast hindamist ei ole vaja algatada. Keskkonnamõju

eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei

ole vajalik, kuna kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha mõju Natura 2000 võrgustikule ega

olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule.

4

Lisaks tuleb võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja vähendamiseks detailplaneeringu

koostamisel ja menetlemisel arvestada alljärgnevate tingimuste ja tähelepanekutega:

- detailplaneeringuala asub üleujutusohuga ja lihkeohuga alal, seega tuleb kavandatavad

hooned ja rajatised projekteerida üleujutustele vastupidavalt ning enne projekteerimist

teostada lihkeohtlikkuse uuring;

- puhkeala ehitamisel õhukvaliteedile avalduva negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb

kasutada tehniliselt heas seisukorras ehitustehnikat, vältida rohkelt tolmu tekitavaid töid

ebasobivate ilmastikuolude esinemise ajal ja vajadusel tuleb rakendada meetmeid tolmu

leviku vähendamiseks (nt niisutamine);

- müranormidele vastavuse tagamiseks on soovitatav kõik ehitustööd teostada kella 07.00

ja 21.00 vahelisel ajal. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades

tehniliselt heas seisukorras masinaid ja vältides asjatut müra teket;

- ehitustöödel tuleb pidada kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest

ohutusnõuetest ja eeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud

nõuetest pinna- ja põhjavee kaitseks;

- üleujutusohu tõttu on soovitatav vältida ehitustöid ajal, mil pinnavee tase on kõrge ja on

oht tööde ala üleujutamiseks;

- lihkeohu tõttu tuleb enne ehitiste projekteerimist teostada geotehnilised uuringud ja nõlva

stabiilsusarvutused. Tagamaks nõlva püsivusteguri säilimist on igasugune süvendamine

jõe kallastel keelatud ilma nõlvapüsivust kontrollimata. Maalihke võib vallandada ka nt

vaiade rammine või muu olulist vibratsiooni põhjustav tegevus, mistõttu tuleb ehitamisel

valida tehnoloogiad, mis olulist vibratsiooni ei tekita;

- slippide rajamiseks tuleb vastavalt täpsustuvatele mahtudele vajadusel taotleda vee

erikasutuse keskkonnaluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreering veeseaduses

sätestatud korras.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga tutvusid järgmised

asutused: Keskkonnaamet (05.07.2023 kiri nr 6-5/23/12256-2), Transpordiamet (13.06.2023 kiri

nr 8-5/23/13156-2) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (14.07.2023 kiri nr 14-3/640).

Eelhinnangut ja planeeringumaterjale on täiendatud esitatud märkuste osas.

Detailplaneeringu eskiislahendus oli avalikustatud 23.10.-23.11.2023.a. Avalikustamise käigus

esitasid ettepanekuid naaberkinnistute omanikud. Ettepanekud puudutasid planeeritud

purgimiskoha ja kõnnitee asukohta ning veespordi ala mitteplaneerimist. Avalik arutelu

vastuväidete arutamiseks toimus 03.01.2024. Vastuväidete alusel korrigeeriti

planeeringulahendust ja linnavalitsus esitas planeeringu kooskõlastamiseks asutustele 21.11.2024

kirjaga nr 8-4/6187/2024-18.

Detailplaneeringu kooskõlastasid järgmised asutused:

- Terviseamet 18.10.2024 kiri nr 9.3-1/24/10387-2;

- Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 05.11.2024 kiri nr 4-4/24/4577-2;

- Päästeamet (planeeringu tuleohutuse osa) 18.10.2024 kiri nr 7.2-3.4/6550-1;

- Päästeamet (kemikaaliohutuse osad) 10.12.2024 kiri nr 7.2-3.4/7349-1;

- Keskkonnaamet 11.12.2024 kiri nr 6-2/24/23672-2;

- Transpordiamet 20.12.2024 kiri nr 7.2-1/24/21066-6.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis arvamuse detailplaneeringu kohta oma

27.11.2024 kirjaga nr 14-3/3937-2.

Linnavalitsus esitas planeeringu kaasatavatele arvamuse andmiseks 14.10.2024 kirjaga nr 8-

4/6187/2024-17, kaasatavatelt ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.

Pärnu Linnavolikogu võttis detailplaneeringu vastu ja jättis algatamata detailplaneeringu

keskkonnamõjude strateegilise hindamise 20.02.2025 otsusega nr 5. Pärnu Linnavalitsus

5

avalikustas detailplaneeringu ajavahemikul 17.03-20.04.2025 ja teavitas avalikust väljapanekust

avalikkust, kaasatavaid ja koostöötegijaid. Ettepanekuid ega vastuväiteid planeeringulahenduse

suhtes ei esitatud.

Keskkonnaamet andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Pos 2 ja Pos 4

hoonestusalade ulatuses 11.04.2025 kirjaga nr 7-13/25/4264-4. Maa- ja Ruumiamet on andnud

detailplaneeringule oma heakskiidu. Planeeringulahendus ja põhjendused on esitatud käesoleva

otsuse lisades.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ kohase

halduslepingu sõlmimine ei ole vajalik, kuivõrd detailplaneeringuga kavandatu on Pärnu linna

arengulistel kaalutlustel oluline. Pärnu linna arengukava tegevuskava 2025-2029 (kinnitatud

Pärnu Linnavolikogu 21.11.2024 määrusega nr 20) punkt 2.1.4.11 näeb ette tegevuse: „Reiu jõe

suudmeala (vee)puhkeala välja arendamine (Paide mnt 4a)“. Seega praegusel kujul

detailplaneeringu kehtestamine on määrusega kooskõlas ja halduslepingu või sellele alternatiivne

kulude ettenägemine eelarves või eelarvestrateegias vajalik ei ole. Juhul aga, kui

detailplaneeringualal asuvaid kinnisasju asutakse võõrandama või muul viisil koormama, tuleb

üle anda ka haldusülesanne ja avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus ehk

sõlmida ka huvitatud isiku või isikutega vajalikud halduslepingud.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 139 lõike 1 lause 2 alusel

1. Kehtestada Pärnu linna Paide mnt 4a kinnistu detailplaneering (juurde lisatud).

2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva jooksul

detailplaneeringu kehtestamisest arvates vastavas kohalikus ajalehes ja 14 päeva jooksul Pärnu

linna veebilehel ning väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.

3. Pärnu Linnavalitsusel on õigus algatada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja kohalikul

omavalitsusel õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal

ehituslubade andmisest, kui huvitatud isik ei täida haldusepingus sätestatud kohustusi, sh juhul,

kui juba sõlmitud haldusleping mistahes põhjusel lõppeb.

4. Pärnu Linnavalitsusel esitada kehtestatud detailplaneeringu kohta planeerimisseaduse § 41

lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu

kehtestamisest arvates.

5. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu saadab

linnavalitsuse kantselei maakatastrile 14 päeva ning planeerimisseaduse § 139 lõikes 6 sätestatud

isikutele 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.

6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu

Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Suursild

volikogu esimees