Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 8-1/25-014/6924-2 |
Registreeritud | 08.08.2025 |
Sünkroonitud | 11.08.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
Sari | 8-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa |
Toimik | 8-1/25-014 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rail Baltic Estonia |
Saabumis/saatmisviis | Rail Baltic Estonia |
Vastutaja | Margus Viiklepp (Users, Teehoiuteenistus, Põhja osakond, Ehituse üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Maardu liiklussõlme rajamise ja Maardu tee rekonstrueerimise põhiprojekti
koostamine
1. Projekti eesmärk
Rail Baltica Maardu liiklussõlme rajamise ja Maardu tee rekonstrueerimise (skeem toodud lisas
2) põhiprojekti koostamine.
Projekteerida ehitise infomudelina, mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare
etappides digitaalsete infomudelite kasutamine ja haldamise kasutusele võtmine.
2. Olemasolev olukord
Olemasolevas olukorras on Maardu tee (kohalik tee nr 4462300) osaliselt avalik ja osaliselt
mitteavalik tee, mis lõikub samas tasapinnas raudteega.
Seoses Rail Balticut ületava Maardu liiklussõlme kavandamisega muutub olemasoleva Maardu
tee km 1,7 – 2,7 funktsioon ning tee saab olema riigitee.
Rail Balticat ületavale Maardu liiklussõlmele on koostatud Rail Baltica projekti raames
eelprojekt (Töö nr 20420-0009, DPS3 Muuga kaubajaam. OS01212 Maardu tee liiklussõlm,
Sweco Projekt AS) koos uuringutega; edaspidi eelprojekt). Eelprojektile on TTJA väljastanud
24.10.23 ehitusloa nr 2312271/08772.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.2. Projekti koostamisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“ ning tee
piirdesüsteemide projekteerimisel täiendavalt Transpordiameti juhendist
„Teepiirdesüsteemid“.
3.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.
3.4. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.4.1. Sõiduradade arv – 2;
3.4.2. Piirkiirus – 50 km/h;
3.4.3. Jalgratta- ja jalgteede laius – 3,0 m;
3.5. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h (põhjendatud juhtudel
lõiguti madalam).
3.6. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,
mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.8. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
3.9. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH) aruandes toodud tingimustega.
4. Uuringud
2
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist
„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel“.
4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud
täiendavatest nõuetest.
4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde
kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.
4.2.3. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.4. Mõõdistus teostada tee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-
geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):
4.2.4.1.Tee koridoris üldjuhul 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt
poolt). Põhjendatud juhtudel vähem.
4.2.4.2.Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS
registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi
(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m
üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).
4.2.4.3.Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt
laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed
(absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne
seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max)).
4.2.4.4.Tiheasustusaladel, kus teel on kiiruspiirang kuni 50 km/h, mõõdistada
õuealad kuni teepoolse hoone fassaadini.
4.2.4.5.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja
mõõdistada, kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse
koostamiseks (nt kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad,
kõrguslik planeering vms).
4.2.4.6.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja
jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud
tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.
4.2.4.7.Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja
väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-
geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab
veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.
4.2.4.8.Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab
kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid
tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil.
4.2.4.9.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning
mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt
mõõdistatud punktidest.
4.2.5. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu
projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses.
4.2.6. Mudelite vormistusnõuded:
3
4.2.6.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja
LandXML. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides
näidatud ala kohta.
4.2.6.2.Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud
murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,
kraavide ülemine ja alumine serv).
4.2.6.3.Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna
samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.
4.2.6.4.Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude
rajatiste juures.
4.2.6.5.Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena
LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena
(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).
4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Transpordiametile.
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle
ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema
võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks
vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.
4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase
omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole
projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab
olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja
pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.
4.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls
formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.
4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Lähtuda eelprojekti aluseks olnud liiklusuuringust (töö nr ERC/29/2020, ERC
Konsulatsiooni OÜ).
4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Maardu liiklussõlme osas võtta aluseks eelprojekti katendi projekt ning seda
vajadusel täiendada.
4.5.2. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.3. Teostada katendi arvutused. Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust
katendikihtide ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga. Maardu tee ja
4
Põhjaranna tee ristmiku katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada
Transpordiametile põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama
katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.
4.5.4. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia
kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused,
mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine).
Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud
soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.
4.5.5. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.5.6. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
4.5.7. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.
4.5.8. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete
teekatendite projekteerimine“ L2.T3 alusel.
4.5.9. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab
katendivariantide võrdlust) esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile.
4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:
4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega
arvestada projekti koostamisel.
4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:
4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,
teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid
ning põhjendatud juhtudel arvestada nendega projekti koostamisel.
4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed
planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh
perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.
4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning
teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning
nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused
projekti seletuskirjas.
4.6.2.4.Töövõtja peab eraldiseisvalt välja tooma projektlahenduse puutumused
detailplaneeringutega ning nende muutmise vajadused. Vastuolud ja
muutmise vajadused on võimalik lahendada, kas a) maaomanikuga
kokkuleppel esitatakse töövõtja poolt koostatud joonised kohalikule
omavalitsusele detailplaneeringute muudatustega seotud toimingute
teostamiseks, või b) kompenseerides mitterealiseeritava detailplaneeringu
korral kulud maaomanikule maakonnaplaneeringus ette nähtud protsesside
järgi.
4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada
välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast
väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub
projektalale.
4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.
5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid
5
5.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi
seadmise plaani koostamise nõuded“.
5.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee
ehituse projektides“.
5.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti ettepanekutega
võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded
krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
5.4. Krundijaotuskava esitada Transpordiametile digitaalselt.
5.5. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust
võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust
kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
6. Põhiprojekt
6.1. Koostada eraldiseisvad põhiprojektid vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele:
6.1.1. Maardu liiklussõlme rajamise põhiprojekt;
6.1.2. Maardu tee rekonstrueerimise põhiprojekt (skeem toodud lisas 3).
6.2. Maardu tee rekonstrueerimise projektis arvestada Maardu liiklussõlme rajamise projekti
tee parameetritega.
6.3. Koostada katendi aruanne (täpsustada eelprojektis koostatud katendi aruannet).
6.4. Maardu viadukti põhiprojekt.
6.5. Tehnovõrkude projektid.
6.6. VMS märkide ja teeseadmete põhiprojektid.
6.7. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, vm ehitusprojektid.
6.8. Valgustuse põhiprojekt.
6.9. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
6.10. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.
6.11. Projektile teostatakse liiklusohutuse auditeerimine Töövõtjal on kohustus parandada
projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud
parandamise vajaduse.
7. Projektide koostamise üldised nõuded
7.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos
atribuudiinfoga.
7.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
7.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
7.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav tee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste
piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
7.5. Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide
projekteeritud teede kandevõimed. Vähese info korral võib nimetatud info kanda
eelmises punktis nimetatud asendiskeemile
7.6. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
6
7.7. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel
geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
7.8. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
vastav tüüp projekteeritud.
7.9. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga
projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib
samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem.
7.10. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
7.11. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
7.11.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.
7.11.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
7.11.3. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
maaparandussüsteemi valdajaga.
7.11.4. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist
katendikonstruktsiooni.
7.12. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud
olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui
sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös Transpordiametiga
hinnata puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise
vajadust.
7.13. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.
7.14. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja
kehtivatest nõuetest.
7.15. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
7.16. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
7.17. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse
projekt.
7.18. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.
7.19. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.
7.20. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
7.21. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega (pikkus 32 m, laius 7 m ja kõrgus
7 m).
7.22. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
7.23. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
7.24. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele
kirjeldustele.
7.25. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,
ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,
ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise
projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
8. Rajatised
7
8.1. Projekteerida Rail Balticat ületava Maardu viadukti põhiprojekt.
8.2. Viaduktialune kõrgusgabariit valida vastavalt Rail Baltica raudtee kõrgusgabariidile.
8.3. Arvestada hooldealadega rajatise all, hooldeala laius min 4 m.
8.4. Kergliiklustee puhasgabariit viaduktil 3 m.
8.5. Kogu kergliiklustee gabariit koos ohutusaladega 4 m (0,5 m + 3,0 m + 0,5 m).
8.6. Kergliiklustee rinnatise kõrgus 1,4m.
8.7. Projekteerida uus rajatis elueaga vähemalt 100 aastat.
8.8. Lähtuda koormustest KM-3 (3600 kN).
8.9. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused
ja detailsed paigaldusjuhised.
8.10. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest.
8.11. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:
8.11.1. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;
8.11.2. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,
piirded jne).
8.12. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded tavahoolduse osas:
8.12.1. projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud (v.a hooldusalad)
mehhanismidega hooldatavad.
8.13. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:
8.13.1. rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud (v.a hooldusalad) mehhanismidega
hooldatavad
8.13.2. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
8.13.3. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
8.13.4. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
8.14. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade
hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise
kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element
väljavahetamist või remonti).
8.15. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:
8.15.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide
konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.
8.15.2. “Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis”.
9. Liikluskorraldusvahendid
9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
9.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
10. Tee valgustus
10.1. Töövõtja ülesandeks on tee põhiprojektide koosseisus koostada teevalgustuse
põhiprojekt.
10.2. Maardu liiklussõlme osas võtta aluseks eelprojekti ja seda täiendada.
10.3. Maardu tee rekonstrueerimise põhiprojekti osas:
8
10.3.1. Peale valgusarvutuste teostamist täpsustada olemasoleva valgustuse
ümbertõstmise vajadus või uue valgustuse projekteerimise vajadus.
10.3.2. Võimalusel näha ette valgustusmastide ümbertõstmine kasutades ära
olemasolevad valgustusmastid ja jalandid.
10.4. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.
Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
10.5. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida nii Transpordiameti kui ka vastava
kolmanda osapoole valgustuse juhtimissüsteemi. Täpsustada projekti koostamise ajal.
10.6. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised
nõuded valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 1.
10.7. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad.
11. Teepäraldised / Teeseadmed
11.1. Projekteerida suurima kallakuga tõusuleoptiline teeilmajaam ja selle mast.
11.1.1. Optiline teeilmajaam peab võimaldama seiret teekatte seisundit 5 m kõrguselt.
11.1.2. Teeilmajaam peab edastama infot teeseisu, veekihi paksuse ning teepinna
kareduse kohta.
11.1.3. Optilise teeilmajaamani tuleb projekteerida ja välja ehitada elektritoide. Optilise
teeilmajaama andmeside lahendatakse mobiilside kaudu.
11.1.4. Täpne teleilmajaama ja masti parameetrid täpsustada põhiprojekti koostamise
käigus.
11.2. Liiklussõlme viaduktile tuleb projekteerida ja välja ehitada reaal-ajas videopilti edastav
ja kaughallatav PTZ (pan- tilt-zoom) kaamera ja selle mast.
11.2.1. Lahendus peab võimaldama koguda operatiivselt infot ilmaolude, teekatte
seisukorra ja liiklusintsidentide kohta.
11.2.2. PTZ kaamerani tuleb projekteerida ja välja ehitada optiline andmesidekaabel ja
elektritoide koos nende liitumispunktidega.
11.2.3. Täpne masti ja kaamera parameetrid täpsustada tööprojekti koostamise käigus.
12. Tehnovõrgud
12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa
kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega
seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja
ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele
tingimustele.
12.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist
„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.
12.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad.
13. Haljastus ja hooldus
13.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
13.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
9
13.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
13.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.
14. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
14.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude
valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.
15. Vormistusnõuded
15.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica
tavapärastele nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.
15.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).
15.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt
eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
15.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh
väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,
ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
15.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on
lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1
.xml, alused 1 .xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).
15.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja
eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.
15.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel
teljed (alignments) (koos profiiliga), surface files ja basemaps.
15.8. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad
(atribuudid) koos andmetega.
15.9. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.
15.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
15.10.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal
juhul) ning .pdf formaadis;
15.10.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;
15.10.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;
15.10.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi
kasutatud joonte liikide .shx failid.
15.11. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
15.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1
eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.
Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]
Lisad:
1. Tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele
(eraldi failina)
2. Projekteeritava lõigu asendiskeem
3. Maardu tee ja tugimaantee 94 ristmiku orienteeruv töömahtude piir
Lisa 2. Projekteeritava lõigu asendiskeem
Lisa 3. Maardu tee ja tugimaantee 94 ristmiku orienteeruv töömahtude piir
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Altmetsa liiklussõlme põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Rail Baltica Altmetsa liiklussõlme põhiprojekti koostamine.
Projekteerida ehitise infomudelina, mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare etappides
digitaalsete infomudelite kasutamine ja haldamise kasutusele võtmine.
2. Olemasolev olukord
Olemasolevas olukorras on Altmetsa tee (kohalik tee nr 4462129) avalik tee, mis algab kohalikust
teest 7840675 Muuga tee ja lõppeb tupikteena km 3,826 enne 1520 mm raudteetrassi. Tugimaantee
94 Muuga sadama tee ühendab Maardu linna ja Muuga sadamat põhimaanteega 1 Tallinna – Narva
tee.
Seoses Rail Baltica Soodevahe-Muuga trassi kavandamisega ehitatakse ümber olemasoleva 1520
mm raudteetrass ning ühendatakse Altmetsa tee eritasandiliselt Muuga sadama teega.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida kohaliku tee 4462129 Altmetsa tee pikendamine üle kavandatavate 1435 mm
ja 1520 mm raudteede ning tugimaantee 94 Muuga sadama tee. Näha ette tugimaantee 94
Muuga sadama tee (sh 3800 Muuga ühendustee) ümberehitamine ligkaudu km 2,4-2,8 lõigus
Altmetsa liiklussõlme terviklahenduse rajamiseks vajaminevas mahus. Kavandada Altmetsa
teega paralleelne jalg- ja jalgrattatee ning ühendada see tugimaanteega 94. Projekti
koosseisus kavandada tugimaanteele 94 Kroodi oja truup.
3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.3. Projekti koostamisel lähtuda 25.11.2023 määrusest nr 81 „Tee projekteerimise normid“ ja
Transpordiameti 22.01.2025 juhendist „Teede projekteerimise juhend“.
3.4. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.
3.5. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.5.1. Sõiduradade arv tugimaanteel – 2 (gabariit rajatise all arvestada 2+2);
3.5.2. Jalgratta- ja jalgteede laius – min 3,0 m;
3.5.3. Maksimaalne pikikalle – 3,5 % (põhjendatud juhul kuni 4,0 %)
3.5.4. Eriveoste gabariit tugimaanteel – 7 m (kõrgus) x 7 m (laius);
3.6. Muud parameetrid tugimaanteel 94 valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h (põhjendatud
juhtudel lõiguti madalam).
3.7. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.9. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
3.10. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH) aruandes toodud tingimustega.
4. Uuringud
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist
„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel“.
4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede
projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.
4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja
detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.
4.2.3. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-
geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):
4.2.4.1.Tee koridoris 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt poolt). Ristuvatel
suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood teha
mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks)
projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja allavoolu (sh
lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).
4.2.4.2.Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max)).
4.2.4.3.Tiheasustusaladel, kus teel on kiiruspiirang kuni 50 km/h, mõõdistada õuealad
kuni teepoolse hoone fassaadini.
4.2.4.4.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada,
kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt
kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).
4.2.4.5.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad
õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu
ümberehituse projekteerimiseks.
4.2.4.6.Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja
väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-
geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite
terviklahenduse projekteerimist.
4.2.4.7.Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
4.2.4.8.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning
mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud
punktidest.
4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Transpordiametile.
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,
ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse
pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik
selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase
parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.
4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase omaduste
määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole
projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab
olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja pinnasekihtide
omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.
4.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning
piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.7. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m
tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase
paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.
4.3.8. Müratõkkeseinte projekteerimiseks näha ette rajatiste geotehnilised uuringud (iga
200 m kohta minimaalselt 3 puurauku), mis annaksid piisavat teavet vundamentide
valiku kohta.
4.3.9. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis.
Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.
4.3.10. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.
4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.4.1.1.arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.4.1.2.määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.
4.4.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused. Enne uuringu
teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga
Transpordiametile ettepanekute esitamiseks.
4.4.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.4.3.1.liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;
4.4.3.2.liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.4.3.3.teenindustaset;
4.4.3.4.liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh
riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.4.3.5.aruande kokkuvõtet.
4.4.4. Altmetsa tee liiklus tuleb modelleerida, arvestades, et tee on täiendav ligipääs Muuga
elamupiirkonnale.
4.4.5. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi
ja baasprognoosi koostamine".
4.4.6. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste
kasutatavus.
4.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile kooskõlastamiseks.
4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Teostada katendi arvutus. Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga.
4.5.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.5.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru
1 cm.
4.5.5. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilisest uuringust.
4.5.6. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused juhendi „Elastsete teekatendite
projekteerimine“ L2.T3 alusel.
4.5.7. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide
võrdlust) esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile.
4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:
4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada
projekti koostamisel.
4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:
4.6.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,
teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning
arvestada nendega projekti koostamisel.
4.6.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed
planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh
perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.
4.6.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning
teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning
nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti
seletuskirjas.
4.6.2.4.Töövõtja peab eraldiseisvalt välja tooma projektlahenduse puutumused
detailplaneeringutega ning nende muutmise vajadused. Töövõtja poolt koostatud
joonised on kohalikule omavalitsusele aluseks detailplaneeringute muudatustega
seotud toimingute teostamiseks
4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada
välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast
väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub
projektalale.
4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.
4.7. Teostada mürauuring:
4.7.1. Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja liiklusprognoosi
tulemusi (vastavalt liiklusuuringule).
4.7.2. Mürauuring peab käsitlema ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis
toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodi NT ACOU 039 ja NT
ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks. Mürauuringus peab välja
tooma teised olulised müraallikad piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on
nende müratasemeid hinnatud. Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja
toodud 3D pilt. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu
kooskõlastada Transpordiametiga kirjalikult e-kirja teel.
4.7.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni- ja
helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN 14388:2015.
4.7.4. Ehitamise järgne olukord – liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega
mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete teepoolsel küljel (fassaadi arvutus,
i.k. building evaluation) arvutatud müra hinnatud tasemed Ld ja Ln 2 meetri kõrguselt,
mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Koostada ehitusjärgse olukorra kohta ilma
müratõketeta ja koos müratõketega mürakaardid, mis kajastavad müra hinnatud
tasemeid Ld ja Ln.
4.7.5. Prognoositav olukord – perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja
kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal.
Perspektiivse olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega
mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete teepoolsel küljel (fassaadi arvutus,
i.k. building evaluation) arvutatud müra hinnatud tasemed Ld ja Ln 2 meetri kõrguselt,
mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Koostada prognoositava olukorra kohta ilma
müratõketeta ja koos müratõketega mürakaardid, mis kajastavad müra hinnatud
tasemeid Ld ja Ln.
4.7.6. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016
määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ esitada olemasoleva, ehitamise järgse olukorra ja
perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse kõikidele
eluhoonetele, kus inimesed elavad sees. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate
rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud kategooriate
arvestamisel võib olla vastuolu, kui müratundlike alade kategooriate määramise
aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse muuta või muid alasid
kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende alade puhul peab käsitluse kokku
leppima Transpordiametiga.
4.7.7. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiivses olukorras peab olema
müratundliku hoone teepoolsel küljel ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB.
4.7.8. Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest.
4.7.9. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Transpordiametiga, eelkõige
keerulise geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb teha eraldi 3D pilt
ning vertikaalne arvutus.
4.7.10. Mürakaardid peavad olema .pdf formaadis sisse zoomitavad.
4.7.11. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3 m x 3 m, mudeli kõrgusandmetena peab
kasutama projekteeritud lahendust, topo-geodeetiliste mõõtmiste andmeid ning
Transpordiametiga kooskõlastatud kõrgusjooni.
4.7.12. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusele.
4.7.13. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu jagunemist,
mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui
liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks.
4.7.14. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra
vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel
(i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega
müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli
.shp, .cna või .dxf eksportimise võimalus.
4.7.15. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks lisada ehitushanke lepingusse tingimus esitada
mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT
ACOU 039 ja NT ACOU 056.
4.7.16. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute
koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga 50 000
m2, kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete näol.
4.7.17. Mürauuringu seletuskiri koos mürakaartidega esitada Transpordiametile
projekteerimise käigus digitaalselt. Mürauuringu mudel esitada .shp, .cna või .dxf
failides.
5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid
5.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise
plaani koostamise nõuded“.
5.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee
ehituse projektides“.
5.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti ettepanekutega
võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded
krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
5.4. Krundijaotuskava esitada Transpordiametile digitaalselt.
5.5. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust
võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust
kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
6. Põhiprojekt
6.1. Koostada Altmetsa liiklussõlme põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
6.1.1. Arvestada, et tugimaantee nr 94 on tulevikus 2 + 2 ning sellest idapool paikneb
kergliiklustee min laiusega 3 m.
6.2. Põhiprojektis peab muuhulgas olema arusaadavalt lahendatud:
6.2.1. Tugimaantee nr 94 lahendus, s.h keskpiirdega lõigud, piirete katkestused,
tagasipöördekohad, kergliiklusteed ja ristmikud,
6.2.2. rajatiste lahendused (peavad arvestama ka perspektiivse 2+2 lahendusega),
6.2.3. tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused,
6.2.4. sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus,
6.2.5. rajatavate kraavide asukohad,
6.2.6. juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed,
6.2.7. bussipeatused koos neid ühendavate jalgratta- ja jalgteedega,
6.2.8. kavandatavate müraleevendusmeetmete asukohad,
6.2.9. loomade liikumisega seotud rajatiste asukohad (sh loomatarastus);
6.3. Koostada katendi aruanne.
6.4. Altmetsa viadukti põhiprojekt.
6.5. Kroodi oja truubi põhiprojekt.
6.6. Müratõkkeseinte projektid.
6.7. Tehnovõrkude projektid.
6.8. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, raudteerajatiste, vm
ehitusprojektid.
6.9. Valgustuse põhiprojekt.
6.10. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
6.11. Koostada krundijaotuskava.
6.12. Projektile teostatakse liiklusohutuse auditeerimine. Töövõtjal on kohustus parandada
projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui pädev asutus on otsustanud parandamise
vajaduse.
7. Projektide koostamise üldised nõuded
7.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga.
7.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
7.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti
mastaabis.
7.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid,
vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
7.5. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega
ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
7.6. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline
profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
7.7. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
7.8. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate
teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui
25 m, kuid mitte suurem.
7.9. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu
kavandamise juhend".
7.10. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
7.11. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
7.11.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.
7.11.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud
truupide asemele projekteerida uued.
7.11.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda
maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide
ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi
funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada
täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/
veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja
ümberehitamiseks.
7.11.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
maaparandussüsteemi valdajaga.
7.11.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
7.12. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad
puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala
ulatub projektalale, tuleb hinnata puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete
korrigeerimise vajadust.
7.13. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja ühendusteede
sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega kogujateede/
ühendusteede abil.
7.14. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.
7.15. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest
nõuetest.
7.16. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali
mahud.
7.17. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude
juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
7.18. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
7.19. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.
7.20. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.
7.21. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku
auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
7.22. Projekteerimisel arvestada tugimaanteel erigabariidiliste veostega (pikkus 32 m, laius 7 m ja
kõrgus 7 m).
7.23. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
7.24. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
7.25. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele
kirjeldustele.
7.26. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,
ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,
ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise
projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
8. Rajatised
8.1. Projekteerida Altmetsa viadukti (liiklussõlme) põhiprojekt.
8.2. Projekteerida tugimaanteel Kroodi oja truubi põhiprojekt.
8.3. Projekteerida rajatised elueaga:
8.3.1. uus rajatis vähemalt 100 aastat,
8.3.2. terasprofiilist rajatis vähemalt 75 aastat,
8.4. Altmetsa viaduktil lähtuda koormustest 1200 kN ning Kroodi oja truubil koormustest 3600
kN või esitada põhjendantud ettepanek vastavalt konkreetsele lahendusele.
8.5. Viaduktialune kõrgusgabariit vähemalt 7,0 m sõidutee katte pinnast.
8.6. Viaduktialune laiusgabariit peab võimaldama tugimaantee perspektiivse 2+2 ja idapoolse
kergliiklustee lahenduse realiseerimist. Gabariidid näidata rajatiste asukohas asendiplaanil
ja ristprofiilil.
8.7. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:
8.7.1. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;
8.7.2. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded
jne).
8.8. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded tavahoolduse osas:
8.8.1. projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud (v.a hooldusalad)
mehhanismidega hooldatavad.
8.9. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:
8.9.1. rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud (v.a hooldusalad) mehhanismidega
hooldatavad
8.9.2. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
8.9.3. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
8.9.4. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
8.10. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade
hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi
(vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või
remonti).
8.11. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:
8.11.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide
konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.
8.11.2. “Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis”.
9. Bussipeatused
9.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad ja vajadus.
9.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhisega „Bussipeatuste,
platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.
10. Müratõkked
10.1. Projekteerida müratõkete põhiprojektid.
10.2. Müratõkkeseina põhiprojekt peab sisaldama:
10.2.1. Mürauuring (mida tuleb vajadusel täiendada kogu protsessi jooksul).
10.2.2. Topo-geodeetilises uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate
hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega
maastikumudeli.
10.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vajaminev maa-ala).
10.2.4. Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega.
10.2.5. Müratõkete kõrgus teekattest ja pikkus.
10.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste
analüüs (EVS-EN 14388:2015), eluiga, hooldustingimused, keskkonnaklassid.
10.2.7. Geotehnilised puuraugud mahus (iga 200 m kohta minimaalselt 3 puurauku), mis
annaksid piisavat teavet vundamentide valiku kohta.
10.2.8. Määrata ehitajale kohustuseks teostada müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine
vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 039 ja NT ACOU 056.
10.2.9. Eelarve.
11. Liikluskorraldusvahendid
11.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
11.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
11.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
11.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
11.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
12. Tee valgustus
12.1. Töövõtja ülesandeks on tee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhiprojekt.
12.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.
Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
12.3. Valgustuse projektlahenduse koostamisel tuleb täpsustada millised osad integreerida
Transpordiameti ning millised kohaliku omavalitsuse valgustuse juhtimissüsteemi.
12.4. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja tehnilised nõuded
valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 2.
12.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad.
13. Tehnovõrgud
13.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt,
mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Tehnovõrgu projekt
peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt
tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.
13.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded
tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.
13.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad.
14. Haljastus ja hooldus
14.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise
põhimõtted“.
14.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
14.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad
ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
14.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.
15. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
15.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja
asjakohaste ametiasutustega.
16. Vormistusnõuded
16.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica tavapärastele
nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.
16.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).
16.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi
.xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
16.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh
väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,
ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
16.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on lubatud
esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1 .xml, alused 1
.xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).
16.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja
eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.
16.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel teljed (alignments)
(koos profiiliga), surface files ja basemaps.
16.8. Digitaalsel infokandjal esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt
süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit
(projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri,
spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi number, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje
number, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus,
kus dokument paikneb.
16.9. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.
16.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
16.10.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)
ning .pdf formaadis;
16.10.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;
16.10.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;
16.10.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud
joonte liikide .shx failid.
16.11. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad
olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
16.12. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1
eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.
Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]
Lisa:
1. Tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele
(eraldi failina)
Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded
1. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid).
4. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
5. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (94 Muuga sadama tee) kilometraažiga.
6. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“.
7.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu
tagamiseks.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjooniste
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
9. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
10. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast
või riigitee aluse maa ulatuses.
11. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
12. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
2 (2)
13. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja
rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist
tuleb selgitada seletuskirjas.
14. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus
ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
15. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
16. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
17. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
18. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel
liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti
peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise
juhisest“
19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise
kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
/kinnitatud digitaalselt/
Tehnilised tingimused
Tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee km 1,7 – 2,4 lõigus tee kaitsevööndisse Rail Baltica
raudteetrassi rajamisest tulenevate ehitiste kavandamine
Kavandatav tegevus asub tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee km 1,7 – 2,4 kaitsevööndis.
Tugimaantee 94 asub antud lõigus riigi transpordimaa katastriüksustel (94 Muuga sadama tee L2,
44603:002:0226; 94 Muuga Sadama tee, L3 44603:001:0061).
Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Lähtudes ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 70 lg 3 seab Transpordiamet järgnevad tingimused, millega tuleb arvestada
kavandatava tegevuse elluviimisel.
1. Antud tingimustel anname nõusoleku kavandada ehitisi (nt raudtee piirdeaed)
teekaitsevööndisse minimaalselt 9,0 m kaugusele teekatte servast. Olukorrad kus soovitakse
ehitisi kavandada sõiduteele lähemale kui 9,0 m, tuleb kavandatud tegevus eelnevalt
Transpordiametiga kooskõlastada ning arvestada, et Transpordiamet võib sellest keelduda
või võivad rakenduda täiendavad tingimused.
2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piirdeaed, raudtee,
hooldustee vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.
4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
5. Tugimaanteele 94 on lubatud kavandada üks ristumiskoht raudtee hooldusteele pääsemiseks.
Ristumiskoha ehitamise nõuded on toodud lisas 1. Võimalusel kavandada see tugimaantee
94 km 2,34, kus on täna piirdekatkestus. Muu võimalik asukoht täpsustada projekti
koostamise käigus Transpordiametiga. Vajadusel näha ette olemasoleva teepiirdesüsteemi
ümberehitamine.
6. Arvestada, et ristumiskoht tuleb kavandada kooskõlas (sh ristmike vaheline kaugus)
kliimaministri 17.11.2023 määrusega nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Joonisel kanda
ristumiskohale nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Kui lähtuvalt raudtee-ohutusnõuetest on vajalik tugimaanteele täiendavate meetmete
kavandamine (nt teepiirdesüsteemid), siis tuleb tegevus eraldiseisvalt kooskõlastada
Transpordiametiga. Vajadusel väljastatakse täiendavad tehnilised tingimused.
8. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele
mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada
nende rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded
tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee
kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada
ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui
teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide
seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
10. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku
kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada
nähtavust piirav istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis enne projekti alusel
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu
(sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.
Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (ortofoto).
12. Ehitiste kavandamisel tee kaitsevööndisse tuleb koostada krundijaotuskava vastavalt
Transpordiameti juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise
nõuded“. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste
teemaale kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja
jalgtee ehituse projektides“. Krundijaotuskava ja IKÕ plaanid tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga.
13. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamine (KMH) aruandes toodud tingimustega.
14. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Tingimused kehtivad kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.
Lisa 1 EhS § 99 lg 3 kohased riigitee ristumiskoha nõuded
Lisa 1
Tehnilised tingimused Rail Baltica trassile Soodevahe-Muuga lõigul Maardu liiklussõlme,
Maardu tee ja Altmetsa liiklussõlme valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid
valgustite valikuks
1. Standardid ja normid
CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised
EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine
EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded
elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele
EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)
EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.
EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.
EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.
EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus
EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.
EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.
Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)
Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)
EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
Seadme ohutuse seadus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard
2. Valgustite valik
Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1
Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.
Valgustusklass tuleb Transpordiametiga kooskõlastada enne projekteerimist.
Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti
poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse
nimekirja.
Valgustite tehnilised parameetrid:
Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi
kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;
Värvusindeks peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee
valgustitel 4000 K – 4500 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-
3300 K;
Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;
Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;
Valgusti kogukaal kuni 11 kg;
Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;
Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.
Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on
lubatud;
Valgustid peavad omama CE, ENEC ja ENEC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.
Transpordiametil on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC+ märgisega seotud dokumente.
Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud
vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;
Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures.
Transpordiametil on õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt
IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et
valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava jahutuse;
LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;
LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust
metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks.
Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;
Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-
idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika
komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja
kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;
Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada
garantiiperioodi jooksul;
Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;
Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;
Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma
pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.
Võrgusagedus peab olema 50 Hz.
Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.
Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud
sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;
Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria
TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.
Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.
Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;
LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 5g1,5mm2;
Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;
Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -20…0…+20
kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;
Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama
eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;
Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema
kogu eluea jooksul konstantne;
Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu
suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite
väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;
Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui
valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori
goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu
kolmandatele isikutele avaldamiseks
Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit
kasutamata.
3. Valgustuse lahendus
Projekteerida sõidutee valgustus Rail Baltica Maardu liiklussõlmes ja Altmetsa liiklussõlmes
viaduktile, viadukti peale- ja mahasõitudele, rajatavatele ringristmikele ning valgustus ka
kergliiklustee lõikudele. Ringristmikele projekteerida ületuskohtadele erivalgustus. Altmetsa
liiklussõlme valgustuse projekteerimise ulatus täpsustada Transpordiametiga peale liiklusuuringu (sh
liiklusmodelleerimine) valmimist. Valgustusklasside valik kooskõlastada Transpordiameti
esindajaga.
Kergliiklusteedele vajadusel projekteerida valgustus KOV valgustuskilpidest, vajadusel planeerida
ka KOV-le uus liitumine, kui läheduses ei asu kasutuses olevaid liitumiskilpe.
Sõidutee valgustusvõrk projekteerida maakaabliga vähemalt ARLC 4x25mm2 + 2,5Cu, mis
paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse 750N , kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .
Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete
kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel
selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.
4. Valgustusvõrgu kilpide valik
Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja
juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis-
jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt
400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele
moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga
(teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja
paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad
olema ühise võtmega lukustatavad ,mille lukk on seeriast E2432.
5. Valgustusvõrgu elektritoide
Valgustuse elektritoiteks planeerida Transpordiameti valgustusele uus elektrienergia liitumispunkt,
mille X -Y koordinaadid märkida joonisele ja seletuskirja. Võimalusel teavitada Transpordiametit
võimalikult kiiresti valitud uuest liitumispunkti asukoha koordinaatidest, et Transpordiamet saaks
võimalikult kiiresti esitada taotluse uue elektri liitumispunkti tellimiseks.
Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde
tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised
tingimused tehnovõrgu valdajalt.
6. Mastid
Kasutada sõiduteel koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 8 -10 m, kuni 2,5 m
konsooliga ja JJT koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega 6m. Valgusti mastid, mis ei asetse
põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Valgustimastidena,
mis asuvad asula piires, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest
konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning
perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti
kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.
7. Valgustite juhtimine
Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt
standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.
Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või
andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI
juhtkäsu välja lülitatud.
Sõidutee valgusti peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0 spetsifikatsioonile
vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega . JJT valgusti peab olema
varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0 spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga.
Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus
kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.
Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse
profiili valik lepitakse kokku Transpordiameti esindajaga enne valgustite tellimist.
8. Projekti ülesehitus ja vormistus
Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus
standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on
käsitletud punktis 2.
Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb
teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:
Hinnanguvälja isoliinid
Horisontaalne valgustustihendus
Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral
eulumdata failid
Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik
Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud
vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m
kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.
Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-
4-41.
Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab
välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast
nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.
Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,
seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,
kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS
piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,
erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.
Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.
Asendiplaani joonisele märkida:
- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;
- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;
- valgustimastide vahekaugused meetrites.
Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd
puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava
töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.
Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud
projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg
eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia
esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,
standarditest ja normdokumentidest.
9. Eritingimused
Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Transpordiametiga
projekteerimistööde käigus.
Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja
vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.
Koostas Andrus Tull, elektriinsener, Transpordiamet teehoiuteenistus - 07.07.2025
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Rail Baltic Estonia OÜ
Veskiposti 2/1
10138 Tallinn
Harju maakond
Teie 28.04.2025 nr KV2025-127
Meie 08.08.2025 nr 8-1/25-014/6924-2
Tehnilised tingimused Rail Baltica trassile
riigitee kaitsevööndis, kavandatavatele
teerajatistele ning riigiteede
ristumiskohtadele Soodevahe-Muuga lõigul
Austatud hr Silver Suurorg
Olete oma 28.04.2025 kirjaga nr KV2025-127 esitanud Transpordiametile tehniliste tingimuste
taotluse Soodevahe-Muuga lõigu Rail Baltica trassile, kavandatavatele teerajatistele ning
riigiteede ristumiskohtadele: 1. Maardu tee liiklussõlm, 2. Tugimaantee nr 94 pikendus, 3.
Altmetsa tee riste, 4. Kroodi oja T94 truup, 5. Vana-Narva maantee riste, 6. 1520 mm raudtee ja
tugimaantee nr 94, 7. Peterburi tee riste, 8. Vanapere riste, 9. Linnaaru tee riste, 10. Varivere tee
riste, 11. Soodevahe peakraav.
Vabandame, et tehniliste tingimuste väljastamine on viibinud. Suurema viibimise vältimiseks
väljastame tehnilised tingimused mitmes osas.
Käesoleva kirjaga väljastame tehnilised tingimused eeltoodud nimekirjas toodud objektidele nr 1
kuni 4 ja 6. Lisaks selgitame, et arvestades nende täpsemat olemust ja sisu oleme neid ümber
nimetanud ning osaliselt kokku koondanud.
Arvestades eeltoodut väljastab Transpordiamet tehnilised tingimused:
1. Maardu liiklussõlme rajamine ja Maardu tee rekonstrueerimine
2. Altmetsa liiklussõlme rajamine
3. Tugimaantee 94 Muuga sadama tee kaitsevöönd
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viiklepp
juhataja
2 (2)
Lisad: Lisa 1. Maardu liiklussõlm ja Maardu tee
Lisa 2. Altmetsa liiklussõlm
Lisade 1 ja 2 Lisa 1. Teevalgustus
Lisa 3. Tugimaantee 94 Muuga sadama tee
Lisa 3 Lisa 1. Ristumiskoha nõuded
Lisaadressaadid: Maardu Linnavalitsus
Margus Viiklepp
56840511, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|