Kiri

01.10.2025 nr 8-1/25-014/6924-4

/kinnitatud digitaalselt/

Lisa 1 Lisa 2

Tehnilised tingimused Rail Baltica trassile Soodevahe-Muuga lõigul Tallinna-Narva

raudteeviadukti rajamisega seotud valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid

valgustite valikuks

1. Standardid ja normid

 CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded

 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine

 EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded

elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele

 EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)

 EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.

 EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.

 EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.

 EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus

 EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.

 EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.

 Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)

 Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)

 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest

 Seadme ohutuse seadus

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. Valgustite valik

Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1

Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.

Valgustusklass tuleb Transpordiametiga kooskõlastada enne projekteerimist.

Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti

poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse

nimekirja.

Valgustite tehnilised parameetrid:

 Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi

kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;

 Värvusindeks peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee

valgustitel 4000 K – 4500 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-

3300 K;

 Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;

 Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;

 Valgusti kogukaal kuni 11 kg;

 Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;

 Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on

lubatud;

 Valgustid peavad omama CE, ENEC ja ENEC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.

Transpordiametil on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC+ märgisega seotud dokumente.

 Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud

vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;

 Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures.

Transpordiametil on õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt

IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et

valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava jahutuse;

 LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;

 LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust

metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks.

Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;

 Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-

idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika

komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja

kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;

 Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada

garantiiperioodi jooksul;

 Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;

 Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;

 Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma

pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.

 Võrgusagedus peab olema 50 Hz.

 Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.

 Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud

sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;

 Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria

TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.

Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.

 Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;

 LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 5g1,5mm2;

 Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;

 Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -20…0…+20

kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;

 Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama

eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;

 Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema

kogu eluea jooksul konstantne;

 Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu

suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite

väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;

 Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori

goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu

kolmandatele isikutele avaldamiseks

 Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit

kasutamata.

3. Valgustuse lahendus

Projekteerida sõidutee valgustuse ümberehitamine seoses Rail Baltica Tallinna-Narva

raudteeviadukti rajamisega. Projekteerimise ulatus täpsustada ja valgustusklasside valik

kooskõlastada Transpordiameti esindajaga.

Sõidutee valgustusvõrk projekteerida maakaabliga vähemalt ARLC 4x25mm2 + 2,5Cu, mis

paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse 750N , kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .

Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete

kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel

selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.

4. Valgustusvõrgu kilpide valik

Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja

juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis-

jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt

400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele

moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga

(teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja

paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad

olema ühise võtmega lukustatavad ,mille lukk on seeriast E2432.

5. Valgustusvõrgu elektritoide

Valgustuse elektritoiteks planeerida Transpordiameti valgustusele uus elektrienergia liitumispunkt,

mille X -Y koordinaadid märkida joonisele ja seletuskirja. Võimalusel teavitada Transpordiametit

võimalikult kiiresti valitud uuest liitumispunkti asukoha koordinaatidest, et Transpordiamet saaks

võimalikult kiiresti esitada taotluse uue elektri liitumispunkti tellimiseks.

Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde

tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised

tingimused tehnovõrgu valdajalt.

6. Mastid

Kasutada sõiduteel koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 8 -10 m, kuni 2,5 m

konsooliga ja JJT koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega 6m. Valgusti mastid, mis ei asetse

põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Valgustimastidena,

mis asuvad asula piires, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest

konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning

perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti

kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.

7. Valgustite juhtimine

Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt

standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.

Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või

andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI

juhtkäsu välja lülitatud.

Sõidutee valgusti peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0 spetsifikatsioonile

vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega . JJT valgusti peab olema

varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0 spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga.

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus

kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.

Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse

profiili valik lepitakse kokku Transpordiameti esindajaga enne valgustite tellimist.

8. Projekti ülesehitus ja vormistus

Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus

standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on

käsitletud punktis 2.

Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb

teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:

 Hinnanguvälja isoliinid

 Horisontaalne valgustustihendus

 Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral

 eulumdata failid

 Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik

Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud

vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m

kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.

Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-

4-41.

Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab

välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast

nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.

Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,

seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,

kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS

piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,

erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.

Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.

Asendiplaani joonisele märkida:

- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;

- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

- valgustimastide vahekaugused meetrites.

Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava

töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.

Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud

projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg

eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia

esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,

standarditest ja normdokumentidest.

9. Eritingimused

 Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Transpordiametiga

projekteerimistööde käigus.

 Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja

vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.

Koostas Andrus Tull, elektriinsener, Transpordiamet teehoiuteenistus - 07.07.2025

01.10.2025 nr 8-1/25-014/6924-4 Lisa 1

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 1 Tallinna-Narva km 11,1 Rail Baltic raudteeviadukti põhiprojekti

koostamine

1. Olemasolev olukord

Põhimaantee nr 1 Tallinna-Narva km 11,1 asub Iru-Loo sõidutee tunnel (nr 60) ja Iru

raudteeviadukt. Põhimaanteel on 3+3 lahendusega sõidusuunad eraldatud teepiirdesüsteemide

ja eraldisribaga. Teelõik on valgustatud.

2. Lähteülesanne

2.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

2.2. Põhimaantee 1 Tallinna-Narva ümberehitamist vältida. Vajaduse ilmnemisel küsida

Transpordiametilt täiendavad tingimused.

2.3. Projektiga ettenähtavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat raudteeviadukti ega

tunnelit.

2.4. Arvestada olemasolevate sõiduradade ja nende parameetritega.

2.5. Projektlahendus peab tagama kõrgusgabariidi teepinnast vähemalt: põhimaanteel – 5,5

meetrit.

2.6. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

2.7. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

2.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

2.9. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH) aruandes toodud tingimustega

3. Uuringud

3.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

3.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

3.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede

projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.

3.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale

ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

3.2.3. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva

situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

3.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-

geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

2

3.2.4.1. Tee koridoris 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt poolt).

Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood

teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu

tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja

allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

3.2.4.2. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,

absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt

laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus

põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane

kõrguse reguleerimise ulatus (min-max)).

3.2.4.3. Tiheasustusaladel, kus teel on kiiruspiirang kuni 50 km/h, mõõdistada

õuealad kuni teepoolse hoone fassaadini.

3.2.4.4. Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada,

kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt

kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).

3.2.4.5. Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad

õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu

ümberehituse projekteerimiseks.

3.2.4.6. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja

väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-

geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab

veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.

3.2.4.7. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab

kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid

tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil.

3.2.4.8. Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

3.2.5. Mudelite vormistusnõuded:

3.2.5.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja

LandXML. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides

näidatud ala kohta.

3.2.5.2. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,

kraavide ülemine ja alumine serv). 

3.2.5.3. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned.

Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.

3.2.5.4. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude

rajatiste juures.

3.2.5.5. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

3.3. Teostada geotehnilised uuringud:

3.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

3.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb koostada geotehniliste uuringute

kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Transpordiametile.

3.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab

maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.

3

3.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

3.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase

omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja

pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

3.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus

ning piki teed soise ala algus ja lõpp.

3.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 3.3.1. juhendist.

3.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transporidametile digitaalselt.

3.4. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

3.4.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada rajatise ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

4. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

4.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

4.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

4.3. Krundijaotuskava ja IKÕ plaanide koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti

ettepanekutega. Täpsustavad nõuded esitatakse projekti koostamise käigus.

4.4. Krundijaotuskava esitada Transpordiametile digitaalselt.

4.5. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust

kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

5. Põhiprojekt

5.1. Põhiprojekt peab muuhulgas vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

5.2. Tehnovõrkude projektid.

5.3. Vajadusel valgustuse, sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, raudteerajatiste,

vm ehitusprojektid.

5.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

5.5. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.

5.6. Vajadusel teostatakse projektile liiklusohutuse auditeerimine. Töövõtjal on kohustus

parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on

otsustanud parandamise vajaduse.

6. Projektide koostamise üldised nõuded

4

6.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos

atribuudiinfoga.

6.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti

kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,

katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

6.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning

liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

6.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

6.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

6.7. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

6.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

6.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

6.9.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

6.9.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

6.9.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti

koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid)

seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

6.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

maaparandussüsteemi valdajaga.

6.9.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

6.10. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.

6.11. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

6.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

6.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

6.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

6.15. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

6.16. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

6.17. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

6.18. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34

0079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.

6944%2C3301).

5

6.19. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.

6.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

6.21. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

7. Rajatised

7.1. Projekteeritaval lõigul asub Iru-Loo sõidutee tunnel (nr 60) ja Iru raudteeviadukt.

7.2. Teostada Iru-Loo tunneli ja Iru raudteeviadukti seisukorra hindamine, mis peab

sisaldama betooni seisukorra hindamist.

7.3. Rail Baltica raudteeviadukti põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada, et Iru-Loo

sõidutee tunneli ja Iru raudteeviadukti stabiilsus ja püsivus (sh ehitusaegne) peab olema

tagatud.

7.4. Rajatise põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee

ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Projekti koostamisel arvestada ja seletuskirjas

täiendavalt kajastada:

7.4.1. Töötada välja ja näha ette meetmete täpsustus ehitustööde ja ehitusjärgseks ajaks,

et oleks võimalik järjepidevalt mõõta olemasoleva rajatise liikumist, mõjusid

vibratsioonist jne. Seletuskirjas tuua välja juhised tööprojekti koostamiseks ja

eesmärgiga vältimaks olemasoleva tee ja viadukti kahjustusi ehitusperioodi

jooksul.

7.4.2. ehitus- ja kaevetöödel rajatiste all tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga

ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad kahjustada kuidagi olemasolevaid Iru-Loo

tunnelit ja Iru raudteeviadukti.

7.5. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:

7.5.1. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;

7.5.2. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,

piirded jne).

7.5.3. koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised

lahendused ja detailsed paigaldusjuhised.

7.5.4. Viaduktialune kõrgusgabariit arvestada vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast.

7.6. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:

7.6.1. viadukti all tuleb mõlema kaldasamba juures näha ette vähemalt 4 m laiune vaba

ruum hooldustööde teostamiseks. Hooldusalale peab olema võimalik pääseda

sõidukiga, vajadusel kavandada juurdepääsutee.

7.6.2. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

7.7. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise

kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element

väljavahetamist või remonti).

8. Liikluskorraldusvahendid (vajadusel)

8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.

8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

6

8.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

9. Tee valgustus (vajadusel)

9.1. Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse

põhiprojekt.

9.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

9.3. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida haldaja valgustuse juhtimissüsteemi.

9.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

10. Tehnovõrgud

10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba).

Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

10.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

10.3. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti

konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega.

10.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

11. Haljastus ja hooldus

11.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

11.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

11.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

11.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

12.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude

valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.

13. Vormistusnõuded

13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica

tavapärastele nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.

13.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).

7

13.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt

eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

13.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

13.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on

lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1

.xml, alused 1 .xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).

13.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

13.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel

teljed (alignments) (koos profiiliga), surface files ja basemaps.

13.8. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

13.9. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

13.9.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

13.9.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

13.9.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

13.9.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

13.10. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

13.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

2. Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite

valikuks (eraldi failina)

Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

osaühing Rail Baltic Estonia

[email protected]

Veskiposti 2/1

10138, Tallinn, Harju maakond

Teie 28.04.2025 nr KV2025-127

Meie 01.10.2025 nr 8-1/25-014/6924-4

Tehnilised tingimused Rail Baltica trassile

riigitee kaitsevööndis, kavandatavatele

teerajatistele ning riigiteede

ristumiskohtadele Soodevahe-Muuga lõigul

Austatud hr Silver Suurorg

Olete oma 28.04.2025 kirjaga nr KV2025-127 esitanud Transpordiametile tehniliste tingimuste

taotluse Soodevahe-Muuga lõigu Rail Baltica trassile, kavandatavatele teerajatistele ning

riigiteede ristumiskohtadele: 1. Maardu tee liiklussõlm, 2. Tugimaantee nr 94 pikendus, 3.

Altmetsa tee riste, 4. Kroodi oja T94 truup, 5. Vana-Narva maantee riste, 6. 1520 mm raudtee ja

tugimaantee nr 94, 7. Peterburi tee riste, 8. Vanapere riste, 9. Linnaaru tee riste, 10. Varivere tee

riste, 11. Soodevahe peakraav.

Transpordiameti 08.08.2025 kirjaga nr 8-1/25-014/6924-2 on väljastatud tehnilised tingimused

eeltoodud nimekirja objektidele nr 1 kuni 4 ja 6 ja 23.09.2025 kirjaga nr 8-1/25-014/6924-3

väljastatud tehnilised tingimused eeltoodud nimekirja objektidele nr 5 ja 8.

Käesoleva kirjaga väljastame tehnilised tingimused eeltoodud nimekirja objektile nr 7 Tallinna-

Narva maantee raudteeviadukt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

Lisad: Lisa 1. Tallinna-Narva raudteeviadukt

2 (2)

Kaarel Ilustrumm

55578458, [email protected]