Kiri

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 11608 Vana-Narva maantee km 13,8 Vana-Narva viadukti põhiprojekti

koostamine

1. Olemasolev olukord

Riigitee nr 11608 Vana-narva maantee km 13,8 asub Vana-Narva viadukt, mis on ehitatud

2015. aastal. Viadukti pikkus on 196 m ning see kulgeb üle 1520 mm rööbasteede. Teelõik on

valgustatud.

2. Lähteülesanne

2.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

2.2. Olemasoleva ühendustee 1170 2. Kroodi ühendustee lahendust mitte muuta.

2.3. Kõrvalmaantee 11608 Vana-Narva tee ümberehitamist võimalusel vältida. Vajaduse

ilmnemisel küsida Transpordiametilt täiendavad tingimused.

2.4. Projektiga ettenähtavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat viadukti ega rajatist.

2.5. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

2.6. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

2.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise alguse hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

2.8. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH) aruandes toodud tingimustega

3. Uuringud

3.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

3.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

3.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud

täiendavatest nõuetest.

3.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

3.2.3. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti

koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

2

3.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata

topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

3.2.4.1.Tee koridoris 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt poolt).

Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS

registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m

üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

3.2.4.2.Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja

mõõdistada, kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse

koostamiseks (nt kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad,

kõrguslik planeering vms).

3.2.4.3.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja

jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud

tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.

3.2.4.4.Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja

väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-

geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab

veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.

3.2.4.5.Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab

kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid

tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil.

3.2.4.6.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

3.2.5. Mudelite vormistusnõuded:

3.2.5.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja

LandXML. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides

näidatud ala kohta.

3.2.5.2.Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,

kraavide ülemine ja alumine serv). 

3.2.5.3.Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna

samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.

3.2.5.4.Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude

rajatiste juures.

3.2.5.5.Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

3.3. Teostada geotehnilised uuringud:

3.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

3.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb koostada geotehniliste uuringute

kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Transpordiametile.

3.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab

projektis sisalduvate ehitiste projekteerimist.

3.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

3

3.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase

omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja

pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

3.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus

ning piki teed soise ala algus ja lõpp.

3.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

3.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

3.4. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

3.4.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

3.4.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

3.4.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid

ning arvestada nendega projekti koostamisel.

3.4.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

3.4.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused

projekti seletuskirjas.

4. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

4.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

4.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti ettepanekutega

võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded

krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.

4.4. Krundijaotuskava esitada Transpordiametile digitaalselt.

5. Põhiprojekt

5.1. Koostada vajadusel Riigitee nr 11608 Vana-Narva maantee km 13,8 Vana-Narva

viadukti ümberehitamise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

5.2. Tehnovõrkude projektid.

5.3. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, raudteerajatiste, valgustuse

vm ehitusprojektid.

5.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

4

5.5. Koostada krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid.

5.6. Vajadusel teostatakse projektile liiklusohutuse auditeerimine. Töövõtjal on kohustus

parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on

otsustanud parandamise vajaduse.

6. Projektide koostamise üldised nõuded

6.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos

atribuudiinfoga.

6.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti

kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,

katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

6.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning

liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

6.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

6.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

6.7. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

6.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

6.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

6.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

6.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti

koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid)

seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

6.9.3. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

maaparandussüsteemi valdajaga.

6.9.4. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

6.10. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.

6.11. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

6.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

6.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

6.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

6.15. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

6.16. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

5

6.17. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34

0079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.

6944%2C3301).

6.18. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.

6.19. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

6.20. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

7. Rajatised

7.1. Projekteeritaval lõigul asub km 13,8 Vana-Narva viadukt (nr 1200).

7.2. Teostada Vana-Narva viadukti seisukorra hindamine, mis peab sisaldama betooni

seisukorra hindamist.

7.3. Projekteerida vajadusel Rail Baltica trassi ületava kõrvalmaantee nr 11608 Vana-Narva

viadukti ümberehitamise põhiprojekt.

7.4. Rajatise põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee

ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Projekti koostamisel arvestada ja seletuskirjas

täiendavalt kajastada:

7.4.1. Töötada välja ja näha ette meetmete täpsustus ehitustööde ja ehitusjärgseks ajaks,

et oleks võimalik järjepidevalt mõõta olemasoleva rajatise liikumist, mõjusid

vibratsioonist jne. Seletuskirjas tuua välja juhised tööprojekti koostamiseks ja

eesmärgiga vältimaks olemasoleva tee ja viadukti kahjustusi ehitusperioodi

jooksul.

7.4.2. ehitus- ja kaevetöödel rajatise all tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga

ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad kahjustada kuidagi olemasolevat rajatist ja

selle tugiosasid.

7.4.3. raudtee rajamine k.a kõik raudtee-ehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada

olemasoleva Vana-Narva viadukti püsivust ja stabiilsust.

7.4.4. koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised

lahendused ja detailsed paigaldusjuhised.

7.5. Rajatise projekteerimise täiendavad nõuded:

7.5.1. kavandada sõiduki- ja jalakäijapiirded vastavalt Transpordiameti juhendile

„Teepiirdesüsteemid“.

7.5.2. Kui sõidukipiire ja raudtee kaitseekraan paiknevad eraldi , siis sõidukipiirde ja

ekraani vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt sõidukipiirde

töölaiusega, kuid mitte vähem kui 75 cm. Kui on tehniliselt võimalik, siis

paigaldada kaitseekraan servaprussi välisserva;

7.5.3. 2:1 (põrkepiire ja kaitseekraan ühe elemendina) lahenduse puhul tuleb

projekteerijal täpsustada mõju rajatise püsivusele ja vastavus Transpordiameti

kehtivatele juhendmaterjalidele.

7.5.4. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;

7.5.5. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,

piirded jne).

7.5.6. näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest.

7.6. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded tavahoolduse osas:

7.6.1. viadukti all tuleb mõlema kaldasamba juures näha ette vähemalt 4 m laiune vaba

ruum hooldustööde teostamiseks. Hooldusalale peab pääsema hooldussõidukiga,

vajadusel kavandada juurdepääsutee.

7.7. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:

6

7.7.1. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

7.7.2. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

7.8. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise

kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element

väljavahetamist või remonti).

7.9. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:

7.9.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

7.9.2. “Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis”.

8. Liikluskorraldusvahendid

8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.

8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

8.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

9. Tee valgustus

9.1. Töövõtja ülesandeks on vajadusel maantee põhiprojekti koosseisus koostada

teevalgustuse põhiprojekt.

9.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Transpordiameti tehnilised tingimused

valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

9.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja

ettepanekuid ja põhjendusi.

9.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse

valgustite töörežiimi muutmiseks.

9.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta.

9.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse haldaja juhtimissüsteemi.

9.7. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

9.8. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

10. Tehnovõrgud

10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

põhiprojekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba).

Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

10.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

7

10.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

11. Haljastus ja hooldus

11.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

11.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

11.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

11.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

12.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude

valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.

13. Vormistusnõuded

13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica

tavapärastele nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.

13.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).

13.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt

eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

13.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

13.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on

lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1

.xml, alused 1 .xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).

13.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

13.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel

teljed (alignments) (koos profiiliga), surface files ja basemaps.

13.8. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

13.9. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

13.9.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

13.9.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

13.9.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

13.9.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

13.10. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

13.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

8

Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

2. Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite

valikuks (eraldi failina)

Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 2,3 ja Rail Baltica põhitrassi Vanapere riste

põhiprojekti koostamine

1. Olemasolev olukord

Põhimaantee 11 Tallinna ringtee km 2,3 asuvad Vanapere viaduktid, mis ületavad olemasolevat

1520 mm raudteed, koos ühendustee 3855 Lepiku ühendusteega on välja ehitatud 2018. a koos

Tallinna ringtee Väo km 0,6 – 3,0 lõiguga. Lepiku ühendustee on valgustatud.

2. Lähteülesanne

2.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.

2.2. Projekteerida Rail Baltica põhitrassi ristumine Tallinna ringteega Vanapere viaduktide

alt. Olemasolevat põhimaantee ja viaduktide lahendust võimalusel mitte muuta, va

teepiirdesüsteemid.

2.3. Projekteerida Lepiku ühendustee nr 3855 km 0,3-0,6 ümberehitamine Rail Baltic

põhitrassi ehitamiseks vajaminevas mahus. Lahendus viia kokku olemasoleva

olukorraga, mille aluseks on Selektor Projekt OÜ projekt nr P15007 „Tallinna ringtee.

Väo-Lagedi teelõigu km 0,6-6,0 tehnilised projektid“.

2.4. Projektiga ettenähtavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevaid viadukti ega rajatisi.

2.5. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

2.6. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

2.7. Arvestada Lepiku ühendustee projekteerimisel järgmiste parameetritega:

2.7.1. Katendi kasutusaeg – 20 aastat;

2.7.2. Sõiduradade arv – 1;

2.7.3. Sõiduraja laius – min 4 m;

2.7.4. Tugipeenra laius – 0,5 m;

2.7.5. Eriveoste gabariit ühendusteel – 6 m (kõrgus) x 6 m (laius);

2.7.6. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda juhendist „Riigiteede ristlõike

valimise juhend“.

2.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

2.9. Arvestada Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamine (KMH) aruandes toodud tingimustega

3. Uuringud

3.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

3.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

2

3.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud

täiendavatest nõuetest.

3.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

3.2.3. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva

situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

3.2.4. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata

topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

3.2.4.1.Tee koridoris 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses mõlemalt poolt).

Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS

registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi

(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m

üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).

3.2.4.2.Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,

absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt

laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed

(absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne

seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max)).

3.2.4.3.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja

jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud

tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.

3.2.4.4.Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja

väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-

geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab

veeviimarite terviklahenduse projekteerimist.

3.2.4.5.Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab

kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid

tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil.

3.2.4.6.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

3.2.5. Mudelite vormistusnõuded:

3.2.5.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja

LandXML. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides

näidatud ala kohta.

3.2.5.2.Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud

murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,

kraavide ülemine ja alumine serv). 

3.2.5.3.Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna

samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.

3.2.5.4.Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude

rajatiste juures.

3.2.5.5.Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena

LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena

(vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis).

3

3.3. Teostada geotehnilised uuringud:

3.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

3.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb koostada geotehniliste uuringute

kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Transpordiametile.

3.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab

maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.

3.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

3.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase

omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja

pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

3.3.6. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline

puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus

ning piki teed soise ala algus ja lõpp.

3.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

3.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

3.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru

1 cm. Katendi projekteerimisel lähtuda joonisel 1 toodud tüüpristprofiilist. Täpsustada

projekteerimise käigus Transpordiametiga.

Joonis 1. Lepiku ühendustee tüüpristprofiil

4

3.5. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

3.5.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

3.5.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

3.5.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid

ning arvestada nendega projekti koostamisel.

3.5.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh

perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.

3.5.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused

projekti seletuskirjas.

4. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

4.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

4.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti ettepanekutega

võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded

krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.

4.4. Krundijaotuskava esitada Transpordiametile digitaalselt.

4.5. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,

märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust

võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust

kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.

5. Põhiprojekt

5.1. Koostada Tallinna ringtee Vanapere viaduktide teepiirdesüsteemide ümberehitamise

põhiprojekt, sh nõutud kokkuviimine vajaminevas mahus olemasolevate

teepiirdesüsteemidega.

5.2. Koostada ühendustee nr 3855 Lepiku ühendustee km 0,3-0,6 lõigu põhiprojekt vastavalt

määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise

nõuetele.

5.3. Koostada katendi aruanne ühendustee osas.

5.4. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega:

5.4.1. Tallinna ringteel – laius 7 m ja kõrgus 7 m;

5.4.2. Lepiku ühendusteel – laius 6 m ja kõrgus 6 m.

5.5. Tehnovõrkude projektid.

5.6. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, raudteerajatiste, vm

ehitusprojektid.

5.7. Valgustuse põhiprojekt.

5.8. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

5.9. Koostada krundijaotuskava.

5

5.10. Vajadusel teostatakse projektile liiklusohutuse auditeerimine. Töövõtjal on kohustus

parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on

otsustanud parandamise vajaduse.

6. Projektide koostamise üldised nõuded

6.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos

atribuudiinfoga.

6.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti

kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,

katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).

6.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning

liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.

6.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

6.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

6.7. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

6.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

6.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

6.9.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

6.9.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,

amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.

6.9.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja

taotleda maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused

maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks

maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti

koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid)

seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks.

6.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada

maaparandussüsteemi valdajaga.

6.9.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

6.10. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.

6.11. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

6.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

6.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja

kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

6.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

6.15. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

6.16. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa.

6

6.17. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

6.18. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34

0079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.

6944%2C3301).

6.19. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.

6.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

6.21. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

7. Rajatised

7.1. Projekteeritaval lõigul asuvad Tallinna ringtee km 2,3 Vanapere paarisviaduktid (nr

1232 ja 1233).

7.2. Teostada Vanapere viaduktide seisukorra hindamine, mis peab sisaldama betooni

seisukorra hindamist.

7.3. Projekteerida Rail Baltica trassi ületava Vanapere viaduktide ümberehitamise

põhiprojekt.

7.4. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee

ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. Projekti koostamisel arvestada ja seletuskirjas

täiendavalt kajastada:

7.4.1. Töötada välja ja näha ette meetmete täpsustus ehitustööde ja ehitusjärgseks ajaks,

et oleks võimalik järjepidevalt mõõta olemasoleva rajatise liikumist, mõjusid

vibratsioonist jne. Seletuskirjas tuua välja juhised tööprojekti koostamiseks ja

eesmärgiga vältimaks olemasoleva tee ja viadukti kahjustusi ehitusperioodi

jooksul.

7.4.2. ehitus- ja kaevetöödel rajatiste all tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga

ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad kahjustada kuidagi olemasolevat rajatist ja

selle tugiosasid.

7.4.3. raudtee rajamine k.a kõik raudteeehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada

olemasolevate Vanapere viaduktide püsivust ja stabiilsust.

7.4.4. koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised

lahendused ja detailsed paigaldusjuhised.

7.5. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:

7.5.1. kavandada sõiduki- ja jalakäijapiirded vastavalt Transpordiameti juhendile

„Teepiirdesüsteemid“.

7.5.2. Kui sõidukipiire ja raudtee kaitseekraan paiknevad eraldi , siis sõidukipiirde ja

ekraani vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt sõidukipiirde

töölaiusega, kuid mitte vähem kui 75 cm. Kui on tehniliselt võimalik, siis

paigaldada kaitseekraan servaprussi välisserva;

7.5.3. 2:1 (põrkepiire ja kaitseekraan ühe elemendina) lahenduse puhul tuleb

projekteerijal täpsustada mõju rajatise püsivusele ja vastavus Transpordiameti

kehtivatele juhendmaterjalidele.

7.5.4. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;

7.5.5. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,

piirded jne).

7.5.6. näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest.

7.6. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded tavahoolduse osas:

7

7.6.1. viaduktide all tuleb mõlema kaldasamba juures näha ette vähemalt 4 m laiune vaba

ruum hooldustööde hooldustööde teostamiseks. Hooldusalale peab pääsema

hooldussõidukiga, vajadusel kavandada juurdepääsutee.

7.6.2. tee ja pealesõidud peavad olema mehhanismidega hooldatavad.

7.7. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:

7.7.1. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

7.7.2. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

7.8. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise

kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element

väljavahetamist või remonti).

7.9. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:

7.9.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

8. Liikluskorraldusvahendid

8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.

8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

8.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

9. Tee valgustus

9.1. Töövõtja ülesandeks on vajadusel maantee põhiprojekti koosseisus koostada

teevalgustuse põhiprojekt.

9.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Transpordiameti tehnilised tingimused

valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

9.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja

ettepanekuid ja põhjendusi.

9.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse

valgustite töörežiimi muutmiseks.

9.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta.

9.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse haldaja juhtimissüsteemi.

9.7. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.

9.8. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.

10. Tehnovõrgud

10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba).

Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

8

10.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

10.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad.

11. Haljastus ja hooldus

11.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

11.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

11.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

11.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine

12.1. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude

valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.

13. Vormistusnõuded

13.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Rail Baltica

tavapärastele nõuetele ja kasutusjuhendile „Ühtne teabekeskkond (CDE)“.

13.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format).

13.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt

eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

13.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

13.5. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on

lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1

.xml, alused 1 .xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).

13.6. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud.

13.7. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel

teljed (alignments) (koos profiiliga), surface files ja basemaps.

13.8. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

13.9. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

13.9.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

13.9.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

13.9.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

13.9.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

13.10. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

13.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

9

Koostas: Kaarel Ilustrumm, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

2. Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite

valikuks (eraldi failina)

Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

11 Tallinna ringtee

Lepiku ühendustee

nr 3855 km 0, 3 – 0 , 6

11 Tallinna ringtee km

2,3 Vanapere viaduktid

Lisa 1

Tehnilised tingimused Rail Baltica trassile Soodevahe-Muuga lõigul Vana-Narva viadukti ja

Vanapere riste Lepiku ühendustee valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid

valgustite valikuks

1. Standardid ja normid

 CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised

 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded

 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine

 EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded

elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele

 EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)

 EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.

 EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.

 EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.

 EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus

 EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.

 EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.

 Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)

 Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon)

 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest

 Seadme ohutuse seadus

 EVS 843:2016 Linnatänavad

 EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard

2. Valgustite valik

Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1

Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu.

Valgustusklass tuleb Transpordiametiga kooskõlastada enne projekteerimist.

Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti

poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse

nimekirja.

Valgustite tehnilised parameetrid:

 Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi

kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;

 Värvusindeks peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee

valgustitel 4000 K – 4500 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-

3300 K;

 Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;

 Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;

 Valgusti kogukaal kuni 11 kg;

 Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;

 Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.

Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on

lubatud;

 Valgustid peavad omama CE, ENEC ja ENEC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga.

Transpordiametil on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC+ märgisega seotud dokumente.

 Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud

vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;

 Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures.

Transpordiametil on õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt

IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et

valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava jahutuse;

 LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;

 LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust

metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks.

Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;

 Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED-

idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika

komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja

kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;

 Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada

garantiiperioodi jooksul;

 Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;

 Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;

 Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma

pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.

 Võrgusagedus peab olema 50 Hz.

 Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.

 Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud

sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;

 Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria

TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega.

Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.

 Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;

 LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 5g1,5mm2;

 Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;

 Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -20…0…+20

kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;

 Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama

eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;

 Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema

kogu eluea jooksul konstantne;

 Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu

suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite

väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;

 Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui

valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori

goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu

kolmandatele isikutele avaldamiseks

 Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit

kasutamata.

3. Valgustuse lahendus

Vajadusel projekteerida teevalgustuse ümberprojekteerimine. Valgustusklasside valik kooskõlastada

Transpordiameti esindajaga.

Kergliiklusteedele vajadusel projekteerida valgustus KOV valgustuskilpidest, vajadusel planeerida

ka KOV-le uus liitumine, kui läheduses ei asu kasutuses olevaid liitumiskilpe.

Sõidutee valgustusvõrk projekteerida maakaabliga vähemalt ARLC 4x25mm2 + 2,5Cu, mis

paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse 750N , kui eritingimustes ei ole määratud teisiti .

Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete

kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel

selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda.

4. Valgustusvõrgu kilpide valik

Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja

juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis-

jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt

400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele

moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga

(teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja

paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad

olema ühise võtmega lukustatavad ,mille lukk on seeriast E2432.

5. Valgustusvõrgu elektritoide

Valgustuse elektritoiteks planeerida Transpordiameti valgustusele uus elektrienergia liitumispunkt,

mille X -Y koordinaadid märkida joonisele ja seletuskirja. Võimalusel teavitada Transpordiametit

võimalikult kiiresti valitud uuest liitumispunkti asukoha koordinaatidest, et Transpordiamet saaks

võimalikult kiiresti esitada taotluse uue elektri liitumispunkti tellimiseks.

Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde

tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised

tingimused tehnovõrgu valdajalt.

6. Mastid

Kasutada sõiduteel koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 8 -10 m, kuni 2,5 m

konsooliga ja JJT koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega 6m. Valgusti mastid, mis ei asetse

põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Valgustimastidena,

mis asuvad asula piires, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest

konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning

perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti

kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks.

7. Valgustite juhtimine

Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt

standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele.

Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või

andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI

juhtkäsu välja lülitatud.

Sõidutee valgusti peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0 spetsifikatsioonile

vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega . JJT valgusti peab olema

varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0 spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga.

Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise, kus

kasutatakse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut.

Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse

profiili valik lepitakse kokku Transpordiameti esindajaga enne valgustite tellimist.

8. Projekti ülesehitus ja vormistus

Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus

standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on

käsitletud punktis 2.

Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb

teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:

 Hinnanguvälja isoliinid

 Horisontaalne valgustustihendus

 Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral

 eulumdata failid

 Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik

Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud

vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m

kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx.

Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364-

4-41.

Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab

välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast

nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni.

Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav,

seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus,

kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS

piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500,

erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega.

Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke.

Asendiplaani joonisele märkida:

- valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele;

- iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus;

- valgustimastide vahekaugused meetrites.

Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd

puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava

töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega.

Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud

projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg

eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia

esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest,

standarditest ja normdokumentidest.

9. Eritingimused

 Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Transpordiametiga

projekteerimistööde käigus.

 Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja

vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga.

Koostas Andrus Tull, elektriinsener, Transpordiamet teehoiuteenistus - 07.07.2025

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

osaühing Rail Baltic Estonia

[email protected]

Veskiposti 2/1

10138, Tallinn, Harju maakond

Teie 28.04.2025 nr KV2025-127

Meie 22.09.2025 nr 8-1/25-014/6924-3

Tehnilised tingimused Rail Baltica trassile

riigitee kaitsevööndis, kavandatavatele

teerajatistele ning riigiteede

ristumiskohtadele Soodevahe-Muuga lõigul

Austatud hr Silver Suurorg

Olete oma 28.04.2025 kirjaga nr KV2025-127 esitanud Transpordiametile tehniliste tingimuste

taotluse Soodevahe-Muuga lõigu Rail Baltica trassile, kavandatavatele teerajatistele ning

riigiteede ristumiskohtadele: 1. Maardu tee liiklussõlm, 2. Tugimaantee nr 94 pikendus, 3.

Altmetsa tee riste, 4. Kroodi oja T94 truup, 5. Vana-Narva maantee riste, 6. 1520 mm raudtee ja

tugimaantee nr 94, 7. Peterburi tee riste, 8. Vanapere riste, 9. Linnaaru tee riste, 10. Varivere tee

riste, 11. Soodevahe peakraav.

Transpordiameti 08.08.2025 kirjaga nr 8-1/25-014/6924-2 on väljastatud tehnilised tingimused

eeltoodud nimekirja objektidele nr 1 kuni 4 ja 6.

Käesoleva kirjaga väljastame tehnilised tingimused eeltoodud nimekirja objektidele nr 5 Vana-

Narva maantee riste ja 8. Vanapere riste.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

Lisad: Lisa 1. 11608 Vana-Narva viadukt

Lisa 2. 11 Tallinna ringtee Vanapere riste

Lisade 1 ja 2 Lisa 1. Teevalgustus

2 (2)

Kaarel Ilustrumm

55578458, [email protected]