Kiri

Digiallkirjad

Kinnitatud

kultuuriministri määrusega nr 134

kuupäev digitaalallkirjas

Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ning kaitsevööndite kehtestamine

Vastu võetud kultuuriministri 15. septembri 2025.a käskkirjaga nr 134

Muinsuskaitseseaduse § 14 lõigete 1 ja 6, § 19 lõike 1 alusel, arvestades § 20 lõiget 6, § 92 ja 95:

1. Muudan kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkte 238–243, 245–254, 261–264, 267–270 ja kehtestan mälestistele uued nimetused järgmiselt:

Jrk nrKultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 16 muudetav punktMälestise nimetus määruses nr 16Mälestise muudetud nimetusKultuurimälestiste registri nr (informatiivne)

1Punkt 238Elamu Valgas Aia 6Elamu23314

2Punkt 239Elamu Valgas Aia 8Elamu23315

3Punkt 240Elamu Valgas Aia 12Zenkeri villa23316

4Punkt 241Pangahoone Valgas Aia 18Valga rentei hoone 23317

5Punkt 242Pangahoone Valgas Aia 20Valga Laenu- ja Hoiukassa vana hoone23318

6Punkt 243Valga kirikValga Jaani kirik23319

7Punkt 245Pangahoone Valgas Kesk 12Valga Laenu- ja Hoiukassa uus hoone23321

8Punkt 246Apteek-elamu Valgas Kesk 13Haynbergi maja23322

9Punkt 247Elamu Valgas Kesk 16Aadlielamu23323

10Punkt 248Ait Valgas Kesk 16Ait23324

11Punkt 250Elamu Valgas Kungla 6Elamu23325

12Punkt 251Elamu Valgas Kungla 13Elamu23326

13Punkt 252Elamu Valgas Kuperjanovi 9Moreli villa23327

14Punkt 254Elamu Valgas Kuperjanovi 12Goertzi maja23328

15Punkt 261Elamu Valgas Riia 2Elamu-ärihoone23335

16Punkt 262Linaait Valgas Riia 4Ait23336

17Punkt 263Kreisi ametiasutuste maja Valgas Riia 5Valga kreisi ametiasutuste hoone23337

18Punkt 264Elamu Valgas Sepa 10Elamu23338

19Punkt 267Valga Säde SeltsimajaKultuuriselts Säde hoone23341

20Punkt 269Elamu Valgas Vabaduse 26Müllersoni maja23342

21Punkt 270Elamu Valgas Vabaduse 31Elamu-ärihoone23343

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 249, 253, 268.

3. Muudan kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 6 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Lisa punkte 46–48 lisades punktides nimetatud kultuurimälestistele mälestise liigi „ehitismälestis“.

4. Kehtestan kaitsevööndid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1–8 järgmistele mälestistele:

Jrk nrMälestise nimetusKultuurimälestiste registri nr

1. Elamu23338

2.Valga Tütarlastegümnaasiumi hoone4505

3.Müllersoni maja23342

4.Elamu-ärihoone23343

5.Valga õigeusu kirik23331

6.Elamu23325

7.Elamu23326

8.Moreli villa23327

5. Kehtestan ühise kaitsevööndi mälestistele Valga katoliku kabel (reg–nr 23334), Valga kreisi ametiasutuste hoone (reg–nr 23337), Valga postijaam (reg–nr 23333), Valga Raekoda (reg–nr 23320), Haynbergi maja (reg–nr 23322), Valga Jaani kirik (reg–nr 23319), Elamu-ärihoone (reg–nr 23335), Valga linnakooli hoone (reg–nr 4503), Ait (reg–nr 23336), Aadlielamu (reg–nr 23323), Ait (reg–nr 23324) ja Valga Laenu- ja Hoiukassa uus hoone (reg–nr 23321) vastavalt kaardile käskkirja lisas 9.

6. Kehtestan ühise kaitsevööndi mälestistele Zenkeri villa (reg–nr 23316), Elamu (reg–nr 23315), Elamu (reg–nr 23314) ja Kultuuriselts Säde hoone (reg–nr 23341) vastavalt kaardile käskkirja lisas 10.

7. Kehtestan ühise kaitsevööndi mälestistele Valga rentei hoone (reg–nr 23317) ja Valga Laenu- ja Hoiukassa vana hoone (reg–nr 23318) vastavalt kaardile käskkirja lisas 11.

8. Kehtestan ühise kaitsevööndi mälestistele Valga Poeglastegümnaasiumi hoone (reg–nr 4504) ja Goertzi maja (reg–nr 23328) vastavalt kaardile käskkirja lisas 12.

Muinsuskaitseametil kanda nimetuste ja kaitsevööndite andmed kultuurimälestiste registrisse ja korraldada andmete ajakohastamine riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

I. Asjaolud

1.1. Käsitletavad Valga linna hooned võeti ajaloomälestisena kaitse alla kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 6 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/25284 Lisa punktidega 46–48 (reg–nr 4503–4505) ja arhitektuurimälestisena kultuuriministri 12.08.1999 määruse nr 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/91744 punktidega 238-254, 257, 259-264, 267-270 (reg–nr 23314-23328, 23331, 23333-23338, 23341-23343). Muinsuskaitseseaduse 23.02.2011 muudatusega asendati mälestise liigi nimetus „arhitektuurimälestis“ nimetusega „ehitismälestis“.

1.2. Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele 1999. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse § 25 lõige 2 kohaselt kaitsevööndit ei kehtestatud, kui muinsuskaitseala põhimääruses polnud sätestatud teisiti. 2002. aasta muinsuskaitseseaduse § 25 lg 4 nägi ette sama. Vabariigi Valitsuse 27.02.1995 määrus nr 81 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“ seadusega võrreldes erisust ette ei näinud. Muinsuskaitseala põhimäärust uuendati Vabariigi Valitsuse 23.01.2006 määrusega nr 15 „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus“, mis samuti erisust ette ei näinud, ehk Valga muinsuskaitseala mälestistele kaitsevööndit kehtestatud ei ole.

1.3. Muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknevate mälestiste (reg–nr 23331, 23338 ja 23334) puhul oli 1999. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse kohaselt mälestise kaitsevööndiks automaatselt 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud kaitsevööndit kehtestatud. Seega tekkisid Valga muinsuskaitseala kaitsevööndis paiknevate mälestiste kaitsevööndid seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes.

1.4. 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitsealade kaitsekordasid koostama asudes hindas Muinsuskaitseamet 2022. aasta sügisel Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastavust kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitele. Muinsuskaitseamet jõudis järeldusele, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine. 09.11.2022, Muinsuskaitseamet ning et põhjendatud on Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemine lõpetada.

1.5. Kuivõrd Valga linnatuumiku ala muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine toob kaasa vajaduse määrata muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele kaitsevööndid, siis tellis Muinsuskaitseamet käsitletavate mälestiste kaitsevööndite kehtestamise vajaduse ja ulatuse välja selgitamiseks eksperdihinnangu, mis valmis mais 2023. Eksperdihinnang Eksperdihinnang Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005) ja selle kaitsevööndisse jäävate üksikmälestistele kaitsevööndite kehtestamise vajadusele ja ulatusele. 16.05.2023, OÜ Eensalu & Pihel analüüsis muinsuskaitsealale ja selle kaitsevööndisse jäävatele mälestistele kaitsevööndite kehtestamise vajadust ja olulisi vaateid mälestistele ning tegi põhjendatud ettepanekud mälestistele kaitsevööndi piiride määramiseks, sh 4 ühise kaitsevööndi kehtestamiseks.

1.6. 05.12.2023 arutas Muinsuskaitseamet Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaga seotud mälestiste kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste muutmise vajadust ning otsustas algatada vastava menetluse.

1.7. Muinsuskaitseamet küsis 18.12.2023 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsevööndite kehtestamise kohta arvamust ka Muinsuskaitseametit nõustavalt Ehitismälestiste eksperdinõukogult. Nõukogu kiitis heaks põhimõtted, mis juhul määratakse ehitismälestistele kaitsevööndiks ehitise katastriüksus ja mis juhul hõlmatakse lisaks sellega vahetult piirnevaid katastriüksuseid.

1.8. 23.01.2024 arutas Muinsuskaitseamet Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaga seotud mälestiste kaitsevööndite ulatuse vajadust ja asus seisukohale, et võrreldes eksperdihinnangus tehtud kaitsevööndite ulatuse ettepanekuga on kaitsevööndite eesmärkidest lähtudes osade mälestiste puhul kohane vähendada kaitsevööndite ulatust ja osade puhul on asjakohane suurema (kui üksnes naaberkinnistute ulatuses) kaitsevööndi kehtestamine selleks, et tagada mälestistele toetav keskkond.

1.9. 02.02.2024 kohtumisel tutvustas Muinsuskaitseameti Valga maakonna nõunik Valga Vallavalitsuse esindajatele muinsuskaitseala lõpetamise ettepanekut ning muinsuskaitsealaga seotud mälestistele kaitsevööndite kehtestamise ja arheoloogilise leiukoha määramise menetlusi ja edasist ajakava.

1.10. 13.02.2024 teavitas Muinsuskaitseamet ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Lõuna-Eesti Postimees ning Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis) Valga muinsuskaitsealaga seotud mälestistele kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste muutmise õigusakti eelnõu avalikust väljapanekust ja 29.02.2024 toimuvast teabepäevast. Teates avaldati lühidalt õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Samuti teavitati e-posti kaudu Valga Vallavalitsust, muinsuskaitsealale ja kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikke ning asutusi ja ühinguid, kelle pädevus seondub Valga muinsuskaitsealaga.

1.11. Valga muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis asuvatele mälestistele kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste muutmise õigusakti eelnõu avalik väljapanek toimus 13.02–11.03.2024 Muinsuskaitseameti veebilehel www.muinsuskaitseamet.ee/valga . Lisaks oli eelnõu paberkandjal kättesaadav Valga riigimajas (Kesk 12, Valga, I k).

1.12. Avaliku väljapaneku ajal toimus 29.02.2024 Valga riigimajas Valga linnatuumiku muinsuskaitseala avalik teabepäev, kus Muinsuskaitseamet selgitas eelnõudega kaasnevaid muinsuskaitseliste piirangute ja nõuete muudatusi. Osalesid nii Valga Vallavalitsuse ja Vallavolikogu esindajad kui ka mõned linnaelanikud ja ettevõtjad. Ameti esindajad tutvustasid menetluse käiku ja avalikul väljapanekul olevate eelnõude sisu ning vastasid arutelul osalejate küsimustele. Eelnõude tutvustus ilmus samal päeval ka artiklina ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

1.13. 20.03.2024 osalesid Muinsuskaitseameti esindajad Valga Vallavolikogu istungil, et vastata Valga muinsuskaitsealaga seotud eelnõude teemalistele küsimustele.

1.14. 04.04.2024 Valga riigimajas toimunud avalikul arutelul andis Muinsuskaitseamet ülevaate avalikul väljapanekul tutvustatud muinsuskaitsealaga seotud eelnõudest (Valga muinsuskaitseala lõpetamise ettepanek, Valga muinsuskaitsealaga seotud mälestistele kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste muutmise ettepanek ning Valga arheoloogilise leiukoha määramise ettepanek), tutvustas eelnõudele avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamusi, vastuväiteid ja Muinsuskaitseameti seisukohti ning andis vastuseid tekkinud küsimustele.

1.15. Avaliku väljapaneku jooksul ega edasise menetluse käigus Valga muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis asuvatele mälestistele kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste muutmise eelnõule arvamusi ja vastuväiteid ei esitatud.

1.16. 21.10.2024 määras Muinsuskaitseameti peadirektor käskkirjaga nr 61-A Valga linna arheoloogilise leiukoha. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=31178

1.17. 05.11.2024 toimunud Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul ei toetatud Muinsuskaitseameti ettepanekut lõpetada Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitse. Nõukogu oli seisukohal, et juhul kui otsus siiski vastu võetakse, soovitakse uuesti arutada mälestistele kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste muutmise käskkirja eelnõu. 

1.18.  11.07.2025 lõpetas Vabariigi Valitsus Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg–nr 27005) kultuurimälestiseks olemise. https://www.riigiteataja.ee/akt/312072025001

1.19. Muinsuskaitse Nõukogu liikmed tutvusid käskkirja eelnõuga täiendavalt pärast 27.08.2025 koosolekut, kuid ettepanekuid muudatusteks ei tehtud, seega otsustas nõukogu ettepanekut toetada.

II. Nimetuste muutmise põhjendus

2.1. Valga kultuurimälestiste nimetuste muutmise põhjuseks on kultuurimälestiste nimekirja korrastamise raames läbiviidav nimekujude ühtlustamine ja täpsustamine. Muinsuskaitseamet kontrollis käsitletavate kultuurimälestiste nimetusi ning leidis, et 24 mälestise nimetused vajavad korrastamist.

2.2. Nimetustest eemaldatakse aadressid, kuna aadresse on ajas muutuvuse tõttu otstarbekas kajastada mälestise kirjelduses, ning piisava informatsiooni olemasolul võetakse kasutusele hoonete ajaloolised nimekujud.

2.3. Valga linna koolihoonetele (reg–nr 4503–4505) anti ajaloomälestisteks tunnistamisel (kultuuriministri 19.03.1997 määrus nr 6 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 46–48) ja arhitektuurimälestisteks tunnistamisel (kultuuriministri 12.08.1999 määrus nr 16 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 249, 253, 268) erinevad nimetused. Hilisema määrusega antud mälestiste nimetused tunnistatakse kehtetuks.

III. Kaitsevööndite määramise põhjendus ja piir

3.1. MuKS § 14 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt.

3.2. Kaitsevööndite määramise eesmärk on tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, kinnismälestise vaadeldavus ning mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine.

3.3. Kaitsevöönd määratakse katastriüksuse piirides vastavalt kaartidele lisades 1, 2, 5 ja 8 mälestistele kultuurimälestiste registri numbriga 23338, 4505, 23331 ja 23327, kuna need asuvad piisavalt suurel katastriüksusel, mis tagab linnaruumilise puhverala.

3.4. Kaitsevöönd määratakse hõlmates mälestise katastriüksust ja sellega vahetult piirnevaid katastriüksuseid vastavalt kaartidele lisades 3, 4, 6 ja 7 mälestistele kultuurimälestiste registri numbriga 23342, 23343, 23325 ja 23326, kuna need asuvad tihedalt hoonestatud linnaruumis ja kõrvalkruntidel asuv hoonestus mõjutab mälestist.

IV. Ühiste kaitsevööndite määramise põhjendus ja piir

4.1. MuKS § 14 lõige 6 kohaselt võib ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele kehtestada ühise kaitsevööndi.

4.2. Kehtestatavate ühiste kaitsevööndite eesmärk on tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestiste vaadeldavus ja mälestistelt avanevate algupäraste vaadete säilimine.

4.3. Käskkirjaga kehtestatakse 4 ühist kaitsevööndit:

- mälestistele kultuurimälestiste registri numbriga 23334, 23337, 23333, 23320, 23322, 23319, 23335, 4503, 23336, 23323, 23324 ja 23321 vastavalt kaardile käskkirja lisas 9;

- mälestistele kultuurimälestiste registri numbriga 23316, 23315, 23314 ja 23341 vastavalt kaardile käskkirja lisas 10;

- mälestistele kultuurimälestiste registri numbriga 23317 ja 23318 vastavalt kaardile käskkirja lisas 11;

- mälestistele kultuurimälestiste registri numbriga 4504 ja 23328 vastavalt kaardile käskkirja lisas 12.

4.4. Ühine kaitsevöönd kehtestatakse suure mälestiste kontsentratsiooniga piirkondades, kus mälestiste vahetus läheduses on säilinud piisav hulk väärtuslikku hoonestust, et hoida ja tugevdada mälestiste vahelist ajaloolist keskkonda.

V. Leevendused ja piirangud

5.1. Kaitsevööndis kehtivad mälestise omanikele piirangud, mis tulenevad MuKS §-st 58–59. Kui muinsuskaitsealal oleks tulnud taotleda tööde tegemise luba ja ehitusprojekti koostamiseks muinsuskaitse eritingimused, siis kaitsevööndi piirangud seisnevad eelkõige tööde tegemise teatise esitamise kohustuses. Selle kohaselt tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, sealhulgas ajutise ehitise püstitamine või rajamine ning olemasoleva ehitise ümberehitamine, laiendamine, välisilme muutmine ja lammutamine. Kui ehitusteatis või ehitusluba ei ole nõutav või kui soovitakse kõrghaljastust rajada, tuleb tööde tegemise teatis esitada Muinsuskaitseametile vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist. Kui muinsuskaitseala hoonete puhul kehtisid restaureerimisel ja konserveerimisel piirangud nii eksterjööris kui interjööris, siis mälestise kaitsevööndisse jäävate ehitiste teatise läbi vaatamisel järgib amet, et oleks jälgitud käskkirja punktides 3.2 ja 4.2 sätestatud kaitsevööndite eesmärke ehk tagatud oleks mälestist toetava keskkonna säilimine ja vaadeldavus. Kaitsevööndi vajadus kaalub üles tööde tegemise teatise esitamise kohustuse ning kohustus ei ole ülemäärane võrreldes varem kehtinud kohustustega. Omaniku jaoks on tööde tegemise teatise esitamine vähemkoormavam, kui tööde tegemise loa taotlemine.

5.2. Kui kaitsevööndis töid tehes avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on tööde teostaja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 31 lg 1, § 60).

5.3. MuKS-i § 29 lg 2 alusel on kaitsevööndis otsinguvahendi kasutamine keelatud, v.a uuringuloa alusel või kinnisasja omanikul ja ettevõtjal majandustegevuse raames ehitamise, põlluharimise ja metsandusega seotud ülesannete täitmiseks, mis ei ole seotud arheoloogilise leiu otsimisega. Lisaks MuKS-ist tulenevatele otsinguvahendi kasutamise piirangutele tulenevad piirangud ka 21.10.2024 tehtud arheoloogilise leiukoha määramise otsusest, mille punkt 3.12 sätestab, et arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS § 29 lõige 2 sätestatud korras.

5.4. Vabaduse, Kesk, Sepa, Riia ja Raja tänavad ja neid ääristavad alad on määratud Muinsuskaitseameti poolt 21.10.2024 arheoloogiliseks leiukohaks, kuna sealt on leitud arheoloogilisi leide ning arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib leiukoha ala neid jätkuvalt sisaldada. Arheoloogiline leiukoht annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde käigus saada lisainfot piirkonna varasema asustusloo, sh arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta. Arheoloogilisel leiukohal tuleb MuKS § 26 lg 1 kohaselt teostada enne tööde tegemist uuring ning MuKS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt teavitada Muinsuskaitseametit vähemalt 10 päeva enne uuringu alustamist uuringuteatisega ja esitada uuringukava. Maaomanikule on tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

5.5. Käskkirja koostamisel kaaluti võimalust kehtestada kaitsevööndi ala jaoks leevendusi, kuid neid ei peetud põhjendatuks. MuKS-i nõuetest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii ehitamine kui ka kõrghaljastuse rajamine mõjutavad otseselt mälestise säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning selle vaadeldavust. Kooskõlastamise ja teavitamise kohustus annab Muinsuskaitseametile võimaluse tööde suunamiseks selliselt, et need ei kahjustaks mälestise kultuuriväärtust.

Heidy Purga

kultuuriminister