Ettepanekud ja arvamused alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu kohta

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410

[email protected]Rg-kood
75014920tallinn.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

29.09.2025 nr 6-6/1053 - 1

Ettepanekud ja arvamused alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(bürokraatia vähendamine) eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 12. septembril 2025 kooskõlastusringile alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu.

Edastame Tallinna linna ettepanekud alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõule.

Tagasiside keskendub alkoholiseaduse ja tubakaseaduse kavandatavate muudatuste sisulisele mõjule, toetades samas kaasaegseid digilahendusi ja halduskoormuse vähendamist. Arvestatud on Tallinna varasemate seisukohtade ja kogemustega, sh järelevalve probleemidega kassaaparaadinõuete täitmisel.

1. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse alkoholiseaduse § 41 lõiget 3 kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel.“

Kuna müügisaaliga müügikoha mõiste on määratlemata, siis selline olukord õigusselgust ei taga ning võib luua ka erinevatele ettevõtjatele ebavõrdsed võimalused. Näiteks on Tallinna Jõuluturul müügikohad ja Tallinna Raekoja kõrval asub toitlustusettevõte Kooker. Praktikas on esinenud ebavõrdne olukord, kus Tallinna Jõuluturu müügikohtades kui toitlustusettevõttes soovitakse müüa alkoholiga glögi - esimene neist saab avaliku ürituse raames alkoholi müüa, kuid näiteks toitlustusettevõte Kooker alkoholi müüa ei tohi, kuna tegevuskohal puudub müügisaal.

Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 41 lõikesse 3 planeeritava täiendusega, mille kohaselt ei kohaldu müügisaalita müügikoha keeld toitlustuses, loob võimalusi väikeettevõtetele ja hooajalisele kaubandusele.

Samas on võimalik, et selle toitlustuses alkoholi müügil müügisaali nõude kaotamisega tekib enam juurde alkoholi müügikohti, mis omakorda võib viia vastuoluni alkoholipoliitika rohelise raamatu eesmärkidega – vähendada alkoholi müügikohti.

Kas olukorras, kus alkoholi müügiõigus antakse ka väiksema pinnaga müügikohtadele, on arvestatud eesmärgiga piirata alkohoolsete jookide nähtavust ja eksponeerimist? Kas selle raames on vajalik kehtestada selgemad nõuded alkoholi väljapanekule?

E-kaubandus ilma füüsilise kaupluseta. Antud muudatus vähendab ebaproportsionaalseid piiranguid ja loob võrdsed võimalused väikekauplejatele, ilma et järelevalvevõime väheneks – e-müügi üle tuleb niikuinii teha andmepõhist kontrolli. See väldib „näiliste poodide“ teket, mis koormavad nii ettevõtjaid kui kohalikke omavalitsusi ilma sisulise lisaväärtuseta.

Ettepanek on kaaluda kehtestada järelevalvelised miinimumnõuded alkoholi e-müügiks, näiteks kättetoimetamise ajatempli ja isiku/vanuse kontrolli meetodi logimine valduse üleandmise hetkel; tarnekeeld kell 22.00–10.00 ja selle automaatne jõustamine süsteemis; geo-piirangud (kui on kohalikul tasandil kehtestatud täiendavad piirangud – nt territooriumid/ajad ning luua müügitehingu kohta käivate andmete standardne eksport järelevalve asutustele.

Lisaks alkohoolse joogi ostmisel ostja vanuse tuvastamine e-identifitseerimise vahendite või muu tõhusa tehnoloogilise lahenduse kaudu, sest ainuüksi nn isekinnitused ei ole usaldusväärsed.

Juhime tähelepanu, et siiani ei ole ka täpsustatud e-kaubanduse järelevalve korraldusega seonduvat. Praktikas ei ole seni selgust, kelle ülesanne on teha järelevalvet alkoholi müügi üle e-kaubanduse korras ning milline on seejuures kohaliku omavalitsuse roll ja sekkumisvõimalused. Kui majandustegevuse registris (MTR) on tegevuskohaks märgitud domeen, siis kuidas on see seotud konkreetse haldusterritooriumiga?

2. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse alkoholiseaduse § 44 ja sõnastatakse see järgmiselt:

㤠44. Tehingu fikseerimine

Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alkohoolse joogi jaemüügi tehing.“

Uuendatud sõnastuses jääb võimalus, et alkohoolsete jookide müügil ei kasutata elektroonilist tehnoloogiat, vaid piirdutakse algelise lahendusega, näiteks müügitehingute talletamine paberkandjal (nn vihikusse kirjutamine).

Ainuüksi alkoholi müügi aja elektrooniline fikseerimine ei ole järelevalveks piisav, sest see ei välista andmete muutmist ega anna teavet müüdud kauba kohta, mistõttu ei ole võimalik rikkumisi tõhusalt tuvastada.

Praegused nõuded on puudulikud, mistõttu on müügitehingute ajalugu sageli kas ligipääsmatu või muudetav. Alkoholi müügi puhul üksnes kellaaja elektrooniline fikseerimine ei taga tõhusat järelevalvet. Selleks, et kontrollida kehtivatest nõuetest kinnipidamist, peab lisaks kellaajale olema tagatud usaldusväärne ja muutmatu teave müüdud alkohoolse joogi kohta.

Ühtlasi on ettepanek täiendada alkoholiseadust nõudega, mis seaks alkoholi müüvale ettevõtjale kohustuse sellise (elektroonilise) süsteemi olemasoluks, millel on reaalajaga seotud ajatempel või muu tehniline lahendus, mis võimaldab andmeid (st müügitehinguid – kellaaeg, müüdud kaup) muutmatul kujul kontrollida. St muutmiskindel süsteemne kirje tehingutest (logifail), milles kajastatud järgmine teave: täpne ajatempel sekundites, tehingu unikaalne ID; müügikoha/ettevõtja ja terminali/teenuse identsed tuvastajad; tootekirje tunnus, mis eristab alkohoolse joogi muust kaubast, kogus/ühik; makseviis (sularaha/kaart/e-makse; teenindaja/kanali tunnus (nt veebileht, kohapealne).

Seega muutmiskindel kasutatav tehnoloogia ehk tamper-evident lahendus (nt ahelräsid või kvalifitseeritud ajatempel) ja kellaaegade sünkroon (NTP), et vältida ajaga manipuleerimist (nt tehingu kellaaja käsitsi muutmist); kohustuslik andmete säilitusaeg vähemalt 24 kuud ning peab olema viivitamatu väljastusvõime (standardne CSV/JSON eksport ja masinliides järelevalvele).

Eelkirjeldatud nõuded tagaksid ettevõtjale vabaduse valida sobiv platvorm (POS, veebimüügihaldus, pangaterminali integratsioon), kuid tagavad kontrollitava ja võrreldava andmestiku.

3. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse alkoholiseaduse § 47 lõiget 3 ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine, isikut tõendava dokumendi alusel, mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e-identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e-identimise süsteemi. Täisealisust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada.“.

Toetame lahendust, mis lubab lisaks füüsilisele dokumendile kasutada samaväärse usaldusväärsusega e-identimise vahendeid. Praktilised näited: ID kaart, Mobiil-ID, Smart-ID või teised eIDAS tasemel süsteemid; kohapeal nt dokumendi kiibi lugemine.

4. KOV pädevus kontrolltehingu kui erimeetme kohaldamisel

Ühtlasi soovime taaskord tuua välja, et alkohoolse joogi jaemüügile seatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamist takistab olulisel määral asjaolu, et omavalitsusel puudub senini kontrolltehingu tegemise pädevus (AS § 521 lg 2 kohaselt on see vaid AS § 47 lg 2-4 sätestatud nõuete täitmise üle - ehk alaealiste puhul).

Eesmärgipärase ja efektiivse järelevalve teostamiseks alkohoolse joogi jaemüügile kehtestatud piirangutest kinnipidamiseks ja võimalike rikkumiste tuvastamiseks on vajalik laiendada kohaliku omavalitsuse pädevust kontrolltehingute tegemisel. On oluline laiendada kohaliku omavalitsuse kontrolltehingu teostamise pädevusi ka AS § 49 lõikele 4.

Järelevalve praktikal põhinevad selgitused KOV-le kontrolltehingu tegemise pädevuse laiendamise kohta oleme saatnud 29.10.2024 kirjaga nr 1-12/1224-1 nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Jätkuvalt oleme avatud aruteluks ja vajadusel ka täiendavaks põhjendusteks kontrolltehingu pädevuse laiendamise teemal.

5. Eelnõu §-ga 6 täiendatakse tubakaseaduse § 22 lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“.

Toetame müügisaaliga müügikoha defineerimist tubakaseaduses, mis annaks nii ettevõtjatele kui järelevalveasutustele selguse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete müügi lubatavuse osas. Praktikas on tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete müük avalikel üritustel ja selle lubatavus olnud varasemalt probleemiks, st mis ulatuses saab pidada nn pop-up telki, haagist või muud teisaldatavat müügikohta müügisaaliks.

Ühtlasi soovitame, et tubakaseaduse muudatusega oleks selge, et igale müügikohale kohalduvad ka muud tubakaseaduses kohalduvad nõuded, näiteks § 22 lg 31 , mille kohaselt on tubakatoote või tubakatootega seonduva toote jaekaubanduse müügikohas kõnealuse toote nähtav väljapanek ja selle kaubamärgi esitlemine keelatud.

6. Tallinna linnal on ettepanek täiendada tubakaseaduse § 23 ettevõtja kaasaaitamiskohustuse sätet

Kehtiva tubakaseaduse redaktsiooni järgi on tubakatoodete müügil jaemüügikohas (välja arvatud toitlustusettevõttes) ettevõtjal kohustus võtta tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajalt vastu Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatud trükised, mis on ette nähtud tasuta levitamiseks tubakatoote tarbimise leviku vähendamise eesmärgil. Ning paragrahv 23 lõike 2 järgi panema nimetatud trükised välja tarbija nägemis- ja käeulatusse kohas, kus tubakatoodet müügiks pakutakse.

Paberkandjal oleva teabe esitamine ja kättesaadavaks tegemine tarbijale on üldises langustrendis ning üha enam on kasutusel muud lahendused, mis on ressursisäästlikumad. Näide keskkonnateadlikumate võimaluste kasutamise kohta ettevõtja tegevuses on kirjeldatud ka tarbijakaitseseadusesse sisse viidud muudatustes, mille eesmärk on vähendada väljaprinditavate paberarvete ning ostukviitungite hulka.

Kehtiva tubakaseaduse nõude järgi on ettevõtjal kohustus vastu võtta ja oma müügikohas kättesaadavaks teha tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendavad trükised.

Kuigi tubakaseaduse § 23 loob formaalse aluse tervist edendavate trükiste kättesaadavaks tegemiseks müügikohtades, ei ole tegelikult selge, millisel määral seda nõuet praktikas täidetakse ning milline on selle tegelik mõju suitsetamise leviku vähenemisele. Järelevalve tuvastab küll trükiste olemasolu või puudumise, kuid ei mõõda, kas materjalid mõjutavad tarbija käitumist. Rahvusvahelises teaduskirjanduses on rõhutatud, et ainult passiivne info edastamine trükiste kaudu ei pruugi tuua kaasa olulist muutust tervisekäitumises. Seetõttu võiks kaaluda tubakaseaduse § 23 nõude ajakohastamist, et tervisealane teave ei oleks piiritletud ainult paberkandjal trükistega, vaid oleks kättesaadav ka digitaalsete ja interaktiivsete kanalite kaudu – näiteks QR-koodid müügikohas, ekraanilahendused, või suunamine riiklikele loobumisteenuste veebiplatvormidele. Selline laiendus aitaks suurendada normi tegelikku mõju, sidudes traditsioonilise müügikeskkonna kaasaegsete infoleviku tehnoloogiatega ning vastates paremini tänapäevaste tarbijate harjumustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Raal

linna õigusteenistuse

õigusloome osakonna jurist

osakonna juhataja ülesannetes