Hr Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 3.10.2025 nr 1-3/94
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusele
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos oma liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, pöördub Teie poole, et anda tagasisidet alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Oleme tänulikud, et olete võtnud bürokraatia vähendamise fookusesse ning astunud samme ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Meie tagasiside keskendub peamiselt alkoholiseadusele ning alkoholi ja alkohoolsete jookide tootmisega seotud ettevõtluse arendamisele.
Nõustume, et alkoholiseaduses on mitmeid sätteid, mis on oma vajaduse kaotanud või ei täida enam oma esialgset eesmärki ega ole ajakohane, arvestades tehnoloogia arengut ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Toetame seetõttu alkoholiseaduse kaasajastamist, et vähendada ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid.
Kui käesolev eelnõu peamine eesmärk on bürokraatia vähendamine ja muudatused puudutavad eelkõige kaubanduslike nõudeid, st suurendatakse e-kaubanduse paindlikkust ja täiendatakse võimalusi alkohoolsete jookide tehingute teostamiseks, siis jäävad lahendamata ettevõtjate jaoks olulised küsimused: riikliku alkoholiregistri kaotamine ning leevendused väiketootjate turule sisenemisel. Seejuures on peaministri juures tegutsev efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda toetanud ettepanekut alkoholiregistri kaotamiseks ning valitsus on sellele andnud heakskiidu.
Arvestades eelnõu eesmärki seadust kaasajastada, peame mõistlikuks tühistada § 7 lg 6, mis keelab puskariaparaadi omamise või valdamise. Tänapäeval on veedestilleerimise aparatuur vabalt kättesaadav ning puskariaparaadil ei ole tehnoloogiliselt eristuvaid tunnuseid võrreldes teiste destilleerimisseadmetega. Kuna § 7 lg 1 p 5 ja lg 2 jäävad kehtima, ei ole edaspidigi lubatud puskarit1 valmistada ega käidelda.
Käesoleva aasta alguses kogus EPKK oma liikmetelt 140 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks, mis edastati 5. mail riigisekretärile ning regionaal- ja põllumajandusministrile. Ettepanekud koondati viide valdkonda (aruandlus ja andmete esitamine, kontrollid ja järelevalve, load ja menetlused, regulatsioonid ja kaasamine) ning neid on arutatud mitmete riiklike asutustega, et leida lahendusi liikmete väljatoodud probleemidele. Alkoholi puudutavatest ettepanekutest tõstame esile:
1) Mõistete ühtlustamine erinevates õigusaktides. Alkoholi ja alkohoolsete jookide definitsioonid erinevad nt ATKEAS-es ja alkoholiseaduses.
2) Pädeva mõõtja tunnistuse nõude leevendamine. Kehtiv kord nõuab iga kahe aasta järel uuesti tõendamist, mis on kulukas ja ajamahukas. Väiketootjatele tuleks luua erandid või muuta tunnistus ühekordseks nõudeks.
3) Mõõteseadmete kalibreerimise paindlikum rakendamine. Näiteks voolutitega mõõturite puhul võiks kalibreerimissagedus sõltuda seadme tootja soovitusest.
26. augustil korraldas EPKK alkoholi väiketootjate ümarlaua, kuhu olid kutsutud Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti esindajad. Kohtumisel rõhutasime vajadust laiendada erisusi väiketootjatele, mida lubab EL-i aktsiisidirektiiv2. Eestis on erisust rakendatud vaid õlletootjatele, samas kui marjaveini- ja siidritootjatele see ei laiene. Tootjate põhilised argumendid erandite laiendamise poolt on järgmised:
• Marjaveini ja siidri tootmine põhineb kohaliku tooraine väärindamisel, samas kui õlletootmine baseerub valdavalt imporditud toorainel.
• Väiketootjate toodete kõrgem hind ei suurenda elanikkonna alkoholi tarbimist olulisel määral.
• Maksutulu näitel oleks 50% aktsiisisoodustuse korral riigi saamata jääv summa väike, samas kui väikeettevõtjad panustaksid laiemalt maksudesse rohkem.
• Leevenduste korral oleks turule lihtsam siseneda nii hobi- kui ka senistel illegaalse tootmisega tegelevatel tootjatel, mis kokkuvõttes kasvataks legaalset majandustegevust.
Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda