Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (03.11.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes Lääne-Harju Vallavalitsuse 26.04.2022 otsusele nr 32 ja 23.12.2025 otsusele nr 77 ning Nordkalk AS 10.07.2025 taotlusele nr T-KL/1008479-8, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Muuta Nordkalk AS (registrikood 10656606) Vasalemma maardla Vasalemma karjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise, vee erikasutuse ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise keskkonnaluba nr KMIN-032 vastavalt esitatud taotlusele järgmiselt: 1.1.1. Määrata keskkonnaloa kehtivusajaks 30 aastat s.o kuni 24.12.2054; 1.2. Määrata keskkonnaloale nr KMIN-032 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.3.3. "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.3. Avalikustada Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr KMIN-032 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Nordkalk AS (reg.kood 10656606, aadress: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F.R. Faehlmanni tee 11 a, 46301) esitas 13.08.2021 Keskkonnaametile keskkonnakaitse loa muutmise taotluse, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 13.08.2021 numbriga DM-116767-1, parandatud taotlus 10.07.2025 nr DM-116757-37, Vasalemma karjääri keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) nr KMIN-032 muutmiseks. Nordkalk AS omab kaevandamisluba nr KMIN-032 (keskkonnaluba kehtib 29.01.2002- 24.12.2025), mille alusel kaevandatakse Vasalemma karjääris ehituslubjakivi. Kuna

maavaravaru on mäeeraldisel väljamata ning kaevandamisega rikutud maa korrastamata taotleb Nordkalk AS keskkonnaloa nr KMIN-032 pikendamist. Loa pikendamist taotletakse maapõueseaduse (MaaPS) §67 lõike 1 alusel 30 aastaks. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks, metsamaaks ja rohumaaks. Keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotleti Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lemmaru külas Vasalemma karjääri katastriüksusel (86801:001:0062), maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Vasalemma karjääri mäeeraldis asub riigile kuuluval katastriüksusel. Vasalemma karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 348,48 ha ning mäeeraldise pindala on 336,89 ha. Võrreldes varasemalt kehtinud loaga muutub mäeeraldise teenindusmaa pindala 7,2 ha väiksemaks. Vasalemma karjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Vasalemma maardla (registrikaart nr 212) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokke 1-11 Kaevandatav varu asub allpool põhjaveetaset. Vasalemma maardla Vasalemma karjääri ehituslubjakivi plokkide kaevandatav varu seisuga 30.09.2025 on järgmine: 1 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 262,199 tuh m³, 2 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 328,711 tuh m³, 3 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 716,533 tuh m³, 4 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 861,436 tuh m³, 5 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 4299,224 tuh m³, 6 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 1501,601 tuh m³, 7 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 414,544 tuh m³, 8 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 1259,11 tuh m³, 9 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 1181,386 tuh m³, 10 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 137,18 tuh m³, 11 plokk: ehituslubjakivi, aktiivne tarbevaru – 159,16 tuh m³. Ehituslubjakivi kaevandatav varu kokku on 11121,08 tuh m³. Maavara kasutatakse ehituskillustiku, ehituskivi ja tehnoloogilise lubjakivi tootmiseks.

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 370 tuh m3 aastas. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), määruses nr 56 sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1024 eurot on tasutud 12.08.2021 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Eesti Geoloogiateenistus 15.07.2025 kirjaga nr 13-1/25-1131. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaosas esineb kattuvus Elektrilevi OÜ

elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (tunnus: 30511200) ning elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (tunnus: 6095704). Teenindusmaa lääneosa läbib samuti Elektrilevi OÜ elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (tunnus: ELV213734589) ja elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (tunnus: ELV213734618). Elektripaigaldistele kohandub 10 m kaitsevöönd. Mäeeraldise teenindusmaal esinevad Maa- ja Ruumiameti geodeetilised märgid tunnustega: 38917; 38772; 38912; 38910 ning nende 3 m raadiusega kaitsevööndid. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast ca 75 m kaugusel jäävad kaks puurkaevu tunnustega PRK0001404 ja PRK0001403. Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri rakenduse kohaselt paikneb Vasalemma karjääri mäeeraldise teenindusmaal 3 pärandkultuuri objekti. Sõeru talukoht (tunnus: 868:TAK:005); Kruusimäe talukoht (tunnus: 868:TAK:006) ning Lõhkeainelao vahimaja (tunnus: 868:PNL:005). 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 04.03.2022 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 04.03.2022 kirjaga nr DM-116757-13 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus esitas Lääne-Harju valla piirkonnapolitseinik pöördus Keskkonnaameti poole Vasalemma alevikku läbiva Ranna tee asjus (KOTKAS 21.04.2022 nr DM-116757-15). Samuti edastas ta Keskkonnaametile kogukonna nimel meeldetuletusena 2020. aastal suvel kogutud allkirjad, kuna Vasalemma karjääri lähielanikud on endiselt mures, kus karjäärist alevisse kanduv tolm jm on väga häiriv. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev

keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet XX.10.2025 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati asjast huvitatud isikuid XX.10.2025 kirjaga nr DM-XXXX. Eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid esitati/ei esitatud. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Nordkalk AS-lt XX.XX.2025 kirjaga nr DM- XXXX arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest, hiljemalt kuupäevaks XX.XX.2025. Nordkalk AS ettepanekuid ja vastuväiteid esitas/ei esitanud.

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus). Keskkonnaamet algatas 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaameti 14.05.2025 kirjaga nr 6-3/25/2436-44 tunnistati Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN032 muutmise taotluse koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne nõuetele vastavaks. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.)

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr KMIN-032 annab Nordkalk AS-le õiguse Vasalemma karjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks, vee erikasutuseks ja saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vasalemma karjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 04.03.2022 kirjaga nr DM-116757-12 ja täiendatud taotluse 30.07.2025 kirjaga nr DM-116757- 39 Lääne-Harju Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Lääne-Harju Vallavalitsus esitas esmasele muutmistaotlusele 26.04.2022 otsuse nr 32, mis andis nõusoleku keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmiseks. Täiendatud taotlusele kohta esitas Lääne-Harju Vallavalitsus 23.09.2025 otsuse nr 77, millega esitati keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmisele tingimuslik nõusolek. Taotleja on esitatud tingimustega tutvunud ja nõustunud (KOTKAS 30.09.2025 nr DM-116757-43). Lääne-Harju Vallavalitsus seab muudetavale keskkonnaloale nr KMIN-032 järgmised tingimused:

1. mäeeraldisel on lubatud kaevandada ajavahemikul kell 07.00-20.00. Toodangu väljavedu ja lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel ajavahemikul kell 07.00-20.00. Nädalavahetusel ja riigipühadel on lõhketööde tegemine ning toodangu väljavedu keelatud;

2. enne saagimise teel kaevandamist tuleb teha proovikaevandamine sellega kaasnevate häiringute (müra ja vibratsioon) mõõtmiseks ning olulisuse hindamiseks. Proovikaevandamine tuleb kooskõlastada loa andjaga, kellele esitada neile ka tehtud mõõtmiste tulemused, samuti tuleb proovikaevandamisest teavitada kohalikku omavalitsust. Mõõtmiste tegemisel ja hinnangute andmisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ning standarditest. Juhul kui kaasnevad häiringud kehtestatud piirväärtusi ei ületata tuleb arvestada, et mäeeraldise lääneosas asuvas 4. plokis on saagimise teel lubatud

kaevandada tööpäevadel ajavahemikul kell 08.00- 17.00. Nädalavahetusel ja riigipühadel on kaevandamine ning toodangu väljavedu keelatud;

3. kui seoses kaevandamise või toodangu transpordiga laekub kaebusi müra või tolmu osas, tuleb loa omajal tellida müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse esitaja kinnistu piiril. Müra piirväärtuste ületamisel või mürast tingitud olulise häiringu ilmnemisel tuleb võtta tarvitusele täiendavad leevendavad meetmed, mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega;

4. soovi avaldanud karjääri lähipiirkonna (Lemmaru küla, Vasalemma alevik, Ohtu küla, Nahkjala küla, Maeru küla) elanikke tuleb teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist kogukonnale sobival viisil;

5. tolmu leviku vähendamiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada (kuiva) tooret, valmistoodangu puistanguid, karjäärisiseseid teid ning platse. Kasutada tuleb rattapesuliini. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanta tahkeid peenosakesi;

6. mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada raierahu perioodil (15.04-15.07).

KeÜS § 59 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib keskkonnaloa andja keskkonnaloa tingimusi muuta juhul, kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel toimuv tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed. KMH aruande kohaselt ei ole lubjakivi kaevandamine saagimise tehnoloogial veel karjääris kasutusel ning lubjakivi kaevandamist saagimise tehnoloogial keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise menetluses nr M-116757 taotletud. Lubjakivi saagimise tehnoloogia kasutusevõtul tuleb loa omajal esitada nõuetekohane keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotlus ja lubatud heitkoguste projekt. Määruse nr 56 § 20 lõike 1 kohaselt on lubatud heitkoguste projekt keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa.

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Taotluse kohaselt leiab kogu kasulik materjal kasutust ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades. Aunadesse ladustatud katend kasutatakse hiljem ära karjääriala korrastamisel, vastavalt karjääri korrastamisprojektile. Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 01.04.2023 jõustus jäätmeseaduse (JäätS) muudatus, millega muudeti kehtetuks JäätS § 73 lg 2 p 7, mis nägi ette keskkonnaloa omamise jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel. Alates jõustunud muudatusest keskkonnaluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel enam ei anta. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik ja jäätmete eriosa jäetakse keskkonnaloalt välja. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

Loa andja muudab loa vormides A4 ja A5 võrreldes taotluse vormides 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa ja 5.6. Välisõhku väljutatavate

saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas esitatuga osade saasteainete aastaseid heitkoguseid vastavalt 19.02.2021 muudetud keskkonnaloa nr KMIN-032 versiooni heitkogustele. Arvestades, et keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise menetlusega nr M-116757 soovitakse keskkonnaluba ainuüksi pikendada ning tegevuses muudatusi ei ole (muuhulgas välisõhu eriosas) ja riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse § 136² välisõhu eriosa muutmise eest ei tasutud, ei saa heitkogused erineda kehtiva keskkonnaloa nr KMIN-032 versiooni heitkogustest.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Vasalemma karjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamine.

3.2.3. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Vasalemma karjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Lääne-Harju Vallavalitsus nõustus keskkonnaloa andmisega tingimusel, et loale seatakse kohaliku omavalitsuse poolt seatud kõrvaltingimused. Lääne-Harju Vallavalitsuse esitatud tingimused seatakse muudetava keskkonnaloa nr KMIN-032 kõrvaltingimusteks, seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 14.05.2025 kirjaga nr 6-3/25/2436-44 tunnistati Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN032 muutmise taotluse koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne nõuetele vastavaks, millest tulenevalt seatakse muudetavale keskkonnaloale nr KMIN-032 ebasoodsa mõju vähendamiseks kõrvaltingimused. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Nordkalk AS ei ole seisuga XX.XX.2025 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Lääne-Harju Vallavalitsus seab 23.09.2025 otsusega nr 77 keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmisele täiendavad tingimused, mis on välja toodud käesoleva korralduse peatükis 3.2. 3.3.2. KMH-s esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet algatas 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaameti 14.05.2025 kirjaga nr 6-3/25/2436-44 tunnistati Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN032 muutmise taotluse koostatud keskkonnamõju hindamise aruanne nõuetele vastavaks. KMH analüüsis karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Vasalemma karjääri kavandatava jätkatava tegevuse mõjualana käsitleti Vasalemma karjääri mäeeraldise teenindusmaad ja taotletava Vasalemma II karjääri teenindusmaad koosmõjus kujuneva Siluri-Ordoviitsiumi veekihi (täiendav) alanduslehtrit võrreldes olemasoleva olukorraga (mõjuraadius on kujutatud keskkonnaloa nr KMIN-032 lisades). Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale

ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Tegevusega kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida ja vähendada rakendades leevendavaid meetmeid. KMH-s esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada muudetavale Vasalemma karjääri keskkonnaloale nr KMIN-032 järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

Kõikide (sh registrisse mitte kantud) olulisesse mõjualasse jäävate SiluriOrdoviitsiumi veekihti rajatud kaevude seisukord tuleb inventeerida (veetase, sügavus, veetõste seade ja selle paiknemine kaevus, kaevu otstarve) kuni aasta jooksul keskkonnaloa saamisest. Juhul kui Vasalemma karjääris kaevandamisest tingituna alaneb keskmine põhjaveetase puurkaevudes 1 m, tuleb arendaja kulul ja eestvedamisel tagada vee jätkuv kättesaadavus (sh pumba seadistamine). Juhul kui kaevandamisega alustatakse ka Vasalemma II karjääri mäeeraldisel, lasub kahju kompenseerimise kohustus kahe karjääri koosmõjul tekkiva laiema (Vansi külasse ulatuva) alanduslehtri ulatuses mõlemale kaevandajale. Keskkonnamõju vältimise ja veetarbija seisukohast ei ole oluline, mis põhimõtete järgi kaevandajad kulud omavahel jaotavad. Vesi peab veetarbijale olema kättesaadav pidevalt ning ei või jääda nt kaevandajate omavaheliste läbirääkimiste ootele. Olukorras, kus päevane liiklussagedus on 384 autot (edasi-tagasi) jääb tekkiv liiklusmüra kehtestatud normide piiresse. Seda nii ainult Vasalemma lubjakivikarjääri mäeeraldise puhul kui ka koosmõjus Vasalemma II lubjakivikarjääri mäeeraldisega. Kui lõhkamiskoha vahekaugus elamutest on 300 m, tuleb teostada kontrollmõõtmised lähimate eluhoonete juures, et hinnata muutuste mõju vibratsioonitasemetele. Mõõtmiste käigus tuleb koguda järgmist infot: lõhkeaine kogus, plahvatuse asukoht, mõõtmispunkti asukoht, lõhkamise x, y, z mõõtetelgede maksimaalne kiirus, korrigeerimata helirõhutaseme suurus, meteoroloogilised tingimused. Mõõtmisandmed aitavad tulevikus paremini vibratsiooni suurust prognoosida. Lõhkamiste planeerimisel analüüsida, kas lõhkamiste teostamisel on võimalik kasutada meetmeid, mis vähendaks vibratsioonilevikut, nt lõhkelaengu massi vähendamine, lõhkeaukude lõhkamise järjekord vm tehnilised meetmed – seda inimestele avalduva häiringu vähendamiseks, võttes aluseks Briti standardi 6472-2:2008 juhised ja väärtused (standardi järgi on rahuldav vibratsiooni kiirus väljaspool hoonet 6 mm/s, siseruumides 8 mm/s). Lõhkamisi ei tohi teha samaaegselt Vasalemma II karjääriga. Selgitada koostöös pumba häirivuse teema tõstatanud kodanikuga, kas esineb seos pumba töö ja häiringu vahel. Juhul kui need kattuvad, on võimalik selgitada mõõtmistega, millised on pumba tööga kaasnevad vibratsioonitasemed ning nende olulisus ning sellest lähtuvalt selgitada ka leevendavate meetmete rakendamise vajadus. Mõõtmised teha nii pumba tööajal kui ka selle seismisel. Mõõtmiste tegemisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Vasalemma aleviku Ranna teele suunduva kruusateed (Karjääri tee nt 8684050) on kuival ajal vajalik keemiliselt töödelda vähendamaks tolmuheidet; Väljaveol peavad kallurid sõitma läbi rattapesuliini. Kasutada töökorras ja hooldatud masinaid. Masinaid tuleb remontida/hooldada/tankida

selleks ette nähtud kohas, mis on kõvakattega ning varustatud õlipüüdurite/absorbendiga. Jätkata pumpade imitorude ümber olevate õlitõkete kasutamist ning nende regulaarset vahetamist. Juhtida karjääris tekkiv vesi suublasse läbi settebasseini Märgsõelumise puhul on kohustuslik kasutada setitit enne vee juhtimist settebasseini Vasalemma karjääri edela servas kasvavad soo-neiuvaibad tuleb enne karjääri veega täitmist ümber istutada. Vältida purustussõlme kasutamist Vasalemma karjääri lõunaosas musttoonekure pesitusajal (perioodil 15.03-31.08). Purustussõlm tuleb viia vähemalt 500 m põhja poole mürahinnangus modelleeritud asukohast ehk mürahinnangus arvutatud alternatiivsesse asukohta. Kirjeldatud meedet ei ole vaja rakendada kui kevadel, must-toonekure pesitusaja alguses (15.03-05.05) tehakse inventuuriga kindlaks, et must-toonekurge piirkonnas ei pesitse. Kui pesitsus kinnitatakse, siis tuleb rakendada ennetavaid meetmeid olulise mõju vältimiseks. Konkreetsete meetmete määramisel tuleb lähtuda reaalsest olukorrast, arvestades müraallikate paiknemist ja mürataset ning tol ajahetkel teada olevat infot must- toonekure müratundlikkuse kohta. Meetmete määramisel tuleb kaasata müraekspert ja/või ornitoloog. Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel jäätmehoidlaks ning selle käitamiseks tuleb kaevandajal taotleda jäätmeluba. Kliimamuutustega kaasnevast tuule kiiruse suurenemisest tingitud riski minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitised karjääris oleksid rajatud tuulekindlalt ja tuulekindluse osas mõningase varuga. Enne töid pärandkultuuriobjektidel tuleb registri andmete kvaliteedi tagamiseks objektid fotografeerida ning edastada need pärandkultuuri registripidajale infoga objektide hävimise kohta. Eelnevalt tuleb pärandkultuuri registripidajaga kokku leppida, milliste nõuetega tuleb fotode tegemisel arvestada. Kinnitamaks Vasalemma karjääri KMH järeldusi tuleb karjääri töö käigus jätkata suublasse (Rangu kraavi) juhitava vee kvaliteedi seiret kord poolaastas ning Vasalemma jõe vee- elustikku alla- ja ülesvoolu karjäärist kord kuue aasta jooksul ehk korra veemajanduskava perioodi vältel. Seirepunktide asukohad ja detailid on kujutatud KMH aruande joonisel nr 15 ja tabelis nr 18. Siluri-Ordoviitsiumi veekihti veetaseme muutuseid tuleb seirata veetaseme anduritega, sagedusega vähemalt kord päevas. Need tuleb paigutada olemasolevatesse seirepunktidesse Härjasilla talu (29501:011:0013) ning Väljaotsa talu (86801:001:0181) puurkaevudesse. Lisaks tuleb leida kolm sobivat seirekaevu alanduslehtri ulatuses karjäärist põhja- , lääne- ja lõunasuunas ning võrdluseks ka üks kaev väljaspoolt võimaliku mõjuala piiri. Ka neisse seirekaevudesse tuleb paigaldada andur veetasemete muutuste seiramiseks. Sobivad seirekaevud tuleb välja selgitada kuni aasta jooksul keskkonnaloa saamisest. Kui Vasalemma karjääris planeeritakse purustamist karjääri lõunaosas (ca 500 m ulatuses karjääri servast) must-toonekure pesitusajal (perioodil 15.03-31.08) on võimalik leevendava meetme rakendamisest loobuda kui kevadel, must-toonekure pesitusaja alguses (15.03- 05.05) tehakse inventuuriga kindlaks, et must-toonekurge piirkonnas ei pesitse. Inventuuri peab tegema vähemalt kahest eksperdist koosnev meeskond, kes suudavad ala ära katta ja

võimaliku pesitsuse piirkonnas tuvastada. Eksperdid tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaloa andjaga. Vaatluste käigus tuleb välja toodud ajavahemikus jälgida EELIS-ses registreeritud elupaiga ümbrust ja mäeeraldise lähipiirkonda, et tuvastada territoriaalseid linde. Vaatlusi tuleb teha hea nähtavusega kohtades (mäeeraldise lähiala rohumaad, olemasolevad suuremad raiesmikud, laiemad metsasihid jms. Arvestama peab, et liik võib pesitseda ka lähialal, mitte otseselt piiritletud elupaigas. Inventuuri tulemused tuleb ja leevendava meetme rakendamisest loobumine tuleb kooskõlastada keskkonnaloa andjaga. Võimaliku pesitsusterritooriumi määravad inventuuri teinud eksperdid välivaatluste ja kaardianalüüsi põhjal. Kui tuvastatakse teadaolevas elupaigas või muus mäeeraldise lähipiirkonnas territoriaalsed linnud, võib eeldada lähipiirkonnas pesitseva paari olemasolu.

3.3.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Keskkonnaloale nr KMIN-032 lisatakse järgmised kõrvaltingimused:

1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandada ajavahemikul kell 07.00-20.00. Toodangu väljavedu ja lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel ajavahemikul kell 07.00-20.00. Nädalavahetusel ja riigipühadel on kaevandustegevus ja lõhketööde tegemine ning toodangu väljavedu keelatud.

2. Enne saagimise teel kaevandamist tuleb teha proovikaevandamine sellega kaasnevate häiringute (müra ja vibratsioon) mõõtmiseks ning olulisuse hindamiseks. Proovikaevandamine tuleb kooskõlastada loa andjaga, kellele esitada neile ka tehtud mõõtmiste tulemused, samuti tuleb proovikaevandamisest teavitada kohalikku omavalitsust ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Mõõtmiste tegemisel ja hinnangute andmisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ning standarditest.

3. Lubjakivi saagimise tehnoloogia kasutusevõtul tuleb loa omajal esitada nõuetekohane keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotlus ja lubatud heitkoguste projekt.

4. Kui seoses kaevandamise või toodangu transpordiga laekub kaebusi müra või tolmu osas, tuleb loa omajal tellida müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse esitaja kinnistu piiril. Müra piirväärtuste ületamisel või mürast tingitud olulise häiringu ilmnemisel tuleb võtta tarvitusele täiendavad leevendavad meetmed, mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega;

5. Soovi avaldanud karjääri lähipiirkonna (Lemmaru küla, Vasalemma alevik, Ohtu küla, Nahkjala küla, Maeru küla) elanikke tuleb teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist kogukonnale sobival viisil.

6. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada (kuiva) tooret, valmistoodangu puistanguid, karjäärisiseseid teid ning platse. Materjali vedavatel sõidukitel tuleb kasutada rattapesuliini ja koormakatet. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanta tahkeid peenosakesi.

7. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada raierahu perioodil (15.04-15.07).

8. Kõikide (sh registrisse mitte kantud) olulisesse mõjualasse (mõjuala on kujutatud keskkonnaloa nr KMIN-032 lisas) jäävate SiluriOrdoviitsiumi veekihti rajatud kaevude seisukord tuleb inventeerida (veetase, sügavus, veetõste seade ja selle paiknemine kaevus, kaevu otstarve) kuni aasta jooksul keskkonnaloa saamisest.

9. Juhul kui Vasalemma karjääris kaevandamisest tingituna alaneb keskmine põhjaveetase puurkaevudes 1 m, tuleb arendaja kulul ja eestvedamisel tagada vee jätkuv kättesaadavus (sh pumba seadistamine). Juhul kui kaevandamisega alustatakse ka Vasalemma II karjääri mäeeraldisel, lasub kahju kompenseerimise kohustus kahe karjääri koosmõjul tekkiva laiema (Vansi külasse ulatuva) alanduslehtri ulatuses mõlemale kaevandajale. Keskkonnamõju vältimise ja veetarbija seisukohast ei ole oluline, mis põhimõtete järgi kaevandajad kulud omavahel jaotavad. Vesi peab veetarbijale olema kättesaadav pidevalt ning ei või jääda nt kaevandajate omavaheliste läbirääkimiste ootele.

10. Kui lõhkamiskoha vahekaugus elamutest on 300 m, tuleb teostada kontrollmõõtmised lähimate eluhoonete juures, et hinnata muutuste mõju vibratsioonitasemetele. Mõõtmiste käigus tuleb koguda järgmist infot: lõhkeaine kogus, plahvatuse asukoht, mõõtmispunkti asukoht, lõhkamise x, y, z mõõtetelgede maksimaalne kiirus, korrigeerimata helirõhutaseme suurus, meteoroloogilised tingimused. Mõõtmisandmed aitavad tulevikus paremini vibratsiooni suurust prognoosida.

11. Lõhkamiste planeerimisel analüüsida, kas lõhkamiste teostamisel on võimalik kasutada meetmeid, mis vähendaks vibratsioonilevikut, nt lõhkelaengu massi vähendamine, lõhkeaukude lõhkamise järjekord vm tehnilised meetmed – seda inimestele avalduva häiringu vähendamiseks, võttes aluseks Briti standardi 6472-2:2008 juhised ja väärtused (standardi järgi on rahuldav vibratsiooni kiirus väljaspool hoonet 6 mm/s, siseruumides 8 mm/s).

12. Lõhkamisi ei tohi teha samaaegselt Vasalemma II karjääriga. 13. Selgitada koostöös pumba häirivuse teema tõstatanud kodanikuga, kas esineb seos pumba

töö ja häiringu vahel. Juhul kui need kattuvad, on võimalik selgitada mõõtmistega, millised on pumba tööga kaasnevad vibratsioonitasemed ning nende olulisus ning sellest lähtuvalt selgitada ka leevendavate meetmete rakendamise vajadus. Mõõtmised teha nii pumba tööajal kui ka selle seismisel. Mõõtmiste tegemisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

14. Vasalemma aleviku Ranna teele suunduva kruusateed (Karjääri tee nt 8684050) on kuival ajal vajalik keemiliselt töödelda vähendamaks tolmuheidet.

15. Väljaveol peavad kallurid sõitma läbi rattapesuliini. 16. Kasutada töökorras ja hooldatud masinaid. Masinaid tuleb remontida/hooldada/tankida

selleks ette nähtud kohas, mis on kõvakattega ning varustatud õlipüüdurite/absorbendiga. 17. Jätkata pumpade imitorude ümber olevate õlitõkete kasutamist ning nende regulaarset

vahetamist. 18. Juhtida karjääris tekkiv vesi suublasse läbi settebasseini. 19. Märgsõelumise puhul on kohustuslik kasutada setitit enne vee juhtimist settebasseini. 20. Vasalemma karjääri edela servas kasvavad soo-neiuvaibad tuleb enne karjääri veega

täitmist ümber istutada, tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. 21. Vältida purustussõlme kasutamist Vasalemma karjääri lõunaosas musttoonekure pesitusajal

(perioodil 15.03-31.08). Purustussõlm tuleb viia vähemalt 500 m põhja poole

mürahinnangus modelleeritud asukohast ehk mürahinnangus arvutatud alternatiivsesse asukohta. Kirjeldatud meedet ei ole vaja rakendada kui kevadel, must-toonekure pesitusaja alguses (15.03-05.05) tehakse inventuuriga kindlaks, et must-toonekurge piirkonnas ei pesitse.

22. Kui pesitsus kinnitatakse, siis tuleb rakendada ennetavaid meetmeid olulise mõju vältimiseks. Konkreetsete meetmete määramisel tuleb lähtuda reaalsest olukorrast, arvestades müraallikate paiknemist ja mürataset ning tol ajahetkel teada olevat infot must- toonekure müratundlikkuse kohta. Meetmete määramisel tuleb kaasata müraekspert ja/või ornitoloog.

23. Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel jäätmehoidlaks ning selle käitamiseks tuleb kaevandajal taotleda jäätmeluba.

24. Kliimamuutustega kaasnevast tuule kiiruse suurenemisest tingitud riski minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitised karjääris oleksid rajatud tuulekindlalt ja tuulekindluse osas mõningase varuga.

25. Enne töid pärandkultuuriobjektidel tuleb registri andmete kvaliteedi tagamiseks objektid fotografeerida ning edastada need pärandkultuuri registripidajale infoga objektide hävimise kohta. Eelnevalt tuleb pärandkultuuri registripidajaga kokku leppida, milliste nõuetega tuleb fotode tegemisel arvestada.

26. Kinnitamaks Vasalemma karjääri KMH järeldusi tuleb karjääri töö käigus jätkata suublasse (Rangu kraavi) juhitava vee kvaliteedi seiret kord poolaastas ning Vasalemma jõe vee- elustikku alla- ja ülesvoolu karjäärist kord kuue aasta jooksul ehk korra veemajanduskava perioodi vältel. Seirepunktide asukohad ja detailid on kujutatud KMH aruande joonisel nr 15 ja tabelis nr 18.

27. Siluri-Ordoviitsiumi veekihti veetaseme muutuseid tuleb seirata veetaseme anduritega, sagedusega vähemalt kord päevas. Need tuleb paigutada olemasolevatesse seirepunktidesse Härjasilla talu (29501:011:0013) ning Väljaotsa talu (86801:001:0181) puurkaevudesse. Lisaks tuleb leida kolm sobivat seirekaevu alanduslehtri ulatuses karjäärist põhja- , lääne- ja lõunasuunas ning võrdluseks ka üks kaev väljaspoolt võimaliku mõjuala piiri. Ka neisse seirekaevudesse tuleb paigaldada andur veetasemete muutuste seiramiseks. Sobivad seirekaevud tuleb välja selgitada kuni aasta jooksul keskkonnaloa saamisest.

28. Kui Vasalemma karjääris planeeritakse purustamist karjääri lõunaosas (ca 500 m ulatuses karjääri servast) must-toonekure pesitusajal (perioodil 15.03-31.08) on võimalik leevendava meetme rakendamisest loobuda kui kevadel, must-toonekure pesitusaja alguses (15.03- 05.05) tehakse inventuuriga kindlaks, et must-toonekurge piirkonnas ei pesitse. Inventuuri peab tegema vähemalt kahest eksperdist koosnev meeskond, kes suudavad ala ära katta ja võimaliku pesitsuse piirkonnas tuvastada. Eksperdid tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaloa andjaga. Vaatluste käigus tuleb välja toodud ajavahemikus jälgida EELIS-ses registreeritud elupaiga ümbrust ja mäeeraldise lähipiirkonda, et tuvastada territoriaalseid linde. Vaatlusi tuleb teha hea nähtavusega kohtades (mäeeraldise lähiala rohumaad, olemasolevad suuremad raiesmikud, laiemad metsasihid jms. Arvestama peab, et liik võib pesitseda ka lähialal, mitte otseselt piiritletud elupaigas. Inventuuri tulemused tuleb ja leevendava meetme rakendamisest loobumine tuleb kooskõlastada keskkonnaloa andjaga.

29. Võimaliku pesitsusterritooriumi määravad inventuuri teinud eksperdid välivaatluste ja kaardianalüüsi põhjal. Kui tuvastatakse teadaolevas elupaigas või muus mäeeraldise

lähipiirkonnas territoriaalsed linnud, võib eeldada lähipiirkonnas pesitseva paari olemasolu. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid esitati/ ei esitatud. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 03.11.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-032

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Nordkalk AS

Registrikood / Isikukood 10656606

Tegevuskoha andmed Nimetus Vasalemma karjäär

Aadress Lemmaru küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 86801:001:0062

Territoriaalkood EHAK 4263

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Vasalemma karjäär (132003)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002511

Puurkaevu katastrinumber 1403

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566897, Y: 518422

Põhjaveekihi nimi ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Harju - Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2054 3 000 000 8 219

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Keskkonnaloale on kantud veeseire kõrvaltingimused

Põhjaveetaseme mõõtmine Vasalemma karjääri mõju hindamiseks piirkonna põhjavee kogusele tuleb põhjaveetaset mõõta kinnistul aadressiga Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Härjasilla (registriosa: 5117002; katastritunnus: 29501:011:0013) ja kinnistul aadressiga Harju maakond, Lääne-Harju vald, Lemmaru küla, Väljaotsa (registriosa: 8437202; katastritunnus: 86801:001:0181) asuvast kaevust ning puurkaevust keskkonnaregistri koodiga PRK0001403 üks kord kvartalis. Tulemused esitada veekasutuse aastaaruandega.

Proovivõtunõuded

Analüüsinõuded

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/12

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Nordkalk Vasalemma karjäär

Väljalaskme kood HA163

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rangu kraav

Suubla kood VEE1099206

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6565702, Y: 518244

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2054 3 000 000 800 000 600 000 800 000 800 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2054 pH 6-9 pH

2021 2054 Heljum HEL 40

2021 2054 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2021 2054 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded 3/12

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtukoht on väljavool teisest settetiigist. Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid.

Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Nordkalk Vasalemma karjäär HA163 X: 6565703, Y: 518244 Vasalemma_1 109920_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Heitvesi Üksikproov Vajadusel

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Naftasaaduste sisaldust tuleb seirata reostusnähtude esinemisel.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/12

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Nõutav reoveepuhastusviis

Mehaaniline (settetiikides) Pidevalt

2. Toimingud avarii korral

Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit.

Kohe vastava olukorra tekkimisel

3. Muud asjakohased meetmed

Vee reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks ettenähtud alal. Mehhanismidega vees töötamine pole lubatud. Pump peab olema paigutatud sellisele kõrgusele, mis välistaks settinud pinnaseoskeste väljakandumise karjäärist. Kontrollida eesvoolu olukorda, kuhu karjääriveed juhitakse.

Pidevalt

4. Muud asjakohased meetmed

Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidevalt

5. Muud asjakohased meetmed

Kui tegevus avaldab negatiivset mõju põhjaveekogumile või pinnaveekogumile on loa andjal õigus seada täiendavaid tingimusi. Vastava olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Väljalaskme omaseire tulemused

Omaseire analüüsiaktid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt nõuetele

2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

3. Ohtlike ainete heidetest teavitamine

Ohtlike ainete heite toimumisel teavitada koheselt Keskkonnaametit. Kohe vastava olukorra tekkimisel

4. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras

5. Muu vajalik informatsioon

1. Tegevuseks, mis ei hõlma käesolevat keskkonnaluba, tuleb Keskkkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks või uue keskkonnaloa saamiseks. 2. Vee erikasutusega seotud igasuguste andmete/tingimuste või seadusandlike normatiivide muutumisel tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus veeloa kooskõlla viimiseks uute tingimustega. 3. Tegevuse jätkumisel esitada enne käesoleva keskkonnaloa lõppemist õigeaegselt nõuetekohane taotlus uue keskkonnaloa saamiseks kolm kuud enne keskkonnaloa lõppemist. 4. Vee erikasutuse käigus tekkivatest tehnoloogilistest muudatustest, samuti vee erikasutaja kohta käivate kontaktandmete muudatustest teavitada koheselt käesoleva loa väljaandjat kirjalikult. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel tuleb anda keskkonnaloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule ning taotleda keskkonnaloa muutmist vastavalt kehtivale korrale.

Kohe vastava olukorra tekkimisel

6. Muu vajalik informatsioon

Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Pidevalt

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria 5/12

A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Diislikütus 900 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 23702 - Paekivist ja dolomiidist ehitusmaterjalide jm toodete tootmine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

1.233

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 6/12

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000436 1 Puuraukude puurimine X: 6567462, Y: 518299 HEIT0000437 2 Lõhkamine X: 6567674, Y: 518369 HEIT0009113 3 Lubjakivi purustamine lubjakivi purustiga X: 6567463, Y: 518299 HEIT0009114 4 Lubjakivi purusti (mootor) X: 6567464, Y: 518299 HEIT0009115 5 Lubjakivi fraktsioneerimine lubjakivi sõelaga (sh valmistoodangu kuhilad) X: 6567461, Y: 518298 HEIT0009116 6 Lubjakivi sõel (mootor) X: 6567461, Y: 518297 HEIT0009117 7 Roomikekskavaator 1 X: 6567461, Y: 518296 HEIT0009118 8 Roomikekskavaator 2 X: 6567461, Y: 518295 HEIT0009119 9 Rataslaadur X: 6567465, Y: 518299

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2021 5.739 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2021 2 991.846 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2021 46.593 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2021 8.085 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2021 1.799 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2021 2.036 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 2.134 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 8.936 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 7.307 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 0.243 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

Lubjakivi sõel (mootor) (6) HEIT0009116 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.006 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.146 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.012 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.005 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.021 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.005 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.002 g/s

Lubjakivi purusti (mootor) (4) HEIT0009114 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.02 g/s

7/12

630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.361 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.041 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.004 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.017 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.007 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.074 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.017 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.008 g/s

Rataslaadur (9) HEIT0009119 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.015 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.285 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.033 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.003 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.01 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.006 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.059 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.006 g/s

Roomikekskavaator 2 (8) HEIT0009118 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.01 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.189 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.022 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.009 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.004 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.039 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.009 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.004 g/s

Roomikekskavaator 1 (7) HEIT0009117 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.014 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.262 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.003 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.012 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 mg/s

8/12

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.054 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.013 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.006 g/s

Puuraukude puurimine (1) HEIT0000436 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.45 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.45 g/s

Lõhkamine (2) HEIT0000437 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.254 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.489 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.311 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 9.822 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.289 g/s

Lubjakivi purustamine lubjakivi purustiga (3) HEIT0009113 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.111 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.142 g/s

Lubjakivi fraktsioneerimine lubjakivi sõelaga (sh valmistoodangu kuhilad) (5) HEIT0009115 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.072 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.091 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 212

Maardla nimetus Vasalemma

Maardla osa nimetus Padise Paemurrud nr 2

Maardla põhimaavara lubjakivi

9/12

Mäeeraldise nimetus Vasalemma karjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 336.89

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 348.48

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituskillustik, -kivi ja tehnoloogiline lubjakivi

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 370

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 262.199 tuh m³ 30.09.2025

2 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 328.711 tuh m³ 30.09.2025

3 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 716.533 tuh m³ 30.09.2025

4 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 861.436 tuh m³ 28.05.2025

5 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 299.224 tuh m³ 30.09.2025

6 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 501.601 tuh m³ 30.09.2025

7 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 414.544 tuh m³ 30.09.2025

8 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 259.11 tuh m³ 30.09.2025

9 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 181.386 tuh m³ 30.09.2025

10 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 137.18 tuh m³ 30.09.2025

11 plokk ehituslubjakivi Lubjakivi, madalamargiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 159.16 tuh m³ 30.09.2025

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, madalamargiline 2002 2054 tuh m³ 11 121.084 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, madalamargiline 2002 2054 0431 Lääne-Harju vald

10/12

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Padise Paemurrud 2. jaoskonna Vasalemme ja Kahula Lademe lubjakivide jääkvarude arvestus seisuga 01.01.1994

Geoloogiafondi number 4720

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 116

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.02.1994

1. Mäeeraldisel on lubatud kaevandada ajavahemikul kell 07.00-20.00. Toodangu väljavedu ja lõhketöid on lubatud teostada tööpäevadel ajavahemikul kell 07.00-20.00. Nädalavahetusel ja riigipühadel on kaevandustegevus ja lõhketööde tegemine ning toodangu väljavedu keelatud.

2. Enne saagimise teel kaevandamist tuleb teha proovikaevandamine sellega kaasnevate häiringute (müra ja vibratsioon) mõõtmiseks ning olulisuse hindamiseks. Proovikaevandamine tuleb kooskõlastada loa andjaga, kellele esitada neile ka tehtud mõõtmiste tulemused, samuti tuleb proovikaevandamisest teavitada kohalikku omavalitsust ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Mõõtmiste tegemisel ja hinnangute andmisel tuleb lähtuda asjakohastest õigusaktidest ning standarditest.

3. Lubjakivi saagimise tehnoloogia kasutusevõtul tuleb loa omajal esitada nõuetekohane keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotlus ja lubatud heitkoguste projekt. 4. Kui seoses kaevandamise või toodangu transpordiga laekub kaebusi müra või tolmu osas, tuleb loa omajal tellida müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse esitaja kinnistu piiril. Müra piirväärtuste ületamisel

või mürast tingitud olulise häiringu ilmnemisel tuleb võtta tarvitusele täiendavad leevendavad meetmed, mis kooskõlastatakse Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega; 5. Soovi avaldanud karjääri lähipiirkonna (Lemmaru küla, Vasalemma alevik, Ohtu küla, Nahkjala küla, Maeru küla) elanikke tuleb teavitada vähemalt 24 tundi enne lõhketööde teostamist kogukonnale sobival viisil. 6. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada (kuiva) tooret, valmistoodangu puistanguid, karjäärisiseseid teid ning platse. Materjali vedavatel sõidukitel tuleb kasutada

rattapesuliini ja koormakatet. Tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanta tahkeid peenosakesi. 7. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada raierahu perioodil (15.04-15.07). 8. Kõikide (sh registrisse mitte kantud) olulisesse mõjualasse (mõjuala on kujutatud keskkonnaloa nr KMIN-032 lisas) jäävate SiluriOrdoviitsiumi veekihti rajatud kaevude seisukord tuleb inventeerida (veetase, sügavus, veetõste

seade ja selle paiknemine kaevus, kaevu otstarve) kuni aasta jooksul keskkonnaloa saamisest. 9. Juhul kui Vasalemma karjääris kaevandamisest tingituna alaneb keskmine põhjaveetase puurkaevudes 1 m, tuleb arendaja kulul ja eestvedamisel tagada vee jätkuv kättesaadavus (sh pumba seadistamine). Juhul kui

kaevandamisega alustatakse ka Vasalemma II karjääri mäeeraldisel, lasub kahju kompenseerimise kohustus kahe karjääri koosmõjul tekkiva laiema (Vansi külasse ulatuva) alanduslehtri ulatuses mõlemale kaevandajale. Keskkonnamõju vältimise ja veetarbija seisukohast ei ole oluline, mis põhimõtete järgi kaevandajad kulud omavahel jaotavad. Vesi peab veetarbijale olema kättesaadav pidevalt ning ei või jääda nt kaevandajate omavaheliste läbirääkimiste ootele.

10. Kui lõhkamiskoha vahekaugus elamutest on 300 m, tuleb teostada kontrollmõõtmised lähimate eluhoonete juures, et hinnata muutuste mõju vibratsioonitasemetele. Mõõtmiste käigus tuleb koguda järgmist infot: lõhkeaine kogus, plahvatuse asukoht, mõõtmispunkti asukoht, lõhkamise x, y, z mõõtetelgede maksimaalne kiirus, korrigeerimata helirõhutaseme suurus, meteoroloogilised tingimused. Mõõtmisandmed aitavad tulevikus paremini vibratsiooni suurust prognoosida.

11. Lõhkamiste planeerimisel analüüsida, kas lõhkamiste teostamisel on võimalik kasutada meetmeid, mis vähendaks vibratsioonilevikut, nt lõhkelaengu massi vähendamine, lõhkeaukude lõhkamise järjekord vm tehnilised meetmed – seda inimestele avalduva häiringu vähendamiseks, võttes aluseks Briti standardi 6472-2:2008 juhised ja väärtused (standardi järgi on rahuldav vibratsiooni kiirus väljaspool hoonet 6 mm/s, siseruumides 8 mm/s).

12. Lõhkamisi ei tohi teha samaaegselt Vasalemma II karjääriga. 13. Selgitada koostöös pumba häirivuse teema tõstatanud kodanikuga, kas esineb seos pumba töö ja häiringu vahel. Juhul kui need kattuvad, on võimalik selgitada mõõtmistega, millised on pumba tööga kaasnevad

vibratsioonitasemed ning nende olulisus ning sellest lähtuvalt selgitada ka leevendavate meetmete rakendamise vajadus. Mõõtmised teha nii pumba tööajal kui ka selle seismisel. Mõõtmiste tegemisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

14. Vasalemma aleviku Ranna teele suunduva kruusateed (Karjääri tee nt 8684050) on kuival ajal vajalik keemiliselt töödelda vähendamaks tolmuheidet. 15. Väljaveol peavad kallurid sõitma läbi rattapesuliini. 16. Kasutada töökorras ja hooldatud masinaid. Masinaid tuleb remontida/hooldada/tankida selleks ette nähtud kohas, mis on kõvakattega ning varustatud õlipüüdurite/absorbendiga. 17. Jätkata pumpade imitorude ümber olevate õlitõkete kasutamist ning nende regulaarset vahetamist. 18. Juhtida karjääris tekkiv vesi suublasse läbi settebasseini. 19. Märgsõelumise puhul on kohustuslik kasutada setitit enne vee juhtimist settebasseini. 20. Vasalemma karjääri edela servas kasvavad soo-neiuvaibad tuleb enne karjääri veega täitmist ümber istutada, tegevus tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. 21. Vältida purustussõlme kasutamist Vasalemma karjääri lõunaosas musttoonekure pesitusajal (perioodil 15.03-31.08). Purustussõlm tuleb viia vähemalt 500 m põhja poole mürahinnangus modelleeritud asukohast ehk

mürahinnangus arvutatud alternatiivsesse asukohta. Kirjeldatud meedet ei ole vaja rakendada kui kevadel, must-toonekure pesitusaja alguses (15.03-05.05) tehakse inventuuriga kindlaks, et must-toonekurge piirkonnas ei pesitse.

22. Kui pesitsus kinnitatakse, siis tuleb rakendada ennetavaid meetmeid olulise mõju vältimiseks. Konkreetsete meetmete määramisel tuleb lähtuda reaalsest olukorrast, arvestades müraallikate paiknemist ja mürataset ning tol ajahetkel teada olevat infot must-toonekure müratundlikkuse kohta. Meetmete määramisel tuleb kaasata müraekspert ja/või ornitoloog.

Kõrvaltingimused

11/12

23. Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel jäätmehoidlaks ning selle käitamiseks tuleb kaevandajal taotleda jäätmeluba.

24. Kliimamuutustega kaasnevast tuule kiiruse suurenemisest tingitud riski minimeerimiseks tuleb veenduda, et ehitised karjääris oleksid rajatud tuulekindlalt ja tuulekindluse osas mõningase varuga. 25. Enne töid pärandkultuuriobjektidel tuleb registri andmete kvaliteedi tagamiseks objektid fotografeerida ning edastada need pärandkultuuri registripidajale infoga objektide hävimise kohta. Eelnevalt tuleb pärandkultuuri

registripidajaga kokku leppida, milliste nõuetega tuleb fotode tegemisel arvestada. 26. Kinnitamaks Vasalemma karjääri KMH järeldusi tuleb karjääri töö käigus jätkata suublasse (Rangu kraavi) juhitava vee kvaliteedi seiret kord poolaastas ning Vasalemma jõe vee-elustikku alla- ja ülesvoolu karjäärist kord kuue

aasta jooksul ehk korra veemajanduskava perioodi vältel. Seirepunktide asukohad ja detailid on kujutatud KMH aruande joonisel nr 15 ja tabelis nr 18. 27. Siluri-Ordoviitsiumi veekihti veetaseme muutuseid tuleb seirata veetaseme anduritega, sagedusega vähemalt kord päevas. Need tuleb paigutada olemasolevatesse seirepunktidesse Härjasilla talu (29501:011:0013) ning

Väljaotsa talu (86801:001:0181) puurkaevudesse. Lisaks tuleb leida kolm sobivat seirekaevu alanduslehtri ulatuses karjäärist põhja- , lääne- ja lõunasuunas ning võrdluseks ka üks kaev väljaspoolt võimaliku mõjuala piiri. Ka neisse seirekaevudesse tuleb paigaldada andur veetasemete muutuste seiramiseks. Sobivad seirekaevud tuleb välja selgitada kuni aasta jooksul keskkonnaloa saamisest.

28. Kui Vasalemma karjääris planeeritakse purustamist karjääri lõunaosas (ca 500 m ulatuses karjääri servast) must-toonekure pesitusajal (perioodil 15.03-31.08) on võimalik leevendava meetme rakendamisest loobuda kui kevadel, must-toonekure pesitusaja alguses (15.03-05.05) tehakse inventuuriga kindlaks, et must-toonekurge piirkonnas ei pesitse. Inventuuri peab tegema vähemalt kahest eksperdist koosnev meeskond, kes suudavad ala ära katta ja võimaliku pesitsuse piirkonnas tuvastada. Eksperdid tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaloa andjaga. Vaatluste käigus tuleb välja toodud ajavahemikus jälgida EELIS-ses registreeritud elupaiga ümbrust ja mäeeraldise lähipiirkonda, et tuvastada territoriaalseid linde. Vaatlusi tuleb teha hea nähtavusega kohtades (mäeeraldise lähiala rohumaad, olemasolevad suuremad raiesmikud, laiemad metsasihid jms. Arvestama peab, et liik võib pesitseda ka lähialal, mitte otseselt piiritletud elupaigas. Inventuuri tulemused tuleb ja leevendava meetme rakendamisest loobumine tuleb kooskõlastada keskkonnaloa andjaga.

29. Võimaliku pesitsusterritooriumi määravad inventuuri teinud eksperdid välivaatluste ja kaardianalüüsi põhjal. Kui tuvastatakse teadaolevas elupaigas või muus mäeeraldise lähipiirkonnas territoriaalsed linnud, võib eeldada lähipiirkonnas pesitseva paari olemasolu.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, metsamaa ja rohumaa

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Vasalemma_M_1_20000_orto_1__1_.png Lisa 2: Vasalemma_M_1_20000_orto_1__1_.png

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Vasalemma_M_1_5000_orto_1__2_.png

Lisa 3: Vasalemma_M_1_5000_orto_1__2_.png

LHK lisa - Manused - Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_lohkamine_ja_TREV_2_Grupp_AS_koosmoju_SO2_OPV1.jpg Lisa 4: Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_lohkamine_ja_TREV_2_Grupp_AS_koosmoju_SO2_OPV1.jpg

LHK lisa - Manused - Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_ja_Trev_2_Grupp_AS_PM10_OPVa_tootmise_koosmoju.jpg Lisa 5: Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_ja_Trev_2_Grupp_AS_PM10_OPVa_tootmise_koosmoju.jpg

LHK lisa - Manused - Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_lohkamine_ja_TREV_2_Grupp_AS_koosmoju_NO2_OPV1.jpg Lisa 6: Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_lohkamine_ja_TREV_2_Grupp_AS_koosmoju_NO2_OPV1.jpg

LHK lisa - Manused - Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_ja_TREV_2_Grupp_AS_Ni_OSVa_tootmise_koosmoju.jpg Lisa 7: Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_ja_TREV_2_Grupp_AS_Ni_OSVa_tootmise_koosmoju.jpg

LHK lisa - Manused - Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_lohkamine_ja_TREV_2_Grupp_AS_koosmoju_PM10_OPV24.jpg Lisa 8: Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_lohkamine_ja_TREV_2_Grupp_AS_koosmoju_PM10_OPV24.jp

g

LHK lisa - Manused - Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_ja_TREV_2_Grupp_AS_PM10_OPV24_tootmise_koosmoju.jpg Lisa 9: Vasalemma_karjaar_Nordkalk_AS_ja_TREV_2_Grupp_AS_PM10_OPV24_tootmise_koosmoju.jpg

Vasalemma karjääri veega seotud mõjuraadius Lisa 10: Vasalemma karjääri veega seotud mõjuraadius.png

12/12