Edastuskiri

25403-01 29.09.2025

Kajaja Acoustics OÜ

Reg.kood 11485414

Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected]

www.kajaja.ee

+372 5626 4614

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

TELLIJA: Pilveprojekt OÜ

Raja tee 2, Kulna küla, 76613 Lääne-Harju vald, Harjumaa

KONTAKTISIK: Ramul Saarniit

TELLIMUS: 10.09.2025

HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED 11.09.2025 ja 17.09.2025

1. ÜLDINE

Koht:

Jaama 1c. 76605 Keila

Aeg: 11.09.2025 kell 06:00-07:00;

17.09.2025 kell 15:30-16:45

Mõõtmiste teostaja: Margit Errapart

Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Keilas, Jaama 1C kinnistul raudteepoolsel küljel rongiliiklusest põhjustatud

helirõhutasemed ning Jaama tn 1 kinnistu poolses küljes tehnoseadmete- ja kaubandustegevusest põhjustatud

helirõhutsemed.

1.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA

Tabel 1. Kasutatud mõõteseadmed

seade tüüp tehase tähis kalibreerimise kuupäev

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-15376-E0 24.03.2025

mikrofon NTi Audio M2230 09543 24.03.2025

kalibraator NTi Audio CAL200 16083 25.03.2025

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-18245-E0 31.03.2025

mikrofon NTi Audio M2230 7994 31.03.2025

kalibraator NTi Audio CAL200 18283 25.03.2025

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-26376-E1 12.05.2025

mikrofon NTi Audio M2230 15129 12.05.2025

müramõõdik NTi Audio XL3-TA A3A-01478-F0 13.05.2025

mikrofon NTi Audio M2230 14908 13.05.2025

Mõõtmised teostati ja tulemused hinnati vastavalt üldistele keskkonnamüra mõõtmiste standarditele:

EVS-ISO 1996-1:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja

hindamiskord;

EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme

määramine.

2. AKUSTILISED NÕUDED

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 11.

Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on müra hinnatud tase L [dB]

1 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ muutmine, lisa 1 (riigiteataja.ee)

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

2/6

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad päev (Ld)

öö (Ln)

55

50

50

40

II – haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamumaa-

alad, maatulundusmaa, õuealad, rohealad

päev (Ld)

öö (Ln)

60 (65*)

55 (60*)

55

50

III – keskuse maa-alad päev (Ld) 65 (70*) 60

IV – ühiskondlike hoonete maa-alad öö (Ln) 55 (60*) 50

* - müratundliku hoone teepoolsel küljel

V kategooria – tootmise maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

VI kategooria – liikluse maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

Kogu päeva (07.00 - 23.00) müra hinnatud tase Ld [dB] sisaldab õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00)

helirõhutasemetele lisatud parandustegurit +5 dB.

Müra hinnatud tase öise ajavahemiku (23.00 - 07.00) vältel Ln [dB].

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja

öösel 75 dB(A).

Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust.

Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete

tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes.

Tabel 3. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kirjeldatud tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on

müra hinnatud tase L [dB]

kategooria ajavahemik piirväärtus sihtväärtus

I – virgestusrajatiste

maaalad ehk vaiksed alad

päev (Ld) 55 45

öö (Ln) 40 35

II – haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse

ning elamu maa-alad,

rohealad

päev (Ld) 60 50

öö (Ln) 45 40

III – keskuse maa-alad päev (Ld) 65 55

IV – ühiskondlike hoonete

maa-alad

öö (Ln) 50 45

V kategooria – tootmise maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

VI kategooria – liikluse maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

Kogu päeva (07.00 - 23.00) müra hinnatud tase Ld [dB] sisaldab õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00)

müratasemetele lisatud parandustegurit +5 dB.

Müra hinnatud tase öise ajavahemiku (23.00 - 07.00) vältel Ln [dB].

3. MÕÕTMISTE KORRALDUS

Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed:

- LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks;

- LAF,max [dB] – fast-ajakorrigeeritud maksimaalne helirõhutase, mis kirjeldab maksimaalset helirõhutaset

0,125 s ajaperioodi jooksul.

Enne ja pärast mõõtmise teostamist kontrolliti mõõteseadmed akustilise kalibraatori abil.

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

3/6

3.1 MÕÕTMISTE OLUKORD

Helirõhutasemed mõõdeti aadressil Jaama tn 1c, va POS 2. Mõõtmised teostati:

- mõõtmispositsioonis POS 1, mis asus ca 12 meetri kaugusel raudteest, kasutati mõõteseadet tehase

tähistusega A2A-15376-E0;

- mõõtmispositsioonides POS 2 ja POS 3, mis asusid vastavalt ca 3 meetrit kinnistult väljas naaberkinnistul,

so Jaama 1 kinnistul, ning ca 3 meetrit kinnistu piirist seespool, kasutati mõõteseadet tehase tähistusega

A3A-01478-F0;

- mõõtmispositsioonis POS 4, mis asus 12 meetri kaugusel kiinistupiirist, so Jaama 1 kinnistust, kasutati

mõõteseadet tehase tähistusega A2A-26376-E1;

- mõõtmispositsioonis POS 5, mis asus 1 meetri kaugusel kinnistupiirist, so Jaama 1 kinnistust, kasutati

mõõteseadet tehase tähistusega A2A-18245-E0.

Mõõtepositsioonide ning mikrofoni paiknemised on näidatud joonistel (Joonis 1 kuni Joonis 7).

3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED

Tabel 4. Riigi Ilmateenistus, Tallinn-Harku ilmajaam

temperatuur [°C] tuule kiirus [m/s] tuule suund [°] õhuniiskus [%] pilvkate

11.09.2025

06.00 16,5 4,7 136 82 0/10

07.00 16,3 5,0 136 82 0/10

17.09.2025

15.00 16,5 4,8 236 73 9/10

16.00 17,3 6,6 236 64 6/10

Märkus: mõõtmiste teostaja ei vastuta Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud andmete õigsuse eest.

3.3 MÕÕTMISPUNKTIDE SKEEM

Tabel 5. Mõõtepositsioonid

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast 1,5 m

mõõtmispunktide kaugus rongide

peatumiskohast jaamas ca 200-220 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 20 - 60 min

helivälja tingimus vaba heliväli

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

4/6

Joonis 1. Mõõtmispunktide asukoht (POS 1 kuni POS 5). Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt (allikas:

Maa-ja Ruumiameti kaardirakendus)

Joonis 2. Mikrofoni positsioon POS 1 Joonis 3. Mikrofoni positsioon POS 2

POS 1

POS 2

POS 3 POS 5

POS 4

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

5/6

Joonis 4. Mikrofoni positsioon POS 3 Joonis 5. Mikrofoni positsioon POS 1

Joonis 6. Mikrofoni positsioon POS 4 Joonis 7. Mikrofoni positsioon POS 5

4. MÕÕTMISTULEMUSED

Käesolevas protokollis esitatud tulemused kehtivad konkreetsetele katseobjektidele.

4.1 RONGILIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMED, PROTOKOLL 25403-20250911-P01

Rongiliikluse mõõtmisel on mürasündmusena käsitletud piirkonna taustmürast selgelt eristatavad rongimüra

sündmused, mis on mõõtmispunktide ja -aegade kaupa eraldi välja toodud järgnevas tabelis.

Mürasündmuse ajaline kestus on aeg, mil rongiliiklusest tulenev mõõdetud helirõhutase on kõrgem kui

piirkonnas valitsev üldine taustmüra (looduslik taustmüra, liiklusmüra jms).

Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 6. Mõõtmistulemused mõõtmispunktis POS 1

kuupäev

kellaaeg*

reisi

nr

kirjeldus** mürasünd-

muse ajaline

kestus t [s]

mõõdetud

LA,eq,T [dB]

mõõdetud

LAF,max

[dB]

maksimaalse

mürataseme

põhjus

tonaalsus

11.09.2025

06:20 540 saabuv 36 72 91 signaal jah

06:20 541 väljuv 35 62 72 möödasõit jah

väljuv 26 59 69 möödasõit jah

06:40 640 saabuv 29 64 73 signaal jah

06:53 50-T saabuv 29 65 76 signaal jah

06:53 675-T väljuv 24 60 70 möödasõit jah

17.09.2025

15:40 657 väljuv 14 64 67 möödasõit jah

16:00 658 saabuv 19 69 86 signaal jah

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

6/6

kuupäev

kellaaeg*

reisi

nr

kirjeldus** mürasünd-

muse ajaline

kestus t [s]

mõõdetud

LA,eq,T [dB]

mõõdetud

LAF,max

[dB]

maksimaalse

mürataseme

põhjus

tonaalsus

15:59 585 väljuv 25 65 74 möödasõit jah

16:20 560 saabuv 17 61 69 möödasõit jah

16:20 561 väljuv 14 66 73 möödasõit jah

16:40 586 saabuv 21 62 71 möödasõit jah

16:40 659 väljuv 19 65 75 möödasõit jah

* tabelis esitatud kellaaeg on rongide sõiduplaani järgne Keila jaamast väljumise kellaaeg. Mõõtmiste teostaja ei

vastuta AS Eesti Liinirongide poolt elron.ee esitatud sõiduplaani andmete õigsuse eest.

** käesolevas tabelis „saabuv“ rong on läänesuunast jaama lähenev rong ning „väljuv“ rong on jaamast

läänesuunas liikumist alustav rong.

Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel oli mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel tonaalne.

4.2 MÕÕDETUD MÜRATASEMED, PROTOKOLL 25403-20250911-P02

Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Mõõdetud müratasemest on järeltöötluse käigus välja lõigatud järgnevad mürasündmused: üksikud valjud

linnuhääled, koerte haukumine, lennuliikluse ja rongiliikluse poolt põhjustatud müra, sh rongide

signaalmärguanded ning lähedal toimunud pinnasetihendamise tööd.

Tabel 7. Mõõtmistulemused

mikrofoni asukoht mõõdetud

LA,eq [dB]

mõõdetud

LAF,max [dB]

maksimaalse mürataseme

põhjus

POS 2 06.05-06.30 45 63 auto

POS 3 06.40-07.00 43 56 mingi eseme või asja avamine

POS 4 15.38-16.38 47 59 autoukse sulgemine

POS 5 15.45-16.45 47 63 autoukse sulgemine

Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel, ei ole mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel

tonaalne.

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus (katteteguriga k = 2) on hinnanguliselt ±4 dB.

protokolli koostas / kinnitas:

Margit Errapart / konsultant

25403-02 07.10.2025

Kajaja Acoustics OÜ

Reg.kood 11485414

Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected]

www.kajaja.ee

+372 5626 4614

TELLIJA: Pilveprojekt OÜ

Raja tee 2, Kulna küla, 76613 Lääne-Harju vald, Harjumaa

KONTAKTISIK: Ramul Saarniit

TELLIMUS: 10.09.2025

KESKKONNAMÜRA HINNANG

1. SISSEJUHATUS

Jaama tn 1c elamumaa sihtotstarbega kinnistu asub Keila linnas Harju maakonnas. Mürahinnangu aluseks on

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering (Töö nr T0324) ja müra on hinnatud helirõhutasemete mõõtmiste

teel (25403-01, 29.09.2025 Kajaja Acoustics OÜ).

2. RONGILIIKLUSE MÜRA

Jaama tn 1c kinnistu piirneb lõuna suunast raudteega ning kinnistust ca 115 m kaugusel asub Keila rongijaam.

Raudteeliiklusest väga olulise osa moodustab reisirongiliiklus, mis teenindab Keila linna ja kaugemale jäävaid

asulaid. Raudtee läheduse tõttu ulatub vaadeldava kinnistuni raudteeliiklusest põhjustatud müra.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1. Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-,

raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega

(auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Määruse kohaselt ei tohi liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate

helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

- öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud

rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt);

- päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus.

Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale,

ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“1.

3. TEHNOSEADMETE- JA KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA

Planeeringuala piirneb põhja suunast Jaama tn 1 kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ja Keila postkontor.

Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud

lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod,

kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed).

Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 peavad müraallika valdajad tagama, et nende

kinnistul toimuvast tegevusest põhjustatud keskkonnamüra ei ületaks vastavaid müra normtasemeid, mille järgi

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust, kusjuures maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA.

Vastavalt helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid

helirõhutasemed.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111112020008

24032-02

2/2

4. SOOVITUSED

Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub

raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala

läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide

(näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad

liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi

ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige

psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).

Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna

parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate

(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel.

Koostas:

Maria Tosso | keskkonnamüra valdkonna konsultant

Kontrollis:

Marko Ründva | juhatuse liige

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Esitame Terviseametile planeerimisseaduse § 127 lg 1 tulenevalt kooskõlastamiseks Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuga tihendatakse Keila linna raudteejaama keskset ala, kus asuvad elu- ja ärifunktsiooniga hooned. Terviseamet on 01.09.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/6214-2 edastanud oma seisukoha detailplaneeringu osas: Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning ei kooskõlasta detailplaneeringut, kuna müraolukorda ei ole piisavalt kajastatud. Amet palub täiendada detailplaneeringut nii rongiliikluse põhjustatud müratasemete, sh päevased ja öiste tasemete ning maksimaalsete tasemete osas, kui ka Jaama tn 1 kinnistult tuleva müra osas. Märkus 1: Detailplaneeringu materjalid ei sisalda mürauuringut. Seletuskirjas on välja toodud väljavõtted Keila linna välisõhu mürakaardist. Kättesaadavatele andmetele tuginedes on Keila linna välisõhu mürakaart koostatud 2019. aastal. Ameti hinnangul ei ole võimalik võtta liiklusmüra hindamise aluseks enam kui viis aastat tagasi koostatud mürakaarti. Lisaks ei ole hinnatud detailplaneeringu alal esinevaid maksimaalseid liiklusmüra tasemeid. Amet selgitab, et maksimaalsete müranormide mõõtmine on muuhulgas oluline hoonetele õige heliisolatsiooni valikul, et tagada eluruumides normide kohased helirõhutasemed. Vastus: esitatavate materjalide hulka on lisatud helirõhutasemete mõõtmised 11.09.2025 ja 17.09.2025 (Töö nr 25403-01 ning 07.10.2025 koostatud Keskkonnamüra hinnang (Töö nr 25403-02), mõlemad koostatud Kajaja Acoustics poolt. Vaata ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.15 Müra.

Terviseamet

[email protected]

Meie 06.08.2025 nr 7-4/928-1

Teie 01.09.2025 nr 9.3-1/25/6214-2

Meie: 17.11.2025 nr 7-4/1429-1

Märkus 2: Detailplaneeringuga kavandatud hoonestus on planeeritud väljaspoole raudteekaitsevööndit, kuid selle piirile. Detailplaneeringu õueala asub raudteekaitsevööndis. Amet juhib tähelepanu, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „“ lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemed tuleb tagada kogu kinnistu (müratundliku ala) ulatuses. Vastus: Planeeringuala paikneb küll raudteekaitsevööndi piiril, kuid hoonestus on kavandatud väljapoole kaitsevööndit. Planeeringualal on teostatud helirõhutasemete mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-01, 29.09.2025) ning keskkonnamüra hinnang (töö nr 25403-02, 07.10.2025). Mõõtmistulemused näitavad, et rongiliiklusest tulenevad maksimaalse helirõhutaseme ületused on seotud ohusignaalidega, mitte pideva liiklusmüraga. Planeeringu realiseerimisel rakendatakse III kategooria müra normtasemeid vastavalt Keila linna üldplaneeringule (ptk 12.2 tabel 5, lk 167). Projekteerimisel nähakse ette arhitektuursed ja ehituslikud leevendusmeetmed, sealhulgas müratundlike ruumide paigutamine raudteest eemale, heliisolatsiooninõuete järgimine (EVS 842:2003), ning vajadusel vibratsiooni leevendavad konstruktsioonilised lahendused. Eesti Raudtee ei võta endale kohustusi keskkonnaparameetrite leevendamiseks juhul, kui meetmeid ei rakendata. Vaata ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.15 Müra. Märkus 3: Lisaks juhib amet tähelepanu, et detailplaneeringu ala piirneb ärimaa kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ning lisaks ka Omniva Keila postkontor. Ametile esitatud pöördumiste põhjal võib öelda, et taoline olukord võib põhjustada tulevaste elanike jaoks mürahäiringuid. Selle vältimiseks tuleks hinnata ka võimalikke müraallikaid (tehnoseadmed, paki/postivedu, parkimisega seonduv jmt) Jaama tn 1 kinnistul ning müra levikut detailplaneeringu alale. Vastus: Planeeringualal tuleb arvestada Jaama tn 1 kinnistult kostuva tehnoseadmete müra ning lühiajaliste mürasündmustega (nt kaubavedu, parkimine), millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed. Helirõhutasemete mõõtmised näitavad, et Jaama tn 1 kinnistult ei ulatu ülenormatiivseid helirõhutasemeid planeeringualale. Mürahäiringute leevendamiseks soovitatakse säilitada olemasolevat haljastust ning rajada mitmerindelisi heitlehiseid ja igihaljaid istutusi. Haljastus aitab visuaalselt varjata müraallikaid ning parandab elukeskkonna kvaliteeti. Vaata ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.15 Müra. Kokkuvõttes on planeeringu koostamisel arvestatud nii kehtivate müra normtasemete kui ka võimalike häiringute leevendamisega, tagades kavandatava elukeskkonna kvaliteedi ja vastavuse kehtivatele nõuetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Angerjas

abilinnapea

Lisad: Kajaja Acoustics OÜ helirõhutasemete mõõtmised (töö nr 25403-01, 29.09.2025) ning

keskkonnamüra hinnang (töö nr 25403-02, 07.10.2025; Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri.

Koostaja:

Diana Vällo

[email protected]

29601:010:0260

Haapsalu mnt 35a

29601:010:0015

Haapsalu mnt 39a

29601:010:0002

Jaama tn 1b

29601:010:0170

Haapsalu mnt 37a

29601:010:0070

Haapsalu mnt 37b

29601:010:0150

Jaama tn 1

29601:001:0500

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

29601:010:0430

Männiku tn 4

29601:010:0016

Jaama tn 1a

29601:008:0042

Jaama plats

29601:001:0147

Männiku tänav

29601:001:0333

Jaama tn 1c

TP

+1.0

+0.7

TP

TP

b

.

k

i

v

i

p

u

i

t

1

b

H

e

la

m

u

H

k

u

u

r

H

k

u

u

r

k

u

u

r

kuu

r

bet

k

i

l

e

h

a

l

l

v

a

r

e

H

ka

up

lu

s

1

.

1

a

H

ja

a

m

a

h

o

o

n

e

3

6

.8

2

3

6

.7

5

3

6.

74

3

6

.7

2

36.70

36.65

36.60

36.59

36.59

38.01

38.06

3

7

.

9

5

3

7

.

8

6

3

7

.

8

1

3

7

.

8

1

3

7

.

8

7

3

7

.

9

2

3

7

.

8

4

3

7.

86

3

7

.

4

8

3

7

.

8

1

3

7

.

7

2

3

7.5

5

3

7

.2

7

3

7

.

0

7

3

6

.

8

0

3

7

.

1

3

3

7

.5

9

37.24

36.79

36.96

36.78

3

6

.

2

4

36

.21

36.35

36.31

36.30

36.37

36.42

36.22

36.14

36.19

36.22

36.25

36

.29

36.52

3

6.4

0

36.86

36.97

3

6

.

7

9

3

6

.

7

9

3

6

.

7

4

3

6

.

9

3

36.57

3

6

.

6

6

36.63

36.51

3

6

.

5

0

36.58

36.76

3

7

.

4

8

36.97

3

7

.

0

2

36.46

36.50

36.26

3

6

.

3

9

3

6

.

4

8

3

6

.

7

0

3

6

.

8

1

36.54

3

6

.

4

6

3

6

.

4

6

36.51

36.60

36.53

36.69

3

6

.7

8

3

6

.7

4

3

6

.9

1

3

6

.

8

2

3

6

.

5

1

36.74

36.34

36.85

36.37

36.67

36.40

36.91

36.38

36.38

36.32

36.54

36.45

36.29

36.49

36.31

36.47

36.22

36.43

36.26

36.62

36.45

36.52

36.33

36.36

36.42

36.49

36.49

36.56

36.55

36.60

3

6

.

5

2

36.73

36.46

36.64

36.44

36.83

37.74

36.50

37.22

37.66

36.87

36.76

36.60

37.07

37.56

37.11

36.60

36.51

36.96

36.84

36.45

36.37

36.64

36.43

36.33

36.25

37.24

37.12

36.75

36.94

36.46

36.53

36.32

36.32

36.78

37.05

36.69

36.77

36.57

36.87

36.67

37.09

36.63

36.53

36.56

36.67

36.30

36.24

36.29

36.26

36.21

36.16 36.07

36.10

35.99

3

6

.0

0

36.05

36.01

36.29

36.19

36.33

36.81

36.66

36.63

36.62

36.69

36.58

36.78 36.79

37.03

36.63

36.81

36.86

37.07

36.19

36.22

36.40

3

5.

91

35.82

35.85

36.03

35.94

35.93

35.96

36.00

35.94

35.86

36.06

36.26

36.42

3

6

.

5

4

3

6

.

5

0

36.07

3

6

.

2

0

3

6.

20

36.25

36.26

3

6

.

3

4

35.88

35.91

35.88

36.20

35.78

35.61

35.75

35.64

35.79

35.72

36.22

3

6

.

1

6

36.07

3

6

.

6

4

3

6

.

4

8

k

r

k

r

kr

k

r

k

r

b

b

.

k

i

v

i

b

.k

iv

i

b.kivi

b.kivi

b

.

k

i

v

i

A

k

r

kr

kr

k

r

kr

k

r

k

r

b.kivi

kr

kr

kr

kr

A

A

A

A

mk

mk

aiamaa

vma

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

H

k

u

u

r

29601:001:0332

Männiku tn 6a

29601:010:0410

Männiku tn 2

29601:010:0018

Jaama tänav T1

29601:010:0260

Haapsalu mnt 35a

29601:001:0500

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

29601:001:0500

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

M

ä

n

n

i

k

u

t

n

x= 6574350

y = 5 2 3 3 5 0

y = 5 2 3 6 5 0

15

3/

4

17

23

25

25A

27

19

21

2/

3

1/

2

A1

1t12ASP

Pöörang12

8-14CSP/12BSP

KK-12

KEI-072

400/315 malm/pl

kaas 36.55/maapind 36.55/põhi 34.92

1.⌀200pp 34.92

2.⌀200pp 34.92

1

2

400/315 malm/pl

1.⌀160pvc 35.26

2.⌀160pvc 35.28

1

2

3

3.⌀200pp 35.80

3

6

.

5

5

H

k

u

u

r

H

e

l

a

m

u

3

5

.

RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M

ER / EK 100%

3801 2 (1/1)

P6

7,5m / 4m 2, -1 (1)

1307 m2

p6

4,00

2, 00

4,00

4,00 2,00

4,18 2,18

17,84

N Õ

V A

±0,00 = +36,60...+37,20 hoone abs. max 44,70

5,90

10,00

9,20

4,50

R8,0 0

1

12,00

12,00

3,00 LÄBISÕIDU TAKISTUS

(vmt liikluskorraldusvahend)

A A

2.71.6

1,92

1,44

3,00

3,00

4,50

4,50

4,50

5,50

LÄBISÕIDU TAKISTUS (vmt liikluskorraldusvahend)

30,00

OL.OL MAAPEALNE HÜDRANT TÄHISEGA TH-63

OL.OL HÜDRANT TÄHISEGA TH-144

4,00

1,99

LUMEVALLITAMISE ALA

jm rh

L 100%

-2 -

- -

2061 m2

2

-

L 100%

-3 -

- -

104871 m2

-

3

RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Plan. katastriüksuse piir

Planeeritud rida- ja korterelamumaa

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud konsoolse osa hoonestusala

Planeeritud abihoone hoonestusala

Planeeritud hoonestuse võimalik asukoht

Olemasolev hoonestus

Kesklinna miljööala

Ol.ol tehnovõrgu kaitsevööndi ala

Plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala

Planeeritud kiviparkett - sõidukid + kergliiklejad

Planeeritud kiviparkett - kergliiklustee

Planeeritud kiviparkett- parkla

Ol.ol. asfalt

Ol.ol. kruus

Ol.ol. betoonparkett

Ol.ol munakivi

Planeeritud sademevee immutusala

Planeeritud piirdeaed

Raudtee kaitsevöönd

Plan. juurdepääs kinnistule

Planeeritud jäätmakont. varjualune

Planeeritud rattahoidla

Planeeritud hekk

Planeeritud kõrghaljastus

Ol.ol. IV väärtusklassi haljastus

Likvideeritav objekt / puu

TINGMÄRGID

jm rh

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURI NÕUDED Pos. nr.

Krundi aadress või aadressi ettepanek

krundi planeeritud suurus (m2)

max. hoonete ehitise- alune pind (m2)

max. korruselisus + -, elamu, (abih.) hoone kõrgus elamu (abih.) meetrites

hoonete arv krundil (elamu/ abih.)

maa sihtotstarve ja osakaal % (detail- planeeringu liikide kaupa)

maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

tule- püsivus

parkimis- kohtade arv normatiivne ja kavandatud

arhitektuurinõuded kitsendused

1 1307 380 2 (1/1) ER/EK 100% TP-3 6 / 6 lahtine

katuse kalle ja katuse harja suund

hoone- stusviis

∠20-∠45 vt. märkused. Harja suund vaba

2, -1, (1) 7,5m, ( 4m)

E 100% Raudtee kaitsevöönd 30m esimesest liiprist Planeeritud kaugküttetrassi servituut

Jaama tänav 1C

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD 1. Planeeritud maa-ala suurus 0,41 ha

2. Kavandatud kruntide arv 3

3. Krunditud maa bilanss (katastriliikide alusel) E - elamumaa 1307 m2

L - transpordimaa 106932 m2

5. Parkimiskohtade arv: normatiivne 6 planeeritud 6

108239 6 / 6380 2Kokku:

2 2061 - - LT 100% - - - -- L 100% Tehnovõrkude kaitsevööndid.Krunt nr 2

3 104871 - - - - - - -- - Vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele (11.06.2025 seisuga) on Katastripidaja märkinud - pindala ebatäpne.

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

EI OLE PLANEERITAV

KRUNDI EHITUSÕIGUSE KIRJELDUS: sihtotstarbe % detailplaneeringu liikides ER- ridaelamu, EK - korterelamu ehitisealune pindala

hoonete arv krundil elamu / abihoone parkimiskohtade arv õues

korruste arv + - , elamu ( abihooned) krundi pindala

ER/EK 100% 3501 2

(1/1) P6

7,5 m / 4m 2, -1 (1)

1307 m2

krundi positsiooni number

hoone kõrgus, elamu ( abihooned)

S

S

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

A

1.5 - 2.2 0.5 4.5

> >

> >

LÕIGE A-A 1:100

A

SA DE ME VE E NÕ VA

2.5%

Tänavavalgustuse maakaabel + Reserv

S

S

S

0. 9

ca 0. 8- 0. 9

0.3 0.4 0.8

KA TA ST RI ÜK SU SE P II R

PL AN . KA TA ST RI ÜK SU SE P II R

S

S

0.21.0

MÄRKUSED:

1. Topo-geodeetiline mõõdistus Throne OÜ reg. nr. Töö nr G24100 29.02.2024

Koordinaadid riiklikus L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Joonisel planeeritud hoonete kontuurid on antud maksimaalse ehitisealuse pinna illustreerimiseks.

3. Planeeritud kõvakattega alad ca 630 m2 (parkimisala + hooned, varjualused) < 50% katastriüksuse pindalast.

4. Planeeritud vett läbilaskvad katendid ja sademevee immutusala ca 240 m2.

N

E

S

W

ARHITEKTUURINÕUDED

• Elamute eskiisprojektid kooskõlastada linnaarhitektiga.

• Hooned võib püstitada vaid põhijoonisel toodud hoonestusalale arvestades p 4.3. tingimusi erinevatele hoonestusala osadele.

• Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega.

Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida suure monotoonse hoonemahu teket.

• Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega.

• Hoonete välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kõik keskkonda sobituvad ja Eesti kliimasse sobivad materjalid, välja arvatud eksponeeritud palk,

plastikvoodrilauad ja imitatsioonmaterjalid (nt, puit- ja looduskivi imitatsioonid) jmt. Eelistatud viimistlusmaterjaliks on puit, mida võib kombineerida

muude materjalidega. Kasutada autentseid materjale.

• Hoonete põhilise katusekattematerjalina kasutada eelistatult valtsprofiilplekki. Lubatud on ka kivi, puit ja lamekatuse pindadel rullmaterjal (trapets ja

kiviprofiiliga katuseplekk ning SBS rullmaterjal ei ole lubatud).

• Lubatud katusekalle 20 kuni 45 kraadi, väiksemas mahus (kuni 30% ehitisealusest pinnast) on lubatud ka lamekatus. Katusekalde valikul arvestada

naaberhoonestuse katusekalletega.

• Hoonete fassaadide värvilahenduses kasutada keskkonda sobivaid värvitoone.

• Eluruumide projekteerimisel tagada head insolatsioonitingimused ja lähtuda EVS -EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“

projekteeritavas elamus ja samuti naaberkinnistutel.

• Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida

fassaadiga sama tooni.

• Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht või varjend. Selline

ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel.

• Piirdeaiad on lubatud. Üldiselt piirete kõrgus 1,4m ja läbipaistvus 30% iga meetri kohta. Piirkonna miljööd arvestades on lubatud puitlippidest piirded.

Erandina võib planeeritud sõidu- / kergliiklustee äärde kavandatud raudtee kaitsepiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire.

• Projekteerimise käigus valida viis kõige paremini sobivat rohepunkti ja sobitada need hoone arhitektuuri, maastikukujunduse ja haljastusega (vt

seletuskiri prk 4.7)

Joonise nr:

Juhataja/arhitekt:

OÜ Pilveprojekt reg. nr. 11510253 [email protected] tel. 53314067R.Saarniit S.Metsis

Volitatud arhitekt 7:

Töö nr:

T0324 Kuupäev:

Joonise nimetus:

Objekt:

Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Keila linn, Jaama tänav 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering Aadress:

12.06.2025

DP-4

1:500 PÕHIJOONIS

3. november 2025. a.

PLANEERIJA: OÜ Pilveprojekt reg. nr. 11510253 Raja tee 2, Kulna küla Lääne-Harju vald, Harjumaa 76613 Tel. +372 53314067 reg. nr. EEP001395 11.07.2008

Töö number: T0324 Asukoht: Jaama tänav 1c, Keila linn, Harju maakond

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Planeeringu koostaja: Ramul Saarniit (arhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt 7)

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 2

SISUKORD I SELETUSKIRI 1 Planeeringu koostamise eesmärk ja lähteandmed. ................................................... 3

1.1 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: ................................................................... 4 1.2 Planeeringu vastavus liigilt üldisematele planeeringutele ....................................................... 5

2 Olemasoleva olukorra iseloomustus: ........................................................................ 6 2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. .................................................................................. 6 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. ............................................................................... 10 2.3 Olemasolevad piirangud planeeringualal ............................................................................... 10 2.4 Juurdepääsud .......................................................................................................................... 11 2.5 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 11

3 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ning funktsionaalsete seoste analüüs. 12 4 Planeeringuettepanek. ............................................................................................ 14

4.1 Üldiselt ................................................................................................................................... 14 4.2 Krundijaotus ........................................................................................................................... 14 4.3 Kruntide ehitusõigus. ............................................................................................................. 15 4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded. ................................................................................................... 16 4.5 Piirded .................................................................................................................................... 16 4.6 Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. ...................................................................... 17 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted. ........................................................................................ 18 4.8 Vertikaalplaneerimine. ........................................................................................................... 20 4.9 Tuleohutusnõuded. ................................................................................................................. 20 4.10 Tehnovõrgud. ......................................................................................................................... 21 4.11 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................. 23 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. ..................................................................................... 24 4.13 Soojavarustus ja jahutus. ........................................................................................................ 24 4.14 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. .................................................................................... 25 4.15 Müra ....................................................................................................................................... 25 4.16 Servituudid ............................................................................................................................. 26

5 Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine. ............................... 27 6 Võimalikud ohuolukorrad ......................................................................................... 27

6.1 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ......................................................... 29 7 Planeeringu elluviimise tegevuskava. ..................................................................... 30

II JOONISED

1. Asukoha skeem DP-1 M 1:10000 2. Kontaktvööndiskeem DP-2 M 1:1000 3. Tugiplaan DP-3 M 1:500 4. Põhijoonis DP-4 M 1:500 5. Tehnovõrgud DP-5 M 1:500 6. Illustratsioon 1 DP-6 7. Illustratsioon 2 DP-7 8. Illustratsioon 3 DP-8 9. Kruntimise plaan DP-9 M 1:500

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 3

I SELETUSKIRI 1 Planeeringu koostamise eesmärk ja lähteandmed. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada elamumaa sihtotstarbega Jaama tn 1c katastriüksusele (kat.nr 29601:001:0333) ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeritav ala on ca 0,41 ha. Detailplaneeringu põhjendus. Vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohtades toodule: „ Linna ja kinnistu omaniku ühine huvi on, antud suures osas tühjana seisev krunt, korrastada ja võtta maa kasutusse. Soovitud elamu on võimalik sobitada olemasoleva elurajooni ja intensiivse kasutusega raudteejaama kvartali vahele. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste planeerimisel Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval: oluline on elanike arv (maksumaksjad) ja nende elukeskkonna kvaliteet ning atraktiivsus, ühtlasi säilitades väljakujunenud aladel olemasoleva miljöö väärtuslikud elemendid ruumilise planeerimise parimaid praktikaid rakendades“. Detailplaneeringu koostamise alus:

 Keila Linnavalitsuse korraldus 31. august 2023 nr 2-2/256, Keila linn, Jaama tänav 1c kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Detailplaneeringu lähtedokumendid, õigusaktid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid:

 Keila linna üldplaneering, kehtestatud 26.03.2024 Keila Linna volikogu otsusega nr 1-3/7.  Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78);  Planeerimisseadus;  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;  Rahvatervise seadus;  Looduskaitseseadus;  Maakatastriseadus;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;  Tuleohutusseadus;

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 4

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus 1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

 Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine;

 Katastriuksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”;  Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,  kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19

„Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“;  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe  miinimumnõuded“;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 01.03.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

 Riigihaldusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ja selle lisa 5 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“

 Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11 kehtestatud Keila linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032;

 Keila Linnavolikogu 31.01.2017 määrusega nr 4 kehtestatud Kaugküttepiirkonna määramine.  Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 kehtestatud „Keila linna ehitusmäärus“;  Keila linnavolikogu 31.05.2022 määrusega nr 1-2/7 kinnitatud Keila linna Kliima- ja

energiakava  Keila Linnavolikogu 26.04.2022 määrus nr 5 Keila linna jäätmehoolduseeskiri

Lähiümbruse detailplaneeringud: Kontaktalas asuvad detailplaneeringud:

1. Haapsalu mnt 39 detailplaneering (kehtestatud 2010) 2. Männiku tn 1A kinnistu detailplaneering (kehtestatud 2006) 3. Keila Linna raudteejaama piirkonna detailplaneering (kehtestatud 2009) 4. Haapsalu mnt 25 ja 27 kinnistute ja lähipiirkonna detailplaneering (kehtestatud 2019).

1.1 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 Topograafiline plaan, Throne OÜ 29.02.2024 töö nr G24100

 Haljastuse hinnang, Keskkonnabüroo Grün-E OÜ 16.07.2024 töö nr 120724-1.

 Helirõhutasemete mõõtmised, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-01 29.09.2025.

 Keskkonnamüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-02 07.10.2025.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 5

1.2 Planeeringu vastavus liigilt üldisematele planeeringutele Vastavus maakasutuse juhtotstarbe järgi. Keila linna üldplaneeringu maakasutuse joonise kohaselt asub planeeringuala segaotstarbelise (S) juhtotstarbega alal.

Vastaval alal nähakse ette järgmist: Mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala tihendatavates perspektiivsetes kohalikes keskustes, sh kaubandus- ja teenindushooned, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus, elamisfunktsioon. Detailplaneeringus kavandatu vastab üldplaneeringuga määratud juhtotstarbele. Vastavus arendusüksuste tingimustele. Arendusüksuste jaotuse järgi asub planeeringuala 6.3.2 Jaama ümbruse kvartalid. Sellel alal väärtustatakse üldplaneeringu kohaselt Keila linna ajaloolist miljööd. Aladel, millele miljööala piirangud ei laiene võib olemasolevat hoonestust rekonstrueerida või asendada uute hoonetega. Jaama tänava äärsete kvartalite hoonestus võib olla mahuliselt liigendatud ning selle eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv ) erinevates osades võib olla kaks kuni kolm korrust. Alumistel korrustel lubatakse kavandada tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud pinnad ja ülemistel korrustel elamis- , ühiskondlikud või äripinnad. Parkimise suunamisel lähtutakse põhimõttest, et see ei tohi kahjustada inimsõbralikku ruumi, kuid samas peab see võimaldama tänavaäärsete äride head toimivust. Tagada tuleb võimalused jalgrataste parkimiseks. Detailplaneeringus kavandatu vastab arendusüksuse tingimustele Vastavus üldplaneeringuga kehtestatud üldistele ehitustingimustele: Punkt 8. Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest. Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist, parklate liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 6

Arvestades transpordiühenduste lähedust (raudteejaam, bussipeatused ja bussijaam) on detailplaneeringuga kavandatud kuus parkimiskohta sõidukitele ehk üks koht ühe elukorteri kohta ja ühine varjualune jalgrataste parkimiseks ja hoiustamiseks. Krundile on kavandatud võimalikult palju uut haljastust, säilitatakse maksimaalselt olemasolevat. Punkt 10. Keelatud on sulgeda elanike poolt kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus põhineb väljakujunenud taval. Erandjuhtudel on nõutav Linnavalitsuse nõusolek. Planeeringuga parendatakse oluliselt jalakäijate ja jalgratturite jmt liikumisvahenditega liikumise võimalusi. Planeeringuga kavandatakse planeeringuala läbiv valgustatud ja kõvakattega kaasaegne kergliiklustee . Punkt 14. Kui üldplaneering ei määra vastava arendusüksuse krundi minimaalset haljastuse osakaalu, siis elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil (sh ehitised, asfalteeritud/ sillutatud alad) ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa (st haljastuse osakaal 50% krundist). Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Linnavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Keila linna haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel. Planeeringuga on kavandatud max 380 m2 ehitisealust pinda, sellele lisandub juurdepääsutee ja parkimisala ca 250 m2 . Seega kõvakattega ala on kokku ca 630 m2 , mis on 48% <50% 1307 m2 krundi pindalast. Kõvakattega pindadelt suunatakse vesi oma krundile planeeritud nõvasse. Parkimisala rajatakse osaliselt vett läbilaskva katendiga. Detailplaneering vastab üldplaneeringu üldistele ehitustingimustele. Nõuded piiretele. Keila kesklinna miljööväärtuslikul alal on piirde kõrguseks ca 1,4 m. Hea linnaruumi ja vaadete säilitamiseks sobiv piirete kõrgus on ca 1,2 m. Haljaspiire võib eelpool toodud näitajatest olla kõrgem. Piirete kõrguseks on planeeritud maksimaalselt 1,4 m maapinnast (v.a. raudteeäärne ohutuspiire). 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus: 2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. Planeeringuala asub Keila linna jaama ümbruse kvartali servas puutudes kokku Pargiveere ümbruse elamualaga. Raudteeäärne krunt külgneb lõunast raudteejaama territooriumi ja teenindusteega, mis kasutusel ka kergliikluskoridorina. Idas paikneb Keila Kesklinna miljööväärtuslik ala koos Raudteejaama ja selle abihoonega, mis on hinnatud väga väärtuslikeks hooneteks, sh on piirinaabriks ajalooline raudteetööliste elamu Jaama tn 1b. Põhjaküljel asub Jaama kaupluse kaubandushoone koos postkontori ja äridega. Jaama ümbruse kvartal on intensiivse kasutusega linnakeskuse osa, kus asub palju ärisid ning hoonete kasutusotstarbed vahetuvad suhteliselt sageli. Rongiliiklus, ennekõike reisirongi liiklus on kasvutrendis, seega võib ennustada kvartali kasutuse intensiivsuse kasvu.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 7

Läänes asuvas elamukvartalis asuvad valdavas enamuses üksikelamukrundid ligipääsudega Haapsalu maanteelt (koos selle tänavasoppidega) või Männiku tänavalt, aga ajalooliselt on ligipääsuna kasutatud ka Raudteejaama territooriumil kulgevat teeninduseks mõeldud teed. Reljeef on suhteliselt tasane. Maapind on absoluutkõrgusega 36 meetri juures (EH2000).

Vaade planeeritavale kergliilusteele. Vasakul raudtee, paremal Jaama tn 1b elamu

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 8

Vaade lõunast üle raudtee planeeringuala poole. Paremal paistmas Jaama tn 1b elamu.

Vaade põhjast Jaama tn 1 parkimisplatsi poolelt. Otse vaates väärtuslik sirelihekk, mille taga Jaama tn 1c krunt.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 9

Vaade Jaama platsi poolt. Vasakul Jaama tn 1b ja paremal Jaama 1 kauplus.

Vaadel Jaama tn 1b raudteetööliste elamule (1907) Jaama platsi poolt.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 10

Vaated Jaama tn 1b abihoonele planeeritavalt kergliiklusteelt.

Jaama tn 1b abihoone vaatega Jaama tn 1c poolt 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Planeeringuala moodustab Jaama tänav 1c katastriüksus (kat.nr 29601:001:0333), mille maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Pindala on 1307 m2, millest 1307 m2 on õuemaa. Maapind on tasane ja kaetud vähese haljastusega. Katastriüksus on hoonestamata. Lisaks on planeeringualasse hõlmatud osaliselt Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksus (transpordimaa 100%) ja osaliselt Männiku tn (transpordimaa 100%). 2.3 Olemasolevad piirangud planeeringualal Peamised kitsendused tulenevad raudtee ja tehnovõrkude kaitsevöönditest:

 raudtee kaitsevöönd;  elektripaigaldised ja nende kaitsevööndid;  sideehitised ja nende kaitsevööndid;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ja nende kaitsevöönd.  planeeringuala piirneb Keila linna miljööala võtmestruktuuriga.

Planeeritaval alal puuduvad looduskaitselised piirangud.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 11

2.4 Juurdepääsud Juurdepääs sõidukitega Jaama tn 1c katastriüksusele avalikult teel puudub. Reaalselt kasutavad Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksuse raudtee äärset ala liikumiseks nii jalakäijad, ratturid, kui ka sõidukid. Vaatluse järgi saab järeldada, et mitmed eelnimetatud katastriüksuse piiri äärsed elamumaa elanikud kasutavad seda liikumisteed ka põhilise juurdepääsuna sõidukitega, kuigi on olemasolevad juurdepääsud Haapsalu mnt põiktänavate kaudu. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee (jala- ja jalgrattaga), mida täna ka kasutatakse.

2.5 Tehnovõrgud Jaama 1c katastriüksusel puuduvad kõik tehnovõrgud ja liitumispunktid. Lähipiirkonnas on olemas kõik võimalused liitumiseks tehnovõrkudega.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 12

3 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ning funktsionaalsete seoste analüüs.

Planeeringuala paikneb Keila miljööväärtusliku ala serval raudteejaama läheduses. Üldises plaanis asub planeeringualast põhjast Pargiveere elamuala, kus domineerivad kahekorruselised viil- ja lamekatusega elamud. Haapsalu mnt ääres asuv esimene rida krunte asub miljööväärtuslikul alal. Kirdesuunal kuni Haapsalu maanteeni asuvad mitmed ärimaa krundid. Idapool jätkub jaama plats koos jaamahoonega, mis on üheks oluliseks linna sõlmpunktiks. Lõunas asub Keilat läbiv raudtee maa-ala ja kaugemal üle raudtee Lõuna-Keila elamute maa-ala. Vahetult piirneb planeeringuala idast Jaama tn 1b elamumaaga, millel asuvad väga väärtuslikud raudteetööliste elamu ja abihoone. Väärtuslikuks võib pidada ka säilinud krundi proportsiooni ja suurust. Elamu on väga hästi säilinud koos iseloomuliku puitdekooriga. Originaalkujul on säilinud ka omapärane kahekorruseline abihoone. Järgmisena pisut edasi on idapool Jaamahoone ja seda ümbritsevad elamud ja abihooned nagu jääkelder, paekivist saun, veetorn, laohoone. Jaamahoone koos abihoonetega pärinevad 19.-20 sajandi vahetusest, kui Keilasse rajati raudtee (1870.a.). Põhja-kirde suunal piirneb ala Jaama tn 1 parklaga, kinnistuid lahutab väärtuslikuks hinnatud sirelihekk. Jaama tn 1 on ärimaa, millel asub Jaama kauplus postimaja ja väikeäridega. Piirkonnas asuvad mitmed Keila kõige väärtuslikumad hooned ja esile tuleks tuua miljööväärtusliku ala hoonete gruppi kui tervikut. 19 saj. lõpus ja 20 saj. alguses arenes jaama piirkond jõudsalt ja kujunes sama oluliseks kui mitte olulisemaks sõlmpunktiks kui Mihkli kiriku esine ala. Jaamahoone areng läbi ajaloo

1900-1910 1920-1940

1998.a 20___

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 13

Fotolt on võib aimata planeeringualal olnud viilkatusega hoonet. Foto 1965 (Ajapaik) Haapsalu mnt, Jaama tn, Uus tn jt ääres on tüüpiliseks elamu tüübiks väikese eesaiaga ühe- kuni kahekorruseline viilkatuse ja puitvoodriga (uhkematel puitpitsi ja dekooriga) hoone. Ajaloolistel hoonetel on mõnel säilinud ka iseloomulik varikatusega etik. Haapsalu mnt ääres on dominantideks veel teine tüüp - nurgamajad, mille uhked nurga fassaadid on kaugele näha. Planeeringualast idasse jääb ka kergliiklustee, mis suundub mänguväljaku, turu, bussijaama ja linna autoparkla poole. Nendest mitmed on ellu viidud Keila raudteejaama piirkonna detailplaneeringu visiooni kohaselt. Uute eluruumide rajamisega korrastatakse tükike Jaama piirkonnast ja luuakse mugavamaks jalakäijate ja jalgratturite teekond. Rongide liikumissagedus on oluliselt tõusnud, rongid on muutunud mugavaks ja kasutajate arv on tõusujoones. Head transpordiühendused pealinnaga on muutnud Keila väga atraktiivseks elukohaks ja kiirendab ka Jaama piirkonna arengut. Planeeritav elamu ja seega elanike arvu tõus annab väikese, kuid olulise tõuke jaama piirkonna arengule. Võttes eelnevat arvesse ja järgides kontaktvööndis asuvate hoonete mahtu ja kõrgust ning piirkonna perspektiivi on planeeringuga ette nähtud kinnistule püstitada kahekorruseline kuni kuue korteriga rida- või korterelamu. Uute hoonete rajamine annab võimaluse ala tervikuna korrastada, tihendada linnaruumi ja luua hea elukeskkond. Maapinna reljeef on planeeringualal ja üldiselt Keilas suhteliselt tasane (abs. kõrgus ca 36m). Jaama ümbruse hoonestuse tehnilised võrdlusnäitajad. Jaama tn 1b: ehitisealune pind 382 m2 , kat.ü. pind 1501 m2, täisehitus 25% Haapsalu mnt 35a: ehitisealune pind 172,1 m2, kat.ü. pind 1178 m2, täisehitus 15% Haapsalu mnt 35b: ehitisealune pind 160,5 m2, kat.ü. pind 642 m2, täisehitus 25% Jaama tn 2: ehitisealune pind 226 m2 , kat.ü. pind 1162 m2, täisehitus 19%

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 14

Arvestades, et Jaama tn 1b ja Jaama tn 2 hooned on eelmise 19-20 saj. vahetusest, Haapsalu mnt 35a ja 35b 1978. ja 1986. aastast ja seega vastavad on ka tolle aja planeerimistava kohased hoonestustiheduse näitajad. Tänases olukorras on mõnevõrra kõrgem hoonestustihedus (30%) õigustatud, pidades silmas linna tihendamise eesmärke, kuid arvestades seejuures, et ei vähendataks miljööväärtusliku ala väärtust ja ei halvendaks olemasolevate elanike elutingimusi. Lähimate hoonete kõrgustest tulenevalt on planeeritava kahekorruselise elamu kõrguseks määratud 7,5m planeeritavast maapinnast. Jaama tn 1a (jaamahoone) 9,5m (2k) Jaama tn 1 (kauplus „Jaama“) 5,3m Haapsalu mnt 35a, elamu , 6,7m (2k) Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga. Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab piirkonnas väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid ning linna arengu perspektiive ja eesmärke. Jaama tn 1c krundi hoonestamine on põhjendatud arvestades külgnevate katastriüksuste sihtotstarbeid ja hooneid. Krundi hoonestamine elamuga moodustab koos jaama piirkonna teiste hoonetega loogilise terviku. Uue juurdepääsu rajamine Jaama tn 1c krundini annab võimaluse ehitada välja puuduv lüli raudteeäärsel kergliiklejate trajektooril. Jaama hoonest kuni Männiku tn nurgani saab kaasaegsetele tingimustele vastava katendi, valgustuse ja miljöö. Iga meeter korralikku kergliiklusteed tugevdab pikas perspektiivis rahva tervist ja vähendab keskkonna mõju. 4 Planeeringuettepanek. 4.1 Üldiselt Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuste piire, Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusest eraldatakse krunt juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks. Jaama 1c krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse juurdepääsutee avalikult teelt ja planeeringuala läbiv jalakäijate ja kergliiklustee. Planeeringuga tihendatakse Keila linna raudteejaama keskset ala, kus asuvad elu- ja ärifunktsiooniga hooned. Planeeringuala on tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Detailplaneeringu lahendus viib ellu üldplaneeringuga seatud eesmärke. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu ala ei ole hõlmatud varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga. 4.2 Krundijaotus Detailplaneeringuga Jaama tn 1c katastriüksuse piire ei muudeta. Juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks eraldatakse 2061 m2 suurune krunt Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusest (transpordimaa 100%), ülejäänud Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksuse pindalast jääb jääki (104871 m2). NB! Vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele (11.06.2025 seisuga) on Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaama krundi suuruse kohta Katastripidaja märkinud - pindala ebatäpne.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 15

4.3 Kruntide ehitusõigus.

Ehitusõigus on antud ainult positsioon 1 (Jaama tn 1c katastriüksus) elamumaa krundile. Hoonete arv Pos. 1 krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kaks abihoonet. Lubatud on kuni kuue elamuühikuga (korteriga) ridaelamu või korterelamu. Ehitisealuse pinna ja hoonete arvu hulka arvestatakse ka ilma ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta püstitatavad väikehooned (Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Hoonete kõrgus Elamu kõrgus võib olla kuni 7,5 m ja abihoone kõrgus 4 m. Hoonete kõrgust arvestatakse keskmisest planeeritud maapinnast (kõrguse arvutamisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri määrusest 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise kord“. Hoonete korruselisus Hoonetel on lubatud kuni kaks maapealset korrust, samuti on lubatud üks maa-alune korrus. Abihoone võib olla ühekorruseline. Hoonete ehitistealune pind Krundile püstitavate kõikide hoonete maksimaalne ehitistealune pind võib olla kuni 380 m2. Hoonestusala Tulenevalt raudtee kaitsevööndist ja muudest teguritest on hoonestusala määratud tingimuslikult kolmel alal:

 Raudtee kaitsevööndist väljapool (põhjapool) asuv ala elamu ja abihoone püstitamiseks.

 Raudtee kaitsevööndis asuv ala eranditult abihoone püstitamiseks.  Pos 1 põhjapoolse piiri ääres raudtee kaitsevööndist väljapool (põhjapool) asuv ala

elamu konsoolse osa rajamiseks (näiteks rõdu).

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 16

Kõik hooned peavad asuma hoonestusalas, kaasa arvatud väikehoone (Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Muud tingimused

 Elamu hooldamiseks, remontimiseks jmt tööde tegemiseks koostatakse ehitusprojekti faasis krundi kasutuskord, mis peab tagama vaba juurdepääsu ümber hoone.

 Vajalikud uuringud järgmises etapis: Radooniuuring (vaata ka ptk 6 alalõik radoonirisk). Lisauuringute vajadus (nt. geoloogiline uuring) selgitatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded.

 Elamu eskiisprojekt kooskõlastada linnaarhitektiga.  Hooned võib püstitada vaid põhijoonisel toodud hoonestusalale arvestades p 4.3.

tingimusi erinevatele hoonestusala osadele.  Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning

arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega. Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida suure monotoonse hoonemahu teket.

 Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega.  Hoonete välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kõik keskkonda sobituvad ja Eesti

kliimasse sobivad materjalid, välja arvatud eksponeeritud palk, plastikvoodrilauad ja imitatsioonmaterjalid (nt, puit- ja looduskivi imitatsioonid) jmt. Eelistatud viimistlusmaterjaliks on puit, mida võib kombineerida muude materjalidega. Kasutada autentseid materjale.

 Hoonete põhilise katusekattematerjalina kasutada eelistatult valtsprofiilplekki. Lubatud on ka kivi, puit ja lamekatuse pindadel rullmaterjal (trapets ja kiviprofiiliga katuseplekk ning SBS rullmaterjal ei ole lubatud).

 Lubatud katusekalle 20 kuni 45 kraadi, väiksemas mahus (kuni 30% ehitisealusest pinnast) on lubatud ka lamekatus. Katusekalde valikul arvestada naaberhoonestuse katusekalletega.

 Hoonete fassaadide värvilahenduses kasutada keskkonda sobivaid värvitoone.  Eluruumide projekteerimisel tagada head insolatsioonitingimused ja lähtuda EVS -EN

17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ projekteeritavas elamus ja samuti naaberkinnistutel.

 Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida fassaadiga sama tooni.

 Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht või varjend. Selline ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel.

 Projekteerimise käigus valida viis kõige paremini sobivat rohepunkti ja sobitada need hoone arhitektuuri, maastikukujunduse ja haljastusega(vt seletuskiri prk 4.7)

4.5 Piirded Piirdeaiad on lubatud. Nõuded piiretele: piire peab sobituma miljöösse ja haakuma hoonete arhitektuuriga. Piirde maksimaalne kõrgus 1,4 m maapinnast ja minimaalne läbipaistvus

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 17

peab olema 30% iga jm kohta. Teepoolsed piirded võivad olla puidust latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kruntide vahel võib olla võrkpiire. Kõiki piirdeid võib kombineerida hekiga. Tee poole avanevad väravad ei ole lubatud. Erandina võib planeeritud sõidu- / kergliiklustee äärde kavandatud raudtee ohutuspiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire. Raudtee ohutuspiire rajatakse Pos-2 krundile. Koos hoone eskiisprojektiga kooskõlastada ka piirde lahendus linnaarhitektiga. 4.6 Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.

Olemasolevalt Jaama 1c katastriüksusele juurdepääs avalikult teelt puudub. Juurdepääs on planeeritud pos-2 krundi kaudu algusega Männiku tänavalt. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee. Sellest tulenevalt on koos juurdepääsuteega planeeritud jalakäijatele ja jalgratturitele jagatud tänavaruum, mis saab alguse jaamahoonest ja lõpeb Männiku tänaval. Jaamahoonest kuni Jaama tn 1c katastriüksuse edelanurgani on planeeritud eelkõige jalg- ja jalgrattatee, mida võivad kasutada ka Jaama tn 1b elanikud sõidukitega ja teenindav transport. Läbisõidu vältimiseks paigaldatakse teetakistused (nt. betoonskulptuurid) Jaama tn 1c kagu ja edela piirinurga lähistele.

Kavandatud tee profiil kujundada säästlikke sademevee lahendusi kasutades. Tee serva kujundada näiteks viibekraav, madal nõva, mis ühtlasi oleks veereservuaariks nõva pervel kasvavale haljastusele (hekk elamumaa kruntide piiril). Tee rajamisega ei tohi halvendada naaberkruntide veerežiimi ja põhjustada üleujutusi. Nähtavuse parandamiseks on planeeritud raiuda või piirata Männiku tn 6a kinnistu nurgas asuvat haljastust. Täpsem lahendus antakse tee ehitusprojektiga. Parkimine Parkimine on lahendatud omal krundil ja juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest. Arvestades ühistranspordiühenduste lähedust (rong, bussipeatused, bussijaam), on Pos 1 elamumaa krundile planeeritud 6 parkimiskohta. Pos 1 krundi sissesõidutee ja parkimisala on planeeritud osaliselt vett läbilaskva katendiga, et vähendada sademevee koormust.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 18

Juurdepääsutee äärde on planeeritud lumevallitamise ala ja elamukruntide piiri äärde hekiga haljasriba tehnovõrkude rajamiseks. Juurdesõidutee lõppu rajatakse kolmnurkne ümberpööramise ala juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad joonis 4.6 ümberpööramisala skeemidest. Päästeauto juurdepääs on lahendatud Männiku tn kaudu. Vastavalt EVS 812-7:2018 p. 14.1.4 peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5m laiune, kusjuures tee on soovitav rajada ringsõiduna või peab olema umbtee lõpus ümberpööramise võimalus. Liikluskorraldus Planeeritud tee on kavandatud kahesuunalise liiklusega õuealana. Peateele väljasõit reguleeritakse „anna teed“ või „stop“ märkidega. Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee ülemineku ala ette on planeeritud liikluskorraldusvahendid nagu takistused ja märgid/viidad. Katendid Põhimõttelise lahendusena võib katendiks projekteerida näiteks Tallinna linnas tüüpkatendina kasutatava konstruktsiooni väikese liikluskoormusega (0-500) teedele (Tallinna LV 18.septembri 2019 määruse nr 27 LISA 1). Kiviparketi korral võib juhinduda sama määruse ptk 3 „Tallinna vanalinna parkett- ja munakivist sillutisega tänavad“ .

Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee üleminek tuuakse esile erinevate katenditega (värvitoon, kivi suurus, kuju, reljeefsus). Täpsemad tee parameetrid, katendid, nähtavuskolmurgad ja liikluskorraldus lahendatakse ehitusprojektiga. 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted.

Planeeringualale on koostatud haljastuse inventuur, mille kohaselt Jaama tn 1c katastriüksusel väärtuslik haljastus puudub, kuid sellel asub väheväärtuslik ja likvideeritav haljastus. Põhjapiiril asub väärtuslik sirelihekk ja kirdenurgas kuusk.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 19

Planeeritud ehitiste edasisel projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (ka väärtuslikud põõsad). Igasugune haljastus vähendab läheduses asuvate teede negatiivset mõju: summutab müra, tõkestab tolmu ja saasteainete levikut, toimib visuaalse tõkkena ja suurendab privaatsust. Samuti tarbib haljastus suure koguse sademevett, mida vett läbilaskmatute katenditega ja hoone katuselt kogutakse. Planeeritud hoonestuse ja rajatiste edasisel projekteerimisel valida nende asukohad vastavalt puude asukohale, viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Juurdepääsutee rajamiseks võib olla vajalik järgmiste puude likvideerimine (nimekiri on esialgne ja täpsustatakse tee ehitusprojekti koostamise käigus): 31-50 - Ja (IV) 34 - Va (IV) 37-100 – Krs (IV) 38 – Va (V) 39 – Va (V) 44 – V (V) 47 – Va (IV) 48 – Va (V) 49 – Va (V) 51– Va (IV) 52– Va (IV) 53 – Sa (V) 54-100 Pi (V) 60-Tm (IV) Põhjendamatult suuremahuliste katendite rajamine ei ole lubatud. Eelistatud on vett läbilaskvad katendid. Katendite rajamisel soovitavalt kombineerida suurema ja väiksema koormusega alade katendite tüüpe, kasutada murukivi ja puistematerjale jmt, mis sobituksid keskkonda. Kultuurmuru pinda projekteerida pigem vähe ja selle asemel rajada pinnasetüübile sobilikke vähese hooldusvajadusega liigirikkaid taimekooslusi. Puude võra läheduses raskete ehitusmasinatega liigelda minimaalselt, piirata töömaa ja kaitsta puud. Töömaal asuvad puud tuleb kaitsta (ka väljaspool töömaad kui on oht nende vigastamiseks).

 Põhijoonisel on näidatud puude soovituslikud asukohad (ida ja lõunapiiri ääres). Planeeritud hoone vahetuslähedusse ja parkimisala serva on planeeritud hekid. Puude ja põõsaste liik määratakse hoone ehitusprojektiga ehitusloa taotlemise faasis.

 Projekteeritavate elamute ja abihoonete alla ja välisseinale lähemale kui 2 m jääva kõrghaljastuse võib likvideerida.

 Juurdepääsuteede, parkimiskohta ja trasside ehitusalale jääva kõrghaljastuse võib likvideerida.

 Kuivanud ja alla 8 cm rinnasdiameetriga puud võib likvideerida.  Väheväärtuslikud ja likvideeritavad puud on lubatud likvideerida raieloa alusel.  Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate ja istutatavate

puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele.  Raietegevuse teostamisel arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04-30.06).

Rohepunktide rakendamine Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk. 7.1.2. „Rohepunktide nimekiri edasiste detailplaneeringute ja projektide koostamisel“ on valitud viis rohepunkti. Allpool on toodud soovituslik valik, mille võib soovi korral asendada mõne muu rohepunktiga.

 Üks linnu pesakast kahe korteri (elamuühiku)kohta;  Krundil on vähemalt 1,5 m kõrgune ja 10 m pikkune hekk;  Igale rõdule on sisse ehitatud lille- ja taimekastid;

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 20

 Sademevesi voolab krundil enne suubumist kanalis või kraavis. Vihmaveemärgala rajamine;

 Krundi haljastus sisaldab ohtralt meetaimi ning pakub mitmekesist toitu liblikatele ja kimalastele;

 Krundil asub püsiv toitmiskoht talvituvatele väikelindudele; Jäätmekorraldus Jäätmete kogumiseks on kavandatud varjualune sorteeritud jäätmete konteineritele krundi juurdepääsutee lähedusse hoonest minimaalselt 3m kaugusele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Keila linna jäätmehoolduseeskirjast. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmeid käsitletakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele. Varjualune projekteerida piisavalt suur, mis mahutaks kõik eriliigilised konteinerid koos varuga. 4.8 Vertikaalplaneerimine.

Pos 1 krunt on ümberkaudsete katastriüksuste suhtes madalamal. Täpne vertikaalplaneerimine koostatakse ehitusprojektide käigus (teeprojekt, hoonete projektid). Olemasolevat pinda võib katta / täita täitepinnasega maksimaalselt 0,5 m eeldusel, et on takistatud sademevee naaberkruntidele valgumine. Tekkiv sademevesi immutatakse omal krundil ja vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevett ei juhitaks naaberkruntidele. Planeeritud sõidutee sademeveed kogutakse teeäärsete nõvadega, mis on täidetud vett läbilaskva materjaliga. Nõvade ja dreenidega sademevesi immutatakse pinnasesse. Vt ka ptk 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 4.9 Tuleohutusnõuded.

Tuleohutusalane lahendus koostatakse vastavuses järgnevate õigusaktide ja standarditega:

 Siseministri 23.veebruar 2022.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

 EVS 812-2: 2014 Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3: 2018 Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012 +A1:2013+ A2:2017 “Tuletõrje veevarustus”  EVS 812-7: 2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestuse tehnilised andmed:  detailplaneeringuga on kavandatud ühe rida- või korterelamu rajamine (planeeritud

sihtotstarve 100% ER/EK). Elamisühikute (korterite) arv võib olla kuni kuus.  hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 7,5 meetrit  Hoonestusaladevaheline kuja on 8m.  Hoonete korruselisus on +2/-1 ehk kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus.

Abihoone võib olla ühekorruseline.  Planeeritud hoonete tuleohutusklass minimaalselt TP-3

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 21

Juurdepääs kinnistule. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud Männiku tänavalt, planeeritava tee kaudu. Juurdesõidutee lõppu rajatakse kolmnurkne ümberpööramise ala juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad joonis 4.6 ümberpööramisala skeemidest (vt skeem allpool). Juurdepääsutee ja ümberpööramisala lahendatakse täpsemalt tee ehitusprojektiga.

Tulekustutusvesi Tulekustutuse veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012+A1+A2 nõuetele. Tuletõrjevesi saadakse lähimatest olemasolevatest linna tuletõrje hüdrantidest.  TH-144, xy: 6574336.42;523310.18 kaugus pos. 1 krundist 100m  TH-63, xy: 6574345.62;523637.99 kaugus pos. 1 krundist 240m Hüdrantide tagatud veeloovutus piirkonnas kokku on 10 l/sek – 3h jooksul Muud soovitused hoone projekteerimiseks. Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht. Selline ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel. 4.10 Tehnovõrgud. Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Olemasolevad liitumispunktid ja ühendused puuduvad. Veevarustus lahendatakse ÜVK baasil. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkude valdaja AS Keila Vesi on väljastanud tehnilised tingimused 23.11.2023 nr 171123-1. AS Keila Vesi on nõus andma vett ja vastu võtma reovett detailplaneeringu alalt kuni 3 m3/ööp. Pos.1 veeühendus on planeeritud Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam veetoruga, olemasolev maakraan DN50 koordinaatidega: 6574303.77;523575.13. Liitumispunkti maakraan on planeeritud koordinaatidega xy: 6574305.40 523554.79 pos 1 lõunapoolsest piirist 0,5m kaugusele haljasalale (planeeritud kergliiklustee serva) Planeeritud veetorustik rajada PE plasttorudest ning liited teha elektrikeevisliitmikena. Veetorustik on kavandatud paigaldada 0,2 m külmumispiirist sügavamale (min. 1,7m

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 22

sügavusele). Veetorustikust 0,4 m kõrgusele on ette nähtud paigaldada sinine märkelint kirjaga „VEETORUSTIK“ ja asukoha määramiseks min Ø 4 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Pos.1 lõunapiiri ette on planeeritud külmumiskindla spindlipikendusega maakraan (0,5 m krundi piirist), mis jääb ühtlasi liitumispunktiks. Projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EVS 921 Veevarustuse välisvõrk nõuetest ja AS Keila Vesi tehnilistest tingimustest ning tehnilistest üldnõuetest. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt. Reovee kanaliseerimine lahendatakse ÜVK baasil. Ühendamine on planeeritud Jaama 1b kinnistu kanalisatsioonitoruga, mis kulgeb mööda põhjapoolset kinnistupiiri. Liitumispunktiks on kavandatud Jaama platsil olev kaev 6574342.93;523617.79 . Eelvooluks on 200mm PP toru. Jaama tn 1b katastriüksusel asuvast vahekaevust kuni pos. 1 vahekaevuni K11 on planeeritud ca 19m pikkune isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC SN8 (läbimõõt täpsustatakse edasise projekteerimise käigus). Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud kavandada kaevudega. Kaevude vahel paigaldatakse torustik eranditult sirgelt. Torustike rajamissügavus on max 300 mm külmumispiirist kõrgemal. Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tuubikatsetus, margistus, kvaliteedikontroll”. Kõvakattega (asfalteeritud) teekatete puhul kasutada vaid teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema ette nähtud tihendada liivaga. Projekteerimisel näha ette kasutada ainult PE või PP keeviskaeve . Projekteerimisel ja ehitamisel lahtuda standardist EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk ja AS Keila Vesi tehnilistest tingimustest ning tehnilistest üldnõuetest. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt. Pos-2 krundile on planeeritud seada tehnovõrgu servituut või muu talumiskohustus. Vt ka ptk 4.16 Servituudid ja ptk 7. Elluviimiskava. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Jaama tn 1c (Pos.1) katastriüksusel olemasolevad liitumised puuduvad. Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele Nr. 462888 (kehtivad kuni 23.11.2025). Detailplaneeringu ala toide on kavandatud olemasoleva alajaama Pargi:(Saue) baasil. Nimetatud olemasolevast alajaama fiidri F18 jaotuskilbist 29108JK, kuni Pos.1 planeeritud liitumiskilbini, näha ette 0,4 kV maakaabelliin. Paralleelselt kavandatud maakaabelliiniga projekteerida perspektiivsete 10 ja 0,4kV maakaablite koridor. Pos.1 elektrivarustuseks on planeeritud krundi lõunapiirile 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide planeeritud elamuga on ette nähtud maakaablitega. Liitumispunkt on planeeritud võimsusega 3X80A peakaitsmega. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 23

Pos-2 krundile rajatakse tänavavalgustus. Valgustamiseks on planeeritud 6m mastidega LED tänavavalgustid. Elektritoide on kavandatud maakaabelliinidega. Tänavavalgustuse projekteerimisel vältida valgusreostuse teket. Ülevalgustamine on elanikele lisakulu ja põhjustab nii inimestel kui loomadel-lindudel häiringuid. Valguslahendus peab olema lihtsalt reguleeritav ja juhitav. Tänavavalgustuse toide saadakse eelpoolnimetatud jaotuskilbist 29108JK või jätkatakse olemasolevat linna tänavavalgustuse võrku Jaama platsil või Männiku tänaval. Ruumi puuduse tõttu on maakaablid planeeritud Jaama tn 1c ja 1b katastriüksustega piirneva planeeritud jalg- ja jalgrattatee ulatuses tee alla. Männiku tänavalt kuni Jaama tn 1c katastriüksuseni on maakaabel planeeritud tee serva. 4.11 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala läbivad AS Eesti Raudtee maa-alused sidetrassid (osaliselt multitoru sidekanalisatsioon). Planeeringualast läänes asuvad Telia AS sidetrassid Planeeringule on koostatud võrguvaldaja poolt (Telia AS) tehnilised tingimused nr 38591770 (kehtivad kuni 16.01.2025 - aegunud). Elamutele sidevarustuse tagamiseks on kaks alternatiivi. Võimalik on kasutada üle õhu lahendusi või rajatakse kaabliga sidevõrk. Sidevõrgu lõplik lahenduse valik tehakse edasise projekteerimise käigus.

 Vastavalt tehnilistele tingimustele planeeritakse sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust KEI-072.

 Sidevõrgu rajamise võimaldamiseks on planeeritud sidekanalisatsiooni torustik ja individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist.

 Sidekaevust KEI-072 lähtuv sidekanalisatsioon on planeeritud juurdepääsutee serva haljasalale ja sealt edasi Pos. 1 kavandatava elamu ette).

 Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusele ja Pos. 1 krundile on planeeritud sidekanalisatsioonile servituudi ala laiusega 2m (1+1m torustiku tsentrist).

 Sidekanalisatsioon projekteerida 100mm plasttorustikust ja KKS tüüpi kaevudega.  Sidekanalisatsiooni torud projekteerida vähemalt 0,7 m sügavusele maapinnast,

teekatete all vähemalt 1,0m sügavusele. Sõiduteede ja parklate all kasutada A- tugevuskategooria torusid.

 Paigaldatavate sidekaablite kohale, 20-30cm kõrgemale, näha ette kaablitähistuslint.  Kaugused tehnovõrkudest ja rajatistest vastavalt EVS 843:2016 nõuetele.  Sideehitiste kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult võrguvaldaja järelevalvega.

 Järgida Telia AS juhendmaterjali „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks sideehitiste kaitsevööndis“.

 Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Tööde järjekord pärast planeeringu kehtestamist (vt ka ptk 6 planeeringu elluviimiskava.).

1. Tehnovõrkude projekteerimine 2. Katastrisse kantud kinnistutele tehnovõrkude servituutide või muude

talumiskohustuste seadmine 3. Tehnovõrkude ehituslubade taotlemine 4. Tehnovõrkude ja liitumispunktide ehitamine 5. Tehnovõrkude kasutuslubade taotlemine.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 24

MUUD TINGIMUSED Aktsiaselts Eesti Raudtee multitoru sidekanalisatsioon on planeeritud uude asukohta Pos-3 krundile. Pos 2 krundi piires AS-le Eesti Raudtee kuuluv sidekanalisatsioon likvideeritakse. Multitoru trassi sideprojekti (tööprojekti) koostamiseks tuleb esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee tehniliste tingimuste taotlus. Multitoru trassi ja selles olevate optikakaablite ümberehituse ja projekteerimise finantseerib arendaja. Multitoru trassi ehitaja määrab aktsiaselts Eesti Raudtee. 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine.

Planeeringualale on kavandatud säästvad sademevee käitlemise lahendused ja kogu alal tekkiv sademevesi käideldakse planeeringuala piires. Planeeritud juurdepääsutee katendite sademeveed on kavandatud koguda ja immutada tee serva rajatavasse madalasse kraavi / nõvasse. Nõvas saab sademevesi äkk-vihma korral koguneda (puhver) ja aeglaselt imbuda pinnasesse. Nõvasse on planeeritud ka vähest hoolt vajav taimestus (hekk / põõsad), mis imab samuti suure hulga vett. Pos.1 tekkiv sademevesi immutatakse omal krundil ja vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevett ei juhitaks naaberkruntidele. Planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. 4.13 Soojavarustus ja jahutus.

Eelistatud on vähese keskkonnamõjuga, energiatõhusad ja võimalikult väikese tarbimiskuluga küttelahendused. Elamu küte on lahendatud kaugkütte baasil, sest kinnistu asub kaugkütte piirkonnas. Piirkonna kaugkütte võrguvaldaja AS Utilitas Eesti on väljastanud tehnilised tingimused 24TT-09494 (Kehtivus 07.2024-07.02.2026). Ühenduskohaks on ette nähtud hargmik Jaama tn 1 (29601:001:0150) maa-alusel soojatorustikul DN65. Planeeritav soojuskoormus : Küte 0,020 MW Ventilatsioon 0,000 MW Soe tarbevesi 0,060 MW Kokku: 0,080 MW Alternatiivse kütteallikana võib planeeritud elamul kasutada tahkeküttel kohtkütet (ahi, kamin, pliit), päikesekollektoreid. Jahutuseks on ette nähtud kasutada lokaalseid SPLIT-tüüpi õhukonditsioneere. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Lisa 1 nõuetele rakendatakse tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Planeeringuala asub II kategooria piirkonnas, kus tööstusmüra sihtväärtus päeval on LpA < 50dB ja öösel LpA < 40dB. Soojuspumba seade tuleb valida piisavalt vaikne, et naaberkruntidel oleks müranõuded tagatud nii päeval kui öösel. Vajadusel tuleb seadme helitaset alandada reguleerimisega ja ehituslike võtetega. Soojuspumbast väljuv õhuvool tuleb suunata selliselt, et see ei kahjustaks naabreid.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 25

Keila linna kaugkütte piirkonna kaardi väljavõte 4.14 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded.

Planeeritav elamu peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a. määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Elamu projekteerimisel peab lähtuma energiatõhususe printsiipidest ja tarindite rajamisel tuleb püüda saavutada hea õhu- ja soojapidavus ning minimaalne joon ja punktkülmasildade mõju. Soojustuse valikul ja soojustuse tehnoloogiliste lahenduste puhul lähtutakse sellest, et ehitise tarindid oleks hea energiatõhususe tasemega. Hoone välispiirded tehakse pikaajaliselt õhkupidavad, piisavalt ja kvaliteetselt soojustatud. Tehnosüsteemid projekteeritakse ja paigaldatakse nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine. Sundventilatsiooni ehitamisel paigaldada kõrge soojatagastusega ventilatsioonimasin ja valida võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatorid ja nutikad ning lihtsalt kasutatavad juhtseadmed. 4.15 Müra Planeeringualal tuleb arvestada eelkõige raudteest, aga ka lähipiirkonna tänavatest tuleneva negatiivse mõjuga. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Raudtee kaitsevööndi laius on 30m äärmise rööbastee teljest. Võimalikud kõrvalmõjud raudteega piirneval alal on müra, vibratsioon, õhusaaste ja muu. Planeeringualal on teostatud: Helirõhutasemete mõõtmised, Kajaja Acoustics OÜ poolt töö nr 25403-01 29.09.2025. Keskkonnamüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ poolt töö nr 25403-02 07.10.2025. Kokkuvõtvalt annab keskkonnamüra hinnang järgmised tulemused: RONGILIIKLUSE MÜRA Müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 26

- öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt); - päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus. Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale, ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“1. TEHNOSEADMETE- JA KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA Vastavalt helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid helirõhutasemeid. HINNANGU SOOVITUSED Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas toodule (ptk 12.2 tabel 5, lk 167) rakendatakse segaotstarbelise sihtotstarbega maa-alal III kategooria norme. Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb arvestada hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete rakendamine. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatava elamu siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest) Täiendavad ettepanekud teede negatiivse mõju vähendamiseks: - säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. - istutada juurde nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid. Istutused soovitavalt mitmerindelisena. - hoonete piirdekonstruktsioonid projekteerida ja rajada kõrgendatud mürapidavusega vastavalt eelpool toodud standardile. Sealjuures pöörata tähelepanu piirde erinevate konstruktsioonide liitekohtadele ja avatavate avatäidete tihendisüsteemidele. 4.16 Servituudid

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 27

Planeeringualal on kavandatud järgmised servituudid (või talumiskohustused):

 Pos.1. servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud

ühendus kaugkütte võrguga ja sidevõrguga)

 Pos.2 servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud

ÜVK, elektri maakaablid, sidekanalisatsioon). Krunt on kavandatud avalikuks

kasutuseks. Krundi kasutusõigus ja omandi küsimus lahendatakse planeeringu

menetluse käigus.

 Jaama tn 1: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks

(planeeritud ühendus kaugkütte võrguga)

 Jaama tn 1b: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks

(planeeritud ühendus reovee kanalisatsiooniga)

 Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksus: kitsendusi ei planeerita.

Tehnovõrkude servituutide alade asukohad ja suurused täpsustatakse projekteerimise

käigus.

5 Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine. Detailplaneeringuga kavandatu ei kahjusta olulisel määral olemasolevat keskkonda. Keskkonda kahjustab vähesel määral planeeritud hoonete ja tee ehitus (müra, vibratsioon ja tolm), kuid hilisemas ekspluatatsioonis ei kahjusta planeeritud hooned oluliselt keskkonda. Olemasolevat olukorda halvendab looduse mitmekesisuse säilitamise seisukohast olemasolevate puude ja pinnakattetaimede likvideerimine. Selle vähendamiseks planeeritakse hoonete, teede ja taristu asukohad vastavalt puude asukohale viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Müra suurenemist põhjustab piirkonnas elutegevusega kaasnevad helid (muusika, kodumasinad, tehnoseadmed, inimeste hääled jms) ja suurenev liiklus. Elutegevusega võib kaasneda ka mõningane tolmu teke (näit. transpordivahendid), vibratsioon (näit kodumasinad, pumbad, transpordivahendid) ja lõhn (näit. toidulõhnad, kasutatavad kütused, remondimaterjalid), kuid eeldatavalt ei ole nendest tulenev mõju suhteliselt väikeste koguste tõttu märkimisväärne. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei ole põhjavee reostust piirkonnas teada. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu keskkonnaohtlikke ettevõtteid. Soojuse, kiirguse ja lõhna reostuse olulist mõju ei ole ette näha. Planeeringuga kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne ja eelhindamine ei ole vajalik. Kavandatud tegevusele ei ole vajalik taotleda keskkonnalubasid 6 Võimalikud ohuolukorrad

 Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Võimalikud avariiolukorrad on suhteliselt vähetõenäolised.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 28

 Mõningast müra ja vibratsiooni teket esineb prügiveo ja kogumismahutite tühjendamisel, aga väikeste koguste tõttu ei kahjusta see keskkonda oluliselt. Kuna planeeringu ala on juba hoonestatud ja elutegevus on toimunud pikema aja jooksul, siis on lisanduv mõju keskkonnale ka väiksem.

 Õnnetuste vältimiseks ehitusprotsessis tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega ning vajadusel juhendatud. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete või isikute poolt.

 Tulekahjude ennetamiseks projekteerida ja ehitada hooned vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele. Planeeritud tuletõrje veevärgi nõuetekohane olemasolu ja Keila päästekomando olemasolu tagab võimaliku tulekahju kiire likvideerimise.

 Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks.

 Radoonirisk. Keila linna maa-alal on koostatud radooniuuring. Täht-Kok, K. 2020. Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Uuringu kokkuvõte ütleb järgmist: Vaatamata sellele, et mõõdetud pinnaseõhu uuringupunktides viitetasemele vastavast Rn-sisaldusest 75 kBq/m3 kõrgemaid tulemusi ei fikseeritud, asub Keila linn radooniohtlikus Põhja-Eesti klinditsoonis. Samuti ületab enam kui neljandikus uuringupunktidest Rn-sisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m3, see on tase, mis vastavalt Eesti Ehitusstandardis kehtestatud juhistele (EVS 840:2017) nõuab Rn-sisalduse mõõtmist enne uute ehituste püstitamist. Viitetaset ületavaid Rn-sisaldusi on mõõdetud ka linna siseruumide õhus. Radooni jõudmine maapinnale ja hoonetesse on mööda lubjakivilõhesid väga tõenäoline, seega tuleb ala geoloogilist ehitust arvesse võttes liigitada Keila linn I prioriteediga omavalitsuseks.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 29

(allikas: Täht-Kok, K. 2020. Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.) Hoonete projekteerimise käigus teha mõõtmised täpsustamaks pinnase radoonisisaldus. Vastavalt uuringu tulemustele näha ette radoonitõkke meetmed ja konkreetsed insenertehnilised lahendused, et tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumide. Rakendada vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.

6.1 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Planeeritaval alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustega. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:

 Planeeringuga kavandatud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku.

 Planeeringualale nähakse ette tänavavalgustus ja krundisisene välisvalgustus, mis vähendab kuritegevuse riske.

 Hoone juurde viivate sissepääsuteede selge eristamine vähendab sissemurdmiste, vandalismi, grafiti ja süütamiste riski.

 Vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski

 Sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski.

 Kiired parandustööd vähendavad edasisi kahjusid ennetades uusi vandalismiakte, grafitirünnakuid või süütamisi. Kiirele korrastamisele aitab kaasa regulaarne järelevalve.

 Hea korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu.

 Planeeringu alal on soovituslik rakendada naabrivalve põhimõtteid.  Planeeringu alal on soovituslik paigaldada videovalve.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 30

 Tupikteega juurdepääs suurendab privaatsust ja kogukonnatunnet 7 Planeeringu elluviimise tegevuskava.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemiseks, servituutide seadmisele, koostatavatele ehitusprojektidele, samuti ehituslubade ja kasutuslubade taotlemiseks. Pärast planeeringu kehtestamist teostatavad toimingud ajalises järjekorras:

1. Katastriüksuste moodustamine ja maakorralduslikud toimingud.

2. Tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks servituutide või muude

talumiskohustuste seadmine

3. Tehnovõrkude (sh. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni) ja tee

projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine.

4. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni ehitamine ja kasutusloa

taotlemine.

5. Tehnovõrkude ja tee ehitamine ja kasutuslubade taotlemine ning kasutuslubade

väljastamine

6. Elamumaa krundi hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja

ehituslubade väljastamine

7. Elamutele kasutuslubade taotlemine ja kasutuslubade väljastamine.

Ehitusloa taotluse menetlusel järgida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt planeeringu kooskõlastamisel esitatud tingimusi. Seletuskirja koostas: Ramul Saarniit (arhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt 7)

25403-01 29.09.2025

Kajaja Acoustics OÜ

Reg.kood 11485414

Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected]

www.kajaja.ee

+372 5626 4614

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

TELLIJA: Pilveprojekt OÜ

Raja tee 2, Kulna küla, 76613 Lääne-Harju vald, Harjumaa

KONTAKTISIK: Ramul Saarniit

TELLIMUS: 10.09.2025

HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED 11.09.2025 ja 17.09.2025

1. ÜLDINE

Koht:

Jaama 1c. 76605 Keila

Aeg: 11.09.2025 kell 06:00-07:00;

17.09.2025 kell 15:30-16:45

Mõõtmiste teostaja: Margit Errapart

Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Keilas, Jaama 1C kinnistul raudteepoolsel küljel rongiliiklusest põhjustatud

helirõhutasemed ning Jaama tn 1 kinnistu poolses küljes tehnoseadmete- ja kaubandustegevusest põhjustatud

helirõhutsemed.

1.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA

Tabel 1. Kasutatud mõõteseadmed

seade tüüp tehase tähis kalibreerimise kuupäev

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-15376-E0 24.03.2025

mikrofon NTi Audio M2230 09543 24.03.2025

kalibraator NTi Audio CAL200 16083 25.03.2025

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-18245-E0 31.03.2025

mikrofon NTi Audio M2230 7994 31.03.2025

kalibraator NTi Audio CAL200 18283 25.03.2025

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-26376-E1 12.05.2025

mikrofon NTi Audio M2230 15129 12.05.2025

müramõõdik NTi Audio XL3-TA A3A-01478-F0 13.05.2025

mikrofon NTi Audio M2230 14908 13.05.2025

Mõõtmised teostati ja tulemused hinnati vastavalt üldistele keskkonnamüra mõõtmiste standarditele:

EVS-ISO 1996-1:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja

hindamiskord;

EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme

määramine.

2. AKUSTILISED NÕUDED

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 11.

Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on müra hinnatud tase L [dB]

1 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ muutmine, lisa 1 (riigiteataja.ee)

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

2/6

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad päev (Ld)

öö (Ln)

55

50

50

40

II – haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamumaa-

alad, maatulundusmaa, õuealad, rohealad

päev (Ld)

öö (Ln)

60 (65*)

55 (60*)

55

50

III – keskuse maa-alad päev (Ld) 65 (70*) 60

IV – ühiskondlike hoonete maa-alad öö (Ln) 55 (60*) 50

* - müratundliku hoone teepoolsel küljel

V kategooria – tootmise maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

VI kategooria – liikluse maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

Kogu päeva (07.00 - 23.00) müra hinnatud tase Ld [dB] sisaldab õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00)

helirõhutasemetele lisatud parandustegurit +5 dB.

Müra hinnatud tase öise ajavahemiku (23.00 - 07.00) vältel Ln [dB].

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja

öösel 75 dB(A).

Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust.

Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete

tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes.

Tabel 3. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kirjeldatud tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on

müra hinnatud tase L [dB]

kategooria ajavahemik piirväärtus sihtväärtus

I – virgestusrajatiste

maaalad ehk vaiksed alad

päev (Ld) 55 45

öö (Ln) 40 35

II – haridusasutuste,

tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse

ning elamu maa-alad,

rohealad

päev (Ld) 60 50

öö (Ln) 45 40

III – keskuse maa-alad päev (Ld) 65 55

IV – ühiskondlike hoonete

maa-alad

öö (Ln) 50 45

V kategooria – tootmise maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

VI kategooria – liikluse maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

Kogu päeva (07.00 - 23.00) müra hinnatud tase Ld [dB] sisaldab õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00)

müratasemetele lisatud parandustegurit +5 dB.

Müra hinnatud tase öise ajavahemiku (23.00 - 07.00) vältel Ln [dB].

3. MÕÕTMISTE KORRALDUS

Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed:

- LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks;

- LAF,max [dB] – fast-ajakorrigeeritud maksimaalne helirõhutase, mis kirjeldab maksimaalset helirõhutaset

0,125 s ajaperioodi jooksul.

Enne ja pärast mõõtmise teostamist kontrolliti mõõteseadmed akustilise kalibraatori abil.

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

3/6

3.1 MÕÕTMISTE OLUKORD

Helirõhutasemed mõõdeti aadressil Jaama tn 1c, va POS 2. Mõõtmised teostati:

- mõõtmispositsioonis POS 1, mis asus ca 12 meetri kaugusel raudteest, kasutati mõõteseadet tehase

tähistusega A2A-15376-E0;

- mõõtmispositsioonides POS 2 ja POS 3, mis asusid vastavalt ca 3 meetrit kinnistult väljas naaberkinnistul,

so Jaama 1 kinnistul, ning ca 3 meetrit kinnistu piirist seespool, kasutati mõõteseadet tehase tähistusega

A3A-01478-F0;

- mõõtmispositsioonis POS 4, mis asus 12 meetri kaugusel kiinistupiirist, so Jaama 1 kinnistust, kasutati

mõõteseadet tehase tähistusega A2A-26376-E1;

- mõõtmispositsioonis POS 5, mis asus 1 meetri kaugusel kinnistupiirist, so Jaama 1 kinnistust, kasutati

mõõteseadet tehase tähistusega A2A-18245-E0.

Mõõtepositsioonide ning mikrofoni paiknemised on näidatud joonistel (Joonis 1 kuni Joonis 7).

3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED

Tabel 4. Riigi Ilmateenistus, Tallinn-Harku ilmajaam

temperatuur [°C] tuule kiirus [m/s] tuule suund [°] õhuniiskus [%] pilvkate

11.09.2025

06.00 16,5 4,7 136 82 0/10

07.00 16,3 5,0 136 82 0/10

17.09.2025

15.00 16,5 4,8 236 73 9/10

16.00 17,3 6,6 236 64 6/10

Märkus: mõõtmiste teostaja ei vastuta Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud andmete õigsuse eest.

3.3 MÕÕTMISPUNKTIDE SKEEM

Tabel 5. Mõõtepositsioonid

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast 1,5 m

mõõtmispunktide kaugus rongide

peatumiskohast jaamas ca 200-220 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 20 - 60 min

helivälja tingimus vaba heliväli

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

4/6

Joonis 1. Mõõtmispunktide asukoht (POS 1 kuni POS 5). Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt (allikas:

Maa-ja Ruumiameti kaardirakendus)

Joonis 2. Mikrofoni positsioon POS 1 Joonis 3. Mikrofoni positsioon POS 2

POS 1

POS 2

POS 3 POS 5

POS 4

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

5/6

Joonis 4. Mikrofoni positsioon POS 3 Joonis 5. Mikrofoni positsioon POS 1

Joonis 6. Mikrofoni positsioon POS 4 Joonis 7. Mikrofoni positsioon POS 5

4. MÕÕTMISTULEMUSED

Käesolevas protokollis esitatud tulemused kehtivad konkreetsetele katseobjektidele.

4.1 RONGILIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMED, PROTOKOLL 25403-20250911-P01

Rongiliikluse mõõtmisel on mürasündmusena käsitletud piirkonna taustmürast selgelt eristatavad rongimüra

sündmused, mis on mõõtmispunktide ja -aegade kaupa eraldi välja toodud järgnevas tabelis.

Mürasündmuse ajaline kestus on aeg, mil rongiliiklusest tulenev mõõdetud helirõhutase on kõrgem kui

piirkonnas valitsev üldine taustmüra (looduslik taustmüra, liiklusmüra jms).

Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 6. Mõõtmistulemused mõõtmispunktis POS 1

kuupäev

kellaaeg*

reisi

nr

kirjeldus** mürasünd-

muse ajaline

kestus t [s]

mõõdetud

LA,eq,T [dB]

mõõdetud

LAF,max

[dB]

maksimaalse

mürataseme

põhjus

tonaalsus

11.09.2025

06:20 540 saabuv 36 72 91 signaal jah

06:20 541 väljuv 35 62 72 möödasõit jah

väljuv 26 59 69 möödasõit jah

06:40 640 saabuv 29 64 73 signaal jah

06:53 50-T saabuv 29 65 76 signaal jah

06:53 675-T väljuv 24 60 70 möödasõit jah

17.09.2025

15:40 657 väljuv 14 64 67 möödasõit jah

16:00 658 saabuv 19 69 86 signaal jah

25403-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

6/6

kuupäev

kellaaeg*

reisi

nr

kirjeldus** mürasünd-

muse ajaline

kestus t [s]

mõõdetud

LA,eq,T [dB]

mõõdetud

LAF,max

[dB]

maksimaalse

mürataseme

põhjus

tonaalsus

15:59 585 väljuv 25 65 74 möödasõit jah

16:20 560 saabuv 17 61 69 möödasõit jah

16:20 561 väljuv 14 66 73 möödasõit jah

16:40 586 saabuv 21 62 71 möödasõit jah

16:40 659 väljuv 19 65 75 möödasõit jah

* tabelis esitatud kellaaeg on rongide sõiduplaani järgne Keila jaamast väljumise kellaaeg. Mõõtmiste teostaja ei

vastuta AS Eesti Liinirongide poolt elron.ee esitatud sõiduplaani andmete õigsuse eest.

** käesolevas tabelis „saabuv“ rong on läänesuunast jaama lähenev rong ning „väljuv“ rong on jaamast

läänesuunas liikumist alustav rong.

Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel oli mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel tonaalne.

4.2 MÕÕDETUD MÜRATASEMED, PROTOKOLL 25403-20250911-P02

Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Mõõdetud müratasemest on järeltöötluse käigus välja lõigatud järgnevad mürasündmused: üksikud valjud

linnuhääled, koerte haukumine, lennuliikluse ja rongiliikluse poolt põhjustatud müra, sh rongide

signaalmärguanded ning lähedal toimunud pinnasetihendamise tööd.

Tabel 7. Mõõtmistulemused

mikrofoni asukoht mõõdetud

LA,eq [dB]

mõõdetud

LAF,max [dB]

maksimaalse mürataseme

põhjus

POS 2 06.05-06.30 45 63 auto

POS 3 06.40-07.00 43 56 mingi eseme või asja avamine

POS 4 15.38-16.38 47 59 autoukse sulgemine

POS 5 15.45-16.45 47 63 autoukse sulgemine

Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel, ei ole mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel

tonaalne.

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus (katteteguriga k = 2) on hinnanguliselt ±4 dB.

protokolli koostas / kinnitas:

Margit Errapart / konsultant

25403-02 07.10.2025

Kajaja Acoustics OÜ

Reg.kood 11485414

Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected]

www.kajaja.ee

+372 5626 4614

TELLIJA: Pilveprojekt OÜ

Raja tee 2, Kulna küla, 76613 Lääne-Harju vald, Harjumaa

KONTAKTISIK: Ramul Saarniit

TELLIMUS: 10.09.2025

KESKKONNAMÜRA HINNANG

1. SISSEJUHATUS

Jaama tn 1c elamumaa sihtotstarbega kinnistu asub Keila linnas Harju maakonnas. Mürahinnangu aluseks on

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering (Töö nr T0324) ja müra on hinnatud helirõhutasemete mõõtmiste

teel (25403-01, 29.09.2025 Kajaja Acoustics OÜ).

2. RONGILIIKLUSE MÜRA

Jaama tn 1c kinnistu piirneb lõuna suunast raudteega ning kinnistust ca 115 m kaugusel asub Keila rongijaam.

Raudteeliiklusest väga olulise osa moodustab reisirongiliiklus, mis teenindab Keila linna ja kaugemale jäävaid

asulaid. Raudtee läheduse tõttu ulatub vaadeldava kinnistuni raudteeliiklusest põhjustatud müra.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1. Liiklusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-,

raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega

(auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Määruse kohaselt ei tohi liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate

helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

- öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud

rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt);

- päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus.

Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale,

ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“1.

3. TEHNOSEADMETE- JA KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA

Planeeringuala piirneb põhja suunast Jaama tn 1 kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ja Keila postkontor.

Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud

lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod,

kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed).

Vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusele nr 71 peavad müraallika valdajad tagama, et nende

kinnistul toimuvast tegevusest põhjustatud keskkonnamüra ei ületaks vastavaid müra normtasemeid, mille järgi

tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust, kusjuures maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA.

Vastavalt helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid

helirõhutasemed.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111112020008

24032-02

2/2

4. SOOVITUSED

Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub

raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala

läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide

(näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad

liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi

ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige

psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).

Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna

parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate

(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel.

Koostas:

Maria Tosso | keskkonnamüra valdkonna konsultant

Kontrollis:

Marko Ründva | juhatuse liige

Keskväljak 11

76608 Keila

Estonia

T: +372 6790 700

[email protected]

EE121010022073899009 SEB Pank

EE272200221011747720 Swedbank

Reg. nr. 75014422 TP kood: 135101

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Esitame Terviseametile planeerimisseaduse § 127 lg 1 tulenevalt kooskõlastamiseks Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringuga tihendatakse Keila linna raudteejaama keskset ala, kus asuvad elu- ja ärifunktsiooniga hooned. Terviseamet on 01.09.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/6214-2 edastanud oma seisukoha detailplaneeringu osas: Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ning ei kooskõlasta detailplaneeringut, kuna müraolukorda ei ole piisavalt kajastatud. Amet palub täiendada detailplaneeringut nii rongiliikluse põhjustatud müratasemete, sh päevased ja öiste tasemete ning maksimaalsete tasemete osas, kui ka Jaama tn 1 kinnistult tuleva müra osas. Märkus 1: Detailplaneeringu materjalid ei sisalda mürauuringut. Seletuskirjas on välja toodud väljavõtted Keila linna välisõhu mürakaardist. Kättesaadavatele andmetele tuginedes on Keila linna välisõhu mürakaart koostatud 2019. aastal. Ameti hinnangul ei ole võimalik võtta liiklusmüra hindamise aluseks enam kui viis aastat tagasi koostatud mürakaarti. Lisaks ei ole hinnatud detailplaneeringu alal esinevaid maksimaalseid liiklusmüra tasemeid. Amet selgitab, et maksimaalsete müranormide mõõtmine on muuhulgas oluline hoonetele õige heliisolatsiooni valikul, et tagada eluruumides normide kohased helirõhutasemed. Vastus: esitatavate materjalide hulka on lisatud helirõhutasemete mõõtmised 11.09.2025 ja 17.09.2025 (Töö nr 25403-01 ning 07.10.2025 koostatud Keskkonnamüra hinnang (Töö nr 25403-02), mõlemad koostatud Kajaja Acoustics poolt. Vaata ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.15 Müra.

Terviseamet

[email protected]

Meie 06.08.2025 nr 7-4/928-1

Teie 01.09.2025 nr 9.3-1/25/6214-2

Meie: 17.11.2025 nr 7-4/1429-1

Märkus 2: Detailplaneeringuga kavandatud hoonestus on planeeritud väljaspoole raudteekaitsevööndit, kuid selle piirile. Detailplaneeringu õueala asub raudteekaitsevööndis. Amet juhib tähelepanu, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „“ lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemed tuleb tagada kogu kinnistu (müratundliku ala) ulatuses. Vastus: Planeeringuala paikneb küll raudteekaitsevööndi piiril, kuid hoonestus on kavandatud väljapoole kaitsevööndit. Planeeringualal on teostatud helirõhutasemete mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-01, 29.09.2025) ning keskkonnamüra hinnang (töö nr 25403-02, 07.10.2025). Mõõtmistulemused näitavad, et rongiliiklusest tulenevad maksimaalse helirõhutaseme ületused on seotud ohusignaalidega, mitte pideva liiklusmüraga. Planeeringu realiseerimisel rakendatakse III kategooria müra normtasemeid vastavalt Keila linna üldplaneeringule (ptk 12.2 tabel 5, lk 167). Projekteerimisel nähakse ette arhitektuursed ja ehituslikud leevendusmeetmed, sealhulgas müratundlike ruumide paigutamine raudteest eemale, heliisolatsiooninõuete järgimine (EVS 842:2003), ning vajadusel vibratsiooni leevendavad konstruktsioonilised lahendused. Eesti Raudtee ei võta endale kohustusi keskkonnaparameetrite leevendamiseks juhul, kui meetmeid ei rakendata. Vaata ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.15 Müra. Märkus 3: Lisaks juhib amet tähelepanu, et detailplaneeringu ala piirneb ärimaa kinnistuga, kus asub Jaama kauplus ning lisaks ka Omniva Keila postkontor. Ametile esitatud pöördumiste põhjal võib öelda, et taoline olukord võib põhjustada tulevaste elanike jaoks mürahäiringuid. Selle vältimiseks tuleks hinnata ka võimalikke müraallikaid (tehnoseadmed, paki/postivedu, parkimisega seonduv jmt) Jaama tn 1 kinnistul ning müra levikut detailplaneeringu alale. Vastus: Planeeringualal tuleb arvestada Jaama tn 1 kinnistult kostuva tehnoseadmete müra ning lühiajaliste mürasündmustega (nt kaubavedu, parkimine), millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed. Helirõhutasemete mõõtmised näitavad, et Jaama tn 1 kinnistult ei ulatu ülenormatiivseid helirõhutasemeid planeeringualale. Mürahäiringute leevendamiseks soovitatakse säilitada olemasolevat haljastust ning rajada mitmerindelisi heitlehiseid ja igihaljaid istutusi. Haljastus aitab visuaalselt varjata müraallikaid ning parandab elukeskkonna kvaliteeti. Vaata ka detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.15 Müra. Kokkuvõttes on planeeringu koostamisel arvestatud nii kehtivate müra normtasemete kui ka võimalike häiringute leevendamisega, tagades kavandatava elukeskkonna kvaliteedi ja vastavuse kehtivatele nõuetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Angerjas

abilinnapea

Lisad: Kajaja Acoustics OÜ helirõhutasemete mõõtmised (töö nr 25403-01, 29.09.2025) ning

keskkonnamüra hinnang (töö nr 25403-02, 07.10.2025; Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu põhijoonis ja seletuskiri.

Koostaja:

Diana Vällo

[email protected]

29601:010:0260

Haapsalu mnt 35a

29601:010:0015

Haapsalu mnt 39a

29601:010:0002

Jaama tn 1b

29601:010:0170

Haapsalu mnt 37a

29601:010:0070

Haapsalu mnt 37b

29601:010:0150

Jaama tn 1

29601:001:0500

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

29601:010:0430

Männiku tn 4

29601:010:0016

Jaama tn 1a

29601:008:0042

Jaama plats

29601:001:0147

Männiku tänav

29601:001:0333

Jaama tn 1c

TP

+1.0

+0.7

TP

TP

b

.

k

i

v

i

p

u

i

t

1

b

H

e

la

m

u

H

k

u

u

r

H

k

u

u

r

k

u

u

r

kuu

r

bet

k

i

l

e

h

a

l

l

v

a

r

e

H

ka

up

lu

s

1

.

1

a

H

ja

a

m

a

h

o

o

n

e

3

6

.8

2

3

6

.7

5

3

6.

74

3

6

.7

2

36.70

36.65

36.60

36.59

36.59

38.01

38.06

3

7

.

9

5

3

7

.

8

6

3

7

.

8

1

3

7

.

8

1

3

7

.

8

7

3

7

.

9

2

3

7

.

8

4

3

7.

86

3

7

.

4

8

3

7

.

8

1

3

7

.

7

2

3

7.5

5

3

7

.2

7

3

7

.

0

7

3

6

.

8

0

3

7

.

1

3

3

7

.5

9

37.24

36.79

36.96

36.78

3

6

.

2

4

36

.21

36.35

36.31

36.30

36.37

36.42

36.22

36.14

36.19

36.22

36.25

36

.29

36.52

3

6.4

0

36.86

36.97

3

6

.

7

9

3

6

.

7

9

3

6

.

7

4

3

6

.

9

3

36.57

3

6

.

6

6

36.63

36.51

3

6

.

5

0

36.58

36.76

3

7

.

4

8

36.97

3

7

.

0

2

36.46

36.50

36.26

3

6

.

3

9

3

6

.

4

8

3

6

.

7

0

3

6

.

8

1

36.54

3

6

.

4

6

3

6

.

4

6

36.51

36.60

36.53

36.69

3

6

.7

8

3

6

.7

4

3

6

.9

1

3

6

.

8

2

3

6

.

5

1

36.74

36.34

36.85

36.37

36.67

36.40

36.91

36.38

36.38

36.32

36.54

36.45

36.29

36.49

36.31

36.47

36.22

36.43

36.26

36.62

36.45

36.52

36.33

36.36

36.42

36.49

36.49

36.56

36.55

36.60

3

6

.

5

2

36.73

36.46

36.64

36.44

36.83

37.74

36.50

37.22

37.66

36.87

36.76

36.60

37.07

37.56

37.11

36.60

36.51

36.96

36.84

36.45

36.37

36.64

36.43

36.33

36.25

37.24

37.12

36.75

36.94

36.46

36.53

36.32

36.32

36.78

37.05

36.69

36.77

36.57

36.87

36.67

37.09

36.63

36.53

36.56

36.67

36.30

36.24

36.29

36.26

36.21

36.16 36.07

36.10

35.99

3

6

.0

0

36.05

36.01

36.29

36.19

36.33

36.81

36.66

36.63

36.62

36.69

36.58

36.78 36.79

37.03

36.63

36.81

36.86

37.07

36.19

36.22

36.40

3

5.

91

35.82

35.85

36.03

35.94

35.93

35.96

36.00

35.94

35.86

36.06

36.26

36.42

3

6

.

5

4

3

6

.

5

0

36.07

3

6

.

2

0

3

6.

20

36.25

36.26

3

6

.

3

4

35.88

35.91

35.88

36.20

35.78

35.61

35.75

35.64

35.79

35.72

36.22

3

6

.

1

6

36.07

3

6

.

6

4

3

6

.

4

8

k

r

k

r

kr

k

r

k

r

b

b

.

k

i

v

i

b

.k

iv

i

b.kivi

b.kivi

b

.

k

i

v

i

A

k

r

kr

kr

k

r

kr

k

r

k

r

b.kivi

kr

kr

kr

kr

A

A

A

A

mk

mk

aiamaa

vma

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

õu

H

k

u

u

r

29601:001:0332

Männiku tn 6a

29601:010:0410

Männiku tn 2

29601:010:0018

Jaama tänav T1

29601:010:0260

Haapsalu mnt 35a

29601:001:0500

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

29601:001:0500

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

M

ä

n

n

i

k

u

t

n

x= 6574350

y = 5 2 3 3 5 0

y = 5 2 3 6 5 0

15

3/

4

17

23

25

25A

27

19

21

2/

3

1/

2

A1

1t12ASP

Pöörang12

8-14CSP/12BSP

KK-12

KEI-072

400/315 malm/pl

kaas 36.55/maapind 36.55/põhi 34.92

1.⌀200pp 34.92

2.⌀200pp 34.92

1

2

400/315 malm/pl

1.⌀160pvc 35.26

2.⌀160pvc 35.28

1

2

3

3.⌀200pp 35.80

3

6

.

5

5

H

k

u

u

r

H

e

l

a

m

u

3

5

.

RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M

ER / EK 100%

3801 2 (1/1)

P6

7,5m / 4m 2, -1 (1)

1307 m2

p6

4,00

2, 00

4,00

4,00 2,00

4,18 2,18

17,84

N Õ

V A

±0,00 = +36,60...+37,20 hoone abs. max 44,70

5,90

10,00

9,20

4,50

R8,0 0

1

12,00

12,00

3,00 LÄBISÕIDU TAKISTUS

(vmt liikluskorraldusvahend)

A A

2.71.6

1,92

1,44

3,00

3,00

4,50

4,50

4,50

5,50

LÄBISÕIDU TAKISTUS (vmt liikluskorraldusvahend)

30,00

OL.OL MAAPEALNE HÜDRANT TÄHISEGA TH-63

OL.OL HÜDRANT TÄHISEGA TH-144

4,00

1,99

LUMEVALLITAMISE ALA

jm rh

L 100%

-2 -

- -

2061 m2

2

-

L 100%

-3 -

- -

104871 m2

-

3

RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Plan. katastriüksuse piir

Planeeritud rida- ja korterelamumaa

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud konsoolse osa hoonestusala

Planeeritud abihoone hoonestusala

Planeeritud hoonestuse võimalik asukoht

Olemasolev hoonestus

Kesklinna miljööala

Ol.ol tehnovõrgu kaitsevööndi ala

Plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala

Planeeritud kiviparkett - sõidukid + kergliiklejad

Planeeritud kiviparkett - kergliiklustee

Planeeritud kiviparkett- parkla

Ol.ol. asfalt

Ol.ol. kruus

Ol.ol. betoonparkett

Ol.ol munakivi

Planeeritud sademevee immutusala

Planeeritud piirdeaed

Raudtee kaitsevöönd

Plan. juurdepääs kinnistule

Planeeritud jäätmakont. varjualune

Planeeritud rattahoidla

Planeeritud hekk

Planeeritud kõrghaljastus

Ol.ol. IV väärtusklassi haljastus

Likvideeritav objekt / puu

TINGMÄRGID

jm rh

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURI NÕUDED Pos. nr.

Krundi aadress või aadressi ettepanek

krundi planeeritud suurus (m2)

max. hoonete ehitise- alune pind (m2)

max. korruselisus + -, elamu, (abih.) hoone kõrgus elamu (abih.) meetrites

hoonete arv krundil (elamu/ abih.)

maa sihtotstarve ja osakaal % (detail- planeeringu liikide kaupa)

maa sihtotstarve ja osakaal % (katastriüksuse liikide kaupa)

tule- püsivus

parkimis- kohtade arv normatiivne ja kavandatud

arhitektuurinõuded kitsendused

1 1307 380 2 (1/1) ER/EK 100% TP-3 6 / 6 lahtine

katuse kalle ja katuse harja suund

hoone- stusviis

∠20-∠45 vt. märkused. Harja suund vaba

2, -1, (1) 7,5m, ( 4m)

E 100% Raudtee kaitsevöönd 30m esimesest liiprist Planeeritud kaugküttetrassi servituut

Jaama tänav 1C

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD 1. Planeeritud maa-ala suurus 0,41 ha

2. Kavandatud kruntide arv 3

3. Krunditud maa bilanss (katastriliikide alusel) E - elamumaa 1307 m2

L - transpordimaa 106932 m2

5. Parkimiskohtade arv: normatiivne 6 planeeritud 6

108239 6 / 6380 2Kokku:

2 2061 - - LT 100% - - - -- L 100% Tehnovõrkude kaitsevööndid.Krunt nr 2

3 104871 - - - - - - -- - Vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele (11.06.2025 seisuga) on Katastripidaja märkinud - pindala ebatäpne.

Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam

EI OLE PLANEERITAV

KRUNDI EHITUSÕIGUSE KIRJELDUS: sihtotstarbe % detailplaneeringu liikides ER- ridaelamu, EK - korterelamu ehitisealune pindala

hoonete arv krundil elamu / abihoone parkimiskohtade arv õues

korruste arv + - , elamu ( abihooned) krundi pindala

ER/EK 100% 3501 2

(1/1) P6

7,5 m / 4m 2, -1 (1)

1307 m2

krundi positsiooni number

hoone kõrgus, elamu ( abihooned)

S

S

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

A

1.5 - 2.2 0.5 4.5

> >

> >

LÕIGE A-A 1:100

A

SA DE ME VE E NÕ VA

2.5%

Tänavavalgustuse maakaabel + Reserv

S

S

S

0. 9

ca 0. 8- 0. 9

0.3 0.4 0.8

KA TA ST RI ÜK SU SE P II R

PL AN . KA TA ST RI ÜK SU SE P II R

S

S

0.21.0

MÄRKUSED:

1. Topo-geodeetiline mõõdistus Throne OÜ reg. nr. Töö nr G24100 29.02.2024

Koordinaadid riiklikus L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Joonisel planeeritud hoonete kontuurid on antud maksimaalse ehitisealuse pinna illustreerimiseks.

3. Planeeritud kõvakattega alad ca 630 m2 (parkimisala + hooned, varjualused) < 50% katastriüksuse pindalast.

4. Planeeritud vett läbilaskvad katendid ja sademevee immutusala ca 240 m2.

N

E

S

W

ARHITEKTUURINÕUDED

• Elamute eskiisprojektid kooskõlastada linnaarhitektiga.

• Hooned võib püstitada vaid põhijoonisel toodud hoonestusalale arvestades p 4.3. tingimusi erinevatele hoonestusala osadele.

• Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega.

Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida suure monotoonse hoonemahu teket.

• Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega.

• Hoonete välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kõik keskkonda sobituvad ja Eesti kliimasse sobivad materjalid, välja arvatud eksponeeritud palk,

plastikvoodrilauad ja imitatsioonmaterjalid (nt, puit- ja looduskivi imitatsioonid) jmt. Eelistatud viimistlusmaterjaliks on puit, mida võib kombineerida

muude materjalidega. Kasutada autentseid materjale.

• Hoonete põhilise katusekattematerjalina kasutada eelistatult valtsprofiilplekki. Lubatud on ka kivi, puit ja lamekatuse pindadel rullmaterjal (trapets ja

kiviprofiiliga katuseplekk ning SBS rullmaterjal ei ole lubatud).

• Lubatud katusekalle 20 kuni 45 kraadi, väiksemas mahus (kuni 30% ehitisealusest pinnast) on lubatud ka lamekatus. Katusekalde valikul arvestada

naaberhoonestuse katusekalletega.

• Hoonete fassaadide värvilahenduses kasutada keskkonda sobivaid värvitoone.

• Eluruumide projekteerimisel tagada head insolatsioonitingimused ja lähtuda EVS -EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“

projekteeritavas elamus ja samuti naaberkinnistutel.

• Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida

fassaadiga sama tooni.

• Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht või varjend. Selline

ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel.

• Piirdeaiad on lubatud. Üldiselt piirete kõrgus 1,4m ja läbipaistvus 30% iga meetri kohta. Piirkonna miljööd arvestades on lubatud puitlippidest piirded.

Erandina võib planeeritud sõidu- / kergliiklustee äärde kavandatud raudtee kaitsepiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire.

• Projekteerimise käigus valida viis kõige paremini sobivat rohepunkti ja sobitada need hoone arhitektuuri, maastikukujunduse ja haljastusega (vt

seletuskiri prk 4.7)

Joonise nr:

Juhataja/arhitekt:

OÜ Pilveprojekt reg. nr. 11510253 [email protected] tel. 53314067R.Saarniit S.Metsis

Volitatud arhitekt 7:

Töö nr:

T0324 Kuupäev:

Joonise nimetus:

Objekt:

Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Keila linn, Jaama tänav 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering Aadress:

12.06.2025

DP-4

1:500 PÕHIJOONIS

3. november 2025. a.

PLANEERIJA: OÜ Pilveprojekt reg. nr. 11510253 Raja tee 2, Kulna küla Lääne-Harju vald, Harjumaa 76613 Tel. +372 53314067 reg. nr. EEP001395 11.07.2008

Töö number: T0324 Asukoht: Jaama tänav 1c, Keila linn, Harju maakond

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Planeeringu koostaja: Ramul Saarniit (arhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt 7)

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 2

SISUKORD I SELETUSKIRI 1 Planeeringu koostamise eesmärk ja lähteandmed. ................................................... 3

1.1 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: ................................................................... 4 1.2 Planeeringu vastavus liigilt üldisematele planeeringutele ....................................................... 5

2 Olemasoleva olukorra iseloomustus: ........................................................................ 6 2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. .................................................................................. 6 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. ............................................................................... 10 2.3 Olemasolevad piirangud planeeringualal ............................................................................... 10 2.4 Juurdepääsud .......................................................................................................................... 11 2.5 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 11

3 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ning funktsionaalsete seoste analüüs. 12 4 Planeeringuettepanek. ............................................................................................ 14

4.1 Üldiselt ................................................................................................................................... 14 4.2 Krundijaotus ........................................................................................................................... 14 4.3 Kruntide ehitusõigus. ............................................................................................................. 15 4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded. ................................................................................................... 16 4.5 Piirded .................................................................................................................................... 16 4.6 Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. ...................................................................... 17 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted. ........................................................................................ 18 4.8 Vertikaalplaneerimine. ........................................................................................................... 20 4.9 Tuleohutusnõuded. ................................................................................................................. 20 4.10 Tehnovõrgud. ......................................................................................................................... 21 4.11 Telekommunikatsioonivarustus ............................................................................................. 23 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. ..................................................................................... 24 4.13 Soojavarustus ja jahutus. ........................................................................................................ 24 4.14 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. .................................................................................... 25 4.15 Müra ....................................................................................................................................... 25 4.16 Servituudid ............................................................................................................................. 26

5 Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine. ............................... 27 6 Võimalikud ohuolukorrad ......................................................................................... 27

6.1 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ......................................................... 29 7 Planeeringu elluviimise tegevuskava. ..................................................................... 30

II JOONISED

1. Asukoha skeem DP-1 M 1:10000 2. Kontaktvööndiskeem DP-2 M 1:1000 3. Tugiplaan DP-3 M 1:500 4. Põhijoonis DP-4 M 1:500 5. Tehnovõrgud DP-5 M 1:500 6. Illustratsioon 1 DP-6 7. Illustratsioon 2 DP-7 8. Illustratsioon 3 DP-8 9. Kruntimise plaan DP-9 M 1:500

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 3

I SELETUSKIRI 1 Planeeringu koostamise eesmärk ja lähteandmed. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada elamumaa sihtotstarbega Jaama tn 1c katastriüksusele (kat.nr 29601:001:0333) ehitusõigus, hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeritav ala on ca 0,41 ha. Detailplaneeringu põhjendus. Vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohtades toodule: „ Linna ja kinnistu omaniku ühine huvi on, antud suures osas tühjana seisev krunt, korrastada ja võtta maa kasutusse. Soovitud elamu on võimalik sobitada olemasoleva elurajooni ja intensiivse kasutusega raudteejaama kvartali vahele. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada uusarenduste planeerimisel Keila konkurentsivõime teiste linnade kõrval: oluline on elanike arv (maksumaksjad) ja nende elukeskkonna kvaliteet ning atraktiivsus, ühtlasi säilitades väljakujunenud aladel olemasoleva miljöö väärtuslikud elemendid ruumilise planeerimise parimaid praktikaid rakendades“. Detailplaneeringu koostamise alus:

 Keila Linnavalitsuse korraldus 31. august 2023 nr 2-2/256, Keila linn, Jaama tänav 1c kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Detailplaneeringu lähtedokumendid, õigusaktid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid:

 Keila linna üldplaneering, kehtestatud 26.03.2024 Keila Linna volikogu otsusega nr 1-3/7.  Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78);  Planeerimisseadus;  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;  Rahvatervise seadus;  Looduskaitseseadus;  Maakatastriseadus;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;  Tuleohutusseadus;

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 4

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus 1.1-1/50 „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

 Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine;

 Katastriuksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr. 78 ”Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”;  Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,  kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19

„Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“;  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe  miinimumnõuded“;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Siseministri 01.03.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

 Riigihaldusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ ja selle lisa 5 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“

 Keila Linnavolikogu 31.08.2021 määrusega nr 11 kehtestatud Keila linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032;

 Keila Linnavolikogu 31.01.2017 määrusega nr 4 kehtestatud Kaugküttepiirkonna määramine.  Keila Linnavolikogu 28.09.2010 määrusega nr 14 kehtestatud „Keila linna ehitusmäärus“;  Keila linnavolikogu 31.05.2022 määrusega nr 1-2/7 kinnitatud Keila linna Kliima- ja

energiakava  Keila Linnavolikogu 26.04.2022 määrus nr 5 Keila linna jäätmehoolduseeskiri

Lähiümbruse detailplaneeringud: Kontaktalas asuvad detailplaneeringud:

1. Haapsalu mnt 39 detailplaneering (kehtestatud 2010) 2. Männiku tn 1A kinnistu detailplaneering (kehtestatud 2006) 3. Keila Linna raudteejaama piirkonna detailplaneering (kehtestatud 2009) 4. Haapsalu mnt 25 ja 27 kinnistute ja lähipiirkonna detailplaneering (kehtestatud 2019).

1.1 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 Topograafiline plaan, Throne OÜ 29.02.2024 töö nr G24100

 Haljastuse hinnang, Keskkonnabüroo Grün-E OÜ 16.07.2024 töö nr 120724-1.

 Helirõhutasemete mõõtmised, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-01 29.09.2025.

 Keskkonnamüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 25403-02 07.10.2025.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 5

1.2 Planeeringu vastavus liigilt üldisematele planeeringutele Vastavus maakasutuse juhtotstarbe järgi. Keila linna üldplaneeringu maakasutuse joonise kohaselt asub planeeringuala segaotstarbelise (S) juhtotstarbega alal.

Vastaval alal nähakse ette järgmist: Mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala tihendatavates perspektiivsetes kohalikes keskustes, sh kaubandus- ja teenindushooned, väiketootmine, äri- ja väikeettevõtlus, elamisfunktsioon. Detailplaneeringus kavandatu vastab üldplaneeringuga määratud juhtotstarbele. Vastavus arendusüksuste tingimustele. Arendusüksuste jaotuse järgi asub planeeringuala 6.3.2 Jaama ümbruse kvartalid. Sellel alal väärtustatakse üldplaneeringu kohaselt Keila linna ajaloolist miljööd. Aladel, millele miljööala piirangud ei laiene võib olemasolevat hoonestust rekonstrueerida või asendada uute hoonetega. Jaama tänava äärsete kvartalite hoonestus võib olla mahuliselt liigendatud ning selle eeldatav korruselisus (maapealsete korruste arv ) erinevates osades võib olla kaks kuni kolm korrust. Alumistel korrustel lubatakse kavandada tänavale avanevad äri- ja ühiskondlikud pinnad ja ülemistel korrustel elamis- , ühiskondlikud või äripinnad. Parkimise suunamisel lähtutakse põhimõttest, et see ei tohi kahjustada inimsõbralikku ruumi, kuid samas peab see võimaldama tänavaäärsete äride head toimivust. Tagada tuleb võimalused jalgrataste parkimiseks. Detailplaneeringus kavandatu vastab arendusüksuse tingimustele Vastavus üldplaneeringuga kehtestatud üldistele ehitustingimustele: Punkt 8. Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest. Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist, parklate liigendamist haljastusega. Eelistada keskkonnasõbralike transpordiviiside kasutamist.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 6

Arvestades transpordiühenduste lähedust (raudteejaam, bussipeatused ja bussijaam) on detailplaneeringuga kavandatud kuus parkimiskohta sõidukitele ehk üks koht ühe elukorteri kohta ja ühine varjualune jalgrataste parkimiseks ja hoiustamiseks. Krundile on kavandatud võimalikult palju uut haljastust, säilitatakse maksimaalselt olemasolevat. Punkt 10. Keelatud on sulgeda elanike poolt kasutatavaid liikumisteid ja jalgradu kui kasutus põhineb väljakujunenud taval. Erandjuhtudel on nõutav Linnavalitsuse nõusolek. Planeeringuga parendatakse oluliselt jalakäijate ja jalgratturite jmt liikumisvahenditega liikumise võimalusi. Planeeringuga kavandatakse planeeringuala läbiv valgustatud ja kõvakattega kaasaegne kergliiklustee . Punkt 14. Kui üldplaneering ei määra vastava arendusüksuse krundi minimaalset haljastuse osakaalu, siis elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil (sh ehitised, asfalteeritud/ sillutatud alad) ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa (st haljastuse osakaal 50% krundist). Sõltuvalt elamukrundi ja selle ümbruse olemasolevast maastikulisest keskkonnast võib Linnavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Nii kliimamuutustega kohanemise kontekstis kui ka tehnilisest ja majanduslikust aspektist on väga oluline Keila linna haljasalade roll sademeveekanalisatsiooni ja sademevett koguvate veekogude koormuse vähendamisel. Planeeringuga on kavandatud max 380 m2 ehitisealust pinda, sellele lisandub juurdepääsutee ja parkimisala ca 250 m2 . Seega kõvakattega ala on kokku ca 630 m2 , mis on 48% <50% 1307 m2 krundi pindalast. Kõvakattega pindadelt suunatakse vesi oma krundile planeeritud nõvasse. Parkimisala rajatakse osaliselt vett läbilaskva katendiga. Detailplaneering vastab üldplaneeringu üldistele ehitustingimustele. Nõuded piiretele. Keila kesklinna miljööväärtuslikul alal on piirde kõrguseks ca 1,4 m. Hea linnaruumi ja vaadete säilitamiseks sobiv piirete kõrgus on ca 1,2 m. Haljaspiire võib eelpool toodud näitajatest olla kõrgem. Piirete kõrguseks on planeeritud maksimaalselt 1,4 m maapinnast (v.a. raudteeäärne ohutuspiire). 2 Olemasoleva olukorra iseloomustus: 2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. Planeeringuala asub Keila linna jaama ümbruse kvartali servas puutudes kokku Pargiveere ümbruse elamualaga. Raudteeäärne krunt külgneb lõunast raudteejaama territooriumi ja teenindusteega, mis kasutusel ka kergliikluskoridorina. Idas paikneb Keila Kesklinna miljööväärtuslik ala koos Raudteejaama ja selle abihoonega, mis on hinnatud väga väärtuslikeks hooneteks, sh on piirinaabriks ajalooline raudteetööliste elamu Jaama tn 1b. Põhjaküljel asub Jaama kaupluse kaubandushoone koos postkontori ja äridega. Jaama ümbruse kvartal on intensiivse kasutusega linnakeskuse osa, kus asub palju ärisid ning hoonete kasutusotstarbed vahetuvad suhteliselt sageli. Rongiliiklus, ennekõike reisirongi liiklus on kasvutrendis, seega võib ennustada kvartali kasutuse intensiivsuse kasvu.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 7

Läänes asuvas elamukvartalis asuvad valdavas enamuses üksikelamukrundid ligipääsudega Haapsalu maanteelt (koos selle tänavasoppidega) või Männiku tänavalt, aga ajalooliselt on ligipääsuna kasutatud ka Raudteejaama territooriumil kulgevat teeninduseks mõeldud teed. Reljeef on suhteliselt tasane. Maapind on absoluutkõrgusega 36 meetri juures (EH2000).

Vaade planeeritavale kergliilusteele. Vasakul raudtee, paremal Jaama tn 1b elamu

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 8

Vaade lõunast üle raudtee planeeringuala poole. Paremal paistmas Jaama tn 1b elamu.

Vaade põhjast Jaama tn 1 parkimisplatsi poolelt. Otse vaates väärtuslik sirelihekk, mille taga Jaama tn 1c krunt.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 9

Vaade Jaama platsi poolt. Vasakul Jaama tn 1b ja paremal Jaama 1 kauplus.

Vaadel Jaama tn 1b raudteetööliste elamule (1907) Jaama platsi poolt.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 10

Vaated Jaama tn 1b abihoonele planeeritavalt kergliiklusteelt.

Jaama tn 1b abihoone vaatega Jaama tn 1c poolt 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Planeeringuala moodustab Jaama tänav 1c katastriüksus (kat.nr 29601:001:0333), mille maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Pindala on 1307 m2, millest 1307 m2 on õuemaa. Maapind on tasane ja kaetud vähese haljastusega. Katastriüksus on hoonestamata. Lisaks on planeeringualasse hõlmatud osaliselt Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksus (transpordimaa 100%) ja osaliselt Männiku tn (transpordimaa 100%). 2.3 Olemasolevad piirangud planeeringualal Peamised kitsendused tulenevad raudtee ja tehnovõrkude kaitsevöönditest:

 raudtee kaitsevöönd;  elektripaigaldised ja nende kaitsevööndid;  sideehitised ja nende kaitsevööndid;  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ja nende kaitsevöönd.  planeeringuala piirneb Keila linna miljööala võtmestruktuuriga.

Planeeritaval alal puuduvad looduskaitselised piirangud.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 11

2.4 Juurdepääsud Juurdepääs sõidukitega Jaama tn 1c katastriüksusele avalikult teel puudub. Reaalselt kasutavad Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksuse raudtee äärset ala liikumiseks nii jalakäijad, ratturid, kui ka sõidukid. Vaatluse järgi saab järeldada, et mitmed eelnimetatud katastriüksuse piiri äärsed elamumaa elanikud kasutavad seda liikumisteed ka põhilise juurdepääsuna sõidukitega, kuigi on olemasolevad juurdepääsud Haapsalu mnt põiktänavate kaudu. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee (jala- ja jalgrattaga), mida täna ka kasutatakse.

2.5 Tehnovõrgud Jaama 1c katastriüksusel puuduvad kõik tehnovõrgud ja liitumispunktid. Lähipiirkonnas on olemas kõik võimalused liitumiseks tehnovõrkudega.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 12

3 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ning funktsionaalsete seoste analüüs.

Planeeringuala paikneb Keila miljööväärtusliku ala serval raudteejaama läheduses. Üldises plaanis asub planeeringualast põhjast Pargiveere elamuala, kus domineerivad kahekorruselised viil- ja lamekatusega elamud. Haapsalu mnt ääres asuv esimene rida krunte asub miljööväärtuslikul alal. Kirdesuunal kuni Haapsalu maanteeni asuvad mitmed ärimaa krundid. Idapool jätkub jaama plats koos jaamahoonega, mis on üheks oluliseks linna sõlmpunktiks. Lõunas asub Keilat läbiv raudtee maa-ala ja kaugemal üle raudtee Lõuna-Keila elamute maa-ala. Vahetult piirneb planeeringuala idast Jaama tn 1b elamumaaga, millel asuvad väga väärtuslikud raudteetööliste elamu ja abihoone. Väärtuslikuks võib pidada ka säilinud krundi proportsiooni ja suurust. Elamu on väga hästi säilinud koos iseloomuliku puitdekooriga. Originaalkujul on säilinud ka omapärane kahekorruseline abihoone. Järgmisena pisut edasi on idapool Jaamahoone ja seda ümbritsevad elamud ja abihooned nagu jääkelder, paekivist saun, veetorn, laohoone. Jaamahoone koos abihoonetega pärinevad 19.-20 sajandi vahetusest, kui Keilasse rajati raudtee (1870.a.). Põhja-kirde suunal piirneb ala Jaama tn 1 parklaga, kinnistuid lahutab väärtuslikuks hinnatud sirelihekk. Jaama tn 1 on ärimaa, millel asub Jaama kauplus postimaja ja väikeäridega. Piirkonnas asuvad mitmed Keila kõige väärtuslikumad hooned ja esile tuleks tuua miljööväärtusliku ala hoonete gruppi kui tervikut. 19 saj. lõpus ja 20 saj. alguses arenes jaama piirkond jõudsalt ja kujunes sama oluliseks kui mitte olulisemaks sõlmpunktiks kui Mihkli kiriku esine ala. Jaamahoone areng läbi ajaloo

1900-1910 1920-1940

1998.a 20___

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 13

Fotolt on võib aimata planeeringualal olnud viilkatusega hoonet. Foto 1965 (Ajapaik) Haapsalu mnt, Jaama tn, Uus tn jt ääres on tüüpiliseks elamu tüübiks väikese eesaiaga ühe- kuni kahekorruseline viilkatuse ja puitvoodriga (uhkematel puitpitsi ja dekooriga) hoone. Ajaloolistel hoonetel on mõnel säilinud ka iseloomulik varikatusega etik. Haapsalu mnt ääres on dominantideks veel teine tüüp - nurgamajad, mille uhked nurga fassaadid on kaugele näha. Planeeringualast idasse jääb ka kergliiklustee, mis suundub mänguväljaku, turu, bussijaama ja linna autoparkla poole. Nendest mitmed on ellu viidud Keila raudteejaama piirkonna detailplaneeringu visiooni kohaselt. Uute eluruumide rajamisega korrastatakse tükike Jaama piirkonnast ja luuakse mugavamaks jalakäijate ja jalgratturite teekond. Rongide liikumissagedus on oluliselt tõusnud, rongid on muutunud mugavaks ja kasutajate arv on tõusujoones. Head transpordiühendused pealinnaga on muutnud Keila väga atraktiivseks elukohaks ja kiirendab ka Jaama piirkonna arengut. Planeeritav elamu ja seega elanike arvu tõus annab väikese, kuid olulise tõuke jaama piirkonna arengule. Võttes eelnevat arvesse ja järgides kontaktvööndis asuvate hoonete mahtu ja kõrgust ning piirkonna perspektiivi on planeeringuga ette nähtud kinnistule püstitada kahekorruseline kuni kuue korteriga rida- või korterelamu. Uute hoonete rajamine annab võimaluse ala tervikuna korrastada, tihendada linnaruumi ja luua hea elukeskkond. Maapinna reljeef on planeeringualal ja üldiselt Keilas suhteliselt tasane (abs. kõrgus ca 36m). Jaama ümbruse hoonestuse tehnilised võrdlusnäitajad. Jaama tn 1b: ehitisealune pind 382 m2 , kat.ü. pind 1501 m2, täisehitus 25% Haapsalu mnt 35a: ehitisealune pind 172,1 m2, kat.ü. pind 1178 m2, täisehitus 15% Haapsalu mnt 35b: ehitisealune pind 160,5 m2, kat.ü. pind 642 m2, täisehitus 25% Jaama tn 2: ehitisealune pind 226 m2 , kat.ü. pind 1162 m2, täisehitus 19%

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 14

Arvestades, et Jaama tn 1b ja Jaama tn 2 hooned on eelmise 19-20 saj. vahetusest, Haapsalu mnt 35a ja 35b 1978. ja 1986. aastast ja seega vastavad on ka tolle aja planeerimistava kohased hoonestustiheduse näitajad. Tänases olukorras on mõnevõrra kõrgem hoonestustihedus (30%) õigustatud, pidades silmas linna tihendamise eesmärke, kuid arvestades seejuures, et ei vähendataks miljööväärtusliku ala väärtust ja ei halvendaks olemasolevate elanike elutingimusi. Lähimate hoonete kõrgustest tulenevalt on planeeritava kahekorruselise elamu kõrguseks määratud 7,5m planeeritavast maapinnast. Jaama tn 1a (jaamahoone) 9,5m (2k) Jaama tn 1 (kauplus „Jaama“) 5,3m Haapsalu mnt 35a, elamu , 6,7m (2k) Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga. Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab piirkonnas väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid ning linna arengu perspektiive ja eesmärke. Jaama tn 1c krundi hoonestamine on põhjendatud arvestades külgnevate katastriüksuste sihtotstarbeid ja hooneid. Krundi hoonestamine elamuga moodustab koos jaama piirkonna teiste hoonetega loogilise terviku. Uue juurdepääsu rajamine Jaama tn 1c krundini annab võimaluse ehitada välja puuduv lüli raudteeäärsel kergliiklejate trajektooril. Jaama hoonest kuni Männiku tn nurgani saab kaasaegsetele tingimustele vastava katendi, valgustuse ja miljöö. Iga meeter korralikku kergliiklusteed tugevdab pikas perspektiivis rahva tervist ja vähendab keskkonna mõju. 4 Planeeringuettepanek. 4.1 Üldiselt Detailplaneeringuga muudetakse katastriüksuste piire, Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusest eraldatakse krunt juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks. Jaama 1c krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse juurdepääsutee avalikult teelt ja planeeringuala läbiv jalakäijate ja kergliiklustee. Planeeringuga tihendatakse Keila linna raudteejaama keskset ala, kus asuvad elu- ja ärifunktsiooniga hooned. Planeeringuala on tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Detailplaneeringu lahendus viib ellu üldplaneeringuga seatud eesmärke. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu ala ei ole hõlmatud varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga. 4.2 Krundijaotus Detailplaneeringuga Jaama tn 1c katastriüksuse piire ei muudeta. Juurdepääsutee ja kergliiklustee rajamiseks eraldatakse 2061 m2 suurune krunt Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusest (transpordimaa 100%), ülejäänud Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksuse pindalast jääb jääki (104871 m2). NB! Vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele (11.06.2025 seisuga) on Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaama krundi suuruse kohta Katastripidaja märkinud - pindala ebatäpne.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 15

4.3 Kruntide ehitusõigus.

Ehitusõigus on antud ainult positsioon 1 (Jaama tn 1c katastriüksus) elamumaa krundile. Hoonete arv Pos. 1 krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kaks abihoonet. Lubatud on kuni kuue elamuühikuga (korteriga) ridaelamu või korterelamu. Ehitisealuse pinna ja hoonete arvu hulka arvestatakse ka ilma ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta püstitatavad väikehooned (Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Hoonete kõrgus Elamu kõrgus võib olla kuni 7,5 m ja abihoone kõrgus 4 m. Hoonete kõrgust arvestatakse keskmisest planeeritud maapinnast (kõrguse arvutamisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri määrusest 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise kord“. Hoonete korruselisus Hoonetel on lubatud kuni kaks maapealset korrust, samuti on lubatud üks maa-alune korrus. Abihoone võib olla ühekorruseline. Hoonete ehitistealune pind Krundile püstitavate kõikide hoonete maksimaalne ehitistealune pind võib olla kuni 380 m2. Hoonestusala Tulenevalt raudtee kaitsevööndist ja muudest teguritest on hoonestusala määratud tingimuslikult kolmel alal:

 Raudtee kaitsevööndist väljapool (põhjapool) asuv ala elamu ja abihoone püstitamiseks.

 Raudtee kaitsevööndis asuv ala eranditult abihoone püstitamiseks.  Pos 1 põhjapoolse piiri ääres raudtee kaitsevööndist väljapool (põhjapool) asuv ala

elamu konsoolse osa rajamiseks (näiteks rõdu).

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 16

Kõik hooned peavad asuma hoonestusalas, kaasa arvatud väikehoone (Ehitusseadustiku Lisa 1 järgi alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrge). Muud tingimused

 Elamu hooldamiseks, remontimiseks jmt tööde tegemiseks koostatakse ehitusprojekti faasis krundi kasutuskord, mis peab tagama vaba juurdepääsu ümber hoone.

 Vajalikud uuringud järgmises etapis: Radooniuuring (vaata ka ptk 6 alalõik radoonirisk). Lisauuringute vajadus (nt. geoloogiline uuring) selgitatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded.

 Elamu eskiisprojekt kooskõlastada linnaarhitektiga.  Hooned võib püstitada vaid põhijoonisel toodud hoonestusalale arvestades p 4.3.

tingimusi erinevatele hoonestusala osadele.  Planeeringualale rajatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning

arvestama ning sobituma naaberkruntide ja piirkonna hoonestusega. Arvestama peab raudteejaama miljöö ja ajaloolise pärandiga. Vältida suure monotoonse hoonemahu teket.

 Hoonete välisviimistlus määratakse konkreetsete ehitusprojektidega.  Hoonete välisviimistlusmaterjalidena on lubatud kõik keskkonda sobituvad ja Eesti

kliimasse sobivad materjalid, välja arvatud eksponeeritud palk, plastikvoodrilauad ja imitatsioonmaterjalid (nt, puit- ja looduskivi imitatsioonid) jmt. Eelistatud viimistlusmaterjaliks on puit, mida võib kombineerida muude materjalidega. Kasutada autentseid materjale.

 Hoonete põhilise katusekattematerjalina kasutada eelistatult valtsprofiilplekki. Lubatud on ka kivi, puit ja lamekatuse pindadel rullmaterjal (trapets ja kiviprofiiliga katuseplekk ning SBS rullmaterjal ei ole lubatud).

 Lubatud katusekalle 20 kuni 45 kraadi, väiksemas mahus (kuni 30% ehitisealusest pinnast) on lubatud ka lamekatus. Katusekalde valikul arvestada naaberhoonestuse katusekalletega.

 Hoonete fassaadide värvilahenduses kasutada keskkonda sobivaid värvitoone.  Eluruumide projekteerimisel tagada head insolatsioonitingimused ja lähtuda EVS -EN

17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ projekteeritavas elamus ja samuti naaberkinnistutel.

 Õhukonditsioneerid jmt tehnoseadmed tuleb projekteerida vähem vaadeldavate fassaadide poole peidetult / varjatult. Ventilatsioonirestid jmt värvida fassaadiga sama tooni.

 Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht või varjend. Selline ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel.

 Projekteerimise käigus valida viis kõige paremini sobivat rohepunkti ja sobitada need hoone arhitektuuri, maastikukujunduse ja haljastusega(vt seletuskiri prk 4.7)

4.5 Piirded Piirdeaiad on lubatud. Nõuded piiretele: piire peab sobituma miljöösse ja haakuma hoonete arhitektuuriga. Piirde maksimaalne kõrgus 1,4 m maapinnast ja minimaalne läbipaistvus

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 17

peab olema 30% iga jm kohta. Teepoolsed piirded võivad olla puidust latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kruntide vahel võib olla võrkpiire. Kõiki piirdeid võib kombineerida hekiga. Tee poole avanevad väravad ei ole lubatud. Erandina võib planeeritud sõidu- / kergliiklustee äärde kavandatud raudtee ohutuspiire olla kuni 1,5m kõrgune teraspostidel võrkpiire. Raudtee ohutuspiire rajatakse Pos-2 krundile. Koos hoone eskiisprojektiga kooskõlastada ka piirde lahendus linnaarhitektiga. 4.6 Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.

Olemasolevalt Jaama 1c katastriüksusele juurdepääs avalikult teelt puudub. Juurdepääs on planeeritud pos-2 krundi kaudu algusega Männiku tänavalt. Üldplaneeringuga on samale trajektoorile määratud raudteeäärne liikumistee. Sellest tulenevalt on koos juurdepääsuteega planeeritud jalakäijatele ja jalgratturitele jagatud tänavaruum, mis saab alguse jaamahoonest ja lõpeb Männiku tänaval. Jaamahoonest kuni Jaama tn 1c katastriüksuse edelanurgani on planeeritud eelkõige jalg- ja jalgrattatee, mida võivad kasutada ka Jaama tn 1b elanikud sõidukitega ja teenindav transport. Läbisõidu vältimiseks paigaldatakse teetakistused (nt. betoonskulptuurid) Jaama tn 1c kagu ja edela piirinurga lähistele.

Kavandatud tee profiil kujundada säästlikke sademevee lahendusi kasutades. Tee serva kujundada näiteks viibekraav, madal nõva, mis ühtlasi oleks veereservuaariks nõva pervel kasvavale haljastusele (hekk elamumaa kruntide piiril). Tee rajamisega ei tohi halvendada naaberkruntide veerežiimi ja põhjustada üleujutusi. Nähtavuse parandamiseks on planeeritud raiuda või piirata Männiku tn 6a kinnistu nurgas asuvat haljastust. Täpsem lahendus antakse tee ehitusprojektiga. Parkimine Parkimine on lahendatud omal krundil ja juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest. Arvestades ühistranspordiühenduste lähedust (rong, bussipeatused, bussijaam), on Pos 1 elamumaa krundile planeeritud 6 parkimiskohta. Pos 1 krundi sissesõidutee ja parkimisala on planeeritud osaliselt vett läbilaskva katendiga, et vähendada sademevee koormust.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 18

Juurdepääsutee äärde on planeeritud lumevallitamise ala ja elamukruntide piiri äärde hekiga haljasriba tehnovõrkude rajamiseks. Juurdesõidutee lõppu rajatakse kolmnurkne ümberpööramise ala juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad joonis 4.6 ümberpööramisala skeemidest. Päästeauto juurdepääs on lahendatud Männiku tn kaudu. Vastavalt EVS 812-7:2018 p. 14.1.4 peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5m laiune, kusjuures tee on soovitav rajada ringsõiduna või peab olema umbtee lõpus ümberpööramise võimalus. Liikluskorraldus Planeeritud tee on kavandatud kahesuunalise liiklusega õuealana. Peateele väljasõit reguleeritakse „anna teed“ või „stop“ märkidega. Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee ülemineku ala ette on planeeritud liikluskorraldusvahendid nagu takistused ja märgid/viidad. Katendid Põhimõttelise lahendusena võib katendiks projekteerida näiteks Tallinna linnas tüüpkatendina kasutatava konstruktsiooni väikese liikluskoormusega (0-500) teedele (Tallinna LV 18.septembri 2019 määruse nr 27 LISA 1). Kiviparketi korral võib juhinduda sama määruse ptk 3 „Tallinna vanalinna parkett- ja munakivist sillutisega tänavad“ .

Kergliiklustee ja õueala liikluskorraldusega tee üleminek tuuakse esile erinevate katenditega (värvitoon, kivi suurus, kuju, reljeefsus). Täpsemad tee parameetrid, katendid, nähtavuskolmurgad ja liikluskorraldus lahendatakse ehitusprojektiga. 4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted.

Planeeringualale on koostatud haljastuse inventuur, mille kohaselt Jaama tn 1c katastriüksusel väärtuslik haljastus puudub, kuid sellel asub väheväärtuslik ja likvideeritav haljastus. Põhjapiiril asub väärtuslik sirelihekk ja kirdenurgas kuusk.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 19

Planeeritud ehitiste edasisel projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust (ka väärtuslikud põõsad). Igasugune haljastus vähendab läheduses asuvate teede negatiivset mõju: summutab müra, tõkestab tolmu ja saasteainete levikut, toimib visuaalse tõkkena ja suurendab privaatsust. Samuti tarbib haljastus suure koguse sademevett, mida vett läbilaskmatute katenditega ja hoone katuselt kogutakse. Planeeritud hoonestuse ja rajatiste edasisel projekteerimisel valida nende asukohad vastavalt puude asukohale, viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Juurdepääsutee rajamiseks võib olla vajalik järgmiste puude likvideerimine (nimekiri on esialgne ja täpsustatakse tee ehitusprojekti koostamise käigus): 31-50 - Ja (IV) 34 - Va (IV) 37-100 – Krs (IV) 38 – Va (V) 39 – Va (V) 44 – V (V) 47 – Va (IV) 48 – Va (V) 49 – Va (V) 51– Va (IV) 52– Va (IV) 53 – Sa (V) 54-100 Pi (V) 60-Tm (IV) Põhjendamatult suuremahuliste katendite rajamine ei ole lubatud. Eelistatud on vett läbilaskvad katendid. Katendite rajamisel soovitavalt kombineerida suurema ja väiksema koormusega alade katendite tüüpe, kasutada murukivi ja puistematerjale jmt, mis sobituksid keskkonda. Kultuurmuru pinda projekteerida pigem vähe ja selle asemel rajada pinnasetüübile sobilikke vähese hooldusvajadusega liigirikkaid taimekooslusi. Puude võra läheduses raskete ehitusmasinatega liigelda minimaalselt, piirata töömaa ja kaitsta puud. Töömaal asuvad puud tuleb kaitsta (ka väljaspool töömaad kui on oht nende vigastamiseks).

 Põhijoonisel on näidatud puude soovituslikud asukohad (ida ja lõunapiiri ääres). Planeeritud hoone vahetuslähedusse ja parkimisala serva on planeeritud hekid. Puude ja põõsaste liik määratakse hoone ehitusprojektiga ehitusloa taotlemise faasis.

 Projekteeritavate elamute ja abihoonete alla ja välisseinale lähemale kui 2 m jääva kõrghaljastuse võib likvideerida.

 Juurdepääsuteede, parkimiskohta ja trasside ehitusalale jääva kõrghaljastuse võib likvideerida.

 Kuivanud ja alla 8 cm rinnasdiameetriga puud võib likvideerida.  Väheväärtuslikud ja likvideeritavad puud on lubatud likvideerida raieloa alusel.  Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate ja istutatavate

puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele.  Raietegevuse teostamisel arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04-30.06).

Rohepunktide rakendamine Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk. 7.1.2. „Rohepunktide nimekiri edasiste detailplaneeringute ja projektide koostamisel“ on valitud viis rohepunkti. Allpool on toodud soovituslik valik, mille võib soovi korral asendada mõne muu rohepunktiga.

 Üks linnu pesakast kahe korteri (elamuühiku)kohta;  Krundil on vähemalt 1,5 m kõrgune ja 10 m pikkune hekk;  Igale rõdule on sisse ehitatud lille- ja taimekastid;

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 20

 Sademevesi voolab krundil enne suubumist kanalis või kraavis. Vihmaveemärgala rajamine;

 Krundi haljastus sisaldab ohtralt meetaimi ning pakub mitmekesist toitu liblikatele ja kimalastele;

 Krundil asub püsiv toitmiskoht talvituvatele väikelindudele; Jäätmekorraldus Jäätmete kogumiseks on kavandatud varjualune sorteeritud jäätmete konteineritele krundi juurdepääsutee lähedusse hoonest minimaalselt 3m kaugusele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Keila linna jäätmehoolduseeskirjast. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmeid käsitletakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele. Varjualune projekteerida piisavalt suur, mis mahutaks kõik eriliigilised konteinerid koos varuga. 4.8 Vertikaalplaneerimine.

Pos 1 krunt on ümberkaudsete katastriüksuste suhtes madalamal. Täpne vertikaalplaneerimine koostatakse ehitusprojektide käigus (teeprojekt, hoonete projektid). Olemasolevat pinda võib katta / täita täitepinnasega maksimaalselt 0,5 m eeldusel, et on takistatud sademevee naaberkruntidele valgumine. Tekkiv sademevesi immutatakse omal krundil ja vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevett ei juhitaks naaberkruntidele. Planeeritud sõidutee sademeveed kogutakse teeäärsete nõvadega, mis on täidetud vett läbilaskva materjaliga. Nõvade ja dreenidega sademevesi immutatakse pinnasesse. Vt ka ptk 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 4.9 Tuleohutusnõuded.

Tuleohutusalane lahendus koostatakse vastavuses järgnevate õigusaktide ja standarditega:

 Siseministri 23.veebruar 2022.a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

 EVS 812-2: 2014 Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3: 2018 Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012 +A1:2013+ A2:2017 “Tuletõrje veevarustus”  EVS 812-7: 2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestuse tehnilised andmed:  detailplaneeringuga on kavandatud ühe rida- või korterelamu rajamine (planeeritud

sihtotstarve 100% ER/EK). Elamisühikute (korterite) arv võib olla kuni kuus.  hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 7,5 meetrit  Hoonestusaladevaheline kuja on 8m.  Hoonete korruselisus on +2/-1 ehk kaks maapealset korrust ja üks maa-alune korrus.

Abihoone võib olla ühekorruseline.  Planeeritud hoonete tuleohutusklass minimaalselt TP-3

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 21

Juurdepääs kinnistule. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele on tagatud Männiku tänavalt, planeeritava tee kaudu. Juurdesõidutee lõppu rajatakse kolmnurkne ümberpööramise ala juhindudes EVS 843:2016 Linnatänavad joonis 4.6 ümberpööramisala skeemidest (vt skeem allpool). Juurdepääsutee ja ümberpööramisala lahendatakse täpsemalt tee ehitusprojektiga.

Tulekustutusvesi Tulekustutuse veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012+A1+A2 nõuetele. Tuletõrjevesi saadakse lähimatest olemasolevatest linna tuletõrje hüdrantidest.  TH-144, xy: 6574336.42;523310.18 kaugus pos. 1 krundist 100m  TH-63, xy: 6574345.62;523637.99 kaugus pos. 1 krundist 240m Hüdrantide tagatud veeloovutus piirkonnas kokku on 10 l/sek – 3h jooksul Muud soovitused hoone projekteerimiseks. Olenevalt hoone arhitektuursest lahendusest on soovitav rajada hoone soklikorrusele, kõikide hoone elanike tarvis, varjumiskoht. Selline ruum võib olla kas igal ridaelamu boksil eraldi või üks ühine, mida tavaolukorras saaks kasutada muul otstarbel. 4.10 Tehnovõrgud. Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Olemasolevad liitumispunktid ja ühendused puuduvad. Veevarustus lahendatakse ÜVK baasil. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrkude valdaja AS Keila Vesi on väljastanud tehnilised tingimused 23.11.2023 nr 171123-1. AS Keila Vesi on nõus andma vett ja vastu võtma reovett detailplaneeringu alalt kuni 3 m3/ööp. Pos.1 veeühendus on planeeritud Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam veetoruga, olemasolev maakraan DN50 koordinaatidega: 6574303.77;523575.13. Liitumispunkti maakraan on planeeritud koordinaatidega xy: 6574305.40 523554.79 pos 1 lõunapoolsest piirist 0,5m kaugusele haljasalale (planeeritud kergliiklustee serva) Planeeritud veetorustik rajada PE plasttorudest ning liited teha elektrikeevisliitmikena. Veetorustik on kavandatud paigaldada 0,2 m külmumispiirist sügavamale (min. 1,7m

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 22

sügavusele). Veetorustikust 0,4 m kõrgusele on ette nähtud paigaldada sinine märkelint kirjaga „VEETORUSTIK“ ja asukoha määramiseks min Ø 4 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Pos.1 lõunapiiri ette on planeeritud külmumiskindla spindlipikendusega maakraan (0,5 m krundi piirist), mis jääb ühtlasi liitumispunktiks. Projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EVS 921 Veevarustuse välisvõrk nõuetest ja AS Keila Vesi tehnilistest tingimustest ning tehnilistest üldnõuetest. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt. Reovee kanaliseerimine lahendatakse ÜVK baasil. Ühendamine on planeeritud Jaama 1b kinnistu kanalisatsioonitoruga, mis kulgeb mööda põhjapoolset kinnistupiiri. Liitumispunktiks on kavandatud Jaama platsil olev kaev 6574342.93;523617.79 . Eelvooluks on 200mm PP toru. Jaama tn 1b katastriüksusel asuvast vahekaevust kuni pos. 1 vahekaevuni K11 on planeeritud ca 19m pikkune isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC SN8 (läbimõõt täpsustatakse edasise projekteerimise käigus). Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud kavandada kaevudega. Kaevude vahel paigaldatakse torustik eranditult sirgelt. Torustike rajamissügavus on max 300 mm külmumispiirist kõrgemal. Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tuubikatsetus, margistus, kvaliteedikontroll”. Kõvakattega (asfalteeritud) teekatete puhul kasutada vaid teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema ette nähtud tihendada liivaga. Projekteerimisel näha ette kasutada ainult PE või PP keeviskaeve . Projekteerimisel ja ehitamisel lahtuda standardist EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk ja AS Keila Vesi tehnilistest tingimustest ning tehnilistest üldnõuetest. Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt. Pos-2 krundile on planeeritud seada tehnovõrgu servituut või muu talumiskohustus. Vt ka ptk 4.16 Servituudid ja ptk 7. Elluviimiskava. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Jaama tn 1c (Pos.1) katastriüksusel olemasolevad liitumised puuduvad. Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele Nr. 462888 (kehtivad kuni 23.11.2025). Detailplaneeringu ala toide on kavandatud olemasoleva alajaama Pargi:(Saue) baasil. Nimetatud olemasolevast alajaama fiidri F18 jaotuskilbist 29108JK, kuni Pos.1 planeeritud liitumiskilbini, näha ette 0,4 kV maakaabelliin. Paralleelselt kavandatud maakaabelliiniga projekteerida perspektiivsete 10 ja 0,4kV maakaablite koridor. Pos.1 elektrivarustuseks on planeeritud krundi lõunapiirile 0,4 kV liitumiskilp. Elektritoide planeeritud elamuga on ette nähtud maakaablitega. Liitumispunkt on planeeritud võimsusega 3X80A peakaitsmega. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 23

Pos-2 krundile rajatakse tänavavalgustus. Valgustamiseks on planeeritud 6m mastidega LED tänavavalgustid. Elektritoide on kavandatud maakaabelliinidega. Tänavavalgustuse projekteerimisel vältida valgusreostuse teket. Ülevalgustamine on elanikele lisakulu ja põhjustab nii inimestel kui loomadel-lindudel häiringuid. Valguslahendus peab olema lihtsalt reguleeritav ja juhitav. Tänavavalgustuse toide saadakse eelpoolnimetatud jaotuskilbist 29108JK või jätkatakse olemasolevat linna tänavavalgustuse võrku Jaama platsil või Männiku tänaval. Ruumi puuduse tõttu on maakaablid planeeritud Jaama tn 1c ja 1b katastriüksustega piirneva planeeritud jalg- ja jalgrattatee ulatuses tee alla. Männiku tänavalt kuni Jaama tn 1c katastriüksuseni on maakaabel planeeritud tee serva. 4.11 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringuala läbivad AS Eesti Raudtee maa-alused sidetrassid (osaliselt multitoru sidekanalisatsioon). Planeeringualast läänes asuvad Telia AS sidetrassid Planeeringule on koostatud võrguvaldaja poolt (Telia AS) tehnilised tingimused nr 38591770 (kehtivad kuni 16.01.2025 - aegunud). Elamutele sidevarustuse tagamiseks on kaks alternatiivi. Võimalik on kasutada üle õhu lahendusi või rajatakse kaabliga sidevõrk. Sidevõrgu lõplik lahenduse valik tehakse edasise projekteerimise käigus.

 Vastavalt tehnilistele tingimustele planeeritakse sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust KEI-072.

 Sidevõrgu rajamise võimaldamiseks on planeeritud sidekanalisatsiooni torustik ja individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist.

 Sidekaevust KEI-072 lähtuv sidekanalisatsioon on planeeritud juurdepääsutee serva haljasalale ja sealt edasi Pos. 1 kavandatava elamu ette).

 Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksusele ja Pos. 1 krundile on planeeritud sidekanalisatsioonile servituudi ala laiusega 2m (1+1m torustiku tsentrist).

 Sidekanalisatsioon projekteerida 100mm plasttorustikust ja KKS tüüpi kaevudega.  Sidekanalisatsiooni torud projekteerida vähemalt 0,7 m sügavusele maapinnast,

teekatete all vähemalt 1,0m sügavusele. Sõiduteede ja parklate all kasutada A- tugevuskategooria torusid.

 Paigaldatavate sidekaablite kohale, 20-30cm kõrgemale, näha ette kaablitähistuslint.  Kaugused tehnovõrkudest ja rajatistest vastavalt EVS 843:2016 nõuetele.  Sideehitiste kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult võrguvaldaja järelevalvega.

 Järgida Telia AS juhendmaterjali „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks sideehitiste kaitsevööndis“.

 Ehitusprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Tööde järjekord pärast planeeringu kehtestamist (vt ka ptk 6 planeeringu elluviimiskava.).

1. Tehnovõrkude projekteerimine 2. Katastrisse kantud kinnistutele tehnovõrkude servituutide või muude

talumiskohustuste seadmine 3. Tehnovõrkude ehituslubade taotlemine 4. Tehnovõrkude ja liitumispunktide ehitamine 5. Tehnovõrkude kasutuslubade taotlemine.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 24

MUUD TINGIMUSED Aktsiaselts Eesti Raudtee multitoru sidekanalisatsioon on planeeritud uude asukohta Pos-3 krundile. Pos 2 krundi piires AS-le Eesti Raudtee kuuluv sidekanalisatsioon likvideeritakse. Multitoru trassi sideprojekti (tööprojekti) koostamiseks tuleb esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee tehniliste tingimuste taotlus. Multitoru trassi ja selles olevate optikakaablite ümberehituse ja projekteerimise finantseerib arendaja. Multitoru trassi ehitaja määrab aktsiaselts Eesti Raudtee. 4.12 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine.

Planeeringualale on kavandatud säästvad sademevee käitlemise lahendused ja kogu alal tekkiv sademevesi käideldakse planeeringuala piires. Planeeritud juurdepääsutee katendite sademeveed on kavandatud koguda ja immutada tee serva rajatavasse madalasse kraavi / nõvasse. Nõvas saab sademevesi äkk-vihma korral koguneda (puhver) ja aeglaselt imbuda pinnasesse. Nõvasse on planeeritud ka vähest hoolt vajav taimestus (hekk / põõsad), mis imab samuti suure hulga vett. Pos.1 tekkiv sademevesi immutatakse omal krundil ja vertikaalplaneerimisega peab olema tagatud, et sademevett ei juhitaks naaberkruntidele. Planeeritav ala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti. 4.13 Soojavarustus ja jahutus.

Eelistatud on vähese keskkonnamõjuga, energiatõhusad ja võimalikult väikese tarbimiskuluga küttelahendused. Elamu küte on lahendatud kaugkütte baasil, sest kinnistu asub kaugkütte piirkonnas. Piirkonna kaugkütte võrguvaldaja AS Utilitas Eesti on väljastanud tehnilised tingimused 24TT-09494 (Kehtivus 07.2024-07.02.2026). Ühenduskohaks on ette nähtud hargmik Jaama tn 1 (29601:001:0150) maa-alusel soojatorustikul DN65. Planeeritav soojuskoormus : Küte 0,020 MW Ventilatsioon 0,000 MW Soe tarbevesi 0,060 MW Kokku: 0,080 MW Alternatiivse kütteallikana võib planeeritud elamul kasutada tahkeküttel kohtkütet (ahi, kamin, pliit), päikesekollektoreid. Jahutuseks on ette nähtud kasutada lokaalseid SPLIT-tüüpi õhukonditsioneere. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Lisa 1 nõuetele rakendatakse tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Planeeringuala asub II kategooria piirkonnas, kus tööstusmüra sihtväärtus päeval on LpA < 50dB ja öösel LpA < 40dB. Soojuspumba seade tuleb valida piisavalt vaikne, et naaberkruntidel oleks müranõuded tagatud nii päeval kui öösel. Vajadusel tuleb seadme helitaset alandada reguleerimisega ja ehituslike võtetega. Soojuspumbast väljuv õhuvool tuleb suunata selliselt, et see ei kahjustaks naabreid.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 25

Keila linna kaugkütte piirkonna kaardi väljavõte 4.14 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded.

Planeeritav elamu peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a. määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Elamu projekteerimisel peab lähtuma energiatõhususe printsiipidest ja tarindite rajamisel tuleb püüda saavutada hea õhu- ja soojapidavus ning minimaalne joon ja punktkülmasildade mõju. Soojustuse valikul ja soojustuse tehnoloogiliste lahenduste puhul lähtutakse sellest, et ehitise tarindid oleks hea energiatõhususe tasemega. Hoone välispiirded tehakse pikaajaliselt õhkupidavad, piisavalt ja kvaliteetselt soojustatud. Tehnosüsteemid projekteeritakse ja paigaldatakse nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine. Sundventilatsiooni ehitamisel paigaldada kõrge soojatagastusega ventilatsioonimasin ja valida võimalikult kõrge kasuteguriga ventilaatorid ja nutikad ning lihtsalt kasutatavad juhtseadmed. 4.15 Müra Planeeringualal tuleb arvestada eelkõige raudteest, aga ka lähipiirkonna tänavatest tuleneva negatiivse mõjuga. Planeeringualani võib Jaama tn 1 kinnistult kostuda hoone küljes olevate tehnoseadmete müra ning muud lühiajalised mürasündmused (parklas liikuvad autod, autouste avamine ja sulgemine, kaupa vedavad veoautod, kauba maha laadimine jms, millele ei rakendu otsesed keskkonnamüra normtasemed). Raudtee kaitsevööndi laius on 30m äärmise rööbastee teljest. Võimalikud kõrvalmõjud raudteega piirneval alal on müra, vibratsioon, õhusaaste ja muu. Planeeringualal on teostatud: Helirõhutasemete mõõtmised, Kajaja Acoustics OÜ poolt töö nr 25403-01 29.09.2025. Keskkonnamüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ poolt töö nr 25403-02 07.10.2025. Kokkuvõtvalt annab keskkonnamüra hinnang järgmised tulemused: RONGILIIKLUSE MÜRA Müratasemete hindamiseks viidi Jaama tn 1c kinnistu raudteepoolsel küljel läbi rongiliiklusest tulenevate helirõhutasemete mõõtmised 11.09 ja 17.09.2025. Mõõtmised viidi läbi nii päevasel kui ka öisel ajal:

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 26

- öisel ajal esines mõõtmispunktis maksimaalse helirõhutaseme ületus kaks korda, mis oli põhjustatud rongi ohusignaali (vile) poolt (mitte liiklusmüra poolt); - päevasel ajal esines ühe rongi ohusignaalist (vile) põhjustatud maksimaalse helirõhutaseme ületus. Ohusignaali andmine on kohustuslik rongi lähenemisel raudteejaamale, reisirongi peatuskohale, ülesõidukohale, ülekäigukohale ja teistes vastavalt tähistatud ning kõrgema riskiastmega kohtades vastavalt majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrusele nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskirjale“1. TEHNOSEADMETE- JA KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA Vastavalt helirõhutasemete mõõtmistele ei ulatu Jaama tn 1 kinnistult planeeringualale ülenormatiivseid helirõhutasemeid. HINNANGU SOOVITUSED Detailplaneeringu kohaselt on hooned kavandatud rajada Jaama tn 1c kinnistu põhjapoolsesse osasse, mis asub raudteest eemal. Selliselt jäävad planeeritavad hooned välja raudtee kaitsevööndist. Detailplaneeringu ala läheduse tõttu raudteele, on soovituslik planeeritavate hoonete ruumide jaotamisel vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist raudteepoolsele küljele. Tagamaks, et siseruumidesse levivad liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi ja ehituslikke leevendusmeetmeid. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjas toodule (ptk 12.2 tabel 5, lk 167) rakendatakse segaotstarbelise sihtotstarbega maa-alal III kategooria norme. Detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb arvestada hoonete projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jms) raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Vajadusel näha ette hoonete projekteerimisel leevendavate meetmete rakendamine. Leevendavate meetmete rakendamata jätmise korral ei võta aktsiaselts Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. Lisaks välisõhu normide järgimisele tuleb tagada head tingimused ka kavandatava elamu siseruumides. Müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest) Täiendavad ettepanekud teede negatiivse mõju vähendamiseks: - säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. - istutada juurde nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid. Istutused soovitavalt mitmerindelisena. - hoonete piirdekonstruktsioonid projekteerida ja rajada kõrgendatud mürapidavusega vastavalt eelpool toodud standardile. Sealjuures pöörata tähelepanu piirde erinevate konstruktsioonide liitekohtadele ja avatavate avatäidete tihendisüsteemidele. 4.16 Servituudid

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 27

Planeeringualal on kavandatud järgmised servituudid (või talumiskohustused):

 Pos.1. servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud

ühendus kaugkütte võrguga ja sidevõrguga)

 Pos.2 servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks (planeeritud

ÜVK, elektri maakaablid, sidekanalisatsioon). Krunt on kavandatud avalikuks

kasutuseks. Krundi kasutusõigus ja omandi küsimus lahendatakse planeeringu

menetluse käigus.

 Jaama tn 1: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks

(planeeritud ühendus kaugkütte võrguga)

 Jaama tn 1b: servituut või muu talumiskohustus tehnovõrgu valdaja kasuks

(planeeritud ühendus reovee kanalisatsiooniga)

 Jõe tn 70c//Turu tn 1//Keila Raudteejaam katastriüksus: kitsendusi ei planeerita.

Tehnovõrkude servituutide alade asukohad ja suurused täpsustatakse projekteerimise

käigus.

5 Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine. Detailplaneeringuga kavandatu ei kahjusta olulisel määral olemasolevat keskkonda. Keskkonda kahjustab vähesel määral planeeritud hoonete ja tee ehitus (müra, vibratsioon ja tolm), kuid hilisemas ekspluatatsioonis ei kahjusta planeeritud hooned oluliselt keskkonda. Olemasolevat olukorda halvendab looduse mitmekesisuse säilitamise seisukohast olemasolevate puude ja pinnakattetaimede likvideerimine. Selle vähendamiseks planeeritakse hoonete, teede ja taristu asukohad vastavalt puude asukohale viies raiutavate puude arvu minimaalseks. Müra suurenemist põhjustab piirkonnas elutegevusega kaasnevad helid (muusika, kodumasinad, tehnoseadmed, inimeste hääled jms) ja suurenev liiklus. Elutegevusega võib kaasneda ka mõningane tolmu teke (näit. transpordivahendid), vibratsioon (näit kodumasinad, pumbad, transpordivahendid) ja lõhn (näit. toidulõhnad, kasutatavad kütused, remondimaterjalid), kuid eeldatavalt ei ole nendest tulenev mõju suhteliselt väikeste koguste tõttu märkimisväärne. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei ole põhjavee reostust piirkonnas teada. Vaadeldaval alal ega lähipiirkonnas ei asu keskkonnaohtlikke ettevõtteid. Soojuse, kiirguse ja lõhna reostuse olulist mõju ei ole ette näha. Planeeringuga kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne ja eelhindamine ei ole vajalik. Kavandatud tegevusele ei ole vajalik taotleda keskkonnalubasid 6 Võimalikud ohuolukorrad

 Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Võimalikud avariiolukorrad on suhteliselt vähetõenäolised.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 28

 Mõningast müra ja vibratsiooni teket esineb prügiveo ja kogumismahutite tühjendamisel, aga väikeste koguste tõttu ei kahjusta see keskkonda oluliselt. Kuna planeeringu ala on juba hoonestatud ja elutegevus on toimunud pikema aja jooksul, siis on lisanduv mõju keskkonnale ka väiksem.

 Õnnetuste vältimiseks ehitusprotsessis tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning

tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega ning vajadusel juhendatud. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete või isikute poolt.

 Tulekahjude ennetamiseks projekteerida ja ehitada hooned vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele. Planeeritud tuletõrje veevärgi nõuetekohane olemasolu ja Keila päästekomando olemasolu tagab võimaliku tulekahju kiire likvideerimise.

 Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Mõju keskkonnale suureneb jäätmeveo tõttu (müra, õhusaaste, koormus teele, vibratsioon), kuid eeldatavalt suhteliselt väikeste koguste tõttu ei osutu see oluliseks.

 Radoonirisk. Keila linna maa-alal on koostatud radooniuuring. Täht-Kok, K. 2020. Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Uuringu kokkuvõte ütleb järgmist: Vaatamata sellele, et mõõdetud pinnaseõhu uuringupunktides viitetasemele vastavast Rn-sisaldusest 75 kBq/m3 kõrgemaid tulemusi ei fikseeritud, asub Keila linn radooniohtlikus Põhja-Eesti klinditsoonis. Samuti ületab enam kui neljandikus uuringupunktidest Rn-sisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m3, see on tase, mis vastavalt Eesti Ehitusstandardis kehtestatud juhistele (EVS 840:2017) nõuab Rn-sisalduse mõõtmist enne uute ehituste püstitamist. Viitetaset ületavaid Rn-sisaldusi on mõõdetud ka linna siseruumide õhus. Radooni jõudmine maapinnale ja hoonetesse on mööda lubjakivilõhesid väga tõenäoline, seega tuleb ala geoloogilist ehitust arvesse võttes liigitada Keila linn I prioriteediga omavalitsuseks.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 29

(allikas: Täht-Kok, K. 2020. Radooniuuringud väheuuritud omavalitsustes: Keila ja Võru linnas, Rõuge, Setomaa, Võru ning Ruhnu vallas Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.) Hoonete projekteerimise käigus teha mõõtmised täpsustamaks pinnase radoonisisaldus. Vastavalt uuringu tulemustele näha ette radoonitõkke meetmed ja konkreetsed insenertehnilised lahendused, et tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumide. Rakendada vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.

6.1 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Planeeritaval alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustega. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:

 Planeeringuga kavandatud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku.

 Planeeringualale nähakse ette tänavavalgustus ja krundisisene välisvalgustus, mis vähendab kuritegevuse riske.

 Hoone juurde viivate sissepääsuteede selge eristamine vähendab sissemurdmiste, vandalismi, grafiti ja süütamiste riski.

 Vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud, uksed, aknad ja klaasid vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski

 Sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine peale rünnakut vähendab intsidentide kordumise riski.

 Kiired parandustööd vähendavad edasisi kahjusid ennetades uusi vandalismiakte, grafitirünnakuid või süütamisi. Kiirele korrastamisele aitab kaasa regulaarne järelevalve.

 Hea korrashoid, eriti kergestisüttiva prügi kiire eemaldamine, vähendab süütamise ohtu.

 Planeeringu alal on soovituslik rakendada naabrivalve põhimõtteid.  Planeeringu alal on soovituslik paigaldada videovalve.

Jaama tn 1c kinnistu ja lähiala detailplaneering, töö nr. T0324 Jaama tn 1c, Keila linn, Harjumaa

Planeeringu koostaja: Pilveprojekt OÜ reg. nr. 11510253 03.11.2025 lk 30

 Tupikteega juurdepääs suurendab privaatsust ja kogukonnatunnet 7 Planeeringu elluviimise tegevuskava.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemiseks, servituutide seadmisele, koostatavatele ehitusprojektidele, samuti ehituslubade ja kasutuslubade taotlemiseks. Pärast planeeringu kehtestamist teostatavad toimingud ajalises järjekorras:

1. Katastriüksuste moodustamine ja maakorralduslikud toimingud.

2. Tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks servituutide või muude

talumiskohustuste seadmine

3. Tehnovõrkude (sh. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni) ja tee

projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja ehituslubade väljastamine.

4. AS Eesti Raudtee uue multitoru sidekanalisatsiooni ehitamine ja kasutusloa

taotlemine.

5. Tehnovõrkude ja tee ehitamine ja kasutuslubade taotlemine ning kasutuslubade

väljastamine

6. Elamumaa krundi hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ja

ehituslubade väljastamine

7. Elamutele kasutuslubade taotlemine ja kasutuslubade väljastamine.

Ehitusloa taotluse menetlusel järgida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt planeeringu kooskõlastamisel esitatud tingimusi. Seletuskirja koostas: Ramul Saarniit (arhitekt), Stina Metsis (volitatud arhitekt 7)