Harjumaa Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Staadium

Tellija: Korraldaja:

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

Asukohaskeem

Scandium Laagri OÜ Hallivanamehe tn 4 11317 Tallinn EESTI Tel. +372 5905 7465 [email protected]

Saue Vallavalitsus Kütise tn 5 76505 Saue linn EESTI Tel. +372 679 0180 [email protected]

Projektijuht Evelin Kuusik

Planeerija Evelin Kuusik

Planeerija

DP

16.02.2023

1:10 000 2021_0042

DP-01

Aluskaart: Maa-amet 2022

Planeeritav ala

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Puudutatud isikud ja asutused vastavalt

nimekirjale

22.03.2024 nr 5-1/19/2022-25

Detailplaneeringu kehtestamisest teavitamine

Saue Vallavalitsus teavitab, et kehtestas 13.03.2024. a. korraldusega nr 205 Laagri alevikus

Hoiu tn 3c (72701:005:0662, suurusega 18130 m², sihtotstarve tootmismaa 100%) kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga korterelamute püstitamiseks. Planeeringuala jääb

Laagri keskusalale. Maa-alal paiknes kasvuhoonete kompleks, mis oli põllumajandusliku

tootmise ettevõte ja kuulus lammutamisele. Detailplaneeringuala jääb Laagri keskusalal

piirkonda, kus suurem osa territooriumist oli hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate

kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu

kruntideks jagamine, sihtotstarbe muutmine elamu,- transpordi- ja sotsiaalmaaks ning

ehitusõiguse määramine korterelamute püstitamiseks. Planeeringuga on kavandatud Hoiu tn

3c katastriüksusest moodustada kokku viis krunti – kaks elamumaa, kaks sotsiaalmaa ning üks

transpordimaa krunt. Kokku kavandatakse kuni kuus korterelamut, mis võivad olla kuni 4-

korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 15 m ning kokku planeeritakse kuni 90

korterit. Planeeringuga on lahendatud juurdepääsud, parkimine, kerg- ja kõnniteed ning

kruntide tehnovarustus ja määratud haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Lisainfo

detailplaneeringu kehtestamise korralduses.

Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Saue valla veebilehel:

https://sauevald.kovtp.ee/kehtestatud-detailplaneeringud-2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Maili Metsaots

planeeringute peaspetsialist

Lisad: 1) Detailplaneeringu kehtestamise korraldus nr 205.

2) Asukohaskeem

Maili Metsaots

+ 372 53019887 [email protected]

Töö number 2021-0042

Korraldaja Saue Vallavalitsus

Kütise tn 5, 76505 Saue

Telefon: +372 679 0180; e-post: [email protected]

Registrikood: 77000430

Tellija Scandium Laagri OÜ

Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn

Telefon: +372 5905 7465; e-post: [email protected]

Registrikood: 14617922

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Seisund DP

Kuupäev 29.02.2024

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja

lähiala detailplaneering

Maa-amet kaldaerofoto 17.06.2022

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

2 / 26

Algatamine 30.11.2022

Vastuvõtmine 02.08.2023

Avalik väljapanek 25.08 – 07.09.2023

Avalik arutelu 25.09.2023

Kehtestamine …

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

3 / 26

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ................................ 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6

1.4. Koostamiseks tehtud uuringud ............................................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 7

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ................................................................ 7

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 7

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ....................................................................... 7

2.4. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................... 7

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond .......................................................................... 7

2.6. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 7

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA FUNKTSIONAALSED SEOSED8

3.1. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ning valla arengukavale ..................................... 8

3.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 11

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 11

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................ 11

4.3. Teed, liiklus ja parkimine planeeringualal .............................................................. 12

4.4. Täiendavad liiklus- ja teede lahendused kontaktvööndis .......................................... 13

4.5. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 13

4.6. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 14

4.7. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 14

4.8. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud .............................................................. 14

4.8.1. Abinõud müra leevendamiseks ............................................................................. 15 4.8.2. Abinõud radooniohu leevendamiseks .................................................................... 16 4.8.3. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks ................................................................ 17

4.9. Vertikaalplaneerimine ......................................................................................... 18

4.10. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................. 18

4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 18

5. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 20

5.1. Üldinfo .............................................................................................................. 20

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 20

5.2.1. Veevarustus ...................................................................................................... 20 5.2.2. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 21 5.2.3. Kanalisatsioonisüsteem ....................................................................................... 21 5.2.4. Sademeveekanalisatsioon ................................................................................... 21

5.3. Elektrivarustus ................................................................................................... 22

5.4. Tänavavalgustus ................................................................................................ 22

5.5. Sidevarustus ..................................................................................................... 22

5.6. Soojusvarustus .................................................................................................. 23

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 24

6.1. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused ....................................................... 24

6.2. Servituutide seadmine ........................................................................................ 24

6.3. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks ................................................................. 25

6.4. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ............................................................... 25

6.5. Täiendavad kohustused seoses liikluslahendustega väljaspool planeeringuala ............ 26

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

4 / 26

II JOONISED

Asukohaskeem DP-01

Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed DP-02

Tugiplaan DP-03

Põhijoonis DP-04

Tehnovõrkude koondplaan DP-05

III MENTLUSDOKUMENDID

1. Saue Vallavalitsuse 30.11.2022 korraldus nr 1282;

2. Detailplaneeringu algatamise teade 07.12.2022 Ametlikes Teadaannetes;

3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 07.12.2022 Ametlikes

Teadaannetes;

4. Detailplaneeringu algatamise teade detsembris 2022 ilmunud vallalehes Saue Valdur nr 24

(120);

5. Transpordiameti 03.01.2023 kiri nr 7.2-2/22/27931-2;

6. Saue Vallavalitsuse 02.08.2023 korraldus nr 730;

7. AASOJA PROJEKT AKTSIASELTS 29.08.2023 ettepanek detailplaneeringule;

8. Detailplaneeringu avalikustamise teade augustis 2023 ilmunud vallalehes Saue Valdur nr 15

(134);

9. AASOJA PROJEKT AKTSIASELTS 21.09.2023 ettepanek detailplaneeringule;

10. 25.09.2023 toimunud avaliku arutelu ja detailplaneeringu lahendust tutvustava avaliku

arutelu protokoll;

11. Detailplaneeringu avaliku arutelu teade septembris 2023 ilmunud vallalehes Saue Valdur nr

17 (136);

12. AASOJA PROJEKT AKTSIASELTS 02.10.2023 ettepanek detailplaneeringule;

13. AASOJA PROJEKT AKTSIASELTS 31.10.2023 nõusolek detailplaneeringul.

IV LISAD

1. 04.11.2022 sõlmitud HALDUSLEPING detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise

üleandmise kohta ja KOKKULEPPED detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri

väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta

võõrandamise kohta nr 12-2.14/21/2022.

2. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 433962.

3. Adven Eesti AS detailplaneeringu koostamise tingimused nr DP 100-22.

4. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37565801.

5. Aktsiaselts KOVEK 10.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused Laagri alevikus Hoiu 3c

kinnistu kavandatava detailplaneeringu ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa

koostamiseks.

6. Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing koostatud illustratsioonid

7. DBC Consulting OÜ koostatud Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mängualade

eskiis, töö nr 202304

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

5 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Saue Vallavalitsuse, Scandium Laagri OÜ ning Skepast&Puhkim OÜ

konsultantide koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Evelin Kuusik Detailplaneeringute projektijuht

Triin Koorits Vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 151414)

Korraldaja

Saue Vallavalitsus

Huvitatud isik

Maido Lüiste Scandium Laagri OÜ

Kaspar Kissa Scandium Laagri OÜ

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

6 / 26

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA

ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu kruntideks jagamine, sihtotstarbe

muutmine elamu,- transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine korterelamute

püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, parkimine, kerg- ja kõnniteed ning

kruntide tehnovarustus, määratakse haljastuse ja heakorrastuse nõuded.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Saue Vallavalitsuse 30.11.2022 korraldus nr 1282;

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering;

• Saku Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 9 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku

rakendamine Saue vallas“;

• Saue Vallavolikogu 25.08.2022 määrusega nr 27 vastu võetud Saue valla arengukava 2022-

2035;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

• Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded1“;

• Saue Vallavolikogu 29.10.2015 määrus nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas

Laagri alevikus

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Koostamiseks tehtud uuringud

• Geodeesia partner OÜ poolt 2021. aasta juunis koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö

nr 455-21.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

7 / 26

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Saue vallas Laagri alevikus Hoiu, Vae ja Päikese tänavate ning Kandle tiigi

vahelisel alal aadressil Hoiu tn 3c, mis jääb Laagri keskusalale. Ala on piiratud naaberkinnistutega –

põhjast Hoiu tn 3a (72701:005:0663) elamumaaga, kus paikneb üksikelamu ja Hoiu tänavaga

(72701:005:0721), idast Hoiu tn 3 (72701:005:0302) ja Hoiu tn 1a (72701:005:0299) tootmismaa

kinnistutega, ning lõunast Päikese tänavaga (72601:001:0980 Päikese tänav L2) ja läänest Hoiu

tänav L3 (72601:001:1136) transpordimaaga. Kinnistul paikneb kunagise lõikerooside tootja

(kaubamärk Lahe Roos) amortiseerunud kasvuhoone.

Alal on varem Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008 kehtestatud Laagri alevik Hoiu tn 3c

ja Vae tn 14 kinnistute detailplaneering.

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Tabel 1. Planeeringualale jäävad kinnistud

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Hoiu tn 3c 72701:005:0662 18 130 m² Tootmismaa 100%

Planeeritava ala suurus on ca 2,0 ha. Maaüksusel paikneb amortiseerunud kasvuhoone ja

Ehitisregistri andmetel büroohoonena kasutuses olnud tehniline olmehoone (EHR kood 116054448).

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Juurdepääs kinnistutele on Hoiu tänavalt.

2.4. Olemasolev tehnovarustus

Olemasolevad tehnovõrgud kulgevad piki Hoiu tänavat.

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga. Kõrgused jäävad vahemikku 37.48 kuni 38.25. Maa-

alal puudub kõrghaljastus. Alal kasvavad mõned üksikpuud, kuid suures osas on pool kasvuhoone

varest võsastunud.

2.6. Kehtivad piirangud

Kinnistu lääneservas paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv Laheotsa aiandi MP:(Saue) alajaam ning

põhjaosa läbib olemasolev kanalisatsioonitoru.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

8 / 26

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA

FUNKTSIONAALSED SEOSED

3.1. Vastavus kehtivale üldplaneeringule ning valla arengukavale

Saue valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40)

kohaselt paikneb planeeringuala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on keskusemaa,

kus võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned ning muud keskusesse sobivad

hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust teenindavad ja keskkonda sobituvad

rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad, mänguväljakud jms). Tiheasutusalal uute rida ja

korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite

arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest

äärealade suunas. Keskuse maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade

rajamine üldjuhul ei ole lubatud.

Väljavõte Saue valla kehtivast üldplaneeringust

Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alale tuleb üldplaneeringu kohaselt arvestada järgmiste

põhimõtetega:

• tupiktänavaid reeglina ei kavandata;

• suuremate elamualade sees (neid läbivana) tuleb kavandada kergliiklusteed, mis liituvad

üldplaneeringu kaardile kantud võrgustikuga;

• ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus;

• elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad,

haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama

vähemalt 20% planeeritavast alast;

• Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised;

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

9 / 26

• väiksemaid krunte kui 1200 m² võib moodustada alajaamade, pumplate, puhastusseadmete,

liiklusalade jt tehniliste kommunikatsioonide, samuti mänguväljakute, haljasalade jm avaliku

ruumi objektide jaoks;

• tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise

arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m2 krundi

kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Korterelamumaa haljasalapinnast

peab üldjuhul vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud.

Saue valla arengukava 2022-2035 alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal, seda nii

keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse jäävate

väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida ligi 20 000

elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda on koondunud

suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva tööstuse, kaubanduse ja

teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku

ruumi arendamine.

Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Saue valla üldplaneeringule ja on kooskõlas Saue valla

säästva arengu ja ruumiloome eesmärkidega. Arvestades maa-ala paiknemist Laagri keskuses, on

tootmishoonete asemele korterelamute kavandamine põhjendatum. Korterelamute kavandamine

maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks naabrusesse planeeritavate korterelamute piirkonnale.

3.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala paikneb ca 13 km kaugusel Tallinna kesklinnast 11420 Saku-Laagri kõrvalmaantee,

Tallinna-Turba ja Tallinna-Paldiski raudtee ning Pääsküla jõe vahelisel alal Saue valla halduskeskuses

- Laagri aleviku keskosas. Alevikust läbi voolav Pääsküla jõgi on kohati Tallinna ja Laagri aleviku

piiriks.

Detailplaneeringuala jääb Laagri keskusalal piirkonda, kus suurem osa territooriumist oli hõivatud

(põllumajandusettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Tegemist oli äri-

ja tootmishoonete piirkonnaga ning (ca 27 ha suurusel) maa-alal on algatatud Saue Vallavalitsuse

16.12.2020 korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering, mis näeb ette

korterelamute (kokku kuni 700 korterit) ning äri- ja segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja

tootmismaa) kvartali kavandamist. Hoiu tn 3c kinnistu jääb planeeritavate korterelamute vahelisele

maa-alale.

Planeeringuala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri-

ja tootmishooneid, st hoonestus väga mitmekesine.

Lähimad koolid jäävad planeeringualast linnulennult ca 750 m kaugusele – Laagri Kooli peamaja

kirdesse ja Laagri Kooli Möldre maja loodesse ning lasteaed 700 m kaugusel põhja kaarde. Lähim

kultuuri ja vabaaja veetmise asutus Laagri Kultuurimaja asub planeeringualast ca 500 m kaugusel

Vae tänava ja Veskitammi tee ristil. Seal samas paikneb ka Saue valla Laagri halduskeskus. Lähim

raudteepeatus „Urda“ asub ca 600 m kaugusel kagus.

Planeeritava ala vahetus läheduses asuvate maaüksuste kohta on lähiajal algatatud, koostatud ja

kehtestatud (seisuga 01.12.2022) järgmised detailplaneeringud:

• Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008 kehtestatud Laagri alevik Hoiu tn 3c ja Vae

tn 14 kinnistute detailplaneering (PlanID:66102), millega jagati kinnistud 8-ks elamu-,

tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrati ehitusõigus hoonete

püstitamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu alusel kavandati Hoiu tn 3c jagada 4 (üheks

elamu ja neljaks tootmismaa krundiks), eesmärgiga olemasoleva kasvuhoone ja

teenindushoone rekonstrueerimiseks ja ühe üksikelamu püstitamiseks nn valveelamuna.

Detailplaneering on osaliselt ellu viidud.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

10 / 26

• Saue Vallavolikogu 10.10.2005 otsusega nr 090 kehtestatud Laagri alevik Redise, Vae, Kuuse

põik ja Kuuse tn vahelise kvartali detailplaneering (PlanID:56187), millega nähti alale ette

korterelamud.

• Saue vallavalitsuse 24.07.2012 korraldusega nr 537 kehtestatud Laagri alevik Kuuse põik 36

kinnistu ja sellega piirneva reformimata maa-ala detailplaneering (PlanID:22567), mille

eesmärgiks oli ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine kahe hoone rajamiseks

garaažibokside tarbeks.

• Saue Vallavalitsuse 17.12.2013 korraldusega nr 808 kehtestatud Laagri alevik Kärbi 2

kinnistu ja sellega piirneva reformimata maa-ala detailplaneering (PlanID:21267),

eesmärgiga rajada kaks äri- ja tootmishoonet.

• Saue Vallavalitsuse 20.06.2017 korraldusega nr 456 kehtestatud Laagri alevik Vae tn 4

kinnistu ja lähiala detailplaneering (PlanID:59327), mille eesmärgiks oli kinnistute

kruntimine, maasihtotstarbe osaline muutmine äri- ja transpordimaaks ning ehitusõiguse

määramine kahe äri- ja tootmishoone ning kõrvalhoone rajamiseks.

• Saue Vallavalitsuse 17.10.2017 korraldusega nr 788 kehtestatud laagri alevik Vae tn, Kuuse

põik ja Iltre tee vahelise maa-ala detailplaneering (PlanID:69567), mille eesmärgiks oli nelja

elamumaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määremaine nelja kuni 3-korruselise

korterelamu rajamine.

• Saue Vallavalitsuse 01.08.2018 korraldusega nr 944 kehtestatud Laagri alevik Iltre tee,

Kuuse põik ja Redise tänava vahelise maa-ala ja lähiala detailplaneering (PlanID:62547),

kuhu Vae tn, Kuuse põik ja Iltre tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga kavandatud nelja

ridaelamu nähti ette nelja kuni kolme maapealse korrusega kuni kaheteistkümne korteriga

korterelamute rajamiseks.

• Saue Vallavalitsuse 17.07.2019 korraldusega nr 888 kehtestatud Laagri alevik Porvali 1 ja 2

kinnistute ja lähiala detailplaneering (PlanID:47087), mille eesmärgiks oli lubada kinnistute

kruntimist, maasihtotstarbe muutmist elamu- ja transpordimaaks ning ehitusõiguse

määramist ridaelamute püstitamiseks.

• Saue Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldusega nr 1295 algatatud Laagri aleviku keskusala ja

lähiala detailplaneering (PlanID:96752), mille järgi arendatakse maa-ala korterelamute alaks

koos ärikvartaliga, millest kujuneb Laagri aleviku uus keskus.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

11 / 26

4. PLANEERINGULAHENDUS

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Planeeringuga on kavandatud Hoiu tn 3c katastriüksusest moodustada kokku viis krunti – kaks

elamumaa, kaks sotsiaalmaa ning üks transpordimaa krunt.

Korterelamumaa krundid pos.1 ja pos.4 on kavandatud suurusega vastavalt 7478 m2 ja 4009 m2.

Krundile pos.1 on ette nähtud kuni neli ja pos.4 kuni kaks max 4-korruselist kõrgusega maapinnast

katuseharjani kuni 15 m kõrgust korterelamut. Kokku on kavandatud alale 90 korterit. Elamukruntide

täisehitusprotsendiks kujuneb pos.1 45% ja pos.4 40%. Korterelamute juurde ei ole lubatud rajada

piirdeaedu ega abihooneid, sh alla 20 m2 suuruse ehitisaluse pindala ja kuni 5 m kõrguse

ehitusteatise kohustuseta väikeehitisi.

Kehtiva Saue valla üldplaneeringu kohaselt peab tiheasutusalal uute rida ja korterelamukruntide

kavandamisel koormusindeks üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade

suunas. Keskuse maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Käesoleva

detailplaneeringuga on kavandatud koormusindeks ehk planeeritava ala pindala suhe korterite arvu

201, mis vastab kehtivale üldplaneeringule.

Planeeringualast 26% on ette nähtud elamualadel jalgsi liikumiseks sobivaks avalikus ruumiks

(avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud

õuealad jms). Ette on nähtud moodustada 2194 m2 suurune haljasala ning kultuuri- ja puhkerajatiste

maa krunt pos.2 ning 2454 m2 suurune haljasala ning puhke- ja spordirajatiste maa krunt pos.5,

kuhu on kavandatud spordi- ja mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning laste

mänguväljakud.

Pos.3 on kavandatud 1986 m2 suurune transpordimaa krunt ühendamaks Laagri keskusala

detailplaneeringuga kavandatud mõlemasuunalist juurdepääsuteed Hoiu ja Päikese tänavatega.

Nii sotsiaalmaa krundid pos.2 ja pos.5 kui ka transpordimaa krunt pos.3 on ette nähtud tasuta üle

anda vallale.

Tabel 2. Ehitusõigus

Pos. nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete arv krundil

Hoonete suurim ehitise-

alune pind m2

Täis- ehitus- protsent

Hoonete max kõrgus

maapinna st

Suurim korruse- lisus

1 EK 100 4 3 365 45% 15 m 4

2 HP/PK 100 - - - - -

3 LT 100 - - - - -

4 EK 100 4 1 600 45% 15 m 4

5 HP/PS 100 - - - - -

EK - korterelamumaa; LT - tee ja tänava maa-ala; HP – haljasala maa, PK – kultuuri- ja puhkerajatise

maa, PS – puhke- ja spordirajatise maa.

Kavandatu vastab kehtivale Saue valla üldplaneeringule.

4.2. Hoonetele ja rajatistele esitatavad nõuded

Käesoleva planeeringu puhul on lähtutud keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest ning

antud soovitus lähtuda hoone projekteerimisel energiasäästliku hoone kontseptsioonist.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

12 / 26

Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr

63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide

heale kasutegurile on soovituslik hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse

kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja

looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja

mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade

sihiteadlik planeerimine).

Elamu projekteerimisel tuleb arvestada ümbruskonnas väljakujunenud olemasoleva miljöö ja

hoonestuslaadiga. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Värvilahenduses eelistada sooje

ja looduslähedasi värvitoone.

Arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis: lahtine

Katuse kalle ja tüüp: lamekatus

Piire: ei ole lubatud

Välisviimistlus: määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Kasutada väärtuslikke

ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, klaasi,

komposiitplaate, krohvi vm kaasaegseid ning kvaliteetseid materjale,

mis sobivad piirkonda. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik,

ümarpalk, madalakvaliteetne laudis.

Iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele)

kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne).

4.3. Teed, liiklus ja parkimine planeeringualal

Juurdepääs kavandatud kruntidele on Hoiu tänavalt ja Päikese tänavalt läbi Laagri keskusala

planeeringuga kavandatud teede ja tänavate, mis käesoleva planeeringuga on ette nähtud omavahel

ühendada moodustava tee- ja tänavamaa krundile pos.3 kavandatud tänava kaudu. Kavandatud tee-

ja tänavamaa on ette nähtud avaliku kasutusega ja kuulub üleandmiseks munitsipaalomandisse,

seega tuleb ehitusprojektis ette näha avaliku tänava vastavus standardile EVS 843:2016.

Mõlemasuunalised juurdepääsud Hoiu tänavale ja Päikese tänavale peavad olema koostöös Laagri

keskusala planeeringu arendajatega välja ehitatud enne planeeritavatele korterelamutele

ehituslubade taotlemist. Vastavalt kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud halduslepingule

nr 12-2.14/21/2022 tuleb planeeringualale juurdepääsud tagada Hoiu tänavalt ja Päikese tänavalt,

koostöös Laagri aleviku keskusala planeeringu arendajaga ning tagada tuleb ühtne teede võrgustik

(koos kerg- ja kõnniteedega) ning tupiktänavaid reeglina ei ole lubatud kavandada. Juhul, kui

viidatud kohustuse täitmine koostöös Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu arendajatega ei ole

võimalik arendajast sõltumatult, on ehituslubade saamiseks ajutise lahendusena lubatud ajutise

juurdepääsutee rajamine krundilt pos.4 läbi krundi pos.5 kehtiva Porvali 1 ja 2 maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatu tänava Päikese tänavale.

Juurdepääsuteed detailplaneeringualal on kavandatud asfaltbetoonkattega (soovitulikult

asfaltbetoon AC 16 surf 100% tardkivi) vähemat 6 m laiused koos parkimiskohtadega. Jalgratta-

ja jalgteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (soovituslikult asfaltbetoon AC 8 surf 100%

tardkivi) teekatte minimaalse laiusega 3 m ning ühendatud Laagri aleviku keskusala

planeeringualale kavandavate jalgratta- ja jalgteedega.

Valla omandis oleva Hoiu tänav L3 sõidutee teekatte laiuseks on Laagri keskusala detailplaneeringuga

kavandatud 6 m. Kuna tegemist on kõrvaltänavaga, võib teekatte olla ühekihiline AC 16 surf 8 cm

100% graniit.

Parkimiskohtade kavandamisel on arvestuses lähtutud põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta

(millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

13 / 26

personaalse kasutuskorra alusel võõrandada). Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta

peavad jääma avalikku kasutusse (nn külaliskohad). Külalisparkimiskohtadele, mis ei jää

transpordimaade koosseisu, on ette nähtud seada tähtajatu isiklik kasutusõigus Saue valla kasuks.

Kahest erinevast tänavast ligipääsetavates parklates tuleb soovimatut transiitliiklust takistada

liikluskorralduslike vahenditega. Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava

hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega

vältimaks suuri katkematuid kõva kattega platse.

Korterelamute ehitusprojektis tuleb näha ette maja sees ühine hoiuruum jalgrataste, lapsevankrite

jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma treppideta. Kuna piirkond üldiselt

soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate hoonete ligipääsetavusele

jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja kergliiklusteede katenditele. Jalgratta

parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema kaetult.

Jalgrattaparklate ja/või hoiuruumide kavandamisel arvestada vajadusega tagada kohti kahele

jalgrattale iga korteri kohta.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etapis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arvu.

Elamute puhul tuleb kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade

omanikele võimalus paigaldada vajadusel elektriauto laadimispunkt.

4.4. Täiendavad liiklus- ja teede lahendused kontaktvööndis

Hoiu tn 3c kinnistu liikluskorraldus perspektiivselt muutub, ühendus riigiteega 11420 kavandatakse

läbi eritasapinnalise liiklussõlme.

Käesoleva planeeringu kontaktvööndis kuulub realiseerimisele Skepast&Puhkim OÜ töö nr

2019-0075 „Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering“, mille kohaselt tuleb seoses

liikluskoormuse kasvuga ehitada välja riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv

parempöörderada hiljemalt nimetatud planeeringu IV. etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

Täpsemalt vt „Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering“ peatükis „3.7 Täiendavad liiklus-

ja teelahendused kontaktvööndis“. Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu koosseisus

on mh aktsiaselts Teede Tehnokeskuse poolt koostatud Laagri aleviku liiklusprognoos.

Nimetatud perspektiivne parempöörderada tuleb ehitusprojektis kavandada arvestades ka Hoiu tn

3c planeeringust tuleneva liiklusvooga ja seda tuleb ehitusprojektiga täpsustada vastavalt

olemasolevale olukorrale projekteerimise hetkel.

Planeeringu osapoolte õigused ja kohustused seoses täiendavate liikluslahendustega väljaspool

planeeringuala on reguleeritud halduslepinguga ja lisakokkuleppega nr 1 (vt ka ptk 6.5).

4.5. Haljastus ja heakord

Kehtivast üldplaneeringust tulenevaid rohekoridore ega rohealasid planeeringu alal ei asu. Suurema

osa planeeringualast hõlmab amortiseerunud kasvuhoone, kus kõrghaljastust on minimaalselt.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

14 / 26

Kõik parklad tuleb lahendada ehitusprojektiga (koos vastava hoonega või eraldiseisvalt) ja projektis

arvestada vajadusega liigendada parklad kõrghaljastusega vältimaks suuri katkematuid kõva kattega

platse.

Kõikide ehitusprojektide (sh avaliku taristu puhul) koostamisse peab olema kaasatud

maastikuarhitekt. Projektidega tuleb täiendada põhijoonisel näidatud haljastust, järgides põhimõtet,

et kortermajade vahele ja teede äärde (arvestades trassidega) tuleb kavandada privaatsust ja

turvatunnet tõstev kõrghaljastus.

Jalakäijate liikumistrajektooridele paigaldada avalikuks kasutamiseks prügikastid ja pingid.

Soovitatavad on kahe jaotusega prügikastid (pakendid, segaolmejäätmed).

Vähemalt 2 korterelamu kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak. Võimalikud

indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

4.6. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt

jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide

kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Põhijoonisele (DP-04) on märgitud igal krundil jäätmete kogumise ja sorteerimise konteinerite

põhimõtteline asukoht, mida tuleb täpsustada ehitusprojektis. Prügiaedikute rajamine on keelatud.

Kasutada tuleks poolmaa-aluseid suure mahutavusega jäätmekonteinereid. Jäätmete kogumise

asukoht paigutada kinnistule sissesõidu lähedale kõva alusega platsile nii, et see ei rikuks üldist

visuaalselt vaadet.

Regulaarne äravedu organiseerida kehtivat jäätmeluba omava firma poolt.

Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitusjäätmed kogutakse kokku

ning antakse üle jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale isikule(firmale) ja

käideldakse vastavalt Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

4.7. Tuleohutusnõuded

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse 30.03.2017 vastu võetud siseministri

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritava hoonestuse tulepüsivusklass

esitatakse ehitusprojektis. Tuleleviku takistamiseks on hoonetevaheliseks kauguseks erinevate

kinnistute vahel planeeritud vähemalt 8 m. Kruntidele on tagatud tuletõrjemasinate juurdepääs.

Lähim hüdrant (115) asub planeeringualast ca 50 m kaugusel põhjas Hoiu tänaval ning veevõtukoht

(VVK 8401) ca 90 m kaugusel loodes Kandle tiigi ääres. Lisaks on rajatud lähiaja hüdrant

planeeringualast ca 30 m kaugusele edelasse Päikese tänavale.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

4.8. Keskkonnakaitse ja tervisekaitse abinõud

Planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka ning

korterelamute püstitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas ei põhjusta olulist

keskkonnamõju. Detailplaneeringuga kavandavate korterelamute kavandamine toob kaasa

tugevama surve nii piirkonna teedevõrgustikule (igapäevane pendelränne), kui muudele

infrastruktuuridele (sh nt vee- ja kanalisatsioonivõrk), samuti avalike teenuste pakkumisele (sh

lasteaia- ja koolikohad), mistõttu on kindlasti tegemist piirkonda oluliselt mõjutava

arendustegevusega. Kavandatud tegevuse puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

15 / 26

keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või

vara. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule, kavandatav

tegevus ei avalda ka negatiivset keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele

olemasolevatele kinnistutele.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu

elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Ehitustegevuse käigus

tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub

ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest

ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti

võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast), kuid see jääb eeldatavasti

ühe planeeringuala piiridesse. Ehitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest.

Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid,

püsielupaikasid, kaitsealuseid parke. Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte,

planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi ranna või kalda piiranguvööndis, planeeringuga ei

kavandata olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Samuti ei ole käesolevas detailplaneeringus lubatud

tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes

1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Planeeringu elluviimisel suureneb elamualade osakaal piirkonnas, mis tähendab ka liikluskoormuse

kasvu ning nõudluse suurenemist erinevate teenuste järele. Arvestades, et tegemist on areneva

linnaruumiga, võib planeeringu elluviimisega kaasnevaid muudatusi piikonnas pigem pidada

positiivseks ning korterelamute kavandamine maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks

naabrusesse planeeritavatele korterelamute piirkonnale.

4.8.1. Abinõud müra leevendamiseks

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning

välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ defineeritud kui

üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ defineeritud

kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele

sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri

2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ lisas 1. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja detailplaneeringu järgse

maakasutuse otstarbe muutmisele on käsitletaval alal määruse mõistes tegemist III kategooria alaga

– keskuse maa-alad.

Vastavalt üldisele praktikale on seatud kõrge müratasemega piirkondades eesmärgiks

detailplaneeringute koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude täitmine ja inimeste poolt

aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel sihtväärtuse nõude täitmine.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

16 / 26

Tabel 3. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval

85 dB ja öösel 75 dB.

Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute

elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003

„Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb

arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või

värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase

ruumis oleks ületatud.

Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.

Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

eelpool nimetatud määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella

07.00-19.00.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringualal müra leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.8.2. Abinõud radooniohu leevendamiseks

Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile varieerub Eestis pinnaseõhus

mõõdetud radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati 500 kBq/m³

piiri. Selleks, et Rn-sisaldus hoonete siseõhus ei ületaks paljudes EL maades tunnustatud viitetaset

200 Bq/m³, ei peaks radoonisisaldus pinnaseõhus ületama 50 kBq/m³.

Radooniriski kaardi kohaselt asub planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alal (10-

30 kBq/m3). Siiski on uute hoonestatavate alade määramisel oluline radooniohuga arvestada ning

rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest.

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel.

Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel imbuda läbi

vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse, vähemal määral ka

ehitusmaterjalidest või puurkaevudest. Radooni ja tema lühiealiste tütarnukliidide (ka

tütarproduktide) sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel kopsuvähki haigestumise risk.

Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse,

basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

17 / 26

Väljavõte Eesti geoloogiateenistuse interpoleeritud radooniriski kaardist (andmed 2020. aasta seisuga)

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, valides sobiva ehituskonstruktsiooni

ohutuma keskkonna tagamiseks.

Hea ehituskvaliteet kõikide läbiviikude (postide ja kommunikatsioonide) hermetiseerimine ning hea

ventilatsioon tagavad madala radoonitaseme hoones.

4.8.3. Abinõud valgusreostuse vähendamiseks

Suur osa öösel kasutatavast välisvalgustusest on ebaefektiivne, liiga hele, halvasti suunatud, valesti

varjestatud ja paljudel juhtudel täiesti tarbetu. Valgust ja selle loomiseks kasutatud elektri

raiskamise selle taevasse valgumise asemel tuleb keskenduda tegelikele objektidele ja aladele, mida

valgustada tahetakse.

Puuduvad selged teaduslikud tõendid selle kohta, et suurenenud välisvalgustus hoiaks kuriteod

eemal. See võib panna meid ennast turvalisemalt tundma, kuid pole tõestatud, et see meid

turvalisemaks muudaks. Halb välisvalgustus võib ohutust vähendada, muutes ohvrid ja vara paremini

nähtavaks. Samuti mõned kuriteod nagu vandalism ja grafiti õitsevad tegelikult öises valgustuses.

Nutikas valgustus, mis suunab valguse sinna, kuhu vaja, loob tasakaalu ohutuse ja tähistaeva vahel.

Välisvalgustus on mõeldud öise ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks, kuid liiga palju valgustust

võib anda vastupidise efekti. Alati peaks olema eesmärk nähtavus.

Säästev linnavalgustus tagab turvalisuse, loob atmosfääri ja mõjutab otsustavalt kohalikku

keskkonda ja elukvaliteeti.

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav töövälisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• ei tohi olla eredam kui vaja;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud).

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

18 / 26

Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

4.9. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimine tuleb koostada ehitusprojekti mahus vastavalt teede ja hoone(te) täpsetele

asukohtadele. Sademevee ärajuhtimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja

transpordimaa kinnistutele. Sademevee lahendus on kirjeldatud peatükis 5.2.4. ning ärajuhtimise

projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“.

4.10. Servituutide seadmise vajadus

Avaliku kasutusega servituutide seadmise vajadusega alad on näidatud põhijoonisel DP-04. Nendeks

on:

• Avaliku kasutusega parklad eraomandisse jäävate kruntide piires;

• Korterelamute krunte läbivad kergteed ühendamaks Laagri aleviku keskusala

planeeringuga kavandatud jalgratta- ja jalgteedega sidusaks teedevõrgustikuks.

Planeeringuala ulatuses on tehnovõrkude valdajate kasuks ette nähtud järgmised

servituudivajadused, mis täpsustuvad edasise projekteerimise käigus:

• Isiklik kasutusõigus olemasolevale kanalisatsiooni torule ulatusega 2+2 m toru teljest

krundil pos.1 aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritud kanalisatsioonitorule ulatusega 2+2 m toru teljest krundil

pos.3 aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritud veetorule ulatusega 2+2 m toru teljest krundil pos.3

aktsiaseltsi KOVEK kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritud drenaaži ja sademevee kanalisatsioonitorule ulatusega 2+2

m toru teljest kruntidel pos.3, 4 ja 5 tehnovõrgu valdaja kasuks;

• Isiklik kasutusõigus olemasoleva, planeeritavale keskpingekaablile ning perspektiivsele

keskpingekaablikoridorile ulatusega 1+1 m teljest kruntidel pos.1, 2 ja 3 Elektrilevi OÜ

kasuks;

• Isiklik kasutusõigus planeeritavale madalpingekaablile ja perspektiivsele

madalpingekaablikoridorile ulatusega 1+1 m kruntidel pos.1, 2, 3 ja 4 Elektrilevi OÜ

kasuks;

• Servituudivajadus ümbertõstetavale alajaamale ulatusega 2 m välisservast krundil pos.2

Elektrilevi OÜ kasuks;

• Isiklik kasutusõigus varem Laagri keskusala ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud ning

planeeritavale tänavavalgustuskaablile ulatusega 1+1 m kruntidel pos.1, 2 ja 3

võrguvaldaja kasuks;

• Servituudivajadus varem Laagri keskusala ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud

soojustorustikule ulatusega 5 m krundil pos.3 Adven Eesti AS-i kasuks.

4.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• hoonete peasissepääsud rajada võimalusel avalikult kasutatavate tänavate suunas;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

19 / 26

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• avalikel aladel on soovituslik kasutada süttimatust materjalist tänavamööblit ja prügikonteinereid;

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Mitmekesine maakasutus elavdab piirkonna kasutamist. Elav kasutus vähendab omakorda

kuriteohirmu. Planeeritud funktsionaalne jalgteede ja rohealade võrgustik koos laste mänguväljakute

jms objektidega, tagab avalike alade aktiivse kasutuse eri vanuserühmade poolt. Erinevate elanike

rühmade tasakaalustatud omavaheline ühildamine piirkonnas vähendab kõigi kuriteoliikide ohtu ja

seega ka kuriteohirmu.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

20 / 26

5. TEHNOVÕRGUD

5.1. Üldinfo

Tehnovõrkude lahendus on koostatud lähtuvalt võrguoperaatorite tehnilistest tingimustest,

planeeritava hoonestuse vajadusetest ja olemasolevast olukorrast. Detailplaneeringuga on

põhimõtteliselt lahendatud veevarustus, tuletõrje veevarustus, reovee kanalisatsioon, sadevee

käitlemine, elektri-, side- ja küttevarustus. Lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektide

koostamise staadiumis. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas on esitatud

peatükis 6.4.

5.2. Veevarustus ja kanalisatsioon

Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt asub

planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas.

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on aktsiaselts KOVEK

10.02.2023 välja antud „Tehnilised eeltingimused Laagri alevikus Hoiu 3c kinnistu kavandatava

detailplaneeringu ÜVK (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni) osa koostamiseks“ (vt Lisa 5).

Planeeringualal on vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud. Uute

ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks on planeeritud osaliselt kasutada

olemasolevaid kaeve ja torustikke. Lahenduse koostamisel on arvestatud Laagri aleviku keskusala ja

lähiala detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrkudega (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0075).

Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel

töösse jäävatest torudest.

Detailplaneeringuala liitumine ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemiga saab teostada juhul,

kui varem planeeritud torustikud on valmis ehitatud. Kui käesoleva detailplaneeringu

realiseerimisega alustatakse enne Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu realiseerimist,

siis tuleb valmis ehitada ka puuduvad eelvoolud.

5.2.1. Veevarustus

Planeeringuala veevarustus on tagatud olemasolevast Hoiu tänav L3 veetorustikust ning Laagri

aleviku keskasula ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud veetorustikest. Samuti on ette nähtud

ringistada planeeritud veevarustuse süsteemiga Hoiu tänaval L3 paiknev veetorustik. Selleks on

planeeritud rajada veetorustik kahepoolse toitega detailplaneeringu ala transpordimaa kinnistu

kaudu.

Planeeritavale alale rajatava hoonekompleksi ööpäevane veevajadus on kuni 28 m³/d.

Likvideeritavate hoonete veevarustuse torustikud likvideeritakse.

Igale kinnistule nähakse ette veeühendus ringistatud torustikust ja liitumispunkt, mis paigaldatakse

0,5–1,0 m krundi piirist väljapoole. Liitumispunktiks on sulgarmatuur (maakraan või maasiiber)

DN25 kuni DN100 mm, mis varustatakse pikendatud spindli ja kapega.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise.

Planeeritud veetorustike sügavus on minimaalselt 1,8 m torustiku peale.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

21 / 26

5.2.2. Tuletõrje veevarustus

Piirkonna tuletõrjeveevarustus on lahendatud maapealsete tuletõrjehüdrantide baasil. Vastavalt

Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on määratud piirkonnale tuletõrje

vooluhulk 10 l/s. Vajalik välistuletõrjevee kogus saadakse Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneeringuga planeeritud hüdrantidest.

Tulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.

Sisetulekustutusvee vooluhulgad täpsustatakse siseosade tööprojektidega.

5.2.3. Kanalisatsioonisüsteem

Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev ühiskanalisatsiooni torustik Hoiu

tänaval ning Laagri aleviku keskasula ja lähiala detailplaneeringuga kavandatud isevoolne

kanalisatsioonitorustik Hoiu tänaval L3. Varasemalt kavandatud kanalisatsioonitorustiku

projekteerimisel tuleb kõrguslikult arvestada vajadusega kanaliseerida detailplaneeringuala pos.4

hooned isevoolselt.

Igale moodustavale krundile on ette nähtud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 0,5–1,0 m krundi

piirist väljapoole.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on ca 28 m³/d.

Likvideeritavate hoonete kanalisatsioonitorustikud likvideeritakse.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ja määratakse ehitusprojekti käigus

võttes aluseks kinnistult arvutuslikult tekkiva reovee vooluhulga.

Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud.

Hoonete maa-alusel korrusel paiknevate parklate pesuveed tuleb pärast lokaalset puhastamist

juhtida kinnistusisesesse reoveekanalisatsiooni.

5.2.4. Sademeveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistute sademevete juhtimine

olmereoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.

Planeeringuala sademevee eelvooluks on Laagri aleviku keskasula ja lähiala detailplaneeringuga

kavandatud sademeveekanalisatsiooni torustik Päikese tänaval L2, mille eelvooluks on Kandle tiik.

Drenaaži ja sademevee kanaliseerimine piirkonna sademevee torude süsteemi on võimalik pärast

Laagri keskuse DP planeeringus kavandatud sademeveetorustike ja puhastite valmisehitamist kuni

toimiva eelvooluni (eelvool Kandle tiik).

Igale planeeritud krundile on ette nähtud liitumispunkt planeeritud sademeveekanalisatsiooniga,

liitumiskaev 0,5–1,0 m väljapool kinnistu piiri. Katuselt sademevesi kogutakse kokku ja suunatakse

planeeritud tänava sademeveetorustikku. Kruntide parkimiskohad on planeeritud vett läbilaskvast

betoon- või murukivist. Sademevesi parklast imbub läbi pinnase ja suubub drenaažisüsteemi.

Drenaažitorustik kogub kokku pinnases oleva liigvee ja suunab selle kinnistu sademeveetorustikku.

Parklate asfalteeritud platsidelt suunatakse sademevesi vertikaalplaneeringuga restkaevudesse.

Restkaevude asukohad pannakse paika vertikaalplaneeringuga edaspidise projekteerimise käigus.

Pos.1 krundi parkla sademevesi läbib liiva-õlipüüdurit.

Detailplaneeringuala arvutuslik sademevee vooluhulk on ca 142 l/s.

Täpne sademeveelahendus, sademeveekoormuste vähendamise meetmed ja täpsustatud

vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos

vertikaalplaneeringuga.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

22 / 26

5.3. Elektrivarustus

Kuna planeeritav ala jääb Elektrilevi OÜ turupiirkonda, siis on detailplaneeringu elektrivarustuse osa

lahenduse aluseks Elektrilevi OÜ poolt 13.12.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr 433962

(vt Lisa 2).

Kavandatud hoonete elektrivarustuseks on planeeritud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele teealasse mitmekohalistena.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Planeeritavate hoonete liitumiskilpide

asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Jaotuskilpidele on ette nähtud 0,4 kV maakaabelliinid Hoiu tn 3c kinnistul paiknevast

rekonsrtrueeritavast Laheotsa aiandi MP alajaamast, mis käesoleva detailplaneeringuga nähakse

ümber tõsta üldmaa krundile pos.2.

Elektritoide liitumiskilbist hooneni näha ette maakaabliga.

Alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata. Maakasutusõigus Elektrilevi OÜ tehnorajatistele

tagatakse servituudialana.

Kõikide kavandatud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 kV ja 0,4 kV maakaablite

koridor.

Elektrivarustuse projekteerimiseks taotleda täiendavad Elektrilevi OÜ-lt täiendavad tehnilised

tingimused.

Kõik parkimiskohad tuleb varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus

paigaldada vajadusel elektriauto laadimispunkt.

5.4. Tänavavalgustus

Käesolevas planeeringus on kavandatud tänavavalgustus tee- ja tänavamaale krundil pos.3

ühendades see Laagri keskusala detailplaneeringuga planeeritud tänavavalgustusvõrku.

Tänavalõigu valgustuseks on ette nähtud leedvalgustid. Valgustid paigaldatakse metallpostidele.

Valgustitele näha ette individuaalne distantsilt juhitavus (nn tark valgusti) või tehase poolne

minimaalselt kaheastmelise hämardamisega eelhäälestus (80/60%).

Kogu valgustuse projekteerimine peab arvestama Kard Männil-I koostatud “Laagri aleviku

kujunduskava”, mille valgustuse temaatika on mustad valgustuspostid. Pargialadel ja

mänguväljakutel peaks olema kasutatud silindrilisi poste koonuspostide asemel. Pargialadel

võimalusel kasutada madalamad (4 m) postid ja kaaluda ka valgustuse kombineerimist koos nn

pollarvalgustitega (näiteks mänguväljakute juures).

Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabelliinidena. Toitekaablid paigaldada pinnasesse ja

plastist kaitsetorusse. Paigaldatava kaabli sügavus sõidutee all vähemalt 1 m haljasala 0,7 m.

Mastide vahekaugused nähakse ette valgustusarvutustega. Käesolev lahendus on koostatud

detailplaneeringu mahus vajaliku täpsusega.

5.5. Sidevarustus

Kruntide sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 04.01.2023 koostatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37565801 (vt Lisa 4).

Hoiu tn 3c kinnistuga piirneval alal paiknevad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideehitised – õhuliinid.

Sidekanalisatsiooniga liitumiseks projekteerida ja välja ehitada 100 mm läbimõõduga PVC torudest

sidekanalisatsioon põhitrass alates Telia Eesti AS-le kuuluvast sidekaevust 16829. Põhitrass piki Hoiu

tänav L3 on planeeritud varasemalt Laagri keskusala detailplaneeringuga. Kortermajadele on

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

23 / 26

põhitrassist ette nähtud individuaalsed 100 mm läbimõõduga PVC torudest sidekanalisatsiooni

sisestused. Sidekaevudena kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus

pinnases on 0,7 m, teekatete all 1 m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega

4,8 mm. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale.

Telia Eesti AS liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku

kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad arendaja kulul,

vastavalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse §-le 15. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.

Tööde teostamine Telia Eesti AS sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult

Telia Eesti AS kaablijärelvalvega.

5.6. Soojusvarustus

Detailplaneeringualal on kohustus liituda kaugküttesüsteemiga. Vastavalt Saue Vallavolikogu

29.10.2015. aasta määrusele nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine Saue vallas Laagri alevikus“ on

Laagri alevikus moodustatud kaugküttepiirkond, mille kohaselt planeeringuala ei jää

kaugküttepiirkonda tulenevalt alal paiknevate tootmishoonete iseloomust, kuid uute korterelamute

kavandamise tõttu on vajalik kütte tagamine taastuval kütusel toimiva kaugküttega, mille tingimuste

täpsustamiseks vajadusel sõlmitakse arendajaga lisakokkulepe enne detailplaneeringu või selle osa

vastuvõtmist.

Planeeritav ala kuulub Adven Eesti AS kaugkütte piirkonda ning soojavarustus on lahendatud Adven

Eesti AS 12.12.2022 kirjaga nr 3-12 väljastatud detailplaneeringu koostamise tingimuste

nr DP 100-22 alusel (vt Lisa 3). Lahenduse koostamisel on arvestatud majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määruse nr 73 "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" § 11 sätestatuga ning teiste kehtivate õigusaktidega.

Hoonete varustamine soojusenergiaga on lahendatud keskkütte baasil. Selleks on ette nähtud

võimalused liituda Laagri keskusala ja lähiala detailplaneeringuga varem kavandatud

keskküttetorustikuga ühenduspunktides 1, 2 ja 3 (näidatud tehnovõrkude koondplaanil joonis

DP-05). Krundisisene lahendus soojussõlmeni tuleb anda ehitusprojekti mahus. Selleks projekteerida

võrgu asukoht ühenduskohast liitumispunktini ja edasi soojustorustiku asukoht kuni tarbimiskoha

soojussõlme ruumi välisseinani.

Kaugküttetorustiku asukoht projekteerida nii et see ei läbiks hooneid ning, et soojustorustiku sisend

oleks ruumis, kuhu paigaldatakse soojusmõõtur ja soojussõlm. Võrgu ja soojustorustiku trassi

projekteerimisel määrata servituudi vajaduse ala laiusega 5 meetrit ja ulatusega kuni tarbimiskoha

välisseinani.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

24 / 26

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Käesolev detailplaneering muudab kehtetuks Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008

kehtestatud Laagri alevik Hoiu tn 3c ja Vae tn 14 kinnistute detailplaneeringu Hoiu tn 3c maaüksuse

osas.

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

• kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse

kandmine;

• vajalike servituutide seadmine;

• enne ehitusloa taotlemist kinnistutele tuleb välja ehitada tänav ja tehnovarustus kuni liitumispunktini;

• sõlmida liitumislepingud;

• hoone(te) ehitusprojekti koostamine ja ehitusloa taotlemine;

• hoone(te) ehitamine ja vastuvõtmine.

6.1. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele koos lisadega,

kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja

ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga

määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, jalgratta- ja jalgteed (asfaltbetoonkattega) koos

tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee süsteem, elektrivarustus,

sidevarustus ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi

(transpordimaad ja haljasalad) kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Arendaja on kohustatud

detailplaneeringualal (sotsiaalmaa sihtotstarbega) kinnistutele rajama oma kuludega spordi- ja

mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning laste mänguväljakud. Sellesisulise

kehtiva kokkuleppe olemasolu detailplaneeringu ala kinnistute igakordse omanikuga on eelduseks

detailplaneeringu elluviimiseks.

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt 4. novembril 2022. aastal sõlmitud halduslepingu (nr 12-

2.14/21/2022) ja Lisakokkuleppes nr 1 (sõlmitud 1.august 2023 nr 12-2.14/21/2022-1) põhimõtetel.

Nimetatud haldusleping ja Lisakokkulepe nr 1 on käesoleva planeeringu kohustuslik lisa. Täpsemalt

vt Lisa 1 „HALDUSLEPING detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja

KOKKULEPPED detailplaneeringu realiseerimisega, sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate

kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta“ nr 12-2.14/21/2022

ja Lisakokkulepe nr 1 (sõlmitud 1. august 2023 nr 12-2.14/21/2022-1).VT Lisa nr 8.

6.2. Servituutide seadmine

Avalikku kasutusse jääva taristu (parklad) servituudi seadmise vajaduse korral tuleb vastavad

servituudialad seada ehitusloa taotluse menetlemise käigus, kuna nimetatud lahendused võivad

ehitusprojektides täpsustuda ja muutuda võrreldes põhijoonisel toodud lahendusega.

Tehnovõrkude valdajate kasuks seatavate servituutide põhimõtteline vajadus on näidatud joonistel

DP-05. Täpsed servituudialad tuleb määrata vastavalt võrkude ehitusprojekti järgsele lahendusele.

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

25 / 26

6.3. Üldnõuded ehitusprojekti koostamiseks

Hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ja arvestada tuleb Eesti standardiga EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Hoonete projekteerimisel välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb

arvestada transpordimüraga ja lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Elamute projekteerimisel on soovituslik esmalt koostada radooniuuring ja ohtliku radoonitaseme

ilmnemisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste või rajatiste

vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 esitatud nõuetele.

6.4. Nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks

Ehitusprojekti koostamisel tuleb tehnovõrkude projekteerimisel taotleda uued tehnilised tingimused

ja projekt täiendavalt kooskõlastada vastavate tehnovõrkude valdajatega.

Elektrilevi OÜ:

- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Telia Eesti AS:

- Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §70 ja §78

nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

- Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist.

Adven Eesti AS:

- Enne kaugküttetorustiku põhi- või tööprojekti koostamist esitada Adven Eesti AS-le

kooskõlastamiseks tehnovõrkude koondplaan.

Aktsiaselts KOVEK:

- Hoiu tn 3c kinnistul on vaja täpsustada varem seatud servituudiala ning vajadusel see

uuendada AS Kovek poolt. Servituuti pole seatud detailplaneeringu lähialal kinnistule Hoiu

tänav L3 (72601:001:1136).

- Detailplaneeringu alal on tagatud tuletõrjevesi 10 /s. Suurema vajaduse korral lahendada veevajadus mahutite baasil.

- Arvestada AS Kovek 10.02.2023 väljastatud Tehniliste tingimuste alusel Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneering alal koostatava tööprojektiga.

- Hoonete maa-alustel korrustel tuleb kanalisatsioonisüsteem lahendada uputuskaitsega (tagasilöögiklapp või muu sobiv lahendus).

- Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimise sisu ja ulatus lahendada tehnovõrkude tööprojektiga.

- Maa-alustel korrustel peab sademeveele olema planeeritud uputuskaitse

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneering

26 / 26

- Ehitusprojekti koostamiseks taotleda projekteerimiseks tehnilised tingimused. - Planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamiseks tuleb tagada, et olemasolev AS Kovek torustik

peab toimima häireteta. - Liitumine ÜVK-ga piirkonnas toob kaasa arendajale kulutusi olemasolevate rajatiste

laiendamise või uute ehitamise näol. Enne tööprojekti kooskõlastamist eeldab AS Kovek

planeeringuala omanikult vastava liitumislepingu sõlmimist.

6.5. Täiendavad kohustused seoses liikluslahendustega väljaspool

planeeringuala

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on vajalik välja ehitada riigitee

11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt Laagri aleviku keskusala

ja lähiala detailplaneeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Ristmikule lisanduv

parempöörderada tuleb ellu viia juhul, kui hiljemalt planeeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa

taotlemise hetkeks ei ole realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr 107/05 „Juuliku–

Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee 11420 Saku-Laagri ja

Hoiu tn ristmikul.

Käesoleva detailplaneeringu arendaja kohustuseks on lisanduva parempöörderaja kaasrahastamine

proportsionaalselt vastavalt Hoiu tn 3c detailplaneeringuga kavandatud korterite arvule. Kui Hoiu 3c

detailplaneeringu viimase korterelamu ehitusloa taotlemise hetkeks pole parempöörderaja vajalikkus

ära langenud, kuid ei ole selgunud ka selle ehitusmaksumus, siis kannab arendaja prognoositava

sihtfinantseeringu valla arvele. Vajadusel kaasatakse sihtfinantseeringu prognoosmaksumuse

selgitamiseks pädev sõltumatu ekspert.

KORRALDUS

Saue linn 13. märts 2024 nr 205

Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk

Saue Vallavalitsus algatas 30. novembri 2022. aasta korraldusega nr 1282 Laagri alevikus Hoiu

tn 3c (72701:005:0662, suurusega 18130 m², sihtotstarve tootmismaa 100%) kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu, põhieesmärgiga korterelamute püstitamiseks.

II. Kinnistu asukoha kirjeldus

Planeeringuala jääb Laagri keskusalale. Ala on piiratud naaberkinnistutega – põhjast Hoiu tn 3a

elamumaaga, kus paikneb üksikelamu ja Hoiu tänavaga, idast Hoiu tn 3 ja Hoiu tn 1a

tootmismaa kinnistutega ning lõunast Päikese tänavaga ja läänest Hoiu tänav L3

transpordimaaga. Hoiu tn 3c kinnistu maasihtotstarve on tootmismaa ning maa-alal paiknes

kasvuhoonete kompleks, mis oli põllumajandusliku tootmise ettevõte ja kuulus lammutamisele.

Detailplaneeringuala jääb Laagri keskusalal piirkonda, kus suurem osa territooriumist oli

hõivatud (ettevõttele AS Sagro) kuuluvate kasvuhoonete ja tootmishoonetega. Tegemist oli äri-

ja tootmishoonete piirkonnaga ning (ca 21 ha suurusel) maa-alal on algatatud Saue

Vallavalitsuse 16.12.2020. aasta korraldusega nr 1295 Laagri aleviku keskusala ja lähiala

detailplaneering, mis näeb ette korterelamute (kokku kuni 700 korterit) ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamist. Hoiu tn 3c

kinnistu jääb planeeritavate korterelamute vahelisele maa-alale. Planeeringuala kontaktvöönd

on polüfunktsionaalne piirkond, kus paiknevad nii elamud, kui ka äri- ja tootmishooneid, st

hoonestus väga mitmekesine. Maa-alal puudub kõrghaljastus. Planeeritava maa-ala suuruseks

on ca 2,0 ha.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu kruntideks jagamine, sihtotstarbe

muutmine elamu-, transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine korterelamute

püstitamiseks. Planeeringuga on kavandatud Hoiu tn 3c katastriüksusest moodustada kokku

viis krunti – kaks elamumaa, kaks sotsiaalmaa ning üks transpordimaa krunt. Kokku

kavandatakse kuni kuus korterelamut, mis võivad olla kuni 4-korruselised, kõrgusega

maapinnast katuseharjani kuni 15 m ning kokku planeeritakse kuni 90 korterit. Planeeringuga

on lahendatud juurdepääsud, parkimine, kerg- ja kõnniteed ning kruntide tehnovarustus ja

määratud haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Detailplaneeringualal toimub liitumine

kaugküttesüsteemiga. Iga planeeritava kortermaja juurde kavandatakse madal- ja

kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED tehnoloogilise valgustusega. Kogu

planeeritavale maa-alale kavandatakse nö avalik ruum (haljastus, jalgratta- ja jalgteed, laste

mänguväljakud, pargiala, spordi- ja mänguplatsid, nt multifunktsionaalsed spordiväljakud,

pumptrack). Vähemalt 2 korterelamu kohta tuleb arvestuslikult kavandada üks mänguväljak.

Iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele

korrusele) kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid,

lapsevankrid jne). Elamute projekteerimisel tuleb arvestada ümbruskonnas väljakujunenud

2 (5)

olemasoleva miljöö ja hoonestuslaadiga. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav.

Värvilahenduses eelistada sooje ja looduslähedasi värvitoone.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning

eelistada linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel

tagada puudele ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast

kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Korterelamute kavandamine on eelkõige põhjendatud asukohast. Arvestades maa-ala

paiknemist Laagri keskuses, on tootmishoonete asemele korterelamute kavandamine

põhjendatum. Korterelamute kavandamine maa-alale on loogilises seoses ning jätkuks

naabrusesse planeeritavate korterelamute piirkonnale. Juurdepääsud on kavandatud

kruntidele Hoiu tänavalt ja ajutine juurdepääs Päikese tänavalt ning läbi Laagri aleviku

keskusala planeeringuga kavandatud teede ja tänavate, mis käesoleva planeeringuga on ette

nähtud omavahel ühendada moodustatavate tee- ja tänavamaade kaudu. Tagada tuleb ühtne

teedevõrgustik (koos kerg- ja kõnniteedega) ning tupiktänavaid ei kavandata. Arvestades

asjaoluga, et Hoiu tn 3c kinnistu jääb Saue Vallavalitsuse 02.08.2023. aasta korraldusega nr 729

vastu võetud Laagri aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu vahelisele maa-alale, siis

Hoiu tn 3c kinnistu detailplaneeringu elluviimine saab toimuda, kui on välja ehitatud Laagri

aleviku keskusala detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsuteed, st kui on valmis ehitatud

mõlemasuunalised väljapääsud Hoiu tänavale. Juhul, kui on välja ehitatud mõlemasuunalised

juurdepääsud Hoiu tänavale, siis ajutist väljapääsu Päikese tänavale pole vaja rajada.

Seoses planeeringu realiseerimisest tuleneva liikluskoormuse kasvuga on vajalik välja ehitada

riigitee 11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikule lisanduv parempöörderada hiljemalt Laagri

aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringu IV etapi 1. hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

Ristmikule lisanduv parempöörderada tuleb ellu viia juhul, kui hiljemalt planeeringu IV etapi 1.

hoone kasutusloa taotlemise hetkeks ei ole realiseerunud AS Teede Tehnokeskuse projektis nr

107/05 „Juuliku– Tabasalu ühendustee eelprojekt“ ettenähtud eritasandiline ristumine riigitee

11420 Saku-Laagri ja Hoiu tn ristmikul. Käesoleva detailplaneeringu arendaja kohustuseks on

lisanduva parempöörderaja kaasrahastamine proportsionaalselt vastavalt Hoiu tn 3c

detailplaneeringuga kavandatud korterite arvule. Kui Hoiu 3c detailplaneeringu viimase

korterelamu ehitusloa taotlemise hetkeks pole parempöörderaja vajalikkus ära langenud, kuid

ei ole selgunud ka selle ehitusmaksumus, siis kannab arendaja prognoositava

sihtfinantseeringu valla arvele. Vajadusel kaasatakse sihtfinantseeringu prognoosmaksumuse

selgitamiseks pädev sõltumatu ekspert. Planeeringu osapoolte õigused ja kohustused seoses

täiendavate liikluslahendustega väljaspool planeeringuala on reguleeritud lepingutega.

Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti, Terviseameti ja Transpordiametiga.

Arvamuse on andnud tehnovõrguvaldajad.

IV. Kehtivad detailplaneeringud

Hoiu tn 3c kinnistu asub Saue Vallavolikogu 26.02.2004 otsusega nr 008 kehtestatud Laagri

alevik Hoiu tn 3c ja Vae tn 14 kinnistute detailplaneeringu alal, millega jagati kinnistud 8-ks

elamu-, tootmis- ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrati ehitusõigus hoonete

püstitamiseks. Kehtestatud detailplaneeringu alusel kavandati Hoiu tn 3c jagada 4 (üheks

elamu ja neljaks tootmismaa krundiks), eesmärgiga olemasoleva kasvuhoone ja

teenindushoone rekonstrueerimiseks ja ühe üksikelamu püstitamiseks. Detailplaneering on

osaliselt ellu viidud. Uue planeeringu kehtestamisega muutub Laagri alevik Hoiu tn 3c ja Vae tn

14 kinnistute detailplaneering Hoiu tn 3c kinnistu osas kehtetuks.

3 (5)

V. Vastavus üldplaneeringule ja arengukavale

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasutusalas, maakasutuse

juhtotstarbega keskusemaa. Keskuse maa on elamute, äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks

ette nähtud maa. Keskuse maal võivad tihendatult asuda korterelamud, äri- ja avalikud hooned

ning muud keskusesse sobivad hooned, samuti avalikud haljasalad ja pargid ning keskust

teenindavad ja keskkonda sobituvad rajatised (tänavad, jalgratta- ja jalgteed, parklad,

mänguväljakud jms). Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4. kohaselt tiheasutusalal uute rida-

ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe

korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes

asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4.1. kohaselt keskuse

maa koormusindeks peab üldjuhul olema vähemalt 200. Piirdeaedade rajamine üldjuhul ei ole

lubatud. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4 kohaselt tuleb uue hoonestuse rajamisel

tiheasustusega alal arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum

(avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed,

avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Korterelamud võivad

reeglina olla kuni 5-korruselised. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Saue

valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

Saue valla arengukava 2022-2035 alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal, seda

nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol, kui ka keskuste äärtesse

jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida

ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse

piirkonda on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt

töötleva tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna

kui ka Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi arendamine.

VI. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt 4. novembril 2022. aastal sõlmitud halduslepingus (nr

12-2.14/21/2022) ja lisakokkuleppes nr 1, mis on sõlmitud 1. augustil 2023. aastal (nr 12-

2.14/21/2022-1) põhimõtetele. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele

ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus ja

lisakokkuleppes nimetatud kohustusi, mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa

ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Saue valla arengukava ei näe ette valla poolt

käesoleva detailplaneeringuga arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves

investeeringuna ette nähtud detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks

kavandatud avalikult kasutatavate teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega,

vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb

arendajal kehtestatud detailplaneeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja

ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum

(detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, jalgratta- ja jalgteed

(asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee

süsteem, elektrivarustus, sidevarustus ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks

määratud avaliku ruumi (transpordimaad ja haljasalad) kinnistute tasuta võõrandamine

vallale. Arendaja on kohustatud detailplaneeringualal (sotsiaalmaa sihtotstarbega) kinnistutele

rajama oma kuludega spordi- ja mänguplatsid (nt multifunktsionaalsed spordiväljakud) ning

laste mänguväljakud. Käesoleva detailplaneeringu arendaja kohustuseks on lisanduva

parempöörderaja kaasrahastamine proportsionaalselt vastavalt Hoiu tn 3c detailplaneeringuga

kavandatud korterite arvule. Kui Hoiu 3c detailplaneeringu viimase korterelamu ehitusloa

taotlemise hetkeks pole parempöörderaja vajalikkus ära langenud, kuid ei ole selgunud ka selle

ehitusmaksumus, siis kannab arendaja prognoositava sihtfinantseeringu valla arvele. Vajadusel

kaasatakse sihtfinantseeringu prognoosmaksumuse selgitamiseks pädev sõltumatu ekspert.

Sellesisulise kehtiva kokkulepete olemasolu detailplaneeringu ala kinnistute igakordse

4 (5)

omanikuga on eelduseks detailplaneeringu elluviimiseks. Arendaja kohustub kõiki tegevusi

finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus

ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude

ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise

soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2

alusel, kui arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala

kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud

kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega

eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

VII. Toimunud menetlused, sisu ja põhjendused

Saue Vallavalitsus võttis 2. augusti 2023. aasta korraldusega nr 730 vastu ja suunas

avalikustamisele Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu vastu võtmisest ja avalikustamisest ilmusid vastavasisulised teated

ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur ning Saue valla veebilehel. Lisaks teavitas

detailplaneeringu avalikustamisest Saue Vallavalitsus kirjalikult naaberkinnistute omanikke

ning asutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Detailplaneeringu avalikustamine toimus 25. augustist kuni 7. septembrini 2023. Avaliku

väljapaneku kestel oli võimalik tutvuda detailplaneeringu materjaliga elektrooniliselt valla

veebilehel: https://sauevald.kovtp.ee/avalikud-valjapanekud-ja-arutelud. Materjaliga oli

võimalik tutvuda ka tööaegadel valla Laagri halduskeskuses, Veskitammi 4, Laagri alevik ja

Saue vallamaja ruumides aadressil Kütise tn 8, Saue linn.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise kestel esitati kirjalikult 29.08.2023 üks

arvamus. Arvamuse esitaja on detailplaneeringuga külgneva kinnistu omanik (Hoiu tn 5a), kelle

poolt esitatud arvamusega on arvestatud ja tehtud detailplaneeringus täpsustused ja

täiendused. Esitatud arvamus puudutas Hoiu tn 5a kinnistule juurdepääsu lahendust.

Arvamuse esitaja edastas vallale kirja, et nõustub detailplaneeringu kehtestamisega 31.10.2023

kiri nr 5-1/19/2022-24. Täpsustatud lahendus ei muutnud detailplaneeringu põhilahendust

ning Saue Vallavalitsus detailplaneeringu uut avalikku väljapanekut ei korraldanud.

Saue Vallavalitsus korraldas Laagri alevik Hoiu tn 3c kinnistu detailplaneeringu (koos Laagri

aleviku keskusala ja lähiala detailplaneeringuga, mis on vastu võetud ja avalikustamisele

suunatud 02.08.2023 korraldusega nr 729) avaliku arutelu ja detailplaneeringute lahendust

tutvustava avalik arutelu toimus 25. septembril 2023. aastal algusega kell 17.00 Laagri

kultuurikeskuses, Veskitammi 8. Detailplaneeringu koostamise korraldaja tutvustas avalikul

arutelul detailplaneeringute lahendust, andis ülevaate menetluse seisust, tutvustas avaliku

väljapaneku kestel detailplaneeringutele esitatud kirjalikke arvamusi ja valla seisukohti ning

põhjendas detailplaneeringute koostamisel valitud lahendusi. Samuti vastas muudele

detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Hoiu tn 3c kinnistu jääb Laagri keskusalal

piirkonda, kus suurem osa territooriumist jääb Laagri aleviku keskusala detailplaneeringu

koosseisu (ca 21 ha suurusel maa-alal) ning kuhu planeeritakse korterelamute ning äri- ja

segafunktsiooniga (sotsiaalmaa ning äri- ja tootmismaa) kvartali kavandamist.

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva detailplaneeringu

(koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö 2021-0042) seletuskirjas toodud põhjendusi ning võttes

aluseks planeerimisseaduse § 138 lõiked 1 ja 3, § 139 lõiked 1, 3 ja 4, Saue Vallavolikogu 25.

jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue

vallas“ § 4 punkti 3, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 4. novembril 2022. aastal sõlmitud

(nr 12-2.14/21/2022) halduslepingu ja Lisakokkuleppe nr 1, mis on sõlmitud 1. augustil 2023

(nr 12-2.14/21/2022-1) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta

5 (5)

ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, annab

Saue Vallavalitsus alljärgneva

k o r r a l d u s e:

1. Kehtestada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Hoiu tn 3c kinnistu ja lähiala

detailplaneering, eesmärgiga kinnistu kruntimine, maasihtotstarbe muutmine elamu,-

transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine kuni kuue korterelamu

püstitamiseks. Detailplaneeringu põhieesmärk on korterelamute kompleksi rajamine koos

selle juurde kuuluvate taristu ja puhkealadega ning avaliku ruumiga. Planeeringualal on

lahendatud juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendus, esitatud servituutide vajadus ning

määratud haljastuse ja heakorra nõuded (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2021-0042).

2. Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/21/2022 ja

Lisakokkuleppes nr 12-2.14/21/2022-1 märgitud põhimõtetel ning preambulas viidatud

nõuetel. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada

detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui igakordne

detailplaneeringu ala kinnistu omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega halduslepingut,

millega võtab kohustuse omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum ning tasuta võõrandada vallale detailplaneeringuga

avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi kinnistud või rikub nimetatud kokkuleppega

võetud kohustusi.

3. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teatada

detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur ning Saue valla

veebileheküljel ning saata detailplaneering ja käesoleva korralduse ärakiri valdkonna eest

vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.

4. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada

Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja

korras.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär